Kunstiministeerium. Tere tulemast kunstiministeeriumisse. Tere, te kuulate saadet Kunstiministeerium. Läinud aasta viimases saates jäi korraga kõlama nii küsimus, et millised olulised raamatu ilmusid, kui ka tõdemus, et raamatuid ilmus palju saate salvestamise hetkel ei olnud avalikkuse ette veel toodud, kuigi tõenäoliselt oli juba trükitud Eesti kunstiakadeemia poolt kirjastatud Joosep Valbersi Kristomaatiline mütoloogiline revolutsioon värviteooria vallas. Ehk raamat nimega värvide vastastikmõju. Kunstiministeeriumi stuudios on külas maalikunstnik Kristi kongipteri, Kristi tere. Kes muuseas on ka värviteooria õppejõud ning Eesti kunstiakadeemia kirjastaja Neeme Lopp. Tere, minu poolt ka mina olen saatejuht Indrek Grigor. Kunstiministeeriumis on küll räägitud suhteliselt palju raamatutest, kuid kui ma ei eksi, siis on saates külas olnud vaid üks kirjastaja, nimelt siis kirjastus lugemit. Ja ma püüdsin nagu mõelda sellele põhjusele, et miks see nii võib olla, et mulle tundub, et see on tingitud sellest, et kirjastus lugemik on ennast sellise kaubamärgina väga tugevalt kehtestanud, kulgemast kirjastab väga palju raamatuid, aga seal kõrval nad ka arendavad väga tugevalt seda oma oma positsiooni esitavad ennast sellise väikese sõltumatu kirjastusena lugemiku käimine kuskil messidel, see kogu aeg on nagu hästi tugevalt esil. Aga samas mulle kohati nagu tundub, et peale sirkli kujunduse, mis seal raamatust läbi jookseb, läbi millal neid raamatuid hästi ära tunnevad, et kuidagi see kaubamärk ja need raamatud, mis ilmuvad, on kuidagi sihukses ebamäärases suhtes teineteisega. Ja kui nüüd vaadata teisi selliseid kunsti vallas pädevaid kirjastusi või kirjastaja nagu näiteks Eesti Kunstimuuseum siis noh, ma näen seal küll siukest ambitsiooni nagu mingeid sarju välja anda edasi, aga, aga meil on ikkagi kuidagi väga tugevalt seotud nende näitusetegevusega ja lõppkokkuvõttes on ikkagi see kirjastus iseenesest, kui nagu mingi asi jääb natukene varju. Ma ei oska öelda, kuidas sind nagu teemaga hästi tulla, aga Neeme, sina oled Eesti kunstiakadeemia kirjastuse kirjastaja, nüüd kuidas saab, no ütleme, selle kunstiakadeemia kirjastuse poole pealt seal olukorda näed, et noh, et et kunstiakadeemia kirjastus raudtee vaatame, siis on ka ühelt poolt kirjastatakse dissertatsioone, mis ongi akadeemilise kirjastuse funktsioon, siis ma oletan, ilmselt ka osakondade väljaandeid või noh, vähemalt kui me võtame näiteks Tartu Ülikooli kirjastuse, siis seal väga suur osa on osakondade ajakirjad, mida kirjastatakse. Ja siis aeg-ajalt ilmub selliseid akadeemia õppejõudude raamatuid ja natuke harvem ilmub selliseid õpikut raamatuid, värvide vastastikmõju, aga näiteks oli ka genet rämptomi moodsa arhitektuuriajalugu. Et kuidas sulle kirjastuse poole pealt see pilk tundub? Siin on hetkel tegelikult üks väga selge põhjus tegelikult Eesti kunstiakadeemia kirjastust kui sellist kaubamärgina veel ei eksisteeri, aga me tegeleme selle küsimusega, et kui me võtame näiteks Tallinna Ülikooli kirjastuse, siis see on selline kindel kaubamärk kusse umbes tead vähemalt taset või mida sa sealt alt võid saada. Aga praegu on meil ikkagi niimoodi, et et väljaandjana on antud lihtsalt Eesti kunstiakadeemia ja võib jääda mulje, et noh, Eesti kunstiakadeemia tegeleb üldiselt nagu õppetööga ja siis kui vahel on vaja, siis annab mõne raamatu välja, näiteks ütlesin doktoritööd, doktoritöid annab välja tegelikult doktorikool mitte kirjastus. Ja need osakondadel tulevad nii-öelda üliõpilastööde ülevaated, need annavad välja osakonnad ise. Neid jällegi Putini kirjastuse tegevusse. Aga kirjastust kaubamärgina veel ei eksisteeri, aga just nüüd lähikuudel meil on kavas probleem ühel või teisel viisil lahendada, et see, mis meie Alt tegelikult tuleb välja, mida me tahame rõhutada, on see, et meil tegelikult toimub ka järjepidev ja mõtestatud tegevus ja meil on mingisugune programm. Ja peamiselt see on siis just selle, kas siis välismaa teooria vahendamine nagu see Albers värvidele vastastikmõju ja teiselt poolt, et siis selle algupärase eesti kunstiteaduse väljaandmine, mis on näiteks kas siis mingisugused suuremad monograafiad nagu Reinsobeli, Tallinna vanalinna keskaegsete kindlustuste sari või siis Raivo Kalamehe näiteks nende kahetuhandendate artiklite kogumik. Ühesõnaga tegelikult jah, kirjastuses toimub järjepidev, mõtestatud tegevus, millal tuleb kogu aeg raamatuid välja ja ma arvan, et see tegevus isegi intensiivistub nüüd edaspidi. Aga ühesõnaga kõigepealt oleks vaja tõesti kaubamärk kuidagi nagu selgemalt esile tuua. Et oleks ka selgub, et millega me täpselt seal kirjastuses tegeleme. Noh, nüüd ongi tekkinud natuke sihuke kummaline olukord, sa ise viitsid ka seal Tallinna Ülikooli kirjastusele, et nad nagu minu jaoks saanud hakkama mingi sellisega tähendab Eesti raamaturiiulite seisukohalt kummalise hüppega kui muidu ei avatud Eesti fondi poolt finantseeritud raamatuid, erinevaid kirjastused andsid välja, aga meil oli lihtsalt ühtne kujundus, et sa võisid raamatupoest tuvastasid aktsensee riiul. Kas need on nagu Tallinna Ülikooli kirjastuse millegi taolisega hakkama? Et selline riiul, et sealt tuli ka natukene minu huvi, et, et ma tean, et näiteks Tartu ülikooli küll vaadatakse, et et noh, et mida nad seal Tallinnas väga õigesti teevad, minagi peaksime tegema. Aga mul tekkis muidugi kohe kriitilised küsimused, et mida, miks tehakse. Okei, lähme. Selle kohta ma ütlen lihtsalt juurde lihtsalt ja Tallinna Ülikooli Kirjastus teeb väga head tööd. Au ja kiitus neile selle eest. Ja me jõuame siin postiministeeriumis nendele ka kindlasti ja ma arvan, et lähiajal, sest minnakse, kirjastused, küsimus natuke lähemalt ka huvitama. Aga võtame konkreetse asja, mille Eesti kunstiakadeemia kirjastus on välja andnud, siis Joosep Valbessi värvide vastastikmõju. Et kuidas kirjastus selle raamatu kirjastamisega jõudis, noh, et kui me räägime sellest nii-öelda mõtestatud tegevust, kus initsiatiiv näiteks selle raamatu puhul tuli, mis ajendan Tegelikult raamatu esitlusel rääkis Leonhard Lapin, et juba 90.-te lõpus oli tema selle idee välja käinud, et see raamat oleks kindlasti tõlkida ja no tänapäeval ei ole ju tegemist nii-öelda kõige aktuaalsem teosega, originaalis ilmus 163. aastal aga Eestis meil tihti toimub nii-öelda see teooria järeleaitamine ja mina olen nagu ka sellel seisukohal, et klassika, et tuleb ikkagi lõpuks nagu tasapisi välja anda, mitte ainult seda, mis on update nüüd kõige viimane sõna. Mingisuguses teoorias, aga selle konkreetse, millal selleni jõuti, ma täpselt ei oska öelda, kuna ma ise olen siin kirjastuses olnud, et alles aasta aega sel ajal, kui ma tulin, siis töö sellega juba käis. Aga üldine protsess näeb välja niimoodi, et et kas siis kirjastaja ise või, või osakondade poolt korjatakse kokku ideed, mida võiks välja anda, siis on meil kirjastus komisjon, kus me arutame, kui palju meil on vahendeid ja mis oleks hetkel praeguses ajas kõige rohkem vajalik nende hulgast ja siis ja võtame otsuse vastu ja anname välja edasi, juba on suhtlemine väliskirjastustega, toimetajatega, tõlkijatega, ühesõnaga selline tavapärane kirjastamist. Kas seal, ütleme selle valiku tegemise juures, on ka sellist? Ühelt poolt see on tõepoolest selline Kristomaatiline klassikas ja mul endal lihtsalt väga meeldib, et see raamat ilmus, aga natuke huvitav mõttekäik, et kuidas ma peaksin sellesse raamatusse suhtuma, et kas see on Albersi monograafia, kas see on tema teos või on see kirjastuse seisukohalt õppematerjal või mis Robertsi kohta ei oska öelda, et kui sa siin nagu neid teisi protsesse vaatad, siis mis on see peamine argumentatsioonis seisneb nagu selle raamatu taga. Ma saan aru juba, mis on tegelikult ühesõnaga mina, mina ja ei, see ei ole üldse juhuslik. Igal juhul on selge, et need raamatud võiksid vähemalt mingil määral kaasa aidata akadeemia õppetööle. Aga noh, ma tahan rõhutada, et asi ei piirdu sellega, et me ei anna välja lihtsalt õpikuid, mis mida saavad kasutada ainult kunstiakadeemia tudengid, vaid küsimus on ikkagi kunsti, kultuuri arendamises laiemalt. Ja ka selles Need teosed tingimata ei pea nagunii-öelda kõikidele inimestele huvi pakkuma, aga kunstikultuuri arendamine on, on minu arust nagu selline vajalik tegevus, Igaljuhul. Kristi kongi, sa õpetad Eesti kunstiakadeemias värviteooriat, et kui nüüd võtta halvekski robot kuidagi ma ütleks tagurpidi kätte, et vaadata esialgu tehnilise poole pealt, et kuidas sa trükitehnikaga rahul oled, et tegemist On värvi õpikaga ja seal see toonide küsimus on väga oluline, et kas, kuidas sulle tundub, kas toonid on õiged. Jah, need toimivad minu arust päris hästi, et on päris nagu selles mõttes asjakohane küsimus, ma olen vaadanud ta asju nii internetis kui kõik ekraan on erinev raamatu paber või mis iganes on erinev, et noh, igatahes see, mida Albers nagu tahab öelda või välja tuua, see tuleb läbi nende näidete kindlasti välja sellest tehnoloogiast nagu trükitud on. Et variante on ju erinevaid, et ma arvan, et see on päris hea trükk. Sa võtsid siia stuudiosse kaasa inglisekeelse väljendat on kogu see formaat isegi on, on väga sarnane, et kas formaadi jälgimine oli teadlik, kas oli ka näiteks Heli kirjastuse poolt ette kirjutatud, et kuidas teda nii-öelda eesti keeles trükkima pead? Formaat on sarnane ainult esmapilgul, kui me nüüd vaatame siia sisse, siis kogu ingliskeelne versioon on trükitud sellise paksema sellise paksu tahvlilaadsele paberile noh, kaasa ja nii-öelda tekstiosa ja, ja minu arust, aga kujundaja arvates ei ole väga hea sellist tekstidega, kui lugeda, sellepärast meie lahendasime selle raamatu nagu kahe erineva paberiga, et siin, kus on tekstiosa, siin on selline nagu mõnusalt loetav paber ja siin, kus on tahvlid, siin on siis selline rohkem värvitahvleid meenut paber ja ma pean ütlema ka, et me pidime tegelikult originaali värvega korrigeerima, sest et originaalraamatus on vähemalt üks tahvel, mis absoluutselt ei tööta võrreldes selle tekstiga, mis seal kõrval on, aga, aga me leidsime kujundage sellise lahendused, et Alberti tekst tegelikult hakkab nagu meie versioonis tööle, mida ta inglise versioonis ei tee. No me peame möönma, et inglisekeelsesse põgusalt sisse juhatas siis fondi tüübi valik kõigest sellised tüpograafilised asjad hakkasid kohe nagu silma, et et eestikeelne tundus selles mõttes meeldima. Aga nagu nüüd raamatu sisu juurde korra tulla. Agristi lubasin sulle küll, et ma ei esita sulle väga keerulisi küsimusi, esitati väga keerulisi küsimusi, aga mulle kuidagi tundus, et ma pean saatejuhina ausalt üles tunnistama eriti sellest raamatust rääkimise kontekstis, et minu suhe värviteooriasse nii on mõnevõrra keeruline, et minu jaoks üks kõige olulisemaid raamatuid üldse Paul Klee pedagoogilised Skitseeringuid mis lõppevad Paul Klee värviringiga. Se Bauhaus raamatute sarjas ilmus ja see värviring oleks ka selle modernistliku kunstiteooria mingi essents või seal on minu jaoks Tanovski kliimaks selles äriringis. Iroonia seisneb selles, et see raamat originaalis mustvalge, et värviring oli esitatud lihtsalt siukse graafilist ringidel on kuhu sisse kirjutatud põhivärvid nimepidi seal ühtegi värv ei ole. Ja kui mul üldse on värviga viidi suhe siis pigem läbi biit Mandriaani, kes sellise puristliku neoplatonisti teosoofina leidis, et kunst peab tooma ilmsiks siis tõe ja see tõde tema jaoks seisnes ka sellistes väga piiratud arvus põhivärvides värvide segamine saadanast. Sest noh, tegelikult on ikkagi nagu vertikaali horisontaali mõned värvid vot selliselt mõne võõra värvi pimedast kontekstis lähtudes ma ikkagi küsiksin sinu kui värviteooria õppejõu käest, et milline, On Sai osas Alberssi positsioon, et miks mind tema raamat köidab ja miks mind selle tõlge noh, niimoodi elustas on see, et Albers käsitlus paigutub minu jaoks selle 20.-te 30.-te, sellise modernistliku kunstnik teoreetiku ulmelise figuuri konteksti, et kui me räägime ka üheksakümnendatel nullindatel räimiseks, kuidas kunstnik nagu uurib, siis siis mulle tundub, et doonorluse uurimist võeti nagu veel siiramalt, et kunstnikud tegidki uurimusi, tsüklee enda pedagooznskitseenius on üles ehitatud justkui nagu selline teaduslik argumentatsioon kandinski. Vähemalt ma tean, et sa oled kursis kandiski värvi teooriumina, kandiskit, lugesin talle ainult punkti, joone ja väljaraamatut, kust värvis midagi räsite. Halvest haakub sellise tugeva traditsiooniga, aga kui me vaatame, halvestasid nende värviteooria kontekstis konkreetsemalt kuhu salvest paigutub Albert samamoodi nagu Mondriaan väidab, et ta toob nagu tõe esile tema tõde on natuke teistsugune probleem mujale. Jah, no värviteooria õppejõud, ma ise ei julge ennast ka nagu sellise uhke nimetusega konkreetselt nimetada, nii värske ma ise õpin kõiki neid asju lihtsalt oma loomingus kasutades, ma olen väga palju lugenud, sest see huvitab mind neil teemadel. Joseph Albers on kahtlemata üks suurimaid klassikuid ja. Ma ootasin tegelikult kannatamatult seda eestikeelset tõlget, sellepärast et ma, ma olin teda lugenud inglise keeles ja ma olin teda nagu varem ka päris palju vaadanud, et mida ta mõtleb ja mida ta teeb, et mis mulle nagu väga huvi pakub või meeldib, ongi see, et kuidas ta hästi lihtsalt või seal raamatus ka on hästi, lihtsalt läbi nende värvitahvlite või siis erinevate värvilahenduste välja toodud kuidas värvid mõjutavadki, et kuidas üks asi tuleneb millestki ja, ja läheb millekski. Teiseks, et kuidas nagu läbi väga lihtsate viiside Albers siis näiteks ütleb, et isegi ei ole tarvis maalidelt, sa võid kasutada värvilisi pabereid või noh, et mulle just meeldibki see, et noh, maalikunstnikuna muidugi mulle meeldib see, selline maaliessents, see nagu segades on võimalik kõikvõimalikke erinevaid nagu seoseid tekitada, aga see lihtsuses mõnus, selline värvide omavaheline seos, mida ta nagu loob ja mis ongi tema nagu teooriate alus, et see on nagu väga põnev No vahe on ka selles, et Albers siiski tõstis väga selgelt keskmesse nii-öelda taju Jaminandi ja öelnud, et vahet ei ole, mis värvi sa täpselt kasutad või milline on üks värv oma kvaliteeti teilt või teine, vaid et mis toimub inimese ajus, kui sa need kaks värvi kokku täpselt Aga miks ma rõhutan sul seda värviteooria õppejõupositsioonidelt salversi raamat ei vihka mingist sellist pedagoogilist metodoloogiat, et ka need näited nende värvide vastastikmõjust, mis te siin raamatus toob, et ma saan aru, et enamus neist on välja valitud üliõpilastöödest, et andis oma üliõpilastele ülesande lahendada mingisuguseid olukordi, et mul on lihtsalt läbi selle, tundus kohe, et oi, et, et Sagristi sellelt poolt õpetajad seal teiselt poolt praktiseerida seda? Jah, aga kui me nüüd võtame veel tugevamalt sinuni sellise kunstniku positsiooni värvi suhtes siis või kui ma Eesti kunsti ajaloos rääkisime värvist, siis Fridtjof tagasi sinna sellisesse postimpressionistliku vallases ja nii edasi, et noh, et kogu see värvikäsitlus on, on nagu kanoonilisel seotud sellega. Aga mulle tundub, et töödesse värvikäsitlus on hoopis reetsem vahe või palju sellisem noh, otseselt ka teoreetilisem. Ja mulle tundus, et saigi, see ilmselt ei nõustu minuga ja niimoodi teenzo liig, aga mulle kuidagi su viimaste näituste töid vaadates tundub, et nad on läinud ka vormilt palju teoreetilisemaks, et salvestada raamat ka ja noh, värvid on lihtsalt sellised geomeetrilised ühikud ja, ja mul on kuidagi viimaste näituste kontekstis ka, tundub, et sa oled Kapstrueerinud ikka ennast nagu kujunditest puhtalt värvi peale. Või et sinu kujundi valikut lõuenditel tingib see, kuidas värviteoorias tavaliselt värve kujutatakse. Oma loomingus ma kindlasti päris konkreetselt värviteooriatest, need on alateadlikult alati olemas, noh, selge on see, et see nii on, aga miks mulle ka Albers nagu või ka mõni kasvõi teine klassik Johannes itan või keda ma lugenud kandinski on rohkem selline psühholoogiline filosoofiline, tema teooriad on nagu noh, natuke teistlaadi, need on muidugi kõige levinumad ka niimoodi kui üliõpilast näiteks kuulata, et tema nagu on kuulnud kandinskistina, kust ta on lihtsalt väga värviline, maalia olnud, see on nagu ka väga positiivne näide, aga enda loomingus võib-olla see ei ole, ma arvan, liigategemine, et nagu pole, see on lihtsalt mingisugune etapp, kuhu ma olen jõudnud, et viimane näitus linnagaleriis tegelikult konkreetselt tugines Johannes iteni värviringil tegelikult, et võib-olla see on nagu selles mõttes hästi konkreetne temas oli küll väga palju osi, esemeid, asju mis iganes tükke või leidobjekte või aga need kõik lähtusid siis, nagu ma jagasin need soojadeks külmadeksdoonideks ja võib-olla see nagu tekitas sellise puhtuse momendi, et võib-olla see visuaalne või selline konkreetne realistlik pool kadus ära ja tekkis selline konkreetne nagu kujund või ma arvan, et see on nagu hea tegelikult, sest et ma nagu ei saa tegelikult, et teha asju niisama, et nad kindlasti peavad tulenema millestki ja ma nagu teen eeltööd, et see nagu omaks mingit sellist sisu või mingit sellist poolt, et ma ise nagu lahendaks mingeid küsimusi, et selles suhtes võib-olla tekib selline mulje või ma ei, ma ei tea, mul on nagu hea meel kuulda, et seal tekib mingi selline teos tegelikult. Ja mina valetan kaitsvalt ainult värv, siiras oleneb taid, värvilised geomeetrilised ja edasi on selline olukord. Aga et kui sa võtad selle iteni värviringi oma maaliseeria aluseks, milliste funktsioonide seal kannab, et ma üritan lihtsalt ka natuke mõistatada selle üle, kuidas sinu jaoks värviteooria sellise loomingulise meetmena töötab kuidas Albersi selles raamatus sellist meeletut ambitsiooni, sõnakese uurimused, meeletud ambitsiooni, vaid on ka ambitsioon, et mina, kunstnik, nüüd uurin modernistlikus kunstide juures päris palju võlub mind väga palju. Aga kuidas sinu jaoks Alberti teooria nüüd nagunii puhtal kujul maali taastada uues tööle hakkab? Et noh, et ma ei näe? Ta töötas ka päris sellist hop kunstiliku noh, utopist tahad võiksimegi Vasa Reeli paralleeli tuua, aga, aga me justkui mitte kogu Opuistvaid just eritsiline vasarillili kokku instan väga tugeva sellise mingi sotsiaalpoliitilise ambitsiooniga vasarale, saamatu jopingul Paulhoosis vaid hoopis nii-öelda Budapesti Bauhaus, aga temal on ka sihuke modernistlik unelm sellest, kuidas ta parandab maailma läbi oma maalide. Ja võib-olla selline mulle väga meeldib süsteemne tegutsemine, et võtta ette mingi alus mille toel siis töötada. Et võib-olla see seeriana mul oli kohe silme ees skeem, kuidas seda lahendada. Protsess kestis mitu aastat. Et närviringe on, ma nagunii konkreetselt kohesele värviringiga tööle ei hakanud, aga ma jagasin oma tööd nagu tükkideks ja tegin mingi süsteemi, et ma ütlen, see kõik lõpuks koormus väga konkreetseks tulemiks, aga selle sees vahepeal oli nagu väga palju selliseid abstraktseid tükke, et et lihtsalt see, et sa oled mingis süsteemis sees, mille sees sa ei saa välja minna. Ja sa pead nagu selle sees lahendama erinevaid küsimusi, et noh, mina muidugi teine lähtumine oli see, et ma võtsin tegelikult väga noh, enda jaoks sellise tunnetusliku või noh, mingit poeetilist laadi lähenemised. Ma kasutasin tegelikult väga palju reaalseid asju, mis nagu tulenesid omakorda millestki, et ainus asi oligi see, et ma ei tohtinud sellest süsteemist välja minna. Aga ma pidin leidma sellesse süsteemi siis vastava õige tooni või õige olemusega. Õige tooniga asjad ei võinud ka, igasugused asjad on pidid nagu olemas seoses millegagi kasvõi temaatiliselt või et see on vist kõige konkreetsem näide, et ma olen nagu tõesti pole väga palju sellist värvisüsteemi või niimoodi nii täpselt varem lahti mõtestanud, et tõesti, et noh, ma olen seadnud endale alati mingid sellised konkreetsed jooned, millest ma ei tohi nagu üle minna. Aga see, et võtta ette selline kõige noh, mingis mõttes naiivsem eesmärk, et värviringe püsida selle sees. Et noh, võib-olla see hakkas nagu paralleelselt sellega, et mul tekkis nagu sellised teoreetilisi mõtteid rohkem ma lugesin nagu Albersid haaralda Arn kyll, kes on praegu kaasaegne värviteoreetik ja väga põnev kirjutaja, keda kindlasti tasub uurida, et kõik need klassikud need kokku pannes ja nagu selles teemas püsides nagu avas päris mitmeid uusi suundi. Raamat võib-olla ambitsioonikas, aga mulle tundub, et see on ikkagi üsna pretensioonid tuur selles mõttes, et ta ei ürita õpetada inimesi mingil kindlal moel värve kasutama, vaid ta lihtsalt üritab õpetada inimesi värve märkama või neid efekte nägema. Et selles mõttes on see raamat küll kõigile mõeldud. Ja täpselt, et ma rääkisin ka üliõpilastega Albersist päris palju ja minu eesmärk oli ka just see, et noh, minu arust ongi kõige oluline värviteooriast see, et sa lõpuks märkadki mingeid asju või mingeid seoseid ümber, sa tajud midagi, mis nagu noh, tuleneb millestki ja ta on sinu ümber ja ta moodustab mingi teistsuguse terviku, et sellepärast on nii Albers oluline kui mis iganes, teised nagu autorid, olulised. Ja mõlema kommentaaridega nagu nõus, eriti just sellega, et, et halverstil võis küll olla ambitsiooniga, ta ei ürita kehtestada. Aga Neeme vähemalt kolm lugejad tulevad juba õnnelikuks teinud minu Kristi ja Leonhard Lapini, et mis on järgmine raamat, oskad sa juba prognoosida? Jah, ma täpselt järjekorda ei tea, aga üks järgmistest raamatutest on Rolanbarty foto, fenomioloogiat puudutav teos, helekamber või Lashamper Kleer paljud tunnevad inglisekeelse nime all Camera lussida ladinakeelne nimi, aga inglisekeelse väljaande pealkiri, mida tohutult palju kasutatakse, nii fotod kui ka Kristi siin enne mainis, et ka soovitatud isegi isegi maalikunstiõpingutes. Ja see raamat on siiani eesti keeles välja andmata. Nüüd algava aasta on just juhuslikult Carolanbarty 100. sünniaasta, selles mõttes väga sobiv. On see raamat välja anda, ma loodan, et see tuleb 2015 10. aasta esimesel poolel. Aga üks väga huvitav raamat veel, mida ma võin mainida täna hommikul, ma olin just ühe Soome autoriga kirjavahetuses, kelle nimi on Jürgi Sõuganen ja me tahame talt välja anda tõlkida tema raamatu vasar ja vaikus mis räägib põhimõtteliselt siis sellest, kuidas igat sellist materiaalset kunstiteost ümbritseb olemuslikult alati kontseptuaalne vaikus, et just eriti tänapäeval üritatakse seda kunstiteost ümbritsevat kontseptuaalselt kuidagi väga täis rääkida. Nii-öelda ümbritseda seda mingite tekstide tõlgenduste ja nii edasi, aga olemuslikult ikkagi jääb kunstiteose kestaks alati vaikus. Et kunst ja seal peab Boris croisi andmetel olema alati vähemalt tekstuaalne bikiinietiketi kujul. Aga aitäh Neeme Lopp ja Kristi kongi aitäh kutsumast. Värvidele pühendatud saate lõpetuseks ei jää kunstiministeeriumile muud üle. Võite teil külastada kumu kunstimuuseumi, kus ei ole küll enam väljas Kristi kongi värvilisi installatsioone, kuid seest saab nautida märksa klassikalisemalt värvikäsitlust näitusel Tartu sõpruskond ja Ülo Sooster. Näituse kureeris Liisa Kaljula ja kujundas floga Saaru. Kusjuures kui ta nagu paraku ka mina värvidest midagi aru ei saa, Soosterit igavaks vanaks peeruks peate ja lilli maalivatest vana muttidest ei hooli siis soovitan näitusele ikkagi minna kas või ainult soo kasarmukujunduse pärast. Ning ma usun, et nii ühest teisest kui kolmandast tuleb juttu ka mõnes järgnevas kunstiministeeriumis. Te kuulsite saadet Kunstiministeerium. Saates olid külas maalikunstnik ja õppejõud Kristi kongi ning Eesti kunstiakadeemia kirjastaja Neeme Lopp. Kõne all oli Eesti kunstiakadeemia kirjastustegevus üldisemalt ning konkreetsemalt kirjastuse egiidi all värskelt ilmunud Joosep Albersi Crystemaatiline värviteooria uurimus värvide vastastikmõju. Mina olen saatejuht Indrek Grigor. Kuulmiseni.