Kuu sündmus. Tere õhtust, Te, kuulete selle aasta esimest kuu sündmuse saadet ja kellega ei ole veel õnnestunud eetri vahendusel kohtuda neile siis minu poolt härra arvamata kaunist, alanud aastat. Olen saatejuht Kerttu Soans ja tänane kuu sündmuse saade. On palunud külaliseks kirjanik Olev Remsu, aga enne, kui tänasest saatest enne veidi sellest saatesarjast kuu sündmus, meenutamaks siis vanadele kuulajatele ja tutvustamaks, siis uutele kuulajatele, mis saatega tegemist ikkagi on. Saade on eetris juba kolmandat aastat ja iga kuu on siis valitud sellesse saatesse möödunud kuul toimunud kultuurisündmustest üks. Muidugi ei võta mina saatejuhina endale mingit õigust teha Ühes kuus toimunud sündmustest valikut selles mõttes, et ma valiksin mingisuguse, kõige parema või kõige olulisema või kõige tähtsama või üldse mingisuguseid kõigema ürituse ja sündmuse, vaid lihtsalt üks märkimisväärsete seast on siis valitud selle saate sisuks ja tavaliselt on meil olnud nii, et et see sündmus on ajendiks, aga saade ise siis tiirleb selle sündmuse ümber võttes siis teemaks veel hoopis laiemaid asju, kui see nähtus ise oli. Aga täna siin stuudios kirjanik Olev Remsu ja mina, saatejuht Kerttu Soans ja kõne all eelmise aasta detsembrikuus ilmunud uus raamat. Olev Remsu raamat Ungern-Sternberg sõjajumal esimene ja teine osa ja palun kuulajates vabandust oma halva hääle pärast, aga kuna olen küsija rollis ja kuna õnneks vastaja on niisugune sõnaosav Olev Remsu, kes nii kõnes kui kirjas armastab suuri vorme, siis ma loodan, et, et minu halb hääl ei riiva mitte just tihti selle tunni jooksul kuulaja kõrvu. Aga enne Olev Remsu, kui räägid oma raamatust sulle tervituseks üks minut Ja ma soovin kõigile head uut aastat see sõltumata sellest, kas me elame siis uuel sajandil uuel aastatuhandel või peame 353 päevasel ootama. Kuid kõigile tuttavatele ja kõigile lugejatele ja kõigile kõigile tõesti head uut aastat. Ja eelmise aasta detsembrikuus ilmus siis sinu uus raamat, jällegi mahukas raamat. Tegemist on tõepoolest siis Roman või siis Robert Ungern-Sternbergi, täpsemini on ta nimi siis saksa ja eesti keeles, ütleme niimoodi. Parun, Robert, maksime Maximilian Nikolai fon Ungarist, Thunberg vene keeles on ta tuntud Roman Timofejev, Ungarist vendak. Ta oli noh, ütleme ikka täiesti venestunud inimene ning on õige õigem teda võib-olla tõepoolest siis vene nimega Roman Ungern-Sternberg kutsuda. Mina olen siiski kasutanud Robertit, kuna ma tunnen, et Tallinna Hiiumaalt pärit, las ta siis olla Robert selle üle on vaieldud tükk aega, kodus kutsuti teda tõepoolest rohkem romaaniks kui Robertiks. Tema elas oma pärisisaga, kes oli ka Ungern-Sternberg, loomulikult ainult viis elu esimest aastat. Siis tema ema abiellus uuesti, abiellus väga tuntud vene sõjaajaloos mehega fon, renn kampsuniga, kes oli tsaariarmee esimese armee ülemjuhataja esimeses maailmasõjas väga tuntud kindral ja parun samuti ning fon, leinan, kamp oli venestunud baltisakslane ning siis kodus kutsuti teda, kutsuti teda siis romaaniks. No ma ei tea, kuidas, kas on õigem robot või Roman. Selle üle on muide isegi Postimees vaielnud. Postimehes vaieldi keegi. Mongoolia uurija Inglismaalt Londonist saatis Postimehele kirja, kus te ütlesite, et ei ole Robert Ungern-Sternbergi olemas. On Roman Ungern-Sternbergi olemas. Tal oli muide kokku seitse eesnime ning nendel vaheldusid nii et selle üle võiks lõputult vaielda, kuid jätame selle ära. Tegemist on siis kõigepealt ühe fantastiliselt suure suguvõsa esindajaga Ungern-Sternbergide esindajaga. See suguvõsa ise arvab, et ta on päris killast. Anttila oli teatavasti siis hunnide hõimupealik hunnide juht, kes viiendal sajandil, see oli vist 453. Ta suri. Täpselt noh, umbes niimoodi viiendal sajandil siis vallutas terve Euroopa alistas endale siis kuskilt toni tasandikest kuni Reinini välja, seal siis idast läände, kuid põhjast kuni kuni Skandinaaviani kuni tänapäeva Stalini. No kui selle kohta muidugi mingeid dokumente ei ole, ei saagi olla tollest ajast, kas nad on siis Ungern-Sternbergi pärit sellest Attilast või ei ole. Aga see selleks, kuid kindlasti on nad olnud Ungari kuningad. Sance Ungern ei ole sugugi juhus, siis on nad olnud ka vene või täpsemini väljendudes küll slaavi vürstid. Noh, isegi on teada, kus see kuklase vürst Jatško, kellega siis, kes siis oli eestlaste poolel Tartus Toomemäel aastal 1224, see on ka Ungern-Sternberg hõi hõimkonnast ning tollal võitles näiteks siis eestlaste sedasama jätka vastu K2 Ungern-Sternbergi Tartu all, need olid sakslaste poole ja fantastiliselt suur suguvõsa kus on äärmiselt tarku, äärmiselt haritud, äärmiselt toredaid inimesi ja tõepoolest siis umbes võib-olla alla 10, ma täpselt ei teagi, seda suguvõsa peaks kuidagi uurima maa, nii palju pole uurinud selliseid aferist isegi mõrtsukaid, Kalda, piraat ja noh, me oma Eesti ajaloost teame, eks ole, kaldabiraatoni meil kes tibutas võltstuledega Hiiumaa randa laevu ning tappis siis meeskonna ning võttis kogu Moona ja lasti ja siis varanduse endale on olnud päris ehtsaid piraate. Ühesõnaga üksikuid üksikuid erandeid on, niisugusi lõid, hullumeelseid olnud ja nii edasi. Kuid üldiselt on äärmiselt väärikas, äärmiselt väärikas suguvõsa. Ja seal on suursaadikuid, ministreid, professoreid, sellesama ütleme siis, Roman Roberti isa, pärisisa oli tsaari Venemaa toitlustusminister. Ja oli, oli ka, oli ka vastav ala professor Peterburi ülikoolis ning tema on muide mees, kes tõi Venemaale viinamarjad Krimmi, mis kuulusid Venemaal ja tegi ka šamp panna tootmise, nii et ühesõnaga selline väärikus on suguvõsa suguvõsa ei näe loomulikult hästi. Et nüüd sellistest paarijatest ebaõnnestunud inimestest palju kirjutatakse, tunnet, tuntakse palju huvi, mis nagu määriksis suguvõsa on ju selge, et kui emal on seal noh, ütleme kümmekond lasteaia olgu vähem või rohkem ning üks laps läheb aia taha. Nii. Kõik räägivad ainult sellest ühest ja teised on kõik professorid, ministrid, suursaadikud, aadlikud ja nii edasi. Tehtavast ei tule mitte keegi mitte mingit huvi. Siis saab lõppude lõpuks tema isa ikka saavad vihaseks küll, et hetke järele, et meil on korralik inimesi. Nii on ka ühesõnaga Ungern-Sternbergide suguvõsa eestseisus kanad ei näe tõesti tõesti hea meelega, et sellest Roman Roberti vastu nii palju huvi tuntakse. Temast peaks olema umbes 51 raamatut rohkem või vähem, nii et minu, need kaks, õigemini nüüd juba kolm raamatut, mis ma olen kirjutanud. Lisa palju infi tähendab, ühesõnaga kogu maailma mastaabis sellele Roman Robert ja tegemist on muidugi muidugi noh, ütleme niisuguse maailmatasemel lausa fantastilise looga, fantastilise inimesega, fantastilise jutustusega, nagu nüüd öeldakse, siis narratiiviga ja noh, mis ta tegi ta siis, ühesõnaga oli kõigepealt valge ohvitser kodusõja ajal Venemaal Baikali taga, kust ta tõusis kindralleitnandiks, ta oli Atomaalsemjonovi poolt, see tähendab, et ta oli siis kahjuks peaaegu ametliku valitseja admiral koltšaki vastu, valged ju omavahel selliseid, mis oligi üks punaste võidu peapõhjus. Kuid ta ei allunud ka eriti lattomaalsemjonovile. Kindralleitnandina lõid oma Aasia esimese ratsaarmee ning sellega läks vallutama siis alad, mida me tunneme tänapäeval siis Mongoolia või Välis-Mongoolia või siis Põhja-Mongoolia nime all. Vene-Hiina lepingutes on selle nimi. Põhjuseks oli asjaolu, et hiinlased olid neid lepinguid Hiina vabariiklased, kui täpsemini väljendada olid neid lepinguid rikkunud ning sisuliselt okupeerinud selle alla, siis selle Mongoolia juba aastal 1911. Kuna Venemaa oli seotud, siis esimese maailmasõjaga oli kõigepealt ühesõnaga pärast jaapani k sõda oli ta nõrgenenud, siis oli seotud esimese maailmasõjaga ja vene Venemaa ei saanud anda väärilist vastust. Nii kui seesamune Ungern-Sternberg otsustas siis oma armeega seda teha. Ja tõepoolest võtsid hulga ära, mis on tänapäeval, tunneme bataarina Punase vägilasena see purgaa tähendab, on siis Mongoolia põhja Mongoolia pealinn ja ta on seal oli siis tollal koos hiinalinn vene juudilinn ja siis ka juurtadest koosnev mongoli linn kuid kõige tähtsam on ta muidugi budismi pühamu. Seal olid siis tohutu tohutu suured templid, seal elas Bogdo keegel Pakto keegel, kes oli siis Mongoolia vaimulik ja ilmalik valitseja ning kelle siis aastal 1911 olid võimul hiinlased kõrvaldanud ning viimasel aastal siis aastal 1900 19. 920 hoidnud koguni koduarestis. Ja siis noh, Ungern-Sternberg võttis selle väga kavalalt. Ta oli geenius, strateeginaalide täiesti geenius. 29 lahingut pidasid oma armeega, ta võitis need kõik tegelikult. Ja väga kavalalt vallutas Kaur ka ning pani siis selle Bogdo keegini Uuest võimule. Sebogdageen oli muide pime edasi ja vaatamata sellele, et ta oli vaimuliku kelluka ordu ülempreester oli ta küllaltki naiste ja šampusemaias, nii et omaette omaette väga-väga-väga. Imelik inimene. Ja muuseas, tal on sünni ja surma aastal nii kummaline, kui ei ole täpselt samad mis Lenini 1000 870924. No see, see on, see on muidugi juhus, aga tegelikult oli see Bogda keegel muidugi Ungern-Sternbergi marionett ja Ungern-Sternbergis valitses lühikest aega siis kogu Suur-Mongoolias sensis Mandžuuria, Burjaatias ja tuva siis Sise-Mongoolia ehk Lõuna-Mongoolia, mis on siis tänapäeval Põhja-Hiina Li ning ning siin ja seal veel niisugusi, Baikali ümbruse maid Irkutski kubermangus ja nii edasi. Ja need piiritel muutasid, kuna kogu aeg sõda käis ning ta oli abielus, oli Hiina printsessiga, mis on, mis on väga-väga oluline detail tema tema eluloos. Ja oletatavasti see hinnaprintsess jäi temast puutumatuks. Vaatamata sellele, et ametlikult oli abielus seotud sõlmitud abielu oli sõlmitud muide urgas luterlikule. Kuigi kuigi Hiina printsess ega Hiina printsess oli katoliiklane nagu nagu see viimased keisrid kõik. Et selles mõttes juba täiesti butistiks muutunud Ungern-Sternberg pidas oma esivanemate esimene tõusust lugu ning sõlmis selle abielu kui luterliku. Selleks oli keegi Süts, kes oli sealsamas suur kaas olemas, kes oli luterlik pastor ning kes siis selle abielu sõlmis. See Ungern-Sternbergi on noh, minu jaoks ma ei ole kuskil näinud ja ma arvan, et ei ole olemaski ma niisugusi, veidrusi, drastilisi ideid, kogul kõige fantastilisem idee, mida ma olen üldse terves ajaloos ajaloos ühesõnaga kuskil lugenud, kuskilt tähele pannud, kõrva taha jäänud. Kõigepealt ta muidugi tahtis taastada kõik keisririigid, mis aastaks 1920 olid siis kadunud edasi. Segan korraks siia vahele, et sa rääkisid, et ta võitis kõik lahingud, aga kes olid need, kellega ta võitis lahingud, kes olid need tema? Ta peamised sõdise muidugi bolševike ka tähendab, kas kodusõda käis ning Hiina vaba riiklastega ning hästi palju oli tollal selles kandis ka igasuguseid selliseid röövliröövlikamp armeesid ning täiesti ühesõnaga mitte punaseid ega valgeid kuuluvaid armeesid nii-öelda ühesõnaga tollal, kes kõikide sõda kõikide vastu oli tahutud terror, muuseas õudselt õudselt piin, piinamisviisid nii valgete, punaste kui hiinlaste poolelt, mida me ei kujuta endale ette selli, sellised jõhkrad ja jubedad piinamised. Kusjuures ka Ungern-Sternberg, muuseas harrastas meedia nii et siin ei saa talle teha mingit mingit erandeid, kuigi ta oli väga kõrge haridusega Sorboni haridusega oskas vabalt kaheksat keelt ja minu nagu ütleme ideed teda valgustades ongi, ongi see, et intellektuaalsus ei too nagu õigust, intellektuaalsus ei aita maailma, ainult selleks on vaja südant, on vaja armastust, mis seda aitaks, et ta oli tõesti, noh, ta oli 30 viieaastane, kui ta siis ajaloo areenilt kalus. Tal oli oma ülem peaaegu tähtsamad kohad, tal oli muidugi Tokyo, Peking Harbiin ja siis punaste mitmesugused armeed seal ja ka dalai-laama juures, Haasas olite oma luurajad, nii et tal oli praktiliselt üle Aasialine luurevõrk, mida ta isiklikult juhatasin, ühesõnaga niisugune lausa lausa fantastiline mees. Aga tema idee seisnes selles, et ta taastab kõik keisririigid Hiina keisririigi, kõigepealt siis Vene keisririigi siis Austria-Ungari keisri-saksa keisririigi kujutage ette ja Ta oli siis noh, ühesõnaga vene aadlik, äärmiselt aateline mees ning tema arvas, et Euroopa ei saa vastu bolševismi üle Euroopa on mandunud, kadunud lagunenud maailm ning Euroopat tuleb värskendada, et taastada au ja väärikuse ideaalid, mida siis bolševikud nii jõhkralt jalge alla tallavad. Ja selle au ja väärikuse leidis ta mongolite hulgast. Kuu sündmus. Kuu sündmuse saatekülaline on kirjanik Olev Remsu, kes räägib oma raamatust Ungern-Sternberg sõjajumal, mis ilmus eelmise aasta detsembrikuus. Jäime siis nende mongolite juurde ja tal oli siis tahtmine nende mongolitega siis noh, nõndanimetatud vabastada Venemaa Euroopa ning järgmine samm oli puhtalt ul. Tema siis mongoli sõdurid pidid sund rasestama, Euroopa naised, ma rõhutan, sund rasestama euroopa naised, kellest siis sünniks nüüd uus Veerline, aus põlvkond eurooplasi, kes on siis äärmiselt puht Ta mongoli verega rikastatud ning nemad siis suudaksid piiri panna au ja väärikuse ideede langemisele ning vastu seista bolševismi. Vaat niisugune idee, ühesõnaga ajaloos on kõike, on massilisi tapmisi, Väikelaste tapmisi, on ajalugu, nii hull, kui veel saab olla, aga niisugust ideed sund rasestamis ehmetutel kuskilt varem leidnud ja see ongi selline ja sellist tööd ta tegi ning sellega ta jõudis küllaltki küllaltki kaugele. Ta oli ümbritsetud peamiselt Laamadest, aga ka päris niisugustest mõrtsukate, massimõrtsukate staferistidest ja nii edasi ning tollal oli ühesõnaga arvati, et Nikolai, Teise vend, hukatud tsaari Nikolai, teise vend Mihhail sai põgenema, tema oli muide Tjumiinis vangis seesama Mihhail, kes pidi siis kindralstaabiplaanide järgi 1900 seitsmeteistkümnenda aasta märtsis veebruaris nõndanimetatud bolševistliku termini terminoloogia veebruarirevolutsioon võimule tulema kui kindralstaap. Ta ei olnud rahul Nikolai teisega ja tahtis panna tema venna Mihhaili, kuid Nikolai, teine loobus teatavast ise troonist enda ja oma poja nimel. Ja Mihhail loobus troonist, mille pärast jäi, jäi ühesõnaga Venemaa äkki vabariigiks. Ning bolševikud, tulles võimule, võtsid kinni siis nii tsaari kui ka tema venna. Kuid vend oli tegelikult tapetud juba enne tsaari, nii kummaline peal. Aga Venemaal on alati käibinud rahvuslik müüt, Mihhailov, vabastaja, peaingel Miikael seda nimi, nimi toob Venemaale vabaduse ja nii edasi. Muide, viimane kord oli see Gorbatšovi nahka, Mihhail Sergejevitš teatavasti, eks ole, ka Mihhail nii kõik arvasid seda, inimene usub seda, mida tal vaja on, uskuda, mis ta päästab, ja see jutt, mida levitasid politseinikud ise, ma rõhutan, et bolševikud rõhutasid seda ise, Mihhail pääses põgenema ja kust ta ikka mujale põgenes kui Shanghaisse ning niisiis Ungern-Sternbergi idee oligi, tähendab, ühesõnaga see, et tema paneb sellesamuse, tähendab võimule. Moskvas Mihhaili laskem oskad muide pealinnaks mitte Peterburi olles siis selle tähendab. Ja Euraasia mees, see oli muidugi bolševike kaval lõks ja see nahk, keda, et kedagi panna ei olnudki, sesse loomulikult ei olnud. Ei olnud Mihhail, Mihhail elus, mina sattusin selle juurde nüüd, kui rääkida oma ideed, sattusin selle juurde küllaltki kummaliselt. Kõigepealt, et valmis meil stsenaarium, ma tegin algse stsenaariumi üksinda seejärel Me täiendasime seda stsenaariumi. Peeter Simmiga. Stsenaarium leidis muidugi küllaltki head vastuvõttu, ta tõlgiti vene keelde, siis ta liikus ringi Mosfilmis ja Kazafimis siis tõlgiti ta veel inglise keelde, siis ta liikus ringi Berliinis ühe prantslase stuudios. Ja ei teagi, mis tast on saanud, aga noh, igal juhul ta on ära kadunud. Minu minu tähendab vaateväljalt, kuid ma loodan, et, et sellega lõdvestu. Peale seda ma kirjutasin näidendi, mis ilmus Loomingu raamatukogus ja mis vist ühesõnaga mul eriti ei õnnestunud. Noh, võiks öelda, et võib-olla natuke halvasti läks. Ning edasi ma kolisin siis jõudu selleks suureks romaaniks ja kõik oli nagu eeltöö. Seda ma tahtsingi tähe, siis sattus minu kätte see sammune tähendab päevik sellesamuse. Sellel, sellel tähendab Ungern-Sternbergi oli siis pentsik puhas eestlane Artur Ots. Enne kui need päeviku juurde läheme, ma natukene küsin niimoodi, et kuule ka paremini aru saaks see jutt, mis sa siiamaani rääkisid, see oli niisugune ajalooline selgitus, kas kõik need sündmused on kajastatud ka neis kahes raamatus. Jajah, ja kõik on kajastatud ja veel rohkemgi, ühesõnaga, nii et see, see on kõik kõik sõnaga kajastatud neis mõlemas köites. Jah, nii et lase. Artur ots oli niisugune mees, kes oli siis sellesamuse, tähendab Ungern-Sternberg ja koos juba varajasest lapsepõlvest. Songistelberg elas siin samat Toompeal, kus praegu on Teaduste Akadeemia presiidium presiidiumi maja ning, ning käis koolis tollases Nikolai gümnaasiumis, mis enne ja praegu oli Gustav Adolfi gümnaasium, vahepeal oli veel Tallinna esimene keskkool, nii et seal on kõigile tuntud tuntud kool. Ta istus muide ühes pingis, ei kellegi muu kui parun fon Saltsaga, kellest sai, sai muuseas hiljem Eesti vabariigi mereväe kontradmiral, nii et kujutage ette, need kaks meest istusid ühes pingis ja vähe sellest nendest pingis istusid, neil oli neljale oma kamp pida kutsutigi kahe noore paruni, kahe paruni kambakas, niimoodi kahe kaebaroni kapakse, need terroriseerisid tompet, kui kallin oma kambaga. Nad läksid omavahel tülli, läksid omavahel tülli sellel päeval, kui, siis sellest Nikolai gümnaasiumis rääkimast kõikide kõiki, muide keegi välja arvatud vene keel ja salsa, see oli tegelikult nagu saksameelne. Ja tema oli ühesõnaga selle poolt, et peaks ka saksa keelt siiski lubama koolis rääkiv. Kuid Ungern-Sternberg oli täiesti venestunud, noh ma ei tea, kas vene patriotmine šovinist oli ja tema oli siis selle poolt, et lubatakse ikka rääkida, ühesõnaga ainult vene keelt, milleks siis muid keeli Venemaal on vaja rääkida kui vene keelt nii, ja siis nad pidasid tolli nad muide Tartu linn linnamüüril, mõõkadega siiski mitte millegi muuga ning, ning sedasamust. Artur Otsa oligi Ungern-Sternbergi vaja sellest, kes tema koolikotid Ta kannab, sest küllaltki raskel duelle pidada, kui sa pead koolikoti kanna, eks ole, niisiis Hartuaats kestel kooli koolikoti kooli tõi ära niimoodi, koos alguses oli ta hiljem tegi hiljem tegi muidugi Ungern-Sternbergis dast Mongoolia vastuluureülemana polkovniku, sellesse tähendab aukraadis sellest samast Artur otsast. Kuid tema jäi ühesõnaga jäi, ta jäi ikka surmani truuks. Ma rõhutan. Niisiis Ungern-Sternbergi kui ka siis Tsaari-Venemaale Se Art Artur ots. Selle Roman roboti elu läheb edasi nõnda et ta ta siis ühesõnaga selle duelli pärast huvitaval kombel visati tema koolist välja, mitte Fonzaltsaku, sellest kaitsesin vintsi diale, tema võitles nagu, ütleme kuigi siin rumalaid õigel poolel, aga vähemalt ta võite suurriigi suurriikliku Sovinismi nimel sedasama kooli poisikeste toilini. Aga kuna tema hakkas direktorile vastu ja keeldus seal andekspalumist ja mis seal oli, tähendab, visati tema veel edasi, siis ta seikleb paljudes, nagu tal oli kombeks Venemaa siis kadetikorpustes sõjakoolides, nii nende hulgas ka kõige kõrgemates, nii et ta nägi, nägi juba ühesõnaga tsaari ja nii edasi noh Peterburi kadeti, kui see tähendab, ühesõnaga, ülemuseks loeti lausa tsaar, kuigi ta noh, sisuliselt seda ei olnud, aga noh, ta ta võttis juba nooruses osa siis kõikvõimalikes teenistustest, tsaari õukonnaruumides ja nii edasi, nii et ta tundis Nice'is rinnad kui keisrite kõiki kõiki, aga noh, kui loomulikult, kui, kui sõdur mitte kui mingi nende kaaslane. Ja tema siis sõnaga tähendab kummaliselt ta, mis, mis tal on, ühesõnaga ilmselt on tal midagi viga olnud. Nii et tal tõenäoliselt tal jäi. Noh, kuidas nüüd öelda, naine oma elust tundmata on siin inimesed vaidlevad viimad viimases, kas ta järsku ei olnud homo? See oli tollal nii suur patt, et see ei tulnud mitte kuidagi välja, nii et arvatavasti ta ei olnud isegi seda, seda oli, oli lihtsalt siis noh, ütleme impotentne või kuidagi, kuidas seda öelda, nii et tal oli ka mingisugune sünnipärane vigasest muidu noh, nii jubedaks inimeseks ei, ei kasva, kasva keegi. Edasi ta siis võitles esimeses maailmasõjas ta võitles Galiitsia rindel, nii et ta läks sõtta, läks ta selleks sooritada kangelastegu ja siis ta veel Miinamuses hiljem ta ei olnud elus ka viina üldse. Absoluutselt. Jaa. Ta on siis armeest esimese maailmasõja visatud välja mönaklikkuse pärast sõnalises mõttes ohvitseride aukohus viskab siis tulevase kindralleitnandile tol momendil paruni Vene armeest sõja ajal välja, kes, kes kangelastegudest, Sansa, püha Anna ordeni ja nii edasi. Sellise inimese. No see on ka niisugune kummaline detail tema elus. Kuid sellest ajast alates ta jättis maha joomisest väljaviskamise, ta näksis Baikali taha, kust ta siis sõdis edasi, nii, kust ta siis tõusis lõpuks kuni kindralleitnandi aukraadini oma armees. Ühesõnaga, keelustega joomise, täpsemini on asinud, ta lõi oma armees sellise siseringi õppu, buda sõja ordu ja buda sõja ordu liikmetele, kuhu siis tema tähtsamad kaaslased kuulasid, nendel oli keelatud naistega läbikäimine kui ka kui ka siis joomine. Siin on muidugi veel veel üks, selline tähendab üks, üks üks detail kõigepealt teatavasti budistlike ideaalide järgi ka ei tohi eriti naisega läbi käia, nii et kas see läheb kokku ning tollal oli mingisugusel määral vene noorusele omane ka niisugune noh, nagu naise alavääristamine või naise kui niisugune vihkamine lausa vähemalt põlgamine ja nii edasi, et noh, teisejärguline, kes ei tea mitte midagi sõdimise, sõdurlusest ja nii edasi kodule kui niisugusele, pöörati selg, see oli ka mingi täiesti 10. 15. järgu jama lausa, nii et ka siit võib tulla noh, selline suhtumine ka tal oli naistesse küllaltki küllaltki halb suhtumine ning tema abielu Hiina printsessiga oli loomulikult ainult poliitiline ja diplomaatiline edasi, et oma seljatagust, kinnitades, et ta oli õudselt suur autoriteet oma armees ja ta oli väga suur autoriteet, olite just sõduritele, sõdurid kutsusid teda noh, dolla sõdurite, kõige kõige kõrgema austusväärsema tiitliga seda riik, vana noh, kolmekümneaastasel mehel vana, kusjuures need sõdurid olid kõik vanemad, nii et mitte kõik, aga paljud olid vanemad. Tema ümber oli nii fantastilisi inimesi nagu näiteks Ivan rööri, kes ei ole rohkem ega vähem kui Nikolai Roerichi vanem vend sellesama maailmakuulsa Budologija kunstniku vanem vend, kes sellesamuse tähendab Nikolai rööri üldse buda ja Idamaade õpetuste viis, nii et tase on nii kõrge maailmas, kui veel olla, saab ise Ivan rööri mälestusi kirjutanud. Ja kuna tema ümber olid siis hästi kõrgesti haritud valged ohvitserid nagu valged ohvitserid tol ajal olid ju kõik enam-vähem kõik kõrgesti haritud siis need inimesed pärast seda, kui nad taganesid 21. aastal, bolševikud ja punamongolite võtsid siis suur ka ära. Koos Hiina vabariiklaste Habi abiga pärast läks nendele omavahel sõdima, aga see selleks sellel hetkel sima armee lagunes, ta ei kaotanud lahingut, teda reetsid laamad. Sama Bogdo keegel muuseas bolševikele 10 versta ette vastu ja ja kinkis vene kombe kohaselt soola-leiba, bolševikele ja nii edasi. Ta oli väga ebausklik. Ta uskus kõike, mida laamad käskisid tal teha ja ta pidas lõpuks lahinguid nendel kuupäevadel nendel nädalapäevadel, mis, mis Laamatan ennustasid näiteks noh, seal oli küllaltki palju numbri Kabalistikat, numeroloogiat oli ja siis põletati kõikvõimalike, tähendab konti ja nende tuhkadelt ennustasid laamad täpselt, mida teed kõike järgi. Nii ja on selgelt juba osa laamasid oli polsinikuga ühenduses ning näiteks ja lahingulaamat keeldused keeldusid kasutamast suurtükikuulipildujaid ja isegi selle see, see, seda, nende käsku, laamade käsku täitis oma hull hull, hull on ikkagi hull, loomulikult, nii et, et aga samas see hullu hullumeelse mingi täiesti selline fantastiline geniaalsus on, on sees. Ja selle hulk ka võttis äärmiselt kavalalt, et seal oli parajasti Hiina, Hiina kaks armeed oli sees ja need ta läks nii kaugele, et ta suutis need kaks armeed omavahel sõdima panna, nii et mõlemad armeed olid tunduvalt suuremad kui tema. Igatahes need armeed olid kiinar, medalid, kumbki umbes 12 tuhandelise, ta oskas need puruks lüüa, nii et ta oli tõesti äärmiselt andekas strateeg. Kuid samas oli ta ka mees, kes ise võttis osa massi piinamistest massi massimõrvadest, et ütleme, selle välja. Ja ta oli, tegi kõik tunnete, tunnete najal see üks aferist, kes tema teda nagu ossandowski tema tema on muide kirjutanud ka raamatu, mis on ilmunud ka eesti keeles kolmes trükis, suisa nii, et on siis loomad, jumalad ja inimesed ning ta on ilmunud aastal 1030 esimeses trükis, nii et juba Eesti tähendab siis ja nüüd on ta ilmunud siis kahes trükis seesama osandowski raamat järjes eesti keeles, Keskmaa trükk kannab nime kommunism või buda ja mis on isegi mõnevõrra täpsem nimi kui Ossinovski enda pandud nimi, mis on siis kolmas trükil eesti keeles on jälle, tähendab oma originaal originaalpealkirjaga loovad jumalad ja inimesed, nii et ühesõnaga otsendowski näide on võib-olla kõige paremini, et asüntovski siis kes oli Peterburi Ülikooli Poola kirjanduse professor? See osaldovskisis taganes tuva kaudu tuva kaudu, sest tahtis Poolasse tagasi minna või Euroopas vähemalt jaa siis uljas tai on seal selline koht kohtus siis Ungern-Sternbergi, kes parajasti seal oli, osandowski kaaslane kohe samas juurtesse tappis, õigemini küll tema vastuluureülem tappis selle Ostandowski sõbrahni ja järgmisena pidi tapma Ozendowski ära. No see oli veendunud, veendunud umbes terminegi, et oskab inimese silma järgi silma vaadata ja öelda, et kas inimene valetab või aus inimene ja nii edasi ja siis ta vaatas, korralisentovskisin. Oi, seal on midagi. Jozendovskis oli kolme nädala jooksul kolme nädala jooksul tema nagu suurim sõber ta tegi. Kõik tegi Ossinovski jaoks on niisugune pöörata 180 kraadi ümber ning asendowski valetas talle, et ta läheb, ennem oli juttu, et kulutad, Mihhail keisri vend, elab Shanghais Shanghaisse Mihhaili juurde, valetas otsentovski Ungern-Sternbergis. Ja kui need kolme nädala pärast see osandowski siis ära läks, see andis umbes Termedele tohutu varanduse, briljanti tähendab raha, kõik aasad, et mine, mine Mihhaili Shanghaist, ressakaids Mihhaili poolt loomulikult olemas, aga ma ei tea seda öelda, kas Ossinovski seda teadis või ei teadnud, et sedasamust Mihhaili ei ela ja oma raamatus ei kirjutata mitte midagi sellest osandowski, selle kirjutavad, kirjutavad kõik teisedki seda Ossinovskit seal nägi, kaasa arvatud muidugi Artur Ots ning hästi palju kirjandust on just selle tõttu, et valged ohvitserid on, kirjutasid kõik kõik mälestusi sellest samuseski, Mongoolia sõja käiks. No kõik, mitte loomulikult ega suur osa. Ning veel huvitav asi on selles, et kui nad taganedes jõudsid lõpuks USAsse peaaegu kõik, jõudsid nad USAsse, Nad taganesid siis Lõuna-Sahhalini kaudu, mis kuulus tollal Jaapanile Kuriilidel või päris jaapani kaudu USAsse kuradid kulusid Jaapanile ning USA-s kuulas neid üle Föderaalne Juurdlusbüroo ning tohutu ülekuulamisprotokollid. Kingid taheti aastal 1961 hävitad nagu luurematerjal hävitatakse mis enam mingisugust, noh ühesõnaga sellele riigile ei too sellised materjali aegunud. Kuid siis tuli kellelgi mõte kinkida need Stanfordi ülikoolile ja ta kingiti Stanfordi ülikoolil ning nendesamade ühesõnaga Ungern-Sternbergi ohvitseride mälestused said alguse praegu maailmakuulsuse huumorisõjarevolutsiooni ja kommunismiinstituut, nii et on see ja need on ühesõnaga tema ohvitseride mälestused temast endast Ungern-Sternbergis. Et need on seal kõigil ilusti olemas, nii, vaadake, millise kummalise kummalise kummalise ajalugu võtab, kuid Ungern-Sternbergi enda kohta, miks sa nii tohutu huvitav on, sellepärast et ta ise seda urgaad valitsejat oleks pool aastat. Ja ta lõi sisuliselt sead bolševistliku režiimi ei rohkem ega olles ise anti bolševike number üks lõida bolševistliku režiimi ja mitte ainult maid, diktatuurid on sarnased, kuid juba seegi noh, näiteks ka, et ta elektrifitseeritud purgaa peatänava, noh, bolševikud on alati rääkinud, et nad toovad elektri, seda tegi siis ta ühesõnaga keelas igasuguse hangeldamise ära, ta laskis kohapeal Angeldajaid maha, Lenin samad venia, Trotski tegi täpselt sama siis siis ta püüdis luua kindla valuuta ja kindla hinnaga, tähendab, et dollari ja Hiina lani Hiinas oli tollel lani niisugune, et need olid kindlalt määratud tuuglikuga siis selle Mongoolia raha kurss vaheldada pidi ainult selle kursi kursi kursi alusel, noh, see on ka täiesti kommunistlik majandus majandust. Nii et noh, nagu juht juhtub elust tegelikult bolševismi vastu võideldes, ta kehtestas bolševismi, anti bolševismi nime all, nii et noh, mis on ka oma oma aja laseb juhtuda. Ja ta kehtestas ei rohkem ega vähem kui oma armees ohvitseridel, ihunuhtluse, mis, mis oli viimati viimati sõna tõsises mõttes Rooma aegadel. Viimane kord kasutati nii, et ta tõi juba sellised ja need ohvitserid kuulasite sõna, aga tal nagu mitte midagi neil ohvitseridel eriti teha ka ei olnud, sest ega sealt kuhugi taganeda ei olnud, ühelt poolt olid hiinlased teiselt poolt bolševikud ja nii edasi, nii, nii ta siis valitses. Valitses pöörasena, ta oli inimene, kes muuseas ei tundnud väsimust, samastama kummale? Ta võis nädalate kaupa ratsutada, mis filmis eriti meeldib, tal oli valge piino kaabel oli ja noh, mis on äärmised viimasel ajal piinad ja linnud-loomad all viinud, on ka väga harukordsed asjad, kui albiinokaablid on nii haruldased, nad maksavad miljoneid-miljoneid dollareid. Praegu Gaddafi sellele Liibüa diktaatorile on üks albiino kaameli, seda käiakse üle maailma imetlemas. Nii et, et no muidugi film oleks värvida, teate ka, eks ole, valgeks. Aga tal olid, tal oli ehtne albiino kaamel, sest ta kihutas seal albiino kaabliga ringi või siis ka valgete hobustega. Ja nüüd siis sellest varandusest. Kuu sündmus. Kuus on see külaline, on kirjanik Olev Remsu, kes räägib oma möödunud aasta detsembris ilmunud raamatust Ungern-Sternberg. Sõjajumal. Varandusega on lootnud, et seda peetakse tõesti siis maailma kõige suuremaks ühes kohas peidus olevaks paranduseks. Osa autoreid, kaasa arvatud võib-olla kõige parem Ungern-Sternbergi uurija Joseph Fowis, näited näiteks eitavad üldisele varanduse olemasolu ning see ehitus on küllaltki loogiline. Sellepärast et Ungern-Sternbergi väga head suhted kõigi buda vaimulikega budalaamadega kõige kõrgematega dalai-laama ja Panther, Laamaga, rääkimata Bogdo, keegi neist ise ja, ja teistest siis Laamadest. Ning kui nüüd Ungern-Sternberg või tema armee, et mõned jõugud oleksid need buda kloostreid röövinud ja sealt siis varandas omastanud, siis ei saaks olla neile head suhted, aga head suhted olid, olid tal tegelikult kuni lõpuni. Siis laamadega liik, selle varandusega, noh kuidas varandus kogub teatavasti noh, laama või siis munk, buda munk, nad elavad almust, sest nad on ju peavad olema kerjused ning noh, ühesõnaga nad söövateks kolm peali riisi päevas ja see on ka ainuke asi, mida nad endale lubavad. Kuid kogu varanduse saab endale, kui midagi tuuaksis klooster ning tõepoolest kõik, et kuppelkatuse, et kõik need tornid seal isegi viie meetri kõrgune buda kuju, kullast kuju on olnud ja 25 meetri kõrgune kullatud buda kuju ja nii edasi ja kõik briljantide ja teemantidega kaunistatud ja nii edasi, et ja need, mis säravad need kuppidena tehtud ehtsast kullast ja, ja, ja, ja, ja teemanditest, sest noh, mingit valet ja niisugust nagu olla ei tohi olla vaos ja ka sees kõik, mis etendab ühes buda kloostrisoniga harilikult puhtast kullast ja briljandid varandus on siis sellest kohast, kuid selle varanduse tegelikult röövisite Hiina vabariiklased, ma ütlesin, Hiina vabariiklased olid siis Mongoolias kaheksa aastat enne enne Ungern-Sternbergi liigse varandus jäi Ungern-Sternbergi kätte, aitäh, kuna ta kavaldas need hiinlased üle. Need taganedes ei saanud seda varandust varandust siis ära viia sellest samusest hulgast, Ungern-Sternberg omakorda peitis selle varanduse ära. Selgita pidi siiski ka midagi ise saama, sest oma armeed tema armeed pidasid siiski ülal need budistlikud kloostrid, buda kloostrit ja noh, kui vabatahtlik Need oli siis buda kloostrid, annetused, Ungern-Sternbergi võib igaüks öelda, kui sul on ikka suure armee, siis sind peetakse külal, eks ole, ja need, kes oli siis sunniviisiline või vabatahtlik, et eks seal oli igat ning seal elas hästi palju juute see vene juute muuseas kurgaas ja selle ümbruses tõepoolest, see on väga metsik, ta tappis kõik juudid praktiliselt sealhulgas ja ta eriti vihkas juute kui, siis noh, mehed, kes siis on alguse pannud bolševismi Euroopa langusele, selles mõttes on väga, väga väga noh, ühesõnaga metsik inimene nii ja ka juutide varandust oli seal küllaltki palju sellest varand varanduse hulgas isegi tapeti juudi imikuid ja nii edasi, nii et noh, see kõik on väga kurb ja inetu. Tõsi. Nüüdisvarandus läks kaduma ja, ja nüüd on seda varandust otsitud, otsitud sisuliselt kuni tänase päevani välja ja seda varandust on otsitud ka Eestist. Eestist ei, ei otsita muidugi varandust, vaid et otsitakse mingisugust ta, kuna tal on kirjavahetus oma Eesti sugulastega säilis, et ta saatis siis veel ütleme kuskil 20. või 21. aastal, saatis kuidagi kirju Eestisse või Saksamaale või siis Lätisse või Poolasse mõeldud Pommeri maad, mis dollari, Saksamaa, Poola ning oma sugulastele kesi mingi vihje, kus kohal, kus kohal seesamune tähendab varandus võib-olla ning ehtsad tõepoolest kaevatud noh, ütleme siis, KGB on maskeerunud arheoloogideks ning pärast seda, kui on tohutult arhiividest tööd teinud, on isegi seda Ungru lossi midagigi teavad, mis on rohuküla Haapsalu maanteel ääres, kus Ungru sõjaväe lennuväli oli ja nii edasi on sellisega kaevatud ja otsitud, niimoodi mitte. Mitte midagi ei ole loomulikult leitud. Tänase päevani, see varandus erutab kõikide meeli ja noh, ma tean seda, et varem oli selle varanduse otsimine kriminaalselt karistatav seal otsitud ka Venemaalt Burjaatias, otsitud põhja, Hiinast, seal siis Sise-Mongooliast. Sest keegi ei tea, kuhu, kuhu see täpselt on peidetud. Nii on isegi inimesi maha lastud, selle tähendab varanduse otsimise eest, nii ka on, on ka vangi pandud, kuid mul on Venemaa, nende Sternbergi huvilistega ikkagi oma sidemed olemas ning nemad räägivad, et Mongoolias võib küll iga igal pool kaevata sajadollarist, iga Imaki ülem lubab sul kaevata, kust sa ise tahad, nii et noh, nad on täiesti veendunud seda varandust pole kunagi olemas olnud või kui on olnud ammu-ammu salajas ära ei, ära. Palun ja mina arvan küll, et kunagi tuleb ka varandus päevavalgele, et see varandus on olnud ning kuna Ungern-Sternbergi ja siis tema Artur ots, nad ei tahtnud kunagi seda varandust muide endale sellised inimesed, kes mingite printidega tasku pista, võtta ja nii edasi, mingid raha tahavad nad terve idee, inimene, hullumeelne idee, inimene ja tema, tema tahtis laata mongoli rahvale tagasi selle varanduse, kui ta siiamaani puudusi võimalustest bolševike, kes olid kuni üheksa neljanda aastani, olid seal stalinistid võimul selles samases Mongoolias nendele ju keegi varandust, aga seal ma ei hakanud, see oleks tähendanud noh, ühesõnaga, et mitte Teil ei oleks tagasi jõudnud see mitte kunagi. Nii et praegu, kui küpseb aeg, siis ma kujutan ette, et need kloostrid löövad selle tohutu varanduse veel tagasi saada. Ja minu raamatus muide Artur ots kirjeldab, kus kohal see varandus on, nii et seda saab tema oma päevikus kirjeldab seda ja see mul ära toodud. Aga noh, ega see selle kirjelduse järgi olid väga täpselt ei leia, tunduvalt täpsemini, kui siiamaani varem on otsitud seda parandust. See varandus peaks olema kohutavalt suur. Või on ta siis osakestega? Hea asi on selles, et, et üks briljant on umbes sama, mis üsna öeldakse sõrmkübaratäis briljantsaamis, kastilist kulda, nii kui ta koosneb siiski tähendab peamiselt peljantidest ega muidugi kullast, seda ilmselt nii eriti suur ei, ei pruugi ollagi. Aga tõepoolest oma raamatualusena kasutada, siis nüüd siis seda päevikut võib-olla paari sõnaga sellest ja kuivõrd see on tõesti olemas või on see sinu? See kõik on täiesti olemas, ma ei suudakski sellist, need on asjad, mida ei suuda suuda suuda välja mõelda. Ning väga huvitav oleks teada, mis sellest Artur otsast edasi sai. Tema viimased jäljed on, on Garf Padis, Karlovy Varys 35. aastal, seal, kus ta on siis oma päevikut millegipärast teinud fotokov, jah, minu käsutuses on see fotokoperid ka mitte originaal ja mis asjaoludel ta muuseas selle päeviku fotokopedentsi jääbki selgusetuks, kuid ta on teinud just niimoodi. Fotode all on, on selle ateljee nimi ilusas ilusas saksa keelt ja kuupäevad, kui need fotod on tehtud, nii nagu tollal kombeks ta millegipärast seda teinud selgisid teda jahiti tagav, jahtis tagasi starter otsad, kõik maailmaluured. Ta oli muide pärast seda Mongoolia sõjakäik oli ta veel prantsuse võõrleegionis ja ta oli jõudis Indo-Hiinasse Vietnami, Kambodža on seal sellises võõrleegionis jõudis peaaegu samasse kohta tagasi, kus tema koolis Tiina oli vahel omaette tähendab ühesõnaga tohutu tohutu imeliku elulooga. Eesti meesliik, ta on ka kirjutanud, nagunii teeb siis selles mulje, jääb sellest kalkmelist Karlovy variostetav kirjutanud ka nende seedepäevikud, nii et kui inimesel on see plaan käes, siis ta teeb seda kogu aeg. Kuid neid ma ei ole kahjuks näinud. Kuidas see sinu kätte sattus, see foto. Mulle helistas üks haapsalu arst, kes metsas doktor kaaksikest täpselt ütles, kus kohas päevikut ja ma läksin sinna ja leidsin, sõber. See kõlab umbes samamoodi nagu tõesti selle sinu tegelase elu ka küllaltki fantastiline leide, aga olid sa valmis selle päeviku kättesaamiseks selles mõttes, et sinu sisemine eeltöö oli juba tehtud. Ja sellepärast mulle helistas arst, et ta teadis, et ma olin, noh ühesõnaga varem ma olin kirjutanud ka sellest paar lugu ajalehtedes ja mul oli stsenaariumi näidet tehtud, nii et ma ühesõnaga teadsin üsna palju sellest derberist, aga muidugi mitte nii palju kui, kui nüüd selles päevikkuseni päevikus on muidugi. Ma rääkisin tohutu palju kirjutatud sellest ammusest Ungern-Sternbergis, kuid mitte ühtegi sama Šefčovič, keda ma paar korda olen siin nagu refereerinud ütleb ka, et puuduvad igasugused autentsed, dokumendid derbertigi, Mongoolia valitsus, eks ole, ja pani selle oma oma tähendab mingisse alluva, panin sinna peaministriks ja nii edasi ja tähestiku Mongooliasse ja nii edasi, nii et noh, tohutu palju töötajaid ja, kuid ka tema valitsusest, tema tähendab sellest Aasia esimese ratsapeastaabist pole säilinud ühtegi autentset dokumenti, mida uskuda nii kui ainult tagantjärele. Ühesõnaga mälestused, no need sammud, ohvitser või siis ka bolševike omade seal muide, bolševike juhtis ei rohkem ega vähem seda urgaa operatsiooniks. Lätlane, kelle nimi oli liumans, kes muide, kelle isa oli ka muide sellest sombusest ühest Ungern-Sternbergi lossist Põhja-Lätimaal ja tema juhtisid bolševike ohvensiivi selles samusesse tähendab urka peale, nii et noh, ma, ma maailma teatavasti väga väikene ja ja bolševike ühesõnaga mälestusi pulsil, kuid ka bolševike armee dokumendid on kadunud, neid ei ole leitud. Et, et selles mõttes on, võib-olla on derbrigi suguvõsa pahameel, et nad keegi ei tea tegelikult, mis seal, mis sealhulgas seal siis ühesõnaga maailmakolkas kaugel kolkas kõigist teistest maailma asjadest eraldi, et mis seal tegelikult juhtus, seda ei tea keegi, ainult tagantjärele valget ohvitseride ja bolševike mälestused ja mingite mongolite, millest seal ka neid ei ole minul kätte kätte kätte sattunud ja inimesed ei oska siis Artur otse päevik ongi nüüd ainukene dokument, mis on nagu reportaaž kirjutatud, ühesõnaga koha pealt koha pealt, mis, mis juhtus ja ja ta on seal kahekesi hakkab lugema, saab aru, et tegemist on autentse päevikuga, sellepärast et see on tunda, inimene kirjutab päevikut, kes ei tea, mis saab edasi, see on kõige tähtsam. Et ta ei tea üldse, mis on tähtis, mis on vähem tähtis üritus, mis on, mis on kes, kes, kes seal on. Mis hiljem juhtub, Teil pole sellest õrna aimugi ja selle järgi tunned ära tegemist mingi autentse, ükskõik kes hakkab mälestusi järele tegema, et temal on mingisugune eelidee olemas tema teavi lõpp, eks ole, ta hakkab valgust kirjutama lõpu huvides, kuid siin on näha, et alguses ei ole kirjutatud lõpu algus on kirjutatud lihtsalt ühesõnaga selleks, et päevikut pidada. Kuigi talgem, muuseas sellel päeval, mil siis Aasia esimene ratsa Burjaatias Venemaa piiri ja läheb siis Mongooliasse, marsib sisse. Olev Remsu, aga lõpetuseks sinu ülesanne siis selle raamatu sisus. Mina olen arvutisse tippija ja dešifreerida sellele samusel. Artur otsal oli, oli küllaltki hea käekiri, aga mõnikord olete näinud, et hea käekiri võib olla halvasti loetav, nii selge käekiri. Ja mõnest kohast ma ei saanudki aru, nii et ma olen pannud ühesõnaga need katkestus märkonnas sinna juurde panna, nii et selle tõttu, et, et mina redigeerida ja arvutisse tipia Kas võis näha ka neid fotokoopiaid, mis sinuni jõudsid? Ja neid, neid on kirjastuses olemas. Paberi pildistatud ning selles esimese osa sees mis on veel üks asi, siiski siiski tähendab esimese romaani ütleme päeviku esimese osa siis on olemas sellised fotod, mis varem üldse poliidnud, need on hulga Need on Ungern-Sternbergide ja nii edasi noh, nende Ungern-Sternbergide leer neid võib-olla olla umbes 10000 maailmas. Suguvõsal nüüd favo film, kellele ma selle stsenaariumi kirjutasin, see pani selle inglise keelse stsenaariumi alguse oma koduleheküljele ja üks Soome Ungern-Sternberg soomlase küngastel. See leidis selle ja see saatis mulle need fotod nii tema nagu lahku sellest olekust. Kusjuures mul on kirjutanud need Ungern-Sternbergi Saksamaale peakorterite rõngast, helbeke suguvõsa välja oma ajalehte, kuid umbes derbi suur salaja najal, et oma leibkonna liikmeteni ja need on kirjutatud, soovitasid väga viisakalt muidugi tohutuviisakas arvus soovitasid mulle selle asjaga mitte tegeleda, nii et kuna ühesõnaga paiga palju on, on, see oli mitu aastat tagasi, aga noh, ei jätnud asja pooleli, sellepärast seda enam et nii kaugele ja siis selle esimeses osas on need fotod, mis ei ole mitte kuskil varem. Nii et noh, vähemalt nii palju päevik ja fotod ja noh, ega mind Verskesku mõnikord fotot ka teinud, aga kellel natukenegi pilku, see näitab, seal on tõesti see umbes tervelt kuue aastasena, siis on ta tähendab, sellel on ta kahekümneaastasena Tiina ja nii edasi minna ja lõpuks on ta siis kindralleitnandina selles sama suur kaas ja sellest, kuidas mongolid siis vabastajad vabastajad tervitavad hulgas väga, väga, väga väga toredaid fotosid on ka sellest samast Bogdo keeginistanu foto Kasi sellest noh, ühesõnaga sinna tuleb üks naine, kellest saab muide pärastele Artur Otsa abikaasa kuid kes saab Ivan röörichid lapse nii et see tähendab ja ühesõnaga, see asi on keeruline ja, ja selle naise foto ja nii edasi, nii et tore, tore lugu. Ja ja sellega kahjuks meie saateaeg läbi. Kuigi sa nimetasid ise selle raamatu raamatu juures ennast ainult tipp, peaks siiski raamatu kaanele kirjutatud autor Olev Remsu ja stuudios oligi Ungern-Sternberg, sõjajumala autor Olev Remsu rääkis siis sellest raats, mis eelmise aasta detsembrikuus ilmus. Tänan kuulajaid kuus, on see saade kuuebrastuvast?