Tere, tänane saade kutsub teid kaasa transilvaniasse metsade tagusele maale värvi, kiremasse ja temperament sesse paik. Just seal käisid 2001. aasta suvel uurimisretkel eesti kunsti akadeemia tudengid. Reisijuhiks oli siis ja on ka meie saates Eesti kunstiakadeemia rahvakunsti õppetooli juht, tekstiilikunstnik dotsent Kadri Viires. Jaama reisimuljeid jagab meiega tootedisaini üliõpilane onu pik. Saatejuht on Tiina Vilu. Selliseid uurimisretki. Ikkagi on korraldatud juba soome-ugri rahvaste juurde, jäigi mitmeid aastaid. Ja nüüd siis läksite Transilvaaniast see, millise sihi või eesmärgiga te sinna läksite. See tundub vist ootamatu, et Me läksime Rumeeniasse. Transilvaania asub Rumeenias. See on üks osa tänase Rumeenia territooriumist umbes kahe Eesti suurune maa-ala, mis on piiratud Karpaatia mägedest. Seal elavad ungarlased ja ungarlased on oma keele sugulaselt eestlastega ugri lastega Uurali rahvastega sugulased. Kunagi 1986. aastal käis meie ekspeditsioonigrupp Taga-Karpaatiast. Ka seal elab grupp Ungarlasi. Ungarlased elavadki laiali üsna mitme riigi territooriumil. Põhiosa Ungaris kaheksa miljonit, kuid ka Rumeenias Transilvaania territooriumil üsna kompaktse vähemusena kahe kaks miljonit inimest aga ka Ukraina territooriumil taga Karpaatias on Ungari külad ja mitmed ja nii ka Slovakkias ja endises Jugoslaavias. Meie huvi oli sedapuhku keskendunud siis just nimelt Transilvaania ungarlaste rahvakultuurile. Anu sina olid tootedisaini üliõpilasena sellisel ekspeditsioonil kaasas esimest korda, milliste ootustega sa läksid? Küll üritasin, et ma ei loo endale mingit pilti sellest sellest reisist ette. Aga ma olin ikka eelnevatel aastatel nendele eelmistele institutsioonidele kaasa elanud ja need olid olnud päris päris mitu tükki põhja. Siis võib-olla see tuli, see, see lõunamaine, selline temperamentsem, see tuli ikkagi kuidagi üllatuseks. Mulle. Ootasin natukene rahulikumat Ugri asja, kui kui tegelikult oli. Kuhu te siis õigupoolest sattusite, mägede keskele, juskui Rumeeniasse. Ungarlaste juurde Transilvaania on olnud jätkuvasti ja läbi ajaloo kagi ungari osa või ta on üsna homogeensesse asustusega kulunud ka Ungari riigi Austria-Ungari koosseisu, küll pisut iseseisvana ja Rumeeniaga algab suhe ikkagi 1980.-st Lennoni rahulepinguga sõlmitud aegadest, kus ta siis sai ametlikult Ungari Alt Rumeenia osaks. Transilvaania ladina keelest tõlgituna ja transilvana metsadetagune maa ja see on tõepoolest tänase päevani väga metsana. Võib laias laastus jagada seda maad natuke mägisemaks ja all orgudes karjamaadeks niimoodi, et ungarlased, kes on rohkem põlluharijad, et on mägede orgudes paiksemad ja karjakasvatajad Rumeenlased rohkem mägedes ja see on enam-vähem läbi ajaloo niimodi püsinud. Meie jutu vahele loeme ka mälestusi ja muljeid tollasest reisida minevikust ja kolmanda päeva peal on kirjas nii ja algasidki mäed. Seda oli tunda juba ärgates. Kõik olid vajunud telgi ukse alla, sest panime eile telgid mäe veerule aga avanev vaade oli seda väärt. Taamal udusse upuvad mäed, mille v pisikesed küünlakesed. Hommik jätkus eelmisel õhtul Talumehe poolt välja lubatud tee ja küpsistega tema õuel. Võõrustajad mees, kes popsutas piipu ja omas auväärset õllekõhtu ning naine, kes purjetas kohale kübaras laia seeliku lehvides Igor viis küpsiseid ja soolapulki neljanda lavapealseid päevikust lugeda. Kelgolm, saabume kalasfääri. Siin toimub kohtumine ungarlanna, aga kes on korraldanud meile ööbimise ööbimispaigaks, osutub koolimaja suur võimla. Kultuuriprogrammis on ette nähtud kohalikud pidustused, kus esinevad mitmed Transilvaania rahvatantsurühmad. Suurepärane ja võib-olla ainukordne võimalus näha sellist ehedat esitust. Inimesed on meeletult energiat ja sära täis, see nakatab ka kargeid, põhjamaiseid, rändureid, kaamerate lõksuvad kassetid rahvusliku muusikaga on kuum kaup ja kõige tugevamad aplausi tulevad eestlaste poolt. Teie põhiliselt lähetama ekspeditsioonidel sellistesse, kuidas nüüd öelda maakohtadesse või külakestesse mitte linnaelu nautima, vaid vaid rohkem sellist vanaaegsemat elu jälgima või kuidas elatakse Transilvaania külas. Rumeenia on olnud küllalt suletud oma kommunistliku režiimi tõttu ja kõik moderniseerumistuuled on sealt mööda tuhisenud, nii et külapilt. Ta on küllalt vanaaegne nii heas kui halvas mõttes. Heas mõttes, sellepärast et ta on säilitanud ikka tohutud kultuuritraditsioonid nagu sama tervikuna. Ja traditsioonid on elujõus. Mis oli siis meile väga meelepärane, sest materjalist ei tulnud mitte mingil juhul puudus, selles võis, võiksime uppuda sellest kultuurimaterjalist esemelise skulptuuris suurt ülevaadet. Lugu on ikkagi väga raske. Heas mõttes ka sellepärast, et ka ungarlased ise on avastanud, et Transilvaaniast on säilinud nende autentne rahvamuusika, mis mujal on juba kas muutunud või peaaegu kadunud. Nii et nad käivad oma juuriga ise Transilvaaniast otsimas. Halvas mõttes võib-olla sellepärast, et, et selline mehine, kõige kõige olulisem suhtlus ja keeleoskus ja kommunikatsioonioskus see oli nagu meile nagu kõige rohkem tõkkeid seadis. Kuidas ta üldse suhtlemisega hakkama saite, kas te võtsite siin enne Ungari keelekursusi või Anu? Ei võtnud ungari keelekursusi aga meil oli grupis üks üks tüdruk, kes on ise Ungaris õppinud ja, ja kellel on Ungari keel vägagi suus. Ja siis Ühel esimestest päevadest, kui me olime siis Transilvaaniast jõudnud siis meil oli selline keeleõppetund, kus me siis saime hädavajalikud kümmekond lauset ja, ja võib-olla paarkümmend hädavajalikku sõna. Ja siis sõnaraamatud ja spikrid taskus, käsite taskus sõna otseses mõttes. Sellepärast et ega seal külades ei räägitud Ühtegi muud keelt peale Ungari ja Rumeenia keele meistri kaldanud rumeenia keelt, mitte keegi ungari Ungari keelt täpselt nii palju, kui. Ja muudest keeltest ei olnud abi. Kas sellest paari aasta tagusest reisist Transilvaaniast seal mõni ungarikeelne sõna veel meelde ka jäänud või tervitus ehk Janapot, Janapat ütlesite, aga Jonapoti, hakkasite kehakeeles edasi suhtlema? Kirjeldage nüüd lähemalt, kuidas see küla välja näeb millised nende majad on? Tegemist on täna küladega tihtipeale, mis tähendab ühte laiakülateed ja selle ääres pikki talumaju. Need on just nimelt pikad meie eesti pikkade rehielamute tüüpi selles mõttes just tähendab pikad kuid kindlasti on seal arhitektuurseid iseärasusi. Pikad. Räästaalused on lahtised. Tekib nagu väike sammas, galerii see on vist tingitud ka nende kliimast kindlasti galerii all või selle lahtisel aastal osal kuivatatakse, tehakse sihukse välitöid, mida tuppa kaasa ei viida. Kuivatatakse vilja, maisi ja mida võib kindlasti ära märkida, on väga uhked nii akna kui maja kaunistused mõningates rajoonides kus on kujutatud puu, lõikelisi näiteks piiblid, seene-aadamast ja e-vast või siis päikeseornament, puulõikes või veel, mis meil meile tuleb, on see fantastiline, sinine värv, see pigment, millega värvitakse nii seest interjöör, tube kui ka maju väljast savikrohvi peal. Jah. Vaadates teie reisipilte on siin tõepoolest hästi palju siniseid maju, kas te saite teada ka, miks neile see sinine värv just väga meeldis? Ei olnud nii palju sõnavara, et seda järgi küsida, küsida või siis veel hullem, et kui, kui oleks küsida osanud ega ei oleks aru saanud vastuses? Jah, seda sinist oli hästi palju ja, ja tegelikult see värvimise protsess oli selline ökoloogilised värvid, et selle hapupiima või piima või kohupiimavärvidega, et see, seda pigmenti ostsime isegi sealt kaasa juba juba Eestiski kasutatud seda. Aga lisaks sellele sinisele on veel sellist briljantrohelist sihukest tõsist int tuge, tugevat, intensiivset rohelist. No muidugi kõik need punased padjakaunistused ja et hästi kirkad värvid üleüldse. Väravad vist on nende kultuuris ka väga olulisel kohal, piltide peal on väga-väga mitmel puhul näha selliseid kauneid nikerdatud väravaid. Väravad on jõuka külamehe omaniku privileeg. Need väravad, millest praegu juttu on kuuluvatega seekelite killule, mis on üks osa suuremast ungarlastest Metzeegeleid on moodustavad mõnevõrra nagu iseseisva grupi ja ja elavad pigem ida pool karbaatide jalamil, nad olid juba läbi ajaloo, vaid huvitavas situatsioonis peavad ennast ja neid peetakse hunn Attila järeltulija eks Seegelite funktsioon on olnud läbi aegade olla nagu sõjamehed või kaitse kaitsemüür, nagu teha siis selle Ungari riigi ümber nagu eelpost või verstapost. Ja neil on olnud terve rida privileege ja nad on olnud vabad sõjamehed. Nad ongi iseloomu poolest uhked, vaprad, julged ja need vapustavad saavad, millest juttu oli, need on just nimelt iseloomulikud seikeli külale. Nii et mida rikkam ja uhkem mees, seda kaunim ja võimsam värav. Ja kindlasti see andis tunnustust, positsioonist värava kohal on aga tihtipeale kirjad, mis tervitavad sissetulijat, annavad head soovid sisenenud najale, et küllatulija siseneks nagu heade soovidega ja kujutatud on samutele päikese õrnamenti viinapuu väeti, mis on siis nagu niukseid, elujõudu ja jõukust ja edukust sümboliseerivad mõjub see igal juhul väga selliselt suursugusel. Muidugi üks proosalisel põhjus, miks need väravad just nii kõrged ja suured on, on see, et, et sealt alt mahuks läbi sõitma kõrge heinakuhjaga vanker. Sellel on siis natukene selline ratsionaalne põhjendus ka kindlasti teha kaitseilu ja ilu ja suursuguses on ka loomulikult nende hinges. Kes külatänavatel ringi kõnnivad, Eestis on tavaliselt vanemad inimesed, külades, vähem nooremaid. See probleem on aktuaalne ka Ungari külades. Noored kipuvad ära. Noortel on illusioonid, et nad saavad linnades paremini hakkama, et nad pääsevad Ungarisse pima. Tihtipeale nad Ungarist tagasi ei tule, enam küllalt elujõulised tunduvad need külad vaatamata, vaatamata kõigele ja külatänavatel võib kohata nii mustlastest kaubitsejaid kui, kui lihtsalt ringi hulkuma või ainult val, kui heinalisi, kes puhkavad oma kodu väravas. Kas need külad on suured või väiksed, palju seal umbes inimesi võib-olla? Neid on erinevaid, suuremaid väiksemaid, elanikke võib-olla 2000 4000 pigem ikkagi suured ja just seegi külast, millest juttu oli, see on ehk yks suuremaid jõukamaid külasid, kivimajad Eestis, nende kõrval ka muidugi täiesti vanu palkmaju või siis krohvitud palkmaju puumaju õlgkatustega. Kõikide perede põllumaad nagu majapidamispõllud, asuvad küla taga väljas. Neid ei ole külapildis näha. Päeval pererahvas askeldab tihtipeale just küla taga oma maisipõllul või tubakapõllul või, või siis kartulipõllul. Kasvatatakse Tomac tomatit, paprikat. Reisipäeviku kuuendal päeval on kirjas järgmine jutt. Otsekui sümboolselt oli täna hommikusöögiks maisipuder siinne rahvustoit, sest just kuna jõudsime selleni, mida olemegi tulnud otsima tee ühe täielikult ungarlaste küla seegi juurde viis läbi Rumeenia maastiku. Palju oli väikeseid ühetaolisi maju. Sigurit hoovides, päevalillemaisipõlde, viinamarjaväete tsementaedu ja maalitud risti löödud. Ühes kohas sattusime äkitselt, kui muinasjutumaailma. Vaikses muuseumis oli kolm tuba maast laeni täidetud käsitööesemetega. Esimesed vaimustavad mustrid, nendest paljudest. Kodud on lihtsad, väga puhtad, alati kaunistatud traditsioonilisel moel. Värvilised nagu kirjeldustest kujutud Seda ka seestpoolt, siniseid sageli. Muidugi on. Enamikes majapidamistes on padjad voodite peal tikitud padjad. Kas need on iluasjad või mis põhjusel ütleme neid patju nii palju on piltide pealt näha kaunistatud tekstiil on üldse ungarlaste majapidamises, päris palju on nii voodikatteid kui tekk. Samuti on ka rõivad väga rikkalikult kaunistatud. Ornamenteeritud tikitud padjakuhilad on uhkuse, jõukuse märgiks. On igal pererahval omad mustrid näitamaks oma kuuluvust ja jõukust ja käsitöömeisterlikkust. Nendega on tõesti voodipealset kuhjatud ja eriti uhked on nende nii-öelda puhtad toad või sellised külalistetoad, kus igapäevane elu ei käi. Samas kui küsisid, kas nad kasutavad neid iga päev, siis tundub, et kasutavad. Võiks väita, et jah, kasutavad sellepärast, et pesupäevadel rippus puhtaks pestud Pedud pesupööre mitmel pool õuede peal koguma rikkuses täiuslikus, ilus kaunistustest veel keraamika madalkuumus, keraamika, majulika, mis on ju väga tuntud ja teada Ungari käsitöö kunst. Nii et kodus on ilusasti välja pandud vaasikesed taldriku keset kannukesed toa seinad nii ukse kohal akende kohal on keraamilisi taldrikuid maalitud küll lillornamendiga, küll on kujutatud linde, loomi või ka mingisuguseid seeneinimestega. Need linikud kaunistavad siis aknaid. Seinte peal on väljaõmmeldud pilt, vaipasid. Selliste imearmsate naiivsete soovidega ja kaks lindu nokkapidi koos näiteks naiivsed pildid on sõita. Siis seal kodus tekib lausa tunne, et oled hästi sellises ehedas rahvakunstimuuseumis, kõik on ümberringi nii ilus ja nii hästi kaunistatud. No see ongi selle elava traditsiooni küllalt hea ilming, et tõepoolest on asju, millest nad tänapäevani kinni peavad, lugu peavad padjapüüre tekstiile keraamikat juurde, teevad oma tõekspidamisi järgides ja, ja samuti rõivaid näiteks seegi külast, millest meil on mitu korda juttu olnud. Sattusime osalema matustel ja kogu külameestevägi oli selleks puhuks rõivastatud sinistesse Kalevist vestidesse välja õmmeldud nööpaukudega villastesse, kalisee pükstesse, kõrgetesse saabastesse, nagu me kujutame ühte Ungari sellist osa ette või ja, ja kandsid õlg kaabusid, õlekaabumeister elab, seegi isad on kuulus üle terve selle rajooni. Kuna oli vihmane ilm, siis oli meestel õlgkaabu kaitseks nende peale tõmmatud kilekotid, sest tõlgaabu ei kannata vihma. Või õigemini siis lihtsalt tuleneb ja siis ei ole enam nii uhke. Naised olid seegi rahvariietes. Need on kodus kootud valgest linasest kangast õmmeldud hästi puhvvarrukatega pluusid särgid. Need puhvvarrukad on kokku volditud lõõtsakujuliselt, kui pannakse rõivas kappi ja kõvasti tärgeldatud, kui see lõõts lahti tõmmata, siis saab sellest imelisi suuri puhvvarrukaid voltida ja samuti on neil siis korrutatud seelikud, põlled ja pihikud, samuti kindlalt hästi terava nurgaga volditud rätikud. Nii et need traditsioonid on tänavapildis ja tänapäeval täiesti elavad. Kas need õlgkübarad võivad olla ka tingitud just sellest samast soojast ilmast? No kindlasti on aga, aga kindlasti ka sellest, et see kübarameister oli väga populaarne ja väga osav ja tööl kübar oli tõepoolest nagu seegi külavorm, meeste meeste kohustuslik peakate ja vorm. Ja pärast seda, kui meie noormehed, üliõpilased olid endale ka muretsenud kübara meistri juures need õlgkaabut, siis nad said hästi oma mehelike tervituste osaliseks. Olid oma küla mehed olid ja teisteski külades peeti neid seegi inimesteks enne kui suu lahti. 13. päeva juures on kirjas. No nüüd on lood sellised, et ma jäin bussi üksinda, kõik läksid mägedesse matkama. Ega mul vist polekski nii palju jõudu. Vestlesin natuke Hollandist pärit perega, kes tulid siia mägedesse. Pereisa nägi mind kvartskivisid pesemas ja tuli tutvuma. Arvas, et mul on sellised kivistunud loomakesed, mis on tuhandete aastate vanused. Neid pidi siin leiduma. Aga mul oli kõigest ilus kvartskivis. Ma ei tea kui võrdne Ungarlaste ja rumeenlastega kodud, kes nad seal kõrvuti toredasti elavad, üksteisest erinevad või on nad vägagi segunenud. Ei ole segunenud, ei ungarlased, rumeenlased ega ka paljud teised vähemused, kes sellel territooriumil elavad sest Rumeenias on need vähemusi märksa enam kui, kui, kui praegu nimetatud ja seda on läbi ajaloo aidanud hoida kuulumine erinevatesse kirikutesse. Nii et võib-olla võib-olla siin on just selle kiriku roll see, mis on aidanud hoida eraldi esiteks rahvaid, kultuure, aga samuti ja aidanud ka neid modi omavahel läbi saada. Läbisaamine on sõbralik ehk rohujuure tasandil küll, kuid pigem on see ikkagi igal pool, see vähemuste küsimus. Riiklik võim ei ole ungari vähemust sugugi mitte soosinud. Pärast trianooni rahu ja kommunistliku pikaaegset režiimi on selle käigus ja ajal toimunud ju küllalt igasuguseid sundümberasustamisi maalt linnadesse suurt tööstuskeskuste rajamist. Ja just nimelt Ungari, Ungari küladesse või asustusaladesse linnadesse mis on toonud kaasa küllalt drastilisi momente, kolos vaar, mis on Transilvaania, ungarlaste nii-öelda pealinn? Seal räägitakse linnapeast Funarist, kes on rumeenlane, tähendab administratiivsetel positsioonidel ongi tihtipeale rumeenlased, räägitakse imelugusid, kuidas Ungari saatkonna avamisel näiteks lipu põletanud marotöörid nimetati linna aukodanikeks sellepärast et nad Ungari lipu hävitasid. Ja, ja selliseid jõudemonstratsioone jutumärkides võib igalt poolt välja lugeda. Ungarlased ei ole selle positsiooniga mitte rahul ja on ka praegu mitmeid liikumisi selleks, et, et oma autonoomiat taastada, õigusi suurendada ja, ja need on suured riiklikud liikumised. Kas usul ja kirikul on sealkandis suur roll? Muidugi on, enamus külades on kõrvuti rumeenlased, õigeusu kirikud ja enamus Ungarlasi on siis kas reformikiriku liikmed, kalministid ja kirikute järgi vaadatakse, mis rahvas selles piirkonnas on olnud. Nii-öelda esimene, sest vaidlus selle üle, kes on Transilvaania esmaasukad, käivad siiamaani ja need on kogu aeg päevakorral. Ja erinevad positsioonid on nii ungarlastel Koromeenlastel, selle vaidlusaluse küsimuse kohta. Ungarlased teatavasti maa hõivamise ajal peavad ennast selle maa esmaasukateks teatavasti Ungari ju pühitses siin mõni aasta tagasi omariikluse tuhandendat aastapäeva. Rumeenlased selle seevastu on leidnud tuge legendidest ja uskumusest, et nad kuuluvad kunagise taak ja mis oli Rooma provints järeltulijate hulka ja üritavad saada kinnitust kõikidele oma kuuluvuse kohta käivatele legendidele just läbi Kle takja ja, ja rooma kunagise Rooma riik ja, ja nende leidude Kadri viires ütlesid, et kirikud näitavad justkui seda, kes siis esimesena kohale on jõudnud, seal ennem on olnud, kuidas need kirikud seda näitavad kõigil seal positsioonil kuskil kõrgemas kohas näiteks küla parema ja kõrgema ja väljapaistva majas, kas siis on rumeenia või või siis Ungari kirik. Niisiis kui külade poole sõitsite juba eemalt oli näha, kes siin esimesena Kohal on olnud noh, see ei ole muidugi nii üheselt võetav, aga, aga see on üks märk küll, kes selles külas domineerib. Missugused on need inimesed külatänavatel ja kellega teie kokku puutusid? Nad olid värvikad ja värvikad ja uhked aga äärmiselt külalislahked loomulikult. Võib-olla just seegi külas, mis oli siis esimene esimene küla, kuhu me läksime, ehmatas esialgu ära see, et nad olid, et väga altid võtma sind kui, kui rahaallikat. Et nad üritasid sul müüa oma tikandeid ja, ja põhimõtteliselt nad olid nõus sulle kõik kohe ära müüma. Aga kui nad said aru, et me oleme seal hoopis teiste huvidega ja et me tahame õppis seal joonistada ja pildistada siis ka nende suhtumine kohe muutus ja avanes südamlikum ja toredam Poolat. Aga see oli ka ainus küla tegelikult järgmistes külades, kus me käisime, sellist sellist suhtumist ei kohanud, et oleks, et oleks üritatud müüa, et see on ilmselt sellest, et seal seegi külas on. Et ta on teada kui selline traditsiooniline küla nii-öelda. Et siis paljudele sellistele turistidele, kes siis tõesti käivad sealt ostmas ostmas, see oli selle Reisikirjeldus, seitsmendast päevast esimene hommik meie uues kodus kena kahekorruseline, mitu vastad koristajat nägemata veidi nirisema veega, aga muidu igati suurepärane koolimaja. Kell pool üks kohaliku järgi algas töö sektsioonides. Meie viskasime aiaväraval kulli ja kirjakiri juhatas meid paremale. Teele sattunud kirikuvärav ja uksehinged pakkusid pildistamisrõõmu. Kirikus oli ainult kantsel ja laud keset ruumi, nagu see siinsetes protestantlik ess kirikutes kombeks on. Aga kirikuhoone olnud ehitatud katoliiklaste poolt. Nii oligi võimalik küla kolme tänavarahvad igaüks oma ilmakaarde istuma panna. Idasse põhja ja läände. Meestele ja naistele oli ka eraldi jaotusette nähtud. Edasi viis meid tee ülespoole, mille ääres oli ilusa õlgkatusega majake ukse ees vana, kergelt hookus, kena kepiga vana naine musta pluusi ja tumesinise põllega. Ilmselt ta leinas kedagi, sest kõik teised naised, kes üsna kähku igalt poolt välja ilmusid, kandsid peaasjalikult valget või punast natuke aega värava tagant ungarlastel mõistetamatuid ungarikeelseid väljendeid hõikunud, viipas kena vana naine nik sisse ja hakkas vaevaliselt meile vastu liikuma. Enne kui ta pärale jõudis, tulid mööda kaks nooremas keskeas töömeest, kes kõik kõigile selgeks tegid. Nii oli kohe rahu majas, ei mingisugust müügimatut, kuigi arvatavasti poleks see perenaine ka muidu midagi müüa pakkunud. Ta oli selleks liiga teistsugune ja äris. Ema isegi elas selles majas päriselt. Maja oli seest ja väljastpoolt kõige ilusama sinise värviga ära värvitud ja kõige peal asus õlgkatus. Joonistasime päris mitut asja. Asi lisaks kõigele muule roheliste uste taga asuv seina sisse ehitatud kapike, kus vanu naine hoidis oma ravimid. Õue peal kasvas mooruspuu, mille osad viljad olid alla kukkunud. Neid me sõime. Vahepeal naabrinaine, kes tundus perekonnaga tihedalt seotud, olevat oma kodust rahvarõivaid riietes nukku sest ta ei tahtnud riideid enda selga panna. Siis riietati, hopsin nukk rahvariietesse ja oligi hea fotosid üles võtta. Pärast olid kaks väikest poissi rahvariidesse pandud. Kõige lõpuks pakuti ülimagusat teed, nagu siin ilmselt kombeks ongi. Tee kõrvale toodi saia ja veel üks asi. Seda määris perenaine kõigile saia peale. Kuigi oli juba eemalt näha, lootsid Kaupo ja hulla, kuni viimse hetkeni searasv ei oleks. Aga ikkagi oli Regina ja Kaupo kraapisid selle salaja laual maha ja määrisid sellega oma jalasääri mullaga, ütles, et mõnel hetkel loeb viisakus rohkem kui põhimõtted. Sõi kogu portsu silmagi pilgutamata ära. Pärast sai tänaval palju nalja, sest kellel olid sääred, rasvased, sel mokad pole. Teie huviks oli rohkem pildistada, joonistada, uurida pehmeid ja kõhuesemeid, nagu te ise nimetate. Mida te siis nägite, millised väärtused tajaid? Nägime väga palju, pilt oli väga kirju, nagu siin juba enne mainitud sai, et tõesti igas kodus on kõik olemas nii-öelda. Jaa, jaa. Ja valmis kogu aeg juurde, tegelikult oli hästi armas see, et, et noh, kui me mõnda perre läksime, jäime sinna joonistama näiteks nende nende mööblit, veidike andeid või taldrikuid või mida iganes. Et siis nad istusid sinnasamasse sinu kõrvale maha ja tikkisid oma padjapüüri muut näiteks. Et ei, ei istunud käed rüpes, keda ikka naised, mehed jah, mehed, midagi muud põllutöödel ja, ja noh, kui me käisime päeva ajalehed, siis olidki tavaliselt vanemad naised seal kodus. Aga ka see, mis, mis ühes või teises piirkonnas leida on, see sõltub ka sellest, milliseid toorainet mingis konkreetses kohas saada. Näiteks taradsco on üks tuntud linnakene kohe mägede jalamil, kus oli väga rauarikas leiukohti ja mida, eks pluateeriti 16-st sajandist kuni kuni peaaegu viimase ajani ja sealt on näiteks pärit, et väga palju huvitavaid sepiseid. Ja, ja nad on ülemaakuulsad oma sepiste poolest ja malmivalu poolest samuti uhked puuväravad oli see Celite vool väga huvitavaid tekstiile on samuti seekelitel ses tekkideks nimetatud kudumeid tikandeid jällegi seal kalata seegi piirkonnas Colo saari ümber, nii et see natukene ka erineb, kus üht või teist asja rohkem või silmatorkavamalt oli. Ja näiteks seesama Doratsco linna või selle piirkonna traditsiooniline rõivas on, on lausa kullatikanditega, et seal on lihtsalt nii jõukas rahvas elanud, et noh, need küll olid juba muuseumis need rahvariided, et keegi tänapäeval enam kuldtikandis ringi ei käi, aga jah, piirkonnastelt, Te rääkisite sellest, et juhtumisi saite pisut kõrvalt oodata nende matuseid, millistest selle rahva kombetalituste ste veel osa sai. Vahepeal oli meil grupp kaheks ja teise grupirahvas käis pulmas serinud seal seiklite pool. Me käisime sellisel festivali moodi üritusel. Nagu kord juba enne sai öeldud, ungarlased ise käivad oma juuri ja kultuuripärandit otsimas tihtipeale Transilvaania, Ungari külades ja, ja väga populaarseks on saanud suvekursused või tantsukojad ja neid organiseeritakse mitmes kohas üle maa avatud on need siis nii Ungari kohalikele inimestele, osavõtjatele, üliõpilastele kui ka siis kaugemalt tulijatele. Meie sattusime Seegelite poole peal tõepoolest ühte sellisesse õpikotta kus õpetati Ungari tantse mitmel tasemel. Algajatele ja edasijõudnud jõudnutele õpetati Ungari muusikat vilepille mitmesuguseid ja ka nende valmistamist, õpetati maalimist, ornamendi, maalimist, puidule ja portselanile või Graceraamikale. Ja samal ajal ka esitati huvitavaid tantsuetendusi juba professionaalsete tantsijate poolt. Jaa jaa, kaugematelt küla kaugematest küladest tulnud rahvalaulikute ja tantsijate poolt, siis olid just õhtused etteasted. Teestlased temperament. Meil on tõepoolest naerukoht noh, oma arust me saime aga väga hästi. Aga me tutvusime seal kohalike või mitte just kohalikega kola sfääris õppivate teatritudengitega, kes olid siis ka tulnud sinna festivalile õppima selle kohaliku piirkonna dialekti, kuivõrd tulemas oli üks film, kus nad siis osalema olid kutsutud. Ja siis nad tulid sinna seda dialekti ja neid tantse ja selle piirkonnaga oma. Ja siis esimese päeva õhtul, kus me olime siis terve päev otsa koos nendega, seal seal nendel seda ühte ja sama tantsu tegelikult õppinud terve päev otsa Chardasid. Siis läksime nendega õhtul koos veini oma metsa äärde ja siis tekkis selline hetk, et nemad demonstreerisid oma näitlejameisterlikkust ja siis tegid meile pantomiimi ja meie pidime ära arvama, millega tegemist on. Ja siis natukese aja pärast punastes aru, et nad üritasid meile konto pantomiimi teel vihjata, kuidas eestlased Ungari tantsu õppinud nägi ikka väga kohmakas. Teisel päeval me siis oma tantsuoskust nii kergelt enam kui esimesel päeval. Professionaalsele tasemele jõudmiseks ei piisa ei ühest ega kahest kursusest, vaid kindlasti aastatepikkusest harrastamisest ja õppimisest ja üleüldse vist ungarlased. Sest vähemalt te saite maigu suhu või nii-öelda seda kindlasti. 16. päevakirjeldus on järgmine. Vahepeal tuli meelde, et käisime veel harmanis ehk õigemini hooniks Bergi ehk meeme kindluskirikut vaatamas. Sõitsime küla vahel, kirik oli kord vasakule lähemal. Viimaks sõitsime kiriku ette, kus istus kaks meest, üks neist suure võtmega. Teine ülikonnastatud härra ütles, et eestlastele võib veel kirikut näidata, et ta teab hästi Dorpatist ja et kas meie saksa kirjaniku Elsa teame, kes on kirjutanud teise maailmasõjajärgsest vastupanuliikumisest. Lihtsalt hopla diil. Sõidad Rumeenias kas ühte külla ning seal istub inimene, kes teab Eestit üsna esimene nende kahe nädala jooksul. Kiriku arhitektuurilist ilu mina sõnades edasi anda ei suuda. Elemendid on ja ülestõstetud sild enam kui kahe meetri laiune kaitsemüür ja kirik, kus keskmised seljatoeta pingid on naistele selleks, et nad kaitstud oleksid ja et nad oma tualettide häda korral hõlpsasti põgenema pääseksid. Toimib tänaseni. Iga pühapäeva hommikul on saksa keeles jumalateenistus, kuhu tulevad kolme ümberkaudse saksa külaelanikud. 80.-te lõpuni elas siin tuhatkond sakslast. Veel selgus, et tasandiku külades lüüakse kiriku hädakella tuleohu korral. Lugedes seevastu veeuputuse vastu. Ja viimaks kiriku taga on mälestusmärk Venemaale viidud sakslastele. Sambal nimed ja majanumbrid. Kui Rumeeniat nõuti Venemaale kommunismiehitajaid, leiti, et võib ohverdada sakslasi. Kolm tundi peatusime trassovis ehk Ronstalis. See on ligikaudu 300000 elanikuga linnake. Vanalinn on täis turiste, majada järjekordne märk siinse piirkonna kultuuride kokku miksitusest. Linnad on ehitanud sakslased, kes kõikjal, nii nagu juhtus ka näiteks Eestis ehitasid linna valmis ja läksid siis ise minema. Millest veel maigu suhu saite, kui me nüüd sõna otseses mõttes söögi- ja joogikallale läheme seal maal on omad söögid ja joogid. Kindlasti oli teil siit ka midagi kaasas. Sealseid kollast putru ja see tähendab siis maisitanguputru, mis on nende toidulaual peaaegu iga päev, aga ka teada-tuntud ungari pekki, mis on siis leivapealne ja võib-olla et peaaegu et ainuke, mida nii majapidamistest võtta on ungari veinid on ju ka täitsa toredad. Jah, kui me küsisime veinide kohta, siis sattusin küsima, et kus on sinu veinimeister? Jah, et me oleme kuulnud, Rumeenias on head veinid, mille peale muidugi pahvatati, et head veinid on ainult ja ainult ungarlastel ja veinimeistriks muidugi, osutada sky ungarlane, nii et see on põline traditsioon. Aga majapidamistes on pigem Paalinka ja Paalinka on ploomiviin, seda siis sai ka proovitud. Kui palju te üldse lähedale jõudsite nendele ehedatele, Ungarlastele te ju rändasite ühest kohast teise, kas tekkis kellegagi selliseid toredaid sõbralikke peresidemeid? Lausa? Kindlasti jäi palju kontakte, kellega me oleme ka hiljem suhelnud, kirikuõpetaja taamas, see oli siis madjarssobati küla kirikuõpetaja Kell, kelle lahkel loal me elasime pastoraadist. Ja tema suurepärased lapsed, kes satelliittelevisiooni vahendusel olid selgeks teinud endale nii saksa kui inglise keele, asutasid suurepärasteks, teejuhtideks ja tõlkideks. Selles külas aga juba räägitud üliõpilased, teatri eriala tudengid ja muidugi õppejõud kõlažoary ülikoolist kus on siis ungari keele ja kultuuriosakond, mis omal ajal omal ajal oli jällegi iseseisev Ungari ülikool ja millest on nüüd ainult see osakond järgi jäänud kuivendati Rumeenia ja Ungari ülikoolid ja nende inimestega, meil on kontaktid siiamaani. Vahvaid inimesi külatänavalt. Toredaid kokkupuuteid Anu on sul mõni eriti ergas mälestus? Jah, Anna-Sofia Maria, nemad olid kolm äärmiselt vahvat memme sealtsamast Madersovati külast ja Nemad olid eriti vahvad sellepärast, et nad olid väga kõvad laulumemmed ja ühel päeval me käisime nende siis marja juures külas ja siis kus nad laulsid ja õpetasid meid tantsima ja, ja ja, ja pakkusid oma kaalikat ja mida rohkem nad ise, seda ei õitseda, vägevaks laul muutus ja, ja tantsuhoog köögi põrandal väga kitsal käigi põrandal, kuni lõpuks gaasipliit peagi ümber pidin minema ja see oli ka väga märuline ja nad olid äärmiselt vahvad memmed. Ja tänu tänu sellele, et meil need kirikuõpetaja lapsed kaasas olid, saime me nendest ei saa aru ka, eks, üks vähestest küladest, kus siis tõesti võimalik memmedega suhelda, selles mõttes. Milline tunne sealkandis viibida oli, kui me räägime nüüd igale piirkonnale loomuomasest aurast? Minu jaoks äärmiselt selline uhke ja, ja see ajalugu oli selle selle kultuurilises mõttes ajalugu oli, oli igal sammul tunda. Võib-olla üldse see võimas loodus ja kõik see ka kuidagi mõjus, aga, aga jah, loomulikult see, et, et seal on nii palju seda kultuurikihti taga, et see immitses igalt poolt välja. Ega see tunde mõttes on tuntav ka see, et see ungarlaste iseolemist on kõvasti pärsitud ja neil see vabanemis või iseseisvussoov on väga tugev. Siin on korralik analoog sellega, mis meil on olnud nõukogude ajal ja, ja samuti laulu, muusikat, tantsu, oma kultuuri mund elus hoides selle kaudu, siis püütakse toonitada oma Ungarlaseks olemist eelkõige. See teine grupp vist isegi sattus väga sarnasele üritusele, mis, mis oli meil laulva revolutsiooni ajal sellise nii-öelda öölaulupeoüritusele. Külades käisite kirikus, olite pastoraadi solite, mida te veel nägite? Vaikseid vaatamisväärsusi, teie päris turisti rada mööda ei käi. Külade kõrval sattusime küll mitmesugustesse muudesse huvitavatesse kohtadesse, on imeilusad kanjonid, metsased ja järskude kaljudega siis soolakaevandusse. 16.-st sajandist on kuninglikule riigile soola kaevandatud kiht, kihilt on näha, kuidas on sügavamaks läinud käigud ja soolakihid. Avanevad. Niisugune pime, rõske, külm, tohutu suur maa-alune kaevandus, tordas. Selle giidiks oli meile taskulambiga kohalik valvur kes vedas meid siis mööda neid kaevanduse treppe ja, ja valgustades mõningaid suuremaid saale rääkis siis ühtlasi ka nende ajalugu rumeenia keeles küll kahjuks, kuid väga-väga ilmekas kehakeeles. Otsisime huvitavaid loodusobjekte mägedest ja nendeks on siis üks suuremaid karstialasid halba mägedes eksmaailma mastaabis võiks isegi nimetada või umbes sama tähtsusega nagu meil kaali meteoriidikraater kui seal on karstiala jääkoobast sealsamas lähedal, kus isegi suvel on suure suur sulamata jääkamakas ja, ja kuhu peaks lausa omamas Peleoloogi varustust, et, et minna neid sügavusi avastama. Need on kõik see, mis, mida pakub loodus seal ümber. Aga meie veetsime küll enamuse aja külades ja inimestega. Aga need on nagu siuksed, kõrvalpõiked või siuksed, väiksed maasikad, mis meile siis? Reisikirjeldus 15.-st päevast päeva algas jälle vara ees ootas sõit senatisse. Marsruut kulges läbi väikeste armsate nukumajakest ega küladest. Üks toredam kui teine. Teadel punased kivikatused peal küla keskel kirik või paar sõitsime läbi Strasbury nimekaimu, kuid esimene peatus oli hoopis sümbrudi külas. Eesmärk kuni lein, seal pidi elama üks tore filosoofiski veinimeister, kelle maailmakuulsat kraami kõikide tahtsime. Kuid me ei teadnud tema täpset aadressi Symbrudis nii palju maju ja nii me peatasimegi ühe suvalise ees, et teed küsida. Inimesed, keda kõnetasime, olid ungarikeelsed meie sõnavara teadagi napp. Pakkusime siis lihtsalt selliseid üldtuntud sõnu nagu vain selleni vain ja muud sarnast. Momendil ei olnud käepärast ka selle kuulsa veinimeistri nime, keda lootsime leida ja juhtus nii, nagu ütleb vanasõna. Kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem kõhukas ungarlane, osuta tass keldrit meenutava kõrvalhooned, peale tal seal omad joogid. Hõissa veinivaadid kahes reas jagati kätte gaasid. Võeti välja pikk kummivoolik, mille üks ots lükati ülevalt vaati teisest imeti märke jooksma. Klaasid täitusid kollase märjukesega ja läks suuremaks dekusteerimiseks. Lõpuks toodi välja ka erilised spetsialiteediga. Järgmine suurem peatus Segessaar. Luba anti tunniks, mäe otsas paistis toretsin kellatorn. Linn täis barokset arhitektuuri. Mida olulist tähelepanu väärset veel Transilvaaniast meelde jäi? Külastasime ka teiste kultuuridega seotud kohti, harmani, basiilikat, mis on sakside rajatud kindlus romaani stiilis ja sealsamas lähedal asuvatest feodaallinnust, mis on seotud meilegi tuntud legendiga ja tegelasega draakulaga. See on siis Branni kindlus, väikefeodaallinnus, mis on, asub strateegiliselt väga hea koha peal. See on üks kuru mägede vahel, mis kontrollib siis terve tala ja sellel kindlusele on olnud läbi ajaloo nii kaubandusliku ega niisugune transiidiseisukohalt oluline tähtsus. Legendide järgi ta kunagi olla kuulunud lahja kuninglikule suguvõsale ja sealt omakorda ka siis platetessele, keda siis peetakse Dracula legendi nagu öelda prototüübiks, kuigi samas väidetavalt pole ta ise kordagi selles lossis ei elanud ja, ja vaevalt seda külastanud, aga Dracula legend ja kogu seda ümbritsev noh, nii-öelda müügiprotsess on seal väga hästi välja toodud. Loss ise ja kindlus, branni kindlus on tänapäeval avatud kui väga huvipakkuv. Mälestusmärk ja, ja kultuuriloomuuseum erinevatest ajajärkudes eksponeeritud mööblit, tarbeesemeid ja muud. Aga kõikidesse võimalikesse võimatutes kohtades on see Dracula siis sisse imbunud ja ümber selle lossi käib aktiivne müügitöö. Kuigi samas võib öelda, et ka tervele Balkanile annet vampiirilegendid on nagu omased või just see piirkond on, kus nad tõepoolest on levinud. Aga, aga siis Transilvaaniast seob ehk Dracula nimi ja üks huvitav fakte märgine parajasti rahvaste paabel ist sealkandis oli sul siltide kohta kõik nimed, kaardil kirjutatakse kolmes keeles, kus, kui ei ole just tegemist noh, ainult riigikeelse kirjandusega, et nimed on just nimelt Transilvaaniast kolmes keeles. Need on siis ungari keeles, on ka saksa keele, see on siis valitsevas riigikeeles ehk rumeenia keeles Transilvaania pealinn kolos, Vaargi on sakslast saksa keeles Siiban Bürgen ehk siis seitsme seitsme linna järgi nimetatud ja, ja nii on ka teiste kohtadega kohanimedega. Anu pikk ja Kadri Viires lahked jutustajad. Transilvaania reisist palun nüüd kõige meeldejäävamad hetked kohtumist sellelt reisilt tänu. Kõige meeldejäävamad on võib-olla isegi natuke raske välja tuua, sest et sest see tervase reis tõesti oli väga kirju, heas mõttes kirju, et iga päev tõi, tõi väga palju uut ja ja kirgast, aga võib-olla üks lõppkokkuvõttes ikkagi südamliku maid, kohtumisi just nende küla inimestega olidki needsamad kolm laulu men. Kadri viires mina räägiksin kübarameestest, kes oli siis ka muidu kultuurihuviline ja vanavara koguja, aga samas kaasale vahendajale lääne pooletööna. Ta ei olnud nii-öelda selline südametunnistuseta mees, aga huvitav oli, kuidas ta oma õlapaela siis kübaraks õmbles selle juures siis päris professionaalselt ka siis kõike? Esitles, selgitas, rääkis, see on nagu sümbol, et mismoodi üks käsitööoskus on läbi aegade elanud ja, ja mismoodi ta siis püsib. Sellest lugu peetakse kübarad ja loodetavasti on teil kõigil kodus kenasti alles. On küll. Kuidas on ungari keeles nägemist või kohtumiseni visanud laatasra? Ütleme teilegi nii kuulajatele samamoodi aitäh neile muljeid jagamast. Saates rääkisid Transilvaaniast Eesti kunstiakadeemia õppejõud Kadri viires ja üliõpilane Anu Pikktoimetaja, oli Tiina Vilu. Täname ka reisipäevikupidajaid, need olid 2001. aasta suvel uurimisretkel osalenud kunstiakadeemia tudeng.