Eesti luterlik tund. Tere, õhtune kuulaja algavas otsesaates, sarjast kirikuõpetaja kõnetund on stuudios Jõhvi Mihkli koguduse õpetaja. Ter kaldur, tere tulemast. Tere õhtust. Saatejuht Ene Pilliroog ja teil kõigil on võimalik telefoni teel tänasele saatekülalisele oma küsimusi esitada. Kuid vastame enne nendele kirjadele, mis Eesti luterliku tunni toimetusse on jõudnud. Ja toimetusse jõudis 27 küsimust mõnedele vastasime kirja teel saatesse, valisin neist üheksa. Ja üks küsimus sündis täna järjekordselt nii-öelda elust enesest, aga sellest hiljem. Muusikat pakuvad tänases saates Petri Laaksonen, vennad Johansoni ja Oleviste noortekoori vilistlaste kammerkoor. Tänu neile kõigile Saagu valgus ja saabuv valgus laulis Petre laksoni. Läheme nüüd meile saabunud küsimuste juurde. Stuudios on vastamas Jõhvi Mihkli koguduse õpetaja Peeter kaldur. Ja esimene küsimus, mis kirja teel toimetusse saabus, on selline. Kuidas mõista? Kellele te iganes patud andeks annate? Neile on need andeks. Kellele te patud kinnitate? Neile on need kinnitatud. Uues testamendis esitatud tõed on enamasti otse täpselt selles sõnastuses, nagu nad on, esitavad mõistmiseks mis on pat, tuleb kõigepealt küsida pat lahusolek jumalast, millest tulenevad juba no väga mitmesugused diood, väga mitmesugused mõtted ja sõnad. Ja lahusolek, jumalast ei ole meie endi poolt heaks tehta mitte kuidagimoodi sealhulgas jumala poolt andeks antav või ka mitte andeks antav. Ja selleks ongi vaimulik amet, pühitsetud amet kirikusse seatud, kellel on antud apostlik meeleval meelevaldne Is alates Jeesuse poolt antud meelevallast apostlitele, ulatub kuni tänapäeva välja, kui on tegemist korrakohase vaimuliku ametisseseadmisega ja tõepoolest vaimulikuametil, nii julmalt kui see ka ei kõlaks, on see õigus. See tähendab need kustutada mitte loomulikult omaenda tahtmisest tarkusest, vaid jumala poolt antud volitustest või täpselt samamoodi kaabatusid kinnitada. Ja mis siin maa peal on lahti mõistetavalt, see on ka taevas lahti mõistetud, mis on maa peal kinnitatud sanga taevas kinnitatud. Nii et need Jeesuse sõnad on väga tõsiseks võtmiseks meile inimesi. Teine küsimus kuidas mõista? Kuule ja, või õigemini kirjutaja on siin aluseks võtnud nüüd kogu ja sõnad. Ja need on sellised, kuidas mõista tühistuste tühisus, ütleb koguja. Tühistuste tühisus. Kõik on tühine. Mis kasu on inimesel kogu oma varast, millega ta ennast vaevab? Päikese all? Rahvapõlv läheb ja rahvapõlv tuleb, aga maa püsib igavesti. Ja päike tõuseb ja päike loojub ning läheb tagasi oma paika, kus ta jälle tõuseb. Kõiki jõed voolavad merre, aga meri ei saa täis. Mis on olnud? See saab olema. Ja mis tehtud, seda tehakse veel. Ei ole midagi uut siin päikese all. Kogu, ja kui elutark, inimene teda nimetati esidega kohialetiks ja peetakse kuningas saalomoni koguja raamatu autoriks. Ta alustab oma elutarkusest lähtudes. Son koge raamatu alguses me äsja kuulsime ja eks see meie kõikide elutarkus ja tegelikult on sageli vägagi pessimistlik. Me kogeme ja näeme elu varjukülgi ja mida sügavamalt me neid tajume, seda rohkem nende üle järele mõtleme. Täpselt samuti on ka koguja raamatus koguja raamat omandab mõtte vaid siis, kui seda tervikuna tahame. Algus võib kõlada kuitahes pessimistlikuna, aga lõpp on koguja raamatus vägagi optimistlik ja lõpp suunab lõppkokkuvõttes kõik inimlikud mõtted, kõik meie pettumused, kõik meie lootused, kõik see, mis me oleme kogenud, suunab need jumala poole. Nii nagu koguja, raamatu viimased sõnad ütlevad, karda jumalat ja pea tema käske, sest see on iga inimese kohus, sest jumal viib teod kohtusse, mis on iga salajase asja üle, olgu see hea või kuri. Aga kui süveneda ja mõtelda hue raamatu üle, siis tegelikult see äratab meis optimismi. Sest see õpetab meile seda, et kõik, mis siin elus. Meie nendel hetkedel, kui me seda kogeme, meid masendab ja mahagi surub. Kõik see on lõppkokkuvõttes jumala poolt, avad tuleviku suunas jumala õnnistuse suunas, mõtestatud sisuka elu suunas ja siin elus nii vajaliku armastuse, kindla meele ja rahu suunas. Ma teen ühe väikese kõrvalepõike siin kunagi üks noor inimene, panin nagu pahaks, kui ma kasutasin ühes paigas vana testamendi lõpu mõtet kus oli öeldud, et kui sa pead minu käske ja, ja minu korraldusi siis on kõik hästi, siis ma ei pea tulema ja maad lööma oma vitsaga. Minu jaoks on selline ütlemine ja teadaandmine ääretult positiivne ja optimistlik ja too noor inimene leidis, et see on ütlemata Ta pessimistlik ja kuri. Kui oli see kindlasti ei ole pessimistlik, see ka ei ole. Mina nimetaks seda optimistlikuks tõsiduseks. Ja sellele vanale testamendi järgneb, mis. Järgneb uus testament, uus testament ka ei ole nii-öelda kerglaselt meile midagi esitav, vaid ka uues testamendis on väga palju tõsidust. Võib-olla ainult nii palju on, et vana testamendi jumal, kui nii tohib öelda, on jah rohkem tõepoolest kättemaks vihane jumal asja eest loomulikult mitte kunagi asjatult ja uues testamendis. Me näeme jumala seda palet pidaja võime täie õigusega nimetada armastuse ja lepituse jumalaks. Aitäh Peeter kaldur. Ja nüüd siis meile saabunud kolmas küsimus. Kas lipule auandmine on kristlasele kohane? Lipud olla pärit vanadelt roomlastelt, kellel igal Leegnalil oli oma. Vanades Roonast, see on nüüd küll päris lipud, need olid lihtsalt tunnusmärgid, mis teistele tiga leegioni omad. Samas lipud on tuntud juba vana testamendi aegadest kaugeltki enne Rooma leegionid võidukäiku üle kogu tolleaegse Euroopa. Me ei anna au mitte lipule, vaid me anname au alati ja igal juhul nendele ideedele, nendele sümbolitele, mis lipusse kätketud ka tänapäeval, kui me õnnistame mälestussambaid või lippusid, olgu need mingite asutuste või koolide või ka minu poolest parteide omad siis meie ennistada sellega mitte seda riidetükki või seda lipuvarrast, vaid unistame ikkagi neid ideid, neid, teid, mida selle lipu varju all tahetakse, püütakse teostada ja paluma õnnistust kõigile headele püüdlustele. Et need tõepoolest edu saavutaksid. Nii et lipule au andes me mitte kunagi ei kummarda riidetüki ees või millegi elutu ees, vaid me tõstame kõrgele teatud ideed, teatud aated, teatud väärtused, mis on iga Iidee kaade omal kohal vajalikud meie rahva ja kogu meie elu arenguks. Järgmine küsimus on selline et mis on eduteoloogia, et kas on olemas mingi kindel määratlus? Mõiste või pilkav tähendas sellisele hoiakule, mis paraku jah, on tõesti levinud sageli ja mitte ainult noorte kristlaste, vaid paljude kristlaste hulgas. Arusaam, kus Jumalale meelepärasus tähendaks justnagu edukust, rikkust, võimu, kuulsust, mida iganes see on aga risti vastupidi, evangeelse risti vastupidi kogu uue testamendi käsitlusega, kus Jeesus selgelt ütleb, kes minu järel tahab käia, see võtku oma risti enese peale ja käigu minu järel. See tähendab need kannatused, need katsumused, need sisemised piinad, mis Jeesus pidi taluma siin elus, need on lõppkokkuvõttes ka meie päralt, kui me tahame tema värlisteks osata teda. Ja kristlik eluhoiak oli ikkagi eeskätt mitte eduteoloogia, vaid risti, ideoloogia ja ristideoloogiale järgneb alles au või kirkuse dialoog ja aga kui palju me sellest selles maises elus kogeda tohi, mees on omaette küsimus, kindlasti see jää meist puutumata. Aga see ei saa olla omaette eesmärgiks. Nii et lähtudes Uuedest ametlikust ja eeskätt aposterlikus seisukohast võime ütelda, et eduteoloogia on kahjuks pseudoteoloogia dialoogi, mis ehitab üles inimlikele väärtustele, aga mitte jumala ilmutus oli valada. Järgmine küsimus kust on pärit mõiste püha kolmainsus? Ja sama küsimuse teine pool on, et kui kolm on ühes kas see kooslus ei võiks olla siis ka kolmsus? Sõna- kolmsus iseenesest on täiesti kasutatav ja sellega ei ole mingit probleemi sn dioloogilises teoloogias kasutatud mõiste. Aga miks me siis kasutame mõistet kolmainsus on tingitud eeskätt sellest. Me räägime ühest jumalast, ei ole kolme jumalat, mis kolmel nagu erineval kujul võiks niimoodi ilmneda, vaid üks jumal, kes on endast teada andnud ennast ilmutanud kolmel erineval kujul ja küsimus kerkis üles just Uuedestamendile järgneval ajastul. Kui hakata järele mõtlema selle üle, mida siis Jeesus õigupoolest oli öelnud ja teinud. Ja Jeesuse sõnu mina ei saa, me oleme üks või siis tema tõotust, et lohutaja vaim, tröösti, vaim lähtub temast. Kes samas noorte kristlaste jaoks oli mitte midagi muud kui jumalakogemus siin elus, see sundis paratamatult bioloogiliselt järele mõtlema ja järelemõtlemine viib alati ka teatud silosoofilistele käsitlustele, filosoofilistele vormidele ja nii on kujunenud kolmainsuse mõiste, võib olla üks kõige raskemaid mõisteid üldse kristlikus teoloogias. Aga nii nagu palju muidki asju. Algul, kui me ei suuda neid mõistusega võtta mõistusega neid analüüside endale sellist teha, tuleb püüda neid kõigepealt uskuda. Usust kasvab välja ka mõistmine ja Kolmainsuse. Teoloogia on kindlasti üks häid näiteid selle kohta. Aitäh Peeter kaldur, ma arvan, et kuulame nüüd natukene jällegi muusikat vahele. Petri laksonen laulab meile järgmise laulud. Eesti luterlik tund eetris on saade kirikuõpetaja kõnetundja stuudios Jõhvi Mihkli koguduse õpetaja Peeter kaldur, kes vastab kuulajate küsimustele. Ja meile saabunud järgmine küsimus on selline. Miks kujutasid algkristlased Kristust sageli kalale? Sellel on kaks põhjust. Üks on välispidine tolleaegsest oludest tingitud. Kuna kristlased olid tagakiusatud, oli vajalik konspiratiivsus ja pidi olema mingisugune sümbol, mille abil 11 ära tunda. Ja miks selleks just oli kala kala väga lihtsal põhjusel. Võiks öelda, et see on numeroloogia, aga seotud põhjus nimelt kreekakeelsete sõnade Kristas Kristas ja istujas kala arvulised väärtused olid võrdsed ja et alati, kui kristlane nägi kala kujutist teadisse tegemist on yhte ossiga ihtü sõnaga samaväärne kristlusega. Ühesõnaga konservatiivsus oli selle taga, aga sisu oli tingitud tolleaegsest arvulisest või tähestiku tõlgendavast mõtlemisest. Kes on olnud need pühad, kes pole surma näinud, jaan taeva võetud millest räägib ka pühakiri. Milline on selles mõttes olnud keelia Einoki, Moosese Jeesuse, Maarja osa? Vana testament kõneleb meile ainult kahest pühast inimesest, kes on Launa taeva võetud, need on olnud Enok ja Eelija. Moosese kohta on selgelt öelda, et ta suri kõrberännaku lõpuosa seene, tema surma jäänud keisrirahval lootus tõotatud maale pääseda. Jeesuse kohta me teame ju väga selgelt, et ta suri, maeti kaljuhauda ja äratati kolmandal päeval üles surnuist. Maarja kohta on küll eri kirikute tõlgendus erinev. Katoliku kirik kõneleb maarjajulgust taevaminemisest. Õigeusu kirik kõneleb neitsi Maarja huinumisest tehtama rahulikku surma sõikumisest. Nii et nii palju kui kaks Elia ja Enok on need, kelle kohta meil on pärimuses jäädvustatud. Küll aga on Meil ülestõusmisest oodata kõigepealt seda, et palju pühade ihusid tõuseb üles ja teiseks on ilmne see, et sellist momenti ei saagi tekkida, kus maa peal ei ole mitte ühtegi elusat inimest, et maailma lõpp kõigi aegade lõpp saabuks sel hetkel, see tähendab osa inimesi, kes sel hetkel elavad, paratamatult muudetakse, mis tähendabki Vihulikult taevassevõtmist. Järgmine küsimus on tulnud Noa laeva kohta. Ja see on kirja pandud meile niiviisi jätta. Kas Noa laeva tuleb võtta otseselt või on sellel jutustusel piiblis mõni ülekantud tähendus? Ja veel teinegi küsimus siia juurde, et kas veeuputus, millest piibel räägib võis olla globaalne sündmus või pelgalt lokaalne nii-öelda kusagil seal Mesopotaamia suurte jõgede kandis? Kõige tõenäolisem ostan endiselt esimeselt teisele küsimusele, kõige tõenäolisemalt siiski oli tegemist neetud lokaalseks, pelgalt lokaalne seda mõistet ei kasutaks, ta haaras rohkem kui nüüd ühte küla või ühte jõekääru Mesopotaamia suurte jõgede piirkonnas. Ilmselt tegemist oli suuremat sorti üle ujutusega, aga väga võimalik, et ta on praegusel ajal olnud ka veel suuremaid ujuda. Tõsi globaalne on pigem selle sündmuse, tähendas see sõnum, mis on sellesse asetatud nende inimeste poolt, kes seda kantside kannatasid, see sõnum, mida nad said jumalalt veeuputuseks valmistudes. Piibel kõneleb ju ka selgelt, et Annakid olid need kas inimtõug või, või noh, teatud inimsugu, kes jäid püsima ka veeuputusest, tähendab, piibel ise tunnistab selgelt veeuputuses ei hävinud kogu inimsugu, tähendab paratamatult me saame rääkida ainult pool lokaalses pool globaalses sündmus, nii jaoks võib-olla kõige õigem ütelda. Ja kindlasti on sellel ka oma ülekantud tähendus, mida väga selgelt kasutab ka uus testament võrreldes noa-aegset veeuputust ka ristimisega testimisest sündiva sündivoga meie inimeste juures. Et siin erinevalt uues testamendis, kus me peaaegu et ei leiale koorilist tähendust vanas testamendis. Me leiame küllaltki palju sündmusi, millede puhul me saame nii ülekantud kui ka otseses tähenduses kasutada. Aga paikapidavad on need sündmused kõik igal juhul, selles ei ole vähimatki kahtlust praegu 100 ei ajaloo ega dioloogia seisukohalt. Meie käest on toimetusest korduvalt päritud Urantia raamatu kohta tõesti väga paljud inimesed on helistanud ja see küsimus on korduvalt läbi käinud. Ja üks tüüpilisemaid küsimuse vorme on siis sõnastanud siia paberile, seekord niiviisi. Mida kujutab endast orantia raamat, millest Eesti Apostliku-Õigeusu kiriku ülempreester Emmanuel Kirss nii positiivselt kirjutanud on? Üldiselt võib-olla antiraamatus kirjutada selles mõttes, et need, need mõtted, need ideed, mis sellesse kätketud Nad ei ole kindlasti mitte inimvaenulikud, nad ei ole inimsoo vastas, et nad ei kutsu üles mingit laadi vägivallale vaid on rahumeelsed. Mingis mõttes võrdleksin Ranti raamatumeelsust Patšissismiga patsifist on tore asi, senikaua kui vägivald ei lähe väga suureks, nagu vägivald väga suureks läheb propadžifitsmegi eriti palju mitte midagi peale hakata. Ja oranti raamat meenutab nad on olemas tõlkimine eesti keelde praegu toimub nii, et minu teada ta peaks kuskil, ma kujutan ette, umbes aasta pärast peastaga eesti keeles ilmuma aga teda on võimalik lugeda enamikus kultuurkeeltes. Oranti raamat meenutab minule kõige rohkem algristikogudus aegadest pärit klastilisi õpetusi, see tähendab 100 tõsi, mis ei piirdu jumala ilmutusega, vaid lisanduvad sinna juurde igasuguseid põnevaid detaile. Ehitavad üles vägevaid konstruktsioone, mis ulatuvad kuni universumi sügavustesse. Täpselt samamoodi on garantiiraamatuga orienti. Raamatus on väga vähe tegemist sellega, mida me teame jumala ilmutusest, seda, mida meile pühakiri teada andnud. Ja mina ütleksin niimoodi, et seda võib kasutada samaväärselt paljude toredate ulmelugudega, mida nüüd eesti keeles hulgaliselt ilmunud ja leida sealt oma fantaasiale inspiratsiooni, aga oma elu üles ehitada, ühiskonda seal rajada ja väärtusi edendada ühiskonnas ei ole võimalik kahjuks. Ja nüüd siis meile saabunud küsimustest viimane tänase päeva küsimus ja sündinud elust enesest, nii tänasesse maailma. Tuleme nüüd selle viimase küsimusega. Nimelt paar päeva järjest on ajalehes Postimehes kirjutatud lastest kellede elujuhtumid on mind küll väga valusasti puudutanud. Näiteks esimene lugu, ema ja vist ka nii-öelda päris isaga võib-olla ka mitte päris isa unustasid oma kuueaastase poja võhma hamburgeriputka juurde ja märkasid selle nende ainsa mitte 15 lapse hulgast ühe lapse puudumist. Nagu mu üks kolleeg kenasti ütles, et märkasid nende ainsa lapse puudumist autoga edasi sõites alles 60 kilomeetri pärast. Ja teine lugu, et viimases meeleheites üritas endalt elu võtta üks räbalates must, 49 aastane poisikene. Ja ma muidugi ei tea, kas need mitmesugused korjandused, mis ka laste heaks tehakse, ikka tõepoolest jõuavad sinna kuhu seda esmajärjekorras vajab, aga kas see ja mitte seda, ma ei taha täna meie kirikute teilt küsida, aga ma tahan õpetajalt küsida, et piiblis on öeldud, et austa oma isa ja ema. Aga et kuidas on võimalik austada, rongaisasid ja rongaemasid ja lihtsalt ükskõik, said justkui süüdimatuid inimesi kes justkui ei vastutagi mitte millegi eest. Et millised elutingimused on soosinud selliste väärarengute teket meie ühiskonnas. Jumala käsk, austa oma isa ja ema tähendab järjepidevust ühelt põlvkonnalt teisele ülekandumist. Kui sellesse on toimunud, katkestas siis paraku see käsk enam ei toimi või toimib ainult osaliselt ja midagi sinna parata, aga need 50 aastat ja paljude jaoks rohkem kui 50 aastat nõukogude võimu mis õpetas kõike muud, ainult mitte oma isa ja ema austama, siis õpetas meile kangelaspioneeride meeleolu või meelsust. Tuletage meelde Pavlik Morozovi, kes oli kõrgesti austatud kangelaspioneer, kuna ta andis oma isa ja ema julgeolekusse üles. Väidetavalt sellest olid kulakud. See mentaliteet, aga võib-olla mitte alati nii otsesel kujul, aga kaudsemal kujul on paraku rohkem levinud, kui me seda tahame endale tunnistada. Ja sellepärast seda käsk, austame isa ja ema. Seal tuleb hakata tõepoolest uuesti õppima nii suurtel kui väikestel, sest kõik on kellegi jaoks isa või ema olgu ta ülemustena töökohas, olgu ta kooliõpetajana koolis, olgu ta lihtsalt vanema kolleegina, vanema sõbra teise kõrval. Ja me vist ei taha keegi, et meie kohta kõlaks samasugune otsus nagu kõlas kaini kohta, kes pärast Aabeli tapmist jumala küsivale. Jumala küsimusele vastas, kas mina olen oma venna hoidja? Haakuvad sellesse tänapäeva tegelikkusse ja kahjuks seda on rohkem, kui need kaks juhtumit pidaja praegu kuulsime. Kahjuks me kohtame seda vähemal või rohkemal määral, pea igal oma sammul. Ja muutuda saab see ikkagi ainult meie kõikide muutumise kaudu me kõikide paranemise kaudu ei ole võimalik, nii et keegi saab paremaks, teised jäävad samasuguseks. Ei, kogu ühiskond peab uuendama, kogu ühiskond peab muutuma. Nii et ahastudes võiks paluda, et armsad inimesed linnud hoolitsevad oma poegade eest ja loomad hoolitsevad oma poegade eest, et et inimesed, ärgem teiegi kaotagem seda väärtust, mis on looduses looduse seadustega meile usaldatud ja andnud tud. Et armastage oma lapsi. See on meie tulevik ja meie elu. Ja kell näitab meil siin stuudios nüüd 21 ja 36. Me kuulame nüüd ühe laulu veel ja siis avame tänase stuudio telefoni, et te saaksite meile oma küsimusi esitada. Saates on külas Jõhvi Mihkli koguduse õpetaja Peeter kalduv ja ütlen kohe juba ette, et kes ei pääse löögile, nii-öelda ei jõua helistada, ei saa meid käteliinid kinni. Siis meediakeskuse, Eesti luterlik tund, toimetuse telefon kuus 314 311 võtab teie küsimusi, mõtteid, ettepanekuid vastu ööpäevaringselt. See on siis toimetuse number kuus, 314 311. Aga stuudio telefon, mille me kohe nüüd avame on kuus 410 613 tuttav vikerraadio otsesaate number. Hallo ütleme tere. Teie küsimus, palun. Minu küsimus on, kuidas selle õigesti ristimisega nüüd on, siis? Siin on mõned inimesed väitnud et ikka vee alla kastmisega ja sealsamas teised ütlevad, et just need nõustajad raadio seitsmes on siin väga erinevaid arvamusi avaldanud. Arvamusi. Sellega on väga lihtne, vähemalt vana kirikuaegadest kuni tänapäevani välja see, et praegu on asjad segamini läinud, see on meie inimeste viga vanakiriklik või bana kiriklik põhimõte on väga selge. Vett peab olema piisavalt. See tähendab, vesi peab olema voolav, vesikasse voolav vesi on tõepoolest vee alla kastmise näol või on see üle kallamise näol, see dioloogiliselt ei oma algristikoguduse peale mingisugust põhimõttelist tähendust. Muidugi iseasi on veega piserdamine. Piserdamine ei ole piisav. Tähtsam veel, aga kui vesi on ikkagi õige vormel, see tähendab Jüri või Mari, kes ei oleks. Ma ristin sind, isa ja poja ja püha vaimu nimesse. Aitäh esimesele helistajale ja kordan numbrit kuus, 410 613 ootab teie kõnesid. Ja teret järgmisele helistajale. Tere õhtust, olen Ain ja mul on üks kummaline küsimus. Linnud ja loomad õpetavad oma järglased iseseisvalt toime tulema. Miks ükski meie haridussüsteem seda ei tee, isegi kirik suurendab segaduste sõltuvust. Millega sellest, et me iseseisvalt toime ei tule. Ja see on väga hea küsimus ja sellele ei ole tõesti väga lihtne vastata. Kirik on ka praeguses ühiskonnas mitte veel lõplikult pinnastama jalge all leidnud 100 ja näitab ka see diskussioon, mis on praegu kummalisel kujul tekkinud usuõpetuse ümber sest pinnas jalge alla leidmine ei tähenda mitteteadjad teadmiste omandamist ka teatud oskuste omandamist, aga see tähendab eeskätt teatud eluhoiakut, teatud väärtuste omandamist. See inimene, kes kannab oma südames või oma hinges või oma olemas, kuidas seda ka ei nimetaks teatud püsiväärtusi, sellel on jalad kindlalt maa peal, see püsib, see suudab oma elu ise elada ja see suudab ka teisi inimesi mitte jalge alla tallata, vaid vastupidi, teisi inimesi üles tõstad, esinemisaidata edasi talutada. Ja ma arvan, et see on praegu meie kogu ühiskonna, sealhulgas, julgen tunnistada ka kiriku ühine viga. Et me ei suuda kasvavat põlvkonda või ka juba kasvanud põlvkonda tõepoolest nii kasvatada, et omandaks püsiväärtusi. Aitäh Peeter kaldur ja järgmine helistaja on liinil. Tere. Tere. Teie küsimus. Saate alguses oli juttu, et korra kohaselt ametisse seatud vaimulikel on Kristuselt saadud meelevalt patuseid andeks anda või need kinni. Samas olen mina mitmel korral tähele pannud, et ühe ja sama kirikuna näiteks luterliku kirikuõpetaja, et ametisse seatud vaimulikud on üsna tähtsates küsimustes erinevatel seisukohtadel, et kuidas siis mina, kui lihtne kirikus käia. Saan vahet teha, kus lõpeb Kristuselt saadud meelevald ja algavad õpetaja isiklikud sümpaatiad ja antipaatiad. Ega seda vahekorda ei suuda hästi selgeks teha ka õpetajad tihtipeale omavahel, aga see ei puuduta praegu nii palju pattude kinnitamist patust, lahtisest mõist lahti mõistmist, sest need on ikkagi väga selged kriteeriumid, mille alusel me toimime niimoodi. Ja ma tean, et on väga-väga vähe juhtumeid, kus meie vaimulikud patusid kinnitavad. Kas see on jah, teadmatuse võis söandamatuse küsimus, seda ma ei oska ütelda. Enamasti muidugi veel, aga põhjus selleks, aga mõnikord tõepoolest tekivad sellised põhjused. Mis puutub eriarvamustes, siis Kristuse kirik on tõepoolest rikas ja väga paljud inimlikud arvamused väga palju. Veidikene võib olla tavalisest voolust kõrvale kalduvad mõtted ja seisukohad on täiesti lubatavad. Meie ei hakka kedagi sellepärast kirikust välja viskama põlu alla panema, et ta teistmoodi mõtleb. See totalitaarne aeg, nõukogude aeg, millal ei tohtinud teistmoodi mõtelda, see aeg pole kirikus kunagi olnud ja loodan, et kunagi ei tule ka. Väga kannatlikult oodanud, järgnege siia, palun. Kalev helistab ja minul on küsimus, et mis tähendab sõnaga õpetust, mis õpetas käsuõpetus, õpetus ja järgneb lisaküsimuse juurde. Mis lisaküsimuste peale selle vastuse? Käsuõpetus Me võime nimetada seda Moosese seaduseks, see on esimene seadus või esimene leping, mille jumal andis Siinai mäel kogu Iisraeli rahval oma äravalitud rahvale sel rahval keelda kutsus Egiptuses välja tõotatud maale. Nii et sõna käsk ei ole võib-olla selles mõttes kõige parem ja kõige täpsem tõlge, see on jumala seadus, jumala tahe, jumala leping rahvaga ja, ja selles sisalduvate Porschega konkreetsed normid. Kuidas on parem seda elu elada nii nagu jumala seda tahtnud. Nii nagu liikluseeskirjad teatud mõttes on ka käsuõpetus, aga muidugi ainult ühes väga kitsas piiratud valdkonnas. Ja ma loen siit nagu Jeesus tuli käsuõpetust täitma, mitte tühistama. Ja selle järgi on kõnede enamlik kristlaskond ei, ei pea seda käsuõpetust. Sest tee käsuõpetusele neljas käskel ju pühitseb hingamispäeva. Jah, väga õige, kui me loeme vana testamendi teksti, nii nagu see siin mäel anti, siis see niimoodi ka kehtib. Hingamispäev on Jeesuse ülestõusmisega nihkunud, kui me oleme niimoodi öelda ja mitte seda meie inimeste tahtel valitseda. Jumala teostatuna on nihkunud nädala esimesel päeval ehk sellel päeval, mida meie pühapäevaks nimetame. Nii et selle koha pealt ei ole käsku rikkunud ei Jeesus ega ka mittekristlased, kes hingamispäeva peavad inkassole ajaloolisele NSA-le järgmisel päeval. Ja käsuõpetus on olemas siiski meie kõikide jaoks see, et jumal on Jeesuse kaudu anud uue lepingu armastuse lepingu, sellega ei ole tühistatud mitte esimene leping või jumala käsk, vaid see on täitmiseks täitmiseks uue testamendi valguses. Aitäh. Ma jätkan uuelt, mul katkes vahepeal kõne. Ühesõnaga ka siin on toodud ka, et tulevases põlves peetakse seda hingamispäeva. Head näiteks on ka toodud teise Moosese raamatus on igaveseks seaduseks, aga paljud ei pea seda praegusel ajal. See, et paljud hingamispäeva ei pea, see on kurb tõsiasi, aga veel kord, ma rõhutan, hingamispäev on jumala poolt antud jumala poolt seatud ka millisel nädalapäeval asetub, see tähendab pühapäev on meie hingamispäev. Me oleme sellest hingamise päevast rääkinud kolm aastat nendes otsesaadetes. Ja tundub, et tõesti, see on murelikult inimeste südame peal tänasel päeval eriti, kus inimesed peavad ilmselt tööl olema ka vahest pühapäeval võiks ju võib-olla õpetaja pooltki lohutuseks öelda, et peaasi, et see inimese inimene ühel temale sobival päeval siiski aja maha võtab ja vaikusesse omaette palvesse jääb. Peaasi, et inimene oskab jumala poolt antud aega planeerida ja sellest jumala poolt antud ajast ohvrina jumalale ühe osakese tagasi anda. See, millisel nädalapäeval see sünnib, see ei ole tõesti mitte kõige olulisem. Ja ma tõesti loodan nüüd, et järgmine küsija jälle hingamispäeva kohta küsi hallo. Tervist tere, siin Lembit, aga kahjuks just tõstab selle küsimuse veelkord üleskutse. Kuidas me kujutame ette seda nii, et kõikväeline jumal ütleb meile minu vastuvõtu aeg on hingamispäevad ja ta nimetab seda oli nagu noh, ütleme vanades keeltes ja sabatiks. Ja meie inimesed leiame, et me tahame teisel ajal teha seda. Ja me läheme tema, et piiblist ei leia meie ega ei leia keegi teine ühtegi kinnitust selle kohta et hingamispäev oleks teisele päevale viidud sees. Jah, aitäh, loeme, me oleme juba aru saanud sellest mõttest, ma võib-olla tahaksin, ma tõesti olen niimoodi, et me tegeleme kolm aastat sellega, ma tahaksin, et võib-olla me lepiksime kokku selles, et kui tänases maailmas on inimestel probleeme sellega, millal tõesti hingamispäeva pidada, siis õpetaja Peeter kaldur, kas mina tohin hingamispäeva pidada neljapäeval, kui mul muul ajal pole võimalik? Loomulikult, kui see on tehtud siira südamega siira südamega jutt oli just praegu väga hästi öeldud, jumala seadnud oma vastuvõtupäevad jumala uues testamendis väga selgelt öelnud. Igaüks, kes tuleb minu juurde Jeesuse Kristuse kaudu, teda ei lükkama kõrvale, see tähendab jumal on seadnud meile vastuvõtu ajad täpselt nii, nagu meie tahame ja suudame Jeesuse kaudu tema juurde tulla. Nii et selles mõttes ei ole see seotud mitte ühegi konkreetse nädalapäevaga. Miks me peame hingamispäevana pühapäeva eeskätt sellepärast, et me austame sellega jumala suurimat tegumiste eales teinud on Jeesuse Kristuse ülesäratamist, surnuist. Aitäh no ja me kuulame teid, luterlik tonni. Mina paluksin, õpetaja vastaks äkki niisugusele küsimusele, ma olen seda mitu korda küsinud ka muudelt õpetajatelt. Et meil oli see 50, vastab ta ka selle üle keegi ei vaidle. Aga mis siis toimub nendes riikides nagu näiteks Ameerikas või Saksamaal või kus laps läheb kooli ja paljast tapmisrõõmust tapab oma koolikaaslasi ja kooliõpetajaid, mis seal on see olnud, siis ütleme Ameerikas, mis seal ei ole ju 50 aastat olnud. Ja teine suur küsimus, mis tõesti teeb muret. Mis saab maa kirikutest, kus pühapäeviti on mõnikord ainult kaks kirikuliste õpetaja ja organist, mis saab nendest edasi? Aga miks seal ei ole siis inimesi? Sellepärast, et kohaleminek ühesõnaga, on inimestel niivõrd raskendatud, kui siin olid need halvad ja viletsad ilmad. Mingit ühiskondlikku transporti ei ole ja vanemad inimesed, igaüks ma ei sõida nende teedega kah autodega. Sealse Peipsi kandi. Ja, ja ma täiesti usun, aga ma tahaksin teie käest hea kuulaja küsida ka seda näiteks, et kirikut ehitati ju aastasadu tagasi. Nad ehitati väga suured. Et ei tea, mismoodi need inimesed siis 400 aastat tagasi sinna kirikusse said. Hobustega, mille muuga, mille muuga pole jogurteid. Paraku. Tähendab sellele teisele küsimusele sellele teisele küsimusele vastata on, võib-olla see on asjast natukene kõrvale hiilimine, aga ta on ka paratamatu, ainuke võimalik vastus. Teil on olemas kohalik omavalitsus, see tähendab vald reeglina. Kirikusse viimine ja toomine, see on enesestmõistetav ja loomulik ja, ja nii palju, kui mina tean oma kogemustest mitmelgi pool Eestis on paljud omavalitsused seda hakanud tegema ja teevad seda hea meelega tõelise rõõmuga, nii et siin võib-olla tuleks natukene rohkem piinata pressida peale kohalikele valdadele. Mis puutub aga nüüd sellesse kurjusesse, mida me näeme ka nendes riikides, kus pole 150 aastat olnud siis küsimus on praegu ikkagi selles üldises Ilmlikustamises ehk üldises sekulariseerumises ja mõnes mõttes ka ma usun, et kui vanem inimene mõistet seda väga hästi ka liiga kerges elus kerge eluga minnakse eemale, kirikust raske eluga tullakse taas kiriku juurde. Aga on ka inimesi, kes näevad, aga ei näe, kuulevad, aga ei kuule. Ja meie kell tiksub nüüd edasi, nii et saate lõpuni on kaheksa minutit aega ka head inimesed, kes ei pääse löögile. Täna siin saates helistage luterliku tunni toimetuse numbril kuus 314 311. Jätke sinna küsimuse oma küsimused, aga liinil on nüüd järgmine helistaja, palun. TALO ühesõnaga mul ei ole ikkagi rahul vastusega, et just hingamispäeva 100 neljapäeval vedasi on, vabandan, ma uuesti selle küsimuse üles tõstan. Aga esimese Moosese raamatu esimeses peatükis on selgelt välja toodud, et ühesõnaga loomisel oli kuus päeva ja seitsmes oli kindel päev. Päev jumala puhkes. Mida te tahate, et me vastame teile? Vastake, kuidas peaks, kuidas see vastus peaks olema teie meelest õige. Minu minu meelest on õige seitsmes päev nii nagu on, ühesõnaga kirikukalendri järgi on ju laupäevane päev. Väga hea, me täname teid ja kõike head, ootame, kas on järgmine helistaja liinil kuus, 410 613 on see stuudio number ja saate lõpuni on nüüdne jäänud juba seitse minutit aega. Ja kuna hetkel telefon eelisegi näe imet, siis on meil kuulata võimalik ka luterliku tunni signatuuri laulu, see on Mu süda, ärka üles. Vennad, Johansonid laulavad, oma heliplaadil on nad selle salvestanud. Ja telefon kuus 410 613 on jätkuvalt veel avatud. Süno hallo tervist, tere külludritul kulud ja just. Miks te katkestasid eraldele inimesega kõnekeskust kes rääkis hingamispäevast? Tegin seda sellepärast, et kallis helistaja. Me oleme nii palju kui mina olen siin stuudios olnud, me oleme kolm aastat selle päevaga tegelenud ja ma tahan teil soovitada seda, et võib-olla teised inimesed tahavad küsida midagi muud. Et kui tõesti te olete mures oma selle hingamise päevapidamisega. Eestimaal on väga palju kirikuid, on palju kirikuõpetajaid, palun külastage, minge nende juurde, tule, rääkige oma südame pealt kõik mured ja küsimused seoses selle päevaga ära. Sellepärast et mul on tõesti kahju, et ei pääse liinile teised helistajad, kes tahavad teisi küsimusi ja samas mul on piinlik, et me tegeleme kolm aastat selle ühe küsimusega. Ma võiks küsida teiste asja. Küsiks sellist asja veeuputusele, eks ole. Nii ja kuidas tai teatud inimesi jääda ellu uputamisest kusagil hile, vaimne. Mul ei mahu pähe, kuidas see oli võimalik. No te olete hea piiblitundja, nagu ma olen seda juba kogenud, lugege palun Josva raamatut tähelepanelikult. Ja siis osaraamat ise vastab teile. Nüüd siin. On sul kere, me kuuleme, et minul on selline küsimus seoses matustega. Kui on olnud luteri kiriku liige ja siis matab näiteks baptisti pastor, et et siis on nagu ütlemist saanud luteri kirikuõpetaja käest. No ma ütleks selle kohta väga paha, et on ütlemist olnud, sest oluline on see, et jumala sõna ja palvega saaks inimene maetud pühitsetud mulda ja kas seda teeb nüüd luteri kirikuõpetaja või katoliku kiriku preester või baptisti, koguduse vaimulik või ka mõni lihtsalt. Et see oma tõepoolest seda kõige olulisemat tähendust oluline muidugi kindlasti see, et, et kui on tegemist Luteri kiriku liikmega kette pärast matust teda mälestaksite luteri kirikus, kus, et omad õed ja vennad ta võtaksid eestpalvesse mälestamise korras, aga see, kes konkreetselt matab? No võib-olla siin-seal on konkurentsi lihtsalt väikest inimlikku kartus, sellepärast et üks või teine hing nii-öelda ära võetakse. Aga seda ei maksa tõepoolest tõsiselt võtta. Ja see on väiklane, kui selle pärast pahane ollakse. Me ei võta tänases saates enam rohkem telefoni vastu ja ja tahan öelda, et head inimesed, kui teil jäid küsimused ikka hingele kripeldama, millele te vastuseid ootate siis Eesti luterliku tunni toimetuse telefon on Tallinnas kuus 314 311. Sellel telefonil te võite oma küsimused ööpäevaringselt. Ta, ja kirjutada saate meile aadressil. Eesti luterlik tund, kiriku plats kolm, Tallinn, kiriku plats kolm Tallinn ja tahan veel öelda seda, et meil on üks omapärane piiblikoolivorm son piiblikool posti teel, kus siis kogu suhtlus on individuaalne, toimub Posti teel just sellises tempos nagu teie seda ise valite ja soovid, aitäh. Ja enne kui meie sõna tänase saate külaline Jõhvi Mihkli koguduse õpetaja Peeter kaldur ütleb tillukese õhtupalve meile kaasa, tahan ma tänada kõiki meie kuulajaid ja helistajaid ja ja ma tahan teile soovida rahulikku hingamist igasse päeva ja rõõmsat rahu ja vaikust ühele erilisele päevale nädalas. Pühapäevani ei saa. Me tuleme Alandliku meelega rõõmsa meelega ning palume sinu juhtimist kõigile meile, meie igapäevase eluteedel, meie mõtetes, meie sõnades, meie tegudes, vinistust meile, kuhu meie maale ja meie rahvale. Palume sinult siin armsa poja, meie issanda. Ja rahvas ta lebra, aga ma põlgan, Ri ta palgal tüüli, suurt rahu. Ma siin üürike, see elu mängu minter, et ta suu arm. Siin on see hiidmõrsjasängi, kui juba voogubsurva Need ei saa naate teda, aga need köha nii armsasti Ja Eesti-ma Ma on sul muulaadse, ärge eri. Ja Eestimaa maha on sul luule otse. Ärge nii. Eesti luterlik tund.