Saade valmis koostöös Eesti luterliku tunniteenistusega. Tere jälle armas raadiokuulaja instrumentaalse raadio kahes stuudios, et rääkida oma tänase saate teemal. Saatesarja pealkirjaks, nagu me kõik teame, on otsingud ja nagu eelmisel nädalal lubatud, siis tänasel päeval öösel tuleb juttu sellisel teemal nagu seks. Lihtsalt räägime seksist. Ja tänase saate teema pealkirjaks võiks olla seksuaalsus, mis on kirikul sellega pistmist? Selleks olen kutsunud siia stuudiosse Paldiski püha Nikolai koguduse vaimuliku Ilmar Kivilo ja hammas, raadiokuulaja soov ja oma mõtteid avaldada kirja teel siis on kõik kirjad teretulnud aadressil raadio kaks, Gonsiori 21 või võid ka helistada tööpäeviti kella 10-st viieni Eesti luterliku tunni numbril kuus, 314 311. Niisiis kirik, seksuaalsus, vahel on üldse mingisugust kokkupuutepinda. Kas kiriku seksuaalsusega midagit pistmist sellest me püüame siis põgusalt natukenegi arutelu. Ma olen kuulnud paljusid inimesi rääkimas sellest kirik täiesti ebakompetentne, täiesti ebapädev institutsioon rääkima sellisel teemal nagu seks hiljuti ma nüüd räägin sellepärast, et ma käisin hiljuti haljas, kus toimus konverents sellel samal teemal, seksuaalsus, mis on kirikul sellega pistmist ja ausalt öelda, selle konverentsi käigus ma sattusin päris suurde masendusse, sellepärast et kiriku esindajad olid küll väga erinevatel seisukohtadel ja ausalt öelda piltari natukene mustem ja kui mina seda lootsin või arvasin olevat päris pehmelt öeldes olisi kilt isegi täitsa jube. Ilmar Ma küsiksin sinu käest, kui tuleb sinu juurde inimene sinna koguduse liige. Kes ütleb sulle sellist asja, et seks on iga inimese enda asi, seks on niivõrd intiimne, niivõrd isiklik asi, et ükski kirik, ükski kirikuõpetaja ei ole õigustatud siinjuures suud lahti tegema. Kuidas sa sellele reageerid? Kõigepealt tere ööd või tere õhtust kõikidele kes praegu raadiote juures istuvad. Esitasid väga raske küsimuse selle pärast just et juurde ei ole kunagi sellise küsimusega tuldud, need kogemus mul selles puudub. Kuivõrd Sekson intiimne, selles on ju ka ühel nõul täiesti intiimne ja igaühe oma ja isiklik. Kuivõrd kirikule kaasa rääkida? Kindlasti seda, et, Et kirik tegeleb inimestega liikmed on inimesed ja kuidas siis kirik ei pööra tähelepanu sellistele küsimustele, mis puudutavad siis selliseid inimeste, eriti intiimsemaid osi elus. Ja kui see inimene näiteks vastab sulle sellise vastusega, et hea küll, kirik võib püüda kaasa rääkida, aga kus kasvatab kirik selle kompetentsi et sellistel teemadel üldse rääkima? Seks on inimese elu üks osa ja seda ei saa ju nagu kõrvale jätta kõik inimesed nii nagu kõik inimeste toimingud. Ja kirik haarab jumala haaravio inimest ikkagi tervenisti. Näen siin sellist probleemi, kust, kust nüüd lapselise meelevalla kirik selles osas kaasa rääkida, pühakirjas on ju samuti selliseid küsimusi käsitletud. Ja kirik järgidki veakirjana oma õpetuse oma õpetuses selles sellel alal samuti. Itaalias olles sellel seksuaalsuse konverentsil ma kohtasin väga paljusid inimesi erinevatest maadest, erinevatest kirikutest ja minu suureks kurvastuseks enamus selle konverentsi läbi viieteste korraldajatest, enamus sellel konverentsil osalejatest väga avameelselt kuulutasid, et, et nad on hammaseksialistid. Ja see oligi selle asja juures masendav. Et see konverents oli üles ehitatud ainult homoseksualismi nüüd homoseksualismi, eks ole, me teame kõik, mis on homoseksualismi, see on lihtsalt nähtus, kus inimene, mees või naine tunneb siis kiindumust samast soost inimese vastu. Ja selle konverentsi, nagu ma ütlesin, puudutati homoseksualismi kõige rohkem ja tihtipeale räägime seksuaalsusest, seksuaalelust, eriti tänapäeva ühiskonnas, siis kiputakse rääkimast nimelt homoseksualismi, st kas homoseksualismi sinu arvates on õigustatud ja kui ei, siis miks. Ja kui ja siis Camiks kui rääkida sellest konverentsist, ma ei ole iialgi sellistest konverentsidest osa võtnud, kus üldse seksuaalsusest kui niisugusest räägitakse, rääkimata veel nüüd homoseksuaalsusest. Ma usun, et igaüks sügades akust rohkem sügeleb, et et ju need konverentsi korraldajad olid siis homoseksuaalid. Et nad tahtsid selle konverentsiga noh, siis väljendada midagi öelda enda kohta. Tulles tagasi tulles tagasi selle küsimuse juurde et sinu arvamus homoseksualismi kohta kui kuidas vastaksid sina kiriku vaimulikuna koguduse liikmele? Lühidalt öeldes ma ei pea sellist Suhet inimeste vahel. Normaalseks. Ma ei oska talle sellist diagnoosi anda, kas ta ongi diagnoositav, kas seal haigus kas see on mingi inimese geenides kaasa tulnud millest see tingitud on? Noh, ma ei saa selliste Võib-olla ma ei saa sellistest inimestest hästi aru kui nad väidavad, et nad on sellised ja ja nad muud moodi ei saa. Et ma arvan, et see on pigem sellise Uute lõbude otsing või uute naudingute otsing. Olen kuulnud paljusid vaimulikke vastama sellele küsimusele niimoodi, et iga seksuaalvahekord peab olema avatud uuele elule, et selle eesmärk on elu edasiviimine üheksandal loogiline, arusaadav ja haavade puhul on see täiesti välistatud. Aga kas ei oleks ikkagi siiski lubatav, ütleme, omadel, praktiseerida homoseksualismi, sest nad väidavad, et nende vahel eksisteerib tõeline armastus? No meie siin seda keelata ei saa. Me võime ju siin öelda, et see on keelatud. Aga need, kes tahavad nüüd teevad ikka edasi seda, mida nad tahavad. Ja modelle anti esindada või öelda seda pühakirjast välja loen, jumal on loonud inimese, eks see naiseks ja see on nüüd üks inimene. Tiiberlikult käsitledes ongi inimene, mees ja naine. Ma ei saa nagu ei vaimulikuna õnneks ka inimesena lihtsalt tavalise inimesena öelda, et et saaks kuidagi teisiti olla. Me jätkame siit raadio kahest stuudiost oma tänase saatesarja otsingutega, tänase saate alateemaks on seksuaalsus, mis on kirikul sellega pistmist? Stuudios on saatejuht, maja külaliseks on kutsutud Paldiski Püha Nikolai koguduse vaimulik Ilmar Kivilo. Nüüd praktiliselt saate esimese ploki, me oleme rääkinud sellest, kas kirikalampismist ja nagu ma aru sain, siis ma siin vastuses järeldusele, et on küll, siis me asusime väga agaralt kohe homoseksualismi juurde, sest see on küllaltki selline pingeprobleem tänapäeval ja vähemalt ma luban, et selle teise ploki me veedame ka homoseksualismi teemal. Armus raadiokuulaja, kui sul on soov ja oma mõtteid avaldada raadiosse kirja teel, siis kõik kirjad on teretulnud aadressil Raadio kaks, Gonsiori 21 või siis ka telefoni teel päeviti kella 10-st viieni. Eesti luterliku tunni numbril kuus, 314 311. Enne muusikapausi, nagu juba mainitud, lõpetasime teemal homoseksuaalsus kui seksuaalsuse üks osa. Kas homoseksualismi iseenesest võib olla antud küsimuses isegi natuke pahast asetatud, kas olla homo? Tähendab alla patune või kas see, et ma olen homo? No siin on kirikul ju üks vastus. Kui inimene on sellisena sündinud, siis teda ei saa ja selle eest hukka mõista. Teine asi on see, kas ta Zapageerib seda, kas ta levitab seda, kas ta viljeleb sellega. Et siin tuleb küll küsimust, vaata kui ta annab oma Nõrkustele järgi see tähendab siis seda, et olla homo, ei ole Pataga praktiseerida homoseksualismi. Vat onju inimese teadlik eemaldumine jumalast. Ja kui inimene teab? Mida ta teeb, on täie mõistuse juures ja eksib. Siis ta Jubadustab Kas Hamasid suudetakse üldse mõista mitte ainult kiriku, vaid ka ühiskonna poolt eriti just inimeste poolt, kes ise ei ole homod, ma olen väga tihti kuulnud tänavatele inimesele räägivad, et vot vaata need ei mõista mind sellepärast, et nemad ei ole Hamad. Kas selleks, et mõista Hama Seksjalisti peab teine inimene olema ise homoseksualismi? Ma ei usu, et peab kõike tegema selleks, et mõista. Milliste inimeste iganes, et? Mõista, kas või autojuhti, kes on teinud avarii? Selleks ei pea ju ise avariid tegema või selleks, et joodikud mõista, ei pea ise täis olema ja selleks ei pea üldse jooma. Et inimesele antud ikkagi selline. Selline. Noh, võimalust tal on selline meelega ikkagi suudad. Nagu aru saada või teha endale arusaadavaks asju, milles ta ise tegelikult võib olla seotud, ei ole kuigi lõpuni mõista, keda iganes. Ei saa vist mitte kedagi. Et mul on just vaimulikuna on olnud noh, iseenda probleem. Matustel, leinajatele. Et on selline harjumuspärane ütlus kaasa ja minu jaoks tundus see kuidagi võlts. Et tegelikult ma ju ei saanud ja tunda, mida ta tunneb. Ja, ja kõikide asjadega ikkagi, et et päris lõpuni mõista ei suuda. Ma ei suuda panna. Kelle, millise inimese rolli või ossa mitte kuidagi päriselt. Aga miks siis on ikkagi homoseksualismi praktiseerinud patt, kui see inimeste enda arvates on täiesti normaalne? Nad ei häiri mitte kedagi teist kaks. Ama Seksalisti leiavad teineteist, praktiseerivad seda täiesti rahulikult, ilma et ilma segaks kedagi teist sealjuures. No siin on mindud ju ikkagi siin saates alguspoolel oli juttu ka sellest loomisloost inimesest, mees naisest. Ma olen täiesti veendunud, et see nüüd selline loomulik kooseksisteerimine või kooselu inimestel kui kaks inimest kohtuvad, nad tutvuvad, käivad, nagu öeldakse, saavad teineteisega lähemalt, tahaks abielluvad. Ja nad juba abielludes mõtlevad oma lastele oma perekonnale. Homoseksuaalsuse puhul on see välistatud et keegi on praktikas niimoodi nad lapsendanud oma paaridel lapsendanud lapsi ja. Aga see ei ole ju ikkagi see. Ma tean, et roomakatoliku kirikus kehtib vaimulikele selline asi, nagu see oli paat ja see on küsimus, mis on üles kerkinud üha uuesti ja uuesti ja uuesti ja uuesti ja kiriku liikmed isegi ütleme, roomakatoliku kiriku enda liikmed ei saa tihti sellest aru, miks on üldse selline asi oluline vaimulike puhul, nagu soli paat tähendab, meil luterlikus kirikus ei ole tsölibaadi ja on palju-palju teisi kirikuid, kus sa ei ole katsioli paati ja nähakse vaimuliku tunduvalt normaalsema vaimulikuna sellisel juhul, kui ta on abielus. Kas sina oskaksid näiteks selgitada minule kui täielikule võhikule? Mitte ma ütlesin, mitte kui sinu koguduse liikmele, vaid lihtsalt inimesele, kes satub Paldiski kogudus ja ja viskab need küsimused luterliku kiriku tsölibaadi kohta. Kas sa näed selle juures plussega sealjuures miinuseid ja kas sinu arvates oleks õigustatud või mitte? Ma arvan, et inimestel on antud ikka sellised anded mida ta siis oma elus peab kasutama. Ja, ja Nendest on selline võime või olla tsölibaadis elada tsölibaadis. Siin kutsumuse asi, et. Selleks ei olegi kõik võimelised vaimulikud olema. Et. Nüüd jah, katoliku kiriku vaimulikud olema, et et kõike lihtsalt ei suuda elada ilma naiseta, ütleme siis, olla. Ja millised plussid, millised miinused? No kiriku ajaloos On teada nagu just probleeme. Üks põhjuseid, miks nii tehti, oli ikka ilmne mure nende preestrite naiste pärast, kes jäi leskede eksia, kes tahtsid värandusi ja nii edasi, et seal on puht siuksed materiaalsed küsimused olnud kunagi. Tänapäeval ma usun, ei ole see probleem, näiteks. Üks selline põhjendus kirikul on olnud samuti see, et üksikute inimeste on lihtne paigutada tööle ühest kohast teise. Sellised peremured. Kaovad ära ja mis minu jaoks kõige olulisem tegelikult on, on see, et. Koguduse vaimulikul on reaalselt tegutsevas koguduses ikka piisavalt tugev koormus ja vastutus selle karja või sellesama perekonna, mida kaguduseks kutsutakse ees. Et teist peret üleval pidada, teise perest hoolida ja hoolitseda samaväärselt ei ole võimalik. Ja ma tean, et räägitakse ka sellisest asjast nagu loomulik seadus ja loomuliku seaduse all tuuakse välja erinevaid printsiipe. Laialt kokkuvõttes võiks loomulik seadus ollagi, inimene püüab oma elus teha head ja vältida kurje. Ja siis on ära toodud neli printsiibi, millest ühte tahaksin puudutada, on just nimelt elu edasiviimine iga inimese loomulik printsiip elu edasi viia ja kas ei teki seal mitte vastuolu, et katoliku kiriku preestri juures sedasama loomuliku seaduse ühe printsiibiga ja tsiklipaadiga. Põhimõtteliselt on ju vastuolu olemas kui igast inimesest. Aga nii nagu ma ütlesingi, on ikkagi. Noh, inimestel oma elus ülesanded, mida täita. Ja kui kedagi, neid ei ole ju tegelikult inimkonna kõrval, palju on kutsutud sellisesse ametisse, mis ei vii nüüd nüüd nagu sugu edasi. Elu edasi. Selles mõttes, nagu me sellest elu edasiviimisest aru saame. Siis ma ei näe selles nagu teeme, et see kahju oleks niivõrd suur, et et ta kuidagi mõjutaks nagu inimkonna arengut või või, või et sellepärast elu seisma jääks. Stuudios on saatejuht Ain Leetma ja külaliseks olema siia kutsunud Paldiski Püha Nikolai koguduse vaimuliku Ilmar Kivilo raadiokuulaja kui sul on oma mõtteid avaldada kirja teel, siis kõik kirjad on väga oodatud aadressil raadi kaks, Gonsiori 21 või siis ka telefoni teel päeviti kella 10-st viieni, Eesti luterliku tunni numbril kuus, 314 311. Ma tahaksin küsida sellise küsimuse, Ilmar kust maalt hakkab välja kujunema, kust maalt hakkab määratle oma nii-öelda inimese seksuaalne orientatsioon? Kuhumaani me võime tagasi minna ajas või ütleme, inimese arengus, kus me saame öelda, et vot siit hakkab inimesel välja kujunema konkreetne seksuaalne orientatsioon, mis võib mõjutada tema hilisemat elu. Ja millised võivad olla üldse veel lisategurid, mis võivad mõjutada, ma nüüd ei taha pommybanud nato triinil fotodriinolast. Aga näiteks see on üks küsimus, mis võib lastel tekkida. Sest tegemist on ikkagi, ma tean, kas kesksoost või sootu isikuga vähemalt nime järgi. Nime järgi on mõlemasooline. Aga vot see on üks selline küsimus, millele ma võin täitsa ausalt vastata, et ma ei tea millal. Algavad inimesel sellised märgatavad protsessid ma kasvõi tema enda sees märgatavalt protsessid kui ta tunnetab enda sees. Ma olen mees, Ma olen naine mida iganes või et minu kehas on hoopis, et mul on naise keha aga aga, aga selle sees mees või vastupidi. Ma ei tea, millal võivad inimesele sellised noh, inimesed, sellised protsessid alata. No selge, ärme siis seda näevad siin rohkem puudeta, kui ei tea, mina ka ei tea, kust maanteed võivad arenema ka siin on muidugi sellised tõukeid selliste arusaamade juures või, või enda identifitseerimine või, või paigutamine kellelegi kõrvale on ikkagi seal päris varasest, arvestades et kodu on ju selline koht, kus inimene kasvab ja eeskujud On kindlasti tähtsad kodus nii ema kui isa, Nende mõlema olemasolek olu. Siin just nagu eelmises osas oligi juttu, et et on endale. Võtnud lapsi, lapsendanud lapsi siis nüüd see laps jääb küll väga kehva olukorda, kes niimoodi on võetud. Et ajad siis nüüd ilma kas emast või isast? Ma olen kuulnud inimesi tänavatel, rääkimata sellest, et, Et osad inimesed on piisaksuaalid ja seal konverentsil Itaalias päris hulk inimesi väitsid ennast olevat, et nemad on kõige pesuehtsamad ikkagi tõelisematiivseksuaalid. Et nad tunnevad mõlema soo vastu seksuaalset iha täpselt samavõrdselt minu enda mõttemaailmas, tekib siin kerge vastuolu. Ma küsiksin sinu käest, et kas sinu arvates on olemas tõelisi biilseksuaale või on tegemist siiski inimesega, kellel on tõesti rohkem kalduvust ühe või siis teise soo vastu? Pigem võib-olla noh, kõige pesuehtsam tõeline piisaksuaal. Mul tekib lihtsalt sama idee kohe vastu rääkida siis näiteks, et üks asi ei saa samal ajal olla ja mitte olla. Jälle selline teise inimese olukorda panemine. Sellise selliste asjade väidmine oli vist oma oma elu või oma noh, nagu siukse, mingisuguse moraalse vastutustunde vabandamine, võib-olla ta ei saa, ta peab. Et mul on sellised kalduvused. Ma ei saa mitte midagi teha, et. Ei mul endal selliseid kalduvusi olen, vähemalt ma ei ole täheldanud nende juures selliseid erutavaid tundeid meesterahvavaatamisel. Ja, ja selles suhtes ma ei saa nagu kaasa rääkida ja ja. Noh, nagu enne jutuks oli, tõenäoliselt ma ikkagi lõpuni ei mõista neid. Tihtipeale räägitakse seksuaalsusest kui millestki, mis on hüljatud millestki, mis on patt millestki, mis on väga paha ja pimedas teki all ja, ja parandamisega sellest ei räägi. Ja siis on jälle tabuteema. Tabuteemal nagu läheksin natukene veel edasi ja siis tahaks tulla seksuaalsena seksuaalsuse helgema poole peale. Seal on poole peale seksuaalsusega käib kaasas tänapäeva ühiskonna juures tugev 90 protsenti kondoom ja tihtipeale inimesi koolis perekonnaõpetuse tundides õpetatakse kasutama kondoomi. Selleks, et vältida last ja ühiskonna poolt on see tihtipeale väga õigustatud ja väga pooldatud abivahend selleks, et inimene saaks olla seksuaalvahekorras ja et selles siis midagi hullu ei juhtuks. Kirik hülgab kondoomi kasutamise kui sama põhjendusega, et kondoom võtab ära võimaluse viia elu edasi, see ei tarvitse olla küll sajaprotsendiline ja siis tulevad sealt mänguga pahandused. Kelle poole sina asud, kas ühiskond, kes pooldab kondoomi, või kirik, kes keelustab kondoomi ja, ja ma küsiksin põhjenduseks, miks. Ma olen juba asunud kiriku poolele. Et selles nagu küsimust ei ole asjade juures noh, mis tahes nüüd rasestumisvastased vahendid või või need eelnevad küsimused, selle eelnevadki küsimused selles saates. Kindlasti saab nüüd inimene keerida kirikut või vaimulike selles, et nad sekkuvad täiesti sellistesse asjadesse, mille, millest puudub ettekujutus võib-olla üldse. Ja, ja nagu tegelik, kui elu ei, ei peeta silmas, et tegelikult elu on ju hoopis teistsugune. Et kõike seda järgida, mida kirik nõuab, on inimesel võimatu. Siis noh, ma tean, et on väga raske järgida seda, mida kirik õpetab, mida pühakiri õpetab. Aga kõige võimalik no. Minu jaoks või minu arvates on kõige parem rasestumisvastane vahend kasinus. Kui ei lähe voodi, siis rasedaks ei jää siseleviga suguhaigused. See on ka selline sajaprotsendiline garantii, see on garantii. Aga kui vaadata nüüd seda probleemi, et kui inimesed ei kasutaks rasestumisvastaseid vahendeid või kasutatakse erinevaid meetodeid järglaste vältimiseks siis varsti oleks meil, ma kujutan ette, selline väike hiina juba kus seda Eesti vabariik upub inimestesse. Rahvaarv tõuseks drastiliselt. Kuidas reageerida sellele? No praegu ma olen ainult sellest ei tohiks nagu mingeid probleeme olla, et kui nüüd natukene tõuseks siis oleks päris a- vähemalt kurdetakse, iive langeb. Et ma saan aru kreemidest. Mis tingivad nagu inimesi mõtlema, sellele, kerivad nüüd oma perekonnaliikmete arvu, siin on kindlasti sellised majanduslikud probleemid jälle üks suu juures, kes kaua aega teeni ka vähemalt 20 aastat läheb või kauem läheb aega, kuni see suu nagu endale ise elatist teenima hakkav. Et ma usun, et selles on nüüd see. Üks osa probleemist teinud. Ühiskonnas et kuidagi kiiresti muutume sellisteks Halvas mõttes eurooplasteks. Kus kodu ongi kuhugi ära kadunud? Mees töötab kuskil. Firmas mis tahes firmas juhtivtöötaja, see nagu niisugune ideaal võib olla. Naine püüab poliitikasse, kus naisi ei ole kaua aega või üldse olnud eriti. Ja, ja seda siis, need on ju tegelikult reklaamid päris sihukese toreda perekonnana, kui nad ükskord kokku saavad. Ma ei väida, et perekond oleks halb. Aga. Ma pean naise rolli ikkagi esmalt emana ja siis alles poliitikuna või töötajana, kelle kellena iganes. Stuudiost nüüd rahulikult edasi ja nagu lubatud, siis selle saate lõpu poole tahaks jõuda ka teema kui seksuaalsus ütleme poole juurde. Nimelt ma küsiksin niimoodi, et kas reaalsus iseenesest on patt, tihtipeale räägitakse seksist kui tõesti millestki, mida tuleb teha pimedas ja teki all, mis on halb ja mis on tabu, mis on keelatud. Ja noh, igatipidi lõhia läbi halb. Kas seks, seksuaalsus, on patt oma sisimas alanses? Lühidalt ei ole. Teemal on ju tegelikult selle saate jooksul räägitud. Et. See kuulub inimese elu juurde. Nõnda nüüd kõik, mis me seostame reaalsusega või seksiga viib elu edasi. Nii et kui me räägime reaalsusest või seksist üleüldse, siis me ei saa mitte kuidagi teda liigitate kategooriasse, et. Et siin on just, me oleme nendest kõrval kalletest natukene kõnelenud. Et nende puhul saab rääkida matust, aseks, valeelust. Loomulikus tähenduses sellisena nagu me perekonnas näeme, mees, naine abielluvad. Nad seksivad, neil sünnivad lapsed. See on ju täiesti normaalne kui räägitakse sellest, et iga seksuaalvahekord peab olema avatud uuele elule tihtipeale ta ei ole seal puudutanud teemad, kus inimene impotentne. Aga vähemalt sellel inimesel on soov viia edasi elu ja antud juhul on see lihtsalt võimatu. Aga tulles tagasi iga seksuaalvahekord peab olema avatud elule. Ja kui meesterahvas ja naisterahvas abielluvad ja nendel on ainult kolm last, kas see tähendab siis seda hädad? Tohivadki voodisse minna koos ainult kolm korda, sest vastasel korral ei oleks tegemist enam avatusega uuele elule. Sa vist küsid vale inimese käest. Nagu ma aru saan nendest asjadest siis iga kord ikkagi isegi kui see võimalus on antud, ei toimu viljastumist. Neid põhjuseid ma ei oska ette tuua, miks see nõnda on? Aga alati see lihtsalt ei ole nõnda. Aga kui tuleb sinu juurde inimene, kes ütleb, et hea küll rääkida nende olukorrast, kus ma olen oma naisega olnud seksuaalvahekorras kasvõi 100 või 300 korda, aga meil on kolm last, seesama, millest sa rääkisid, et mingitel põhjustel viljastumist ei toimu. Kuigi inimestel on olnud soov edasi viia elu antud seksuaalvahekordadest siis praegu on see küsimus, mille peale mina nüüd vihjasin, on see, et kui tuleb näiteks inimene kes teadlikult püüab omada seksuaalvahekorda ja nii-öelda vältida last, vabandades seda sellega, et aga elu on ju niivõrd lühike. Ma elan oma naisega koos võib-olla 50 aastat ja minul sellest 50-st aastast me ka isa naudingud kasutada kõik need 50 aastat, et me armastame teineteist niivõrd palju, me tunneme niivõrd suurt lähedust, et me lihtsalt tahame ka vahepeal seksida ilma järglasteta. Kuidas sa reageerid sellele? Öeldud seks, seksuaalsus kuulub inimeste elu juurde, selles ei ole mitte midagi ebaloomulikku raamatut või keelatud. Aga nüüd, inimeste ütleme just mehe ja naise omavahelistes suhetes armastuses. On Ridalas ja. Muid faktoreid seks kuulub selle asja juurde. Vaimne side, ilma milleta ma usun seksi ei olegi. Nii et. Ma usun, et seks ei ole armastava paari juures nüüd kõige olulisem asi. Ma tuleksin tagasi enne selle saate lõppu. Selle saate päris esimese küsimuse juurde. Ühiskond, kirik, seksuaalsus. Kas kirikul on ikkagi seksuaalsusega midagi pistmist nõnda nagu alguses sai öeldud? Kirikusse kuuluvad inimesed? Inimestel on seksuaalsusega paljugi pistmist ja sellepärast on ka kirikul seksuaalsusega pistmist. Need olid siis matad teemal seksuaalsus, kirik, kas kirikule seksuaalsusega midagi pistmist? Ma tean ja usun täitsa siiralt, et mis iganes eluvaldkonnaga me kokku ei puutu, inimesed, hoidke alt, kirikul on kõigega pistmist. Ja kirikul on igas asjas oma sõna öelda, sellepärast et inimestena elame ühiskonnas ja ühiskonda. Kirik eksisteerivad koos, nii et niiehknii ei pääse kirikust üle ega ümber. Ja kirik ütleb oma arvamusi ja oma mõtteid ja oleks liig väita, et kirikul ei ole pistmist sellisega temaga, nagu seksuaalsus, seda kohe kindlasti on. Seks ei ole ainult patuasi, mida tehakse pimedas teki all. Sekson armastuse ülim tulemus, mis viib edasi elu ja selle peale ehk tasuks mõelda just tänapäeva Eesti ühiskonnas. Seksime selleks, et saada rahuldust või seksime selles selleks, et väljendame oma ülimat armastust oma partneri suhtes. Aitäh sulle. Ilmar Kivilo, et sa tulid siia stuudiosse ja olid nõus avaldama oma mõtteid teemal seksuaalsust, mis on kirikul sellega pistmist härmas raadiokuulaja, need olid vaid vähesed mõtted. Üks pisikene osa sellest suurest teemast ja seda teemat põhjalikult ehk lahti rääkida inimeste Taavil ei saagi. Tooge oma mõtteid avaldada kirja teel siis on kõik kirjad teretulnud aadressil raadio kaks, Gonsiori 21 või siis ka telefoni teel eriti kella 10-st viieni Eesti luterliku tunni numbril kuus, 314 311. Me kohtume taas nädala pärast. Kolmapäeva öösel vastu neljapäeva, viis minutit peale südaööd. Ja siis tuleb teemaks selline asi nagu valetamine. Kõike head ja kohtumiseni taas nädala pärast. Mis koostöös Eesti luterliku tunniteenistusega?