Saade valmis koostöös Eesti luterliku tunniteenistusega. Tere, raadiokuulaja üks nädalake on mööda veerenud. Käes on taas neljapäev. Kell on tiksunud viis minutit, ei ole seda. Ja me siin raadio kahest stuudiost jätkame sama saatesarja otsingut ja tänase saate teemaks on vastutus. Selleks annan kutsunud siia stuudiosse Pärnu-Jakobi koguduse diakonil ja pühapäevakooli ühenduse esimehe Urmas Viilma. Andrus Raasikule. Kui sul on soovi avaldada arvamusi ehk mateid või teha ettepanekuid meie saadete suhtes siis on teretulnud kõik kirjad aadressil saadeegaks Gonsiori 21. Oma arvamusi võib avaldada ka telefoni teel tööpäeviti kella 10-st viieni. Eesti luterliku tunni numbril kuus 314 13. Niisiis on tänase saate teemaks, nagu eelnevalt öeldud vastutus ja stuudios on saatejuht Ain Leetma ja Pärnu-Jakobi koguduse diakon, pühapäevakooli ühenduse esimees Urmas Viilma. Tere tulemast. Tervist. Hakkaksin kohe pihta. Küsimus, aga kas on üldse võimalik vastutust defineerida sõnadesse panna või mis on vastutus? See on üsna raske. Aga ma püüdsin nüüd vähe sellele mõelda. Ma arvan, et vastutus on eelkõige oma kohustuste või enesele võetud kohustuste järgimine ja nendest kinnipidamine ja Nende täitmata jätmisest või täitmisest aruandmine kas siis jumala või või inimestele. Kas inimene, kes võtab endale kohustused ja mingil põhjusel jätab need täitmata on ilmtingimata vastutustundetu? Oleneb põhjusest. Nii et võib-olla inimene, kes jätab oma kohustused täitmata ja, ja ta on vastutusrikas ja neid täites ta on ka vastutusrikas Noh, nagu ma ütlesin, oleneb, oleneb põhjusest. Kas võib-olla sellist asja, et inimene, kes täidab oma kohustusi, on siiski vastutustundetu? Ma arvan, et taris vastutustundetud inimesed ei olegi olemas, millega võiks seda põhjendada. Ma arvan, kui inimene ei suuda kellegi teise ees vastutust kanda, siis vähemalt iseenese eest ja seda peab tegema ta, muidu petaks iseennast. Tänapäeva ühiskonnas räägitakse vastutusest väga erinevatel tasanditel. Vastutus, kuna ees vastutus perekonnas vastutas oma koolides vastutuse mis iganes valdkonnas. Kuivõrd näed sina vastutust, ütleme inimeste põhilistes eluvaldkondades, kui ütleme, ühiskond, kirik, perekond, kas vastutus nendes valdkondades on samal ajal on see võrdeline. Noh, ma arvan, et asutust mõõta on üsna raske aga kui nüüd võtta kõik need komponendid, mis sa nimetasid ühiskond ja ühiskonna vastutus inimeste ees siis ma arvan, et ühiskond vastutab inimeste ees eelkõige läbi seaduste või vastuvõetud seaduste täitmise või täitmata jätmisega. Kas ühiskond ise suudab neid seadusi, mida ta produtseerib täita või mitte ja kui tulla nüüd lubaduste juurde siin me jõuaksime näiteks poliitilise valimisvõitluse juurde valimisloosungid, mis välja hõigatakse rahvale, et rahvas valiks teatud poliitilisi parteisid või rühmitusi teatud isikuid, siis väga tihti. Paraku need lubadused jäävad küll täitmata ja siin põhimõtteliselt ei anta või ei kanta seda vastutust. Vastutus kas vastutus saab teisele inimesele peale panna, on see midagi, mis antakse inimesele kas on midagi, mida ühiskond paneb peale üksikinimesele või üksik inimene ühiskonnale või on see automaatselt olemas, ütleme sellest hetkest, kui inimene saavutab oma täieliku mõistuse kasutamise. Teoreetiliselt saab vastutust tähele panna just nimelt nende seadustega. Ja aga saab ka, saab ka vastutust ära võtta. Siin võiks näiteks tuua näiteks vanemlike õiguste äravõtmine. Vanematel on vastutus oma laste kasvatamise ees, kui nad sellega toime ei tule, siis võetakse neilt need õigused ära, võetakse ära kohustus, võetakse ka vastutus. Kuivõrd on üksikisik vastutab ühiskonnas? Võib-olla siin võiks taas tuua selle valimise näite. Kui käiakse valimas ja valitakse teatud inimesi ennast või oma maailmavaadet esindama siis põhimõtteliselt vastutatakse ka selle valituks osutunud pisiku tegude eest või ollakse kaasvastutajad kasvõi kaudselt. Ja on üldteada, et ega valimas käimine ei ole kuigi populaarne. Ja kes teab, võib-olla on siin kaudne vastutusest hoidumine, et kui ma ei ole kedagi valinud riigikokku või linna või, või vallavalitsusse või volikokku, et siis mul on ka lihtsam neid süüdistada nende tegematajätmises, sest mina neid ei ole valinud. Aga kas siin ei ole siiski tegemist jälle vastutustundetuses, aga? Kindlasti on kui. Tuleksime juurde inimene kes hakkaks kurtma, et oh, tead olin koolis puutusin kokku, vot selliste selliste inimestega tead minu meelest see nagu on ikka lõppvastutustundetu inimene. Kuidas sa sellele reageeriksid? Oleneb, mis situatsioonis minu juurde tullakse. Kas tullakse otsima minu kinnitust kellelegi oletustele, ta saab seda hiljem sellele samale inimesele kasvõi näkku öelda, näed. Õpetaja ütles sedasama või, või tullakse minu juurde pihile siis ma arvan, et ma ei saa üheselt praegu vastatamisoodima, reageeriksin, ma eelistaks ära kuulata, milles küsimus olnud. Aga millised mõtted esmalt tekiksid, enne, kui ta hakkaks kuulama. Ja kui sa oled kuulnud lihtsalt seda, et keegi on vastutustundetu. Mõtted on kindlasti sellised, et ma ei hakka kohe kedagi kohut mõistma või kellegi üle kohut mõistma. Ma ikkagi süvendaks probleemi enne. Ma tean, et peale diakoni ameti Pärnu-Jaagupi koguduses ja pühapäevakooli ühenduse esimehe ametis oled sa ka Pärnu-Jaagupi keskkoolis usuõpetuse õpetaja. Nii et sa lased nii-öelda kolmel rindel, kuidas sa näed oma vastutust oma erinevates töövaldkondades? Võiks öelda, et koolis ma olen oma vastutuse suurust kõige enam tajunud. Sest seal ma suhtlen inimestega või noorte inimestega, kes teavad, et ma olen inimene, kes tuleb kirikust, kiriku juurest, usklik või kristlane, ükskõik kuidas seda nüüd nimetada. Ja tihti otsustatakse minu käitumise minu sõnade järgi. Kas noor inimene tuleb edaspidi kirikusse, kas ta tahab üldse kiriku kostataja, kas ta leiab üldse jumala juurde tee. Sest kui mina käituksin koolis üsna vastutustundetult, rääkides üht ja ise käitudes teisiti, siis ma arvan, et see ei ole kuigi hea moodus inimeste jumala juurde toomiseks või kirikusse toomiseks. Nii et ma, ma isiklikult näen koolis või tunnetan koolis seda vastutuse koormat kõige rohkem. Seda enam, et võiks öelda, et enamik õpilasi ei olegi veel kirikuga seotud olnud. Mina pean olema tihti see esimene teenäitaja. Ja selle võrra on vastutus ka suurem. Kuidas need omavastutust koguduse vaimulikuna töötaks? Selle üle on väga palju räägitud, et õpetaja peab oma sõna täiesti vastutust kandma, et see, mida ta kantslis räägib või altarist loeb nõnda elama ja ma tõepoolest olen püüdnud nõnda käituda ja minu arvamus siin erineb nii mõnegi teise ametivenna seisukohast. Maa tõepoolest tunnetan vastutusekoormat või ma ei saakski öelda, ta koorem on, aga ma tunnetan vastutust. Ja oma amet, et kui, kui vaimuliku ametit ka siis kui ma poes käin või puid lõhud. Ja ma ei ütleks, et ma peale kantsesse alla tulekut laari varna riputades oleksin lihtsalt inimene tänavalt. Sest kui isegi kui mina seda ei tajuks või nõnda ei mõtleks, siis inimesed eriti väikses kohas, nagu seda on Pärnu-Jaagupi vaatavad minu peal ikka selle pilguga, et ta on ju kirikuõpetaja. Tähendab seda, et sa ei ole võimalik mitte kantslis, vaid pidevalt kogu aeg. No ma püüan selle poole, ma tahaks nii toimida. Vaimulikuna töötades, kas vastutus koosneb ainult sellest, et sa püüad järgida oma sõnasid, püüad olla väga teadlik sellest, mida sa ütled ja püüad vastutada selle eest. Või koosneb see ka, ütleme, inimese akadeemilisest tasemest, inimesel, palvelust on need ühendatavad vastutusega eriti võimaliku ametis. Kindlasti on siin ma ei nõustu nende. Secstantide või, või uus usunditega, kes oma vaimuliku töö tegijaid ei koolita, teadlikult ei koolita. Oodatakse, et inimene läheb rahva ette ja siis püha vaim annab, mida rääkida. Aga ma pooldan ikkagi sellist seisukohta, et vaimuliku teoloogiline haridus on igal juhul vajalik. Ja lihtsalt ei saa lasta inimesel rääkida seda, mida ta arvab talle. Püha vaim on nad väga võimalik, et kannab aga võimalik, et ka. Jätkame taas teemal vastutus ja tänan stuudiokülaliseks Pärnu-Jaagupi koguduse diakon ja pühapäevakooli ühenduse esimees Urmas Viilma. Armas raadiokuulaja. Kui sa soovid oma mõtteid, arvamusi või teha ettepanekuid kirja teel siis kõik kirjad on teretulnud aadressil raadio kaks, Gonsiori 21 või on seda võimalik teha ka telefoni teel tööpäeviti kella 10-st viieni, numbril kuus, 314 311. Lõpetasime enne muusikapausi sellega, et vaimuliku vastutus on küllaltki suur. Mis puudutab konkreetselt akadeemilist taset rääkides vaimuliku vastutusest nii kirikus kui ka ühiskonnas, siis kirik puutub kokku ühiskonnaga, sest inimesed, kes kirikusse tulevad, on vaieldamatult ühiskonna liikmed. Ja vaimulik on väga vastutab nende inimeste eest. Ja vastutus minu meelest. See on nüüd minu enda arvamus. Kindlasti ta koosneb akadeemilisest tasemest ja mina lisaksin sinna juurde ka veel kutsumuse seal nüüd teema, millest laiemalt räägime järgmises saates. Akadeemiline tase kutsumas ja sinna juurde ka talveelu, tähendab nad kõik kolm. Minu meelest on olulised selles mõttes, et inimene peab kõigepealt ikkagi välja selgitama, kas see töö, mida ta vaimulikuna teeb, on tema kutsumus ja kui ta teeb seda, ütleme karjääri pärast siis ma leian küll, et see inimene on vastutustundetu. Kuid kui on tegemist inimesega, kellel on kutsumus vaimuliku tööle ja kelle palveelu ei ole korras siis ma ütleksin ka, et see inimene vastutustundetu. Ja kui on olemas inimene, kellel on olemas kutsumas vaimulikutööle, kelle palvel on korras aga kes jätab kasutamata võimalused või kas on mõned võimalused selleks, et teha oma tööd paremini koguduses just nimelt akadeemilisel tasemel. Inimene omandab teadmisi selleks et paneme teadmised rakendusse oma koguduse liikmete juures ja inimeste juures, kes tulevad kirikusse kasvõi siis üks kord aastas jõululaupäeval, see on ideaalne võimalus inimestega töötada. Mida ma tahan tegelikult öelda, on see, et minu arvates vaimuliku töö vaimuliku amet omab kõige suuremat vastutust üldse ühiskonnas, sellepärast et pall, vaimulik võib kirikule tunduvalt rohkem kahju teha, kui loll ilmik. Kuidas sa seda kommenteeriksid? Olen täiesti nõus sinu käsitlusega ja eks Pole igal vaimulikule ma arvan, ette tulnud neid juhuseid, kus inimesed tihti väljaspool kirikut seisvad inimesed tulevad vaimuliku juurde, ütlevad vaata, mis see või see vaimulik tegi. Ja kui vastutust tundetult ta käitus või, või mismoodi ta toimis. Ja kindlasti puudutab see iga vaimuliku. Loomulikult, eks igas ametis on neid neid möödalask, laskjaid ja, ja komistajaid, aga ka võiks öelda tõepoolest neid, kes oma ameti kõrgusel ei seisa. Aga Vannaku töös see kuidagi võimendub. Ja sama sama situatsioon on ka tekkinud juba Eestimaal usuõpetuse õpetajatega kus mõni tänavalt tulnud õpetaja on suhtumise usuõpetusse osanud nii ära rikkuda või lagastada, et kool hoidub uue usuõpetaja võtmisest või ei ole lihtsalt õpilasi, kes enam tahaks õppida seda ainet. Nii et tõepoolest sel alal on see vastutus ääretult suur. Kas vaimuliku töös vaimulik vastutab inimeste õndsuse eest? Hea küsimus. Ma isiklikult arvan, et iga inimene seisab isiksusena jumala palge ees. Loomulikult vaimulik annab mingil määral vastutust jumalale oma tehtud või tegemata töö eest. Jutustamata jutluste eest või palvetamatel palvete eest ja kindlasti ka selle eest, kui ta on mõne inimese jätnud teadlikult kiriku ukse taha. Aga ma siiski arvan, et iga inimene kannab isiklikult jumala ees vastutust. Kaudselt küll langeb see vastutus ka vaimuliku töötegija peale iga õpetaja, pühapäevakooli õpetaja või usuõpetaja või mis tahes muu kiriku töö liinis töötava inimese peale. Aga iga üksikisik ise vastutab jumala ees. Ka on loodud maa peale selleks et juhatada inimesi igaviku radadele juhatada inimesi otsusele ja minu meelest, kui vaimulik on oma ametis ja kui ta oma ametis lohakas siis minu meelest ei ole tegemist liivakastimänguga, et näed, ma nüüd ehitan liival ussikese. Läheb katki, pole viga, teeme uue. Tegemist on inimese otsusega ka minu meelest siiski, et see on minu meelest ränk. Ränk vastutus. Oled sa minu jaoks? Ma olen sinuga nõus. Kas kirik on vastutus ühiskonna ees? Hea, aga see küsimus on hea küsimus. Mingil määral kindlasti. Aga see oleneb ka milline on kiriku ja ühiskonna omavaheline suhe ja milline suhtumine mõlemat pidi. Ma ei tahaks veeretada kiriku peale vastutust näiteks Stalini või Hitleri tegude eest või tolleaegse ühiskonna eest kuigi ka siin on süüdistatud Saksamaal mõningaid vaimulikke või preestreid koostöö eest fašistliku Saksamaaga või selle valitsusega. Milles seisneks kiriku vastutus ühiskonnas? Ma arvan, et kiriku vastutus ühiskonna ees seisneb selles, et. Kirik hoiaks kiriku uksed lahti ja kirik oleks valmis kiriku müüride vahelt välja minema ja. Seda, mida tal öelda, on ka seal ütelda. Kas nüüd ühiskond selle vastu võtab alati, see on iseküsimus. Aga kirik peab seda tegema. Vastasel juhul ta sulgeks ennast. Kirik ühiskonnast. Aga mis tekib siis, kui kirike ei kanna vastutust sellel moel et see, mida ta peab välja kuulutama, mida ta on kohustatud välja kuulutama, ei tee seda. Et mis siis juhtub? Ma ei oska siin küll ühest vastust anda, mis siis juhtub. Kas kirik nimetab oma ralli ühiskonna jaoks? Ma arvan, et ei. Kiriku roll on ikkagi püsiv jäädav, kuulutada evangeeliumi ja, ja ta seda ka teeb. Kas ta teeb seda kiriku müüridest väljaspool, see on iseküsimus, aga imo kelm kuulutamist kiriku müüride seespool. Ta jätkab. Evangeeliumi kuulutamine, see on nüüd üks asi, eks ole, mina kui, kui mina oleksin 15 vastane teismeline ja, ja kui mulle räägitakse sellisest asjast kiriku kuulutama evangeeliumi, siis andke andeks, mulle on need väga ähmased ja hägusad sõnad, kui ma tulen, üks küsimus, aga noh. Anna andeks, aga armus kirikuõpetaja, tead, mul on selline pruut ja vaata, on rase. Mis evangeeliumi kuulutamine toimuks siis? Ja ma tulen teadmisega, et kirik on vastutav, tähendab Ma tulen teadmisega, et. KUST vastuda. Kindlasti sa saad kirikust vastused. Ma arvan, et siin on väga õige tuua ehk Jeesuse tähendamissõna naisest, kes selle abielu rikkunud ja kivi viskamisest. Ja ma arvan, et kirik ei tohiks alustada oma evangeeliumi kuulutamist kohtumõistmisega vaid rõhuda armule ja meeleparandusele. Ja kindlasti ka sellisel juhul ma hoidku selle eest, kui kirikuõpetaja soovitab selle lapse kaotanud ja ma arvan, et sellist asja ei juhtuks tuleb edasi minna sellest punktist, kuhu jõutud on ja meelt parandada ja nagu me teame, jumal andestab. Aga kui need tööd, mida kirik sellisel juhul inimesele annab ei ole inimesele vastuvõetavad. Sellisel juhul on probleem inimeses, mitte kirikus. Ma tahaks loota. Ma nüüd ei taha kõlada väga provotseerivalt, aga ma tean, et paljudes kirikutes on olemas selline asi nagu kanooniline seadus, kus on ära määratletud konkreetselt Kaananid, mis puudutavad inimese erinevaid eluvaldkondi puudutavad sakramente, puudutavad inimese abielu, inimeste seksuaalelu ja nii edasi ja nii edasi ja, ja on ära toodud detailsemalt juhtnöörid inimese eluks. Miks puudub Eesti kirikul selline asi? Ma ei tea, kas see küsimus on väga hea, aga aga ma siiski tulen sellega lagedale. Võib-olla jõuame siin jälle sellesama asja juurde tagasi, et iga inimene vastutab isiklikult jumala ees oma tegude eest. Aga miks selline seadus konkreetselt luteri kirikus või Eesti luteri kirikus puudub, seda võib-olla peaks kellegi teise käest küsima. Aga ma arvan, et see seadus ei ole meile vajalik. Kui inimene vastutab ise jumala ees ja kui inimene vastutab ka kiriku ees siis mina näeksin inimese vastutust jumala ees läbi kirikuinimene tuleb kirikusse selleks, et saada teada siis konkreetsed juhtnöörid, konkreetsed õpetused, aga kui inimesel ei ole võimalik neid saada, mil moel saame olla, vastutab jumala ees, kui mul ei antagi mingisugused vahendid selleks et tegutseda, mille põhjal noh ütleme otsustada, kas tegu, mida ma tean, on hea või halb või õige või vale. Kuidas ma saan olla vastutav jumalas? Noh, need juhtnöörid on ka antud, mitte küll nii konkreetselt nagu nendes kirikutes, millest sina räägid. Aga need on, on kirjas kas või Jeesuse armastus, käsus mis on ju kogu käsuõpetus ja prohvetid, nagu Jeesus ütleb. Ja, ja tegelikult on need juhtnöörid olemas. Küsimus on, kas keegi viitsib neid lahata nii palju, et ta jõuaks või saaks kõigile oma küsimustele vastused. Aga tegelikult me need vastused sealt leiame. Me oleme taas rääkimas teemal vastutus ja tänase saate külaliseks on Pärnu-Jakobi koguduse diakon, pühapäevakooli ühenduse esimees Urmas Viilma. Kui on mõnel kuulajal soovi avaldada oma mõtteid arvamusi kirja teel, siis on seda võimalik teha aadressil raadio kaks, Gonsiori 21 või siis ka päeviti telefoni teel kella 10-st viieni numbril kuus, 314 319. Stuudios on siis saatejuht Ain Leetma ja Urmas Viilma. Ma räägiksin siia ühe loo, mis juhtus ehk mõned kuud tagasi, kus oli just nimelt juttu vastutusest, nimelt oli meil külas üks inimene, kellega me otsustasime, et me lähme restorani saime. Ja kui me olime paranis natukene imestanud, siis üks inimestest planeeti, sigaret ja nautis seda sigaretti. Tema vastasistuja ütles, et suitsetamine on väga kahjulik. Tervist ja sa tead seda väga hästi ja sa oled väga vastutustundetu inimene. Temaga ühines üks teine inimene, kes ütles täpselt, nii. Ja kuidas sa seda kommenteerid, küsiti selle inimese käest. See inimene oma heas demagoogias pani väga mingi litaka vastu. Ta ei vastanud sellele küsimusele otseselt, vaid ta tuli tagasi sellise jutuga. Et mina arvan, et noh, ma ei hakka nimesid nimetama. Et sina oled palju rohkem vastutustundetum kui mina sest kui sina lähed punase tulega üle tänava, siis oled sa väga vastutustundetu, näiteks oma isa ees, mina ei tee seda mitte iialgi. Ja sellega see olukord siis nagu lahendus, aga mille pärast rääkisin, oli see kuivõrd on inimene vastutav just nimelt nende seaduste ees, mida ühiskond ette kirjutab. Kindlasti on ta vastutav ja vähemalt kaudselt ka üle punase tulega üle tee minema minemisel või liiklusmärgi alt läbi sõites keelava liiklusmärgi alt läbi sõites. Sest noh, me jõuame siin eeskuju juurde või ori, ennem läheb laps käekõrval, üle tee punase tulega või või. Siin võiks Dioratiseerida päris palju see, kes sõidab liiklusmärgi alt läbi maja hoovi ja tekitab nii-öelda liiklusohtliku olukorra sest lapsed mängivad hoovis ja, ja nii edasi ja nii edasi. Antud olukorras tegelikult ei ole üldse mõeldud, ütleme, liikluseeskorrarikkujatele nagu mingisugust pommi ära panna, aga ausalt öelda, mina olen väga palju näinud seda situatsiooni, kus noored emad oma väikeste lastega sööstavad üle tänavaautode eest. Sealt minu meelest hakkabki kasvama vastutustundetus, kui inimesed peaksid järgima liikluseeskirja ja nad ei tee seda. Ma olen kuulnud paljude vanainimeste käskis näiteks Pärnus olles Tallinna maanteele, kus on kohe suur sild ja inimesed tahavad just nimelt seal sillast üle tänava joosta ja valgusfoor on kohe sealsamas. Ja oi, kui palju on neid inimesi, kes lähevad selle tõttu just nimelt haiglasse ja haigla pidevalt just selliseid inimesi täis. Ja siis nad räägivad, et noored on ikka lõppvastutustundetuid kihutavad ja, ja siis on küll kohati ka selline tunne, et ütleks, et armas inimene, astu 30 meetrit tagasi nimine üle sellisest kohast, kus on selleks ette nähtud kohta. Vastutus on siiski oluline, ükskõik millised need seadused ei ole, seadused ei tehta ju sellepärast, et need seadused oleks võimalikult raskete nõmedad. Et me siiski oleme, vastutavad iga seaduse ees, mis on vastu võetud, sest iga seadus ju tegelikult on tehtud eesmärgiga aidata inimest elada paremini ja organiseerida inimese elu kergemini. Kuivõrd on inimene vastutav jumala ees? Kindlasti vastutada oma tegude või tegematajätmiste eest eest jumala ees. Ja. Ma nüüd ei oskagi öelda seda määra või seda mõõtu, sa küsisid, kuivõrd on vastutav, ütleks, et ta on vastutav jumala ees. Kujutame ette olukorda, et sa oled Pärnu-Jaagupi keskkoolis ja kui vanadele lastele sa annad Usakatest, kes on kõige nooremad. Kõige nooremad, 10. klass, ma arvan, et vist 14 viisteist-iga. Kui tuleb sinu juurde 14 aastane tütarlaps ja küsib mida see tähendab, et, et ma olen jumala eest vastutab, noh, ma ei saa pihta, mida see siiski tähendab. See tähendab seda võima, seletaks talle nõnda. See tähendab seda, et. Kõik, mida sa teed või mida sa mõtled? On jumalale teada. Ja kui sa teed midagi tahtlikult teadlikult valesti või teed kellelegi ülekohut, siis loomulikult sa vastutad ka selle inimese ees, kellel see ülekohut teed või minnes juba kriminaalvaldkonda, sa pead vastad karistust andma, aga kindlasti nõuab ka jumal sinult teatud aruandmist. Millal see toimub? Kes seda teab? Ilmselt siis, kui meil jumala talgete astuda tuleb. Kas inimene on vastutav tegude eest, mida ta on teinud tahtnud? Patutunnistuses me palume jumalalt andeks ka need patud, mida me oleme tahtmatult teinud. Ma arvan, et et mingil määral on Kas on võimalik seostada vastutust vastutustundetust, vabadusega? Kas nad on pöördvõrdelised? Kas üks ühik, vastutust, naabiksiit, vabadust? Ma nüüd ei oska niimoodi ütelda. Vastutus kindlasti seab teatud piirid. Aga. Teatud piirid ulatuses on olemas ka vabadus. Mida annab vastutuse inimesele? Miks ta üldse vajalik ja kasum, mis, mis kasu ma saan sellest, et ma olen vastutustundlik inimene? Noh, kasu peale võib-olla ei saagi sind välja minna. Vastutus aitab sul olla. Sina ise. Aitab sul. Teatud reeglite teatud piiride-raamide ulatuses käituda isiksusena ja ta annab sulle võimaluse oma isiksust vormida. Vastasel juhul, kui sul ei oleks vastutust absoluutselt kellegi või millegi ees siis oleks lihtsalt rahmeldamine. Ja oma mina kaotamine. Aga on olemas inimesi, kellel puudub täielik mõistuse kontroll. Inimesed, kes tõesti suudab vastutama, vastutada oma tegude eest. Kas need inimesed on kaotanud oma mina? Sellele küsimusele ma vastust ei oska, on küllap jumalale on nendega oma plaan. Tihtipeale ma olen kuulnud inimesi kurtmas nende raskete elusituatsioonidele, kus inimesed ei saa oma elamisega hakkama, kus inimestel kreeme raskusi, kõrgeid takistusi tee peal ees ja siis süüdistatakse jumalad jumalal selline jumal on niisugune ja naasugune ja jumal on üldsegi mitte armastav jumal ja, ja nende jaoks praktiliselt teda siis sellisel juhul ei eksisteerigi, kui eksisteerib, siis tõesti armutu jumalale. Ja kogu see süü visatakse sõna otseses mõttes kiriku kaela ja veel vingimalt isegi jumala kaela. Kas jumal on vastutav inimeseni? Tsiteeriksin Peeter kaldurit, kes ütles kunagi loengus, et jumal ei ole humaanne. Jumal ei ole inimlik. Nii nagu inimene inimesega inimlik ja sellepärast ma ei oska öelda, jumala eest, kas ta vastutab inimese ees samamoodi nagu inimene inimese ees. Aga. Tahaks loota, et need sõnad, mis jumal on pühakirja lasknud kirja panna kaasa arvatud see, et kes usub, see mõistetakse õigeks. Et need peavad paika sest sellele me ju toetama. Aga ma arvan, et Maal ei pea inimestele aru andma oma tegudest. Kas jumal on andnud inimkonnale kõik vahendid selleks, et inimene suudaks olla täielikult vastutav tänays? Muidugi on see selline küsimus, mille võiks esitada jumalale, eks ole, aga inimestena siin maailmas elades Me võime esitada selliseid tobedaid ja tobedaid, aga selliseid ehke rumalaid küsimusi sellepärast et me siiski saada selgust asjades, mis mis on meie elu igapäevased osad. Kas meil on antud vahendid selleks, et olla tõeliselt täielikult sajaprotsendiliselt võimeline vastutama nende tegude eest, mis teeme? Kui nüüd neid vahendeid võrrelda käskudega siis võiks öelda nii, et inimesele on antud kõik. Aga inimene ei suuda seda teha, ta ei suuda vastutada, täielikult asuda täielikult käsku täita. Sellepärast et ta on inimene, ta on patune inimene. Mis on see kõik? Ma arvan, et see kõik on pühakirjas kirjas. Ma ei hakka nüüd konkreetselt või ma ei oskagi kohe konkreetselt mingitelt loetlust teha, ma arvan, see sisaldub tema sõnas. Aga kui inimene loeb pühakirja, siis Ta ei leia, tähendab pühakirjast vastuseid küsimustele, mis võivad esile kerkida enam igapäevases elus. Ma arvan, et sellisel juhul võiks pöörduda kellegi poole kas siis oma pihiisa poole ja temaga koos otsida või paluda lihtsalt jumalalt lahendust küsimustele. Kas palve vastutuseks osa iga, ütleme inimese igapäevases elus inimese inimesele, kes ei ole üldse kiriku liige. Kuidas saab inimene vastused kui teine, palvetama eluks vajalikku, näeb siiski, et tema elus on alalisel kohal vastutus. Ma arvan, et palvet ei pea tegema mitte sellepärast, et ballett oleks vaja või või ei saagi suhtuda. Nii et kui ma täna ei palveta, siis jumal kindlasti karistab mind on väga halb minu peale, see on pigem sisemine vajadus. Ja ma arvan, et ka kirikust väljaspool seisev inimene võib olla Jumalaga palveosaduses või paluda jumala poole palvetada jumala poole. Aga puudu jääb inimliku osadus ja see osadus, mis on kirikus. Me räägime sellest, et me oleme vastutavad jumala eest. Nii ehk nii kuhu iganes Me läheme, mida iganes me teeme, me oleme siiski vastutavad jumalaks. Jumal on kõikvõimas niimodi hõbedaga kirik. Jumal on kõikjal. Nii et kuhu iganes me läheme, me oleme alati jumala palge ees. Ja jumala, ma kõikvõimsuses võib ju tegelikult üldsegi mitte vajada meie vastutust. Ta on isik, kes on kõikvõimas, milleks üldse vastutus? Ma arvan, et jumal ei vajagi meie vastutust, me ise vajame vastutust. Me vajame vastutust alla. Vastutustundlikud, jumala eest, iseenda jaoks. Nii et armas raadiokuulaja me ei vaja vastutust mitte sellepärast, et jumal seda nii väga tahaks, vaid just nimelt sellepärast, et me suudaksime vormida ise jänesest paremaid inimesi, et me suudaksime organiseerida oma elu paremini. Vastutus on kindlasti oluline asi, vastutus on midagi sellist, ilma milleta inimese igapäevane elu oleks küllaltki absurdilähedane. Ja vaevalt et On olemas vastutustundetut inimest, isegi inimene, kes seda väidab, on siiski vastutav oma tegude ees. Sest mis iganes ta teeb, kuhu iganes ta läheb, ta siiski annab sellest vastust. Need olid lühikesed väheldased mõtted teemal vastutus. Ja järgmisel nädalal on meil juba uus teema. Uued inimesed. Aitäh sulle, Urmas Metsa olid nõus stuudiosse tulema, jagama oma mõtteid teemal vastutus, armas raadiokuulaja. Kohtume taas nädala pärast päeval viis minutit peale südaööd. Ja siis on teemaks juba kutsumas. Stuudios olid saatejuhtidel Leetma ja Pärnu-Jakobi koguduse diakon pühapäevakooli ühenduse esimees Urmas Viilma. Kui kellelgi soovi avaldada oma mõtteid, arvamusi või teha ettepanekuid kirja teel siis on seda võimalik teha aadressil raadio kaks, Gonsiori 21 või siis ka telefonitsi tööpäeviti kella 10-st viieni numbril kuus, 314 319. Ilusat nädalat. Saade valmis koostöös Eesti luterliku tunniteenistusega.