Head kuulajad. Eetris on Eesti luterliku tunni saade. Tänase saate teemaks on kirik soomlase igapäevaelus ja selle teema käsitlemiseks on meil stuudios Soome Instituudi kultuurisekretär Pertti Pühtile ja saatejuht Toomas Jürgenstein. Muusikana kuulate tänases saates Sibeliuse kontserti viiulile ja orkestrile teeminaar oopusest 47. Mul on hea meel sind siin meie luterliku tunni saates kohataja. Ütleksid sa mõne sõna enda kohta, sa oled juba üsna ammu Eestis? Seitse-kaheksa aastat. Mida sa siin teinud oled ja võib-olla mõni sõna oma ametikohta. Terve mul on ka hea meel siin olla. Ma tulin Eestisse õppima kõigepealt 89 Tallinnasse, siis uuesti 91 Tartusse. Ja kuna raha otsa sai, siis hakkasin töökohta otsima ja, ja läksin saatkonda. Vormistasin eestlastele viisasid kuni 93. aasta suveni ja siis paluti mind Soome instituuti tööle, kus ma tänini töötan alguses vahepeal Tallinnas ja nüüd siis juba 94. aasta märtsikuust Tartu osakonnas. Ma olen sind näinud sageli pühapäeviti Tartu Pauluse kirikus. Kas iga soomlane käib nii sageli kirikus ja kas iga soomlase elus on kirik nii tähtsal kohal, kui sul? Ma arvan, et kindlasti mitte iga soomlane, aga ma arvan, et paljudele ja ma arvan, et on ka neid, kellele kes käivad veel sagedamini kirikus ja kellele kirik on veelgi tähtsam, kui mulle. Paljudele kirik on on koht, kus kus ennast koguda ja, ja mõtiskleda ja oma eluväärtusi paika panna. Selles mõttes ei ole suurt vahet, kas sa teed seda Soomes või Eestis või, või mõnes teises luterlikus kirikus. Aga ühe keskmise soomlase elus. Missugust trulli võikski Aik mängida? Missugused tähtsamaid punkte oma elus, võib-olla see inimene kirikuga seondab? Ma arvan, et kui sünnist alustada, siis ristimine tehakse ikkagi enamasti minu meelest 86 protsenti soomlastest praegu kuulub kuulub kirikusse ja siis tavaliselt ema või isa ema järgi. Siis tuleb ka tema laste usk ja, ja, ja siis on, on tavaliselt ristimine esimene siis paljud käivad leeris juba. On ka neid, kes juba siis 15 aastaselt tahavad vanemate vanemate nõusolekul lahkuvad näiteks kirikut või on mingeid probleeme ja tulevad siis hiljem näiteks tagasi. Ja siis tavaliselt pulmad peetakse ikkagi kirikus ja, ja kamatusid. Aga ma arvan, et keskmisele soomlasele kirik tähendab seda, et kõige tähtsam on. Esimesena tuleb inimestele meelde, et jõulude ajal tuleb minagi. Jah, loomulikult jõulud on ju meil kõigil tähendab eelkõige seonduvat kirikuga. Aga kus koha pealt soomlane tavaliselt saab oma usulised vaated kas enam kodust või koolist. Ma arvan, et midagi ikka saadakse kodust just ja, ja näiteks minu puhul on selge see, et kuna ma olen vanematega kirikus kogu aeg käinud, ma olen nagu selle selle asjaga sealt harjunud ja ja kuigi meil pole seda nagu kunagi arutatud, pole kunagi sellest räägitud. Aga see oli kuidagi iseenesest mõista, et, et minnakse koos kirikusse ja minu vanaema oli olile staadio usku ja, ja siis Tema kaudu nagu natukene nendest asjast räägiti, sest tema teda sunniti oma lapsi lapselapsi ka sinna tooma, aga aga ta ei tahtnud seda meile nagu peale suruda ja, ja siis isa ütles, et igaüks saab oma usu kaudu õndsaks. Ja, ja sellepärast niuke sallivus oli nagu see, kus mina kasvasin. Muidugi koolis on meil usuõpetus olemas ja paljud paljud leiavad seda sealt. Ja muidugi ka väga populaarseks on tulnud igasugused leerikoolilaagrid ja, ja suveleerid ja, ja niisugused, kus siis. See on juba naguniisugune üleminekuriitus peaaegu noortele ja, ja, ja võib-olla sinna alati mindagi usku pärast või usu pärast. Ikkagi sealt saadakse neid õpetusi ja ideesid. Aga kui näiteks enda näitel sa mõtleksid kas on ka mingi seas olnud teatavat protesti kiriku vastu või on kõik kulgenud sujuvalt ühiskonnas kulgevad need usulised usuline areng, inimese usuline areng sujuvalt ilma oluliste probleemideta. Mina arvan, et mul on küll küll käinud, ainuke, mis protestreemisse võiks olla, oli see, et et mina pole kunagi leidnud ennast nagu noh, koguduse töö eest. Selles mõttes, et ma olen kogu aeg käinud, aga millegipärast need koguduse noored olid nagu noh teistsugused või see Nende esindatud tarmukus jäi kuidagi istunud kollektiivi kollektiivsus ei istunud mulle ja, ja sellepärast ma ei ole kunagi võtnud osa, vahest kadestasin neid, et neil on kindlasti seal tore ja, ja mõnus ja teevad igasuguseid väljasõit. Aga ma ei oska, ma ei osanud kunagi sellest osa võtta. Aga ma olen alati natuke rohkem eraku moodi olnud. Oled nüüd üsna pikka aega ka Eestis olnud. Kas midagi on silma jäänud, mis on Eesti luterlikus kirikus oluliselt teistmoodi kui Soomes midagi, mis on noh, esimesel silmapilgul. Tähele on võinud panna. No võib-olla esimene kunagi 80.-te lõpus, 90.-te alguses oli muidugi vana moelisus või see noh, kirikuõpetajad olid nagu mingisugune sageli nagu jäänus sellest vanast Eesti Vabariigist, kuna nad olid sealt sellest saadik töötanud, nad esindasid nagu seda. Ja, ja mina tulin ajal, millal kõigest võis juba jälle rääkida. Ja, ja sageli need olid väga isamaalised jumalateenistused ja kõnet ja, ja vahest isegi poliitilised Eesti kirikutes on muutunud minu meelest nüüd see näiteks minul selles Tartu Pauluses, et, et need, ta hakkab kitsaks jääma. Oleks aegse Eesti Rahva Muuseumi ladusalt ära viia ja, ja seega kirikusaaliks saada, sest pea igal pühapäeval on mõned inimesed sunnitud kuskil ääre peal seisma juba. Ja see on ainult tavalistel peadel, aga kui seal on leeripüha või midagi muud, siis on kindlasti see kitsas. Et kuna noor uus noor põlvkond on kirikutesse tulnud, ma arvan, et see on toonud ka rohkem ja rohkem inimesi. Alguses inimesed olid natuke kartlikud ja ebalevad. Sa kõnelesid juba oma kogemustest, usuõpet, tuse ka koolis, aga missugune koht koolis on usuõpetusest Soomes, kas see on aine, mida kellelegi ei tule niisugust mõtetki seda koolist välja visata või on mida ta noorele inimesele annab? Ma arvan, et, et seal on leitud väga sihuke kuldne kesktee, et seal on väga palju, tutvustatakse erinevaid võõraid uskusid aga seal loetakse ka kristlikust traditsioonist ja, ja piiblilugudest ja nii edasi. Kõike seda, mis on väga tähtis, et mõista üldse lääne kirjandust või lääne kunsti või midagi niisugust. Ja sellest ma olen nagu märganud just et sageli Eestis noortel inimestel ongi puudu juba niisugusest üldteadmistest. Et usuõpetuse suhtutakse nagu Alexa tunnistuslik. Aga ta ei pea ju seda olema ja, ja, ja ma arvan, et Soomes ollakse sellega just ettevaatlikud. Vähemalt minu koolis oli niimoodi Aga kui nüüd õpilane on kooli lõpetanud peale hakkas peale koguduse on veel teatud institutsioone või võimalusi tal usulist haridust saada. No. Kindlasti on erinevaid erinevaid usulahkusid, mis, mis püüavad inimesi lõksu meelitada või püüavad oma oma ideoloogiad oma arvamusi peale suruda. Aga aga noh, näiteks kaitseväes On on kaplanid olemas ja, ja seal käiakse kirikus ja ma tean poisse, kes on oma leeri alles alles kaitseväe ajal teinud seal ka noh, muidugi sellisel puhul mõnede arvestavad, et siis on vähem metsas roomamist, kui nad tahavad näiteks leeris käima nendel tundidel, aga noh, seal on siiski ta ta midagi annab ka seal. Ja. Mingid tunnid ja niisuguseid on, on ka kaitseväes olemas ja kus arutatakse seda, et kuidas, kuidas kirik võib, võib ühte kaitseväge väest osa võtta. Siin Eesti ühiskonnas tundub imelik, et kui ligi 90 protsenti inimestest on ühe kiriku liikmed kas sellega kaasneb ka kiriku väga oluline roll ühiskondlikus elus ühiskonnas kuna nii ja nii palju inimesi ja on kiriku toetajad? Nojah, et kirik, kirik saab, maksusid oma oma tegevuse jaoks nende inimeste käest elukohajärgselt iga kogudus, piirkond, selle otsustab ise, kui palju see on mõned üksikud protsendid vist ma täpselt ei mäletagi ja see on igale soomlasele nagu iseenesestmõistetav, et väga vähe on neid inimesi, kes kes sellepärast kirikust lahkuksid. Et nad ei taha seda maksa maksta. Kindlasti on ka neid, aga. Kirik selle vastu, nagu teeb seda elanike registrit hoiab ja need siis, kes ei kuulu kirikusse, nende jaoks on teine register olemas ja näiteks passi saamisel on vaja saada tõend, et kes ma olen ja kas mul on lapsi ja kas ma olen abielus ja nii edasi. Seda tõendid annab siis koguduse kantselei. Eestlastele on üldiselt harjumatu see kogudusse kuulumine elukoha alusel. Meil on tavalisem kodukirik, mille liikmeks jäädakse sageli ka siis, kui ise aastaid mujal elatakse. Aga kas niisugust ütleme, kui inimene kolib niisugust kommet Soomes ei ole, et ta jääb või ei ole võimalik jääda endiselt selle kiriku liikmeks, mis ta enne oli? Ma pean ütlema ausalt, et mina ei tea, ma olen, olen enda arvates küll oma selle salajane ning koguduse nimekirjas ja, ja sealt ma saan selle oma tõendi. Ja seal on vist elukoht siis märgitud. See elukoharegister on vist midagi muud kui elanike register, midagi niisugust mul mul tuleb nagu meelde, aga ma arvan, et et see, et on riigikirik või riik mingil määral nagu üks ja üldine kirik tekitab niisuguse kotuse tunde, ükskõik kus sa oled ja Soomes on väga kombeks käia. Kui sa turistina sõidad mööda ringi, siis sa käid kirikutes ükskõik kuskohas. Ja nüüd on meil tulnud need tee kirikut, need on kas tavaline kirik, maantee kirikut nagu tavaline kirik, mis on kuskil maanteeserval, mis on siis? Ka suvel näiteks päeviti lahti, et inimene võib minna sinna vaikselt olema või siis on ka ostukeskustesse tulnud niisugused väiksed kabelit, kus on võimalus. Korraks peatuda. Sume kirikus on olnud mitmeid äratusliikumisi, sa mainisid ka oma vanaema, kes oli le staadiuse äratusliikumisega kaasa läinud, aga kas oled vahel sellele mõelnud, et kuidas on soome kirik suutnud kõik need liikumised nagu enda sees hoida ja need ei ole eraldunud omaette väikesteks fektideks? Soome eritist? Sinna mahub palju. Et katus on kõrgel ja seinad ka Ma arvan, et et ikkagi mingi piirkonna inimestest nii valdavalt osald, näiteks põhja soomes, nendes väiksemates kohtades esindab seda ühte liikumist ja siis nad tunnevad selle kiriku omaks ja need, kes ei tunne, nad leiavad siis kuskilt lähedalt teise kiriku näiteks seal minu kodukandis on just niimoodi, et kui üks kirik oli oli teada-tunda natuke liiga palju lestaadiolaste käes, siis siis need, kes seda ei pooldanud, nad käisid siis naaberlinnas kirikus. Eestis võib tähele panna tendents, et sageli on kogudus kogudus väga oma õpetaja nägu väga oma vaimuliku nägu. Koguduse usuline aktiivsus ja võib-olla ka usulised vaated sõltuvad väga oma vaimulikust. Kui suur võiks olla soomes vaimuliku roll koguduse usulise palge kujundamisel? No ma arvan, et see, mu eelmine vastus tähendaski seda just, et, et ekstrakt, eks, eks see õpetaja siis korja enda ümber neid, kes arvavad samuti. Aga paljudes Soome kirikutes on ju nii, et on noorsootöö vikaarõpetaja või midagi muud ja, ja siis siis leidub tõesti isegi selles ühes kirikus seda ruumi mitmetele arvamustele. Ja. Et see ongi väga hea ja ma arvan, et midagi niisugust just tulevikus tuleks, tuleks kindlasti ka Eestis olla, et sama üks kogudus suudab pakkuda mitmeid asju. Ja nüüd veel kas Soome kirikus on ka midagi niisugust, millest Eestil kindlasti ei tasuks eeskuju võtta, millest mida ta peaks vältima. Eesti kirik on midagi niisugust. Minu meelest see viimastel aegadel räägitud jutt, et et jumalateenistus tuleb teha lühemaks ja kiiremaks ja, ja pikka igavat juttu ei tohiks nii olla ja ta peaks olema rõõmsameelsem ja lõbusam ja nii edasi. Seda tuleks väga põhjalikult mõelda, kas, kas see peajumalateenistus peab olema niisugune Drive In jumala teenistusse, et sa suudad sinna autoga sisse sõita ja ja samas pakutakse seal popkorni ja midagi videosid ja muusikat ja siis sa siis sa sõidad edasi? Ma arvan, et et nii kaugele ei peaks minema või siis või siis pakkuma seda nagu alternatiivina selle vana ja traditsioonilisi kõrvale. Ma arvan, et et vanem põlvkond kindlasti vajab seda turvalist ja tuttavad jumalateenistust. Ja ma arvan, et, et mida vanemaks inimesed saavad, seda parema meelega nad niisuguse juurde läheksid. Et kui nüüd muuta muuta väga popiks peajumalateenistus, siis siis võib-olla saadakse 10 noort naga, kaotatakse 20 vana Mingisugune usuline probleem, see on ühiskonnale oluline. Kas arvamustevahetused ja arutlused usuküsimuste üle Soome ühiskonnas on üldiselt nii, et inimesed aktiivselt kaasa võtavad ja kirjutavad ajalehtedele või? Või jääb see sageli kiriku sisse? Vist nii ja naa. Varem oldi väga konservatiivsed ja, ja niisuguseid raamatuid näiteks mida, mida nagu jumalateotuse puhul püüti ära keelata või midagi niisugust. Nüüd ollakse väga hämmastunud, et üldse üldse tookord niukesi niuksed. Meeleolud tekkisid ja, ja need ei oleks tänapäeval võimalikud. Aga. Teatud ringkondades on seda küll, ma ikkagi vist rohkem, püütakse hoida, nii et usk on nagu Avalikust elust kuidagi lahus või et see on inimeste eraasi. Ütleme näiteks poliitikud, kui kui näiteks tuleks mõni soome poliitik välja väga ateistlik mõtetega, kas ta tõmbaks sellega oma karjäärile kriipsu peale või, või püüab ta just näidata oma head suhet kirikuga, et endale valijaid võita? Vist pigem see järgmine viimane ja sellepärast, et et meil ju riigikogu. Avapäeval käiakse kirikus presidendi president eesotsas ja, ja tundub vahest, et. Et mingisuguseid kiriku koguduste või kirikutegelaste kohtumisi on enne valimisi rohkem kui, kui muidu, aga ja, ja võtavad osa aktiivselt näiteks mingisugusest kirikulaulude õhtutest ja nii edasi. Soomes on muide väga populaarne just enne jõule näiteks laulab laulda koos jõululaule või, või midagi niisugust, inimesed tulevad, tulevad sellisel puhul nagu sinna kirikusse ja, ja sageli justkui on mingisugune jumalateenistus või muud, siis siis vaadatakse heaga, et inimene seal on poliitik või keegi teine linnaisa või nii edasi. Ja isegi vahest arutletakse selle üle, et miks see inimene seekord ei olnud. Aga missugused usulised küsimused inimesi huvitavad või kas seal mõned, millest on tekkinud ka avalik arutelu, konkreetselt mõned usulised küsimused? Ma vist jään jälle vastuse võlgu, sest ma olen nii kaua Soomest ära olnud, et, et ma ei oska öelda, mis praegu seal võiks olla. Ma nii tihedalt ei jälgi, just just selle vaatan, pigem uudised. Üldisemad uudised, Agan. Ma arvan, et need on mingid samad küsimused, mis iga põlvkonnaga korra korra peab, tuleb läbi käia ja rääkida usuvabadusest või siis Moraalist või? Või südametunnistusest ja. Ja kindlasti ka mingid arutlused sellest, et kas tuleb makse maksta kirikule ja jääb nii rikas niikuinii ja ja niisuguseid arvamusi on, on kindlasti mitmetel sageli tundub, et see on nagu midagi uut ei ole, et me ei ole vaevunud nendesse süveneda. Nüüd Soomes on teiseks ametlikuks kirikuks on õigeusu kirik ja kui nüüd vaadata õigeusu kiriku probleeme Eestis missugune üldse on õigeusu kiriku positsioon Soome ühiskonnas ja kas need eestitülid on jõudnud miskitpidi ka Soomesse? Nojah, Soome on päris tugevalt taandunud, sekkunud sinna, sest praegu ju meie ortodoksi kiriku peapiiskop on, on ka r Eesti Eesti juht Eesti õige eesti kirikujuht, selle, mis Konstantinoopoli alla käib. Kuigi nad ilmselt tahavad, tahavad rutused alas ja lahendada ja Eestit iseseisvaks saada ka selles suhtes. Ortodoksi kirik käib tõesti käsikäes Soome luterliku kiriku kaja. Ja sageli korraldatakse näiteks lihavõtete ajal millal just ortodoksi kirik on juba väga populaarne, meil tuleb see läbimissa, tuleb ise jumalateenistus, tuleb otsesaatena televisioonis ja paljud inimesed vaatavad, luterlik luterlased ka seda ja paljud külastavad just lihavõtete ajal siis ortodoksi kirikud ja, ja ortodoksi kirikul sellest vaikusest ja ristirongkäigust ja nendest on võetud nagu ülega luterlikus kirikus tehakse niisuguseid ühiseid ristirongkäike, näiteks kus, kus käiakse luteri ja ortodoksi kirikuid läbi ja ja vahest arvatakse nagu oikumeenilise sinna siis siis ka neid teisi teisi kirikuid. Saan nüüd mainisid ortodoksi kiriku peapiiskop ja ka sel ajal, kui me seda saadet lindistame ei ole Soomes uue peapiiskopi valimised veel toimunud, kui ta eetrisse läheb, siis selleks ajaks on uus luterliku kiriku peapiiskop valitud. Aga missugune on üldse luterliku kiriku peapiiskopi roll Soome ühiskonnas ja kas sul on mõni praegustest mõni lemmikkandidaat või on seal mingisugune Soome peapiiskop idest mõni lemmik, kes sinu meelest on tõeliselt tõeliselt palju kas või sind isiklikult mõjutanud või eeskujuks olnud? Noh, ekspeapiiskop pole see kiriku kõige kõrgem tegelane, kes, kes sageli tülides või teistes asjades püüab nagu seda lahendust ja kompromissi leida. Ja, ja praegu tõesti, ma ei oska oska öelda mingit kõlakaid, ma olen Soomest kuulnud, et turgu valib endale oma piiskopid, kuigi tuleks valida Soome piiskopid see, kes nüüd valitakse, saab olema siis 54. Turu piiskop ja 13-st Soome Archi piiskop. Aga, aga sinna sellesse ma ei nagu puutu seal, see ei ole otsevalimised ka selles suhtes Jon Vikstrom oli, oli pikka aega peapiiskop jaa, jaa, tegi oma tööd väga hästi, ma arvan. Tal soomerootslane ja selles mõttes tõi ka nagu oma huvitavaid aspekte sinna juurde. Aga minu piiskop, nii nagu sageli kogemata ütlen presidendi kohta kõikide presidentide kohta, Kekkonen samamoodi mulle vahel tundub, et, et see, minu peapiiskop on hoopis Mikko juba. Kes oli siis, kui ma ülikoolis õppisin või sellel ajal peapiiskopiks ja ja tema mitmed intervjuud ja ja artikleid on, on mind tõesti mõjutab. Tänud kas Pauluse kogudus ongi nüüd saanud sinu ainsaks koguduseks või on siin Eestis elavatel soomlastel võimalik kuulata ka emakeelseid jumalateenistusi? Jah, on küll. Eesti evangeelses luterlikus kirikus on vikaarõpetaja soomekeelse töö vikaarõpetaja, Olli korde lainen, kes on Tallinnas. Aga ta käib meil iga neljandal reedel kell viis Pauluse kirikus soomekeelset jumala teenindust andmas. Ja ja seal ma püüan kindlasti kindlasti kohal käia juba kas või sellepärast, et need laulud ja, ja muud meeles püsiksid. Jaa jaa. Markümmendi ingerisoomlast ja, ja siis noh, paarkümmend Soome soomlast, Tartu soomlast, et. Tore on neid inimesi seal näha ja olli on siis paljudele teinud ka teisi kirikuteenuseid, näiteks olli käis mõnu koduonnistamas. Nüüd kui ma endale siia Tartusse kodu koju soetasin. Aga nagu ma seal varem ütlesin, et Soomes ollakse harjutud sellega, et kus sa oled, sa võid kirikusse minna ja, ja tavaliselt, kui ma pühapäeva hommikul juhtun kuskil Viljandis või kuskil mujal olema, siis siis. Kui vähegi võimalik, siis ma käin seal kohalikus kirikus. Kuidas sulle tundub, kas kirik peaks olema enam avatud muutustele ja uuele või või ongi tema osa olla konservatiivne ja vaid samm-sammult ja aeglaselt uuendusi aktsepteerida? Kumb on nagu see kirikuosa? Ma arvan, et kirik peaks olema nagu elu ise. Maailm ise, kõike seda. Aga ta võiks olla oke targa rollis selles mõttes, et ta ei rutta midagi tegema, aga samas ta ei peaks eemale peletama inimesi, kes on muutusteks altid, vaid andma selleks võimalused ja, ja olla selleks dialoogiks kogu aeg valmis. Tänapäeval on usk on muutunud ja muutub üha enam inimese privaatasjaks ja kas on mõni valdkond või mõni osa inimesest, mis alati kirikut vajab ja ja kuna inimesed on erinevad, see nagu peaks toimuma erinevalt. Kuidas võiks kokku viia selle üldise jumalateenistuse ja inimeste üha suureneva spetsialiseerumise? Ma arvan, et et Soomes just see, et meil on usuõpetus ja, ja pühapäevakoolid ja nii edasi, et meil on juba lapsepõlvest päris tugev see side olemas. Ta võib väga nõrgaks vahepeal muutuda, aga, aga vajadusel on see siis kergem taastada, kui ma arvan paljudele nõukogude ajal sündinud eesti noortele, kellel kellel seda teed. Meil räägitakse vahest, et ära lase selle kirikute rohtu rohtuda rohtu kasv, aga noh, kui seda ei ole olemaski, siis seda on väga raske leida. Ja, ja selles mõttes ma arvan, et et kirik peaks olema. Vastu võtma väga mitmesuguseid inimesi ja ja just see, mis näiteks varem rääkisime, ainult missuguseid eeskujusid ei tasuks Eestil Soomest võtta, et jumalateenistust ei ole vaja teha järjest kiiremaks ja kiiremaks seda peajumalateenistust minu arvates võiks ju olla. Pühapäeval pärastlõunal mingisugune ärimeeste kiirjumalateenistus, kui niisugusele vajadus tekib ja ja ma arvan tõesti, et siis tasapisiinimene vananedes leiab selle aja selle rahuliku ja traditsioonilise jumalateenistuse jaoks sageli ma pean tunnistama, ma ei, nii, kuulake jutlust, vaid ma keskendun endale ja sellele rahule seal. Tahaks küll ennustamisega tegeleda ka, oled sa vahel mõelnud, missugune võiks olla kirik, ütleme, 20 aasta pärast? No ma väga loodan, et ta liiguks just selles suunas, et et seal on igaühele midagi. Et, et. Noored kiired. Ilusad. Rikkad ja vaesed leiavad sealt oma koha ja et kirikul jätkub jõudu ja inimestel jätkub mõistust kirikut toetada, et, et ta suudaks seda ülesannet täita ja et et mingisugused põhitõed oleks kõigile neile ühised ja, ja et inimene teaks, et et oma eluteekonna nende suurte muutuste, just selle sünni- ja abiellumise ja surma vahel ka on see kirik seal olemas ja et et. Et seal tosid otse otsida. Lahendusi paljudele paljudele asjadele, sest ma olen sageli märganud, et, Et kui piisavalt piiblid lehitseda, siis. Sealt leidub lahendus igale asjale. See oli nüüd küll julgustav mõte tulevikuks ning aitäh saatesse tulemast ning loodame, et nii mõnigi asi, mis on Soome kirikus praegu hästi töötab, saab ka Eestis pikkamööda samamoodi. Oma koha leiab. Aitäh, aitäh. Te kuulsite Eesti luterliku tunni saadet. Stuudios olid Pertti Pühtilaja, Toomas Jürgenstein. Meie aadress Tallinnas on kiriku plats kolm. Telefon kuus kolm üks neli kolm üks üks kuus kolm üks neli kolm üks üks. Kui teil on mõtteid seoses meie saadetega, siis olete teretulnud helistama või kirjutama. Jälle kuulmiseni.