Professor Evald Saag, kas jumalal on nimi? Jumalal on nimi ja õieti kaks nime. Üks nimi on ikka üld imijumal ja teine nimi on on mis keeltega tegemist tahes. Ja teine nimi on ka pärisnimi. Iisraellaste jumala pärisnimi oli jah v ja me mõistame, mis pärast jumalat seda nagu ei öeldut välja häälega ülempreester templis ütles selle välja. Suurel patukustutuse pühal ja üks kord aastas. Ja selle peale kõik templis olijat kummardusid, paani tähendab õieti öelda siis nagu kõhuli, heitsid maha ja lõid otsa esistega vastutempli põrandat kolm korda tempel kõbises. See Iisraele see pea siis sai ühe mõistliku hoopis igal aastal sinna nagu jäid jälg siis konkreetne Portuse jälg jumalast ja veest. Ja, ja naati kasutanud seda ise. Ja praegu meiegi siin kasutame seda jumala pärisnime. Neil on see musta kaanega kai kaanega, see kuus testament, Masingu tõlge, mida nüüd siis Toomas Paul, kohendanud seal üks masin mustalt? Ison. Ja see ei ole komaasingul üksi tehtud, seal oli Lennart üllaste talle abiks tegija Toomas Paul tahtis muidugi selle asja nagu varjule jätta tema teda nagu maasingi võtnud tegijate hulka. Nagu korrigeerijaks jättis, Masingu keel oli eesti keel oli ju niisugune oma individuaalsete tunnustega väga. Ja siis siis anti Toomas Paulile see rahva Darrastada ta iga kord rahvatarrastanudki seda nii, seal sai siis tehtud, et jah, tee sai kirjutatud. Kõik tähed, suuret, issand eesti keeles. Nii nagu heebrea piiblit loetakse ka nii. Ma palju olnud? Tänapäeva juudid peavad mind kahjudi ideoloogiks ja selle just selle vanadest tundmise pärast ja ja mul ei ole kunagi olnud raskusi sisse pääseda. Niipea kui ma teoloogiat hakkasin õppima varemgi sisse pääseda sõnagoogides ja linde, jumalateenistus avat, NATO maamaksu, et mul oli tumepeaga alul tänada, arvavad, et juuksed tulema tumedat, kui sa Youtulete ei ole. Tookord Lähis-Idas ja oleme haudadest leinud juukseid väljakaevamistel ja eks ole olle punapeast kuni tumeda, nii ka väga heledapäisest. Iisrael ja seal oli ka 12, suguharu oli segamini elatud kõiki. Me teame trahvatur tugevat kes segunevad võõrastega. Kui sa oled näiteks saarlane, ainult saarlased abielluvad saarlastega, siis see on suur allakäik. Rassis tervislikult ja mõistuse poolest ja mida iganes. Nii on jumalaga. Vaat siis jälle Jahvee võtsid nagu omaks jumalaks, ilmselt on see jahve olnud miit Janice Sumal, kah kõrb Hiiumaal. Ning nii et teda kujutatakse rannasõnnina ja nii nagu meilgi on tõlgitud mets. Šahvedega. Kui kuningat endid vendi, võimu tahtsid, väga rõhutada, alluvad tööle ja naaberkuninga üle sealt vaid ka sarvedega mütsi pähe. Serise kõige vanem kuninga krauhti. Survet Iisraelis ei tahetud väga Iisrael jäätine Charvet ainult Moossele ja jumalale. Preestritele mitte kuningatele mitt. Mida jumala nimi meile inimestele jumalast räägib? Jumala nimi näikeks. Kui talle omastava tunnused juurde tulevad, nagu Jeesusele Meie isa. Siis seod, inimese jumalaga, see seob nimi, nimi on otsustav. Ja mõistame, mispärast ei tahetud. Isana ei tahtnud. Et kõik räägivad, et Iisraeli jumal, Jahvee ja nõnda edasi ise naat ei ütelnud välja omavahel. Nad ütlesid ja mõtlesid seda. Neil oli see arvamine, et Ilma aadressita ilma nimeta ei saa teispoolsuse poole pöörduda. Pöörduvadki inimesed, sest. Nad tahtsid ikka maailma esimehe rahvas olla dokut Lähis-Idast nagu siin eestlased või nagu lätlase kohta öeldakse, et jumal lugeleta. Lätlase ise teadus väikeselt rahvalt suurte rahvaste vahekohas omandavad niisuguse ülbuse. Ega see halb ei ole? See aitab nende pead püsti hoida. Minu jumal, meie jumal nagu need, see on suur asi. Kui kui. Ma kogu kosmosejumal kogu Linnuteede jumal see, meie planeetikene, nii väike, kui ta on ja nii ajutine, kui ta on on ju tühine. Kui see on ka meie jumal siis oleme saanud suure sammu edasi. Isiklikult minu, aga meie nagu meesabal heitleb seost. Jeesus ei õpeta palvetama, nii et. Minu jumal Minu isa Jeesuse ei räägi kunagi. Minu isa tegi nii nihu. Väga palju noori inimesi, kelle isa on olnud mõjukas isik mõnel alal kalduvad ikka rääkima sellest, et minu isa arvas nii ja minu isa arvas nii ja. Kas või näiteks matkida hädski? Praegu ütleb minu vanaisa algus ikka nii. Sul on õigus. See päts ei olnud nii. Ta oli rohkem meie eestlaste isa, kui oma perekonnaisa. Ta ikka oli. Praegu kisutakse teda ilmselt nõukogude võim ei ole lõppenud maailmast materjalist lõppenud, on see iidolva maha kiskuda meil? See on nii, nagu nad siin oma aastakümneid kiskusid maha jumalat. Me eestlase teadvusest jumala tulevad nõnda vastased ka nagu ringi mehele, näiteks. Päts on surnud ammu kõik veel tehtud, mis teha annab. Nüüd tekib keegi, kes on häälest tatud kas teadlikult või enese teadmata häälestatud materialismi-ile. Et rahval ei tohi olla niisugust lugupeetavaid minevikus olnud Riigimehi. Mõni teadlane nagu Postimees on hoolitsenud nädalate kaupa, et see kõik jõuaks kollilaste teadvusse, aga kahjuks on jumalal jaga tuntud riigitegelasel midagi niisugust, mida ei saa kroonidesse arvestada. Ei saa su aktsiaid maha mängida su selja taga. Jumala selja taga ei saa meie jumala aktsiaid, näkid, puista. Nad on küll aktsiaturul, aga keegi neid jõust ei ostetaks, tullakse ka Pätsi juurde, tullakse. Tõnissoni juur. Praegu järelpõlv nii palju, kui seda Tõnissonist järele on jäänud. Järelpõlv arvab, et Tõnissoni ja Pätsi Olülitu riius ei olnud riius. Ma olin nende juures, kui nad rahulikult õhtuti teegioikia. Ja Tõnissonil ei olnud sugugi suurem nõukogude võimule vastuhakkaja kui päts. Võib-olla seda vastuhakku. Pehmendas järje andmist. Suurendas nii, et midagi hoobelda, väitis rahvas. Ja see tuleb kolmanda maailma koidikul võidakse meid uuesti okupeerida idast. Ja võivad tulla. Ja, ja kus on siis need vastu? Missugune on meie armee tookord oli armee midagi. Me saime isegi Soome sõtta saata, Sidney. Paul Saar ja ja tema rahvast. Olime saunas esindatud tugevasti. Kes ikka sõdida tahtis, sai müütatuse. Nii et nii on jumalaga meil mõtet otsida uut jumalat. Neisa ennastki ümber kujundada ei ole need, kes oleme. Me kanname päriust, endasime, kanname eeldusi. Õnnelik on inimene, kes satub nende asjade pääle milles tal on eeldused. Ja jumal on seadnud nii. Nähtavasti jumal on ikka ka eestlaste isa on seadnud nii, et meil on inimesi. Kes tulevad kirikutööle, noor põlvkond? Tüdrukud ja poisid neiud ja noormehed tulevad kiriku töösse ja ei küsi sellest, et see töö on vaevaline. Et see töö ei paku maiseid eeldusi, ei külva sind rahadega kapitaliga üle, aga küllap niisuguse nagu kalliskivides oleva Varakambri, mis ei ole ühitses tühjendatav. Jumal on rikas võimega seda ütelda veel, oleks nagu isa siis Iisraeli rahva ja Lähis-Ida üks jumala tunnuseid. See on heebrea keeles ka pood. Näiteks me laulame Joala au, olgu jumalale kõrges. See on heebrea keeles ka pood, olgu jumalale kõrges ison segapoodi. Inimene algajal kivi aastale kandis ööd ümber ta oli siis riides raivill kui lõunaeesti murret kasutamiskaugemale tagasi ulatabki võib-olla kiviaega. Kui tal ümberosi töö sees oli hiljem tema raha tema kulust. Kogu aeg on süüdistatud idamaalasi ja selle seas ka tänapäeva juute. Et nad koguvad kulda. Kuld ei roosteta ega tal muud erilist tähtsust, ei ole ta kõige roostekindlam metall selle maakera peal lühist. Ja ja, ja siis nad laulavad. Seda ei tule mõõtjalt, au, au on jumalalt küllalt. Mida inimene soovib, jumal seda kaalukust. See inimene oli kaalukas, kelle töö sees oli kuldta kaalukrohk. Sagedasti kanti Poojuma kaalust sees lai vöö siin ümber kuldadeks. Ta on ju 20 korda raskem kui inimene. Kui inimese kuupsentimeeter peaaegu kaks korda. Kui palju ikka kaal juure saab ja seda sooviti jumalal? Jõuluajal näiteks me kõik laulame ja teame, et see on heebrea ja aramea keeles. Jeesuski laulis seda. Tähendab seda kaalukas kaalukas mees, kaalukas sõna. Kaalukas baleriin ei tähenda mitte ta palju kaalub. Ta on võib-olla tema kaastantsijal kergesti õhku lisatav sel noormehel kestaga tantsida. Aga ta on kaalukas oma astumise poolest madikutest. Ta valitseb oma keha. Et meiega, nõnda suudaksime jumala riigis, jumala maailmas valitseda endas olla kaalukat. See on nüüd past ülesanne. Ma ei ole enam kellegile millegi pärandaja, ma olen juba vana-vanaisade ajast pärit juhuslikult nõnda jäänud kui juhusest kõnelda või jumal jätnud mu siia kauaks. Neid ei ole palju. Üks mees on vee Kuurme, teised kõik käinud hulga tookord ametikohad olid täidetud ja oli veel 50 kirikuõpetajalt, keda nimetasime paljasjalgset kogudust, ei olnudki kuulduste mingit ametit kirikus. Ja siis tuli teine maailmasõda. Niisugune olukord. Ja meil oli jumal. Ma ütlen. See jumal jäi mees eas. Ma tean ainult ühe lahtiütleja kes ütles korraks lahti jumalast. Kas Villem uus puu eest ja oli ajaloo magister, oli ta usuteaduse usuteaduskonnas ja oleks olnud professor silla? Pärija ajalooprofessorid pärija, aga kui nõukogude võim esimesel korral tuli, Ta loobus Kilk kirikuõpetajatööst tolleaegne piiskop, siis oli. Me kuulusime nagu Rootsi peapiiskopkonda ja Eestis oli ainult piiskop. Kiriku pea. Praegu vastab see peapiiskopiametile ei võtnud teda tagasi. Ja ta tuli oma perega Alexis sakslaste teenistusse. Kui nõukogude võim ära läks, oli saksa ohvitser siin. Ja ta tuli Paldiskisse, kui siit äraminek oli. 44. aasta sügisel. Ma olin tookord Paldiski kooduse õpetaja. Just sellepärast, et Paldiski sadamat hästi tundes sakslane oli jätnud eestlase Paldiski koguduse esimehe sadamakapteniks. See oli sadam, kust kõige otsustavad sõidud Läänemerele läks. Ja see sadamakapten teadis asja, ta oli ühtlasi ka koguduse esimees, eks ole seal ja see ei lasknud seda mees taeva. Ta sai viletsa laeva endale. Terve perega. Nii et üksainus, nagu taandumine on olnud. Ja hiljem, nõukogude ajal mai tea, taanduvad kirikuõpetajat kui niisuguste mõõtudega hakata nüüd rääkima. Jumalast taanduda ei ole lihtne. See on. Inimese inimeseks olemise üks tunnus. Me teame, kõik rahvad on vaadanud halvasti nende oma liikmete pääle, kes jumalast taandub. Ajaloos Tunnast kadunud need isikud, nad võisid taga tublid olla. Näiteks mõni. Renessansiaegne munk või nunn võis olla? Väga küsitava kõlbelise pagasiga kõlboysi väärtusega. Talle öeldi, et pean rohkem korda aga rahva seast on kadunud need, kes jumala kohta ei. Kuigi tolleaegne rahvas ei olnud liialt usklik mitte liiast. Aga kui otsustamiseks Siis. Mul vend on tegevust sõjas olnud. Ta mäletab ühte asja. Hoid kaevetud kaevikut Temai radist väikese väikeste raadioaparaatide vees rinde algjoonel. Ja ei keegi. Komandör seal, jätame lahtisi siseks jälle kummardada. Kuule, see oli. Tema jaoks tavatult hea kaevik inimese sügavus, nii nagu et sealt võis tank üle sõita ja midagi ei juhtu ja nõnda edasi, kui otsetabamust ei saa. Ja see ülemus ütles talle, et, Minu kaevikkused on kahe siis ja mul vend oli hüpanud sealt välja. Lahing algas, hüppame välja ja ütelnud, et aga mul on siit kõrgemalt parim paavstile. Rindel ma pean ju suurtükituld juhtimaks. Oma teki saab pärast. Ja kui see jutt tuli läbi ÄS-i kaevikusse ja atist ei olnud teha. Selle lahingu jaoks. Jumala arvas, et ei ole artisti aia. Vot niisugused asjad, sellele mehele, kes seda kogenud on, ei saa meie selgeks teha ja neid oli korduvalt 100-st üks mees või tähe, mitu asja, missugust, mitu juhust ta ei olnud enese hoidja seas siis õnne sellel, kes ennast hoiab. Sõda on kord niisugune, ka meie peame jumalat esindama nõnda, et meie ennast ei hoia. Ja need on tublid noored, kes ennast ei hoia, kes? Jumal ei vaja ju lõppude lõpuks me kaitset. Aga me vajame seda, et me oleksime tema pooles tema rindepooles. Headuse poolel tõe poolel. Tõe puhul ei saa rääkida vähem või rohkem tõtt. Kasu poolel või ei ole, tõepoolest ei ole vahepääs. Poolvarjus olemist. Et täna räägin tõtt, homme vast? Ei ole seda. Üksi ainus vale. Ottab Rahva usaldus. Vale rääkija suhtes ta võib kuldset tõtt rääkida, pärast see jõuab pärale. Vot see niisugune, kuidas ütleme, enesevaatlus on tekkimas nüüd praegu seitsme kaheksa aastate laste hulgas. Nad juba puutuvad arvutiga kokku, nad teavad Et tuuled õiged poole õigel ajal vajutada Mitte Vallenenutuks. Valele nupule vajutades ei saa tulemust. On olemas selle asja jaoks õiged nupud arvutil. Ja sa pead nendele vajutama, sa õige programm, mis sa võtad. Ja kui sa eksid, seal eksimist rääkimata, kui sa tahtlikult hakkad mängima, sa rikud lihtsalt oma masinal. Ja kui sa näiteks täna räägid tõtt, homme valetad siis rikute oma ahju ära. Haju arvuti näis. Ja seal on jumal sees. Ei ole missionäridel maailmas vajadust selgitada. Jumala olemasolu, jumala olemust, loodusrahvastele, seda on vaja selgitada meil, kes me oleme jumala kaarikust maha pudenenud, nendel. Me meil ei ole probleemi praegu välismissiooniga, meil on probleem omaenese rahva eksinud tütar teha poegade toomisega tagasi ja nii-öelda vaja. Meil on vaja seda nagu auto ülevaatust. Ära parandada pidurit. Me oleme liiga palju, see põlvkond on praegu liiga palju piduriteta sõitnud. Sellepärast need kokkupõrked Ja kui me jumal ei ole programmis sees keda ei saa programmi sisse panna. Aga teda saab panna programmi iga programmi üle, nagu meil on instinktiivne arvameed taevas me kohal üle ja nendes Taevasse on igal pool läbit neid ja nõnda edasi. Jumal, läbitmeid on meist meie kõrval ostuga. Kui me oleme ärklejat. Ja siin ei saad ütelda, et üks on üleval, teine all. Jumal ei ole. Inimese kaalukusega. Rääkisime inimese kaalukust, mida püüdis vana testament tunnistada jumalale, kuid Jeesus ütles lihtsalt. Ja see oli otsustav. See on meil veel realiseerida. Kui isa või ema, selles ei ole lahe. Jumalat ei saa kujutada kahesoolise olendina. Jumala vaikne. See on ka Jeesuse sõja teine postulaat. Teine sammas nagu meie pensionisambaid. Seesed, teine sammas, esimene sammas on isa, teine vaim.