Mis võiks ühendada William Shakespeari jagata Kristi kahe nii eriilmelisi menukirjaniku loomingut. Nende teostes pole kunagi peamine konkreetne tegevusaeg vaid igavene inimloomus. Kui aeg liigestest on lahti ja on kurjust päikese alla. Mida arvab meie ajast tänase saate peategelane? Mõtlesin, et mis asi on see, mis mind siis kõige rohkem ärritav praeguse aja juures. Minu meelest on ühe niisuguse tundelaadi puudus nagu hardus harras olemine. Minu meelest see praeguses ajas nagu puudub. IRL üks. Raadiosaade hiirelõks on näitleja portreesaate peaosaline, täna vabakutseline näitleja Ines Aru. Miku märgeemsi klaasist Loomaaia Amanda, kena naine, lillega ja füüsikute Matilde fon saanud rohu kandle, Dolly Talbot. Me elame mutikesed netti. Mänguproua Urban Jaapo Griiva loo Olovernes Elizabeth Jõhvi ja kummaline missis Sävits. Onu Vanja, vana lapsehoidja Marina ja leskede memm täis mängulaine ja džinni mängu fons ja see on kõigest osake Ines Aru trolligaleriist. Mina olen saate autor Pille-Riin Purje. Jutuajamine Ines Saruga salvestatud oktoobris 2003 ja alustame ikka krimi nullidest. Jah, ma olen need eluaeg lugenud ja mulle nad väga meeldivad eriti kui on väga head autorid, nagu selle hiirelõksu autor ise ja paljud teised ka ma tõesti hindan neid, kui nad on ikka hästi kirjutatud ja põnevust ja, ja seda eetikat, mille pärast hakatakse seda uurima ja seda teostama ja kõike seda on küllaldaselt niimoodi parajal määral. Siis ta mulle väga meeldib. Näitelavale ei ole tulnud midagi, näitelaval on praegu. Me õpime varabaskinni juhendamisel anoi, lindusid vanalinnastuudios ja ja seal on kirjanik, keda mängib Aarne Üksküla. Kelle elus see kõik räägib terve see näidend. Tema on niisuguste krimkade autor, eluaeg olnud jama, tervet peret ära toitnud ja majandanud selle krimkade kirjutamisega nüüd tema niisugused hinnangud, mis ta terve oma elu jooksul on andnud ja mis temale on antud ja, ja kõik see siis tuleb nagu päevavalgele. Ja mis laadi osa teil on seal, mina olen nagu ikka üx, igavene intrigant, CHI pidi deva üks naistest, aga tal oli juba kirjaliku poolne, tähendab, Hanoi poolne selgitus on antudes, siseneb Ebameeldiva olekuga naine. Noh, seda ma mõtlesin tükk aega, et missugune on ebameeldiv äkkei pea, aga kas selle hiirelõksuga teine ilmakuulus näidend, mis seostub, on veel Hamlet Hamlet kasutas ka hiirelõksu seal. Kas seitsmeni rollide kandeid mingit pistmist olnud ei ole? Ei ole millegipärast, ja mul on suur austus Šexprivast, tema Tõrksa taltsutus ja tema komöödiad mulle väga-väga istuvad, aga ilmas ei ole kunagi ainult draamat. Ta on nii tihedalt läbi põimunud. Mingit kindlat žanri ühelegi tükil eriti ei annaks ja ei paneks. Mulle meeldib see, kui natukene nagu elu peegeldust ikkagi kõikides asjades mitte ainult idee mingisuguse, väga kindla, traagilise külje peegeldus, vaid peab olema seal kõrval ikka midagi või muud ka. Ja mind üllatab see, et on neid inimesi, kes seda peavad oma kõige suuremaks ja tähtsamaks eesmärgiks kas lavastada või mängida Shakespeare'i tragöödiate seal. Teie pigem unistaksite Shakespeari komöödias kui tragöödias mängimisest? Jah, jah, või kuidas üldse nende, kas niisugune mõiste nagu unistuste roll on teie jaoks olemas või unistuste rull kunagi oli minu jaoks Kõrboja Anna. Aga see sel ajal, kui ma niimoodi anno vanune olin, ei täitunud ja pärast seda ega mul ei olegi olnud niisuguste unistuste rolli nagu Ta veel selle lõksu kuidagi laiemalt, siis. Kas teater oldaks näitlejale? Eks ta mõnda muud ei ole, jah, ta on sugune ahvatlev elukutse. Tekitab niisuguse mõtte niisuguse annab nagu mingisuguse ajutise või mõttelise niisuguse vabaduse, mida tegelikult ei ole. Muidugi sa oled kinni kõiges, sa oled näidendis kinni, sa oled ennekõike lavastajast kinni. Sa oled teatri mingisugustes nendes seadustes kinni, sa pead kõigega arvestama ja kui sa oskad, siis samal ajal arvestades nendega ja nendest eralduda, et olla olla nagu sel hetkel oma rulliga vabasi. Seal see on suur võimalus. Kas vabakutselise Os annab ka suurema vabaduse? Kindlasti ta on selles mõttes koormus, et sa oled väga üksinda maastuta oma rolli oma töö eest. Eriti lootusi ei tohi panna kellelegi teisele peale iseenda ja sa oled kohustatud seda tegema kõigi oma jõu ja hingega olema selle töö juures. Tähendab, kui sa oled palgaline töötaja, siis mingil määral see annab niisuguse mingi tagatise. No see on nii nagu kullilastelgi, ent kuidagi koolis käimist seda eriti ei anna endale aru sellest, et et kõik sõltub temast endast, tahtsin, ta loodab ikka, et küll küll teda aidatakse kuidagimoodi kuskilt poolt. Aga ta teeb töö kvaliteetsemaks näitlejal, ma leian No teie olete peaaegu kõik teatreid läbi rännanud, vist sõnateated ei ototot, üks teater mul ikka ründamata hel. Linatööd ma ei olegi. Isegi Salong-Teatris olete teinud, salongteatris olen ma teinud jah, päris palju. Omalajal. Tegin niisuguseid eksperimente ja ja mulle meeldivad igasugused eksperimendid, ma olen terve elu oma elu, olen olnud niukene tita, kes läheb igasuguste erilaadsete asjadega kaasa ja mind köidab see noh, teatri juures ongi see kõige põnevam minu jaoks. Mõni teater on niisugune, mis on koduteater olnud või koduteatriks jäänud hinges. See oli Rakvere teater, kus ma kui meie Vanemuises Jaan Saul ikka selle nõnda öelda ülestõusu korraldasime, siis ma töötasin natukene aega. Filharmoonias. Teadvustasin näiteks Georg Otsa ja Eugen keldrit ja ja teisi igasuguseid kontserte. Ma sain kogemata kombel Rakvere teatrisse tööle, sest siis oli niimoodi, et oli vähe neid teatrikooliga inimesi ja siis ministeeriumi poolt lihtsalt. Mind pandi Rakvere teatrisse, kuna Rakvere teatris oli vabu kohti ja Mai Mering oli tol ajal seal. Ja siis võimelingutis mind tööle. Ma olin seal viis aastat ja nüüd ma olen seal niimoodi ühe jalaga nagu tagasi. Mulle tehti küll ettepanek, et ma võiksin kahe jalaga sinna tulla, aga ma mõtlesin, et mu pere on Tallinnas ja ja parem, kui ma niimoodi ühe jalaga oled. Sest ainult teha teatrit, ega, ega vanainimene tahab seda iga ka kuskil, nagu niimoodi oma koduste keskel elada. Ei saa niimoodi, et ainult diaatritiaal keeta. Ja, ja selles mõttes ma võin seda nimetada oma koduteatriks, nagu oleks koduteatris, sellega on nii palju mälestusi seotud ja teine, kus pikemat aega olete olnud, on vanalinnastuudio jälle jälle praegu proovid käivad sõna natuke oma oma tunne oma teatri ja maja on küll teine ja selles mõttes ei ole nagu ruumid ka ikka tähendavad, väga palju. Praegu on seal kõigi mugavustega, niisugune maja, aga millegipärast õpetajate maja, võib-olla seal nostalgia, võib-olla, ma ei tea, mis on see Õpetajate majas esimene koht, kus me neid etendusi tegime ja proove ja ja see väike garderoob, kus oli ka meie riietusruum ja kus me 10 näitlejat koos olid kogu aeg seega kohutavalt palju tähendas kohutavalt palju niimoodi. Tähendab, nüüd tundub mulle, et et tikandis mingisugust erilist niisugust tugevust, solidaarsustunnet ja väga meeldiva suguse emotsiooni sellele teatritegemisele kaasa. Etteantud teemal Ines Aru improviseerid vanalinnastuudio lavastaja Eino Baskin. Tal on väga looduse poolt nii-öelda antud huumoritaju ja Austraalia on palju ja teil on, mina olen viimased rongis. Me tegime Ta tegi ka ilusaid rolle, Roman lavastas Nüremaati füüsikuid, ta tegi peol ja väga hästi. Siis ta tegi, minul olekski reaalse rolli, oli naiste laudja, ei saagi isegi ühte vanamutti, pensionärid, väga hea. Peaosa oli selles kena lillega ja seal ta tegi väga ilusa rolli. Ta on estraadi palju teinud. Aastat siiski juba teinud oma töö selles mõttes, et ega noori tüdrukuid enam suurt ei mängi, aga tal on väga lai ampluaa. Traagikas Kunivoomikalile võib olla väga. Traagilisi rolle mängida, talle sobivad niuksed, öeldakse, kiiksuga karakterid kuskil nagu nakkab Sipamataloogilised niisugused aja kõikese füüsikute mutil natukene sadistlik, patoloogiline kuju ja ma kutsusin teda praegu kaanid, oi, lindudesse ta, tal on küllalt suur roll praegu. Ta mängib ühte vananenud näitlejannat, kes on andetu ja tühi nagu nagu jahukott, aga tähendab keskelt, arvab, et andnud Pariisi nii-öelda lemmiknäitleja. Isand, lane, niukene ootavad, luge, ekstsentriline, vaidleksin ja vot niisuguseid asju teha. No fakt on see, et teatris niisugune näitleja on väga teretulnud, arad. Tuleb osata tööta. Ta nõuab hoopis teist lähenemist. Vaja kahtlustav ja kardab, et kas ei ole ta selja taga keegi midagi niimoodi nägu või. Nagu natukene vahetada, vahel teeb asja suuremaks, kui asi väärt on või vastupidi, lahendab probleemi, vaatavad seal probleem soolol. Nii et tal on diapasoon laida, võib mängida väga palju rolle, tal on hea hääl, koolitatud häälda. Ta on väga hea diktsiooniga. Aga töökas inimene väga nõudlik enda vastu ei ole niisugune altuuritseja, kes võtab, nagu öeldakse tööd nagu pealiskaudselt. No siin enne jooksis läbi, eks niisugune intrigeeriv märksa lase mäss Vanemuises, kui seda tänase mälus lepiga natuke lahti rääkida, ka nooremad inimesed ei teagi sellest ja mitte midagi, et mis seal siis oli ja miks see oli? Nojah, tänase selle vaatekoha pealt oli see üks niisugune absurtlik. Absurdne asi, tähendab, see oli niimoodi, et, et me mässasime Sauliaaninomeeaa nagu algatasime seda ja palju neid teatriinimesi tuli sellega kaasa, kes sel ajal olid nagu juhtivad näitlejad ja lauljad teatris. Tähendab selle süsteemi vastu selle laadi vastu, nagu ird meid sel ajal õpetas. Tegema pani täitma seda omalaadi. Ja meile tundus see niivõrd võõrapärane niivõrd niivõrd teist laadi ja, ja tulemus nagu mitte mingit ei olnud. Ta lihtsalt üldiselt nagu püüdis mingit moodi lavale inimesi panna. Ja kõik see pedagoogiline värk, see puudus tal absoluutselt. Ja me olime väga üllatunud. Ja kohe olime valmis protestima, sellepärast et tema meetod noh, meid nagu ei rahuldanud meetodiks ei saa seda pidada, ka. Tema laad tähendab töö pärast seda nagu ei olnud kvaliteeti ja me hakkasime lihtsalt selle vastu protestima, kuna meid suruti seda tegema. Oleks meile antud nagu vabad käed ja natuke nagu suunatud selles liinis, aga aga meid suruti seda tegema ja, ja me ei olnud nõus. Siis me kirjutasime kirja kultuuriministeeriumile pärast tuli välja, et need, need ühingud töötasid kõik omavahel. Ühesõnaga, seal see oli absurd. Tuli keskkomiteest väga suur komisjon tuli sinna, Elensmani käis otsas ja ja seitse tundi kestis see koosolek nõnda öelda koosolek, kus Jaan luges, tal oli süda sel momendil juba täiesti niivõrd haiget, ta higi voolastele ojadena, võiks öelda niimoodi umbes et luges seda meie protestiti süüa, siis läks hirmsaks materdamiseksid, kus, kus oli Jaan teinud vale sammu ja kus mina olin naernud laval, mida ma tõesti tegid. Pandi meid niimoodi, kuna me olime alles, mina olen teatrisse tulnud, pandi meid Irkutski loos, seal oli vaja koori kooris rääkijaid kes räägivad selle valja vist oli see? Ellen Kaarma mängis seda siis umbes nagu tema sisemonoloog nagu iseendaga oleks rääkinud ja skoor naisi räägib taga kõrval, et kas sa, kas sa mõtled seda õigesti või mõtled sa seda valesti või miks sa seda praegu teed või miks seda ütled? Ja minu meelest see on nii kohutavalt kovi. Muidugi olen, olen õudne laval, tähendab, kui, kui ikka võiski olla väga väljateel, siis mass üldse. Ja muidugi ükskord oli, sel ajal on nii, et isegi ida Urbelile olid elud saalis, kuidas koerad? Kes siis see toodi seal koosolekule, et kui näitleja umbes niimoodi käitub, et siis ei saagi midagi, nõuded, mida te nõuate meilt meie teatri juhatus, peaksime tegema, kui te ise käitute nagu. Absurdne. No ja siis läks niimoodi ja siis ma pidin seal Et ma mõtlesin, mis ma siin ikka kaugele vaid samme veel teen. Et rolli mulle niikuinii ei anta ja rahvavaenlane. Kas see niisugune mässumeel on teil veres kuidagi või? Võib-olla küll, jah, ma jooksen peaga vastu seina alati. Nii, kui öeldakse, et seal on siin, siis. Tekib taotliku võtta teda ju. Ma leidsin ühe väga huvitava saate raadio arhiivist 67.-st aastast, kus ta oma ema luuletusi loete, kaotsi läinud laulud on selle pealkirja Ko, sealt tuleb välja, et te olete revolutsionääri tütar ja, ja võib-olla sellepärast ma olengi niisugune peaga vastu seina jookse oma emast ei tea rohkem, kui ta oli luuletaja ja ta luuletused tegelikult põlesid ära. Tähendab, sõja ajal oli niimoodi, et mind kasvatas vanaema ema suri, kui ma olin kolmene. Venemaal. Tähendab, et ta tuli vanglast välja sisse minu isaga kokku vangide nagu lõpupeol, mitte lõpupeol, vaid vanglast väljasaamise peol. Ja tutvus mu isaga ja, ja, ja, ja siis kohe. Nad leidsid teineteist ja kohe varsti sündisin mina ja kohe algas sõda ja isa läks sõtta ja sai surma ja ema. Kuna ta oli 15 aastat kinnistunud isa, istus mul 10 aastat kinni. Seal. Noored inimesed pandi kinni poliitiliste veendumuste pärast, no vot, sellest ei ole ju mina ka siiamaani aru saanud ei ole, mina olen küll kommunistlik noor olnud, kuna selleks sunniti ja pioneer olnud, kuna selleks ka tundi, aga aga ei ole ma mingisugune Erilistismide pooldaja olnud aga sellest, et üks noor inimene, ma kujutan ette, praegu üheksateistaastane pannakse kinni sellepärast, et ta veendunud mused on teised. See on natuke võõrastav. See ei ole loomulik, see on. See on halb. Kuulame, kuidas Ines Parker Aru 1967. aastal luges oma ema Leena Laid Parkeri luuletust kevad vanglas. Kastanid õieküünlad roheluses üles kui istuks lehil, kari valgeid oravaid. Nende valgeid oravad, Mil tipud, pöördud ülesviisist, vihmast niisked päikse säravad, suur kari rohelisi õieküünlaid hommik kõhus, kui tahaks õhku tõusta, sirutanud end nii kiikudes, nad näivad õhus. Entsee vaid tuules õiekrooni kohal lend. Õrnroheline foon täis tikitud õied, okse, kust kandub kambri lõhnu, kevadisi häid. Vang harva lõhnuga saab hellitada Kakse kuid Mul neid kannab kõik, siis sirutavad päid. Vot see luule lugemine seal niisugune, et kui mul väga rasked ajad on olnud, mulle mulle meeldib kohutavalt luulevorm, sellepärast et ta nii lühike nii kokkuvõttev ja nina pea, sa saate manustada endale kohe-kohe väga lühikese ajaga nagu, nagu mingit tabletti. Traagilist tablette minule mõjus tolle luule niimoodi kui ma näen. Ohoo, näiteks kui ma avastasin endale Enno, et teda, et et mees oli koolinõunik, käis mööda kuule, tahtis, et see kooliolukord natukene paraneks ja ja mõtles niisuguseid mõtteid, et oh aeg küll, et enne mind on mõeldud nii jah, kannatatud nii palju, et minu väike kannatus selle kannatuse kõrval, mis sellest luuletusest välja tuleb, ei ole ju üldse mitte. Ja siis ma sain nagu jõudu nendest nendest luuletustest, millegipärast ma leidsin just endo ja endale. Pärast seda ma leidsin mari vallisoo ja vahepeal leiutasin enda jaoks juba Artur Alliksaare, noh, see oli siis kuma. Artur Alliksaarega sain tuttavaks. See lühike aeg, mis ma Tartus olin, revolutsiooni tegin. Käisin nagu Artur Alliksaare pool ka paar korda tema kodus ja tema isik oli niivõrd niivõrd niux, Dirgastav ja ja eriline ja niisugust inimest nagu ei olegi, ei olegi oma elus eriti teist sarnast kohanud. Üks osa hiirelõksust on kirjandusminutid näitleja valikul. Ines Aru oli stuudiosse kaasa võtnud mitu luuleraamatut ja sus neid lehitsema. Artur Alliksaar lootust peab pälvima. Üks osa. Tahaksin käia veel sinuga koos mõne sammu enne kui laguneb tee. Raivo on raske ja kärsitus kulutab rammu. Küllap me saatus on see. Tahaksin taevani paisata puiklev Ahoik enne kui ununeb tee. Enne kui laulmise lõpetab musttuhat, luike puruneb mõtetegee. Enne, kui igatsus hilineb. Lunastus lummub enne, kui praguneb tee enne, kui õied on mullale loovutanud, ammu karikas lõhnanud mee. Kui ma veel sülle saan, kevade tuleku tuike. Enne kui uduneb tee. Siis mulle lämmatab sügava suveda sõike tardumus. Nii palju valu ei tee. Mari vallisoo kõnelus. Kuhu teel oled paadimees kuhu kiirustad? Lähen naiseks, toon endale hiiu ilusa tütre. Ema, usu, ei ole sul kosjakindaid, ei kingi, savi jõelema kalale. Lähen siitkaudu ringi. Ennemuiste, kui Minnetti võeti õnged kah ligi. Lähen niisama uitama, toone, jõgesid pidi. Lähen sõtta, toon sullegi hõbeehteid ja kulda. Ei ma usu sind, paadimees sõjast enam ei tulda. Nii ta läkski. Ja koju maakodumull laudse laega valgeku tuli taevasse, näitas ilmale aega. No vot, see oli see, mis mind nooruses hästi palju innustas. Pealkiri on stenoja pisarad, sul kipuvad. Sest laane taha kaob tee ja viis. Kes oleks iial mõistnud oma südant seal igast nurgas, laasia paradiis? Kes oleks iial mõistnud oma südant nii, kuskilt kukub kõlin kõlama nagu nõiutud on kõik su ümber. Ei tea kuhu minna endaga? Sul seljas nagu pulmakuub, on teine kui iga kivi känd sul määratud ja kuskilt nõrgub imelikku kulda. Vara, kus ei tea korjatud. Ja pisarad. Sul kipuvad nii silma Su südant mingi püha puudutas. Ines Aru kõneleb nüüd fonsija rollist David liigoberni tragikomöödias džinni mäng. Seda mängib ta koos Volli käruga Rakvere teatri väikses saalis Eili Neuhausi lavastuses. Teatrilegendiks sai džinni mäng 1984. aastal Liss Lindau ja Kaljo Kiisa partnerluses. Ta on hästi kirjutatud näidend, sellepärast et on ka võrdlemisi lihtsa sõnastusega või elulise keelega kirjutatud. Ja Chini mängija täismäng kaks mängu mul on Rakveres. Ja need on selles mõttes mõlemad nagu õnnestunud. Õnnestunud näitemängud, et nad meeldivad rahvale, ta on niuke, äratundmisvõimalus on olemas. Ja vabanemisvõimalus mingisugune noh võib-olla, et on, elujaatus, on mõlemas näidendis sisse pandud või kodeeritud. No selle džinni mängu puhul ma lugesin lehest, et, et Liis Lindau on selle rolli otsekui teile pärandanud, justkui me pidime hakkama seda kisaga uuesti mängima ja kiisk ütles mulle seda, et Liisu oli ütelnud oma siis, kui ta oli haigemas olnud ja, ja või kiisk oli teda vaatamas käinud, oli ütelnud talle kellega sa ikka seda edasi mängid, et ära seda niimoodi nüüd nagu maha jätta, seda näidendit mängi Inesega edasi. Tähendab selles mõttes nagu pärandanud mulle selle rolli. Aga rohkem ma ei tea midagi. Mina ei näinud Liisuja kisa esituses seda näidet. Üldse läinud Ülle Ulla ja kerge ka samuti ei ole läinud. Nii et mul on mõnes mõttes hea meel, et ma ei näinud, sellepärast et kiisu on niisugune näitleja olnud minu jaoks keda ma kindlasti oleks jäljendama hakanud täitsa kindlasti. Sest ta nii ahvatlev ta, nii šarmantne naine olnud, et ja näitlejana nii nii rikas, täisvereline, niisugune niuke, ehtne ehtne. Etteantud teemal Ines Aru improviseerid Rakvere teatri näitleja Marika Vaarik No eneselt on õppida palju, sest ta on selles suhtes huvitav, et ta on äärmuslik. Ta on ise väga õpivõimeline ja mis ongi juba sõja äärmuseta, tekitab sinus alati koos proovis olles selle tunde, et tema ei tea midagi ja sul väga targana tunduda. Ja, ja arutlusteles on ta alati pigem siis kuulaja pool. Ja sealsamas, kui tuleb õige hetk, kus, kus siis see vähem kogemustepagasiga näitleja jääb kuskil töö mingis teises pooles omadega jänni, siis on jälle tema väga tugev aitaja ja õpetaja. Tema lavakogemus on niivõrd suur, et sellise paanika mahavõtja on ta päris hea. Ja aineselt on õppida veel üks tahk, ta tuletab pidevalt meelde seda, et see on ikkagi mäng ja selles pildi sees peab oskama olla, et noh, et ei läheks väga tõsiseks kõiki võttes väga hingeliseks, et oma närv ei kulutaks nii meeletult. Et selline maaletooja on ta ikka ka maa peale tool. Temaga on alati huvitav olla väljaspool etendust ka mis on väga hea asi, sest et ta on siukene trupi laadija ka omamoodi, ükskõik, jälle äärmuslikult, ta võib laadida ka niipidi, et tekitab mingi ärrituse või siukse väikse intriigi mille pealt on huvitav minna. Nii et see on täpselt noh, ta ei ole kunagi igav, ütleme nii. Estraadis on Ines absoluutne proff, seal on mul ainult suu lahti vaadata ja kuulata, mis ta teeb. Esiteks oskab ta publikuga käituda, oskab väga kiirelt ta võtta enda haardesse, ükskõik kas see, mis ka lavale juhtu, läheb seal tekst meelest või ükskõik, kukub midagi ümber või ta igal juhul ta on selles suhtes suur. Manipulaator. Kuna ta valdab seda väga hästi, siis seal on ta igal juhul alati kergema närviga, ütleme selles mõttes Narveerimise suhtes, kuigi ma ei tea, kas aines on seal ka nõus, mis ma räägin, sest et siuke pani körlus ja see on noh, praktiliselt kõigil näitlejatel omane. Ja meil oli ju suur võimalus selle suve algul teha kaasa ühes noorteansamblite selles uuril rahva Eurokas, kus me mängisime tšikki ja tibit, mis oli suhteliselt improviseeritud tekst. Ja võib-olla Ines ise ütleb ka alati, ta ei ole väga tugev improviseeria. Aga vähemalt seda, mida ta siis seal teeb või ütleb, selle ta paneb maksma, see on hästi, suurasid seal kõhkluste ja kahtluste ja niisugust teed, kas see sobib või ei sobi seal enam, need, need reeglid ei mängi teatrilaval suhteliselt erinevad asjad. Ikkagi sa teed seda kõike enda pealt seal nagu ei ole konkreetselt sellist rolli ja läbielamist nagu laval. Et reeglid on erinevad. Aga naljakas on see, et sellise naise puhul nagu Ines Aru, kes on nii palju aastaid estraadil olnud ja nii palju ka teatris teinud ja ta on olnud Pedas õppejõud ja kõik tema õpilased kindlasti teaksid rääkida tohutult lugusid või vähemalt midagi meenuks. Kindlasti ei ole ise absoluutselt mingi anekdoodirääkija ja ta ei armasta anekdoote kuulata, ka. Ta ei saa sellest üldse aru. Nii et kõik, mis juhtub, peab juhtuma elus siin ja praegu. Need on kõik naljakad. Ja Ines on öelnud, et meil on võib-olla selles mõttes omamoodi naljakas või ühtne huumorisoon. Et Meie nali algabki kuskil, naer algab, sealt oli vähemalt mingi muie kus on väga piirsituatsioon, võib-olla isegi väga traagiline moment, siis see ajab meid naerma juba. Kui ma mängisin nüüd suvel kalevipojas Lindat, siis tema tütar tuli seda vaatama ja kui ma olin tulnud sinna platsi peale Linda tuleb sinna suhteliselt kisades ja kohe oma poega noomides siis Inese tütar assolarvased mängib ema Josingu hämmastunud ämmikused, miks ema ei öelnud, et ta mängib selles tükis? Ta muidugi sai aru, et ikka ei ole emaga. Et selliseid sarnasusi on meil ennemgi öeldud, võib-olla sinna naelane tandre või midagi mängib veel. Aga ma arvan, et mingitesse asjadesse mingitesse nähtustest suhteliselt sarnane nägemus. Üldse enesel on omadus leida nendes rollides niisuguseid tahke, mida tavaliselt naisnäitlejad nagu kardavad mängida. Need on sellised, kas elus kuskile elu hammasrataste vahele ei jää ja, ja ta suudab mängida kompleks enda üle naerdes inimesena elus suudab ta laval täiesti julgelt mängida neid, kelle üle naerdakse. Ja mängid alad niivõrd positiivseks, et igal juhul hakata kaasa elama. Ükskõik kui kõva häält ta teeb mahlakate helidega võib kellelegi halvasti öelda. Ma mõtlen rollis siis ta kuskil selle ikka maandab mingi sellise siira ja südamliku peale. Mis laadi lõkse estraad on, tähendab? Mida ta annab, annab enesekindlust mida mul terve oma elu ma paistan küll välja, väga enesekindlad, aga tegelikult ma olen üx igavene pabistis jaa, jaa. Ja väga pelglik ja kartlik inimene olnud. Sellepärast ma paistan välja, et ma oleks nagu julgust täis ja jooksen peaga vastu seina. Arg ilmselt. Aga, aga see estraad kindlasti annab see kindlust. Ja seda head tunnet, vot mida teatrilaval tihtipeale ei saa publikuga nisust koos hingamist või koos mõtlemist või koos ühel tasemel olemist paljude inimestega. Niisugust kontakti, seda teatrilaval tihtipeale ei saa, väga harva. Täismängu Hoyczini mängu ajal ma täpselt samuti tunnetan seda. Aga võib-olla, et ma tunnetan seda praegu, kus ma olen estraadi estraadi kunagi teinud ja seda tundma õppinud. Te olete pedagoog olnud, ma leidsin. Niisuguse, et te olete kirjutanud õpiku, hääle ja hingamisharjutuste Tähendab see, see oli niimoodi, et kuna pedagoog pedagoogilises instituudis ja seal nõuti, peabki tegema teaduslikku tööd, mina ütlesin, mina ei ole võimeline teaduslikku tööd tegema. Ma õpetasin lavakõnet seal nõnda öelda kultuurharidustöö osas lavaka näitejuhtidele. Siis ma kirjutasin valmis sellest, mida ma olin, olin kunagi kuulnud ja lugenud ja ja endale nagu kõrva taha pannud, panid lihtsalt lihtsalt kirja. Põhiasi on see, kui sa oled pedagoog, et see ei rikuks eriti palju lapsi. Tähendab, et sa laseksid neil niimoodi vabalt vabalt tegutseda, vabalt mõtelda, vabalt areneda ja. Mina niimoodi seda tegingi, tähendab, et, et nad, et nad õpiksid õigesti hingama ja et nad õpiksid oma häält kasutama ja nad ise Kuuldemängu rolle on Ines Sarul tänaseks kogunenud 40 ringis. Väike valik katkendeid aastatest 1961 kuni 95. Gustav von vangenhaim ajaga saame hakkama lotenoimal. Helgi Muller viies ratas. Lilli. Ivandurgeenev eine aadli peamehe juures. Kaurava. Kaido Liiva hakkab vist sadama, kullake Viivika Bengtuaal forss välja sõitmistels kääriõde. Režissöörid Aarne Ruus, Heino Kulvere, Kaarel Toom, Astrid Relve. Partnerid Jaan Saul Kalju karask, Eino Baskin, Eili Sild, Lembit Ulfsak. Pea on terve tarmu arvel nalja saada, sina kaevanduse arvel, üks tööline jäi puhkusest ilma ilu pärast. Kitrop grupis ma ei räägigi. Minul ka. Sa võistled ebaausalt, nii. Mida sa sellega mõtled, seda salamis teised, et sa pole haige olnudki, pole mind ka kunagi uskunud. Ei, Peeter ei ole. Muide, teised tulevad ka siia, teised acid, prop, Croc. Otsustasime haige vähemalt teksti proovida. Muuseas tuleks veel vaba saksa nooruseteaduskonna bürool vastust anda. Endast arvas loteke Se arsti tõentsil tõendav, et ma pole kuidagi vastuollu sattunud oma üliõilsa eesmärgiga kujundada endast Eerindliku üliõpilase ideaaltüüpi aaja Maadne kangelane antiik, sest toon vaata ka Matteuse direktori nimekaardi enese kõrvale. Mis võib avada selle vastu, olla. Soojaks toiduks serveerin täidetud kartuleid. Neid juba iga perenaine teha ei oska. See portselan peaks rohkem mõjule pääsema. Tõstandage teise sektsiooni. Mulje etakse minu arvates tekitama uus tsehhi möödel. Hea ikke tava tõusel mööbli postutvuse on heledad vaibad paar traagilist lehekest ja puhkeda vitriinis tšehhi kristall. Õigus nendest klaasidest pakume kohvilauas sidrunikokteili. Nagu laevani, kaval, tema pole nõrk. Ta loodab teleläbi endale kõige paremad maad saada kanepipõllud ja ei tea mis veel, mis ta teekski selle majaga. Tal on endal maja olemas, tädi maja on viimane lobudik. Lobudik. Kanepipõlde ma talle ei loovuta. Ta alla. Kanepipõllud ta peale hakati, mõelge ise, kui see on Labody, tehke, kuidas tahate, laske ometi vennal lõpuni rääkida. Kui see maja on nii vilets, loovutage siis mulle teile, antagu hüvitus, küll ma juba tean neid teie hüvitusi, mõni kõlbmatud tiin, kus kivi kivi küljest kinni või veel hullem, mõni soo, kus muud ei katva kui pilliroog, mida isegi talumehele maadeid, niisugus, sood teie mõisas polegi. Eitus, oh seal pingil käed nagu val hobust. Minu ema istungit Te kunagi käed süles, minu emal on alati midagi tähtsamat, nad on kahe sellised. Mina hoiatasin endid ka, Ma ütlesin, tal ei jätku auto maja taha teatsemis ana anilist tähele. Ta jättis mulle ükskord niimoodi, infrakäib ikka palju külalisi, üks uhkem kui teine. Mis see tema asi on? Minul ei tohigi külalisi käia või? Minu mees on kapteni esimene abi, tal on palju tutvusi. Ma ise olen ka väga seltskondlik, minule ei meeldi, tead, üksinda kodus Kanuta tahavad, et kõik nende moodi ela ja täpselt, et istuksid rõdul, kapsatünni otsas, mängis. See oli seal, kui see Eesti ja loeti ja kui need purki vältisime kurki ja siis pidi seisma ja lugema jalg täpsusivelleerimis, samuti ringi poldi. Ma mõtlen purki, kus sa seda oled mänginud, saareligaa suvi, peaaegu igal õhtul. Ufei, Anne-Maria, Extremide, laste ja sinuga samuti vinki, mis, mõtlesin, et issand jumal, sa ei mäleta, kus viiki mängiti, üks peab, teised jooksevad peitu, siis hakkab pidaja otsima. Ja kui ta mõne üles leidnud, siis see, keda ta veel ei ole üles leidnud, võib hakata välja joosta, eks ole, jalaga purgi minema lüüa. Vaat nii see oligi. Ja siis plehku panna. Uže oli täitsa, võivad purgi alati kaugele. Mis pagana pulk seal pidi purk olema, mis sa seletad ringi mängus või ma ei saa aru, millest sa räägid, mina ka mitte. Millest sina räägid, mina räägin purgimängust, mida me üleval roos otsas, mängisime iga jumala õhtu, iga suvi, täpsus nii probleemi, vinki, vinki, mängisime vinki, saad aru, vinki. Ühest Ines Aru rollist raadioteatris räägime eraldi. Ema Leenu moor, August Gailiti, Ekke mooris kümneosalises kuuldemängus Tamur Tohvri lavastuses ema neelu osa ist Sai Ines Aru Eesti raadio näitlejapreemia 2002. Aga selle osa lahenduse algus viib salong teatrisse ta Jannahmeetovi lavastuseni paberist inglike, kus kõlasid Gailiti Ekke moori monoloogid ja Ines Aru lausuda, oli Enekenüü vedext. Paberist inglike esietendus 10. aprillil 1996 paar kuud enne Salme Reegi lahkumist jätkab Ines Aru. Salme Reek ja Laidla ja luule Komissarov tegi ka seal kaasa. Me tegime ühte niisugust lavastust. Et. Ekke moori, naiste. Et ühesõnaga ühed naised on Haiglas või vanadekodus vanadekodu haiglas. Ja mõtlevad oma nooruse peale, kes mõtleb oma nooruse peale, kes mõtleb oma vanaduse peale. Ja nendel on igalühel oma teema. Siis kui nad üksi jäetakse õhtul tuled ära, kustutatakse siis siis igalühel tuleb see tema lugu meelde. Ja igaüks meist oli mingisugune naine sellest tekkemoorist. Ja Salme oli ema. Ja see on minu meelest Salme Reegi kõige parem roll, me isegi tegime sellest mingisuguse teles, võeti meid ülesse, aga ma ei tea, kus see saanud on või kus see materjal üldse enne see oli enne vahetult, enne kui seal veel nädal aega hiljem vist mis suri, kui me olime selle saanud linti. Tähendab, see mina arvatavasti püüdsin jäljendada Salmet selles sest see põhiline, mis tal emas oli, et ta ütleb küll, et sa vana raisk, aga see niisuguse armastusega raisk öeldud ja veel muud inetud sõnad. Ja millise soojusega ta seda ütles seal võib-olla kunagi nii. Või tal ei ole võimalust taluti südamlikult ühte. Katkend kuuldemängu Ekke moor finaalist ema ja poja taaskohtumine Eke osas Rain Simmul. Bossid alles koju. Olete ära joodud, nakkushell? Naise jätsid orvuks ja memme, heitsid trükiks ette aga ise joosta ja närvitseda. Kuidas igatses? Kas sa ei hoolinud sellest ja nüüd arvate, et köik kõlbatused on mööda külgi maha jooksnud? EToledpu. Hiirelõksu saates on Ines Aru soovil kõlanud tšellohelid soomekvartetti apokalüptiline esituses. Aga miks just tšello? Ines Aru kohe räägib? See tähendab, kui vali Viljandi teatris, siis meie selle teatri kõrval oli muusikakool. Ja siis ma mõtlesin ühel päeval. Aga miks ma ei võiks õppida tšellot? Ma olen 23 aastat vana, et ma võiks ju tšellot vabalt õppida ja läksin sinna, õnneks seal oligi üks tšelloõpetaja ja üks niisugune vanem mees ja siis ma ütlesin, et ma ei ole ühegi pilliga tegelenud ja viisi ma ka ei pea ja üleüldse ma olen niuke mööda kuju, aga mulle kohutavalt meeldib tšello ja madalat tšellot mängida. Ta ütles, et seda peab käeksutama üks neli aastat, enne kui õiget häält hakkab välja tulema. Mõtlesin, et hea küll, et olen nõus. Et ma proovin. Ja siis ta laenutas mulle isegi tšello ja ma elasin siis kunstnik Lucatsite juures. Seal ma kätsutasina, kuna seal oli palju rahvast ja seal eritise käeksutamine inimestele hästi ei mõjunud, vedas siinsele tšello teatrisse. Keksutasin seal natukene talupojalaulukesi, õppisin ära. Aga seda, et õpetaja mind kogu aeg kiitis ja oli nõus mind ilma rahata õpetama. Täitsa ütles, et mul on selleks eelsoodumus ja kõik olemas ja ma ei tea, mis asjad kõik. Paika käisin talve jooksul tema juures päris mitu tundi. Paarkümmend kvartali moodi oleks ikka pidanud seda tõesti õppima, sellepärast et tšello võib võtta niimoodi kuidagi nagu, nagu hinge sees tõmmata välja väga-väga lähedane luulele lihtsalt. Hiirelõksu peaosaline oli vabakutseline näitleja Ines Aru. Saate seadsid kokku Külliki Valdma ja Pille-Riin Purje. Kuulmiseni.