Saade valmis koostöös Eesti luterliku tunniteenistusega. Tere taas armas raadiokuulaja. Me jätkame oma saadete sarja otsingud ja tänase saate alateemaks, nagu eelmisel nädalal lubatud on vale ja valetamisest. Stuudios on saatejuht Ain Leetma ja eetika ja religioonifilosoofia õppetool. Mart Raukas. Armas raadiokuulaja, kui sul on soovi oma mõtteid avaldada kirja teel, siis on seda võimalik teha aadressil kraade kaks, Gonsiori 21 või ka telefoni teel tööpäeviti kella 10-st viieni Eesti luterliku tunni numbril kuus, 314 311. Niisiis tänase saate teemaks on siis ja maletamisest. Ja tere tulemast stuudiosse Mart Raukas. Tega. Kui tuleks teie juurde inimene, teades, et te olete religioonifilosoofia õppetool ja tal puudub igasugune ettekujutus sellisest teemast, sellisest asjast, nagu seda on vale või valetamine. Ja tuleks ja küsiks, mis on valetamine. Kuidas selgitaksite antud terminit. Kõigepealt. Muidugi selgitaks, et ma ei ole mitte õppetool, vaid isik, kes esindab õppetooli, juhatab õppetooli ja kui ma selle kollektsiooni olen ära teinud, siis ma püüaks valida niisuguse taktika, mis ma arvan, sellele inimesele sobiks. Ja sõltumata sellest, milline seal inimene ka ei oleks usunata asjade, niisugune rahulik ja selge lahtirääkimine on kõige mõjuvam viis puudutada niisuguseid küsimusi, mis seostuvad religiooni ja mis seostavad eetikaga, sest et religiooniküsimused on tulised ja väga elavalt debateeritud küsimused, kuigi tuleks meeles pidada kõige tulisem koht on siiski turgu. Mis vahe on valel ja valetamisel? Kas igasugune vale on moraalselt tiivne, kas on lubatud valed, mis on tehtud õilsate eesmärkidel kas on vale ala vormida, mida ehk saaks legaliseerida ja siin pean ma silmas niisuguseid asju nagu komplimente, mis mitte alati vast tõele ei vasta soovituskirjade kirjutamist tudengitele keda me saadame välisülikoolidesse ja kelle suhtes me teame, et ta ei ole väga briljant. Noh kuidas suhtuda häda valedesse, mida võetakse ette riikliku julgeoleku nimel kui riigi terviklikkus või tema julgeolek on ohus kas siis alati peab aus olema ja kas peaks lõpuks tõtt rääkima mööblile või mõrtsukala juhul kui see tõe rääkimine ohustab teie enda või kaasinimeste elu ja vara. Need on küsimused, mis vajavad läbimõtlemist ja ma julgeks öelda, et neil ei ole ühest ja selget vastust, nii et tõepoolest tagasi teie küsimuse juurde, mida ma sellele inimesele ütleks ma kõigepealt näiteks, kuivõrd komplitseeritud ja mitmetahuline see probleem. Kas valetamine on alati vastandatud tõele või tõe varjamise või, või võtta ära inimeselt võimalus saada tõde, milleks tal on selleks täielik õigus? Ja ei, vaadake mis asi on malatamine. Valetamine on üks nendest tegevustest, millel on filosoofi keeles operioovi või, või ettemääratult negatiivne väärtushoiak. Selles suhtes valetamise loogika sarnaneb näiteks mõrva loogikal. Me helistame ju mõrva ja tapmist, kui küsida, mille alusel siis me ütleme, et mõrv on, kuid ohtlik mitte millegiga õigustatud tapmine, samal ajal kui tapade saate väga mitmest motiivist lähtudes ja mõnikord tapmine on õigustatud hädavajalik. Sama on valetamise suhtes. Kui te ütlete, et keegi mõrtsukas, siis te olete juba talle andnud negatiivse väärtushinnangu, kui te midagi nimetate valatamiseks, siis te olete samamoodi andnud sellele nähtusele negatiivse väärtushinnangu. Ja ta ei ole mitte midagi ütelnud selle sündmuse enda kohta. Maailm, nii nagu ma aru saan, koosneb vähemasti kahte tüüpi asjadest. Esimesi asju me võiksime nimetada faktideks, näiteks, et me istume ümmarguse laua taga ja teisi asju võiksime nimetada väärtusteks. Näiteks, et teie olete hea või teie olete halba põhise tool, mille peal me istuma ammugauba ilus. Et filosoofia, üks paradoks on selles, et väärtusi ei anna taandada faktidel. Ehk teiste sõnadega, kui me nimetame midagi heaks tingimatusi absoluutses mõttes siis see, mis teda teeb niisuguseks, mis teda teeb heaks või mis teda teeb, halvaks ei ole taandatav fakti seisul. Kui menetleme valetamise juurde ja valetamist mõistame. Kui niisugust negatiivset eelhäälestatud, siis pidades silmas seda, mida ma just hetk tagasi ütlesin, me ei oska öelda, missugune asjade olukord peaks kindlasti aset leidma fakti maailmas. Nüüd, mis asi on valetamine, valetamine, see on teadlik, mitte tõerääkimine. Aga ta võib olla ka teadlik, mitte tõerääkimine. Esimene määratlus on avaram ja teine määratlus on natukene kitsam. Ja nendest asjadest ma veidi hiljem ka räägin, aga kaks momenti on valatamise juures olulised. Esiteks ta on teadlik tegevus ei saa kogemata valatud, me ei saa valetada. Juhtumisi, kui te küsite, kas praegu on suvi ja kas me istume troopilises metsas ja noh, öeldakse, et me seda teeme, ma täiesti teadlikult valetan, ei ole. Ei ole võimalik, et see lihtsalt üle keele niimoodi vilksatab, et juhtus, valetamine on teadlik tegevus ja teine tingimus, et see, mida ma väidan olevat, peab siiski tõeks osutama. No ma toon siin näite, kui te küsite, kas president Lennart Meri on praegu stuudio ukse taga ja ma ütlen jah, on küll, ma tahan valetada. Me teeme ukse lahti ja ennäe imet, tuleb kusagilt teisest stuudiost. Just sellel hetkel, kui me seda valet oleme plaaninud, ta seisab ukse taga, meie vale nurja läinud või vahetada, aga me ei ole suutnud valetada meile ei ole vale, kordaläinud agad, vale korda läheks, et oleks valatamise juhtunud, peavad siis mõlemad asjad olema täidetud, seal teadlik tegevus ja teiseks asjad peavad ka niimoodi olema maailmas sätitud vale täkke, läheks. Kas antud presidendi näide, kui te väidate pretsedendi, seisad siin stuudio ukse taga ja täiesti teadlikult püüate valetada sel momendil, kui president tõesti seisabki stuudio ukse taga, ilma et ei oleks sellest teadlik kas antud hetkel teie siis tõesti ei valetanud? Ja ma julgeks öelda, et kui teie tahe oli seda teha? Ja mul oli tahe valetada, aga see ei läinud korda. Analoogia võib ju öelda, et mul on tahe rääkida tõde, aga see ei lähe ka korjata. Kui ma küsin teie käest, kui palju inimesi kaadi kahest töötabki, te ütlete 100 inimest? Teil on tahe, tõtt-öelda, aga see ei pruugi Tähke minna. Ma ei ütleks, et te valetasite, ma ei ütleks, et ta tõtt rääkisite, lihtsalt teil oli kavatsus rääkida tõtt. Kas sa oled juures, saab rääkida ka erinevatest valevormidest nagu nalja vale sissejuhatuses, puudutasite hädaolukorda, kus ütleme, inimene seisab ukse peal. Talle tõe rääkimine võib ohustada iseendalt elu või vara või või midagi muud. Kas saab rääkida erinevatest valeliikidest ja, ja kas siis sellisel juhul, kui need on olemas erinevaid vorme kas mõni nendest on õigustatud mitt õigustatud teatud hetkedel lubatud või mitte? Ja kindlasti saab erinevatest valevormidest rääkida ja peabki rääkima. Ma sissejuhatuses juba mainisin nõndanimetatud valgeid valesid Nendes klassis vait, lais mille suhtes üldiselt ollakse ühel meelel, et neid võiks legaliseerida. Neid võiks moraalselt aktsepteerida. Kuidas suhtuda komplimentidesse? Komplimendid kuuluvad meie igapäevaelu juurde, nad julgustavad inimesi, nad aitavad meid paremini tööd teha, kui me ei ole midagi hästi teinud, aga meie kolleeg tuleb, ütleb, Sa tegid väga hea saatori selleks korda. Siis kuigi ta mõtleb natukene teist asja, aga, aga see julgustab meid. Mis on nüüd oluline valge vale pidamisel? Usun, see on selle valge vole tegija intensioon või, või soov mida ta silmas peab? Kui ta peab silmas mitte meie Tysoojenteerumist vaid ta peab silmas seda, et me teinekord tõesti midagi paremini teeme. Et ta komplimendiga julgustab meid, et annab meile positiivse elamuse, siis võiks öelda, mis selle valega korrast ära. Aga kui eesmärgiks on teadlik sihikindel meie tegevuse desorienteerimine, siis niisugune vale kahtlemata on. Negatiivne moraalsest vaatepunktist samuti hädavaled, mida isikama elu või vara kaitsmise nimel ette võtab. Ütleme, et teil on kodus hulganisti kalliskive, te olete seal kuidagi ära peita, Nad ja tuleb sisse siis röövel, kes küsib, kas teil midagi nende asjade, mida ma siin näen ja kavatsen kaasa võtta ka peiduks, on teie ausa inimesena, pidades silmas moraaliprintsiipi, valetamine on patt, ütlete, ja mul on veel palju muid asju hulka väärtuslikumad kui see, mida te tahate ära viia. No me kõik vast nõustuma, et siin peaks siiski valet eelistama, öeldes, et seal valge vale seal hädavale. Ja seda juhtumit saaks natukene laiemaks avardada. Öeldes, et kaviitlikud valed, mida tehakse rahvuse nimel või mida tehakse poliitika nimel, et neisse ei tuleks päris üheselt ja negatiivselt suhtuda, vaid me peaksime vaatama seda konteksti ja konkreetset olukorda, milles neid tehakse ja miks neid tehakse. Mis on selle inimese eesmärk, kes neid valesid teeb. Aga vaadake, siin on veel üks, teine küsimus, me võiksime seda niimoodi seada, mis on üldse halvasti valak. Miks me leiame, et valetamine on halb? Mis oleks viga maailmal, kui kõik valetaksid nii nagu nad ehk teevad või rohkemal määral valatakse. Mille poolest see maailm, kus aeg-ajalt valetatakse, mõnikord valetatakse, on halvem kui see maailm, kus mitte üldse ei valatataks. Ma pean silmas, kus mitte kunagi röövlitele Vi terroristidele ei öeldaks valesid, kus mitte kunagi ei olda kompliment mis ei ole ehk 100 protsenti õiged. Kas selline maailm oleks parem maailmast, milles me praegu elame? Jällegi, mul ei ole ühest vastust. Me jätkame siitsamast raadio stuudiost, oma saatesarja otsingud ja tänase saate alateemaks on vale ja valetamisest. Stuudios on saatejuht Ain Leetma ja eetika ja religioonifilosoofia õppetooli professor Mart Raukas. Kui raadiokuulaja soovi oma mõtteid avaldada kirja teel, siis kõik kirjad on oodatud aadressil raadio kaks, Gonsiori 21 või siis ka telefoni teel tööpäeviti kella 10-st viieni, Eesti luterliku tunni numbril kuus 314 311. Niisiis vale ja valetamisest enne muusikapausi. Te puudutasite põgusalt vale alavorme ja, ja jõudsid natukene rääkida rohkem valgest valesti, ehk siis häda valest. Tahaksin selle juurde tagasi tulla, sest ma olen tihtipeale inimesi lausa mõnuga näinud, ennast õigustavad, et noh, ma kasutasin hädavalet, kust maalt võiks minna hädavalepiir, tähendab kust maalt on nüüd see punkt, mil ma võin öelda, et ma olin sunnitud seda tegema, et see oli tõesti hädavale. Üldse. Ja selliseid piire tõmmata on üks keeruline tegevus, kuid ehk saaks niisuguseid testi teha, või kui inimene teadlikult valetab. Ja kui ei ole mingisugust argumenti, kui ei ole mingisugust põhjendust miks ta seda teeb. Kindlasti tegemist vale, aga mitte hädavalega. Ja kui see põhjendus, mida inimene oma male jaoks ette näidata suudab on selline, et tema kaal on tunduvalt väiksem sellest kahjust või sellest kaalust, mida kahju tema poolt tekitatud vale läbi on toonud, siis võiks öelda kaatse hädavale ei ole õigustatud põhjendatud. Aga kui keegi toome näite, valetab röövlile, selleks, et päästa kümneid või sadu inimelusid või üksainuski inimelu siis vale läbi tekitatud kahju. Ja siin see on ainult aimatav on tunduvalt väiksem võrreldes selle kahjuga, mida valgemale toomata. Ma tahaksin tuua ühe näite ühest filmist, kus on tegemist katoliku preestriga kes teadis, et temaga reisib kaasas üks kurjalegi tema enda autos ja see kurjategija nägi politsei, tulevad diagalüsaadel peatuda ja puges kähku siis auto taha sinna pagasnikusse. Ja saabus siis politsei, kes küsis sele preestri käest, et kas ta ei ole näinud seda sellist isikut anti vastavalt kirjeldus ja preester teadis väga hästi, kellest jutt on, keda rääkis nendele tõtt, aga ta rääkis seda ladina keeles. Kas antud hetkel on tegemist valetamisega või, või millegi muuga. Nojah, ma ütleks, et preester oli sellisel juhul vast Jesu ehita. Kes niisuguste asjade pealemeistrid on? Seda võiks täiendada. Pühatanaasias oli ühel eluperioodil oma vaenlaste poolt aktiivselt taga kiusatud ja kui ta siis nende eest põgenes sõudes mööda jõge ja kinnivõtjad tulevad teisest suunast Dallase õudes vastu ja hüüavad Atonaasiusele ilma teda ära tunneks, mees, kas sa oled reetur, rattanaasiust näinud, siis Apanaasias vastav ja muidugi ta ei ole teist üldse kaugel. Ja kinnivõtjad sõidavad tast mööda, kas ka meil siin on tegemist valega? Ole kahtlemata on olemas ja see on ka selle preestri juhtumi puhul, kes ladina keelt räägib, sest valetada ei saa ainult mitteverbaalselt, vaid ka oma hoiakuga žestiga näoilmega või siis, kui soovite vaikimisega sealt rääkima, peaks. Nüüd ma tooksin veel selle hädavalega seoses ühe küsimuse veel. Nimelt kui tõesti oleks tegemist olukorraga, kus heliseb uksekell ja ukse peal seisab mõrvar ja mõrvar küsib selle inimese käest, kes siis ukse peale tuleb, et kas ta ema näiteks on kodus, inimene on täiesti teadlik sellest, sellel mõrvaril on nagu meiega mõrvariks nimetama plaan tema ema tappa. Ja ta ütleb ei. Nüüd lugedes pühaugus tiinust siis augus tiinuse vastus on väga konkreetne, isegi sellisel juhul ei tohiks inimene öelda ei, sest ta täiesti teadlikult valetas. Mis on sinu jaoks, on absoluutselt lubamatu, kuidas kommenteerida Augustinas siin? Püha Augustinus võib oma arvamuse juurde jääda, minul on natukene küll teine arvamus, mis nii püha ei ole ja see seisneb selles, et me peaks laiemalt vaatama, mis asi on vale ja ma tuleksin selle küsimuse juurde, mis on valel kui niisugusel üldse viga mille vastu vale eksib, mis valel, kui sellisel üldse viga. Vastus oleks ehk vale, kahjustab meid alati, kahjustab meid, keda ta kahjustab, selle mõrvari puhul, kes ukse taga seisab tõenäoliselt ainult mõrvahi plaane, aga mis on viga siiski valel kui niisuks. Ma arvan, et sellele ei ole ühest vastust olemas. Me saame näiteid tuua, kus inimene valetades, mis teeklaasis on paneb kedagi teist tee asemel arseinikut jooma või me näeme kohe, millised on vale kahjulikud tagajärjed. Aga teisest küljest me näeme ka niisuguseid asja nagu valgeid valesid hädavalesid ja me näeme, et valel on on mõnikord üles ehitatud päästefunktsioon, mis siis on valega viltu, mis siis valega globaalselt on halvasti, teda taunitakse hukka mõistetakse ja valetamist surmapattude hulka arvatada. Ma arvan, seda ei saagi muidu mõista, kui maailmale ei vaadata laiemalt ja filosoofilisemalt. Ma arvan, et tegelikult valetamine puutub mitte niivõrd verbaalse väljenduse, kuivõrd tahte valdkonda ja vale, mis on ette võetud pahatahtlikult kahjustamise eesmärgil omab seda sihti, et ta ei räägi, kuidas maailmas asjad tegelikult on. Et meie kõigi eesmärk kui inimeste eesmärk on lõpuks tunda ja teada selles, mis asi on tõde, osaleda tões, sõltumata sellest, kas te olete lihtsalt vaimulik või te olete filosoof, lihtinimene püüda tõe poole, on meiega, inimeste moraal on eesmärk, sõltumata sellest missugusesse religioossete konfessioonide kuurort või kas ta üldse mingisse religioosses konfessiooni kuul mõista seda, kuidas maailm on, kuidas asjad tegelikult on selle näilisuse taga, mida me ise kultuuriks nimetame ja mida me enda ümber hoogsalt ehitame nende meediaklippide taga, mida me enda ümber ehitama mõista, kuidas maailm on, kui kõik see kõrvale jääda. Ja siin võiks öelda, et ühed inimesed tahavad mõista ja näha, kuidas maailm tegelikult on ja teised inimesed hirmuga ehk aimates, kuidas maailm on seda maha salgavad või seda näha ei taha. Ja just viimasel juhul meil ongi tegemist vale, kõige globaalsema vormiga ja see on küsimus tahtest. Ma ei taha aktsepteerida, mõista, teadvustada asju nii, nagu nad on erinevalt inimesest, kes ütleb, tegelikult tahan mõista maailma nii nagu ta. Ja see ongi oluline Erinevus nüüd tõe ja vale vahel ja tõe rääkimise ja valerääkimise vahel. Sest inimene, kes tahab mõista, kuidas maailm tegelikult on võib selles protsessis kasutada erinevaid valesid, hädavalesid valesid selle nimel, et lõpuks jõuda selle tõe juurde. Samal ajal oskan ette kujutada inimest, kes kramplikult hoiab kinni igast sellisest tõe rääkimise juhust. Ta piinlikult täpselt vaatab, et ühel hetkel ta ei valetaks, aga ta ometi teeb seda, teeb globaalselt. Nüüd tulles selle juurde, et valetamise juures kas seal on midagi halba, et inimene, kes otsib tõde, kasutab vahepeal hädavalasid, vahel valesid selleks, et selle tõeni jõuda? Minul tegid küll kohe. Selles suhtes need küsimus teemal, kas eesmärk pühitseb abinõu selleks, et saada teada tõde. Kas inimene võib kasutada isegi pidanud hädavalet vaid valed. Nojah, see on, see on tervikutunnetuse küsimus, mina julgeks öelda, pidades silmas valesid ja mitte just valetamist, sest valetamine on Apojovi negatiivne nähtus. Male rääkima ei ole ilmtingimata veel valetamine. Ja hädavale ei ole valetamine. See on see sõna loogika või see trikk, mida te keelde panetaja küsides, kas valetamine on halb, ma ütleks loomulikult, miks te seda sutsu nimetate, valetamiseks, aga mitte iga iga vale ei ole valetamine. Me jätkame, tahtsid raadio kohe stuudiost oma saatesarja otsingud ja tänase saate alateemaks on vale ja valetamisest. Stuudios on saatejuht Ain Leetma ja eetika ja religioonifilosoofia õppetooli professor Mart Raukas. Kui raadiokuulajale mõtteid vaja avaldada kirja teel, siis kõik kirjad on oodatud aadressil raadio kaks, Gonsiori 21 või ka telefoni teel tööpäeviti kella 10-st viieni Eesti luterliku tunni numbril kuus 314 311. Enne muusikapausi me rääkisime natukene lähemalt nüüd valgest valest või häda valest. Kas. Võib veel rääkida vale erinevatest vormidest peale selle. Kahtlemata võib rääkida niisugustest valevormidest, mida ehk esmapilgul mäe valena väga ei tunne ja mis ei ole ehk otse, suisa vale, nagu plaanitud või või mis ei mahu sellise teadliku vale määratluse alla. Usulatüheks valevormiks siin erinevad autage, nõustuksid minuga on ebakompetentsus küsida, mille suhtes inimene ebakompetentne inimene valetab, siis võib öelda eelkõige ta valetab ise endale näidet tuua. Kujutage ette Eesti riiki, nagu ta praegu on ja neid võimaliku ametikohti, mida täitma tuleb hakata ja täidetakse erinevates Euroopa ühenduse institutsioonides. Ja inimene, kes sellele tähtsale kohale satub, võib sinna sattuda ideaaljuhul oma identsuse ja hariduse tõttu, aga pigem kipub ta sinna sattuma oma lojaalsuse tõttu mingile poliitilisele parteile liikumisele. Ja kahtlemata selle inimese roll Eesti esindajana on väga suur riigivalitsemine või eksperdid. Kui inimene valetab ise endale öeldes jah, ma tegelikult küll panna sellele vastutusrikkale ametipostile ja seda ta tegelikult ei ole, siis tagajärjed võivad olla hukutavad nii temale endale kui ka kõigile. Ma ei usu, et igal hetkel inimene valetab. Kui Est sõidate Estonian häiriga ja keegi avaldab soovi lennukit juhtima hakata, siis on kohe ilmne, mida ebakompetentsus endaga kaasa toob, aga riigi valitsemisega on niimoodi, et ebakompetentsus ei paista silma sedavõrd teravalt. See vale, mida inimene iseendale ja teistele teeb, ei paista sedavõrd teravalt silma, kuid tagajärjed võivad olla sama, vaid hukutavad. Kas ebakompetentsuse juures võib olla tegemist valega, kus inimene seda teadmatult? Kahtlemata. Aga sellistel ametipostidel, kus keegi on ekspert või peab olema kompetentne ja mitte ainult ei pea millegi suhtes olema kompetentsed vaid me peame ka aru andma, kas meie teame seda ei tea, milline on minu kompetentsimäär. Hea ekspert ei ole mitte ainult asjatundja, vaid ka inimene, kes suudab öelda. Siin on minu kompetentsuse piir ja selle piiri ületades inimene valetab teistele iseendale, see on põhjus, miks me seda valede hulka loeme. Ma olen kuulnud tihtipeale inimesi kommenteerimas meediatööd ja on isegi käibel selline fraas nagu meedia vale. Kas on teil selle kohta mingisuguseid kommentaare? Ma arvan, see termin on osaliselt õigustatud põhjusel meedia loob oma maailma kõrvuti ja paralleelselt maailmaga, nii nagu ta on, on meedia loonud oma maailma. Sest mis on meedia, meedia on just nagu meie meeleelundite pikendust. Ta viib meie silma sinna, kus see muidu ei ulatu taks, ta pikendab meie kõrva, ta viib meid sündmuskohale. Meie meeltemaailm on tänu meediale pikenenud ja lõppkokkuvõttes ei ole see meeltemaailma pikenemine mitte neutraalne nende võimalike tõlgenduste suhtes, mida meedias töötavad toimetajad ja režissöörid on ette määranud see, mida me kuuleme, see, mida me näeme ja see, mida me ei kuule ja ei näe. Sellest sõltub meie arusaam maailmast. Ja kui meedia loob oma maailma ja meedia dikteerib, missugused sündmused on olulised, aktuaalsed ja tähtsad siis meie arusaam maailmast võib olla kas tõesem vähem tõesem. Ja meie kui inimeste moraalne kutsumus on mõista maailma, nii nagu ta samal ajal kui meedia moonutatud maailma läbi selle võimaluse muudab meile raskemaks või isegi kättesaamatuks pakub tõelise maailma asemel surrogaat. Selles seisnebki meedia võimalik vale. Kuid ma ei tahaks olla hüpet kriitiline meedia suhtes, nii nagu on halb meedia, nii on olemas ka hea meedia, nii nagu on ebaoskuslik silma ja kõrvasuunamine, nii võib ka seda hästi teha. Ja hea meedia näiteks võiksin ehk tuua olukorra, kus minu käe peal on kell. Mitte lihtsalt ei vaatle seda, vaid ma võtan kapsli lahti ja ma näitan seda kella kõigepealt ühelt poolt, siis teiselt poolt ja seda peakski hea meedia tegema, näitama, kuidas seierid kui meil ühel kellapoolel on seotud hammasrataste liikumisega, teisel kellapoolel seda nähes. Mõistan, kuidas tegelikkus on, kuidas maailm on. Seda peaks ehk meedia tegemagi. Tulles tagasi August tiinuse juurde, siis ma esitaksin võib-olla natuke teise nurga alt selle küsimuse valetamise, ütleme siis negatiivsest negatiivsust. Et minu meelest on ikkagi tegemist konkreetselt ükskõik millise valega tegemist ei oleks inimese enda tahtega varjata tõde või mitte rääkida. No ei ole niimoodi, sest mis vale on vale, vale, vale on tegelikult teatud väide teatud väide, mis ei vasta asjade seisul. Vale on see, et, et kaks pluss kolm, neli, kaks pluss kolm on teadupärast viis sabale. Valetamine on tegevus, kus teadlikult varjatakse tõde. Kas teadlikult räägitakse mitte tõde? See teadlikkuse moment peab siinjuures paratamatult olema. Siit muuseas järeldab, et valetaja ei saa kunagi päris ignorantne inimene olla. Alati esiteks peab teadma või vähemasti aimama, mis on tõde. Ta peab vähemasti teadma tõde, suure tõenäosusega on nii ja nii, aga mina ütlen teistmoodi. Nii et valetamine on üks sammukene komplitseeritum tegevus kui tõe rääkimine. Ja valetaja peab olema ka, eks sammuke, komplitseeritum inimene kui, kui lihtsalt tõerääkija. Aga vale, see on teatud väite või teatud teooria hüpoteesi mittevastavust tegelikkusele seal, nii nagu ma aru saan, ma helistan siis valeta ja valetamist nagu ka tõde ja tõe rääkimist. Sellisel juhul ma piirduksin sellesamaga kui lihtsalt valetamine konkreetne tegevus, kus inimene räägib mitte tõtt või siis räägib mitte tõtt. Ja, ja. Alternatiivteadlik teadlikult seda teeb siis, kui sajandeid tagasi vanemad õpetasid oma lapsi, et maakera on lapergune, siis nad mitte ei, ei valetanud oma lastele kuigi see, mida nad väitsid, osutus valeks. Nad tegelikult ei tahtnud valetada. See on olukord, kus me ei saa rääkida valetamisest, aga saame rääkida valesti. Nüüd antud juhul vältes valetamisest siis valetamise juures, sellisel juhul peakski olema alati inimese vaba tahe sest tuua siis nüüd selle näite, kus inimesed õpetasid seda, et maailm on järgmine. Siis tegemist ei olnud kindlasti mitte valetamisega. Aga mida ma tahtsin lihtsalt öelda, on see, et kui ma täitsa kindlalt usun, ma tean seda, et maailm on lapik ja ma püüan seda õpetust edasi anda siis ma ei valeta, kuigi ta ütleme, et ei vasta tõele. Aga valetamine on seotud. Kindlasti on see vaba tahte konseni. Ja see, see on, see on äärmiselt oluline, oleme praegu jõudnud vaba tahte küsimuse juurde, inimene on üks niisugune olend, kes laudadest ja toolidest ja ma arvan ka loomadest erineb vaba tahte poolest, inimene võib midagi teha ja võib mitte teha ja see, kas ta teeb üht või teistpidi, on suurel määral seotud tema loba tahtega. Vaba tahe ise on niisugune keeruliselt lahti seletatav ja, ja päis müsteeriumi taoline asi. Aga olgu ta pealegi, niisugune tema seos valetamisega on ehk niisugune, et lõppkokkuvõttes valetaja. Ja ma pean siin silmas globaalselt. Valetab Ta ei taha aktsepteerida maailma nii nagu ta erinevalt siis tõe rääkijast, kes tahab või jaotab maailma niimoodi, nagu ta on. Ja see ongi globaalne. Erinevus maletaja globaalses mõttes ei aktsepteeri tegelikkust. Ei aktsepteeri tõde, tõerääkija respekteerib tõde, ta jaotab tõde, see on puhtalt tahte küsimus. Tänapäeva Eesti ühiskonna hetkeolukorda. Kas võiks öelda, et Eesti ühiskond on vale ja valetamise suhtes suhteliselt terve või on ta siiski küllaltki haige, karantiinis kambale valetan? Seda on raske öelda, aga ühiskondlikud valed, mis on täiesti olemas, mis on märksa globaalsemat kui lihtsalt mingit lauset või ütlused, mis tegelikkusele ei vasta ja mida teadlikult ette võetakse. Globaalsed valed. Meie perspektiivi suhtesse ja meie elu mõte suhtes ei valeta ja ainult poliitikud, vaid ka religioossed tegelased. Ja nii nagu saab rääkida õigest religioonist, saab rääkida valesti. Religioonist saab rääkida inimestest, kes seletavad meile, mis on elu mõte või milline on maailm. Ja nad teevad seda tegelikult valesti. Meie arusaam maailmast muutub vääraks, selle asemele talla tõde ja ta võiks olla tõotab Eesti ühiskonda, kui nüüd konkreetsed maks minna puudutavad, valetab väga mitmes aspektis. Üks niisugune tekitav aspekt on olnud kõrghariduse aspekt aspekt selles suhtes, mida noor inimene keskkoolipingist tulles tegema peab. Ta peab endale leidma konkreetse ülikooli, kus õpinguid jätkata. Kuid see, et akrediteerimine on veel poole peal või ei ole õieti sinna jõudnud see tegelikult on valetamise noorele inimesele. Milline on haridusmaastik, kus tasuks oma õpinguid jätkata ja kus mitte. Nii et need asjad on, on keerulisemad. Kas on üldse võimalik rääkida sellisest terminist nagu ühiskondlik vale ühiskond, kes koosneb üksikinimestest? Siin me peaksime siis rääkima ideoloogiatest või õpetustest, mis puudutavad mitte üksikinimest, vaid veidi ühiskonda tervikuna. Või siis niisugustest õpetustest, mis puudutavad kõiki ühiskonna liikmeid, nagu ma juba mainisin, religioosseid tõdesid, neid teadupärast on, on palju ja veel rohkem neid juurde tuleb öelda, et nad kõik on õiged, tähendaks langeda liigse optimismi ohvriks. Kindlasti suur osa neist on, on valad. Antud juhul, kui rääkides ideoloogiast, eks ole, või üksikinimese valesti, et inimesed, kes seavad kogu ühiskonna, kui ideoloogia on väär või vale ja seda täiesti teadlikult rakendatakse edasi või püütakse selle nimel edasi rabeleda, rügada, kes on selle eest, siis vastutab. Tõmmata selle ideoloogia loojatele ideoloogia, propageerijad, selle ideoloogia ellurakendajad, aga siin on see küsimus, kuivõrd teadlikud need inimesed on, kui teadlikult ideoloogid, kes ise võivad ajuloputuse ohvriteks olla sattunud kõue teadlikult nad seda kui valed tajuvad, sest veelkord valetamise üheks tingimuseks oli, et inimene teadlikult räägib, mitte tõtta. Tihti räägitakse igasuguste halbade asjade vastu ravimitest. See on olemas valetamise vastu mingisugust ravimit. No üks selline ravim, eks ole, et kui te ei taha valetada, aga te peaksite just nagu valetama siis pigem vaikida. See on väga hea nõuanne, nii et armsad Eestimaa kodanikud paneme siis vait olla, kui rääkida mitte tõtt või rääkida mitte tõde. Armsad raadiokuulajad, need olid vast vähesed mõtted tänases saates valest ja valetamisest. Ja kui teil on soovi avaldada oma mõtteid kirja teel, siis kõik kirjad on oodatud aadressil raadi kaks, Gonsiori 21 või ka telefoni teel tööpäeviti kella 10-st viieni. Eesti luterliku tunni numbril kuus, 314 319. Aitäh Mart Raukas. Tulite siia stuudiosse ja olite nõus oma mõtteid avaldama minuga kui ka raadio kahe kuulajaskonnaga. Aitäh teile ja raadiokuulajatega, kohtume nädala pärast ja siis on hoopis teine teema, teine külaline. Ja teemaks on siis. Saade valmis koostöös Eesti luterliku tunniteenistusega.