Üksik täht guess uttu, pilvemozzan, vilgatus nagu Lats kis vallatuda nuka Takast kilgates. Mina olen sinuga laenu hämariku Taival kurjast ilmast ära paenu, kus maisi-s ja tal. Tere õhtust. Lõuna-Eesti keel ja kultuur tahab edendamist. Tänane saate küll tavaline on Võrumaa juurtega filosoof ja füüsik Enn Kasak. Ja mina olen toimetaja maris Johannes. Mängime sõna ja keelemängu. Üksik täht, selle tähendus Enn Kasak ojaks võru keeles. Laule ma peast ei mäleta, vaid mäletata lausel. Üksikust tähest ei märka kolme lugu, toll produks nii Arvot. Mõnikord on asi nii. Külmeslen, nii paks udu ja pilve oma igal pool. Et kui midagi paistub, dis kui hoolega ka, et siis kuskil muul minegiksum. Täht on ta nüüd täpselt just tai vahva ju, miski maa pääl tuli tee. Ja kui ta kõrra üles leiutis ei tohi, itku, ärkendab muidu või juhtuvat eila pakkineb teist korda ülex pättust hoolega kinni hoidma ja sinna suunda prisma tõdest väest seisvaid perele saia kohegi, kus võib-olla kustutas tuisu käest sisse ja sa lämmit ja sõbraliku sõna muidu Heather Velma külma kätte või tarkod. Enne kui seda eesti võru tähendamismängu jätkame, enne seda tahan teile tutvustada kirjanik Enn Kasak ut. Tänases saates kuuleme kahte tema kirjutatud lugu kadunud maailmast. Need on jutud kadunud elust ja kadunud teest. Loeb Vanemuise näitleja Riho Kütsari. Kodune ese tuli Järvi jäätmeid pool Paistu säänest muutva, nagu tahtnud midagi mulle selgituse süülde. Jää vana sisse saiste mullust Kahre. Vaido Permi vaheliselt helklainit. Naiste paadis pilli pangiga vetel. Maru kippuste manu. Ma ei taha küll järve peale välja minna. Jääkahinat kedagi kannas. Ese taevast Küngemaide siberi jõkke talvitaside jälje pääl. Kohe viha Vainda saat loll iks jälki. Tuus detailselt eluga tagasi pessa. Jää talvine järv, suvine päevgi paista aga mitte seal kohese tull. Heam jäämaldust taevast, kui vesi naasia üle paadi taga lava lahmama sai nii sõitu minna. Olgu madal. Ese kõnel kõge arukale Maloss küll kõvastel pruumi kah tark olla. Tädide üks rohkelt, see jogurt paistab hoopis, et tähendab mulle midagi selle ette kuni kuulas mu arvamusel mõnestki tähtsust. Nagu või no ma mõnda ta jututa hakast kita või toeda. Tall halli näoga noorepoolne mees. Nii ma mäleta, enne, kui ta kutsuti sõidupiletist käbeva kopso tükikaupa välja käe. Vasus küll, kui me seal veel mitu aasta Aiguay koll ja malli talveuiske pääl sõiduraha-ist lumme pühkis. Nii vana kass, nii vana, et ma teda alati mäletiku wanna. Lüts talv, järve, jää, tsi, tarsi, õhtuse järveküljetuul hulga otseptii küla peale minna. Arsijat sattuda sisse, upu keeveni, võisime teda vahtja märki, mille. 600 ammu lennull. Oma vargil käima ja Pütski tõene asi Savita õnnejärv. Olles meelduda, jää läbi tehese tulla kohe sisse mu kassi, jäi vas Belgiat Haagordadesega kõnelda. Sõna- jäive suhte kinni. Nagu jalg astub trostitanud NaCl meie taha kuigi välja kakuapjat. Arvas vist õigele maasaaja arvu ja massatki arvumine tüütel. Kummutigi olles ansambel kuri Yoda Tiided ma aru ei saa. Ja paadiga Saasma kahem sõitma minna. Olgugi poiskase otsal, olime mõnikord täideviisi paadiga järve pääl. Sellest oli väega veidi vetes ehitad paati. Avitku kopsikuga, Tõnu kardviisasid. Pesa, ütles mu sõita kotile midagi. Tal hinda sõiduk. Kassess suvel järve ujuma õnnenu kassipoja, keda taastaga uputada. Toll. Mazas Arvo, mille jätkas uputama ja sugugi Saasmarvu. Kui sa elu vussi käändevaesel, õigus nii arvata massaimule kõnelda. Kuugi pärast mõistsime oma eluga Ilmat siberi täkki tuksi käänder. Kvani, kooles küüest arvu saanud sooja maru täpsele ette, planiirnem nii vussi, et miski ei aita. Õnne, mu ime, arvas ka Tiidrat. Teete, kui midagi hukahhum. Mazas arvumie ütel mulle ma ise. Kui ta tuli järvejääd pidi mu pool. Kas te tahate midagi öelda mulle, kõnelda Nende ette või kutsun minna? Aga ma mäletan, et tähel on alati õigus mugadolaisel alati kudet esitelt kõnel. Kadunud elu oli n kasaku jutu pealkiri. Aga enne veel, kui Riho Kütsari ka kadunud teele läheme, võtame emm kasakult ühe järeleaitamistunni selleks, et maailma asju paremini mõista. Ikka nii, et valin välja sõna jää n kasakult võrukeelset seletust ootama. Võru keel, mis see on? Neurokiil on midagi säänest, mida mobiil plats oli siis Obati koolinetu, mõnigi hullus tunnini imekeele tunniti imeliale uni Porcity maski võõrast kilt üteldi, et batoom imekiil muidugi Tiitseminetega imesääst muidugi ülikonda. Nii me saimegi arvuvatega Meliks õige ime ei ole nad küll võlts kiilt ja kiil ei ole ka meni kiiletumis, mängi imekiil kosmiliselt suur imesis kestnud kiiltmed kõnelema ja kõik niisama hästi täpselt perre kõnelema ja kes toodi mõistunud summelokil. Ja siis pärast ma sain arvut, et uut kild, mida ime kõnelased tutt kutsutas nagu võro keeles. Ja olgu pealegi, et kõik ütlesid, et olemas ei ole, aga kattunud Levadia sai kõik öelda, nii et sealt ma ta siis teada sai, et metslane kiil on ja ma arvasin, et ta peaks olema ja nii kaua, kui teda kõneldas. Ja ma usu, et imekeele tunnikeseks olema. Saatsime skandades imekeelest mittetuust, kurna ametnikumete kirjutanud kiilbeatule. Veereala ja ja veerepealne või olla ei ole veere pääl kadu, midagi säänest, nagu vanasti kolhoosnik tegi hainat. Oli nii, et suure platsi lätsi kõik Roosi hainas Sis mädasi võsa või olla hunnikus, nendes koristati ära või niisama. Kolhoosnik pidi Käämis kuskil suviri pilte kokku kraapima, et see asi siis ka oma lambakestele või põrsakesele midagi ala panda. Ja veerepealse ütles, poolest oli palju kehvem, et Ledasest tahtnunu suure ja tähtsa asutuse hindale saia. Ja teisest küljest oli neil küllalt väkke põrsakest ja lombakas jõudekese ärk süüta. Ja ma usus ainest asjad veere peal, seal ma saan su kodusse, kus mitu asja kokku saab. Aina Maviir siis, kui tähendas, et vastu tulla, kas järv või suur loom, Vai, Vai mõt, jõgi ja muidugi rataste peale vägi tegelikult suurem, kuna ta suuri platsi peal. Ja et hakkasime ka veerepealse inimese ja me peamegi seal veere peal, elame ja, või ole meile sobisseginoveer tsipakene rohkem. Et mu arust ei ole nagu midagi halba, aga kehv on ta küll, jah. Puige kindlale, kokku saanud edukusega ja suure aurikkuse ja kuulsusega ta kokku ei kärpe. Aga vanasti juba targa inimese opersivad hullunud uge selliseid asju takka hajaet häda tuleb palju suurem Epigursuseni niiskes hobused Tarkinemine ei ronigi püüne pääl nakatuvad kaagutama Tõllust ainult häda ja õnnetust, selge, tuleb targem olla kuskil veere pääl haigu pita Ellab maigu kaija, kuis päid rõskus päi loojale, kus Linnulinde Kulboolsel laulva, kus Hain kasus ja lähen, siis on vähemalt mingigi mõte ka. Muidu oled nagu mojo Joosep oma Gustada, kuni teadis advust kõvasti raha, karvane Sulle Kitatasin Toigel seal edukas ja küll sa oled tubli ja tuiased saab varem pidi kindlasti müüsid ülesandes sulle katsud massinit, ylevalaja topitas käte ja karma nihe igale poole osa enne ja tapahinnast, näide meie lehes ja nii vanas 100 ja ei pane tähelegi hinda Elo element. Tuvi suure platsi palju. Aga nüüd teeme natuke suuremat tiiru maailmas ja mõtleme, mis on kosmos. Kõge kogu ja. Kogu aeg kõik kokku, nii palju kui teda eduga, mida ei ole tugev ka veel sinna kokku. Kõik, mis üldse olemas olla, saab Barakese jaos koga metsana väga kauge asi. Too pärast, et mul tuleks meelde, et, Setomaa on väga suur maa haka spetsialist pääle latt sinna paiku ookeani virde välja ja ei ole veel kauem vahegi, ega seal palju vahet ei ole, kas kuskil Pihkva ei Vladivostok või Novikovi kav. Ja öelda, et noh, kõik kokku siis olgu seal selle piiri taga vokk, nii palju kurbust, ega Vassiljevil sihkavam vaheine Tubliks pidanuks midagi säänest kõik kokku, mida ma nagu Kaiassaa või kas kompi vai Kaia vai kuulda, tundu kõik kokku. Ja ega me kreeklase ikka päris kui näeks, kus nii sai arvu tube mõnegi kõrt Kaale. Mitte nagu roomlased mõistab õigele teda tõlkige, tõltsevad teda võltsima universumi muudu asjasse ja universaali värgis ja selline segane värk võtnud ei saa võrgena sugugi. Arv Ado kreeklase Jutas Luigi loru saia mani kõrbed, seal peaks olema kõik kokku, mis ma näe, seal peab midagi olema, kattub nii nagu süttib lava peal, et ei ole seal niisama. Sa paned kõik ühes suures pudrus, pessad Pikkokkamisel tule kõike, olgu ta siis kisselli ja lihatükk ja ja magusa ja happy ja soolata ja ekspert mõnikord olemas eksperdi summade kausis olema summade kausis olema järjekordne tulemise järjekorra, need üldse üldsegi edasine manus lastaks, kellel õigusi. Mõnikord pead olema. Need on kõik kokku, mis on, ütlevad mõnikord Colema. Asja armastaja. Tuud ei olegi nii kerge tõlki. Või ei ole jah, muidu. Päris muidu me seda ka ei ole, jah. Noh, vast teist moodusesset ma Kaino tasanuka pealt, et toom saime eneminegija millestki lugupidaja, mida ta tegi. Talle meeldis too asi, mis ta tegi ja ta innuga tekkega kõrvaldas mõnikord, nii et või olla eesti keele erinevused professionaali asjaarmastaja, tule väljatu, muidu müüs vaid, kellel siis meeldis midagi detajat. Tujale, ritu, professionaal ja professionaal pidanud nagu paremini tekkima. Eduga ei saa päris nõbu olla asi professionaal, kellele Mostastilist. Aga asjaarmastaja või tähendab paremat tööd, aga talle tuustimastab tal ei ole keegi palganud nüüd tegema ei ole paningi auhind või raha rinda või Kyteldas niisama, aga ei ole nii, et ta tuist palka saab. Ja kuu asigi tõsitsist asunud. Siis Ma ütlen jumala pärast tulevanu professionaalselt. Tõepoolest, et ega too rahade palk meil niisama ei tule, kihkita tingimust ja tõsiasja, et see on see, kes on kinnimastu Downing inimeste kohtunikega seotud, usaldatakse. Et ma usun ühtegi tasid mõtte, ühtegi tõsise tüümano professionaali ilma asja armastaja või ilma muidu mehe kontrollidest pohlalask. Muidu me ei saa, miks? Enemine, kes tõttas ta tahted, asi edenes. Etu Aziz asi häste, teda ei ole keegi kinni maksma. Nii et inimenegi siis söe, mega tege vajaliku asja tegeni häste, kuidas? A Ma küsin ühe nime vahele, Madis Kõiv? No vot nime ei olevas kõiki vajagi. Kõivu matil või olla ja. Mul tuleb meelde, et see on asi, et siin Eestimaal on ka kui suurt eestimaaga mõtlases. Ema arvad eestlase pärast muru? Meil ei ole muidugi need suureks kakud. Hoidke meid võrokesed, siis on veel kedagi, kes ütles Suur Eestiga suure Eestimaa lummalasin lubanu, tähtsite ja tarku meeste arvamusi mõlema, nii hirmus, tähtsa, targa ja kuulsa ja neil on meedia hirmus korgale tõstetud pidevalt. Kiili mõistmine, kõike, mis asjake, diil. Jaam ütelda, nii viiselt kaev, Füüsika rikk, mõtlemisjärk, loodustid, looduselt hapendamine tuleb mõista, tarkused arvu, saia, tuvilosoovisi kõlba ja loogika Toomsessenne mõtte euro mõtteriorodiidus, kus mõnigi mõtlen jorroetaja Domenduse kindla süsteemi pära jorraeto. Tarmo vaigustada pida, Nabil teist Mavrodi Hildatud loogikat, tohutu mõtte jora, too midagi säänest, et esinemine ei ole võimeline midagi loomingut tegema. Tacitzi näoga seletades, kollaldas Kitetas perre ja kõik suure aulehe, Sirbi ja kõike, mida üks vaimustused küll ikka targa mehe Kõnuse hätaka jutt. Vaata siis ma võin kaija mehe poolne nagu Madis Kõiv kes päästejorodorra mõistma aia ja, ja loodust säppendaja kõralikud säppenda. Kes Kirotanu ja ülesandeid, asju, mille peale targad ei ole kunagi saab. Ei saa kunagi üteldi üte säänest kujundit, mis midagi mas vitasin targutada kujunditele tullu, kirjandus, tiiduse public niimuudu videni ja teistmoodi pidanud. Ja lodu hädajat jah, pidanud külla isegi võisikat etapp. Madisson lennukaka, omiorodorrajanu loodustapeldanud ja annus ainest, loomingut, mis näitas inemisel kätte, mis tõotas ta tähtis silma aimanud kats asjana toonuses esile tütsumisest, uuet. Ta on hästi Kirotanud asju, oppa minemisi nägema asju, mis rataste tähtsa mees kullal, hullusi, mis meile pähe määritud paremini orjasimaid, rahamehi. Ja tänasin puuet, näitas noh, kes arvas, et et KuMul pesto karmaninumis kindlale käime kõik maha laskma nagu essu nimelt mul ei püstol, luba olla, peatuda pole ütelvad. Omamata jorovi loogikat mõista detatu, ei tähenda, et ma pea Nende kartul, kasuta Egaasi sobiva kotustada mulle hunt külge tulla, siis on teda varem pistulist lask. Aga kui ma taha arutada, mis Pädaste tähtis asi, juhatad joru kõrvale kakkuja, tule, Venegi Tergik kujund paika, säädad Madisson dolla tööga päris hästi hakkama. Euroopa. Pidi äkki seal on? Mõni jääb olema olnud Inglismaa ja Saksamaa ja ja pohlamaa manu ja lätlase Foomlase. Kuulge Maidu, Ado Euroopa küll varesmaad, kust maalt ma ei ole midagi kuulnud, ma ei tea, mis asi kusagil. Aga Lõuna-Eesti? Terviklik asi ka ei saa ühtegi asja küljest ära võtta ka mingi Eestimaa kyljest lõunapoolse võtmega siis Eestimaal ja Lõuna-Eesti alal, siis oleks lihtsalt berliinlane Põhja-Eesti lõunaosa Lõuna-Eesti eetris ja tähendased tomitsioon, asi, mis saab Eestimaal alati alale, miski väikust Eestimaa köidet. Aga küsimus on tuunete. Kas, mis asjaga ta täidet dub nagu tähtsamast? Geograafilises mõttes on kõik selge, et, et või siis öelda, et Lõuna-Eesti ja Põhja-Eesti ja kõikuv puudu ja jagame, tehti ja teist ja kolmandat muude tuiku, mitu muud. Aga ma arvan, et niikaua kui lõumeestele menegi lisatähendus veel olema. Et seal elas äkki äkki, kes kõnelase oi olla Tipa tõist muudu ja märkleja tsipa tõist muutuja arvu tipa tõist muudu, kelle jaos eestlane ka midagi mas, mitte ainult rootslane või sakslane Tallinna peale seal on nii, et eestlane ei maksa midagi vana Moiloaga kollegis ameeriklase kõnelase ja vot vot seal on suur tarkus, eestlased, halb on vahepeal olla siis Tolkonna lõunaeestlase kaekuja saaliks peetud eestlased, päris lugu. Aga nüüd selline tähtis asi nagu eliit. Tundma mõtteliste tõlki. Tubidenola võõrasärk, maru võõras värk. Kes ütlase tasalinemisele teie maal Võrumaal nagu sõimusõna, kui teieta, sest siis oleks tal midagi häda, kuis nimega nimetada saapaid, teie ütleme siis midagi halvast. Marvad õlitungi Tuudjale kutsele tulla teie ütelda võrukeeleni üldiselt Edujas, mis nagu välja pool Aga nüüd astroloogia ja telepidane tähti perre elamise Opuses vist täitma, noh ma võin nii palju vastata. Jah, et ega Elo jala kerge. Annaks vahepeal nägu kellelgi tasa käest käit õnne pidanud ütlema, kui siis õigem ja millegi halvastajate diskuse süüdium tähema tundras maru hääl süüdi omases ütled, näed oma süütu ja kõik saab arvutinial midagi teda ja ma ei ole sugugi süütu süüdi. Ja kuniks küsinud nende käest nõbu, siis on kõik 100 julge tunne. Coriot poolt puutub nagu küsitleja ja kui ülemus hõivab küllaga korgelollanu tähema veel kõrgemale, ta puudutas ka nagu asjalik. Nii et kui kuigi oma päeva, eks ju, kõige muidu ei saa siis malest maru korgatki süüa kellelegi peale sööda. Inemisest Inemise. Kui ta on meil midagi, püsis igava undatu imemine või näppi püsiv, nagu massides veski kõneldaja inimesi, uude väljaannete aga aga tuialane Pinemine udumis. Nii ka seestpoolt kiinemisel, ande Elolementsigi alguse ja metsik üles anda. Ütlen veel kolmandat muudut. Meelespidamine Inemise olemas, oledki ruum, kudum olema, sisu minemisel kuskil olla. Tal on kuskilt tulla ja Koigi minna. Jyvaskyla kudu ärkashisu minemine, kinnipitsitet nagu pittu kinnipalt. Nagu sardiine kuskil karbis, endise uudi nagu väitsega külgedeldaks. Saatus saatus on vene sõna, mis mitme hõlbeline, mõni usket tikum täpselt ette paika pandud tiimis tahad, taevased toosis, saatus, mõnusam tunne, et see on huvitav sõna, mille järgi sa, Kaiak kas esinemine minemine või on pull Nakla vorsti. Nagu mu kadunud isa mitel, momediskodellelitel ütleks küsselt miis vaielda bulla klaverist, jumala nagu muul Nakla vorsti täitame saata, Nalja peab nii minema ja mis ma siin yks aidake, näiks pingutaja. Täna varjendusened, madin kõigest väest, nii kuis ma jahva. Ja vot siis või juhtuda mõne asja laeva kõrdlemides, mõistmine kui arvatagi küll kõigile kõrda ja mõjulam, õigus ka null, kes arvas, et nendegi saatus on olemas, ma ei ole veel õigus, aga ma arvan, et saatused oma keerulisem ja saatus väga kõvasti. Nii et saatus ei ole midagi säänest ette määratud, ette kirutat, koegi tähtis kirja pantud, mine, mida inimene peab paratamatult käima tubercise solinemist vaja võinud ilma peale inimese loomaringi kõndida. Mõni argument põrandale kannutkises arvumise, aia, albumi, loomake, inimese loomana, kes seal nagu Inemise teostajad. Aga et kui yhe minema, siis Talleks pead olema arusaamine, tal tõttas ta, võimalik vallik, mida ta tegi. Kas ta tegi seda või teist, kas ta kura kätte kaotas, hobuselt hääd kätt kaotas. Ja too valik peab tal olema tube tegelikult ka olema. Muidu ma ei saa aru, mille inimesele ta mõistus ei satu. Nagu väga imelik, niiet sattus ja sõna mõne asja seletamises. Või olla funda Takast järgi tarvitamise jaoks kõige parem, kellelegi kirstuga kinni löödi peaaegu et selles mõttes ei saa öelda, et vot tal oli seal saates vot sinna ta sobis küll hästi. Aga ettepoole kahjenda vist ei ole. Et tänasest muuta siis vahepeal selline sõna nagu rumalus, lollus, pull, kus hiinlase ütlevad, hullu Tuudia Balsi jala pikes vinnitas Kure jala lühkises Raco. Aga noh, ütleme nii, et inimese, ma kõigullik, inimese tarkus on nagu haina, kas kuskil heinamaa peal, vitsa aina kõrgem, tasast kaid sentimeetrit pikem pea arvas, oi küll taandasastiks hulga pike. Inimliku tarkusega, kahed mõnin, tsipake targem, mõtlesin. Oi-oi-oi, et küll ma nüüd olla tark. Lindas Varres, Ülle Kask, laeku Illof roheline heinamaa ja seal vahet midagi. Need tuttu mullusest, siis harva küll päris nukk kõrvale, kellel ei ole olnud üldse meelemõistust harva küll tuni ei ole mingi kull, aga omid suur vahetada mõne ulik oma arvamusega, maru tarka. Kaega näitusest tutt Televuselt kuidagi ühtlaselt. Pealegi ütles tark miis, näete mehel nägu särama mätta muidugi mole Tartmis uskettan tark, mis ta, võta mu habeme, peiu ja kaosson targa näoga. Lähtu tarkusena, kadu, tuum, hull. Aga üldiselt mullusega üldisemalt ütelda, et ollus om tuu kui ulbida ennast targas ja halvab turgude mõtestatud agressiivselt selgeks tegema. Aga mitte hullusti, et nii midagi Tiiani võltsid, jäämi ajalugu on näidanud, kõik tarkusehambad hakkasid jälgi. Kaie hullus. Nüüd tulevik. Tulevik. Kas tulevik olema ilmselt ei ole? Pole küll, tule. Tule, kas ta siis mõlema ajal mullo, hämmed, tunne, post tulevikust vist ülearu palju. Meeltesse Inemise suur häda. Et pidanud nii palju mõtlema kui saaja, mis, tule kõgepealt tulla haigubite veerest, Ellep õiget muud. Aga mis siis saab, kui alati on rohkem tuleviku konsiin sama üteldes kutsutas ärk. Tuleb välja, et ei olegi, tulevik, kujuneb. Visanud plaani tumedale väävel Dadadeta järgminetel vil tuud ja kõik oli nii hirmus tähtis. Olevikum sale kodus, ah, mis peadil tulema, midagi, tee diumi asju nii hästi mõista ja mul on veel antud, näitab tulevik asi ja seal eksinu. Loodame teda Vilo. Aga kui tulevikukotus, koheteid tegemise edesi tuleva Gucata, noh, et ma tähendab, ei jõua tappa päevil mõlatada, baskid mokkade minna niisama ludrutama, lõtarid lööma, momendiseisund on väga halb, tuleviku vastutulelikud olemas. Nii et suur Essütus, mida juba yi koopati ja vabadust paras hallaga. Aga tuleb tuleviku myyb järeldu tähendustest odad, taandamine, lõtarid, molutan niisama ja kunagi pole suur tulevik, kus me oleme kõik hoopis vägema targema ja parim. Tolegi täppe peale nakkama. Tähendab Pole ele, nii nagu tulevikku. Ja sääne ongi tulevik. Kui ma ütlesin, et ta peab olema nagu raba mihinnast haigus tulev Tõnu säälo, Tullus duelame, tungi rabamägi, suulist tungimi, tulevik siis minema tähendab jäämi tüüdole muidugi äratamise, aga inemis olemist ei tohi ka unustada. Kunagi unusta ära, mis asi, ime meil meeles püsiks. Siis on kõik hästi ja siis tuleb meil kahe tulevikku. Sa oled osavalt. Kõigile vastanud ja sa oled ilusasti kõigile vastanud, nüüd on kõige keerulisem küsimus lõpuks Enn Kasak. Kasakuenn öeldakse Võrumaa kandis vist mujal. Ole järjekindel mõju, järjekindel hull, vahepeal olla järjekindel muinastuntumaid milleski orvu oma siin vahepeal tiidist leia munas juba tunduma, et ma juba juttudes Tiia ja tunnen, asuvad olema ka endale peale mis on kõik juba ropitu ja juba tõesti, kui Tiidne elaniku jal katusse kätte näidanud et ta otsene imemine ühtegi mõistlikku asja deta ei taha, kes tahtis, tähendab kõik haiged kusiks tegelikult. Ma olen inimene, kes tahab teada, mis muudu äsja siin maailm on tegelikult dev. Tuudjale kerge teedel sõidetud erinevat muudu soootsija, proovi tangi pruul mitut pidi. Nii mu tuju punu, teist kolmandat muudu ja või ole kõrvalt leiab vastused, näete, teine meil on väga palju erinevaid asju, kui tegeleda tudega, täitsa sammas. Hull inimene, kes teda, kus siis tegelikult on. Ja kes etega Tiid juba. Puud ei pruugi teedest. Aga lootust ei kaota. Aitäh sulle, Enn Kasak, kõik need märksõnad tegelikult või peaaegu kõik kannataksid ju päikest, laastu või novelli välja arvestades sinu sõna Haus, nii et täna oli selline väike eelproov, võib-olla kunagi saavad nad ka paberile pandud ja täna kuulame seda edasi, mida sa juba kirjutanud oled. Aga Ma tean, et, et need lood on kõik kirjutatud sellisest kadunud maailmast või kadunud asjadest. Mis sind köidab kadunud maailma juures. Miks sa oled leidnud just selle kadunud maailmakujundi enda jaoks? La asi nagu ma enne kui kirstu kord pääl kinnipandas Timi saatusest, menski asjad tulevad nagu lõpuni kõnelda ja ellingu lõpuni Mercy ja tegelikult ma kiruta paras olla küll hoolega hoopis teisi asju mis ei ole üldse kadunu asja või veel tulema. Aga oli mõnus, on see mõte, mis tahtsava läbi märkimist sai hakkama. Ja lihtsalt on nii olnud, et ma pidin oma põhikirjutamiseni kõrvale jätta Naluut Ahtsama välja tulla. Lase mul rahulikult istuvad laduma, tüüteta, ütlevad, kui sa nüüd meid kirja ei pane, muud kui edu. Ühesõnaga, nali olema ja tähtsa päeva, et alles nagu noh, läbi märgiti ja muid kadunud asjust jahma tegid paarkümmend lugu, tegelikult. Ja tollekäigul on mul nagu on aru saanu mis muid asju saatu summ. Ja ütleme siis nii, et kõige paremini võrrelda inimesega, kui inimene ärkab, siis sa saad aru, mis ta sulle täht asju ka niisama, et mõnda asja on iidne tähele, kui ta, ärka onu toona asja pehmeloppama, asju, inimesi, kes me olema õigel ajal tähele panna. Mu kadunu imel istus José oma suvivil sängu veere pääl. Püüdsin teda ära. Maja Holl õnne üts tare kööginesek, mida mu Kodonovilio 85 aasta aeguda tagasipera, kord remont. Tare verd Balti pääl sinna mu kadunud vana eeskude endale. Tsaari ajukodusse sai Kallo küll Väimela mõisa värske kallustiku paar versta kauem kodukülast. Kumalazzolly helli do kehvas kohas mu kadunu onu, keda hullis peeti. Vanavanem, pall, muinasjutt, vallust, haigust, nii vannustet, mul olles joot näidega midagi pääle laada. Jamas kulunud jutt. Hindel Targo madu, mahtuna haig. Kommunism tulebki. Enne Uno ja tädi pool oli minna, mitu tonni sai hobusega sõita. Ja ega kõrda arutati, kas minna kaudu Väimela mõtsa kaudu kosti lühempa, mõnikord peri hukka. Puhugahjusk tuustma suurtes Tiia Maali vankris suurem pidime kõrval käm. Hatõn vemise hälbe kirikut. Villuhkem pikem sõit. Kodune imevõtmeid, latsi alati kirikuhüüde kirikul, rahvast, ämm, õlil mängiva iluste küünla palliv pääs saaki, arvu, mille mees mõista lukku pita väikust kirikust, Kohobati õigete elemist jumalas olla. Kuis häälet ilma jumalata komist siberi sokutas, kosta, tervist nahka pandas. Nii et sul tuleb 33 aastat lesepõlve bitte. Kui sul, tule kats poigamata. Nüüd sa otsa Tiiei, mille tõese jaos nakas elu meri üle arvu korrigeerida Kärnejatest Kabla ümbregaala tütre oma tubli kolmanda poja elu. Tiira taara kaugelt kodustasite imelik ametit mitte. Lehme pidaja ei taha, kuigi ta, egas näe Luutva esihinda tarkuse Helle kui ülevalt poolt teavitada. Onu tiivirde sata Alma esajubakates aastat mulla all ja maisitartu niis. Olla paisti, imelik, et imesta sugugi jälle paiga. Mine ta oli mu isaga ehitena kohta omalaadse üles kasvatama. Maisi oli üles kasvanud. Smiildudele Küle Code Minsk kinni, sokutati koopere suure vaevaga ellu jäi. Nalja Küle duubel õnne hambit intsid. Maskide oma Esa ehiti tarre võtvele ütles noorem sõsarkodumajja sündinule selle, et sünnitamine oli mäenegi haigusse tuu pärast pead haiglahe minema. KUMU, Veli kadusin jäimu, ime hüüdsite, imeli kolhoosi, pensionäri, Ello talu kõik olema laudki kõrraline eesti haigna onu ehitate vägev maakivist vundament, kin palk, Saina, lehme, hunt, toll. Kuis Mõime taht kõiki Lohobust, haned, essuubata Ladze käreva kaema, lolli kah väga suvi nädal-paar, küla abis. Ja ega kõrgema märkega sõida ima poole, Väime kääpa kaudu. Mõnikord nii teist moodu, Väimela mõtsa Valfilollum, ühtegi hobusetee asemele kindlast suurdi ehitajat. Ja ime keevemeid kah liina kaema. Manni imesti, kude rasvasepa kirvega puid lahke, nii et maa müdiseb. Ei juba 70. Sai nagu täidel. Too haig otsa otsa sai seto valitsus välja lets seto sõjavägi, lõppeti veel hindamise seto lennuki imel naas nagu üks õigel võrakesel setomaa kuskilt Obinitsa kandis tegev Jaapani merepiiride välja, hüüdsime tööle, kõik. Talu anti tagasi. Imal juba kaitsekümne ligi. Mõõtsahki oli kehvavõitu marohkev. Kõva aprilli pidi olema. Ja hobustikspitaaessaa näed, põlle lubatas küll. Käinev kinni Pie. Ja põld jäi õigi pea väiksemates kõnne maa tagasi saamist. Rahasta haigulubasid tüümuse lellekassas ehitima maja kõrvale vahtse kosmoisi elli ilma käe saaline kaema. Talvel oma asja ehitad maja. Ja ma tahtega perega hinda ette olla. Ega ime. Muubul Liina. Kauges jäi. Mul Tallinna härmine, nii ma ei jälgi, hüüdsin ta. Vaest Aypat ima, loll, juba veresooni mitu korda laenu sattuda tooli pealt nii samade maha. Peale Tuudku arstide terves tunniste. Oota läts yks vägisi kandu tagasi ja võtjala. Ajutski kõrdest laseda hinnast hinne viie kopeeris rängasti haiglasse. Peremine Kevvai taha, sõsar Teder, laske lollon hätta, taine püüdsin ta hakkama ei saa. Näimi õnned inimene unustas öko, tahtsam aher, kelle käim jääde kõnel. Aga keset suve käenbõime kõik suure pere oma tahtmise perre sundhinnast kodu tagasi viima. Olgugi, et hädavaevalt vägeva jõuda. Tähes ta haigla minna. Ja võlts too lõi häda midagi. Või olla luutada viil, et kodukotus hävitas jogurt kah jala pääl. Veidi metsi, pääve pruumuda, niite. Mullu ütel, kui ma teda, nii et Olõimuste MTÜ tegijat moodus lootjat, soolod, Kületten Staypemjede tõdes tüütel ütel, et mullu jääminek oli USA ja öelda, et mul on väga halb selles Hay laevalto Kotose Roholi uutma. Meie esiArcimi, et küll Tuitse 10. sünnipäev, kahviller peetesse ja olime teiega kurja milles tütremon tärtuldas, mille ravile ei minda. Seda taibata, et inimene tahta kuulda ei taha, sain miiri pidi põlema, jäi. Nii tähist, sängverbel ütsinte ja märki. Kui sa olla, et kodu somb, maja umbFadjeki loomi pidada. Esiti tuli oma pojale vasta Aviti murru ja puhmul õtarida Jaschillosasteta. Erregev noh, ja pidada pittu. Ja nüüd oli poiga kah juba ammunen. No ega mu pere mine poigi, oht minna muidu mahes jätnud kui teda seal Tallinna Machess lõdve nano ja summaga imeliku lehmebitena ei taha. Kuigi ei taha, ma sugugi ei taha. No kuis siis nii, et nüüd tule, Hain Darr, seto haigupidi, kõik suu, viire ainas, puhtas kraapli tulvil puuduski. Ma kõnely tütridega luugahidule tahtva haigla panda kohema koole. Kuma perega Timme näi lähemiil, et maaelu. Aga ma läksin kindlasti järgmine päi värsäädne. Ime küsse. Kas ma pea siis hüüdsin niimodi Elem. Peremeeste salla pidime teda Kattakestel naasega hävitama. Muidu Tulastaja sugugi tarust vällja. Asus komi järsu idi tulda, vällja, lehvid meile perr, nii nagu kõik naasta. Tunni külget. Lubas ja kuu au pärast jälki tulla. Maaelu. Ega kõrge, ütleme, et Näämises ku andas, asjuugordine pesse anda. Ma sain vahepeal vanaeses pead, nüüd vana imege, ütles säng magama. Võime Tuudist teedes saaki. Detail juba seitsmes Latsulatsalats sündu. Ladze lapse kõrval. Kodune imessaa arvul, mille inimesi ei ele seal gospiet, jäidi, tööd, mida jääd tegema? Kustas inimeses ümber saama, kui keegi põldu ei pea? Ruudud uluvad läve, Bjäätiks põldu, pideme ja Taad põldu, Kahnja esaja ime kandust välja puhastiga. Jah pääl, et hullusse vallus Summineb sugugi jõua. Ja kedagi ei ole. Naabri Kolkusse taga. Ei, mul oli midagi hätta, ärge helistage kellelegi. Ei, kõik on häste. Kui naabri helistesse Swidevel Ladze mu ilma asjanda haiglahe soss jääma tõi, siis olgutada kuma koolases juba parem Psyin. Hirmusson küll, hüüdsin ta 10 olla. Sügise poole lööva ööga pikes pinni hinnata ei ole niigi olla, yks julgeb. Kaenu Kell ainete üles ei saa, ta kurekäsi on juba ammu kange ja nüüd ei liigu sugugi. Jah, ei ole must MTÜ tegijat. Nädaline lubatu tuluke haigu jäi Mõime ööse sängudele pikele. Poolgis halvetini. Käed järgmine päev, haigla sai aed mitmes päevases jää. Masaid Uust kõraga deeda ja tuus omapäi võinud Aegevil haigla kõnelda. Vanumbsussar, kõnel, õnne arvuessaa jäimeridel. Täna kuulasime Võrumaa juurtega filosoofi Enn kasaku tekste ja arutamisi. Jutte luges Riho Kütsari, muusika valis helirežissöör Külli tüli. Enn Kasak ut provotseeris toimetaja maris Johannes. Saatesarja valmimist toetab riiklik programm, Lõuna-Eesti keel ja kultuur. Kuulmiseni järgmisel kolmapäeval.