Heligaja tere helikajas, vaatame tagasi kahele eelmise nädalalõpukontserdile. Merike Toro räägib Eesti filharmoonia kammerkoori kontserdist luks Kaspar spurnintsi juhatusel ja seal esiettekandel olnud Helena Tulve teosest Lost. Igor Karsnek räägib ERSO kontserdist Mahleri viies Olari Eltsi juhatusel, sealhulgas Tubina kontrabassikontserdi ettekandest Gunnar Upanjexisoleerimisel. Muusikauudiseid laiast maailmast, vahendab nelevasteinfeld. Saate arutlusteema on muusikas süga õpetus üldhariduskoolis. 50 aastat tagasi Heino Kaljuste initsiatiivil loodud muusikat süvaõpetuse klassides omandasid lapsed kiiresti. Ei ole nii. Praegu on laulutunde vähe, see seab ohtu meie tulevased laulupeod, kuna vaid koolist saadud laulu kogemus garanteerib lauljate järelkasvu ka täiskasvanute koorides. Vestlusringis on emeriit professor Ene Üleoja, Jakob Westholmi Gümnaasiumi huvijuht Allan Ma ja Tallinna 21. kooli muusikaõpetaja Kadri Mägi. Mina olen toimetaja Kersti Inno. Head kuulamist, kaja. Laupäeval esitas Eesti filharmoonia kammerkoor Kaspars putentsi juhatusel Nigulistes kava pealkirjaga luks valgusmuusikas Su Aldous, Rino Ligeti Bachi loomingut aga ka Helena Tulve teose lost esiettekanne. Palusin seda kontserti kuulata Merike torul, mis mulje jäi sellest kontserdist? Kui ma tohin, siis ma alustaksin pisut kaugemalt, sest läinud nädalavahetus oli muusikasündmuste poolest nii rikas. Kõigepealt ma kuulsin reede õhtul ERSO esituses ka meeldejääva kontserti, Tubina kontrabassikontserti mängib ja Mahleri Viiendat sümfooniat. Ja selle kõige tegi nii elavaks ja ilusaks meie vaimustav Olari Elts. Et ma tundsin kohe, et järgmisel õhtul minna Nigulistes kuulama. Eesti filharmoonia kammerkoori on kohe luksus. Kaspar sputnik on nüüd septembrist alates uus kunstiline juht filharmoonia kammerkooril. Ja mulle tundub, et see oligi vist Tallinnas, nende esimene hakkab bella koorimuusikakava. See oli äärmiselt peenetundeliselt, maitsekalt ja läbimõeldult koostatud kava. Ja muidugi kuulaja jaoks aitas seda kava vastu võtta veelgi paremini kui ehk muidu oleks olnud kultuuriloolane Linnar Priimägi, kes oli palutud pool tundi enne kontserdi algust rääkima valguse filosoofilisest tähendusest. Ja see oli tõepoolest väga hea sissejuhatus järgnenud kontserdile. Nüüd see programm oli seatud üles vana ja uue kõrvutamisele, et pakuti renessanssi baroki ja siis kahekümnendat ja 20 esimest sajandit niisugune kontrastidele üles ehitatud alustuse üks lauldud Karlovas, kes valdo pimeduse responsoorium oli tehtud nagu pooleks. Kaks esimest osa kõlasid koori esituses ja siis tuli katkestus ja lauldi siis sky Rino kirjutatud responsuuri on lelle Teneebre niisiis ka pimeduse responsoorium. Pärast seda tuldi taas, kes Aldo muusika juurde see oli nii huvitav, kõrvutuskavalehelt oli lugeda esse, Rino on kunagi väga suurt huvi tundnud saldo loomingu vastu ja ilmselt ka tema kirjutatud ooper oli mõeldud siis kese Valdole ja pärast seda 2001 on ta kirjutanud siis selle teose. Minu jaoks oli see äsja Riino ettekanne kuuele häälele lausa jahmatamapanev. Iga salm algas lihtsa meloodia või viisiga, mis Halinate ja pominate saatel paisus justkui jõuliseks ja dramaatiliseks ühele helikõrgusele orienteeritud palveks. Mul oli tunne, et ma tõusen istepingilt õhku, sest see mulje oli väga mõjuv. Samas tuli ette ka, et valitud kontserdiruum, Niguliste kirik oma akustika poolest sobis ideaalselt selle teose esitamiseks. Küll aga ei olnud see tänuväärne akustika Chez valdo esitamiseks. Sest Chesoldo niisugused äärmuslikud harmoonia, leiud ja kohatine lausa tonaalsuse piiril kõndimine jäi häguseks. Ja nagu sulasku kuu. Sest et selles akustikas ei olnud võimalik neid kontuure eristada. Aga oleks tahtnud. Ja Soldo esitus toodi saali kuuldavale. Nii. Koor laulis ringikujuliselt ja see tekitas ka hoopis teise kõlapildi kui ülejäänud kogu kava, mida esitati ikkagi astmetelt ja näoga kuulajate poole. Kui mõelda nüüd edasi selle Niguliste kirikuruumi peale, siis järgmine teos tuli Helena Tulvelt, see oli siis esiettekanne lost ja ta on kasutanud seal kolme erineva ameerika luulet, taia tekste ja ettekandele tuli esimene ja kolmas osa. Teos sobis ka imehästi sellesse akustikasse ja lugesin kavalehelt, et üks saksa muusikateadlane on püüdnud pisut kirjeldada Tulve muusikat ja siis ta ütleb, et see nagu ei olekski komponeeritud. Selles muusikas ei tungi vorm kunagi esiplaanile. Ja nüüd seda teost kuulates esiettekandes jäigi niisugune mulje, et see oli üks sulandumine. Ja see nagu liikus, eks mingisugune hõllandus keerles võlvide poole ja jäigi sinna võlvide alla tiirlema, see oli lummav ja ma ei tulnud sellest meeleolust niipea üldse välja. Et seda nagu lõhkus ära isegi aplaus, mis tuli esi ettekande järel. Nii et see oli minu jaoks küll selle kontserdi kõrgpunkt või kulminatsioon selle muusika koha pealt veel nii palju, et ma olen vokaalmuusika nautija ja otsin alati tekstisõnumit, teksti tähendust. Aga Helena Tulve teoses, kui oled teksti läbi lugenud, siis pärast ta oli nagu peidetud helide sisse või jäi nagu helide taha või vahele. Kitse mind absoluutselt ei seganud. Ma teadsin, millest jutt. Ja kõlama ja meelde jäi ikkagi see ebamaise taluga muusik. Nüüd kuur, laulis järgnevana ungarlased, Churchill igati. Luxeterna. See teos on nüüd küll Eesti filharmoonia kammerkooril ka varem olnud, kavas aga ta kahvatus Helena Tulve kõrval. Filharmoonia kammerkoor lõpetas kontserdi baroki suurmeistri Johann Sebastian Bachi motekiga. Hom Jeesukom, siin ma peaksin tulema tagasi selle Niguliste akustika juurde. Pikk kaja sööb ära saksa keele artikulatsiooni nüansid ja sellest muusikast ei jää sellist muljet, nagu ma kujutan ette oleks olnud Estonia kontserdisaalis või mis tahes koorile paslikum akustikaga saalis. Aitäh. Eesti riikliku sümfooniaorkestri meistriklassi teist kontserti juhatas orkestri peakülalisdirigent Olari Elts. Kontsert kandis nimetust Mahleri viies aga seal oli ettekandel käidud Tubina kontrabassikontsert ja all Bambergi passa kalja. Igor Karsnek, räägime sellest kontserdist. Enne veel, kui rääkida sellest kontserdist, tahaks ma väga kiita seda kavalehte, ma pole näinud tükil ajal nii põhjalikku, nii ülevaatlikku ja nii ammendavat suisa muusikaloolist käsitlust, kus on sees ka Eduard Tubina Ludvig juhti, kirjavaatuse fragmendid, teoste analüüs, Maller omas ajas dirigendina ja Vienna sümfoonia ülevaatlik analüüs ja samas oli välditud liiga keerulisi termineid, nii et see ka nii-öelda tavakuulajale on see väga heaks huvitavaks lugemiseks. Hoolimata sellest, et üks väike näpukas lipsas sisse, tulid juht oli tehtud teksti sees 10 aastat nooremaks, aga kõik muu pidas paika. Olemasrest endast tähendab väliselt klassikalise kavaga, noh et orkestri väike vorm siis instrumentaalkontsert ja teises pooles sümfoonia. Aga see kava iseenesest oli muidugi äärmiselt huvitav, sellepärast et ma usun, et ka muusikateadlastele või täielikuks üllatuseks esimese loona kõlanud Albanbergi passa kalja, mis kirjutatud küll aastal 1913, aga mille esiettekanne maailmas oli aastal 1909 üheksa, mis on siis 500 aastat tagasi, nii et tegemist on käsikirjaga, mis on suhteliselt hiljaaegu leitud ja ühe entusiasti poolt orkestreeritud. See teos enesest panin juba kuulama Vergi täiesti tundmatu teos, aga sealhulgas on väga tajuta selline ekspessionistlik kirjaviisi asega Atonaalsuse segu. Hilisromantismi on, et see oli väga suur üllatus, nüüd ma ei oskaks öelda, mis oli selle kontserdi kui terviku põhiliseks teoseks, kas Eduard Tubina kontrabassikontsert, kus solistiks oli Lätist pärit punas Upat nimeks või siis Mahleri viies sümfoonia, alustan Tubina kontrabassikontserdist, kuna eesti heliloojate poolt on kirjutatud niivõrd vähe teinud või võib üles lugeda ühe käe näppudel. Nüüd seda oli ka kuulda, kunas Ubatrjeks kavalehe andmetel on juba neljandat hooaega Berliini Filharmoonikute kontrabassimängija ja muidugi tegemist oli ja on täiesti esmaklassilise solistiga ja põhimõtteliselt Olari Eltsi ja kontrabassisolisti koostöö aluseks oli kahe alge tähendab sellise kontserti alge ja samasse tuginevad omase sellise sümfoniseeritus, sümfoonilise alga ühendamine ja ma julgen öelda, et, et see tuli välja täiesti suurepäraselt kontrabassi kõla kõrges registris, nii puhas ja nii helisev. Kuigi siin hakkab mängima kaasa ka see mingis momendis hakata võrdlema seda Gasoleerivalt kontrabassi juba tšelloga. Nüüd ainukene moment, mis võinuks olla kontrabassikontserdi ettekandel, olla pisut teistsuguse aktsendiga, son soola, kadentsi, teine pool, põhimõtteliselt see partituur võimaldaks tegelikult natukene vinti üle võllidel keeratajad Diana natukene rohkem liialdusi sisse näiteks ja kontserdite huvides, aga ka sellises versioonis soola kadents oli ka muidugi väga hea. Kontserdi teises pooles kõlanud Mahleri viies sümfoonia, see on põhimõtteliselt igale dirigendile Annangs väga suurt peavalu valmistav teos alustama juba sellest teose vorm on ka juba ebaharilik, kõik Mahleri sümfooniad, vormilt ebaharilikud, aga see on veel eriti sellepärast, et et siin nagu viis osavusega grupeeritud, et esimene ja teine osa on nagu üks tervik, teine osa, mis tegelikult kolmandas kirtso on nagu raskuspunkt, kolmas osa, kuna neljandaks-viiendaks osaks need vaat seda vormi hoida isiklikult koos seda enam. Mahler kasutab siin oma varasematest teostest laulutsüklites, kasutab maad, kes materjali 100 hästi palju ja hoida seda mingisuguses kontseptsioonis on seda raskem, kuna Mahler ise ka on andnud selle teose kohta üsna vastukäivad ja küllaltki mitte üheselt mõistetavaid kommentaar ja üldiselt teada on muuseas, et selles on kirjutanud kavaraamatus. Mahler oli pärast selle esiettekannete pettunud ja temale kuuluvate sõnade, et ta tahaks seda juhatada 50 aastat pärast oma surma, et siis võib-olla jõuaks kuulajatele pärale. Mul endal on lady riiulisse üks Mahleri viienda sümfoonia esitus loorimaalseliga. Ja see kontseptsioon põhilise osa seisneb selles, et esimesed kaks osa on nagu selliseks muusikalise dramaturgia ettevalmistuseks tsentraalsel keskmisel millaksovski ERSO Olari Elts, nagu mina tundsin, kasutas põhimõtteliselt seesamasuguste suures plaanis lähenemist. Nüüd esimese kahe osa puudutaks et tõsta esile orkestri solistide muidugi alguse trompetimängija taga ka siis ansamblis ühiskeelt ja esituslikult oli Scertso, mis on siis vastavalt, kas siis teine osa või numeratsiooni järgi, kolmas osa, see oli muidugi esildakse, täielik pärl, tähendab, siin tegi Olari Elts väga huvitavad siis tempolist režiid. Kui esimeses kahes osas oli Eltsi tempodega esitus võrdlemisi ettevaatlikke sinna akadeemiline väljapeetud, siis siin pääsesid ühesõnaga mingit täiesti teised Energiat selles kirstus välja nagu umbes nagu vesi Huuveri tammi tagant. See oli muidugi täielik esituslik, pärl kallance ja samas väga selge orkestri reljeefiga kõlas neljas osa seto ka ju tegelikult muusikasse kuuluvuse osas, mida kasutajad viskundi oma filmi Surma Veneetsias jääb. Aga päris finaal, siin on jälle väga palju temaatilist materjali, siin tuleb sisse poisi võlusarvest muusikat ja selline teemade virr-varr. Ma ei saanud võib-olla päris hästi aru, mida muusikalist armaturgis mõttesse Elts taotlus, kuhu ta tahtis, et muusikat nagu välja viia, et võib olla viga, ongi minus. Aga ma pean ikkagi ütlema, et, et minu jaoks jäise karakteri kujundus kuidagi nagu paigale ja karakterite sidusus küll oli. Aga see oli natuke nagu ringiratast liikumine, musklis dramaturgi ses mõttes, et ei leidnud mina sellist artistlikust vaatevinklist mõnda teravamat aktsent või mingite selliste pidepunkti muusikalis dramaturgi ses mõttes, et kuhu eelnevad protsessid nagu fokusseeruvad aga samas väga vaoshoitud, väga heakõlaline reljeef. Selle kandi pealt ei ole dirigendi küll absoluutselt mitte midagi ette heita. Rääkis Igor Karsnek, mõlemad kõne all olnud kontserdid on järelkuulatavad klassikaraadio kodulehel. Nüüd on stuudios nelejevaste infelt. Muusikauudised maailmast muusika uudised. Laupäeval, 29. novembril esietendub Oslos Jüri Reinvere ooper Beer Clint. Norra rahvusooperi tellimusel valminud ooper põhineb Henry, see niisamanimelisele näidendile, mille ainetel on Jüri Reinvere ise loonud ka ooperi libreto. Ooperit mängitakse pärast esietendust veel seitsmel korral. Esimesel 11 10. 14. ja 30. detsembril ja 11 10. 15. ja seitsmeteistkümnendal jaanuaril aastal 2015. Noore rahvusooper tutvustab Reinvere muusikat vaat ka esietendusele järgneval päeval, 30. novembril. Pärimaja väiksemas saalis annavad kontserdi ansambel küberstuudio ja Eesti filharmoonia kammerkoori meeskvartett. Ettekandele tulevad Reinvere kaks multimeediateost, AEG flöödile, videole ja elektroonikale ja reekviem flöödi-le meeskonnale, Detile, videole ja elektroonikale. Lisaks saab kuulda Kaiassaario teost Noa Noa ja Monica Mattiiseni uut teost meeskvartetile ja elektroonikale. Euroopa filmimuusika ja filmihelifestival soundtrack kloun 11. Tänavune laureaat on Eesti muusika ja teatriakadeemia kompositsiooni eriala magistrant Marianna Liik kes pälvis konkursil pest Deutsche runud funki filmimuusikapreemia. Auhinnaks on ühepäevane salvestussessioon Ringhäälinguorkestriga veedeeerr Funk House orkestriga Käll. Žürii tõstis Marianna liigi puhul esile tema loomingulist ja julget lahendust Karmen Pühneri filmile. Kontrast konkursi finaali. Kokku 12 tööd ja osalejaid oli Prantsusmaalt, Ühendkuningriikidest, Hollandist, Saksamaalt, Kreekast ja Eestist. Kirjastaja editsioon. Peters rajas hiljuti oma plaadimärgi nimega Edition Peters, sounds ja esimeseks tooteks on plaat Gabriel foreenok tornidega, mida esitab pianist Daniel kvimbud. Peters ja ajalugu ulatub aastasse 1800 ja plaadimärgi all plaanitakse salvestada artiste, kes kuuluvad editsioon Petersi artistide mänedžer menti. Esimene album ilmub tänavu 10. detsembril. New Yorgis asuv Metropolitan Opera vaevleb aga endiselt rahaprobleemidega ja nüüd on palutud ka tuntuim matel ooperis staaridel, mida vabatahtlikult väiksema palgaga ooperisolistide palka plaanitakse vähendada. Seitse protsenti. Staaridel on antud ka teine võimalus, et kui palka vähendada ei soovi, siis võib sama summa ulatuses teha vaba annetuse. Mitmed Meti staarid olla palgakärbetega juba nõustunud, nende seas on näiteks annan ka joystida Nato plassi Domingo ja Renee Fleming. Palgakärbe hakkaks kehtima kohe ja kestaks hooaja 2017 2018 lõpuni. Nelja aasta lõikes tuleb mänedžer Pieter Kelbil hoida aga igal hooajal kokku eelarvest 11 miljonit dollarit. Tšehhi dirigent Jerzy Pielolavekk pälvis hiljuti Antoninud Vošeke nimelise preemia. Pidulik auhinnatseremoonia toimus karnegi hoolis 16. novembril. Karnegi hool oli ka see saal, kus maailma esiettekandes kõlas omalajal voosaki üheksas sümfoonia nimega uuest maailmast. Toosaki preemiat antakse muusikutele, kes on pühendunud tšehhi muusika esitajad propageerijad maailmas, Irzybjelolawecon Tšehhi autorite helitöid esindanud kõikjal ja toodi tema salvestust koos tšehhi filarmoonikutega, kellega ta on linti mänginud kõik Thrace sümfooniat ja instrumentaalkontserdid samuti Yann, Jerzy pealolawect, voosaki ühingu president. Hetkel tegutseb ta ka Tšehhi Filharmoonikute peadirigendina ja lisaks sellele on ta Praha Sümfooniaorkestri ja BBC sümfoonia orkestri peadirigent. Mõned lühiuudised. 21. novembril debüteeris igapäevaselt Berliini koomilises ooperis töötav dirigent Kristiina Poska frankfurdi raadio sümfooniaorkestri ees kontserdil, mis toimus Hesseni raadiosaalis ettekandele Sergei Prokofjevi süüt Roomeo ja Juulia ja viiulikontsertkeemall, kus soleeris Daniel parenbaimi, viiuldaja Ast poeg Mick albarenbaim. Samuti esitati Kristiina Poska juhatusel Jean Sibeliuse viies sümfoonia sama kavaga kontsert Don orkestri kavas ka teisel detsembril. Erkki-Sven Tüüri reekviem kõlas aga Kristjan Järvi juhatusel 22. ja 23. novembril. Esindajateks olid Kesk-Saksamaa ringhäälingu sümfooniaorkester ja koor. Meil olid kavas Sergei Rahmaninovi ja modest mussarski teosed. Kontserdit toimusid 22. novembril Dresdeni Frouen Kirhes ja 23. novembril lipsigige Vanthoussis. Meie saate arutlusteema on muusika süvaõpetus üldhariduskoolis. 50 aastat tagasi alustas Heino Kaljuste kooli muusika uutmisega otsides uusi lahendusi muusikaõpetuses. Räägime täna, millised eesmärgid püstitatud tee, mida korda saadeti, aga milline on hetkeseis? Stuudios on emeriitprofessor Ene Üleoja Tallinna 21. keskkooli muusikaõpetaja Kadri Mägi Jakob Westholmi Gümnaasiumi huvijuht alla Eenmaa suur osa, Heino Kaljuste elutööst oli muusikahariduse, eelkõige aga laste muusikalise kirjaoskuse arendamine just Aktiivse noodilugemise kaudu. Ja tema initsiatiivil loodi muusika süvaõpetuse klassid. Alguse sai see Westholmi gümnaasiumist. Ene Üleoja, olite seal päris alguse juures, kuidas käivitus ja kuidas sedasi arenes. Ja mul oli au selle käivitamise juures tõesti olla, tähendab impulsi sai Heino Kaljuste Ungarist sest 1964 oli esmakordselt Isme ehk siis International saieti of Music Education selle rahvusvahelise organisatsiooni kongress sotsialismileeris aasta oli 1964, see oli siis Budapest ja kuna elas veel nii-öelda Ungari suurkuju, helilooja ja koolimuusika Zoltan koda ei siis oli see kongress eriti prestiižne. Ja selleks lisaks olid ungarlased juba üles töötanud oma koolimuusika tänu koday kontseptsioonile tänu meeskonnatööle tänu väga hästi koolitatud õpetajatele. Ja need lahtised tunniks, mida delegatsioonid nägid, kaasa arvatud Eesti delegatsioon olid ilmselt nii rabavad, et kui Heino Kaljuste tagasi tuli, siis ta lihtsalt põles ja ütles, et nüüd ta teab, mis suunas tuleb edasi töötada. Ta tõi kaasa hulganisti õppematerjale õppekavad, õpikud ja Zoltan koda, ei, nii-öelda parem käsi oli professor Errzepet sööni kes oli listi akadeemia professor ja kes oli välja töötanud põhjalikku metoodika nii-öelda lasteaiast kuni kõrgkoolini soli süsteemselt läbi töötatud materjal, see oli ka inglisekeelne, nii et ka need jõudsid meile siia kätte Eestisse, siis algas nende materjalide, no mingil määral läbitöötamine ja tõlkimine. Sest üld, hariduskooli, nii-öelda eri klasside laulikud olid ungarikeelsed, need ei olnud tõlgitud inglise keelde. Kogu selle entusiasmi ja initsiatiiviga maandus Heino Kaljuste tolleaegse haridusministri Ferdinand Eiseni kabinetti ja tegi selgeks, et need klassid peavad Eestis olema ka avatud. Need olid siis klassid, mis töötasid, tähendab, muusikatunnid olid iga päev. Need klassid olid võetud vastu mõningase sellektsiooniga, aga koday printsiip oli, et seal peab olema mingisugune protsent ka lapsi, kes on toellauljad. Ja ei olnud eesmärgiks kasvatada professionaalseid muusikuid, vaid anda laiapõhjalist muusikaharidust. No ütleme mingite muusikaliste eeldustega inimestele, et nad jõuaksid muusikasse teadlikumalt aktiivsemalt ja suudaksid seal ka ise midagi sooritada. Nii et need ei olnud niisugused klassid nagu ütleme, Nõukogude liidus olid muusikakeskkoolid nagu. Peame konservatooriumi juures, kuhu valiti eriti andekaid lapsi. Ma võin öelda seda, et need klassid moodustusid tavaliselt nendest lastest, kes sellesse väga kõrgesse kategooriasse ei kuulunud, olid sealt isegi nagu välja jäetud. Ja need olid meie jaoks väga tänuväärne materjal. Nii et siis Heino Kaljuste baseerus oma kontseptsiooni loomises täiesti koday kontseptsioonile. Ja võiks öelda, et tänu kahe mehe initsiatiivile ja need on siis Ferdinand Eisen ja Heino Kaljuste toimus nõu kogulikus haridussüsteemis, väga suur läbimurre. Esiteks see tähendaks seda, et õppeplaane tuli muuta sellepärast, et tunde tuli juurde muusika arvel. Kui iga päev seal oli üks laulmise tundses ju üldist koormust suurendas ja et seda kõike Moskvale põhjendada, sest me allusime ju Nõukogude Liidu haridusministeeriumile. See oli muidugi vägitükk mõlema mehe poolt, nii et seda võiks vaadata kui ühte, mitte ainult haridusliku, vaid ka sotsiaalset läbimurret, ma ütleksin ja siis tuli alustada nii-öelda nullist. Ja kuna mul oli see au olla esimene õpetaja siis ma olin ju täiesti ette valmistamata. Ta ei olnud näinud ühtegi tundi, ma ei olnud sellest meetodist teadlik. Ja kui Heino Kaljuste mulle selgitada, kas, kui kasulik ja kui kerge on see, kui me nii-öelda muudame põhitooni asukohta noodi joonestikul, siis ma ei saanud alguses küll aru, miks see kergem on ja miks see parem on, sest minule oli see alguses mõistetamatu ja raske. Ja niisiis me hakkasime tööle selliselt, et Heino Kaljuste laskis tõlkida kõigepealt Ungari õpikute materjali, siis töötas selle ja adopteeris meie koolile ja ta jõudis mulle tavaliselt anda materjali ette kaheks kuni kolmeks tunniks käsikirjaliselt. Seega detamisel, minul puudus pikk perspektiiv, ma ei teadnudki, kuhu tegelikult tuleb välja jõuda. Ma nägin seda perspektiivi kahe-kolme tunni ulatuses. Aga see oli üks huvitav periood minule isiklikult minu enda arengu seisukohalt, ma pidin selle materjali endale selgeks õpetama, selgeks tegema, harjutama ennem, kui ma julgesin minna klassi. Ja kui ma siis nägin, kuidas meetod töötas laste peal, kui kiiresti nad selle omandasid ja ma pidin sageli tunnistama, et nad reageerivad palju kiiremini kui mina oma sisemuses. Siis ma sain aru, et tegemist on tõesti ühe niisuguse väga huvitava ja väärtusliku ainekäsitlusega. Nii et nii see algas ja tahaks öelda peale esimest aastat, kui juba olid käinud, noh, niisugused huvilised ja entusiastlikud õpetajad eriti muusikakeskkool kuulamas, nagu seda meie taset siis järgmisel aastal muusikakeskkool haaras selle meetodi ja viis ta siis nii-öelda solfedžo tasemele. Ja see oli siis tolleaegne direktor Jüri bling ja solfedžoõpetaja teda ja Raivo Kõrgemägi, kust tulid ka hiilgavad tagajärjed ja loomulikult Ellerheinastuudio see koor hakkas kasvama silmnähtavalt repertuaari komplitseerituse suunas, oli võimalik õpetada ja õppida ära palju keerukamat repertuaari kui ainult kuulmisele toetudes, mis varem oli nii et noh, niisugune plahvatus Kadri medi, teie olite just Ellerheina kooris ise lapsena. Jah, et vot seda kogemust mul ei ole, et mismoodi täiskasvanust peast ühte uut meetodit või tehnikat õppida ja, ja nagu ma ütlesin enne, et kui me siin omavahel rääkisime, et ma ei saa aru, kuidas nad ei saa aru sellest, kui lihtne ja kui hea see on, need igasugused modulatsioonid ja üleminekut ei mingisuguse kõrgendus, madaldus, märke ei pea tähele panema, et see käis väga loomulikult. Ja sellest ma mäletan küll, et ma ei tea, 10 11 12 või kui vanade võisime olla, et siis me olime ikka kõrvust tõstetud, kui Heino Kaljuste veid näitas kuskil rahval, et mitme reaalselt nad ei ole miga, kõik laulavad, aga see oli kuidagi hästi lihtne loomulik omandada. Ja juttu tuli siin ka muusikakeskkoolist, et kui ma olin muusikaakadeemias või siis konservatooriumis sisseastumiskatsed noh, ma lõpetasin inglise keele, koolise ja Ellerheinastuudioga, et mis täpselt seal konservatooriumis ees ootab, et minuga konkureerisid juukseotsa kooli ja muusikakeskkooli lõpus, et tegelikult nende hulgas oli ka päris mitmed, kes seisid, sellele ei ole, mille vastu või vähemasti nad ei osanud diktaator nii kiiresti ära teha. Aga ma mõtlesin ka mitmehäälset diktaat ei olemiga. Mina leian, et kui see on väga varasest noorusest nii loomuliku meetodina nagu käes et siis on mitmehäälsusele selline harmooniline kuulmine, kõik kõik olemas. Nii et süsteem andis sellise kiire noodilugemisoskuse Ja ta andis väga kiire ja ma veel ütlen niimoodi, et kuna ma töötasin Heino Kaljuste ka Ellerheina juures enne selle meetodi saabumist mõned aastad, siis me olime hädas just nimelt ettevalmistuskooriga, et me ei saanud koori mitme häälseks külme, õpetasime partiisid, lapsed olid musikaalsed, ma nii mäletan ühte kevadet, kui kevadkontsert oli ja me olime siis tõestikugi kahekesi palehigis harjutanud selle ettevalmistuskooriga paari kahehäälselt laulda ja kui me seisime loas ja ma juhatasin, siis ma kuulsin ainult ilusate ühehäälsust, ikkagi nendel puudus kindlus. Kuna nad olid musikaalsed lapsed, siis nad ei hakanud mingit joru ajama, aga nad lihtsalt suundusid esimese häälde. Ja paljud niuksed probleemid ühest helistikust teise minek oli ka nagu teise maailma istumine, et kui sa läksid, ütleme, c tuurist piditeed uuriminema tol ajal tooma sooria Rämma soorsis, Reimo Saar oli täiesti uus maailm, mida tuli otsast peale mõtlema hakata. Et noh, see metoodika võttis ära kõigepealt helistikude hirmud, sest see oli täiesti ükskõik, eks ole, missuguses helistikus sa laulad ja peale selle tõesti andis väga kiire kogemusega mitmehäälsus, eks sellepärast, et kui sa teadlikult laulad toetud mingisugusele süsteemile, siis see on hoopis teine suhe kui, siis, kui sa tajud ja intuitiivselt püüad, eks ole, nagu seda harmooniat tajuda, nii et jah, need olid väga huvitavad ajad, mis tõid Eestisse ja Tallinnasse eriti nagu mingisse mekasse palverändureid. Et küll nad olid Ellerheina juures, istuti nädalate kaupa, jälgiti seda tööd, samamoodi olid nad meil klassides. Eriti olid huvitatud Gruusia, Armeenia ja siis ma mäletan Sverdlovski praegune Jekaterinburgi, sealt tuli terve grupp töötajaid, kes istusid, meil jälgisid tööd ja sealt kasvas välja üks nii-öelda Vene Föderatsioonis aktiivselt tegutsev rühm õpetajaid. Nad andsid oma õpikut välja ja töötasid selle metoodikaga, nii et huvi oli väga suur. Mainisite, et muusikatunnid toimusid iga päev, aga kui tihedalt peaksid need tunnid olema, et see süsteem omandada? No selle koha pealt, mina ei oska ka öelda, ma sain jälle tugineda oma kogemusele, kes siis olen ja Raivo Kärkama õpilane ja ma vaatasin just enne tänast oma seal seitsmevihikuid, mida ma olen kõik alles hoidnud. Et tõepoolest muusikakeskkoolis nii-öelda neid niinimetatud laulutunde oli meil ka kolm korda nädalas puhtalt klassitunde, kus me siis joole meega õppisime, noodikirja siis tuli seitsmendast klassist juurde harmoonia, harmoonia, vihikud on kõik ja ei ole Miidega ja see joolemmii oli minul konservatooriumis kolmanda kursuse lõpuni välja kus Harri Otsa käest hinnet kätte saades Me Kerstid arvega, alles siis julgesime öelda, et kolm aastat me oleme kõiki tema diktaate salaja ei ole meiega mõelnud. No kui palju peaks olema ühes tunnis, kindlasti on vähe siis läheb ka õpetaja meelest ära, aga, aga ütleme, niisugust laulmise tundi, ma kujutan ette, võiks olla nädalas kolm kuni neli, kaks on ka vähekuma, ütlen, et meil on ingliskeelt riiklikus õppekavas neli tundi nädalas. Et siis kolm, neli tundi peaks olema võimalus lastega laulda, mis täna selge, see on utoopiline soov. Jah, see utoopiline soov on olnud aastaid, ma mäletan, kui Heino Kaljuste võitles ka noh, nii-öelda üleliidulisel areenil selle eest, et kõigepealt muusikaõpetus oleks esimesest kuni viimase klassini, kellel siis 11, kellel 10 klassi, eks ole. Sellega ta kindlustas ja kaitses Eesti kooli ja üldse Baltikumi koole, kus oli kuni keskkooli lõpuni muusikaõpetus, eks ole. Ja teine, mida ta rõhutas, mis jäigi ja mis on siiamaani ju tegemata, oli see, et, et oleks vähemalt kaks korda nädalas muusikatund meil algklassides on, aga ta tahtis seda, et see oleks lõpuni. Aga nüüd räägime nendest valikklassidest või süvaõppega või eri klassidest, siis seal oli tõesti algklassides IGA PÄEV muusika ja see oli kompleksne tund, ei olnud eraldatud solfedžo, muusika ajalugu, ütleme harmoonia või midagi niisugust, see kodaid printsiip oligi, et see peab olema loovtund, mis sisaldab kõiki neid elemente. Ja kõige rohkem, rõhutas koda ei seda, mida ka meie Riho Päts on rõhutanud, eks ole, et laps peab sellest tunnist kaasa viima positiivse emotsiooni. Et see ei tohi muutuda intellektuaalse, eks see peab olema nii-öelda suunatud kõik need teadmised ja oskused selleks, et ta laulaks emotsionaalselt rõõmuga, aga samas teadlikult see, mida ta näeb, seda ta kuuleb ja mida ta kuuleb, seda ta näeb. Eks see on see koday printsiip nüüd, mis puudutab täiesti tavalisi klass ja siis ma arvan, et tõepoolest, kui me saaksime niigi kaugele, et nad saaksid kaks tundi nädalas, oleks kohutav. Nii et me peaksime jälgima nüüd kogu oma ühiskonna muutumise ja arenguprotsessides seda, et kõik see, mida me oleme suutnud säilib, seda üles ehitada, on siiski väga unikaalne. Ja veel, ma rõhutan seda, kui kaob ära see tugev vundament koolides, siis on kaduga meie laulupeol sellepärast et ainult need inimesed jõuavad ükskord laululavale täiskasvanutena, kellel on laulmise kogemus nii-öelda kooliajast all vahepeal võivad olla teatavad pausid, pausi perioodid, aga nad ikka lõbus nagu leiavad selle väljundi ja tulevad muusika juurde, rääkimata repertuaari raskusastmest ja kes sellest. Kui me nüüd räägime veel nendest süvaõpetusklassidest, Westholmi sai alguse, siis tulid veel mitmesse Tallinna kooli ka Viljandisse, Pärnusse, ka Tartusse tulid need süvaõpetuse klassid, kui pikk oli see periood, kui oli võimalik neid süvaõpetusklasse pidada, ütleme igapäevase muusikatunniga. Mina seda mõni aasta tagasi uurisin selleks, et Kaljuste päeval sarnast ettekannet teha ja selgus, et see põhiline suur muutus ja lagunemine hakkas meie vabaduse saabumisega, et see on see, et midagi me saame ja midagi me kaotame. See on siis 90.-te algus ja põhjused on siis noh, väga pragmaatilised. Vaba ja iseolemine seadis selle nõudmise, et kõik räägiksid inglise keelt. Tulid uued ained, tee majandus, noh, selge on see, et lapse vastuvõtuvõime ei ole ju lõppu juttu, et me ei saa ju jätta kõik alles, et oleks neljakümnetunnised, töönädalad ühel väikesel lapsel, et seal need valikud on. Aga nende valikutega tehti nagu ära, aga võib-olla üks vale otsus, see, et unustati ära, et me kõik oleme maailmas sündinud teatavate võimekuse geenik tega. Ja nüüd hetkel ikkagi meie põhikooli gümnaasiumiseadus väga rõhutab seda, et meil on põhikooli osas ühtsuskool ja kõik kuni üheksanda klassini peavad saama väga sarnast haridust unustades ja et me kõik oleme kohutavalt erinevad. Et see on nüüd see murekoht, et me ei tohi kõiki ühte patta panna, samasse seadus käsib meil läheneda igale õpilasele mõiste HEV ehk siis haridusliku eri vajadusega inimene märgata lapse andekust. Et kuidas ma saan märgata lapse andekust, ma ei tohi seda arendada, esile tuua, et see ei ole mõeldav, nii et leian siis selle ühe andeka ja siis laupäev-pühapäeval temaga kuskil tegelen, et need on nagu kaks vastuolu. Õpetajad teavad seda, õpetajad räägivad sellest aga tihti otsustajad või niinimetatud ametnike ringkond oponeerib vastu, väites, et õpetajad tahavad säilitada seda vana, nagu on olnud, et oleks vaja maha istuda, asju arutada, mis meie rahvale paremon. Mina mäletan seda, et kui me taastasime vabariigina, siis oli väga palju juttu just sellest, et tuleb nagu anda rohkem valikuvõimalusi õppekavades just nimelt sellel samal põhjusel, mida sa äsja mainisid, aga see on jäänud kuidagi teoreetiliseks ja ma mäletan isegi seda, kuhu siis ma töötasin juba muusikaakadeemias ja olin väga seotud nende õppekavadega. Ja kui palju me andsime alguses tudengitele ainevalikuvabadusi ja kui palju huvitavaid aineid, noh, neil oli valida ja teete, need on järk-järgult. Selge, selle taga on raha, eks ole, me ei suuda nii palju väikesi gruppe majandada, individuaaltunde anda, see kõik on omavahel seotud, aga minul on ka muidugi südamest kahju, et just nimelt Eesti taasiseseisvumise tulemusena meil üks väga hästi ja põhjendatult töötav süsteem noh, ikkagi halvati teatavas mõttes. Ja nüüd peab ainult tänama neid entusiastlikke muusikaõpetajaid, koolide juhtkondi, kes mingisuguste nii-öelda manipulatsioonidega suudavad ikkagi anda veel seda süvaõpet vähemalt põhikooli ulatuses, nii et selle eest tuleb lihtsalt tänada neid inimesi. No siin on ka see, et tegelikult ju inimese mõistus teab, mis talle vaja on, ega keegi ei ole keelanud no nii-öelda erakoole asutamast ja kui vaadata, missuguseid erakoole näiteks Tallinnas kõiki neid huvikoole asutatakse, siis enamus neist annab muusikalist haridust. Ühest küljest väga tore, teisest küljest on see see põhjus, mina saan panna oma lapse sinna kooli, kui minul on raha ja meil jääb nii-öelda leidmata ja tänavale hulgaliselt võimekaid lapsi sest mitte keegi ei finantseerib nende laste muusikalisi õpinguid. Et kui me hakkame valima nüüd rahakoti järgi, siis see ei ole päris nagu see Ma tahtsin ühe momendi veel juurde tuua, et meil korraldatakse lisaks aineolümpiaadidel võistlustel konkurssidel sellistele asjadele, eks ole, päris palju ühesõnaga, päris palju õpilastel võimalusi neid osa võtta nendes konkurssidest, aga kui koolis endas ei ole võimalust muusikaga tegeleda, siis noh, tekib küsimus, miks ta peaks oma kooli esindama, samas kui ta on selle õppinud kuskil huvialaringis, muusikakoolis ja, ja mingis teises koolikollektiivis. 21. kool on nagu tähtsaks pidanud, et Riho Päts on kunagi oma maja õpetaja olnud ja temanimelise vokaalloomingukonkursi saanud oma majja tuua, mis tähendab see signaal, et meie oma koolis õppivad õpilased saaksid osa võtta, aga piinlik on see koht, kui jajaa oled andekas pead, aga näed keegi tegevusega oma maja sees, et kõik need anded, mis sa nii-öelda meid esindama, Ma, minnes välja tood on sinu kooristuudio muusikakooli õpetaja teened. Vaat see on nagu see kurb koht, aga tänulik ütleme vähemasti samas majas saame olla kasvõi selle asja üle, kuigi nii-öelda endistes muusikaklassides kaheksandas üheksandas on ainult üks tund nädalas, noh, mis muusika sügast me räägime, et on vähemasti grupitund, et klass on pooleks, et noh, seegi asi. Nii et nendest muusikaklassidest, kui nad töötasid täie võimsusega tuli palju noodilugejaid. No tuli, no kõigepealt ellerhein või nagu ma ütlesin, eks ole, hakka saama märgatavalt raskemat repertuaari ja tänaseni, eks ole, sest nemad ju töötavad selle süsteemiga edasi. Segakoor nooruse üks lauljaskond moodustus ju ka Westholmi lõpetajatest ja noh, sinna siis koondus ka mujalt nisukesi nooti, lugevaid inimesi, need olid selged märgid nihukesest, noodilugemise võimekusest, et selle kooriga võis ka saavutada ja laulda märgatavalt komplitseeritumaid repertuaari. Eluaeg on koorijuhid otsinud oma koorida noodilugejaid seal selgelt tänaseni käib see jaht, eks ole, kes vähegi kellel on hääl ja kellel on noodi lugemine. Nii et minu meelest see oli üks niisugune tõus ja peale selle noh, ei tohi unustada, et sellest koolist on ikka välja kasvanud tipp. Mitte ainult taidlejad. Nii et see muusikaklasside kasutegur oli siiski väga suur, aga nagu ma aru saan, praegu on tendentsis selline, et, et neid muusikaliselt andekaid lapsi peaks siis arendama lapsevanema kulul. Praegu ta on nii kujunenud, et ütleme ka jälle seesama PGS, mida ma siin juba nimetasin ja üldse kooli saamise metoodika hetkel on ju nii, et mina kui lapsevanem ei saa ju valida oma lapsele kooli, vaid. Ma saan minna sellesse kooli, mis aadress ilma kõige lähemal asun ja elan ja väga kurb on ikkagi meil kevadeti kantseleis teha väga motiveeritud peredele selgeks et me ei saa teid kuidagi aidata, me ei saa võtta teie last meie kooli vastu, sest te elate vales kohas ja satuvad kooli vanemad, kes valivad võib-olla meie kooli puhtalt logistilise teema pärast, sest täis elab kõrvalmajas. Selleks, et millegiga hästi tegeleda, peab olema vanemate tugi ja kui vanemad ise ei ole seda valikut teinud, sisemise motivatsiooni ajel on raske ka inimeste õpet. Nii et praegu muusikaklassidesse katseid ei toimu, ei toimu ja seadus seda ei luba teha, ainult erakoolid võivad nii-öelda valida lapsi, aga kuna ma olen erakool, siis ma võtan lapse vastu, sest minu kooli muidu ei ole, kui ei ole õpilast, lapsi proovida ei tohi, see on suurim surmapatt, mis võib üldse toimuda. Aga muusik süvaklassid ikkagi toimivad valmis 20 ja ma arvan, et see toimib tänu sellele, et meil on suured koolid ja kui keskeltläbi me võtame 80 kuni 100 last esimesse klassi, siis neid tuleb kuidagi jaotada. Ja nüüd nüüd tulebki see koht, et me võime tutvuda lastega, veenda tema perekonda, kui vanem ei ole ise seda arvanud, et tema laps võiks sobida sinna ja me siiski püüame. Ma ütlen, et on oluline siiski ka teatava võimekuse tüübi järgi inimesed ühtegi klassikollektiivi panna, kellel on loogilis matemaatiline intelligentsus, võiksus tihedalt saada matemaatikat, kellel on muusikaline võimekus, võiks koonduda ühte ruumi, et seal toimetada siis teistmoodi ja kunstiandekad, lapsed võiks ka omaette olla koos ja nad ongi teistmoodi ja nad sobivad. No ma arvan, et tänapäeval võiks ka vanematele ja ilmselt seda ka tehakse teadvustada seda, et praegused aju-uuringud mida ju intensiivselt tehakse, on ju tõestanud seda, et tegelemine aktiivse muusikaga on ju eeldus selleks, et nii-öelda kogu intelligentsus, ka see niinimetatud reaalharu meie ajus oleks intensiivne ja areneks, nii et noh, see on inimarengu seisukohalt ammu inimkonnale selge. Vaat see on huvitav asi, et tänapäeval me peame hakkama lihtsalt noh, puust ette tegema seda, mida intuitiivselt on aastatuhandeid teatud pärast, et muusikaline kasvatus ja kunst on alati kuulnud tervikliku inimese arenguprotsessi sisse, eks ole, olgu see antiikaeg, olgu see vana hiina või mistahes, igalt poolt. Me leiame muusika Kui palju on praegu muusika süvaklassis muusikatunde nädalas? Meil on kuni neljanda klassini on neli tundi nädalas seitsmendas Me anname ühe tunni ära, arvutiõpetusele issandas, nad saavad kolmanda tunni lisaks üheksandas, kas on kaks või kolm tundi, ikkagi alles peaksid. Gümnaasiumi õppekava annab koolile väga vabad käed informatsiooniks. Täna ei ole Tallinnas ühtegi gümnaasiumi, kus oleks kolmas pesuund seotud muusikaga, mitte ainsamatki kahjuks. Aga meil on vestolmis lisaks nii-öelda riikliku õppekava ühele muusikatunnile VEEL valikainena üks muusikatund neile, kes siis on meil põhikoolis muusikat õppinud, nii et 18 19 õpilast igast lennust saavad veel ühe muusikatunni juurde ja nendest lastest on siis kindlad noodilugejad, saun? Ei, kindlasti mitte ei saa, seda on ikkagi vähe nii-öelda viima pista, nad ei suuda, aga ütleme, nendel lastel on ju sügav huvi muusika vastu ja kui ta juba pillisin, Marta õppi orienteerub ka väga võimatu on öelda, et kas ta loeb nooti tänu sellele sassi tunnile või kas plokkflöödi kitarritunnile. Ja kuidas on 20 esimeses koolis 21.-sse natuke nutusamised, ütleme kõikides vanuseastmetes poole vähem ja gümnaasiumis nagu sellist asja ei ole küll valikainena koorilaul on olemas, aga seda siis ka, et kolm aastat koorilaulu annab ühe ainepunkti, mida teistes ainetes nad saavad ühe aastaga näiteks Sonson kooli seisukoht, aga ta on olnud paremaid aegu, on olnud halvemaid aegu, aga eks kõik muusikaõpetajad saavad aru, et eriti laulupeo aastatel täiesti võimatu. See ei ole võimalik ühtegi laulu selgeks õppida. Tegelikult näiteks ma ise toetungi ainult nendele õpilastele, kellel on, see ei ole nii taust ja palun, et nad lihtsalt aitavad mind trühmiti. Me jaguneme siis mööda maja laiali, niimoodi õppimise seal nagu ainukene võimalus olukorrast välja tulla, sest kellel seda põhja pole, et seda ma ei tea, mitmehäälselt korraga kokku saada. Ma isegi ei kujuta ette, mis meetodiga see peaks käima. Et kui ta üksinda laulab, ei tea, mis häälda, võib-olla õigesti, siis nii, kui sa selle kokku paned, siis nad ongi kõik, laulavad meloodiat. Aga need, kes ei ole miga, mõtlevad, need mõtlevad õigesti. Meil on heliga korduvalt jutt tulnud muusikaõpetuses, uutest arengukavadest ja, ja pilliõpetuse programmidest, et need on tegelikult väga vahvad kavad, mis on, aga paistab, et siiski nendel lastel, kellel on suurem huvi laulmise vastu, siin ikka napib sellest ühisest õpetusest. Tähendab, ma julgen siin öelda välja oma mõtte 45 minutit nädalas, millest julgelt 10 minutit kulub pildistamiseks nii-öelda tunni alustamiseks lõpetamiseks sulle jääb kätte 35 minutit. Ja nüüd see õpetaja peab küll olema Faceer, kes jõuab täita, praegused õppekava nõuded ei jõua, see on võimatu, sest isegi pillide väljavõtmine pillide teatav häälde pane võtab nii tohutult aega, eks ole, väikesed lapsed, et uuesti korda luua ja nõnda edasi. Ja mul on niisugune tunne, et see on siis nagu kõige söömine, kus kõik jäävad nälga ei jõua õieti laulda, ei jõua õieti pilli mängida, ei jõua teooriasse süveneda, mitte midagi ei jõua, kõik on niukene, pindmine, puudutamine, et noh, see on ilus mõte, pillimäng, mul ei ole selle vastu mitte midagi, eesti kool on ikka pille mänginud, meil olid suured mandoliiniorkestrit ka omal ajal praegu lükata see kõik õppekavasse selle ühe nädala tonni peale, see on võimatu ja ma ütleksin ka mõtet. Aga mis oleks lahendus? Lahendust Ma ei näegi siin muudkui, kas õppekavu siiski korrigeerida ja jätta õpetajale vabadus? Mina tahaksin öelda nii, kui on väga hea instrumentalist õpetaja kes tunneb põhjalikult mõnda pilli ja selle pilli õpetamise metoodikat, siis teeb ta suure heateo, kui ta selles muusikatunnis näiteks ainult pilli mängib. Kui on õpetaja, kes on vokalist, koorijuht ja kui ta teeb seda hästi ja loob väga head koorid, siis on teine variant väga hea töö. Aga leida nüüd niisugune eosed, õpetaja tunneb kõiki pille, tunneb mänguvõtteid ja siis jõuab ka veel laulda. Sealjuures ma ei näe neid õpetajaid ja ma ei näe aega, kui oleks kaks tundi, siis oleks asi lahendatud, üks tund oleks rohkem, toetub, eks ole. Vokaalile teine tund toetub instrumendile, aga praegu ühe tonniga nõuda seda õpetajat, no see on ikka, ma ütlen, jõhker. Ja klassitäisi pill, neid näiteid on vähe. Noh, me teame, Kadi Härma kitarr õpetab suurepäraselt ja tõepoolest klassi seina peal on kas kaheksa, 10 või 16 pilli. Cadilon ka metoodika, kuidas ühe pilliga 30 lapsega teha, aga, aga vaat, laulmine on see tore asi, et teemegi suud lahti ja kõik me osaleme ja korraga ja kohe ja ei pea ootama oma järjekorda ja võib-olla täna jõuagi minuni laulmise kord. Zoltan koda ja on öelnud, meil kõigil on olemas pill, mis mitte midagi ei maksa, mis on igal hetkel meie käeulatuses. Meie hääl muusikaõpetajatel on hea vahend, mis iganes tähtpäev, kes esinevad ikka muusikaõpetaja jäävad ja sealt näeb juhtkond. Kas see töö on hea, sealt näevad lapsevanemad, kas see töö on hea, eks, muusikaõpetaja enda töö ongi selle asja parim reklaam. Tahan lisada, et meie kool ikkagi ka ei väsi kaotamas lootust, et on võimalus ka Tallinna omavalitsuses piires tekitada see üks klass, kuhu saab tulla see laps, kellel on potentsiaali jääda välja sellest protsessist, et tema kodukool on näiteks hoopis selline, kus ei olegi võib-olla muusikaõpetajat nagu kahjuks näiteid Tallinna linnas juba on. Sellest räägi kurbadest asjadest ei räägi aga et tal on võimalik see valik, et kui mina ei taha oma last panna muusikakeskkooli, mille eesmärk on kasvatada professionaalset muusikat, siis võiks olla mingi valik veel võimekal, lapsel ka Weston vist on läinud väga mitmed lapsed muusikakeskkooli, me oleme ise suunanud ja soovitanud neid, kellel on potentsiaal, kellel on see geen, saada professionaalseks muusikuks ja see võimalus peab olema. Me oleme liiga väike rahvas, et me raiskame oma andeid. Mina siia kokku võtaks selle, palju meil muusikatund on ja ei ole teema kohta, et et tänu mitmetele erinevatele võimalustele on mul olnud rahvusvahelisi projekte, on jätkuvalt ja olen ma sattunud siis Skandinaaviasse, kus on rahvamuusika väga tugevasti hinnata või Inglismaale, kus on võib-olla ka pillimäng. Tähendab nad kõik imestavad, kuulidest lauldakse, teil on koolides muusikatunnid, et hoidke sellest kinni, et kas te ise aru Isakonnelikutele. Laulmise kadu on Euroopas tüüpiline, kuulanud nii mõndagi konkurssi ja kontserte, siis peab ütlema niimoodi, et lastekooride tase, välja arvatud sotsialismimaad, eriti Ungari muidugi on olemas. Mind on kutsutud gümnaasiumis väiksema kammerkoosseisuga just eesti koorimuusikat näitama, mitte esindama, näitama, et nii ongi ja nad laulavadki ja noh, nii on igas teises Eesti koolis ja vaadake, milline fenomen. Ja kui me nüüd läheme ringiga tagasi meie jutu alguse juurde 50 aastat tagasi alustas Heino Kaljuste muusika süvaõpetusega, siis Heino Kaljuste panus laulvasse Eestisse on ju tänapäevani tund. Absoluutselt sellepärast, et see oli ikka niivõrd tugev innovaatiline liikumine, see oli ikkagi nagu jäämäe paigast ära lükkamine kooli muusika uuenes täielikult. No tahaks, et see Heino Kaljuste initsiatiiv ikkagi säiliks ja tema mõtted säiliks ja ikkagi ma rõhutan ka veel, et me ei pea ja automaatselt üle võtma, mis kaugelt paistab kaunis ka oma õppekavadesse toetume sellele, hoiame seda ja väärtustame, mis meil käes on. Seesama laulumine, millest me siin kogu aeg räägime, ei ole jupp põhjust teda lasta kuidagimoodi hääbuda. Mis mõttega, selleks, et tuua juurde instrumendid, tuleb sügavalt läbi mõelda, kas meil on nii palju pädevaid õpetajaid, kes suudavad neid pille tõesti rakendada väärtuslik, või see jääb lihtsalt üheks väikeseks niukseks algetapiks, siis pigem panustame sellele liinile, kus ollakse tugevad, pädevad, kus on kogemused ja kus on tulemused juba, eks ole, nii et noh, nihukest tulemuslikkust peaks ka silmas pidanud. Aitäh teile. Vestlusringis olid emeriitprofessor Ene Üleoja, Jakob Westholmi Gümnaasiumi huvijuht alla Eenmaa ja Tallinna 21. kooli muusika õpetaja Kadri Mägi. Rääkisime muusika süvaõpetusest üldhariduskoolis. Kuigi õpetusega muusikaklassid on veel olemas, saavad seal õppida vaid piirkonna lapsed ning noodilugemisoskuse omandamiseks jääb tunde väheks. Põhikooliseaduse järgi on meil ühtne õpetus põhikooli lõpuni. Andekad lapsed saavad käia küll tasulistes huvikoolides, aga kuus laulmist on liiga vähe. See seab ohtu meie tulevased laulupeod. Vaid koolist saadud laulu kogemus garanteerib lauljate järelkasvu täiskasvanute koorides seegaga laulupidudel, mis on unikaalse nähtusena ju eestlaste au. Jõukus. Sülgaja. Tänase helikaja helimontaaži tegi Evelin Voodla. Toimetas Kersti Inno.