Tere algab saade, laste lood, mina olen kadridiisel. Oleme Tartu Kesklinna kooli kolmanda klassi lastega külas Tartu 19. Viljandi linnakodaniku muuseumis ja uurime, mismoodi umbes 200 aastat tagasi jõule tähistati. Eelmine kord saime teada, et tollal pandi kuusk hoopiski laua peale ja seda kaunistati tihtipeale kullatud pähklite ja isegi kullatud kartulitega. Mida kadi kähar Peterson meile kaugetest aegadest veel jutustab? Kuuledki kohe. Mis asjad on peidetud minust selja taha või need niimoodi lahti võttes natukene kolisevad. Seal. Et need on need kreeka pähklid, mis on kuldseks ärritid, aga need on pandud nagu ehtekki, et saaks kuuse ümber panna. Aga võib-olla neil kasutati nagu meil elektrilampi neid vanni ümber kuusega kasvatati, ehtena. Need on kõik väga head pakkumised jälle kui me kuulsime enne sellest, kuidas ema pani pähkleid Paarasse, võib-olla keegi tegi ka selliseid pähklikette. Aga seal oli veel üks kaval nõks sellel kullatud pähklite ketil mis seal pähklite sees seal tähtis ja siis on need söödavate. Aga nüüd, kui need niimoodi kõik ritta panna ja igav päev üks pähkel võtta. Et äkki saan vana ja kalender näiteks nagu et vanasti ei olnud pabereid siis või isegi teha niimoodi, et iga päev saab süüa nagu jõuluajal? Jõulukalender üldiselt minu meelest on, nagu meile lastele selliseid advendi šokolaaditahvlit, siis on sellised tahtlikelt. Kid õigus, see oligi selline advendikalender kus iga päev vaid, kelle söödi ära ja selleks, et oleks teada, kui mitu päeva jõuludeni on pandi see sellisesse pika-pika keti ja siis iga päevaga muutesse kett natuke lühemaks. Ja mõnikord, mis te arvate, kas võis olla ka nii, et pähkli asemel oli hoopis midagi muud ära peidetud? Com või midagi. Et nagu tehti pähkel lahti, pandi sinna midagi maiustust sisse is s kuidagi pandi jälle kinni. Algul tehti nagu, kel lahti ja siis panti näiteks maiustus sisse. Siis kui nad värvisid, siis ei uuesti kinni, sinna. Näiteks pandi kas maiustas või siis näiteks pandi mõni piparkoogiväike ehte nagu väike tähtuja, nii. Jah, õigus, mina küll teeksin pähkleid lahti, teeks mõnele eriti heale päevale üllatuse. Aga lisaks kodudele pannakse kuuskiga linna näiteks Tartu raekoja platsile pannakse suur ja uhke kuusk. Mis te arvate, kumb oli enne, kas kodus olevat kuused või linnaväljakute kuused? Algul olid linnakus, et, et siis need vehkisid linna võib-olla linnakuusel ikka sellepärast, et siduda, vehkisid linna ja võib-olla vanasti ei tohtinudgi tavalist viimse kuski tuppa tuua, ma arvan, kaev linna, et siis äkki raatsitud nagu metsast liiga palju puid võtta, muidu palju. Ma arvan ka, et linnas, sest et siis said kõik inimesed seda korraga vaadata ja kõik. Aitäh tegelikult oli nii, et esimestena olid just kodudes kuused ja alles sealt tuli see idee, et, et panna ka linnaväljakule kuusk välja. Kõige esimest korda pandi 1900 kahekümnendatel Tallinnasse suur uhke kuusk püsti, ärimehed tulid selle mõtte peale. Enne seda oli kuused näiteks juba Soomes ja Saksamaal, Šveitsis. Nemad mõtlesid, nemad panevad Tallinnasse ka. Aga rahva jättis ausalt öeldes päris külmaks. Hoolimata sellest, et kodudes oli kõikidel kuused seed Tallinnas oli avalik kuusepuupüsti pandud. Nad ei teadnudki, et see võiks olla väga huvitav. Aga aasta hiljem tehti sama. Tartus ja Tartus pandi kuuse juurde mängima muusika ja vot siis rahvas ütles, et see on küll väga tore asi. Aga mille järgi üldse tähistatakse jõule? Jõule tähistatakse sellel ajal, kui kõige pimedam aeg hakkab otsa saama. Ehk siis see punkt, kus öö on kõige pikem, aga hakkab minema lühemaks. Jaanipäev on selle vastand, jaanipäeva eel läheb öö kuvat lühemaks ja siis pärast jaanipäev hakkab pikemaks minema. Ja enne jõule on tavaliselt hästi-hästi pime. Aga pärast jõule hakkab juba valgemaks minema. Minu arvates ei olnud, lastakse selle pärast, et siis samal päeval siinses sisse. Ja see on teine põhjus ja kristliku maailma jaoks veel olulisem, põhiliselt siis sündis Jeesus Kristus. Jõulud on hästi kristlik püha k ja kirikus käimine on oluline osa jõuludest. Kas kunagi on ka jõulud ära keelatud? Ja jõulud on olnud keelatud küll ja selle asemel siis kuna inimesed tahtsid ikka tähistada, siis tähistati näärisid, mis olid natukene teisel ajal, aga siis niimoodi natukene sarnased jõuludele, aga siis, kui jõulud olid keelatud, oli keelatud ka näiteks kirikus käimine. Jah, oli, kui me räägime veel jõuluettevalmistustest, siis mul on siin jälle. Kaks huvitavat asja, siin on nagu sellised piparkoogivormid, et hobusekujulised ja kuke ja kana, need on puitu siis paigaldatud, siinpool on naine ja mees. Ja teisel pool on vana ja kukk, keda me enne nägime ja hobune. Maakohtades on sissid metalli ja pole mitte niidet tailitud. Muidu meil nii seal niimoodi, et vajutad, aga siin on see, et sa paned selle piparkoogitaina sinna sisse. Et meie teeme tavaliselt nimel finantsümbris kuju, aga siin on nii peensusteni, on, kui see ise kuju on, siis tal on selline pihiku paelte muster jääb sinna peale ja, ja kui sa seda hobust vaadates sinna saani ette rakendatud, et kõik Need, tema päitsed, rihmad ja kõik on niimoodi ükshaaval välja joonistatud, et piparkoogi peale jäävad need ka kõik näha. Mees ja naine on, on eesti rahvariietes, minu arvates. Natuke sellistes 19. sajandi riietes, et siin on naisel on pikk seelik ja siis selline uhke suurte varrukatega pluuse mehe olen selline väärikas kuub ja kepp panga käes. Selle hobuse ja saaniga sõitma mehe juures. Kõige naljakam on see, et tal on sall kaelas ja see meister, kes on kunagi selle vormi teinud, tan sellele sallile isegi kortsud sisse joonistanud, nagu sall läheb ümber kaelastele, sellised kortsud või vaod sees. Isegi need on joonistatud. Arvate, kui teil oleks kodus sellised vormid, kas te saaksite piparkookide tegemisega hakkama? Mul on vaja väga palju isa ja ema abi. Mul oleks ka vaja abi see sinna, nii täpselt, ma ei oskaks sinna nii täpselt seda piparkoogitainast panna. Tegelikult ongi niimoodi, et nende vormidega piparkookide küpsetamise juures on õige mitu päris keerulist asja. Kõigepealt on keeruline see, kuidas saada tainas siia vormi sisse, eks. Aga veel keerulisem on see täpselt, kuidas saada piparkoogitaigen siit vormisest välja, sest et siin välja saamine väga täpselt kuidagi võtma. Vaadake, siin see mees hoiab keppida ja see käsi, mis hoiab kepi kinnise, nii imepeenikene, et see koht, ma arvan, läheb küll kogu aeg, katke piibu. See suhu ulatuv osa on ka nii peenike, et ma kardan, et, et kui seal natukenegi vastu minna, see võib väga hõlpsasti ära murduda. Jah, isegi päriselus on ju see osa väga peenikaga nüüd veel tehase mitu-mitu korda väiksemaks selleks et ta piparkoogivormi peale ära mahuks. Aga kõik need piparkoogid vanasti olid sellised, et vaadake, neil on kõikidel selline sakiline serv all sellepärast et nad lõigati täpselt mööda piirjoont välja ja see teeb selle töö teeb veel keerulisemaks. Ja mis on veel keeruline, on see, et kui need piparkoogid lõpuks ahju lähevad Need piparkoogid õige vähe kerkima, sest et kui kook kerkib, siis kõik need ilusad detailid, sadul, mis on hobuse seljas ja et mis on kanalia kukel. Need kõik kerkivad ühtlaseks ja neid ei olegi enam näha. Aga mis seal selliseid jõulutoidud, mida teie alati teedeegodusi, mida teie vanemad teevad? Verivorst hapukapsaaeda me teeme ka mõnikord hapukapsasalatit. Mu isa ema söövad silti, aga mina ise ise vahepeal on erinevad, aga siis, kui meil vanaema ja vanaisa tulevaldsis vanaisale tavaliselt meeldib alati Sildsi mine avatus, mõnikord tehakse erinevad tselluloos, mõnikord näiteks sa tüütad nagu toitudest ära, sa oled seda liiga palju maitsnud, siis enam ei ole huvi siia meile mõnikord ainult teistmoodi, aga tavaliselt on kartul, liha ja hapukapsas koos verivorstiga, et liha mulle maitseb ja ma tahaks, et see oleks ikkagi jõululaual olevas piparkoogid. Minu arvates piparkoogid ja sellised õunad ja kaunistuseks võiks panna väikse küünlalaua keskele Marlamenka piparkoogid ja võis olla ka küünlad. Aga kui nüüd kedagi ära tüütab, see keegi ütles, et tüütab ära, kui kogu aeg on võib-olla sama toit, siis te võite proovida 19. sajandi linnakodanikustiilis jõulutoite ja jälle ma loen ühe katkendi raamatust. Väikesed kelmid ehk õnnelikud lapsed mis ilmus 19. sajandi lõpul esimest korda ja seal on kirjeldatud ühe baltisaksa pere jõuluettevalmistusi. Jõuluõhtule eelnenud nädalal oli emal eriti palju tegemist. Mingites kodudes, kolmes balti provintsis oli järg jõudnud pühade küpsetamiseni. Esimesena võeti ette piparkookide küpsetamine. Iga koogi keskele torgati mandel. Sel aastal tohtisid lapsed juba mammale abiks olla ja ise mandlid koogi sisse vajutada. Anni ehk siis kõige vanem õde tohtis piparkoogid lahtiklopitud munaga üle pintseldada. Kui esimene laadides ahjust võeti, oli kukkuma äkitselt jõululõhna täis. Esimene piparkook, mille mamma maitsta andis, tundus kõigile eriti magus. Erilist rõõmu oskas lastele valmistada, papa andis suure tüki siledaks rullitud piparkoogitaigna, millesse papana aga erinevate loomade kujutised lõikes. Iga laps sai endale kolm piparkooki kõige kenamad tülitel välja, hobused aga koeri, kanu ja põrsaid oskas ta hästi lõigata. Kahjuks murdusid põrsaste ilusaid rõngassabad küpsetamisel kergesti. Kui piparkoogid valmis, padi, võeti ette šokolaadiküpsised, suhkrupähklid ja mandliküpsised. Ettevalmistused käisid veel jõululaupäeva hommikulgi. Ema küpsetas viimaseid pühadekooke pidulaualt ei tohtinud puududa kurama pekikoogid ning esimesel jõulupühal pidi mandlitort laual olema. Nalja köögi tüdruktoral tuli varakult ärgata, et kõigega toime tulla. Kell neli pärastlõunal algas kirikus jumalateenistus, selleks ajaks pidid koogid küpsetatud olema ning maja puhas ja ehitud. Homme samal ajal saad teada midagi 200 aastat tagasi elanud lapsed jõulupakkide seest leida lootsid. Tartu 19. sajandi linnakodaniku muuseumis tutvustas vanu jõulutavasid Kadi kähar Peterson. Kaasa mõtlesid Tartu Kesklinna kooli kolmanda klassi lapsed ja toimetaja Kadri diisel. Kuule laste lugude saateid internetis, vikerraadio kodulehel.