Kere algab saade, laste lood, mina olen kadridiisel. Oleme Tartu Kesklinna kooli kolmanda klassi lastega külas Tartu 19. sajandi linnakodaniku muuseumis ja uurime, mismoodi umbes 200 aastat tagasi jõule tähistati. Eelmine kord kuulsime, kuidas vanasti kreeka pähklitest advendikalendrid tehti. Uurisime vanu piparkoogivorme, mis olid väga detailiderohked. Mida kadi kähar Peterson meile kaugetest aegadest veel jutustab, kuuledki kohe. Mis te arvate, miks üldse jõule peetakse, mis on jõulude tähendus? Nagu Jeesus Kristuse sünnipäev? Tähendab see, et varsti hakkab aasta lõppema ja siis näiteks, kui juba lähevad, on viimane paar õhtu, siis ma arvan, et siis tahaks mingi traditsiooni teha ja lastel oleks igal aastal oleks mingi sihukene ikkus kingitus, aastapäev. Aga mis on jõulude kõige olulisem osa? Mis teeb jõuludest jõulud? Kinnitusi saab nagu jõuluvana käid ja sa saad igasuguseid mänguasju, huvitavaid asju. Et jõuluvana ja päkapikud käivad siis et siis tehakse erinevaid jooke ja sööke, mis on just jõulude traditsioonid. Piparkoogi, eriti minu meelest jõulupuu ja piparkoogid jäid kingitusi, saab mis mina, võib-olla pakuksin välja, et te kõik rääkisite kingituste saamisest, aga võib-olla isegi olulisem osa kingituste tegemine. Et teha teistele kingitusi ja teha nendele ka kingitusi, kellel võib-olla ei ole nii palju. Arvate, kas see võiks olla jõulude puhul oluline? Juhataja Ma arvan, et sellepärast, et siis nad saavad ka natuke rõõmu tunda ja siis nagu teed head neile. Aga äkki me võtame nüüd selle? Vankrikesesid, tõstame selle siia keskele, sa võid selle siia keskele tõsta selline vits punutud korv, millel on puidust rattad all. Ja meie siin kasutame seda selleks, et peita siia ära jõulukingitused. Ma juba piinlesin natuke, ahaa, no eks see see komme piiluda, mis, mis kingituseks on seal vist selline üldinimlik. Kas me tõmbame pealt ära, vaatame, mis siin sees on. Nii siin on juba kingitused pakitud. Kõige esimesena hakkab silma missen, hobune on puuhobune, selline mänguasi. Jah. Te olete, kellele sele võiks kinkida? Tüdruk? Tüdrukutele meeldivad hobused ja ponid, aga poisid tahavad rohkem tinasõdureid. Aga kui tüdrukutele kingiti hobuseid, siis poistele võidi kinkida tiine sõdureid. Ma arvan ka tinasõdureid. Jah, tinasõdurid oli vanasti küll üks asi, mida poisid endale tahtsid, aga võib-olla isegi veel rohkem tahtsid nad endale hobuseid. Tina serveri tagud tulid eraldi nende Spartides vioi tagu terve nagu malelaua, suurima nagu laua nupud, nagu seal sees, aga tegelikult tina sonarid. Kuna nad on hästi väikesed, need tinasõdurid, siis pigem kingiti terve komplekt korraga. Aga mis siin veel on selline suurkompvek, milles on mitu väikest kommises? Võiks küll midagi sellist olla, vanasti kingiti lastele komme või näiteks välismaiseid puuvilju, mis olid sellised eksootilisemad ja siis võidi veel kinkida piparkooke, sest vaadake, kui piparkoogid on tehtud selliste väga uhkete vormidega, siis on see piparkooke tõeline kunstiteos. Mis see pole seal nagu draama. Sellise pruuni jõupaberi sisse pakitud ja punane linte ümber, et äkki see näiteks mina olen kingitused, mingi uus piparkoogivorm või mingi isa nikerdas või mingi hoopis emale? Veitsis poosnikertz pildikeseks suguseks. Ma arvan, kas piparkoogivorm way raamat? Tegelikult on see raamat, vanasti kingiti lastele raamatuid ja eriti meeldisid neile piltidega raamatud. Pildiraamatud olid, olid suured lemmikud, aga nüüd meil on jäänud veel üks karp, millel on ka täpselt samamoodi selline uhke pael ümber karbi sees on, mis te arvate, mis siin võiks olla sinna nukk sees, seal nukk sees ja see on niisuguses, no ma täpse sendiväelaseni, aga säästeti paast, niukseid, klaas siuke nagu valgeklaase, nagu pea ei selles tehtrite käe otsas portselani seletasin, portselan nukk. Et äkki on siis kas Potse Lukos riietega? Aga võib, seal on muidugi Hiinas tehtud lukus, sest neid tihti väga ammu. Ma nüüd olen vaikselt juba lindi pealt maha võtnud. Kas me teeme karbi lahti ja vaatame, mis siin sees? Nukk ja riided ja riided seljas, selline sinine kuub ja siis mustad kingad. Ja kas Kuubal lauses ametist ja katsuge, see on väga pehme. Aga me elame ja samasugune müts on tal ka natuke niimoodi alt paeltega kinni seotud. Natuke vana, kas võtame endale mütsi ära, aga portselanist on tehtud, ta läinud tea ja siis natukene seal kaela ja sealt ümbert nad aga edasi tundub, et keha on pehme ja käed-jalad ka keha on pehme ja käed-jalad on pehmed, sellepärast et siis oli nukuga parem mängida. Kui ta on üleni portselanist kõva siis on temaga väga raske mängida, aga kui tal on ainult see ilus peal tehtud portselanist, siis on ta väga ilus ja nägus aga samal ajal on temaga ka mõnus mängida. Tal on ka mitu kleiti pääses, ehk see kollane kusen, mingid roosad asjad peal ja siis on üks sinine kleit on väga ilus, kas nahast saapad jalas ja tal on nahast saapad, mõõduke sellised nööbid lähevad päris kõrgele välja. Sellised tüüpidega saapad. Aga kas vanasti, kui allikas seda portselani saab värvida, nagu teha selle nahavärvi, siis natukene Peisikaks ja siis ta on täiesti valge, täiesti valge. Valge on ta sellepärast, et vanasti arvati, et päevitavad need inimesed, kes peavad tööd tegema väljas, aga siis, kui sa olid valge nahaga, siis see oli nagu ka selline uhkuse märk, et hoopis vastupidi, kui tänapäeval tänapäeval on pigem kõik inimesed tahavad olla hästi pruunid, aga valesti, kole hästi valge nahaga. Sama valge nagu väiksem on piiril. Jah, või nagu portselan. Aga mis tal siin veel all on? Vaadake, siin on üks isegi eraldi, mis asi see on? Täiesti valgest riidest siuke seeliku moodi siin alusseelik alusseelik täpselt ütelda, mitu kihti riideid seljas on alusseelik kleit ja siis on veel mantel. Ja siis tuleb siit karbisest välja veel üks huvitav asi, et senine karvane kott, kus on paeküljes kuhu pandakse käed sisse, kui on külm. Et võib-olla selline nagu talvekanti seda pandi mantli ümber isoidi, käsi soojas, kui hülgab. Kas sa nagu asendas kinnakat, aga teate, mis selle asja nimi on ka Puff muh või? See on nüüd küll tibatillukene, aga ma võin lasta seda ringi käima, et te saate panna väikesed näpud sisse, siis saate teada, mis tunne on muhviga mööda tänavat käia. Mis teie jõuluks tahaksite saada, kas te tahaksite saada hobuseid ja tinasõdureid, raamatuid, nukke või hoopis midagi muud? Mina läheksin sädale gaasi. Maksa poosi, kui ma läksin, ma näe, sündinud, annaks legosid veegaasi. Võib-olla tahaks sportsene nuku või puusadest robotikomplekt tundma, tahaks selle Pärs puust hobuseid kliga nagu need jupid, võime ta ära, aga tõde siis sa ei saa neid uusi ja see võib-olla ei leia neid üles. Mina tahtsin, kassi seoses ei ole natukene tavaline sabaga õisi, tahaksin endale kassi. Lõpetuseks Ma loeksin teile veel ühe katkendi. Sellest samast raamatust. Soovitan te võite ka näiteks põranda peale lamada ja pannes silmad kinni ja kujutage ette, et te olete selles samas ruumis. Aga siis jõuluõhtul ja kuidas see pere siin askeldab. Tädi Alice avas vaikselt klaveri, lõi paar takti ette ja alustas õpitud laulu heledalt ja rõõmsalt kostsid laste hääled. Kaliisi koos tillukese Väikevenna Brunoga, Laura ja majahoidja kahe lapsega tulid lähemale, kuulatasid liigutatult laste laulu. Willi pilk uitas laulmise ajal toas ringi. Jõulupuu taga avastas ta kiikhobuse. Vaevalt oli viimane noot vaibunud Willi juba hobuse turja istes ühes käes piits ja teises lipp ning peas punane Hussari müts Kiikluste valju hõiskama seal edasi-tagasi. Annija elli leidsid oma valgelt lauakesed midagi imelist Kahetoalise nukkuma ja, ja terve väikese nukupere selle sees. Nukkude leid kenasti voodikestesse magama seatud. Anni sai kingiks Oscarpledzi pildiraamatu. Hea sõprus süvenes raamatusse nii, et ei kuulnud ega näinud enne, kui see läbi sai. Lõpuks tahtsid lapsed näha oma teenijatele ja majahoidja lastele ning suured vastastikku üksteisele olid kinkinud. Lõpuks meenus Willile, et ta ühtki kommi veel söönud polnud ning et ka viigimarjad, mandlid ja rosinad väga maitsvad on. Ta võttis kristallvaasis sohva laual tükikese maiust, kiirustas kiikhobu juurde tagasi hobusele kaela seadis ta ema, heegeldatud Kuljuste ja kellukestega. Ilusad rakmed. Onu Paulil oli Willile üllatus. Ta oli poisile kingiks kahe hobusega saani meisterdanud. Willilise väga meeldis ja ta jooksis onule tänuks musi andma. Veel üks kast toodi tuppa, kastis olid kurama vanema saadetud kingitused lastele ja lastelastele. Kingituste lahti pakkimine oli suur lõbu igal pakil nimi koos väikese salmikesega. Mõnele pakile oli kirjutatud mõistatus, mis tuli enne lahendada ja alles siis tohtis kingituse paberist lahti keerata. Annil õnnestus oma pakile kirjutatud salmike ise lugeda. Muidugi pidi elli sama tegema. Tädi alisi abiga õnnestus vanaema kirjutatud värsirida kokupeerida. Anni Salm oli minu omast paremini kirjutatud. Palju mustema tindiga ei suutnud miski tema usku kõigutada. Küünlad kuusel olid väikeseks, ülejäänud tuli kustutada. Jõululuht täitis kogu majavahaküünlad ja kuuseoksad piparkoogid. Värske pühadesai. Papale joonu Paulile meenusid mamma pekikoogid ja teised sahvris leiduvad head asjad. Teejoomise aeg oli kätte jõudnud. Lapsed tohtisid süüa nii vähe, kui soovisid. Papa sõnade järgi ainus kord aastas. Täiskasvanutele maitses aga kõik väga hästi. Statistiliselt klaasi pulsi juures kaua koos ka lapsed läksid jõuluõhtul hilja voodisse, korrates aastast aastasse endamisi üht ja sama. Nii toredaid jõule kui seekord, pole veel kunagi varem olnud. 19. sajandi linnakodaniku muuseumis tutvustas vanu jõulutavasid Kadi täher Peterson. Kaasa mõtlesid Tartu Kesklinna kooli kolmanda klassi lapsed, toimetaja Kadri diisel. Kuule laste lugude saateid internetis, vikerraadio kodulehel.