Eesti luterlik tund. Tere õhtust, armsad raadiokuulajad, olen Enn Auksmann, kirikuõpetaja Hiiumaalt. Kui ma veel umbes kuu aega tagasi siin teiega rääkisin, siis võisin öelda, et Hiiumaa kirikuõpetajaga nüüd tänu jumalale ja kirikuvalitsusele, ei ole ma seal enam mitte päris üksi. Nii et olen siis Kärdla, Pühalepa ja Reigi koguduste õpetaja. Ja tahan teiega tänasel õhtul veidi üheskoos mõtiskleda. Mõtiskleda selle üle, mis on elus oluline. Tegime seda ka umbes kuu aega tagasi, kui teie saite helistada ja oma mõtteid avaldada ja samamoodi üritame sellega toime tulla ka täna õhtul. Aga esmalt kuulame alustuseks ühe muusikapala ja tänased muusikapalad tulevad Riho Sibula, et just väga ammu ilmunud plaadilt nimega poeet külmetab klaasmäel. Ja see esimene pala, mille nimi on üsna karm, vihapidaja. On küll veidi nukra alatooniga, aga ma usun, sobib väga hästi ühte sügisõhtusse, kuulame. Turvas Liisa. Elas on, naljalt ei lepi. Niisiis, alustame oma saadet ja alguseks meenutan seda, millest kõnelesime kuu aega tagasi. Esitasin tookord küsimuse raadiokuulajatele ja neile, kes soovisid meile helistada. Et kas te olete kunagi mõelnud selle üle järele kesta, sellised õige olete. Kes on see inimene siin maailmas, milleks ta siin maailmas on? Võib-olla ka seda, et kuidas, kust ta on siia tulnud ja kuhu ta on teel? Ikkagi konkreetselt iseenda kohta, et miks mina, sinule. Minu jaoks on ikka küsimus olnud selles, et kui palju inimene üldse, mõtiskleb selle oma elu mõtte üle. Kui tihti inimene küsib, istub maha, ütleb, et nii elu on üks äärmiselt tähtis ettevõtmine, jama, tahan hästi järele mõelda, mida ja milleks ja kuidas ma teen. Nii nagu me oma ettevõtmistega ikka teema. Või on elu see kõige tähtsam, midagi niisugust, mille puhul me eriti pikalt järele ei mõtlegi. Lihtsalt läheme. Nii kuidas juhtub? Külastasin täna ühte väga mõtlemapanevat kohta nimelt Tartu ligidal või Tartumaal laevas asuvad paranduskodu või, või hooldekodu kus pakutakse võimalus saada järje peale neile inimestele, kes on tulnud vanglast või kes on ka mingisuguses sõltuvuses näiteks alkoholi või narkootikumisõltuvusest. Seal on ainult mehed, nad teevad seal mitmesuguseid asju, muuhulgas ka tööd. Neil on võimalus astuda välja oma igapäevasest keskkonnast ja õppida jälle elama. Ja selle paiga juhataja ütles mulle, et nad peavad õppima elama ka koos inimestega sest et nende ettekujutus elust ja, ja kogu nende psüühika on kuidagi kuidagi niivõrd teistsugune või paigast ära. Et noh, näiteks ei usalda kedagi, et nad kardavad, et neile vahel tundub, et keegi ründab neid või näiteks narkomaanist rääkides ütles ta, nad on niivõrd salakavalad ja nende mõte töötab kogu aeg ainult ühes suunas. Kuidas saada kätte seda, mida nad vajavad, et oma elu, seda naudingut või seda esmalt arvet, mida nad taga otsivad, kätte saada ja selleks on nad, nad ei olegi niivõrd agressiivselt nagu tihtipeale narkomaanist arvatakse, nad on pigem alandlikud, aga väga kavalad. Ja tundub, et ka neid ei saa hästi usaldada. Kuigi tuleks iga inimest peaks püüdma usaldada. Ja vot seal laevaparanduskodu Töökoja seinal leidsin ma ühe sellise väikese plakati kus oli kirjutatud siis selline järjekord tegevustest, mis peaks aitama inimesel jälle järje peale saada ja koos teiste inimestega elama hakata. Esimene neist oli leia ise ehmast. Ja teine oli, leia teised. Ja sealt läks järjekord juba edasi. Leia iseennast, mõtle selle üle järele, milleks sa siin maailmas oled? Ma arvan, see ei puuduta mitte ainult neid inimesi, kes on oma eluga ummikusse jõudnud, vaid kõiki, kõiki meid, et me ei satuks oma eluga ummikusse. Näiteks umbes kuu aega tagasi maa veetsin nädala koos inimestega, kes olid pärit Venemaalt. Ja seal oli üks minuvanune, umbes 30 30 viieaastane noormees kes on õppinud näitlejaks ja on õppinud juristiks, aga kes praegu töötab samasuguses asutuses nagu see siin Eestis, kes praegu seda saadet toetab või toodab nimelt luterliku tunniteenistuses. Ja tema ütles, et Venemaainimeste elu on muutunud väga kummaliseks ja ja äärmiselt raskeks just psüühiliselt. Need on inimesed, kes on 70 aastat aastas kümneid ehitanud sotsialismi või oodanud kommunismi ja täiesti tõsiselt palju tõsisemalt kui ilmselt keegi siin Eestis. Ja nüüd on saanud selgeks, et kogu nende elu on läinud tühja. Sellel ei ole olnud mingisugust mõtetega tulemust. Ja see noormees ütles, et kui ta vaatab eriti vanemaid inimesi, pensionäre, siis ta tunneb neile kaasa, sest on niisugune niisugune tunne, nagu oleks neid petetud. Ja neid ongi petetud. Ja küsimus on siis selles, et kas nende elu on läinud tühja. Selle üle tuleb järele mõelda, ka meie peame oma elu üle järele mõtlema. Aga ma arvan, et kindlasti me peame lisama siia juurde selle järgmise sammu. Leia Ennast ja leia teised. Ja kui sa leiad teised, siis minu meelest saad vastusega küsimusele, kas mu elu on olnud mõttetu või mis on mu elu mõte. Kui me kuu aega tagasi teiega rääkisime sellest oma elu mõttes, siis üks arvamus, mida ma kuulsin, oli see, et igapäeva muresid, igapäevavaevu ja probleeme on, nii palju, pole aegagi mõelda selliste niisuguste hingeliste või vaimsete asjade peale. Üks arvamus oli ka selline, et inimene on siia maailma saadetud selleks, et ta õpiks, ta kasvaks, et ta liiguks täiuse poole. Ei oleks siis kord, kui ta siit ära läheb, väärt vastu võtma seda jumala riiki, jumalikku täiust, kuhu ta teelanna. Ma arvan, et mõlemas arvamuses mõlemas seisukohas, mida te ütlesite, on oma tõde sees. Aga tegelikult minu meelest see elu mõte, küsimus ei olegi ainult mingisugune vaimne või hingeline küsimus. Inimene on tervik. Ta koosneb ihust ja hingest ja vaimust ja tegutseb tervikuna. Ja kui me soovime head, mõtleme head, aga seda ei tee, siis me ei ole ju head inimesed. Nii et inimese igapäevane elu on tegelikult see, mis minu meelest annab ka vastuse küsimusele elu mõtte järele. Ja üks asi, mida mina ka ütlesin eelmises saates ja mille juurest ma tahangi nüüd edasi minna, oli see, et inimese elu mõte ongi selle teise leidmises. Piiblis öeldakse, et me oleme loodud jumala näo järgi tema sarnaseks ja mina arvan, et kui jumal on see, kes loob, kes jagab, kes armastab siis inimese sarnasus Jumalaga, Se jumala nägu inimeses peaks väljenduma selles samas loovuses loomises armastamises. Nagu ma ütlesin ka tänases saates ma ootan just teiepoolseid arvamusi, teiepoolseid mõtteid ja täna ma tahangi küsida teie käest, millised on teie kogemused teiste inimestega seoses. Kas teil on olemas inimesed, keda te võite usaldada, kelle peale te võite loota? Mitte võib-olla selles, et nad on alati käepärast võtta, kui teil kedagi tarvis on vaid just selles, et te teate, et see inimene teid ei reeda. Et ta tõepoolest hoolib teist, isegi kui ta teid alati aidata ei saa. Isegi kui ta ei saa alati kõrval olla, et keegi on, kes teist hoolib. Keegi on, kes tee peale mõtleb. Kes teid hoiab, kelle peale te võite loota. Ja mõtiski luks? Annan ma teile veel ühe piiblikoha ka. See on Matteuse evangeeliumist Jeesuse mäejutlus, sest need on tuntud sõnad, aga ma panen nad kokku, jättes paar lauset vahepealt vahele. Nõnda et ehk saab neile teatud mõttes teine tähendus või teine mõte. Jeesus ütleb. Kas on teie seas sellist inimest, kellelt ta poeg palub leiba. Ent tema annab talle kivi. Kui ta palub kala, et annad talle maha kõike, siis mida te iganes tahate, et inimesed teile teeksid? Tehke ka nendele. Niisiis kas meil on keegi, keda me saame usaldada? Kas meie oleme need, keda saab usaldada. Kas meie kohta võib öelda, et kui meil palutakse kala, siis me anname kala? Kas oleme seda ise kogenud või oleme kogenud vastupidist? Oleks väga tore, kui teie hulgas, armsad kuulajad, oleks inimesi, kes oleks valmis jagama kasvõi oma meenutusi või mälestusi mingisugustest aegadest. Olgu need siis rasked ja kurvad ajad või võib-olla ka ilusad päevad. Kuulame ühe muusikapala ja pärast seda muusikapala on teil võimalik meile helistada. Meie stuudio telefoninumber on kuus, 410 613, see on Tallinna telefoninumber. Kuus 410 613 ja selle muusikapala pealkiri, mida me nüüd kuuleme, on hoidke ja armastage. Jaamast sõitvale. Niisiis, kuidas me oskame üksteisest kinni hoida, kuidas me oskame 11 hoida ja armastada, see on minu küsimus, mida ma tahaksin teiega koos täna õhtul arutada. Aga seni, kuni meil ühtegi julget helistajat veel ei ole tahan meenutada ühte kolleegi, kes nüüdseks on siit maailmast lahkunud ja tema küll ütlus vahel, et ega meie ühiskonnas ikka inimest usaldada ei saa. Ja ta tõi selle näiteks luuka evangeeliumist, halastaja Samaarlase loo. Ja ütles, et ma tänapäeval ollakse halastaja Samaarlase lugu niisugune. Et lamab üks mees, kes näib olevat läbi pekstud ja vigane maas ja inimesed kõnnimatust mööda suure kaarega, nii nagu tooleviitja preester seal Jeesuse jutustuses. Ja õigesti teevad. Sest esimese abi osutajaga, kes tema juurde läheb, juhtub nii, et see arvatav ohver haarab salamahti käisesse peidetud noa lööb selle oma aitajale rindu, röövib tema rahakoti ja põgeneb. Niimoodi, arvas siis vaimulik meie ühiskonna kohta ja kuigi ta ehk natukene liialdus ja nii palju, kui mina teda tundsin, ma tean, Ta ise tegelikult selle tarkuse järgi ei toiminud. Aga mingisugune oma tõetera on siin sees kas või inimeste suhtumises üksteisesse. Me käime mööda linna, me näeme väga palju erinevaid asju. Me näeme ka tänapäeval neid inimesi, kes on pikali maas. Mida me neist mõtleme? Mina küll tean ja pean ilmselt siis häbiga tunnistama, mida mina mõtlen ühest inimesest, kes lamab maasta. Jõuan purjus. Aga võib-olla ei ole ja isegi kui on vihma, peaksin tegema, kas ma peaksin ta sealt üles tõstma ja kuhugi sooja viima, et ta surnuks ei külmuks. Näiteks kui tegemist on külma aastaajaga? Kas ma julgen seda teha. Ja kui ma ei julge, siis mille pärast ma kardan või mida ma kardan või? Või miks ma kardan? Või kuidas on nende inimestega, kes on sattunud mingil kombel mingisugusesse lõksu annad siis kurjategijad või endised kurjategijad või nii, nagu ma enne siin nimetasin narkomaanid, mis me neist mõtleme? Tahetakse kuhugi paika rajada, üks asutus, kes neid aitaks aitaks neil tagasi tulla inimeste keskele. Aitaks neil leida piltlikult öeldes lunastust siin maailmas. Pääseteed. Mida, mida meie teeme? Meie kogume allkirju, et ei tehtaks sellist asutust. Mina ei usu, et sellepärast, et me ei taha, et nendest inimestest asja saaks, neil uus võimalus antaks. Ma arvan, et me kardame. Lihtsalt kardame. Ja õigusega kardame ka seal asutuses, kus ma täna käisin, seal ütles juhataja, et jah ka neilt igal aastal varastatakse võib-olla paarisaja 1000 krooni eest. Ja siiski nad teevad seda oma tööd. Ta ei kiida heaks seda ja küllap nad püüavad võtta tarvitusele ka abinõusid, et hoida selle eest. Aga nad teevad oma tööd. Millegipärast võib-olla sellepärast, et nad ikkagi usuvad, et inimesi saab aidata. Usuvad sellesse, et neile on antud taoline ülesanne. Taoline kutsumus usuvad, et nad on leidnud oma elu mõte selles inimestega jagamises, inimeste aitamises. Ei, ma sugugi ei hurjuta neid, kes kardavad ja ma tean, et, et ka mina ise pelgan paljusid asju paljusid inimesi, aga aga kui selle üle järele mõtlema hakata, siis see on ju tegelikult kohta. Ja ikkagi tahaksin ma kuulda ka teie häält siin meie raadioeetris. Olge head, helistage meile telefonil kuus 410 613, rääkige meile oma mõtetest, kas inimesi saab usaldada? Kas võib inimesi usaldada siin maailmas, millised on teie kogemused? Kas olete petta saanud ja meil ongi üks helistaja. Tere õhtust. Kellega me räägime? Aga mina mõtlen, et see, see on nagu just linna linnas see kaini elementi puutuv asi. Ma arvan, et ega teil Hiiumaal ometi niimoodi ei ole, et inimesed üksteise suhtes on nii osavad matud näiteks minul ema elab ka väikeses asulas ja ja ta on vana ja, ja seal kõik naabrid on nii osavõtlikud ja heata suhtes ja ja noort tähelepanelikud ja mina ise elan ka mittetallinlasel on Kloogal ja Peab ütlema, et et noh, kuidagi maal on suhted palju südamlikumad ja, ja noh, see on mingi kurjuse dominant, et maaelu tahetakse ära kaotada ja kõik teha linnak, see, see on minu meelest jube. Selles on teil õigus küll näiteks kui ka Hiiumaast rääkida, siis tõepoolest ega nüüd seda Tallinna elu ja Hiiumaaelu võrrelda ei saa, sellepärast et et see algab juba päris pisiasjadest. No kui me mõtleme selle peale, et vanemad inimesed meenutavad, kuidas vanasti pidanud Xi lukku panema, siis noh, näiteks Hiiumaa on selline koht, kus tänapäevani võib Ta uksed lahti. Kui sa lähed ära või, või oma autost hetkeks poodi. Aga mis te arvate, millest see siis tuleb, et et linnades, kus ometi on ju inimesi palju rohkem ja ja, ja kõik on üksteisele veel palju lähemal kui, kui kuskil maal, kus inimesed üksteisest kaugel elavad, et linnas ikkagi inimesed 11 ei usaldaja pidevalt kahtlustavad, kust see tuleb? Nähtavasti ei ole loomulik ega jumalale meelepärane niisugune inimeste kuhjumine. Aga teie arvates oleks siis parem see, kui inimesed elaksid rohkem mitte niivõrd linnades, vaid rohkem maal. Ei no ühesõnaga linnas on nagu raskem inimeseks jääda. Aga miks, kas teil on mingeid isiklikke kogemusi, kus te võite öelda, et näiteks linnaelu on kedagi ära rikkunud vä? No. Mis ma ei, ma ei ole mingi ekspert, aga muljed on küll sellised, et, et on on raskem. Aga mis te arvate, kui kui inimene elab nüüd linnas ja, ja ikkagi tahab ka teisi usaldada ja ja teiste peale loota, kas, kas ta saab seda teha, kas, kas on tark tegu ta seda teha või üldse meie tänapäeva? Mingi suurvaimude äratundmine, et saad eesti inimeste oskab niimoodi paika panna, aga me ikka enamasti ei oska, seda läheme Alt. Tähendab, see jutt on minu arust see side loodusega niisuguse noh, jumala loodud keskkonnaga, et see annab inimesele väga palju juurde ja kuidagi paneb ta nagu noh, õigesse paika, väga linn on nagu selline robustne keskkond, inimeste tehtud kõik ja seal lihtsalt no see ümbruskond iseenesest, noh, eriti need suured mäed ja sealne selline noh, niisugune kalk ümbrus ja kõik noh, anonüümsus ja nii edasi, et seal lihtsalt inimestel on palju rohkem kiusatus niimoodi oma inimlikkust kaotada. Kurb tõsiasi, noh, midagi pole sinna enam parata. Ja võib-olla siin loeb natukene ka see, et ikkagi väljaspool suuri linnu on inimesed rohkem paiksed ja 11 tuntakse paremini, et seal on ka selline kontroll ja võib-olla niisugune oma juurtest või traditsioonidest kinni pidamine. Nojah, ikkagi traditsioonid on tõesti väga tähtsat, ma mõtlen, et kõik asjad, mis ei ole traditsioonilised, noh ütleme mis lähevad nagu noh, need on tavaliselt ikka halvas mõttes kalduvad kõrvale ükskõik mingi noh, näiteks, et iga õhtul elektrit põleb, aga üks päevi põleda sul asulas või näiteks rongi vahele või noh, tavaliselt see, mis ei ole traditsiooniline, see pole hea, aga kipub nii olema. See torkab silma, aga siiski on ka väiksemates asulates ja ka maakohtades probleeme. Jah, aga, aga millest need tulevad, mis te arvate? Ma ei oska mitte midagi selle kohta öelda, aga aga noh, tähendab eks Kreestus ikka noh, aitab, igat inimest on ta maal või linnas, kui inimene ise tahab temast kinni haarates, pole see kusagil välistatud, see on selge. Aga, aga selline noh, nagu maitia, niukene, elutu. Noh ütleme see, noh, inimesed on nagu noh, ma vaatan, isegi, kui need siin palju kaason ja bussis või kusagil, et nad on nagu noh, lapsed ja ja eriti veel, kui mõni loom on, need on sellised noh, nagu erksad ja, ja elavad, aga hakkad suuremad inimesed nagu ma ei tea enesekaitseks või on niimoodi tõmbunud noh, kuidagi nihukeses mad jätab niukse tuima mulje, nagu kurb on, et nagu polegi päriselus inimesed nukust osavõtmatud. Et inimesed ehitavad nagu müüri enda ja teiste vahele, nii nagu üks kirjanik on öelnud, et, et ka inimeste hulgas olles võib üksi olla ja, ja kuidas veel. Aga kas teil on ka mõni selline hea kogemus, kus te võite öelda, et tõesti te olete näinud ja kogenud seda, et, et inimene on inimesele vend? Ei, minul on neid väga palju isiklikult ja ja noh muidugi, sest see on kõik niisugune vastastikune, see inimeste suhe üksteisesse ja noh, seda nagu enda olekuga saab see mõjub. Ja mina ei nurise millegi isiklikult Nii et ilmselt kui me räägime inimeste usaldamisest, siis see peab ka vastastikune olema, selleks, et, et sa saaksid teist usaldada, selleks pead sa ise olema usaldusväärne. No eks muidugi, eks muidugi, aga see on niisugune nagu noh, mingi selline noh, ligimesearmastus, mis võib ka täitsa nagu võõra inimese vahel, sa võid seda tunda. Noh, kui sa ise oled niimoodi avatud ja, ja noh, see on nagu oma oma teha suuresti. Ja suur aitäh teile teile helistamast ja ja on väga huvitav või, ja minu meelest ikka väga rõõmustav kuulata seda, et tõepoolest inimesed oskavad hinnata seda, mis neil on ja ei püüdle alati selle poole, mis võib tunduda parem ja, ja õue oli meil üks helistaja vahepeal liinil aga kadus ära, kuulame natukene instrumentaalmuusikat ehk meie helistajad tagasi. Ja me kuuleme teid. Te kuuleme täitsa hallo, hallo. Nädalas täiendada selle eelmise kõneleja jutu või omalt poolt öelda, et kahjuks mina olen küll saanud tunda seda, et ei tohi kõiki inimesi usaldada. Kas te olete nõus meile sellest pajatama pisut? Võib-olla jah, ma, ma üldiselt olen sellise avatud avatud olekuga, ma kipun kergesti usaldama inimesi, aga aga tihtilugu ma olen sellega nagu noa selga saanud ja, ja kõige suurem noh või noh, kõige rohkem mul on kahju sellest, et isegi kirikus esineb seda inimeste poolt, kelle kelledest üldse seda ei ootaks. Oskate mõne konkreetse näite tuua, ma ei mõtle nüüd nimesid. Tuua, aga, aga noh, isegi isegi nendest karjast kes kes ei tohiks naguniiviisi inimestesse suhtuda, aga aga sellegipoolest minema. Ma usun, et inimene peab usaldama testimist ja ja julgustaksin kõiki, et noh, minu kogemus, see ei pea olema tõesti inimeste koge Aga ütleme, kui te ise nüüd olete näiteks saanud niimoodi nagu teie usaldus on petta saanud, kust te saate selle jõu, et ikka-jälle minna, inimeste usaldada? No see jõud on inimesse sisse kodeeritud siis, kui ta kui ta, Ta on kohtunud jumalaga. Sest inimese ja jumala vahel peab olema usaldus. Nii nagu öeldakse, et ei ole mõtetega ega sõna, mida jumal ei tea. See usaldus on inimese jumala vahel. Tema näeb kõik niiviisi sisse ja kui see on paigas, siis see ei löö maha. Nii et jumalat võib alati usaldada. Ja noh, see on, see on selline asi, et seda peabki tegema, sest muidu ei ole sul jumala sidet Aga kui ütleme, kui on niimoodi, et näiteks mõni inimene on kellelegi usaldust kuritarvitanud ja kas seda inimest saab ka uuesti usaldada, kas, kas mida peab see inimene tegema, et taastada seda vahekorda? Inimene peab muutuma nii nagu öeldakse. Sõnas, et ära tee, siis saab kindlasti. Ja see on võimalik. Ja kindlasti, kui jumal puudutab inimeste inimene muutub, siis see on võimalik. Ja, ja selle eelmise mõtte täienduseks mõtlengi tahtsingi öelda ka seda, et miks linnas on kurjust nagu rohkem ja neid kõiki neid asju seal põhjus, et inimene on anonüümne tal ei ole nagu kontrolli, ta võib teha, mida ta tahab. Aga kui inimesel on jumal, siis ei ole see oluline, kas ta elab linnas või maal. Mismoodi noh, sellepärast on usaldada sellepärast et naabrid tunnevad sind. Inimesed üldjuhul väikses asulas teavad teineteist, teavad, kellega tegemist, mida ta teeb, mis tegusid ta teeb, kuidas ta käitub, ta on tuntud, tema teadon nähtavad niisama nagu jumala silmis on inimesed teavad lähtuvalt. Ehkki inimesed vist tänapäeva inimesed vist kipuvad seda ära unustama, et nii nagu vanasti ikka, näidati kirikutes altari kohal seda jumala silma lastele ja öeldi, et jumalas ilmneb kõikjal, et ega praeguse aja inimesed vist eriti seda ei tunnetavai. Jah, see on kindlasti see põhjus, et inimene on jumalast nii palju kaugenenud, et ta ei taju seda, et jumal läheb ka siis, kui ta arvab, et jumalat ei ole. Ja ja siiski on tore kuulda, et te ütlete seda, et isegi kui te olete saanud petta, siis inimeses on niisugune niisugune tahe sees, et ta ikkagi ikkagi usaldab teist ja ja näed teist ja püüdleb teise poole. Niiet. Seda peab tegema muidu, muidu me säilitaks oma oma jumalikku loomust, mida sisse panna. Ja mulle endale tundub, et ega muidu ei oleks vist eriti võimalik siin siin maa peal elada ka või kui sa oled päris üksi. Jah, aitäh teile helistamast. Soovin teile head õhtut. Nõnda täname meie inimesi, kes on praeguseks helistanud ja ja kui me oleme natukene veel muusikat kuulanud, siis katsume edasi minna, helistage meile ikka numbril kuus 410 ja ongi meil juba helistaja. Tere õhtust. Te olete vikerraadio otse-eetris praegu ja ja NOx man olemine. Võib-olla mäletate ühte vanainimest, kes kunagi käis teil kodus ühe kuidas öelda nooruke või ühe poisiga, kes tahtis kloostrisse minna, tuleb teil kuidagi. Ja kui ma, kui ma elasin paides veel ja ma mäletan küll seda Abi pakkunud ja niiviisi, nagu võib-olla mäletate sedagi juurteta täiesti võõrale võõraid, tulin mulle, oma häda, kurtis ja nii ma olen väga palju, noh, ma ei hakka seda kõike kirjeldama, aga nüüd on niisugune Symaiust lihtsalt alati kuulan teid saateid ja tahtsin, mõtlesin, et sattusin jaole, et saan rääkida. See oli 96.-le aastal 1996. Viimased juulikuupäevad kaks viimast päeva pühapäeval ja mina käisin endast 12 aastat vanemaid inimesi järve ääres aitamas. Nonii viisi kiskusin seal juurtega, kes ei tea, ohakaid välja ja see väike väikest kasvu tali minust küll 12 last vanemaga, ütleb sedasi, et jätta juba, et sa oled väsinud, et mine, et olla tamme haige. Ma tegin ikka lõpuni kõik seal ilusti ära ja, ja tulen rahulikult ja te mäletate, võib-olla kevade tänav. Jaa, jaa, mäletan väga. Ühel pool on garaažid, teisel poolmajad ja mina tulen sealt rahuliku südamega veel, noh, niisugune hea meel oli, et sain aidata ja teate seal palju lapsi sõitis ratastega ja korraga üks poiss ääre suurem juba rattaga tuleb ja ajab silmad niiviisi. Kuidas seal ta nüüd pungile või niiviisi Fongi ja teeb niisugust hirmsat koera nurinat. Ja sõitis natuke, riivas mind, ma tundsin, kukun, kukkusin paremale küljele. Maja ja aiapea ei saanud viga, tõstsin pea ja maja seina juures seisid kaks suuremat tütarlast, niiviisi kaks tükki, need elavad kindlasti seal kannavad jah, ja mina küsin sedasi, et kes see poiss oli, üks ütleb, et ja siis ütleb sekundi pärast ta tahtis mööda sõita. Nonii, laiplats ja niisuguse hirmutamisega tuleb, kõik, vajusid laiali. Tütarlapsed ka rahuliku meelega läksid minema rahulikult. Ja, ja mina jäin lamama, käis peast läbi, et kuidas ma nüüd siin olen. Aga tuli üks poiss, hallis riid dressiga, niisugune suurem poiss, ma ei tea, kus siis oli välja tulnud ja ütles sedasi, et ma aitan teid üles. Ma ütlesin, ma ei saa, mul on hirmus valus. Siis küsis, kas kutsun vanema inimese, mõtlesin jah, palun kutsu. Ja siis ta sai selle sotsiaalosakonna ülem või juhataja, kuidas öeldakse, Jaanus Seema selle kätte, see oli nii lahke, tuli, tahab ka aidata. Tõstame, harjatasid, siis läks, tõi oma auto, testisime inte ette istmele ja sõidutas kiirabisse ja seal oli juba, ta vist helistas ette, nii et ma mõtlesin, kuidas see nii on kander, raam ja nii et ja siis, kui seal kõik valminud jutt läheb pikali, ma katsun teha. Ja siis, kui valmis oli kõik siis kirurgi jõe tehteli ära kleidile siin lehti lõigatud kergemini saaks ja kole valus oli. Ja siis kirurg ütleb teile halvasti, teil on reieluukaela murd neljaks tükiks, iga tüki eraldi ja killud veel peale selle. Ma ütlesin, minul täitsa üksi olen, mul on kõik elukaaslased või eluga, elukaaslane ja vanemad on surnud ja et ma ei saa ju toime, et ma kirjutaks oma käega, et mind enam ei oleks kogu lugu. See on vähemalt jah, ja tema ütles, et ei, et Eestis seda varianti ei ole. Tehti mulle see operatsioon, pandi siia raud sisse ja nüüd ma olen olnud nagu kolm aastat täiesti vangis, neljas aasta, nüüd ma olen proovinud siin omad raamatupoemajas siin elanud, te teate, käin ainult kuni nurgani ja tagasi ja nii et ma täitsa vangi elu ja silmanägemine on ka viletsaks läinud. Et hea, et mulle raadiot saadeti, väikesest raadiot ka, kõik ütlesid ülesse, noh tähendab. Lõpetas ja siis sain raadio, vähemalt kuulan seda ja see on hea vaheldus, aga näete, kuidas tütarlapsed ei tulnud appi ja poiss teeb niiviisi. Ma ise mõtlen, et nad koolis ei ole niisugust. Usuõpetus seoses niisukese kasvatusliku õudusega koos tähendab ühes tükis. Et kui see ometi oleks kolleks nende süda parem. Ja mõtlen nüüd, kui mul on. Tehniliselt ja teised pilkavad näevad küll, et vana inimene kahe karguga liigub Jewieli vaevalt ja siis niiviisi nii hirmus paha on, aga sealjuures ütlen, et mul on. Südamest, alati tänan, ta käib ja toob homme ta tuleb jälle, toob mulle siia ja nii, et leidub häid inimesi, aga, aga need on niisugused, kes ikka jumala poole hoiavad. Ja nii ka, nii et, et siin siin elus kipub ikka niimoodi olema, et kuidagi läbisegi, et ühed teevad sulle haiget ka ja teine tuleb ja aitab, nii et et hea, et, et on ikka neid teisi ka kahju, et neid esimesi on, võiks neid teisi rohkem olla. Aga. Kui ma karkudega liikunud, siis ma panen ka tähele, kuidas on kaks väikest tütar Lonniskust väiksemad tütarlapsed tulevad, mina küsisin, et mis seal väljakul toimub, et niisugune suure kohe põlgusega pea ära, noh, vana inimene, niisugune keerasele, teine ilusti ütleb sedasi, et seal me mängitakse seda võrkpalliväljakul, see oli suvel ja ma ütlesin, suur tänu, hea hea laps, ütlesin kohe väiksest peale juba on märgata, kes on hea ja kes on halb. Et igas hetkes peitub head ja halba nägu. Suur aitäh teilegi helistamast. Nõnda. Olgu, head õhtut niisugusi, Lugusime lugusid, me võime kuulda siis kuidas, kuidas, kasvõi mõtlematult, teinekord tehakse oma kaasinimesele haiget ja ja see valu, mida me kuulsime praegu, sellelt inimeselt, ei ole sugugi mitte mitte pisikene, vaid, vaid vastupidi. Kui inimene tõesti tehakse niimoodi mõtlematus ja, ja rumalusega päris päris sandiks. Aga samal ajal on seal kõrval need teised inimesed, kellel on hoopis teistsuguste asjade jaoks silmi ja kes näevad ja ja kes tulevad ja aitavad. Ja mina usun küll, et ju siis tõesti inimeses ikkagi on nii, nagu üks, üks helistaja meil siin ütles, inimesse on kodeeritud juba jumala poolt see vajadus kedagi usaldada ja ja tõenäoliselt ka see vajadus teha midagi selleks, et, et neid toetatakse, meid usaldab. Aga nagu ma ütlesin, minu soov oleks küll, et et neid võiks olla ikka rohkem. Kes tulevad ja, ja aitavad ja. Teine inimene ei huvita ega puuduta. Olge head, helistage meile veel, me tahame hea meelega kuulata teie teie mõtteid ka teie kogemusi, nii nagu oli see viimane helistaja. Sest et see on see maailm, kus me elame, see igapäevane elu, mis on meie ümber ja mis on nii rikas nii heade kui paraku ka halbade või kurbade kogemuste poolest. Meie telefoninumber on kuus, 410 613 aga kuulame nüüd veidi muusikat. Ja me kuuleme teid. Tere õhtust. Mina räägiksin, see oli eelmise kõneleja proua jutu kohta. Teate, ärge seda prouat nii väga tõsiselt, võtke see proua neli aastat iga paari kuu tagant lausa kerjab kaastunne, et ma ei oska isegi öelda, et see jutt on juba täiesti pähe kulunud. Kuidas temale küllalt liiga tehtud, miks sa seda ei näe, kuidas teistele inimestele liiga on tehtud? Tema on see kõige suurem konnad, teated on kõik inimesed juba ära tüüdanud. No ma tänan teid helistamast sellise arvamusega ka. Aga kuidas teil on, kas teil mõlemad jalad liiguvad? Ma peaks ütlema, et ega ei liigu, ikka küll, aga niimoodi kaasnes, aga kerja ma nüüd ka ei tule. Mul on põlved väga läbi. Ahah, kas olete kanda õnnetuses kaotanud oma tervise või, või lihtsalt töö tegemisel? Ei, mul on töö tegemisega ja ma olen küllaltki noor inimene, ma ei ole veel 50 täis. Ja no eks ikka juhtub niimoodi, et, et on inimesi, kes kes võib-olla kaebavad oma häda rohkem kui, kui teised ja samal ajal on inimesi, kes hoiavad oma oma häda vaka all ja, ja küllap ka see on, on oma voorus, aga, aga võib-olla et me ei jääks niimoodi selle teistest rääkimise peale, võib-olla siis räägite natukene ka oma kogemustest, millised on teie kogemused elus, kas te olete kohanud rohkem häid inimesi või või on ka teil olnud pettumusi või kuidas teile endale tundub, kas teie olete selline inimene, kelle peale alati teine inimene võib loota? No ma ise arvan niimoodi, et enamasti ta võib loota, sellepärast et no ma püüan siiski mitte kedagi alt vedada, kuna ma püüan käituda niimoodi teistega, et ma tahaks nagu minuga käitutakse, sellepärast et elus on väga palju halba, üldiselt meie perel ei ole läinud sugugi kõik kergelt, pigem vastupidi Oskate mõne näite tuua või soovita tuua? Nojah mul see vanema pojaga juhtus viiendal juunil väga raske õnnetus peaaegu läinud ära, kui ei oleks olnud häid inimesi, siis paraku neid häid inimesi senini ei olnud, sellepärast et õnnetus juhtus, seda ka Rootsis. Ja tal oli üheksa päeva elust täiesti kadunud, siia ta toodi siis, siis juba oli inimene. Ja üleüldse ma ütleksin, noh, inimesi on, on häid, on palju rohkem, nii, teles on läinud üleüldse natukene väga, mitte natukene, vaid üleüldse palju asju väga pahasti. Ma ei tahaks nagu rohkem näiteid tuua, aga, aga üldiselt jah, väga raskelt on läinud siin paar aastat tagasi ja puha. Aga siiski, te võite öelda, nagu te ütlesite, et häid inimesi ikkagi on palju rohkem ja neid, kes on toeks Häid inimesi on väga palju ja kõige rohkem siin paari aasta taguste õnnetuste tagant ma täna meie Saku vallavalitsust kes kuuleb küllaldase teab, tunneb äramann nimepidi, ei hakka mainima. Ja no selge, aga, aga üks küsimus on mul teile veel, te siin ütlesite, te püüate niimoodi elada, et te ei vea kedagi alt ja, ja kui me ei räägi üldse teist, vaid lihtsalt, et et mis te arvate, millesse vahel tuleb, et need inimesed siiski veavad 11 Alt, kas, kas seda tehakse mingist õelusest või kurjusest või vahel lihtsalt juhtub nii, või kuidas teie arvate? Ja mina arvan, et siin kõige rohkem võib-olla on tegemist hoopis ükskõiksusega, sellepärast et inimesed on üksteise vastu väga ükskõiksed. Mõtleb ahnitse, otse ei puutu. No hea küll, ütleme näiteks luba, kõige lihtsam näide, ma luban kellegiga kokku saada. Ma ei saa minna või ma unistan või jumal seda teab, mis võib kõike ette tulla, eks ole. Jumal, see pole ju raske võtta ühendust ja, ja kas või vabanda, oh ei. Absoluutselt ei huvitatud sellest, et teine inimene võib-olla ootab teisele, võib-olla on see väga tähtis. Aga sellest ei saada lihtsalt aru. No ilmselt on nii tihti öeldakse, et mul ei ole aega või ei olnud aega ka, et inimesel on ikkagi selle jaoks, mis on temale tõeliselt tähtis, tal on aega, ta leiab selle aja. Ja küsimus ongi siis selles, et kas see teine inimene, kes tema peale loodab, on ta jaoks piisavalt tähtis. Tundub küll, et niisugustel puhkudel ta ei ole tähtis, sellepärast et muidu niimoodi tehtaks. Ja seda mitte kokkusaamisega. Kaulja üldse lubatakse väga palju, aga tegelikult tehakse. Ja üldsegi mitte nii palju, kui, kui mitte, et peaks, vaid huviks. Aga kas vahel juhtub ka vastupidi, et et mõni inimene lausa üllatab keegi, kelle sooled oma mõttes nagu täiesti maha kandnud, et no sellest küll asja ei saa, tema peale küll loota ei saa ja järsku sa näed, et selles inimeses peitub midagi nii suurt ja ilusat, et tõesti lausa jahmatav. Kas. See kindlasti kohe selliseid juhtumeid on ka olemas ja kui hakata tagantjärgi mõtlema, sa võid olla nii kurb või vihane või nii ükskõikne kui tahes. Aga kui hakkad selle peale tagantjärgi mõtlema, siis läheb kohe tuju heaks. Süda läheb soojaks. Ja nii et ka selliseid kogemusi on meil on küll jah. Nonii ja aitäh teile helistamast. Head õhtut teile ka. Nõndaviisi meie saade hakkab varsti ligunema lõpule, ma usun, et, et meil on võimalus veel ühe inimesega rääkida, kui kui keegi soovib meile helistada. Ja me kuulame neid. Ja halloo, tere õhtust. No. Mina tahaksin ütelda nii palju, et on häid ja on halbu inimesi, neid on nii linnas kui maal. Ja see, et inimesed praegu noh, nagu teiste muredele nagu kaasa ei tunne või see minu meelest on sellest tulenev Praeguses Eesti ühiskonnas ikka on nii, et et, et kruntidel on nii, no ma ei taha öelda miljonärid, aga ühesõnaga Eesti inimesi on oma igapäevase eluga niivõrd ametis ja et ta on nagu, nagu omaenda muredega on nii palju tegemist. Et ta peaaegu noh nagu ei näe. Aga kuidas sellega on, mis öeldakse, et jagatud mure on pool muret. See jah, jagatud mure küll, aga teate, kui mul endal on nii palju muresid, see on, see on minu poolt noh, niisugune üldine. Kuid mis nüüd puutub linna ja maha siis ma mõtlen, linnas on häid inimesi ja halbu inimesi. Ja, aga mis puutub maale maasse, siis maale on tõepoolest ma olen selles täiesti kindel, et ma arvan, on ikka pansilju häid inimesi rohkem kui linnas. Jaa, jaa. Ei eriti, ma ütleksin, noor inimene ka, see on lausa imeteate, ma tahaksin teile hästi kiiresti rääkida. Paar korda. Ma tahtsin sinu vaarikaid korjama. Ja järsku vaatan. Kolm ilusat, tulevad on niisugune künklik, mägine maa. Kolm ilusat hobust olevat. Imeilusad hobused. Ja mida seal tee ääres ja, ja vaatan vaimustusega. Ja Nad kõik, ütlesid mulle, tere, naerulsui. Ma olin, nemad ei teadnud, kes pole, mina. Ja mina muidugi nägin neid ainult hea. Mina nende jaoks olin või ju ikkagi inimene. Metsas ja nii meeldivalt naerunäoga öeldi inimesele metsa, tere nadolid, noored, imekenad, inimesed. Ja nad, nad ei pidanud seda paljuks. Teine. Kahjuks on niimoodi, et meie saateaeg jõuab Ja teine oli niimoodi, et eksisin. Tulen ees mööda ja ei tea, kus ma olen. Käsi prepim, tuli metsaveo traktor. Hääletasin. Ta jättis oma toore veoki koos suure koormaga sinna tuli autost välja. Milles küsimus? Ma ütlesin, et olen ekspert, ma ei pea üldse kurtma. Oled. Minge seda teed pidi edasi? Natukene vaid. See oli noormees, väga noormees. Minge seda teed pidi, edasi tuleb Tour d ja sealt natuke edasi, ma elan, see on kollane maja, Marin koorma ära, ma tulen kohe seal vingeid metsa tagasi, seal Te olite. Ja needa toimiski parki tuli ta tagasi ja viis mind, et milles probleem? Pani oma autole pike ja mind metsa tagasi ja, ja tõi pagasiga. Vaat niimoodi on kõik. Ja suur aitäh teile, nii et me näeme, et vahel pole üldsegi nii palju tarvis. Ja, ja tegelikult see väikenegi žest või väikene sõna see, et sa lihtsalt paned teist inimest tähele, see on oluline, see on tähtis ja see võib teha nii palju rõõmu, nagu ma sellelt viimaselt helistajalt kuulsime. Ja ma tahan lõpetuseks rõhutada veel seda, mida ütles üks meie helistaja, et kui ka võib-olla kõik inimesed ei ole alati usaldusväärsed, kui me vahelt pettuma, siis jumal on see. Ja seda musu. Kindlasti, kes iial ei peta, kes iial ei salga ega taganege, saab alati kindlaks. Kahjuks meil ei ole võimalik enam ühtegi telefonikõnet vastu võtta.