Te kuulete luterliku tunni saadet, stuudios on Signe Aus jaa. September on uute alguste kuu kooli alguse ja sügise alguse kõrval alustab täna oma teist hooaega Eesti luterlik tund. Soovime, et teil jätkuks ka sellel hooajal Meie jaoks jätkuvalt heatahtlikkust ja aega. Homme algab Tallinnas luterliku maailmaliidu Euroopa vähemuskirikute kommunikatsiooninõukogu assamblee Eestisse 21 riigi esindajad, kelle tööks on kiriku sõnumi vahendamine trükimeedia, raadio ja televisiooni kaudu. Selle kõrgetasemelise kohtumise eel otsustasime rääkida kristlikust meediast Eestis. Meie saate pealkiri kõlab. Mine ja kuuluta, aga kuidas see misjonikäsk mine ja kuuluta, on sama vana kui kristlus ise. Aga selle saamisest saadik on inimesed püüdnud leida erinevaid võimalusi selle täitmiseks. Igal rahvusel igal ajastul on olnud omavahendid oma võimalused, need, mis just selles kontekstis elavat inimest puudutavad enam-vähem võimalusi tänapäeval, kui maailm on nii palju avardunud, samas aga kõik meile nii lähedale toonud elades infoajastul on meie üheks suurimaks mõjutajaks kahtlemata meedia, olgu see siis raadi. No televisioon või ajakirjandus. Kas ja kuidas oleme saanud seda väljundit kasutada kristliku sõnumi edasiandmiseks ja kuidas võiks tulevikus välja näha? See ongi meie tänase saate teema. Tänases saates uurime, millise vastu võtavad osaliseks on saanud kristlik meedia Eestis. Tänavaküsitluses küsisime, milliseid saateid kuulatakse, vaadatakse, millised ajakirjandusväljaandeid loetakse ning millise mulje need on jätnud ning mida oodatakse küsimusega tegijatega käest, mida nad oma töös teevad ja mida ootavad ja soovivad. Otsestuudios on külaliseks Eesti Evangeelse Luterliku kiriku assessor Tiit Salumäe. Meil on täna stuudios ka telefon, kuhu ootame teiepoolseid arvamusi ja küsimusi Tiit Salumäele Eestis tehtava kristliku ajakirjanduse kohta. Telefoninumber on kuus, 41 null kuus 13 kuus 41, null kuus 13. Telefon on avatud kogu saate jooksul ja ootame väga teie kõnesid. Selleks, et teada saada, millise koha on leidnud kristlik meedia Eestis. Läksime ühel keskpäeval päeval Tallinnas Kaarli puiesteele ning küsisime mööda minevatelt inimestelt, milliseid saateid nad vaatavad-kuulavad, mida loevad ja millise mulje see neile on jätnud. Ja meie esimene küsimus oli, milliseid kristliku sisuga olevaid raadiosaateid olete vaadanud või millised ajakirjandusväljaandeid lugenud. Tähendab ise jälgima, aga mu isa kuuleb Raadio 700. Ma tean, et ma olen ise ka kuulnud sealt mingit katkeid. Mina ei ole midagi järgi midagi. Tegelikult ma pole. Eesti Televisioonis on esmaspäevituse kristlik tund, seda ma vaatan ja ajakirjanduses on Eesti Ekspressis ilmub see alfa ja oomega, mida teinekord salt vaadatud ja kirikuõlu Väga vähe. Ma olen voolanud raadios. No igatahes mingisuguseid kirikusaated need olid, aga ma täpselt ei mäleta, mis nad olid. Tele- ja raadiosaateid peaaegu üldse ei ole jälginud ajalehest, noh, nii palju kui on silma jäänud, nii palju olen, aga ei mäleta praegu. Ja mai kui on vähegi võimalust, ma loen Eesti kirikut, olen ise kristlane, jah, tele ja raadiosaatjaid vähem ja kristliku tundi ma tean sellest, aga võimalusi nagu vähese aeg ei ole sobinud. Muidu põhimõtteliselt tunneksin huvi küll. Üldiselt mitte väga vähe. Lugenud ikka olen kuigi palju osa vaadanud, tere ei ole. Kui juhtub. Millise mulje on kristlik ajakirjandust teile jätnud? Mõni räim seal muidugi imelikesed uskuge jumalikud usku saada surma seal, jah, tundub, et niisugune kahtlane, eks ole. Huvitav sattuda selliseid populaarteaduslikke, selliseid. No ega nad väga põhjalikult ei saa, ei olegi sellepärast et te saateaeg on üksjagu piiratud ja sellele väga palju aega nagu ei pühendatud televisioonis. Aga raadiosaated võib-olla. Süvenevad. Mulle tavaliselt nad ei jäta väga head muljet, sellepärast et ma ei tea. See on nagu avad efekte, mida tavaline inimene. Me ei ela seda sedamoodi kui, kui nemad, mina ei ole mitte uskmatu, aga mina käin kirikus, siis mulle meeldib ja kuma vajadust tunnen, aga et ma pidevalt seon ennast sellega nii palju, kui olen ajakirju olles jälginud mõnusa, rahuliku, sellise väljapeetud mulje. No raske nüüd niimoodi öelda, kui ei ole pidevalt teda vaadanud ega kuulanud, aga arenguvõimalusi on siin küllalt veel alles. Algusetapis. No ikka püüan aru saada nendes asjadest ja tead, nagu juba mõistan ka, ma ei tea, ma ei ole nõus niimoodi, ma ei oska öelda. Lihtsalt huvi pärast vaadanud. Kursis olla või niimoodi. Olen rahul. Tuletan teile meelde, et tänases saates on telefon, millel võite esitada küsimusi. Eesti Evangeelse Luterliku kiriku assessor Tiit Salumäe ja telefon on kuus 41 null kuus 13 kuus 41, null kuus 13. Mõnede inimestega rääkisime aga samal teemal pisut pikemalt ja need lugusid nüüd kuulamegi. Kas ja milliseid kristlikke saateid või ajaleheartikleid oled sa jälginud? Meil siin Eestis saateid ei ole eriti vaadanud. Aga mis on ajale, kuidas mingisuguse näiteks kiite pühade ajal välja antud jutukesed ja nii selliseid televisioonist ei ole midagi silma hakanud, mõned saated on 12-st tund, mida see lepik teeb? Muud ei, ei ole. Kuidas sulle tundub, kas sellist kristlikku sisuga meediat on Eestis piisavalt? Jõuab see inimesteni, jõuaks õigete inimesteni, mõned liiga vähe? Kindlasti liiga vähe. Aga mis mulje sulle jäänud nendest artiklitest nendest saadetest, mida sa oled näinud? Nad võiksid olla pikemad, kindlasti komad. Need rohkem, võib-olla küsitleda selliseid kristlikke inimesi ja Bostoreid ja mida sa mõtled sõnal sisukamad? Nad võiksid olla rohkem. Võib-olla räägitakse, kes igapäevaseid teemasid aga võiks olla just näiteks piiblist midagi näiteks mingist peatükist, et just seda inimestele rohkem selgeks teha. Arvad, kas sellised saated peaksid olema rohkem suunatud nendele inimestele, kes juba on kirikuga seotud või, või neile, kes võib-olla ei ole veel midagi kuulnud? Rohkem neile, kes midagi kuulnud ei ole, aga ka neile, kes on kirikuga juba seotud. Aga mis sa arvad, kui sa nüüd vaatad ideaalse pilguga, et milline võiks olla, eks saade või artikkel, mis kutsub inimest vaatama-kuulama? Ma arvan, et midagi niimoodi ühiskonnaga seotud. Et ta ei ole niimoodi, et oleks kõik, oleks nihuke kiriklik jutt või, või siis piiblist midagi, noh, liiga palju. Et just ühiskonnaga peaks seotud olema. Kas ja missuguseid saateid oled sina kuulanud või näinud meie Eesti meedias, mis on seotud kirikuga? Televisioonis olen vaadanud hommikut, ajalik ja ajatu. Kunagi oli ka kanal2-s mingisugused kristlikud programmid ja eesti kirikut luterliku tunni saateid raadios olen pähe kuulnud. Kas need saated on sulle meeldinud, millise mulje nad on sulle jätnud? Kuidas kunagi, mis on see, mis, mis meeldib või see, mis ei meeldi, et mis, mis paneb inimese lugema või vaatama kristliku sisuga saadet või artiklit on meeldinud sõnum. Ja saatis ajalike, veatu, ka sobiv muusika sellele sõnumile ansamblite ja kooride näol, mis sinna järgneb. Mis sa arvad, kas selliseid saateid on piisavalt palju ja selliseid artikleid ajakirjanduses? Mulle tundub, et vähe, aga kui see oleks sinu teha või sinu soovida, missugune väljund peaks olema kirikul ajakirjanduses, tähendab, see on niivõrd erinev. Ma arvan, et see, kes seda vajab ja ja kes selle sees on, et see püüab neid kõiki kuulata niigi. Ja jääks see, kes on asjast eemal, selle jaoks võiks ta tihedamini olla, sest võib-olla ta juhuslikult kunagi kuuleb. Ja siis, kui see teda huvitab ja hakkab ka järgmist ootama ja otsima, et millal tuleb midagi veel. Et see on erinev, ma arvan, inimeste puhul sina, kes sa nii-öelda asjas sees oled, nagu sa ise ütlesid, et mida sina ootad millest sulle meeldiks kuulda, näha, lugeda, kui saateid võtta tavavaataja jaoks, kes näiteks ka juhuslikult satub sellele saatele, siis ta ei tohiks olla pealetükkiv pealesuruv. Et paljudele võib-olla ka hakkaks alles muusika luulude kaudu see sõnum kohale jõudma. Arvad, kas peaks olema? Võib-olla natukene erinevalt need saated ka üles ehitatud, et nendele, kes on alles otsimas ja nendele, kes juba on leidnud konkreetselt telesaate kohta vajalik juhatus ja ma leian, et mõlemat hästi on sõnumit muusikat ja ta on sobival kellaajal pühapäeva hommikul väga hea saade on mittesaade, vaid on raadio. Ja need inimesed, kes on kirikus, need on endale sealt leidnud kindlasti sobivad saated. Televisioonis võiks olla siis nendele, kes otsivad ja võib-olla leiavad sealtkaudu Aeg-ajalt on meedia vahendusel võimalik kuulda kristlikku sõnumit, kas oled seda meedia kaudu ja kui, siis kuidas. No kui nüüd päris aus olla, siis ma televiisorit ja raadiot ja niisugust asja nagu väga tihti vaata ei kuula. Aga Ma olen vastu võtnud, olen näinud, praegu on need küll suvi vahel olnud, ei ole nagu midagi erilist niimoodi vaadanud ega kuulanud põhiliselt võib-olla raadiot, mida konkreetselt oled vaadanud-kuulanud põhiliselt ikkagi raadiost, kui on siis nii see see hommikused jutlused, mis on raadiost tulevad vikerraadio ja televisiooni vahendusele. Kas ere näide praegu seesama XII tund, kas või ma tean, et on olemas Raadio seitse ja, ja aga, aga seda ma ei ole kuulanud, kuna see on minu jaoks natukene. Noh, tundub, et natuke liiga lapsik. Samas inimestele, kes kes kirikust midagi ja ma kardan, et nendele raadio seitsmest konkreetselt rääkida mõningatest saadetest, see, siis võib neid suisa eemale peletada sellest kuna nad on vist niivõrd otseselt suunatud kristlikele inimestele. Aga kui nüüd rääkida sellest, mida mina ootan nendelt saada olevatelt Kristlikelt saadet, et siis ausalt öeldes mina oodaks, ootaksin tegelikult missionit. Just nimelt selle suunitlusega võiksid need saated olla, et noh, et inimene, kes sellest midagi ei tea, õpiks tundma kristlase elu, õpiks aru saama, miks kristlased mõtlevad võib-olla natuke teistmoodi, võib-olla natuke imelikult isegi esialgse pilguga, et noh, tavaliselt ma vaatan sellise pilguga neid saateid ja kuulan nendega siiamaani rahule jäänud. Jah, olen küll, sellepärast et noh, saatejuhti kindlasti ei mõtle selle peale, et ta nüüd teeb saadet inimesele, kes ei ole selle asjaga kursis või tuttav või selle kristliku ühiskonna ligi või, või mõne koguduse liige, et kui ta selle peale ei mõtle ja, ja tihtipeale, et tulevad väga hästi välja, just nagu, nagu minu ootuste järgi ka, et ta ta suunab. Et sellest jutust, mis nüüd sealt välja tuleb, et sellest saab aru ka tavaline inimene, et noh, selles mõttes ma jään nagu rahul. On seda kõike piisavalt. Ja näiteks, kas sinule kui kiriku inimesele arvad sa, et järsku sinu jaoks on vaja midagi enamat kui, kui seda, mis pakutakse tavainimesele või laiale vaatajaskonnale. No minu jaoks on seda piisavalt, kuna kuna ma ikka aeg-ajalt käin ka kirikus pühapäeviti, siis, siis ma saan sealt nagu oma osa kätte ikka niisuguste väikeste dooside kaupa. Aga mis puudutab televisiooni ja raadiot, ei oska öelda, ei oska öelda, võib-olla võiks olla niisugusi, teemade, teemade ringi võiks olla avardada ja noh, neid on kindlasti väga palju, mida on tegemata ja kindlasti midagi veel plaanitakse teha. Noh, on rahul, tundub, et ajakirjandus on üks vist nõrgemaid lülisid üldse. Ma ei ja nagu midagi halba öelda, aga minu jaoks on jäänud mulje, et see sellele ei ole veel niisuguseid väga tugev, vaid professionaalne taha saadud. Just nimelt noh, ma ei mõtle sisulises küljes ei jääd alla, vaid just nagu niisuguses professionaalses ajalehe või ajakirja tegemises. Tundub väga nagu selles suhtes võiks olla inimesed rohkem haritud. Tuletan siinkohal meelde, et teil kõigil on võimalus helistada meile öelda oma arvamus või esitada küsimusi, Tiit Salumäe ja see number, millel te helistada saate, on kuus, 41, null kuus, 13 kuus. 41, null kuus 13. Eelnevad kõnelused andsid meile aimu sellest, mida arvavad asjast kuulajad. Aga et pilt liiga ühekülgseks ei jääks, küsitlesime ka kaht kristlikku ajakirjanduse tegijat. Eesti kristliku televisiooni režissöör mattis Sumberg, milleks on vaja kristliku televisiooni? Ma ei tea nüüd, kas sinist vahet ei ole, et kas kristliku televisiooni või kristlikku raadiot, kristlikku kirjandust. Televisioon on lihtsalt üks meediavorme. Kuhu me oleme jõudnud tänapäeval. Ja ma arvan seda, et. Need saavutused mitmenda jumala lubanud inimkonnal kuhu jõuda, et need peaks kõik ära kasutama ikkagi selleks, et evangeeliumi kuulutada ja. Et igal juhul on tarvis, mis on seal Te, olete selle oma. Tööks ja eluviisiks valinud, miks te seda teete? No mina sattusin nimelt kristliku televisiooni aastaid tagasi. Ma tegelesin kinotööga või elukutse, on helioperaator, Helirežissöör, aga kokkupuude kinoga ilmselt andis ka mingi võimaluse. Mitte ainult tegeleda üksinda heliga, ikka pildiga midagi kinost külge. Ja oli selline aeg ja selline moment, et sattusin sellistesse ringkondades. Ma jälgisin rohkem või vähem tollel ajal Leningradi kanalil kristliku televisioonisaateid. Ja tundus, et noh, oli mõningaid puudujääki, et võtsin nendega ühendust, pakkusime abi, et äkki saan aidata neid. Aja möödudes juhtus ka niimoodi, et komplekteeriti uus seltskond. Terstikus televisioonis, vähene väljaõpe, Hollandi poolt uus tehnika. Ja hakkasin tegema ja sain hakkama. Praegu tundub, et kõik läheb hästi. Aga ikkagi, miks, mis need on need eesmärgid miks tuleb üldse sellist kristlikku meediatööd teha? No minu arvates on see täiesti tühi nišš kui võrrelda, ütleme, televisiooni kui meediat, seal pakutakse kõike muud igal võimalikul juhul. Ja alati see pakutav, ma leian, et ei ole. Ei kasvata, väga edasiviiv. Sellepärast et kas me teame või tea, kust me tuleme ja kuhu läheme. Tore oleksid, muidugi me teame, kuhu me läheme, mis on meie eesmärgid. Aga tundub, et suurem osa inimesi ei mõtle selle peale oma igapäevarabelemistes ja ja kui me oma tööga saame vahel ka meelde tuletada seda, et mis tegelikult, kus me oleme ja kuhu me läheme. Sest eesmärk ilmselt ei ole ainult see, et oma igapäevaelu siin ära elada. Et miks me hästi elaviks Malvast elame, kas me esitame küsimust ja? Inimestel meelde tuletate ei ole ainult see, mille igapäevarabelemine ikkagi eesmärk on. Teine eesmärk on jõuda sinna, kelle jaoks kristlikus televisioonis saateid tehakse. Eelkõige me teeksime saateid mittekristlaste jaoks. Sest et ma usun, et Tõid kristlased, ristiinimesed vaatavad nii või teisiti. Aga nendel on see äratundmise rõõm seal. Rõõm sellest, et ei ole unustatud seda valdkonda. Aga ma usun, et eesmärk on ikkagi see, et just inimesed, kes ei ole kokku puutunud Kristlusega kui sellisega et anda neile võimalus tulla selle juurde. Kelle, kes juures, kes rõõmus eesmärk on ikkagi saadet eesmärk on. Mittekristlased. Kui te vaatate nüüd seda meedia olukorda üldiselt kristliku meedia olukord, et mis te arvate, kas sellisel ajakirjandusel on Eestis mingi koht ja missugune see teie arvates võiks olla? Tähendab koht on kindlasti aga just see, mis mind Tõi nagu ütleme mind isiklikult ja oma töö ja elukogemusi ma läksin pakkuma just nimelt Kristlikusse meediasse just sellepärast, et tähtis on see, kuidas pakutakse seda sõnumit. Väga tähtis on tehniline kvaliteet, et ta ei oleks sõnumist praegu ta on halvasti pakutud, väga tähtis on kvaliteet. Et oleks kultuuritaust tugev. Et saates esinejad teaksid, mida nad ütleksid, et see oleks veenev, et tavainimene ei keeraks ära ei televiisorit ega raadiot, kuna see ei vasta tema nõudmistele. Millega ta võib olla igapäevaelus on harjunud. Nagu öeldakse, et on vaja alati üks peab olema, kui sa sööda, viskad, konks konksu otsas peab olema, see söötja sööt on see, et inimene hakkab kuulama, hakkab vaatama. Ta peab olema, samal tasemel on, kui on tavasaated igapäevaelus muidugi ei tohi kasutada kõike nõksusi, tekki, alatusi, meedias. Vahel juhtub, et tarvitatakse kas kristlik meedia praegu tasemel nagu tavaajakirjandus. Tähendab, ma ei oska öelda, 100 protsenti vast mitte kindlasti, aga ma ei ole ka kõiki asju jälginud nii järjekindlalt, aga ma usun, et kõik püüdlevad selle poole. Kindlasti on mõningaid möödalaskmisi nii meil kui ka mujal, ütleme raadio, raadios juhtub, vahel tundub, et natukene läks nagu valesti või valesti adresseeritud või. Ilmselt need tegijad ei tohi olla nii enesekesksed. Nad peaksid ennast püüdma panna samale tasandile, kellele nad seda pakuvad? Ise, olles tugev oma usus ja veendunud selles kõiges, mida ta teeb ikkagi see vorm, kuidas pakutakse, peab olema mõistetav paljudele inimestele kõikidele inimestele. Raadio seitsme programmidirektor Helle on, mis on see, miks teie siin seda kristlikku meediatööd teete? Raadio seitse jätkab nüüd juba manalasse läinud mehe tööd. Elmut rütmik alustas aastal 53953 saadet ususild ja seda alustati siis Rootsi piiga tollel ajal ette lähetada Eestimaale kümmekond minutit lihtsalt ühte jutlust nädalas. Kasvas ja kasvas niimoodi ja, ja kestis aastakümneid, kuni Rootsi leidis, et oleks võimalik sedasama saadet teha Eestis. Paraku Eestis kasvas ta natukene suuremaks kui 10 minutit nädalas. Olude sunnil. Ja ka ajad olid teised. Ilmselt seda ususilla saadet kuulasid ikka need, kes teadsid, et selline saade on ja otsisid teda mingitel erilistel lainepikkustel ja olid väga rõõmsad, kui ikka aru said, mis sealt läbi ragina tuli siis Eestis oli tänu sellele ühiskondlikule kõrvale palju palju muutunud. Ja inimesed võib-olla mitte ei kartnud võib-olla jumala sõna, vaid nad ei teadnudki sellest midagi. Ja, ja see eelmine ühiskonnakord oli ka palju tööd teinud selleks, et nagu ei tahetagi, et oleks teatud eelarvamus ja sellepärast, kui seesama ususilla jätkaja siis raadio seitsme nime all alustas aastal 1993 Eestis siis oli kõigepealt vaja nagu rääkida paljudest headest asjadest, mida inimene küll teab, aga ta ei ole näinud seda silda nende vahel. Ja, ja see oli põnev ise endale alustada ja ja seletada ja avastada ja, ja rääkida ja. Põhjus, miks ma nagu olin nõus esialgu seda tööd tegema ja, ja põnevust on jätkunud tänase päevani ikka midagi uut ja arengud on nii tegijate seas kui ka kuulajate seas ja ja vahel on isegi kahju, et ei oska nii lihtsalt neid asju seletada, kui peaks. Kes on teie kuulaja, kas te teete kiriku inimestele või, või vastupidi? Kirikuinimesed olen hämmingus meie raadiosaadetest, sellepärast et nad tahaksid rohkem sügavamat just nimelt sellist juurutamist. Aga raadio seitse teab, et meie kuulajad on enamuses, mitte kristlased. Neid on meie uuringute järgi selle aasta jooksul isegi kasvanud 40-lt protsendilt 60-le ja see tähendab, et neid tulebki julgustada. Nendega tulebki rääkida ja seletada ja see töö on hoopis teistsugune kui sellisele inimesele, kes kirikus käib ja võib ise näiteks piiblit lugeda. Mis on need eesmärgid, miks üldse peab tegema eraldi sellist kristlikku ajakirjandust? Kristlikku ajakirjandus on tegelikult täiesti uus nähtus meie ajakirjandusmaastikul, meediamaastikul ja kurb on hetkel see, et need, kes teevad seda laarset nemad nagu mängivad mängu, et toda teist poolt ei ole olemas kuigi on täielikud ilmingud, et nad väga tihedasti kuulavad just nimelt oda, mida ei ole olemas ja, ja tihti matkivad, et on lausekatkeid, on täiesti teemasid, mis on olnud ükskõik millises kristlikus meediaväljaandes, mida siis pärast teised siis edasi. Kas arendavad, ühtepidi väga hea, teine pool selles kristlikus ajakirjanduses on, et meil ei ole päriselt ja ette valmistatud sellist inimest, kes oskaks seda tööd teha. Siin ei ole ainult küsimus kirjanduslikus hariduses ja võib-olla ka dioloogilises pooles. Sellisel inimesel see, see vaade peab veel laiem olema. Kui tahetakse tõeliselt head ajakirjandust teha ja peab teadma, mis maailmas kõik juhtuda peab, oskama selle kohta ka midagi ütelda arvata ja see on palju raskem. Ühte väikesest ala kuidagi kitsukesest pidada ja vedada oleks palju lihtsam, isegi isegi piibli muidugi on ju tegelikult väga raske teha. Kui sa ei tea, mis maailmas juhtub, räägid ainult oma siis sa jäädki võõraks. Nii et kristliku ajakirjandust ta on nüüd tugevamaks läinud, kui näiteks aastal 93 oli, tegijaid on rohkem ja kõik nad õpivad ja arenevad ja ja, ja see on kuulajale lugejale väga hea, sellepärast et tema ju rikastub tänu sellele, kui tegijad on mitmepalgelised koolituse küsimus. Kuigi meil on juba mitmeid koole, kes seda teevad, aga küsimus on, et mis alusel, kas neil on ka praktika tõsiselt keegi küsimus ei ole käinud, mida oleks tegelikult vaja õpetada. Ja teine, mis veel on, et meil on olnud arvamine, et kui inimene on ristiinimene, siis ta millegipärast peaks olema väga vaikne ja tasane ja mitte sekkuma nendesse riigi asjadesse ja üleüldse laskma teistel seda kõike teha. Ja nüüd ajakirjaniku elu viis on juba väga aktiivne, ta peab sekkuma, ta peab kogu aeg midagi tegema. Ja kui nüüd teine pool on see kristlik siis nagu see jälle ei käi nagu kokku. Et inimeste oma arvamine, et kuidas niimoodi ise kristlik kui raadio või ütleme siis mõne ajakirja või lehe esindaja ja ja, ja on kas sellisel üritusel või noh, umbes nii, et arvatakse, et kui sa kuhugi juba lähedalt. Aga küsimus on ju sisemises valguses mitte selles, kus, kus ollakse või mida tehakse ja mida seepärast räägitakse, kui me ei tea järjekordselt, kui ei tea, mida tehakse, siis ei oska me ju ka kommenteerida. Kuidas teie kristliku ajakirjanikuna hindate või vaatate kristlikku ajakirjanduse rolli ja ütleme, kas või taset praegusel ajakirjandusmaastikul? Seemnest tunniga nutu idu juba rohelist ka mitte kollast, ütleks niimoodi, et ta kasvab, teda tuleb kastaja vahel, umbrohi tahab jälle lämmatada ja ja selle kristliku ajakirjanduse juures on see küsimus, et väga paljud arvavad, missugune ta peaks olema, vähesed teavad, missugune ta tegelikult võiks olla ja ja küsimused algavad ikka sellest eesmärgist. Pärast on ja kas teda vaja on, nii nagu teiegi küsisite, kui te küsite inimeselt, kellel kõik väga hästi läheb sisse, vaevalt et ta väga arvab, et et seda poolt üldse vaja on, kui ta on natukene varba ära löönud ja valus on ja kui keegi peale ei puhu ja kui ta siis avastab, et keegi temast hoolib hoopis hoopis teisel tasandil siis siis võib-olla ta vastab ka natukene teistmoodi seda sügavat inimlikkust, seda armastust, mis tegelikult kristliku meedia noh, aluseks, kui nii tohib öelda, see, see vahetevahel siiski puudub mujal. Nii et see on kasvamise tee, see kristlik meediatöö üleüldiselt ja kasvatamine ja inimeste kasvatamine ja tegijate kasvatamine igatepidi. Rohuaed on väga suur. Eesti luterlik tund jätkab siit. Täname kõiki, kes meile tänase saate jooksul on juba helistanud ning oma arvamust avaldanud ning küsimused esitanud. Tuletan meelde, et meil on stuudios täna telefon kuus 41 null kuus 13 kuus 41 null kuus 13. Millele ootame Teie arvamusavaldusi ja küsimusi kristlikust ajakirjandusest Eestis. Stuudios on täna Eesti Evangeelse Luterliku kiriku assessor Tiit Salumäe. Homme algab luterliku maailmaliidu Euroopa vähemuskirikute kommunikatsiooninõukogu assamblee Tallinnas. Millistest probleemidest seal kõneldakse? Ja tõesti täitub meie ammune unistus saada, eks kord assambleega siia Eestisse ja sellekordne teema on seotud otseselt misjoni ja meediaga. Ja me püüame saada vastust nendele vanadele küsimustele. Tänapäevases vormis. Ja selleks on meil referendid kutsutud, kes ma usun, oma parima teevad ja suudavad seda teemat tõesti tänapäevaselt lahti mõtestada. Ja peale selle on assamblee suurkogu, kus toimuvad ju valimised. Oleme sunnitud muutma ka mõningal määral oma struktuuri. Praegustest oludest lähtudes. Mis aga on siis need aktuaalsed probleemid, need vanad, mida siis nüüd uues kuues arutada? Muutunud on ju Euroopas viimase 10 aasta jooksul väga palju. Ja kui kalmeloodi omal ajal siis oli see nii-öelda võimalus läbi raudse eesriide üksteisega rääkida. Kalme ühendas algusest peale Lääne-Euroopa vähemuskirikuid ja Ida-Euroopa kirikuid. See oli tegelikult esimene võimalus üldsegi kommunikatsiooni alal kontaktis olla. Ja loomulikult olid selle aja teemad hoopis midagi muud vaba informatsiooni vahetada. Tus sidemete loomine, üksteise tutvustamine, mis sel ajal ju inimestele oli liikumisvabadusepuuduse tõttu meil võimatu muudes Ida-Euroopa maades vähemalt raskendatud. Edasi oleme me assamblee teemadega tulnud läbi nende aastate. Ja näiteks möödunud assamblee oli ikkagi alles vabanenud Euroopa 1995 kui paljud probleemid olid veel väga tulised. Me olime koos Sloveenias Ljubljanas ja loomulikult oli siis meie teema kuidas otsida lepitust kirik lepituse teenistuses. Täna me seisame Euroopas sõltumata, kas idas või läänes. Kui ühel suurel misjonimaal Mis on meedia võimalused missionis? Sellele me tahaksime vastust otsida. Missugune olukord üldse valitseb praegu maailmas kristliku meedia vallas? Mis nüüd puudutab Euroopat, siis teatavasti kalme ühendab ju Euroopa vähemuskirikuid, teisisõnu siis neid kirikuid, kus luterlased on kas konfessioonina vähemuses, ütleme nagu Rumeenias nagu Prantsusmaal nagu Inglismaal, nagu Itaalias. Samuti ka Ida-Euroopas, kus tihti on katoliiklik enamus või Eesti oludes. Me oleme tegelikult ju vähemus oma rahva hulgast. Eesti ei ole muidugi väga tüüpiline kalme riik, me teatud määral oma oludelt erineme. Ja sellest lähtuvalt on vähemuste olukord ka meediatöös piiratud kui suurtel kirikutel. Ma mõtlen siin Skandinaavia või Saksa kirikut, kus on oma tegelikult kiriku teabeteenistus, kiriku infoagentuur võistleb oma kiiruse täpsuse ja korrektsusega riikliku infosüsteemiga. Kui Saksamaal neid infopüree roosid on isegi mitmeid omaette suured kristlikud meediakontsernid, terve suur hulk kristlikke ajalehti siis vähemused ei saa sellest rääkida. Ja praegu veel neid maid, kus tegelikult arvutigi on tundmatu ja ajakirjandusseminaridel õpetatakse näiteks tegema ajalehte kleepimise meetodil. Nii et see näitab, kuivõrd erinevad olud meil on kus tehakse televisioonisaateid, aga palju on neid kohti, kus sellest ei unistadagi veel. Kirikuvalitsuse liikmel on teie töövaldkonnaks just nimelt pressitöö. Milliseks te hindate kristliku meedia osatähtsust Eestis? Loomulikult ma saan sellega olla ainult rahul. Alati võib üks asi veel parem olla, aga. Mis on kahtlemata rõhutamist väärt, et kristlik meedia Eestis ei ole mitte sündinud. Nüüd seoses poliitilise pöördega võit on kogu aeg olnud kristlik ajaleht. On kogu aeg olnud traditsiooniliselt Eesti lugemislaual ja Eesti Raadio minu teada. Ühe esimeste saatesarjadega alustas raadio hommiku palvusi. See, et meil on mõnikümmend aastat sunnitud vaikust kus me ju teatavasti ka sel ajal publitseerisime masinkirjas jaa, õhukesele, paberile ja arvukate kupeeridega tähendab meil kontinuiteet. Me läheme lihtsalt edasi. Ja see aasta on nüüd selles mõttes oluline, et 10 aastat täitub esimesest teleülekandest. Me ei alusta midagi. Me jätkame midagi, me püüame seda viimistleda. Ja ma usun, ka see doseerimine turumajanduse ühiskonnas reguleerib ennast ise. Kui kanaleid on liiga palju, siis nad lähevad pankrotti. Kui lehti on liiga palju, siis neid keegi ei osta. Seni, kuni neid müüakse ja ostetakse ju siis seni on kogus õige. Mis te arvate, kas see kristlik meedia, mida me praegu näha, kuulda lugeda võime, on piisavalt professionaalne, et huvi tekitada. Ma ei kasutaks tegelikult üldse sõna kristlik, selles sõnas, sest omadussõnaline kristlik on kaunis küsitav selles ühenduses. Meil ei ole väga palju paremat sõna selle kohta öelda. Ma ei ehitaks seinu. Ühiskond ise peaks muutuma kristlikuks, ühiskond ise peaks omandama. Eetiliselt uue taseme, peaks jõudma edasi ja. Et me peaksime olema kuuldavad ja nähtavad ilma selleta, et me igal pool ütleme, et me oleme kristlikud kanalid, Me oleme kristlikud meediaväljaanded. Eesmärk oleks ju see, et headus võidaks kurjuse ära. Selleks me teeme tööd. Kas te ise olete jälginud televisiooni, raadiot, ajakirjandust, mida teie lihtsalt lugejana vaatajana, kuulaja, kui inimene ütlete selle kohta? Ojamaa loen seda ikkagi teatud määral oma kohustuseks jälgida meediat ja eriti muidugi neid saateid, mille osas me oleme nii-öelda tellija või väljaandja osas. Mind huvitab seal, kuidas minu kolleegid, toimed tulevad oma tööga kuidas need saated vormistatud, kuidas nad pärale jõuavad. Ma püüan jälgida seda, kui palju neid saateid vaatab, kuulab numbreid. Et oleks selle tööd tagasisidest ka ülevaade ja selles mõttes on muidugi eriti hea igasugune tagasiside, kui inimesed ütlevad kas üks asi läks või ei läinud mitte. Mis tagasi südamesse puutub, siis võib-olla kuulame hetke muusikat ja seejärel siis juba teie enda esitatud küsimused. Täname kõiki helistajaid ja küsijaid. Üks küsimus Tiit Salumäele, mida luterlik kirik teinud interaktiivse meedia kujundamiseks ja siin on ilmselt mõeldud just internetti. Me oleme kujundanud oma kiriku, kodulehekülje ja ajaleht, Eesti kirik on internetis loetav ja samuti mitmetel kogudustel olemas oma internetileheküljed. Ja siin tuleb kolleegidel ikka meelde tuletada, et vead tuleb ka ära parandada, mis, kui telefoninumber muutunud on. Järgmine küsimus, mida te arvate kanal kahe multifilmidest? Ma ei ole nüüd kanal kahe väga Sorvaatajaga, kui seal on mõeldud neid väga vägivaldseid filme mootorratturi ja mis seal on, siis? Ma arvan, et üks lugupidav televisioon peaks väga tõsiselt vähendama vägivalda televisioonis eriti seda vägivalda, mis on lastele suunatud. See peaks olema õieti kriminaalselt keelatud. Samuti soovitakse teie arvamust ajakirjade teekäija ja Oleviste ning lehe elu sõna kohta. Et praegu on see õnnelik, arvad, et tõesti väga paljudel kogudustel ilmuvad oma lehedi oma väljaanded ja ma olen neid väljaandeid põgusalt jälginud. Ma julgustaksin kogudust andma välja teatud sagedusega oma Pilletajani. Kas sellega jõuludeks inimesi tervitada, jagada seal informatsiooni, nii et kõik need väljaanded on igal juhul teretulnud, kus kogudused pöörduvad oma koguduse liikmete poole ja jagavad informatsiooni selleks? Me oleme olemas. Mis te arvate sellest, kas? Sõnumi edastamiseks kirikutelt peaks olema eraldi kanalid või oleks seda just mõttekam teha olemasolevate tavaliste meediakanalite vahendusel. Nii et üks ja teine ei lülita ju välja teineteist. Ma usun, et nii üks kui teine on head. Küsimus on, mille eest meie koguduse liikmed ise on valmis maksma. Praeguseks onju tihti need kanalid finantseeritud ikkagi siis partnerite toetuse kaudu. Kui nüüd Eesti rahvas ise hakkab iga liigutuse eest maksma, küllap siis loksub õigesse kohta, kogu see süsteem. Igal juhul avalik-õiguslikus televisioonis ja raadios peab olema igal juhul koht kristlikule sõnumile, nii nagu seal on koht spordile, kultuurile, muusikale. Nii et see on asi, millest ei või mitte mingil juhul loobuda. Ja viimane küsimus veere, mida te arvate kirikuga seotud teemade käsitlemisest tavalises ajakirjanduses, mittekristlastest, ajakirjanike poolt? Vahest jääb seal professionaalsust puudu. Aga loomulikult kirik peab olema avatud. Kirik ei saa olla suletud ühiskond. Nii et kui inimesel jätkub jõudu või julgust seda teemat käsitleda, siis palun väga, oleme muidugi rõõmsad igasuguste konsultatsioonide üle. Meil on ka kavas lähemal ajal korraldada uus seminar. Ajakirjanikele, kes soovivad kristlikust meediast kirjutada. Kahtlemata jõuame täna vastata kõikidele küsimustele, sest meie saateaeg hakkab lõppema. Täname kõiki helistajaid ja lubame, et vastame nendele küsimustele järgnevate saadete jooksul. Kuulake meid ikka neljapäeviti kell üheksa Viker raadios, pühapäeviti kell kuus klassikaraadios ning vaadake meie uut algavat saatesarja karjane ja koda juba sellel pühapäeval TV3s kell 12 30. Kohtumiseni. Te kuulasite Eesti Luterliku tundi otsestuudios oli Eesti luterliku kiriku assessor Tiit Salumäe ning saatejuhi Signe Aus ja Meelis Holsting. Kõigile huvilistele veel teadmiseks, et meiega saab ühendust ka Eesti luterliku tunniteenistuse keskuses, mis asub aadressil kiriku plats kolm, indeks 101 30 ning telefonil kuus 31 43 11.