Eesti luterlik tund. Tere õhtust, Eesti luterliku tunni saade on täna õhtul valmis saanud Eesti Raadio Tartu stuudios. Saatejuht Ene Pilliroog ja meie saates inimese otsingud ja leidmised. Tehtud ja tegemata tööd on külas proua Sirje Salem ja Tartu praost Joel Luhamets. Nii me täna teiega koos räägime nendest asjadest otsingutest ja leidmistest, tegemistest ja tegematajätmisest. Ja see, mis kellelgi südamel nende tegemata ja tehtud asjade tõttu kaasas on ka muusikat, mida pakub Stockholmi Püha Jakobi kirikukoor ja muusikaga alustamegi. Tuttav lapsisse Stockholmi Püha Jakobi kirikukoor. Aga praost Joel Luhamets teab rääkida, et sellel kirikul seal Rootsimaal on eestlastega kuidagi eriliselt soe side. No see side ulatub juba kaugele, kui palju ma võin küll eksida, aga minu meelest seitsmeteistkümnendal sajandil, kui ehitati Püha Jaakobi kirikut siis tehti korjandusi Eesti aladel. Ja täna Püha Jakobi kogudus annab seda Stokkumise olevale Eesti luteri kirikule. Kasuta just nimelt seda arvesse võttes, et kiriku ehitamiseks on eestimaalt raha korjatud. Näed, kuidas inimesed ei unusta olla tänulikud ka sajandeid hiljem. Kuidas on olla kirikuõpetajana koostöös inimeste hingeeluga, sest ma usun, et on palju neid inimesi, kes tulevad küsima oma oma küsimustele vastuseid otsima, aga samas oma muredest rääkima, et õpetajalt saada abi ja kergendust. On see nii olnud? Jah, tulemine on küllaltki ebalev ja kobav, on neid, kellel on selge ja suur mure ja tullakse murega selgelt jaan ka selgus, mida jumala käest paluda. Sageli on inimesele hinges raskused ja siis tuleb rääkida kaua-kaua kõigest, et selgusele jõuda, milles mure on ja mida vaja oleks. Koguduses on sadu inimesi. Õpetaja nõks, kuidas õpetaja jõuab kuulata ja kuidas õpetaja jõuab kanda võtta ja kas ta võtab kanda selle kahe-kolme-nelja-viiesaja inimese murekoormat? No ilmselt uutes kogudustes kasvavatest koguduses on probleem suurem. Reeglina on kogudus küllaltki järjepidev ja väga palju koguduses olevaid inimesi on vaimselt väga tasakaalukat kes suudavad palvetades jumala sõnaga ise oma asju korraldada ja sellist otsest nõuannete tuge on üsna vähe, nad on pigem valmis teistele andma. Aga suurem abi läheb väljapoole kogudusest. Need inimesed, põhilised abisaajad ja abiandjad, kes ei kuulu kogudusse. Tegelikult nagu kui inimene elab osaduses jumalaga, siis ta suudab juba väga palju probleeme iseenesest lahendada nendega koguduse suurus ei ole suur probleem. Ma arvan, et proua Sirje Salem oskab nüüd oma isiklikust elust vasta rääkida kindlasti siia juurde, nüüd seda, et kui inimene on palves jumala poole pöördunud, räägib jumalaga siis selles samas palves selles vaikuses, selles pöördumises jumala poole tuleb talle ka vastus selginemine justkui kuidas peaks käituma mida peaks tegema miski lahenduks. Et selles vaikuse palves tuleb talle vastus, kas te olete seda kogenud ja kuidas te olete seda kogenud? Mina olen jumalat kogenud ja mina teie jumalaga algas 186. aasta juulis ja mina olin nagu kannatanud eelmine aasta, 85. aasta lõpus. Mul surid vanemad ära siis ja ja siis ma sain palju kannatada ja olin suures mures ja käisin luteri kirikus ja pühapäeva hommikuti ikka kuulasin seal õpetaja Tamur rääkis seal jutlustes ja nimetas seal vaimu. Ja kui mina hakkasin siis kodus ise palvetama ja hakkasin selle peale mõtlema, et et kus see püha vaim siis on ikka, millest ta seal räägib ja muidugi kirik andis mulle selle. Noh, mõte sellest püha vaimu, ma ei olnud piiblit ka varem lugenud ja pean tunnistama, et ma ei ole praegugi veel teda täielikult läbi lugenud, aga mina ütleksin kõikidele inimestele, kes tahavad igale poole pöörduda. Et see jumal on kõikide jaoks olemas ja see tuleb ainult oma palve kaudu oma siira soovi kaudu võib iga inimene, kas ta on piiblit lugenud, ei ole. Ta võib jumala poole pöörduda just isiklikult minul algaski sellest isiklikust palvest kõik see tee jumalaga. Ja, ja kui toimus püha vaimukogemust, mille ma 86.-st juulist sain täieliku ühenduses jumalaga, vot läbi selle püha vanema kogemuse tulidki kõik vastused minule ja minu probleemidele minu enda seest mosainedki. Ja sealt kahtlemata on inimesel tarvis teha seda tööd üksi. Aga samas, kui ta tunneb ennast üksi olles üksi, siis on ka midagi valesti, kus ja kuidasmoodi leida endale kõrvale abiline. Üksi inimene ei tule kunagi toime. Kui inimene üksi on, siis ta tavaliselt on ikkagi seal kellegiga kas oma mälestustega või oma oma oma tuttavatega mõtetes ja üldse inimest üksinda. Üks inimene üksinda ongi inimene, mille inimene ongi defineeritav ainult suhetes teistega või suhetes looja või jumalaga. Vaevalt et nüüd inimene üksi on, aga aga muidugi ta võib tajuda seda mittemõistmist ja unustatust. Ja, ja meie mahajäetust ja sellist Instant distantsi tekkimist ja see ongi kõige suurem laev, võib-olla, et need probleemid iseenesest ei olegi nii suur probleem, kui just nimelt sellise kaugenemine teistest. Ma julgen arvata siinjuures seda, et me võib-olla ei tegeleks nii palju teatud küsimustele vastamisega ja ei kuuleks nii palju probleeme seoses üksinduse ja üksiolemisega. Kui inimesed oskaksid aru saada, et ta ei ole siin ilmas mitte kunagi üksi. Ma julgen arvata, et suur hulk inimesi võib-olla isegi, et enamus, ma ei tea, aga suur hulk inimesi arvab, et ta on üksi ja sellest tema need probleemid algavadki, kuidas teda siis ikkagi aidata? Et anda talle teada seda, et sa ei ole siin mitte kunagi mitte mingil kombel üksi? Nojah küll, on hea, kui inimene leiab tee kirikusse või kusagile mujalegi, kus ta võiks olla isadust leida. Usklikel inimestel see lihtsam, sest on olemas usklikute osadus või pühade osadus, kus teatud usus või eluhoiakus inimene tunneb ära, et teine on lähedane, tekib kiiresti osadus kui sellist usku jumalasse, Pole, sellist pühade osadust ja siis on see üksiolekut tunne, tekkimine natuke kiiremini tuleb. Aga jumala olemuse juurde kuulub siiski inimesi otsida. Ja kadunud lammas oli see, keda karjane otsis. Ja ja ma usun, et jumala silmad jälgivad, meil on tekkinud suur probleem, võib olla, palju on uususundeid, kes natukene nahhaalselt või, või ebakorrektselt teevad sellist tööd ja sellega suured kirikut kartes samastuda selliste natukene noh, Tekkiva laadige pealdekolaadiga siis loobuvad nagu täiesti selliste inimeste poolest suunamisest kontakti otsimisest. Arvatakse, et see on propaganda ja pähemäärimine, aga ma usun, et jumala olemuse juurde kuulub siiski üksikute ülesotsimine ja ütelda, et ma olen olemas, ma olen su sõber ja, ja, ja me jumal on olemas. Jah, ja missugune pidu korraldati kadunud poja kojujõudmise puhul ka sellisel juhul, kui ta oli ju kõik maha mänginud ja ja venna vaatevinklist ülekohust kui palju, aga kas ikkagi oli ülekohust? Nüüd jõudsime teemani ja leidmised? Et me täna siin võib olla ka, sellepärast oleme tulnud kokku kolmekesi siin saates aru pidada selle üle. Selle süüdistuse üle, et nii mitmedki inimesed on oma esimese kontakti saanud koguduse või kirikuelu ja süsteemiga mitte vanades välja kujunenud traditsioonilistes kirikutes, vaid mingis teises paigas. Nimetagem seda siis uus, usunditaks uus kogudusteks uus kirikuteks, mis just viimase 10 aasta sees on Eestimaale. Ohtrasti pinda ja kannakinnitust otsinud Need, uus liikumised on pinda otsinud ja samas on inimesed ikkagi otsinud mingit kontakti ja samas öeldakse, et jumal valib ja jumal kutsub. Nii. Ja siis need inimesed, kes ei ole veel kindlalt paika leidnud, süüdistavad ilma, oskaks avada see kõrge ja suuruks, millest mahub läbi palju inimesi. See ei ole kitsas tee, nagu öeldakse, et see on suur ja lai uks ühte suurde majja avarasse kõrge torniga majja, et tulla ja, ja saada osadust vaimus, mida see maja pakub, ennem käiakse kõik muud paigad üle. Ja siis võib-olla põlenuna eksinuna pettununa kibestunud tullakse ja süüdistatakse. Kirikut konservatiivsusest, tardumusest, milles iganes aga ost ta ju enne lahti ei teinud. Aga süüdistuseks on sõnad valmis. Kuidas sellest inimlikust vaatevinklist aru saada ja kuidas seda hinnata? Tähendab minu minu seisukoht on selline ja et jumal leiab inimest selles, ükskõik kus see inimene on, täi, vaatamata kirikust ja, ja saab Jeesusega ühendust ka ju kodus ja kõik saab alguse ikka palvest ja selle inimese enda soovist ja see saab olema vabatahtlik ja mitte niimoodi, et tänavanurgalt kuskilt tullakse, sulle prožeer pakutakse ja vaat õppinud ja vot see õpetus on õige ja ärase sinna kogudusse mine võis, teine usulahkseal on vale ja vot sellised pealepressimise teele kunagi õiget vaid läti jumal jätab inimesele ikka vaba valik ja inimene ise valib ja ja teeb oma südametunnistuse järgi ja kui inimene igatses ta jumalad, siis ta tõesti selle leida ka kodus ja võib ükskõik millises koguduses olla, aga jess kogudust tuntakse ja maa peal just selle ehise vaimu järgi, sest kui need inimesed, kes armastavad Jeesust üle kõike, need saavad osaduse päevadel kokku ja seal räägivad, siis, siis nad tunnevad ka seda üks, 11. Ja ja minul on ka selline kogemus olnud veel eelmise aasta Novembris Pauluse kirikusse, kus preestri Joel Luhamets. Aga sa saad sa päevad ja, ja ma tundsin seal need inimesed, kes olid jumala vaimust juhitud ja need rääkisid seal ilma. Tundsin, milline armastus haaras mind. Kui ma kuulasin nende kõnet ja neid nägin. Ja kuidas praost Joel Luhamets vaata nüüd inimestele kes on ekslema seksinud ja, ja võib-olla viimselt siis astuvad üle kirikuks. Ma tulen veel kaugemale, kui on, meil on olnud ju päris kristlik aeg ja lapsi kasvatati usus ja kahtlematult Sist, eksirännakuid oli vähem. Aga inimese elu juurde juba kuulub see, et küll üle aia tahtsin ma ta kombel vaadata. Me arvame seal teisel pool aeda ikka midagi paremat, kui sa oled kõik kohad läbi käinud ja siis siis selgub, et ei poolt, nii armas olnud seal kui koduväravas tänavas. Et, et me nagu arvame, et, et kusagil maailma teedel ja, ja ei tea kus võib veel midagi põnevat olla ja siis peab palju nagu kõrvetada saama. Et nagu ise kogeda tegelikult oma kirikus, oma vanemate kirikus ja oma oma kirikus, kus meie rahvas on kuulunud on võib-olla jumala töö kõige nagu turvalisemalt selgemalt kantud. Kirik võtab vastu kõik. Absoluutselt kõik ja tähtis on ainult see, kui, kui keegi tuleb. Muidugi, kes, kes on palju elus saanud bet Ta või pettunud, sest need jätavad kõik omad jäljed, jamad haavad, muidugi ta ehk oskab ka siis seda õiget paremini hinnata. Teistpidi jälle puhtamana tulla, parem, sa saad siiramalt võtta vastu seda, mis pakutakse. Aga võib-olla sa ei oska siis hinnata seda head, mille osaliseks sa oled saanud. Nii. Millegipärast on jah, väga paljud inimesed, et mitte öelda, et enamik, kellega ma olen kokku puutunud, neid saateid tehes alustanud oma mälestusi just kannatustest ja et üsnagi mitmed on öelnud, et kas tõesti selleks keegi pidi surema näiteks, et minu silmad läheksid lahti. Proua Sirjas, olen teie, ütlesite täna saate alguses täpselt samad sõnad, et siis kui kaotasite vanemad. Alles siis siis avanes teil miski juskui. Ja alles siis kui ma olin need matused üle elanud, need olid ikkagi väga lähestikku üksteisele. Isa suri oktoobris ema detsembris. Ja siis ma hakkasin kirikule tähelepanu pöörama ja käima kuulamas, mis vana kirikuõpetaja räägib. Ja siis ma hakkasin kodus üksinda oma toas palveid lugema ja seda ma tahaks ka kõigile öelda, et kui me tõesti võtame piibli lahti. Uues testamendis, Martin evangeeliumi kohapeal on just ära toodud see lõik, mis ütleb inimesele, et mine oma kambrikeses, sule uks ja palvetas seal üksi, kui sul on mure, sa kannad selle seal üksi jumala ette ja sind ei sega seal mitte keegi. See võib olla sinu esimene elus, kus sa võid saada ka jumalaga kohe ühenduseta, kuulab sind igal pool ja, ja üldse inimesed peaksid seda teadma, et jumala eest ei ole mitte, eks nende mõttega tegu varjatud, vaid jumala nähtamatus ilmneb nagunii igale poole, nii et valetate ja, ja muid pahasid tegusid pole lihtsalt mõtet. Keha ja nüüd oleme ühes väikeses hetkes muusikalises palves ja siis arutame oma mõtteid edasi. Eesti luterlik tund. Eesti Raadio Tartu stuudios on praost Joel Luhamets proua Sirje Salem ja saatejuht Ene Pilliroog. Räägime inimesest ja inimese otsingutest ja leidmisest, leidmistest, tegemistest ja tegematajätmisest. Ja enne seda muusikat rääkisime just sellest, et, et inimene kui ta palvetab siis tehku seda nii, nagu Jeesus õpetas vaikselt ukski selja taga kinni omaette peidetult toas. Ja nüüd on siis küsimus, et kui kirikud on süüdistatud selles, et ta pole piisavalt Ta pakkunud inimestele seltsielu ja ja mida kõike selles kirikus kui hoones, millest kõigest puudust tuntakse, siis on küsimus, et mida siis inimene peaks mõistma kiriku all on see kirik seltsimaja, kontserdihoone, kokkukäimiste paik. Või on ta mingisugune muu paik. Suurt püha vaikus. Vaata hetkel. Väga raske nii selgelt paika panna eelkõige ta on paik jumala teenimiseks, jumala koguduse kokkutuleku paik, jumalateenistuse pidamise paik. Ja ta on kindlasti selleks paigaks, kus me kogeme osadust jumalaga ja üksteisega. On asi on asju, mida meie lahendame jumalaga isiklikult ja on terve rida asju, kus me seisame jumalaga jumala ees, mitte üksinda, vaid kogu oma eluga ja kõigi oma kaaslastega kaasinimestega. Need mõlemad pooled peavad olema ja kirik on see paik, kus me eelkõige olema teistega ka. Muidugi see on ka võimalus vaikuse jaoks üksinda olekuks. Niimoodi, ja mina mõtlen kirikust ka niimoodi, et kirik peaks olema kõige tähtsamal kohal üldse riigis, sest kirikus on jumala vaim ja lähtuvalt sellest vaimust saab kõik alguse, inimeste õiged, et õige tegutsemine ja, ja tähendab võim ja vaim ei tohiks kunagi olla lahus, vaid nad peaksid ikka koos eksisteerima niimoodi, et nagu vanal vanasti egiptuse sõitsin aegadel oli, et preestrilt tuli idee praole, kui valitsejale tuli see täitmiseks ja, ja rahvas töötas rõõmsalt ja, ja, ja kõik elasid hästi. Ei olnud probleeme ega selliseid muresid nagu. No võim ja vaim ongi koos. Sinu tahtmine sündigu nii taevas kui ka maa peal. See on see tegelik võim ja vaim mida me inimesed oma isikuses tahame ju selles mõttes patused, olemegi siin maailmas, et meie ise lööb sealt läbi, aga kuhu siis mina ikka jään selle asja juures. Jah küllap kiriku osa on suurem, küll, aga eelmisest mõttekäigust veel, nii et me siiski tänasel päeval meie minevik ei ole heaolu minevik, ka heaolu jätab oma jäljed järgi. Ja inimesel on ilmselt raskusi kergem taluda kui heaolu. Inimene rikneb heaolu käes rohkem kui kannad Dustes. Selles suhtes meieni roopa muudest rahvastest palju ei erine. Meil on olnud lihtsalt teistsugused kannatused kui, kui heaoluriikides seal olnud need heaolu kannatused mis on inimeselt mõistused sageli võtnud ja, ja väärtushinnangutele teistsuguse kalu andnud. Ja ma just lugesin näiteks Rootsis on aastas 4500 sellist matust, kus lapsed helistavad matusebüroosse, et minu ema või isa suri seal haiglas. Minge viige jamatkede ära. Et see, Ma arvan, järjest kasvamas sellised. Aga meie minevik on sellise siiski atistlike propagandaga ja kus rõhu all põhjarõhk oli see, et kirik on kõige halva kants ja kohtasin poisse, kes olid küll elu sõnast kaudu usule tulnud, tulid mulle külla, hüppasid toas ringi ja ütles, et et üks oli meil selge, kirikust küll ei ole võimalik jumalat leida. Nendel oli selline kasvatus, selline taust. Kogu teadmine oli selles, et kui, kui sul on, igatses jumala järgi, siis kirikus ära iialgi mine. Ja siis nad pididki otsima kusagilt mujalt. Jumala arm oli suur, et nad said mujalt midagi leida. Aga noh, kas see, kas nende hinge uute saavad, et ta jätab see nüüd teine küsimus. Joel Luhamets kuidas ütleme, õpetajana, kes nüüd juba õige mitu aastat, kui mitu aastat oled inimesi teeninud? See ühtviisi on killuke selles suures mõõtmes, aga teisalt on ta inimese tööteel üks märkimisväärne käidud rada. Et kuidas seletada lahti. Seda inimeste niisugust tardunud arvamust Luterlik kirik nüüd küll see õige ja pühavaimu täispaik ei ole väga tardunud, konservatiivne, muutumatu sajandeid, nii kui see reformatsioon oli tema siia tänasesse päeva on tulnud. Sellel muidugi objektiivne pool ka, sest me kõik oleme inimesed ja medes mees kõigis võib-olla tardumus. Kui Harri Haamer ütles, et vaimulikule üks ülesanne, mida ta tähendab tegema? Ta peab olema tulevalvur. Iga vaimulik peab valvama, et ta hinges tuli, ei kustuks, see võimalus on. Tardumus võib alati tulla. Aga teine pool sellel väitel, et luteri kirik on kuiv ja, ja iga ja vaimuta. See on selline demagoogia, seda süüdistasid 15 aastat tagasi meil meetodistid baptistid luteri kiriku suhtes. Nüüd on uued usundid, kes süüdistavad metodisti Baptiste, et nad on tardunud ja ilma vaimuta ja kuivad ja igavad. Nüüd peavad uued tulema ja, ja ma usun, et, et varsti tulevad uued, usud, kes ütlevad elu sõna ja nelipühi karastunud ja kuivad ja igavad ja ilma vaimuta. Ja, ja nii see kriitika on käinud kogu aeg, et see. Ta ei pruugi olla objektiivne. Jah, räägitakse asjadest, mida ei tunta, siis on kõige esimene küsimus tollelt rääkijalt, et millal sa viimati käisid, kus sa käisid, millise kogemuse said ja selgub, et peaaegu vaated eluski pole üle selle luteri koguduse läve astunud. Aga kõige sellega seostuv võib-olla ka selline mõte, et kuivõrd aktiivselt inimesed on ennast üldse avanud õpetajale. Nii vestluse vormis. Ma mõtlen siinjuures seda, et pihitalitus luteri kiriku jumalateenistusel on nii-öelda ühine, ei ole isiklik, on seal pihitunnistus. Et kui iga õpetaja juurde tulla ja oma patud no kasvõi vaikse häälega ära rääkida See halvasti tehtu või tegematajätmine ära rääkida, võib-olla sellest oleks tugi ja abi. Mis arvate teie niisugusest aktiivsemast, pisi eluvormist ka luteri kirikus? No mina arvan niimoodi, et see vanasti oli väga õigustatud asi, selline katoliku kirikus oli pihitool ja ja, ja see toimis ja tähendab seal inimene läks preestrile oma muret või probleemi rääkima ja kui preester seal oli õige inimene, tal oli jumala vaim, tal oli püha vaimu kaudu side jumalaga olemas, siis see inimene, kes talle kurtis, muretse, sai ka jumalalt abi sellele nähtamatult, lihtsalt need probleemid kadusid inimesel või sai ta terveks või ükskõik, mis siis temaga oli. Vastavalt probleemile sai ta sealt kindlalt abi. No kõigepealt üks eksiarvamus, mis on, et Luteri kirikus Eera pihti luteri kirikus on erapiht, luteri kirikus ei ole sunduslik erapiht mis on näiteks katoliku kirikus, et iga inimene peab kord aastas käima pihil, muidu ta ei saa tulla enam sakramendi osa võtma või armulauast osa võtma. Ja seda ära tihti kasutatakse ka luteri kirikus. Need ei ole mitte ka palju, kes tulevad ja ütlevad selgelt, et mina tegin seda. Kahetsen. Palun andeks. Tihtipeale sellest räägitakse palju kaudsemalt ja see on juba kultuuriline küsimus. Ei saa nõuda seda, et eestlane käituks nagu hispaanlane võita itaallane. Kogu meie käitumislaad on ja mõtlemise laad on teistsugune. Rääkisid Eestimaal tegutseva 10 aastat töötanud katoliku preestriga. Ta küsis minu käest, mitu inimest Sul käib aastas pihl, ma ütlesin, et noh, umbes 10 inimest. Ta ütles, et mul käib ka umbes 10, ülejäänud käivad korda kirja panemas. Ütles, et olgu Eestimaal inimene neli pühilale või katoliiklane, ta elab ja käitub ikka nagu luterlane. Et sellel luterlik. Võib-olla on veel see, et ehk on meie rahvuse, omapärade kõigele loomulikumalt seda rahvuslik omapära kannab. Ja, ja meie inimesel on otse asju välja ütelda võrdlemisi raske ja me ei saa seda nõuda ja pigista. Ta peidab, ma usun, et kõik mehed kui nad loobivad ja irvitavad, siis nad teevad seda selleks, et peita oma hinge tõelisi tundeid, et mitte näidata, mida nad hingest olevad. Elasin kaua aega ühiselamus, kui tippis õppisin. Kui poisid olid koosis vahetunnis, siis ma olin juba avalikult usklik, kõik irvitasid minuga usklik üle, nagu ma nelja silma alla jäid ning kõik ütlesid, kuule, ega mina kõike uskmatu ei ole, ära seda noh, päris tõsiselt võtta, mis ma rääkisin seal teistega. Aga kuidas see pärastine tänasel päeval mõttekas pist oleks abiks inimesele? Kui ei oleks pihilisi sull koguduses ainult 10 aastas, vaid kõik su koguduse liikmed, kas pisis ballanduks inimesest see negatiivsus, see, mida ta koorma ja patuna kaasas siiski kannab sest see on muidugi teatud haiguse liik, kui inimene käib pihil ja armulaual ja ta ka ei saa lahti oma mingist söö tundest, et kas ta tõesti mulle andeks andis, selle vaata nagu koorem käib kaasas. Kas tõesti minule patusele andis ta selle mõtte või selle teo või tegemata jätmise andeks? On ju teada? Jah ma ütlesin, meie inimene kasutab võib-olla eelkõige nagu hinge kosutusliku vestlust mida ka luteri kogu kirikus on peetud niisama tähtsaks kui piht, pihilkäimist, hingi, kosutuslik vestlus, kui inimene tuleb ja räägib oma muredest oma oma minevikust ja see on täpselt niisama tähtis. Lutter ütleb, et vendadevaheline hinge kosutuslik vestlus on sama tähtis nagu piibli lugemine. Aga pihi jaoks on vaja seda, et inimene hakkaks selgemalt oma tegevust analüüsima jumala sõna valgel ja et ta saaks aru, et ta on eksinud jumala vastu ja siis ta saab selle maha panna. Meie probleem on selles, et et inimene ei saa selgelt aru, et ta on eksinud ja siis ta jääb alati teadmatusse. Ta julge endale tunnistada. Et ta pattu teinud. Ja igasugune koormast vabanemine, igasugune jumala armu kogemine eeldab patu tundmist, aga see on jube valus ja ebameeldiv. Aga seda pysti on siis ikkagi väga vaja, kui me tahame edasi minna ja alles jääda. Seda on vaja. See tuleb ühel või teisel viisil, aga see on vaja. Sirje Salem, milliseid kogemusi teil on selle pihiga või selle äratundmisega seoses? No kindlasti on inimene peab jumalalt kõik oma patud andeks paluma ja ta peab selle siis nii puhtaks saama, et tal ei ole enam neid patuseid, mõtteid peas. Ja, ja siis saab ta ka jumalalt püha vaimu, kelle kaudu saab inimene ju enda seest kõik vastased enda probleemidele, tal ei ole inimene siia maailma tulnud üksinda lähkubsikeksinda ja nagu igale linnule või loomale on, on ikka selleks eksisteerimiseks vajalik kaasa antud. Vot nii on ka inimeses igale inimesele oma lasta osa siin antud ja iga inimene peab enda seest need leidma. Milleks tants ja üldse ilma sündinud, mis, mis on tema ülesanne, et mitte tema elu oleks raisatud, selleks on inimesele vaja usku, selleks on vaja sidet jumalaga. Et inimene saaks enda kõik need teada. Et ta ei kaotaks ennast ära, et kirik, kuna on ikka väga suur roll, et aetaks inimesel ennast taas leida. Tänase päeva meedia võimendab seda, et inimene oleks justkui üks kehaline olend, kes siin ilmas ringi käib. Ja see ju müüb väga hästi, kõik kehaga seotud teemad müüvad väga hästi, läheb hästi peale ja see on nii-öelda õitsev äri. Aga samas jah, unustatakse ära inimese jumalanäolisus tervik et peale keha, mida me jah, puhastame küll väga-väga nõudlikult, on tarvis puhas hoida, aga kõik see muu olulisim, mis käib inimeseks olemise juurde. Levinud on ju seegi, et terves kehas terve vaim. Aga eks ikka terve vaim annaga terve keha. Vaim on kõige tähtsam, just nii, sealt algab seal tervis. Püüdlemisest, mõtlemisest, algeptik. Muidugi, jah, see lause on kuidagi pikem seal, see on algus ühest pikemast aust terves kehas terve vaim, mis jätab sellise mulje nagu, kuid keha on terve, siis on vaim Kaderwe. Nii me kuuleme nüüd jällegi ühe väikese muusikapala ja siis räägime otsingutest edasi, õigemini küllap me igaüks kanname omal kombel kaasas seda tegematajätmist milleski milleski oma lähedaste suhtes võib-olla, et kas me oskame neid nii palju toetada, jälgida just vaimse arengu ja kasvamise mõttes. Kui oleks vaja, sest see, mis meie ümber igas kodus iga inimese ümber toimub, ongi ju see kõige olulisem, kuidas elus kõik mu edasi läheb. Eesti luterlik tund. Eesti Raadio Tartu stuudios jätkavad jutuajamist praost Joel Luhamets Ksenija Salem ja saatejuht Ene Pilliroog. Võib-olla räägime nüüd jätkuvaks mõttevahetuseks edasi omi mõtteid, mida te tahate isiklikust elust kaasa öelda tänase saate teema või teemade juurde, need on siis inimese otsingud ja leidmised tegemised ja tegemata jätma mised, märkamised ja märkamata jätmised. Palun. Mina tahan meenutada veel vanataolise kirikuõpetajat praost Harald Tammur ikk ja temaga seoses nii palju, et tema ütles kunagi sellised väga kuldsed sõnad, et meil Meie eestlast maim vaimulõhkujad on erinevad võõramaalaste poolt sisse tulnud usulahud, tähendab rahval peab olema ikka üks vaim ja seda vaimu hoiab üks rahvakirik ja selle kirik kui kiriku alla kuuluvad inimesed. Nendel ei ole selliseid probleeme nagu neid tänapäeva inimestel on tekkinud, et inimesed ei saa enam üksteisest aru ja, ja üks segadus on. Tähendab, kirik ongi selline paik, kus inimesed peavad olema ühe vaimuga ja head 11 üksteisest hoolima, 11 aitama, olemas, sõbralikud ja ei tohi teha selliseid valetegusid nagu, nagu jumal ei meeldi, kui inimesed valetavad või teevad üle, kaod üksteisele. Ja jumal, ei. Jumalad ei meeldi ka see, kui, kui on inimesed sõdivad, sega sellised jumalal on tarvis, et inimesed oleksid halastakse teksti, selle ega, ega jumalal ei ole tarvis, et ohvrid, vaid jumal naabrit, et oleks halastus. Et me märkaksime ka teist hätta sattunud inimest enda kõrval. Mitte et me ainult püüaksime oma materiaalseid väärtusi suurendada, jumal on andnud meile meie territooriumi kätte. Et me siin elaksime rahus ja oleksime positiivsed ja tõstaksime jumala au ülesse ja mõtleksime tänutundes sellele, et me oleme maa vabaduse saanud tänu jumalale, mitte tänu iseendale, vaid jumal on selle olukorra andnud meile ja me peame temale kõigest tänulikud olema. Kahtlematult igas inimeses on igatsus jumala järgi. Seda näitab see tohutu religioonide hulk. Se kui Freudi avastus oli või üllatus see etaile ajaloost ühtegi rahvast, kellel ei oleks olnud uskuja jumalat. Ja ka üks neli aastat tagasi tehtud küsitlus ütles, et, et eestlastest üks protsenti ütles Nadal täiesti teised kõik midagi uskusid. Ja see on üldine, midagi ikka olemas, siin mingisugune tunnetus uskumine ja lootmine, et midagi kusagil on mingisugune õiglus, mingisugune abi, selline inimese otsimine on olemas ja ja nüüd on muidugi sellise otsimise taustal on ka eksitajatel ju kerge leida pinda, et kaasa tõmmata. Usu puhul on veel seegi, et et sageli usu kaudu hakkavad inimesed otsima neid väärtusi, mida otsitakse ka ilma usuta. Tervis, materiaalne heaolu, õnnetunne. Kõik, mis me, sina, inimene sellise ideaalideks peab. Et kui inimene seda ei suuda muidu saavutada, siis ta hakkab seda usu kaudu või uskuma jumalat ära kasutades, et saavutada ikkagi neidsamu maiseid ja materiaalseid asju, mis sellele maailmale omased. Aga ma tulen ikkagi selle juurde tagasi, et et inimene otsib jumalat, aga tähtsam pool on see, et jumal otsib inimest Jeesuses Kristuses on jumal tulnud otsima inimest. Ja kahtlematult, et meis on selline igatsus olemas. Aga tähtsam on see, et jumal leiab meid üles ja me ja pakub meile just selle mida meile vaja on, siis tihtipeale me otsime seda, mida meile tegelikult vaja ei ole. Need kuldkalajutud on kõik sellised, et, et, et esimese kahe sooviga paluti igasugust maist õnne ja viimases proovi, kas pallutit galakene selle prahi minema viiks, mis mis mitte seda õnne kohale ei toonud, et palju asju on seda, mida inimene otsib, Mystery, mida ta tegelikult ei vaja. Ja sellepärast me usume, et jumalal inimesele anda midagi sellist, mida inimene ei oska nagu otsidagi. Aga inimene võib elus teinekord otsida mõnda seda asja, mida tal on väga vaja, prille näiteks ja prillid on laua peal, ta ainult ei näe, et need tema pliit, mida ta nii kohutavalt korterist otsib, meest või naist süüdistab, on siinsamas tema nina all laua peal. Nii et üsna sageli on, et inimene ei märka seda, mis on kahe silma vahele jäänud. Ja selles suhtes on küll tore, et Eestimaa on ju kristlik maa, meil on kristlikud Tartus, et meil on piibel, Meelak, kristlik kirik olnud no vähemalt 800 aastat ja luterlik kirik võib julgelt ütelda, et ta on selle järjepidevuse kandja siin. Ja meie kirik on nagu kihelkondlik kirik, kogu Eesti territoorium on jagatud koguduste vahel ära. Me nagu oleme valmis kiriku valmis, teeni kõiki inimesi, aga me nagu ei märka seda, otsime kusagilt veel midagi, midagi erakordset ja võib-olla nagu see vanasti see mälestus oli. Ameerikast tuleb hea või kusagilt läänest tuleb hea ja kõik, mis sealt tuli südamele, kui pidasime hinnatavaks, nüüd me märkame, et need küpsised, mis nii ilusa paberi sees on, on tegelikult juba 32 lapsed, vanad, igaviku maitse on sealjuures ja ei tea, missugused mürgid sinna sisse veel pandud on. Et siiski see põllu pealt kartul ja porgand ja, ja, ja see oma oma lehma lüpsnud piimjad on ikkagi kõige toredamad ja paremad asjad. Et selle avastamine eestlastel seisab ka veel ees. Et, et siiski meie. Ma ma annid ja oma elu ja oma kodumaa ja oma loodus on ikka lõpmatult ilus ja avastamine seisab ka ees, et meil on kirik olnud, kes on jumalat sõna puhtalt ja selgelt kuulutanud, meie vanemad on selle suht uskunud, oma usu säilitanud ja õndsalt magama läinud, aga silmad tahtsin ühte, vana jutt võib olla seal tuttavaga. Räägiti ühest väiksest kalast. Ta ujus ranna lähedale ja kuulis kalureid, kes võrke puhastasid, juttu rääkimas, kalurid olid rääkinud nii, et kalad on sellised loomad, kes vajavad eluks vett, kuid kala vette ei saa. Siis ta kaua Elaiste varsti sureb ära. Ta kohkus sellest jubedalt ära. Et kui tema vette ei saa, siis ta sureb varsti ära, tal on tingimata vaja vesi leida, et elada ja ujub kiiresti esimese kala juurde ja ütleb, et ole nüüd hea ja ütle, kust ma vett leian. Tal olid just rääkis, et kui kala vett ei saa, siis tuleb varsti ära seersant kusagile juhatada. Ja nii veel mitme juures, kuni siis sügavalt põhjast sai vana kala kätte, kes ütles, et kallis sõber, see, mille sees sa elad. See ongi vesi. See ongi see, mida sa kõige rohkem vajad. Aga mida inimesed kõige rohkem vaja on? Inimesel puhtad mõtted, puhas õhk hingamiseks ja õige toit, naturaalne. Kuidas inimene peaks saama need puhtad mõtted, kust ta peaks leidma tänasest saastatud ühiskonnas selle puhta õhu ja veepuhtad mõtted? Kas saab jumalalt, kuidas selle kogemuse Püha Vaimu kogemuse saab oma palve läbi? Tahakski siin nüüd meie saate lõpuni on jäänud väga loetud minutid aidata inimest, kes võib-olla ei oska märgata, et jumal teda otsib ja et kõik see väärtuste väärtuslik, mis on talle eluliselt oluline ja vajalik, on jäänud temal kahe silma vahele. Et ta ei ole mitte üksi ja üksik ja ta ei ole mitte mahajäetud siia. Aitame teda üles leida. See kadunud side. Põltsamaa kirikus tuli üks inimene, ta oli olnud Kaukaasiasse välja rännanud, oli 50 aastat siit ära ja tulid ka siia. Ütles, et, et ei tee, kas oleks võimalik kuidagi ka koguduse liikmeks astuda. Ja õpetaja Kuurme võttis kirikuraamatu välja, et kuidas su nimi oli? Nimi lõi lahti, näed, sa oled siin külas sündinud ja siin kirikus on sind ristitud. Ta muutus, saaks, ta oli 50 aastat, oli eemalt, ei teadnudki, et kodukirikus on tema nimi kirjas, seal on tema peale mõtelda tema eest palvetatud enamus meie rahva inimeste nimetatud kirikuraamatutes kirjas, see tuli nendele meelde siis, kui olid vaja talusid tagasi saada seal ukse taga järjekorrad, et leida oma nimi kirikuraamatu süles. Nüüd pojad taevas tagasi saada, tuleb tulla sinnasamma, leida see nimi sealt üles ja selles osaduses jumala armu ja abiga kellade pärine kord tolle pärismaa, mis meile on mõõdetud. Tänan südamest, kuidas lahti saada sellest murest, mis Sirje Salem teil oli siia saatesse tulles kaasa toodud. Et need tegemata asjad, need ütlemata sõnad on nagu hinge peal, mis otsivad väljapääsu puhtast mõtlemisest ja teest jumala juurde. Tegemata tegemata asjadest nii palju, et kui minuga hakkas püha vaim rääkima mõtete kaudu, muidugi tulevad sellised jumala mõtted kogu aeg ja siis ma kirjutasin need ülesse ja, ja siis tulid seal sellised mõtted nagu minule tuli selline mõte kaudu, et kuidas tähendab juhtida Eesti inimesi oma rahvast püha vaimu juhtimise alla, kuidas, kuidas inimesed saavad püha vaimu juhtimise alla, et, et selleks on ikkagi oma isiklik palve ja oma isiklik osadus jumalaga. Aga mina pidin selle pika teksti nüüd ette lugema. Sakala keskuses, 90. aastal, kui toimus seal vene vaimuinimeste poolt korraldatud seminar elu maal kolmandal aastatuhandel. Kuid selle selle lugemisega ma ei saanud tol Karele hakkama ja, ja sellest püha vaimus ja tema ühe temaga ühend tema kaotusis, ühenduse leidmisest jumalaga sellest jäi, jäi mul jah hinge peale see kripeldama, et ma ei õpetanud, ei esitanud seda ära. Muide, kui on nüüd jumala vaim, puudutab meid ja üks päriselt armastus meie südamest sünnib siis tulemus on see, et meil on võlglase tunne meil alati see tunne, et müüakse palju rohkem tahtnud teha, palju rohkem, aidata, palju rohkem teenida. Siis kui palju me ka ei oleks teinud, ikka jääb see tunne, et peaks rohkem. Ja niisuguse tänuliku tundega me täna siin oma stuudios jutamisi lõpetame. Mul on hea meel, kui teie head kuulajad meiega kaasa mõtlesite. Ja ikka ja alati on teretulnud ja oodatud teie küsimused. Nii-öelda elust. Millele te vastuseid ootate? Hea meelega vastane. Eesti luterliku tunni telefon Tallinnas kuus 314 311 ootab teie kõnesid ööpäevaringselt. Tööpäeviti kuulab teie muresid üks meeldiv inimene. Võib-olla ehk suudab midagi lohutada või vastuseks ütelda, aga teie poolt kirjutatud mõtted ja teemad on ikka meie saadeta aluseks olnud. Nii et telefon Tallinnas kuus 314 311 võtab teie kõnesid vastu ööpäevaringselt. Eesti luterliku tunni aadress on aga Tallinnas, kiriku plats kolm postiindeks 10 130 Tallinn. Nii et helistage, kirjutage, räägime jälle ja kuulame muusikat ka. Eesti Raadio Tartu stuudios täna praost Joel Luhamets, proo Sirje Salem ja saatejuht Ene Pilliroog. Head õhtut. Eesti luterlik tund.