Tere, mina olen Mare Rebas ja täna räägin teile Yeorgios Papandreou. Ma olen Kreeka välisminister, kuid oma sisemuses tunnen, et olen ka rootslane, vähemalt osaliselt, ütles Georgias Papandreou ühes Rootsi raadiole antud intervjuus. Ette rutates võib öelda, et Papandreou on töötanud Rootsis koristaja ja nõudepesija na kosmopoliit Jeorgios. Papandreou sündis USA-s, tan elanud Kreekas, Kanadas ja Rootsis. Rootsi tuli ta poliitilise põgenikuna 1900 kuuekümnendatel aastatel ja ta räägib rootsi keelt vabalt. Nii isa kui vanaisa on olnud Kreeka peaministrid. Ta ise on varem olnud nii haridus- kui Euroopa minister. Kreekas. Mikistjodorakis lauluvabadusest esitas Harjo sajandma. Rootsi tulla on alati tore. Esimest korda tulin ma siia 1968. aastal. Mul on siin palju sõpru, jutustab Georg Jos Papandreou. Muide, ma olen koristanud pool Stockholmi, küll kontorites, vabrikutes ja koolides. Kuid 19. septembril kakstuhatkolm erines tema Stockholmi reis kõigist varasematest. Tol päeval toimus Stockholmis tassiivseti sinises saalis mälestustseremoonia mõrvatud Rootsi välisministri Anna Lindi auks. Tseremoonial osales ligi 1300 külalist, kelle hulgas olid mitmed Euroopa maade välisministrid, kaasa arvatud ja orgios Papandreou, kes pidas oma kolleegi mälestuseks väga isikliku ja südamliku kõne. Kallis, Anna on palju, mida ma kunagi ei jõudnud sulle öelda. Mäletad, möödunud nädalat koos kõigi Euroopa sõprade ja kolleegidega, mäletad, kui me möödunud nädalal sõitsime Nortšebydisse, kus me kohtusime gümnaasiumi õpilastega? Me käisime Kreeka ühingus ja sõime lõunat. Me rääkisime oma ühisest Euroopa kodust. Sa jutustasid oma poegadest, kes vaatasid jalgpallimatši Kreeka ja Rootsi vahel. On sul meeles, kui me möödunud nädalal jätsime teineteisega hüvasti, peed barreli platsil? Ma mäletan seda hetke ja kõiki ühiseid tunde 20 aasta jooksul. Ma mäletan seda, kuidas sa vaatasid inimesi, ma mäletan sinu kohtumisi inimestega, kellest sa suhtusid respekti ja armastusega. Kui me viimati hüvasti jätsime, sa naeratasid nagu päike. See oli elurõõmus ja tahtejõuline naeratus. Oleksin tahtnud veel palju öelda, kuid meie poliitikud ei võta endale aega tunnete väljendamiseks, sõnades kui sina olid erand. Sinust õhkus soojust. Sa liigutasid meie südameid. Sa julgesid, sa julgesid olla avameelne, julgesid jääda kindlaks oma veendumustele, sa võitlesid avatuse eest ja seda kõike tegid sahk kirega. Sasümboliseerisid Rootsit, mida me kõik imetleme, Rootsit, mida mina olen tundma pinud ja millest me nii sageli rääkisime. Kui ma olin noor poiss, eksiilis, otsisin ma nagu kõik teised põgenikud igast maailma nurgast oaasi, kus oleks saanud hingata ja selleks sai Rootsi, mida iseloomustavad demokraatia ja solidaarsusvabaduse, inimlikkuse ja võrdõiguslikkuse Rootsi, Rootsi, mis on kaasa aidanud uue demokraatliku Euroopa loomisele Baltikumist kuni Balkani. See pole juhus, et me kõik täna siia kogunesime maailma kõigist nurkadest, sinu sõbrad kogu Euroopast Euroopast, mille eest sa seisid. Täna kogunesime siia, et avaldada lugupidamist Rootsile, mida sa esindasid. Kuid anna, me oleme siin sinu pärast. Me leiname sind, tunneme puudust sinu naerust, julgusest, jõust. Sinu jaoks oli võitlus inimõiguste eest, isiklik võitlus. Sa julgesid astuda võitlusse oma ideaalide eest. Sa julgesid olla ehtne Anna, kui sa saaksid jalutada Stockholmi tänavaid, rääkida oma kaasmaalastega, mida salati tegid respekti ja hellusega siis leiaksid sa eest kurbust ja valu, aga ka lugupidamist paljude lillede näol. Inimesed on hämmelduses ja vapustatud ja nad küsivad ja ka meie küsime, miks, miks jälle? Meie inimloomusele on omane vastust otsida, püüda mõista, miks meie elu viib nii järsu pöörde teha, püüda mõista mõistmatut ja aru saada arusaamatust. Paljud tahavad teada, kas me oleme liiga naiivsed. Kas demokraatia on liiga haavatav? Need on rasked küsimused. Paljude inimeste arvates olid sa võib-olla sinisilmne oma eesmärkide saavutamisel. Mina arvan, et sa julgesid inimesi usaldada. Sa olid meile kõigile eeskujuks kuni viimse hetkeni. Armas, Anna, sinu abikaasa busse ja sinu pojad Taavit ja Filipp on kaotanud suurepärase abikaasa ja ela. Teadke, et Me oleme teiega, et me oleme suur pere. Euroopa pere, mis embab teid. Anna seekord ei võtnud ma kaasa sinu lemmik oliiviõli. Ma võtsin kaasa ainult oliivioksa minu jaoks. Anna sümboliseerib see kõike seda, mille nimel sa elasid. Tunneme sinust puudust, tunneme sinust puudust. Ka homme. Ja vildaka liid. Kas on nii, et me ei some? Ja vildakalt. Saminetne isomineke teha jed Mei hõõrs. Somial Simmliid. Pomernatennuda Süsselus moff. Türbiiner ET Kunscal loid öös Korrest. Kuuste. Somi neis on müük teha, et me ei Ela sodeed. Suvad figuur. Muuder Ben Obruuderd lüüs. Karja vee minels kliis ska Panr. Ta kali. Jeerum. Ööverstrend vääri Bachelet. Son. Homminas r some r see on. Hooajal songer somees. Violetta parra Grazias alavida laulis taas Aria sajundma. Ühes intervjuus jutustas iorgias Papandreou, et ükskõik kui raske põgenikuelu ei ole, peab ta olema tänulik selle üle, et on olemas kohti, kuhu võib põgeneda piinamise, karistuse, nälja ja isegi surma eest. Rootsi on üks neist suurepärastest kohtadest. Ja ta tänab Rootsit selle eest. Me otsime nagu Odüsseus kunagi väga ammu oma Itakat reisil võib ette tulla palju ohtusid tuleb üllatusi ja lõppeesmärk võib kujuneda hoopis teistsuguseks, kui algul arvati. Yorgios Papandreou tsiteerib ühte tuntumat Aleksandria poeeti Konstantin Kawafist, kes kirjutas 20. sajandi algul. Nii. Hoia alati Itakat oma südames koju tuleks, sinna on sinu välja valitud eesmärk. Aga ära kiirustama reisil pigem lase sel kesta palju aastaid. Odüsseus sai oma reisi lõpus targem ja teistsugune inimene. Ta poleks kunagi midagi uut õppinud, kui tal poleks oma eesmärki olnud, see tähendab jõuda oma Itacasse Yorgias. Papandreou nendib, et ta õppis juba varakult, et iga inimene vajab oma Itakat. Poliitika poleks talle rahuldust pakkunud, kui tal poleks olnud oma Itakat, milleks on vabadus, õiglus ja demokraatia. Rootsi tulime poliitiliste põgenikena, mäletan seda korda, kui Kreeka diktaator papadopulus mõistis hukka Rootsi, kuna ta andis varjupaika sellistele terroristidele nagu minu isa. Rootsi peaminister Taage Lander vastas otsekohe. Me toetame edasi võitlust vaba ja demokraatliku Kreeka eest. Kreeka vastupanu liikumine saab meie täieliku toetuse, teatas err Lander. Rootsi muutus kiiresti Oasikse suureks keskuseks organisatsioonidele, kes võitlesid hunta vastu. Paljud rootslased otsustasid boikoteerida turismireise Kreekasse. Rootsi võitles koos Hollandi ja Norraga, et isoleerida Kreeka Euroopa nõukogus. Kõik lootsid, et Kreeka hunta kaotab sel viisil oma usaldusväärsuse. Kui Yorgias Papandreou oli 14, tavatsesid nad emaga külastada isa vanglas. Isa kuritegu oli see, et ta uskus muudatustesse. Isa ja isa isa olid reformaatorid. Kaks ohtlikku meest valitsevale eliidile. Nad vangistati oma vaadete pärast. Vanaisa oli istunud vanglas kuus korda oma elu jooksul. Kui ta hunta ajal suri, oli tema hellitusnimeks vana demokraat. Isegi tema surm kujunes protesti manifest statsiooniks. Me elasime Rootsis ja ma sõitsin ema ja õe Sofia ka vanaisa matusele, mis kujunes tohutuks demonstratsiooniks konta vastu. Minu isa peeti reeturiks ja kreeka rahvale ohtlikuks. Nooremad vennad ja õde Sophia külastasid teda vanglas, said teda kallistada, kuid mitte mina. Mina sain teda näha ainult trellide tagant. Võimuorganite silmis olin ma küllalt vana konspireerimiseks ja rezhiimi ohustamiseks. Ma võisin sosistada midagi keelatut isa kõrva või tema mulle. Samal ajal, kui mina ja ema rääkisime isaga, jälgiti iga meie liigutust ja kuulati iga meie sõna. Sellest sain ma olulise poliitilise õppetunni, esiteks tundsime ainult üsna tugevana, et minusugune 14 aastane poiss on ohtlik. Tähtsaim oli aga see, et mõistsin, et võimulolijad tahtsid maha suruda rahva tahet vastu rahva tahtmist. Nende ainsaks võimaluseks ellu jääda oli omada täielikku kontrolli ka minusuguse 14 aastase üle. Ma mõistsin, et selline süsteem ei suuda ellu jääda, kuid täielikult ei suutnud hunta kõiki meie ettevõtmisi kontrollida ja seetõttu kahtlustasid nad kõike, ka meie igapäevaseid toiminguid. Nad kartsid meid meie laule. Mihkist deodoraakise laulmine oli kõige hullem, mida üldse me võisime teha? Yorgias Papandreou meenutab üht õhtut, kui isa vangikambri akna alla tuli üks tema toetajaid ja hakkas laulma Miikis Theoderakise laulu. Paar päeva hiljem kohtas ta seda meest, kes jutustas, et taliviidud politseisse ja teda oli seal pekstud siniseks. Kuid see sõber polnud üksinda. Avalikult ei saanud rahvas protesteerida, kuid kontserdid, restoranid ja peod kujunesid vastupanukeskusteks. Muusikast sai teatud mõttes salajane keel salasõnum, mis ühendas rahvast. Muusika väljendas rahva valu, Lootust, vastupanutahet, solidaarsust ja ajalugu. Muusika ja tants on alati olnud kreeklasele, tema ajalooedastamise vahendiks. Mihkise muusika väljendas kõike jõudu, kurbust, lootust, tulevikunägemusi ja vabadustunnet, mida lind tunneb lennates vaba sinisel taeval Melina Merkuuri harja sajandma. Maria Farantuuri ja paljud teised lauljad viisid Mihkise muusika laia maailma. Kujutagem ette suitsust halvasti valgustatud pistrat Kreekas paari või muusikakohvik, mis on täis noori inimesi, kes on täis elulusti, kuid mitte veel küpsed väljendama oma tundeid, oma lootusi. Nad on teel oma Itakat avastama. Ja siis astub noortelaule. Kuuldud lugu oli niidistavad araatise tirin epistoli laulsiks karjas ajan ma rootsi keeles ja autor oma emakeeles. Helilindistus on tehtud Norras 1992. aastal. Tirts kuulan riide, Ardunus hoolde, härjakoodi otta, kuulikas, kuuli, rünthomi, vööde, jõuessaa, Greckland, seeria koikaanada. Kui ma lõpetasin kooli 18 aastaselt, olin ma käinud kaheksas erikoolis erinevates maailma paikades USAs, Kreekas, Rootsis ja Kanadas. Sel ajal pöördus minu tähelepanu sellele, mida ja kuidas õpetatakse demokraatiat. Suurem erinevus torkas silma Kreeka ja Rootsi koolides. Näiteks kui mind tähelepanelikult silmitseda, siis avastate, et kaks esihammast on erinevat värvi. Üks on vale hammas. Kaotasin oma õige hamba, kui minu õpetaja Kreekas lõi mind nii rängalt, et minu esihammas murdus, kuna ma olin korrutanud paar arvu valesti Rootsi koolis, kui ma tahtsin muusikaõpetajalt midagi küsida, tõstsin käe üles ja ütlesin. Ta katkestas mind ja ütles, et tema nimi ei ole see, vaid hoopis rohve. Ma olin rõõmsalt üllatunud, et õpetaja võis ka sõber olla. Rohve õpetas meile muusikat, õpetas meid mitte kartma oma häält, õpetas, kuidas oma tundeid väljendada, õpetas eneseusaldust. Mitte imestama selle üle, et vanade kreeklaste jaoks oli muusika üks tähtsamaid aineid kodanike hariduses. Psühholoogia õpetaja seevastu oli hirmunud ja arglik. Nüüd tagasi mõeldes leiab Yorgyus Papandreou, et õpetaja oli juba siis hõivatud oma Itakaga, pidades õpetajakutset vahepeatuseks oma unistuse teel saada kirjanikuks Rootsis. See polnud nii lihtne, sest ta polnud rootslane. Tali kreeklane ja orgios. Papandreou ei tea, kas ta jõudis oma Itacasse, kuid tunnustatud kirjanik sai temast küll. Tema nimi on Teodor kallifatiidis. Muusikali Papandreou generatsioonile, sõnavabaduse ja vastupanuväljenduseks. Ka tema oli üks neist pika juukselistest, kes kitarr käes, mängis Vietnami sõja vastaseid lugusid. 1982. aastal Rootsi valimiskampaania viimasel päeval kutsus ulov palme kokku maratooriumile. See päev oli pühendatud rahule ja Yorklas. Papandreou pidas kõne. See oli tema esimene avalik esinemine Rootsis. Ta jutustas, et rahu ilma demokraatiata ei ole võimalik. Ta jutustas diktatuuri petlikust. Rahumeelsusest jutustas sellest, kuidas isa viidi ära kell kaks öösel, kuidas sõdurid surusid püssipära talle kurgu alla, et sel viisil sundida isa peedikust välja tulema. Vastasel juhul oleksid nad ta tapnud. Päev hiljem oli kõik rahulik. Kuid kui ma jalutasin oma linnaosa tänaval, ei julenud inimesed minu poole vaadata, minuga rääkida ega meile koju külla tulla. Neid oleks võinud oodata. Isa saatus. Pidus ja Hanymon song samanimelisest filmist autor Mikis deodorakis Yorgias Papandreou meenutab ühte kohtumist Ulofja Liisbet talvega. Jordes Papandreou jalutas Stockholmi vanalinnas, kui ta nägi palme abielupaari, kes olid käinud just sisseoste tegemas. Palve tundis huvi, kuhu ta läheb. Yorgias Papandreou jutustas, et ta otsib pubid, kus ta pidi oma sõpradega kohtuma. Palme viis ta kohale, kuid ei lahkunud. Nad jõid koos õlut ja rääkisid kreeka poliitikast. Selline oli Ulav. Selline on Rootsi poliitika, Rootsi poliitikud, tavalised kodanikud, naabrid, kes elavad kaaskodanike hulgas ja ei eraldu tegelikkusest kindluse taha. Raadio on minu jaoks üks tähtsamaid meedia, et demokraatlikus ühiskonnas see oli oluline infoallikas hunta ajal. Mul oli oma raadioprogramm, kui elasin USA-s, et informeerida ameeriklasi Kreeka diktatuurist. Irooniline, kuid praegu ei kontrolli riik meediat nagu hunta ajal, kuid maailmas on olemas teine oht, et suured erahuvid loovad meedia ja see võib ohustada demokraatiat. Ma pidin poliitikasse minema, kuigi ma seda ei tahtnud. Ma ei tahtnud poliitikas teha perekonna traditsiooni. Kuid selleks inspireeris mind Rootsi tugev rahvahariduse traditsioon, see tähendab õpperingid ja nende juhid, kes õpetasid töölisklassi 100 aastat tagasi. Temast sai ka operingi juht ja koos ühe Rootsis elanud kaasmaalasega organiseeris ta Kreeka maarajoonides ringe. Motoks oli, teadmised on võim. Samal ajal tsiteerisid nad konfoudzi ost. Sa võid päästa pere nädala pikkusest jälgimisest, kuid sa vabastad nad alatiseks nälgimisest, kui õpetad, kuidas kala püüda. Kursused olid peaaegu igas külas väga populaarsed, eriti naiste hulgas. Me teadsime, et see on oluline demokraatiale. Seda ma polnud õppinud mitte trootsis, vaid ka oma emalt. Temast sai nimelt Kreeka naiste õiguste eest võitleja sümbol, kuigi Dali Chicagost pärit minu usk võrdõiguslikkus on vankumatu tänu emale ja tema võitluskirele. Palju aastaid tagasi elasin eksiilis, kaugel Kreekast, täna olen selle välisminister. Ma olen õnneliku saatusega, et võin esindada oma maad, mis on suutnud suuri muutusi läbi viia. Ma olen uhke selle üle, milline oli Kreeka minevikus ja praegu. Rootsi aitas meid siis, kui me pidime üles ehitama demokraatlikke institutsioone. Meil lasub vastutus edasi anda oma kogemusi regioonidele, mida laastanud etnilised sõjad. Erinevatest usulistest tõekspidamistest hoolimata võime üles ehitada rahu ja demokraatliku maailma. Meie euroopalikest väärtushinnangutest ja meie Euroopa projektist on saanud ühine nägemus Ithaka kõigile rahvastele. Kuulsite John Lennoni imetlesin, mis on Jordlas Papandreou üks lemmiklugusid. Seda mängib ta üsna tihti kitarril koos tütre Margaretaga, kes saadab teda klaveril. Paljudes asjades, mida ma teen, olen saanud inspiratsiooni Rootsist. Rootsi pole olnud mitte ainult saar, millest ma möödusin teel oma Itacasse. Rootsi on mind ka kujundanud, et ta on üks osa minust. Kui ma tulin siia kuueteistkümneaastasena ja mulle anti koolis süüa verega pohlamoosiga, mõtlesin, et see pole võimalik. See peab küll olema palju vaesem maa kui Kreeka, kui neile tuleb mõte süüa seaverd moosiga. Kuid nüüd on see minu lemmiktoit. Yorgios. Papandreou meenutab tänutundes Anna Lindi. Tänu sellistele sõpradele on ta alal hoidnud oma rootsi keeleoskuse. Ta tänab kannatlikkuse eest, mida Anna Lind üles näitas, rääkides temaga rootsi keeles. Anna Lind kasutas rootsi keelt ka temaga tähtsatest asjadest rääkides. Siis, kui Rootsis sai Euroopa Liidu liige, avastas ja orgias Papandreou uuesti rootsi keele. Näiteks kui ta tunneb veidi igavust. Pikkadel Ministrite kohtumistel vahetab ta kanalit ja kuulab rootsikeelset tõlget. Ta püüab üles kirjutada sõnu, mida ta varem pole kuulnud. Kui Ingmar Bergmani filme näidatakse Kreeka televisioonis, tormab ta koju neid vaatama. Kreeka poliitikas kirjeldatakse teda tihti kui Roodsast tema rahulikkuse ja teatud määral reserveeritud hoiaku pärast. Kuhu ma ka ei lähe, tunnen, et üks osa minust jääb alati Roodsaseks. Ka minu tütrele meeldib pooleldi Rootsi Kreeka grupp antiik. Kuulsite lugu aibud play for you Jötebori popgrupi antiik esituses Yorgias Papandreou meenutab episoodi ühes Istanbuli kohvikus. Kohviku omanik oli elanud Rootsis ja nad rääkisid omavahel rootsi keelt. Mõned aastad tagasi, kui ta oli haridusminister sirvista vanaisa arhiivimaterjale. Muide, ta on saanud oma nime ja orgios vanaisa järgi. Ka tema oli haridusminister 1935. aastal. Ta sai tuntuks sellega, et ehitas koole üle kogu Kreeka. Yorgias tahtis teada saada, kuidas vanaisa oli siis toiminud ja tema suureks imestuseks oli vanaisa võtnud laenu Rootsist Kreeka koolisüsteemi ülesehitamiseks. Minu poeg Andreas on 21 aastane, huvitatud Põhjamaade kultuurist. Selle asemel, et sõita USA-s või Inglismaale või jääda Kreekasse otsustas ta hoopis sõita Norrasse rahvaülikooli. Kuid Jeorgios Papandreou toota sees veelgi suurem üllatus, kui isa Andreas kutsus ta Kreetale 1900 kaheksakümnendatel aastatel. Seal kohtas ta uut pereliiget Emiliat, kes oli isa armuloo tulemus, kui isa viibis Rootsis eksiilis. Yorgias Papandreou ei teadnud sellest midagi. Arvati, et sellest tekib suur skandaal, kuid ahel. Me võtsime ta oma pere liikmeks ja nüüd kohtume tihti Kreeka saartel ja Stockholmis. Keegi ajakirjanik küsis kord Georgi Os Papandreou lt. Milline on isalt saadud olulisem pärand? Papandreou naeris ja vastas, et see on huvitav, kuid raske küsimus. Poliitik kui ka teadlane talle meeldis kuulata, arutleda, analüüsida. Ta mõtles enne, kui otsustas. Ka mina püüan ennekõike kuulata, mõista, analüüsida, leida uusi ideid. Minu arvates ei ole tänapäeva poliitikal mingit retseptiprobleemide lahendamisel. Samal ajal peavad ka inimesed tulema oma lahendustega ja otsustama, millist ühiskonda nad tahavad. Tänapäevapoliitika on komplitseeritum kui see varem oli, vastas Georgias Papandreou. Laulis vangelis ja loo pealkiri oli Alepuudes mis kreeka keeles pidavat tähendama Rebane. Järgmisel aastal seisab ees suur rahu projekt, mis sai alguse juba Kreekas. Nimelt toimuvad Ateenas olümpiamängud. Augustis olete kõik südamest teretulnud. Siis näete Kreeka välisministrit, kes ergutab ka Rootsi koondist. Head kuulajad. Selline on Kreeka välisminister ja orgios Papandreou, kes sündis 1952. aastal USA-s Minnesotas. Ta õppis aasta Stockholmi Ülikoolis. Järgnesid sotsioloogi, õpingud USA-s, Londonis, Landrans kuulav. Üks alates 1999. aasta veebruarist on Kreeka välis. Saate lõpulooks valisin katkendi niigist deodoraagise ja Dimitri Amanda olümpia kantaadist Kreeka raadio koori ja sümfooniaorkestri esituses. Helilindistus on tehtud Kreekas 1992. aastal jälle kuulmiseni.