Homme on kunstimiljoni 52. sünnipäev ning täna õhtul algusega kell 21 tähistavad klassikaraadio ja artišoki seda rõõmsat sündmust Eesti Raadio esimeses stuudios. Kunsti sünnipäevaks loob sinna stuudiosse laiv ruumiinstallatsiooni Raul Keller, kes on need kasin delta stuudios. Kui tõsiselt seda kunsti sünnipäeva võtate ja kas see on teie jaoks oluline ja vajalik tähtpäev? Noh, teatud mõttes on see muidugi tore ja, ja nagu huvitav et siin tuleb natuke võib-olla konteksti arvestada, et see on 60.-te alguses ikkagi luksuse poolt nagu kaardile toodud, see, see nii-öelda sünnipäev ja eks see kontekst on ka tegelikult selline, vat et sellel ajal all neid kunsti piire kõvasti nihutati ja selles mõttes see läheb tegelikult sobitub nendesse pikkade miljoni aastaste traditsioonidega kunstiteostesse, mis seal teisigi on all. Väga hästi, aga kunsti sünnipäev, ma arvan, et on võib-olla oluline selleks, et kunstile tähelepanu pöörata, korra aastas elate igal aastal kunsti sünnipäevale kaasa? Ma olen küll, võib öelda nendel üritustel, mis on olnud klassikaraadios kõikidel olnud, aga ma ei tea, kas ma niimoodi kaasa elan, et. Aga täna õhtul Eesti Raadio esimeses stuudios toimub midagi ainukordset, võiks öelda nagu live esitused alati on ja kõige parem oleks võib-olla seda tulla kas sinna kohale kogema. Aga kui nüüd natukene seda saladuskatteloori kergitada, siis kuidas võiks võib-olla kirjeldada seda, mis toimuma? Kad õhtul toimuma hakkab see, et on nagu raadio stuudiost on lihtsalt nagu justkui välja ütlema, et välja valgustatud stuudio kui kui asi või kui keskkond ja seal saab olema siis ka heli, mis on selle keskkonna jaoks tehtud. Ja inimesi, siis kutsutakse sinna tegelikult sellesse ruumi seal olema selle aja jooksul, kui see toimub võib-olla ja kuidagi ennast tundma mugavalt, seal on matid, saavad olema Maasa ja võib ka ringi käia lihtsalt et kogeda seda keskkonda, seda Eesti Raadio esimeses stuudios, mis on minu meelest selline huvitav stuudio iseenesest nagu justkui meie selles kogu selliste salvestuste ja uue muusika mängimise koha ja selles mõttes, et on oluline koht. Et on jah, nagu keskkond. Ütlesite juba ka, et on võimalik seal lamada ja mõnusast ennast tunda ja siis ka ringi liikuda, kas siis inimestel on oma mingisugune roll selles lõpptulemuses ka? No selles mõttes, et ta tegelikult ikkagi keskkond ja noh, see roll on kindlasti see, et sellest saab osa võtta ja, ja liikudes erinevates kohtades saab seda kogeda erinevat moodi, natuke ilmselt. Kui nüüd ruumiinstallatsiooniga töö pihta hakkab, kas siis esimene samm ongi see, et tuleb kõigepealt see ruum üle vaadata ja selle akustika kuidagi kaardistada? No tegelikult jah, muidugi ta ongi põhiliselt see, et ennast kuidagi selles ruumis tunda nagu noh, nagu niimoodi, et, et sinna tahaks nagu mingit eri teha või ühesõnaga sellega kuidagi töötada. Et kindlasti see algab sellest ruumist ja siis jätkub ka selle ruumiga tegelikult. Et eks ta muidugi subjektiivne, et see ei ole mingisugune matemaatiline mingi arvutus, selle ruumi parameetrite järgi mingi heli, mis seal on pigem häälestanud seda ruumi, nii nagu mulle tundub, et see võiks olla nagu huvitav. Kas eelistate ka mingisuguseid akustilisi omadusi või pigem otsite alati midagi uut? Teatud ruumi seal on mingisugune iseärasus jah, et kui, kui mingil ruumil on näiteks Kaja või, või või sa tahad siis siis teatud tüüpi helid kindlasti töötavad seal paremini kui on, neid vähem kindlasti ja, ja mõni ruum on jah, üsna niimoodi kinnine või et noh, sõltub sellest ruumi mõõtmetest ja juba nendest olemasolevatest objektidest, kui sul näiteks on mingid metallist asjad või mingit torud, siis mingitel sagedustel hakkavad need vibreerima ja tegema oma heli ja selles mõttes, et igal ruumil on ikkagi oma mingi iseloom, ma arvan Milline iseloom on Eesti Raadio esimeses stuudios, kas on selline hea lõuend mõelda, mida kasutada, või on sellel ka mingit vastu töötavaid omadusi? Lõuend on hea sõna, mulle meeldib see ruum, ma ei oska nad akustiliselt, on tegelikult küllaltki nõutud reaalne või küllaltki selline, noh, ta ongi mõeldud ikkagi selleks, et seal salvestanud üles. Aga seal on mingid aspektid seal ruumi enda juures, mis mulle meeldivad ja ja mis võib-olla rohkem ideeliselt hakkavad töötama näiteks lagi, mis seal on, mulle õudselt meeldib aatialan, kui seal on olnud, siis olen seda vaadanud siis tegelikult ma arvan, et see lagi on suhteliselt selline fookus üritanud selle laega kuidagi suhestuda, et see on tegelikult ju akustiline lagi, jätab summutakse peegeldaks mingeid helisid et siis võib-olla see lagi on SUSE fox. Ta oleks näha neid helilaineid seal lae peal. Kui ma siia suunas helilained on nagu valguslained valguse osakesed, heliosakesed, et nad liiguvad sarnaselt jah, et me kasutame seal valgust ka selles ruumis. Kas te olete uurinud ka seda, kuidas teie helikunstiteosed selle vastuvõtjat kuidagi mõjutavad või kasvõi laiemalt, et millised sagedused või milline heli amplituud, kuidas kuulajat mõjutab? Tähendab, ma olen seda tagasisidet saanud küll, et niipalju kui inimesed on tulnud sellest rääkima ja vahetevahel on saanud selline mullegi üllatav või, või et ma tegelikult selles mõttes otseselt ei, ei ürita nagu manipuleerida nii tugevasti inimesega, et noh, on kindlasti mingid sagedased, mis kas on häirivad või mingid sagedused, mis on rahus toodiat kindlasti ma arvestan sellega mõnevõrra ja kindlasti helitugevuse sellised ajad. Aga jah, et tegelikult mulle tundub, et inimesed Eli nagu kogevad küllaltki individuaal tavaliselt, et mõni asi, mis mõnele sobib väga hästi rahustavalt ja kuidagi noh, niimoodi häälestab nagu pigem siis rahulikku seisundisse mõnda teist inimest näiteks võib hirmutada või hoopis tunda tema jaoks õõvastav või ebameeldiv, et väga palju sõltub, seevastu võttis ikkagi ka Aga sellist suunitlust töö käigus ei pane paika, et kuidas see võiks mõjuda või mis? No ikka natukene kindlasti, no see on ikkagi selles ruumi iseloomust ka, et kui mulle tundub see keskkond pigem rahustav või selline kuidagi inimesi nagu võiks nagu kuidagi panna nagu kuidagi lihtsalt rahulikult, siis, siis kindlasti ma nagu üritan nagu selles suunas minna, tõigut ju sageli ei ole ruumid akustiliselt isoleeritud, et isoleeritud on nad siis, kui nad on töökeskkonna inimestele, kes tegelevad heliga muusikut, kes salvestavad midagi kasvõi seesama raadiostuudiot siia nagu ei tohiks tegelikult mingeid teisi eeliseid nagu tegelikult sisse kosta. Aga väga paljud ruumid on tegelikult juba mingisuguse helitaustaga mingisuguse fooniga tegelikult olemas, nagu, et siis kindlasti peab sellega kuidagi suhestuma või see heli kontrollimine on tegelikult üks nendest nendest asjadest, mille peale hakati arhitektuuris mõtlema tegelikult 20. sajandi alguses, et helikujundus kui selline, nagu, et enne seda tõenäoliselt ei olnud seda vaja sellega tegeletud üldse. Raul, te olete ka Eesti kunstiakadeemias uusmeedia osakonna professor ja juht, võib-olla kõik kuulajad päris täpselt ei tea, millega selles osakonnas tegeletakse. Võib-olla natuke räägite sellest ka lähemalt. No ma olen tegelikult suhteliselt selline värske professor, esimest semestrit või nüüd teist semestrit uus meedia ja ma ütleks, et täpsem nimetus oleks võib-olla tehnoloogiline kunst või elektrooniline. Uus meedia on see nagu viitab justkui millelegi, mis on seotud arvutitega ja, ja interaktiivsuse aga tegelikult sinna alla ja võibki just nimelt siduda ka kogu selle, mis on ana nagu fluksusest kuskilt 60.-te algupoolest, kus siis tegelikult Interdistsiplinaarsus, või erinevate kunstide sulandumine tulid juurde siis noh, ühelt poolt, eks ole, heliloojad hakkasid tegelema nii-öelda häppeningi või sellise instruktsioonipõhise heliloominguga ja ja teisest küljest kunstnikud hakkasid siis just nimelt näiteks kuulutasid kunsti sünnipäeva välja, mis juhtus nagu miljon aastat tagasi, et neid, neid arenguid ja selliseid kunsti arengut rajal oli üsna palju ja nad on ikkagi seotud, ma arvan, mingis mõttes sellega, et inimesed, et justkui tajusid või, või peaks tähelepanu pöörama tehnoloogiale nagu meie ümber ja, ja kuidas see meid mõjutab. Ja, ja ma arvan, et see meediakunst võib-olla ongi või see kunsti õppesuuna haru tegeleb sellega, kuidas teil on loogiline, kultuuriline põimuvad omavahel ja ja see võib olla siis sellele fokusseerimine natuke mingite tehniliste vahenditega. Alanud aasta on muusika-aasta. Kas sellel aastal lähete kuidagi erilisemalt ka vastu, et pöörata muusikale natuke rohkem tähelepanu? Või muidu selle koha pealt muidugi tuleks siis tuua paralleel, et kuna eelmine aasta oli spordiaastat, kas ma siis tegin rohkem sporti või on ta lihtsalt ei teinud. Aga jah, iseenesest on sarnased, niimoodi nimetatakse aastaid. Tähele pannud ka selle aasta jooksul et selles mõttes tore aasta kindlasti tulevad. Aga kas muusika teie jaoks võib-olla vahel muutubki selliseks igapäeva nagu tarbekaubaks ka? Noh, muidugi ta võib olla ka, ma pean tunnistama, et ma ei tarbi muusikat sisuliselt üldse niimoodi sellises taust funktsioonis üldse või noh, juhul, kui, kui kuskil ma teen mingit tööd ja raadio mängib võib-olla siis sellisel juhul küll, aga aga üldiselt jah, mulle tundub, et põhiliselt muusikat kuulan, on ikkagi suhteliselt teadlik valik või? Üritan selles suhtes nagu ikkagi vastavalt sellele, kuidas mul tunne on seda loomulikult kuulata. Aga jaa, muidugi ta võib-olla, et on ka situatsioone, kus ei saa valida noh, keskkondi, kus, kus võib-olla ei saa alati oma tahet peale suruda ja siis tuleb sellega leppida, et muusikal ikkagi teatud mõttes on oma mingi funktsioon kindlates kohtades. No kindlasti on, muidugi on muusika laguneb selles mõttes nii žanriliselt kui kasutusviisilt kontekstipõhiselt erinevat moodi, et mõnda tüüpi muusikat tehakse selleks, see oleks lihtsalt puhtalt meelelahutus ja mõni peab, olemegi, eks ole, nii-öelda liftimuusika või taustamuusika ja vahest on vaja, et et filmis mängiksid viiulil õige koha peal ja ja lisaks sellele siis on inimesed, kes tegelikult nagu tegelevad nii-öelda süvenenud selle heliga või muusikaga ja ma arvan, et muusika jaguneb ikkagi suhteliselt sellise konteksti kasutuspõhiselt, et, et see on väga lai spekter ikkagi. Keda te selleks õhtuseks kontserdiks kõige rohkem ootate, et kohale tuleks või kellele kõige rohkem soovitaksite kohale tulla? Noh, selles mõttes ma ei piiraks küll, et ei ütleks, et et keegi ei või tulla, aga ma arvan, et et selle, see vaim on tõenäoliselt küllaltki noh, ütleme, kerge või mingis mõttes selline positiivne, et kunstis on seda positiivsust võib olla igapäevaselt ei ole nii lihtne leida, aga see mulle tundub, et see on selline hea, kuidagi heast vaimust kantud sellisest heast sädemest kantud aktsioon, nagu et ma arvan, et noh, kõik need, kes tunnevad, et võiks sellest osa võtta või siis või siis tulla selle sealsamas raadio stuudios lihtsalt lamama ja kuulama midagi, siis need kõik on muidugi oodatud. Täna õhtul algusega kell 21 toimub Eesti Raadio esimeses stuudios kunsti sünnipäev, kuhu loob siis laiv ruumiinstallatsiooni helikunstnik Raul Keller. Tulge kindlasti kuulama ja võtke kaasa mat, millel mõnusasti lamades Raul Kelleri loodud helisid nautida ja Eesti raadio esimese stuudio lage vaadata. Kes aga kohale ei jõua, saab kunsti sünnipäeva jälgida ka klassikaraadio otse-eetri ja portaali kultuur. TRUE kaudu.