Eesti luterlik tund. Tere, head kuulajad. Eetris on taas Eesti luterliku tunni saade. Tänases saates teeme juttu kurjusest ja sellest, miks mõned inimesed soovivad seda teenima hakata. Ja et selles küsimuses selgust saada, aga ta on stuudios dioloog Tiina-Erika Friedenthal ja saatejuhina Toomas Jürgenstein. Tänases saates muusikana kuulete Wolfgang Amadeus Mozarti reekviemi. Kui aga nüüd küsida kurjuse kohta kas tal on kes või mis kes või mis on kurjus. Tere, kuulajad, mul on siis nüüd meeldiv võimalus rääkida teile siis kurjusest, seda, mida mina sellest arvan või mida mina sellest tean. Ja siis vastuseks siis küsimusele, et kes või mis on kurjus sellele on väga keeruline ilmselt täiesti võimatu anda mingisugust ühest vastust. Kurjus on midagi niisugust, mida me kõik, kõik kogena, see ei ole midagi niisugust, mida inimene võiks oma eluteel kuidagi millest ta võiks mööda jalutada või seda mitte märgata, mitte tajuda. Osa me sellest inimeseks olemisest on see, et me peame leidma lahenduse või vastuse sellele kurje olemasolule. Ja. Kõik sama aru seda millal meil on hea inimene, püüdleb instinktiivselt selle poole, et tal oleks hea. Ent kokkupuutes selle kurjaga. Leiame kõik üsna erinevad vastusevariandid ja kõik erinevad usundid on püüdnud sele oma vastust anda ja pakkuda oma lahendust sellele mida kurjusega peale hakata või kuidas seda üle elada või milles on üldse tulnud. See ongi üks raskemaid küsimusi, on see, et kes on vastutav kurja olemasolu eest ja see on ka eriti teiste religioonide puhul raske, sellepärast et jumal, keda kujutlejate kujutatakse ette kõikvõimsa heana. Äärmiselt raske vastata küsimusele, kust siis tuleb kuri ja milleks ta üldse olemas on. Selleks põhilisi küsimusi, mis meid aga kristlase puhul meile otsa vaatab ja see on. Ja sellele ei ole lihtne vastust leida. Aga nüüd palju kõneldakse saatanast või kuradist. Ta on reaalsel kujul olemas, kas ta jalutab kusagil tänaval või või on ta olemas vaid meie ettekujutustes? See on muidugi jälle järjekordne usu küsimus. Sellepärast et seda me loomulikult ei tea. Me teame seda, et mineviku kogemusi vaadates ja asju, et kas nad on olemas või mitte, igal juhul on nad äärmiselt varmad inimese jaoks reaalseks muuta ja kehastama kõiki nende hirme. Inimene, kes tegeleb selle inimese pimeda poolega sukeldub liiga sügavale, sellesse kipub igal pool märkama hakkama üsna endalegi väga, vägagi reaalseks muutunud deemoneid. Kas ajaloos võib ka täheldada mõnda perioodi, mil need reaalsed kuradit nagu tihedamini inimestega suhtlesid või tänavatel jalutasid? Korja vaenlane alati võsult usutud ja kõikides religioossetest süsteemides on osad jumalused või vaimude tegelased on enam kurjemad kui teised. Kurjad vaimud kipuvad inimesi kimbutama just nendel aegadel, kus inimesed näevad seda kurjust enda ümber. Eriliselt palju see võib. Võib arvata juba, et nendel aegadel, kus inimestel on väga raske, kui on mingisugused suured sõjad, katk, mingisugused sellised inimesi, väga rasked puudutavad sündmused ümberringi. Näevad ka rohkem nagu seda tegevust tunnevad väga intensiivselt seda kurja, mis nende ümbruses ringi käib ja neid õnnetusi põhjustab. Selles mõttes võib nagu öelda küll, et on olemas perioode, kus on see uskonnad usk, nende kuradite tegevus olnud eriti tuga ning nagu me kõik teame, siis, Just selle nõiahulluse kõrgaegadel on ilmselt kõige rohkem põhjust sellest kõnelda. Sellepärast et tegemist ei olnud üksnes kellegi kurjade inkvisiitorite väljamõeldis ega sellised asjad nagu nõiad olemas on, kes kes on ennast vallutanud saatana ja tahavad hävitada inimkonda, vaid see kajastus nagu kõigi nende inimeste uskumusi, inimesed ise kartsid seda, pidasid täielikult reaalseks. Selles mõttes. Kuigi kindlasti esines ka selliseid süüdistusi, mis olid põhjustatud rohkem kadedusest või millegist muust taolisest, siis on ikkagi Me ei saa seda, seda nagu hinnata meie sajandi meie arusaamade järgi, sest sellel ajal oli see täiesti täiesti reaalne, täiesti enesestmõistetav, et selline tegevus toimus, et see tegemise toimimine oli reaalne. Kust tulevad sellele meie joonistustest ja kunstist tuntud kuradile sõrad ja sarved. Kurat. Ta sümboliseerib meie jaoks kõike seda, mis on halb, negatiivne, kuri, vastik. Ja selles mõttes on teda alati püütud kujutada äärmiselt eemale tõukavana. Ja selles mõttes on hästi palju sinna tulnud puhtast inimfantaasiast, inimeste hirmudest asjadest. Aga teisest küljest, kust on tulnud erinevad kuradi välimuse kirjeldused, on selle põhjuseks, on see siis, kui ristiusk väga kiiresti ja üldiselt levis üle Euroopa rahvaste siis kõik need vanad jumalused, mitte ainult jumalused, vaid just eelkõige Hektoonilised vaimud. Igasugused genoomid, metsakollid, vaimud. Muutusid teemadeks. Ja sellega seoses sai kurat see kõiksugused, kurjad vaimud, kui nii-öelda sai siis endale kõik need atribuudid, mis neil olid kõik, näiteks Vahemeremaade, mingi sarvilistes saatorite Founide sarved läksid siis ka edasi kuradima. Sinu jutust ma mõistsin, et sabad ja sarved on näha kuradit ainult saba ja sarvedega on tegelikult äärmine lihtsustus, et tema välimus võis inimeste ettekujutuses olla ikkagi väga fantastiline ja väga isesugune. Just nimelt ja seda on erinevatel aegadel on see kuradi kuivanud ja sagedamini antropomorf ehk siis inimese taolisel teistel aegadel rohkem looma kujulisem. Ja just uuemal ajal on ilmunud välja aga just see kuradi kuju siis see kurat, kes ilmub inimese juurde äärmiselt kaunil kujul ja sugugi mitte enam monstrumine. Ja sellega on just eelkõige peetud silmas seda, et kurat meelitab endajale sedaviisi järgijaid et ilmub kohale sihukeses näiteks naistele, eriti kauni noormehe kujul. Aga selle kõige juures on siis rõhutada seda, et tegemist on ikkagi maske raadiga siis kui näiteks ennast ristimärgiga oled kaitsnud ja ja midagi siis nagu saate lavastuses ette võtnud siis Kristuse väe läbi, et siis neist paljastub see kuradi tõeline sisse monstrumi laadne kuju. Miks võib mõnel inimesel tekkida tahtmine hakata oma elus korja teenima? Kõigepealt muidugi küsimus, et kas see inimene, kes hakkab teenima kurje, peab ise seda kurja kurjaks? Ei, vastupidi, hea, aga eks see näiteks kesk- ja keskajal siis nõidade puhul arvati just nimelt seda nõiad nägu hakkasid nagu jumaldama kuradit pidama teda just nagu heaks. Et on just see nagu hea, mis, nagu nende arvamusel vastases, sellele, mis nende meelest on hea. Aga samas enamik legend, eriti varasemad näiteks kõik need püha basiiliuse legend ja teofiiluse legend seal põhiliselt asi seotud sellega, et inimesed ihaldavad maiseid rõõme ja maiseid varasid, mida mida neil ei ole, mida nad ihaldavad. Kuna üldised taevased jumalused on alati siis rohkem nagu seal poosides univaid inimest just nagu kõrgemale tõusma oma sellest igapäevasest elust ja just nagu selle pärast ringi jooksmiseks, mis on vajalik üksnes sihukeseks elus püsimiseks füüsiliselt kõige madalamas mõttes. Aga samas nagu igapäevases elus on märksa aktuaalsem just see hakkama saamine, siin-seal igavikulised probleemid ja tulevased elud, et need ei ole praegu ei, praeguses elus ei pruugi olla üldse nagu aktuaalsed inimese jaoks. Ja just siis need need, mida siis nende, sellistes, eriti kristluses siis neid, kes neil maiseid maiste rõõmude ees seisab, et see oleks siis just nagu see oleks siis just nagu kurat. Et teda ikka seostatakse alates uuest testamendist, kus kuulati Jeesus Kristust kõrbes kiusas ja paukustele kõiki selle maailma hüvesid ja rikkusi ainult et selle eest, et kummardaks tema poole eelistaks teda. Kõneldakse, et vastav inimene, kes tahab hakata saatanat teenima, sõlmib temaga lepingu. Kuidas lepingu sõlmimine toimub või on tegemist enam lihtsalt legendiga. Kõige tuntum lepingu sõlmimine on. Ma arvan, et kõigi jaoks just siis Fausti legend ja ja sellepärast ma siis kirjeldasin siis 16. sajandi tekstide põhjal siis seda, mismoodi Faustama lepingu sõlmis. Faustuseli nii osa mustas kunstis otsestest oma teadmisi rakendada kuradit välja kutsudes. Ta läks vastu õhtut metsa Wittenbergi lähedal, jõudnud ristele joonistuste sauaga õhku mitmeid ringe, sümboleid. Kella üheksa 10 paiku kutsustame Christopheri nimelist vaimu ja vanust, vallutas teda Peetse klubi nime isiklikult ja sedamaid kohale ilmuma. Kurat lollitas teda tükk aega mitmesuguste illusioonidega, nagu torme, tuleneri, teeskle, maks, nagu tahaks ta hästi tulla. Faustus, kaaluge lahkumist, kurat, meelitada muusikani ümfidega, nii et mees ikkagi jätkab incad. Incantatsiooni tsirkus kestab veel mõnda aega, kuni kurat, lõpuks Francis Khani munga kuju võttes paigale, jääb ta puikad veel mitut puhku endale lõpuks nõus järgmisel hommikul Faustuse juurde koju ilmuma. Doktorfaustus vannute kohale ilmunud deemonit veelkordselt esitab tallama nõudmised, et vaim teeniks teda tema surmani ja oleks talle kõiges kuulekas. Tooks talle kõik, mis ta hind peaks ihaldama, et vaime kõneleks talle midagi, mis poleks tõde. Vaimseletab lähemalt deemonite maailma hierarhiliselt ülesehitust, mille kohaselt ei saa teha selliseid asju loata ning et need ealeski õpeta kedagi ega tee midagi, kui inimene ei lubanud nende omaks. Faustus leiab, et see küll teisiti olema, ent vaim ütleb talle. Tema uskmatu vaim on juba niigide hukatusse viinud. Vaim naaseb Vespia Lutsiferi loaga asuda austuse teenistusse ning nüüd asutakse sõlmima lepinguid Foustuse Iideebeel eelnevate lisaks rea nõudmisi nende seas, et ta saaks võtta vaimukuju ja omandada vaimuvõimed. Kõike seda enam-vähem luba pain tallama tingimuste täitmisel. Ning nendeks on. Faustus peab andma tema isandale, Lutsiferi oma ihu ja hinge kinnitama seda oma verega kirjutatud lepingus olema kõigi kristlaste vaenlane lahti ütlema oma kristlikust usust ja mitte laskma kellelgi muuta oma meelt. Leping pidi sõlmitava piiratud arvul aastateks. Faustus kaotas küll veel hetke, oli aga oma uhkusest ja nõrkusest nii pimestatud, et ta vaimuga nõusse jäi. Ta mõtteliselt, kurat, pole põrmugi nii must, kui teda maalide tavatsetakse. Et põrgu pole sugugi nii kuum, kui inimesed räägivad. Ja ta võttis noa ning lastes verd oma vasakust käsivarrest kirjutas ta järgnevad read, mis leiti hiljem peale ta surma tema kambrist. Johannes Faustus, doktor, tunnistan avalikult oma käega selle kirjatükiväe tugevdamiseks, et sellest alates, kui alustasin õpinguid, spekuleerimist, elemente, viisi ja korra üle ei ole ma endale vähemalt poolt antud võimetega leidnud selliste õpetuste tarkust, mis suudaks tulla tuua mulle seda, mida ihaldan. Ma nüüd leian, et ükski inimene pole võimeline mind siin edasi juhendama, siis mina, doktor Johannes vahustus olen ida põrgulikult vorstile temast saadikuna Meffistoffelasele andnud oma ihu ja hinge sel tingimusel, et nad peavad mind õpetama, täitma kõik mu soovid kõiges, nii nagu need mul on lubanud ja vandunud olla. Mulle kuulekad vastavalt juba mainitud artiklite vahel. See oli nüüd näide kirjalikust, lepingust saatanaga, aga kas see on keskaegsete legendide järgi ainuke võimalus saatanaga lepingut sõlmida või on veel mingeid variante? Ei see leping pruukinud olla ainult kirjanik. Kirjanikest lepingutest ei olegi nüüd kõige rohkem juttu olnud. Keskaegsete nõidade puhul rõhutati just sellist suulist lepingut, suulist nõusolekut, kinnitamist. Seda võib nagu seostada ka nende inimeste kirjaoskamatusega. Kas nõnda sõlmitud lepingust on võimalik ka lahti ütelda hiljem? Valdav osa dialooge on olnud alati veendunud, et sellised lepingud on täielikult juriidiliselt kehtetud sest esiteks, inimene ei saa maha müüa hinge, sest see hing ei ole mitte tema oma, vaid kuulub tema tõelisele isandale, ehk siis jumalale. Ja selles mõttes ongi see leping, saatanaga on täielik võõrandumine, see on reetmine. Ja inimene loobub sellega oma päris päris kohastama loomulikust olukorrast. Ja selles mõttes on need lepingud tõepoolest kehtetud ja ja siis vastavalt siis mingisuguse vastavalt siis ajale või konfessioonile asjale suusatad, kas seda parandab siis pihti, avalik pihtimine või siis palverännak või midagi muud sellesarnast. End rahva seas usuti siiski, et seda lepingut saab murda alles siis, kui, kui on suudetud lepingu tekst saatana käest jälle tagasi saada. Et alles siis uskusid inimesed, et nad on sellest asjast vabaks saanud. Nüüd eesti rahvaluules ja esineb ala pahane kurat suhteliselt rumala ja lollitegelasena, keda kavalantsis sageli alt veab. Inimesel oli ka võimalik kuradit üle kavaldada vä. Või oli see ülekavaldamine petlik ja puhas illusioon? Siin on need erinevad põhjused sellise lollikese kuradi tekkimisele. Ühest küljest on põhjust selle, samas ma ka varem rääkisin, et kõik need varasemad väiksed kollid kes metsas ringi hulkusid, said nüüd õnneks kuradid, eks, et sellised Nad jäid nagu kõik alles, aga nad muutsid kurjaks ja selliseid tegelasi oli inimesel kindlasti võimalik võimalik ninapidi vedada, sest tegelikult see vanapagan, kellega kavalans rinda pistis, sellele ei ole üldse tegelikult midagi pistmist selle Jõgeva kristlikus traditsioonid päris pärit langenud inglitega kellega kohtudes inimesel poleks mitte mingisugust šanssi. Kas sa on ka inimesel teatud ohtlik iga, kui ta võib-olla enam otsib lepingut kurjuse jõududega, on see noor protestis himuline või on ta pigem vana ja kibestunud, on siin võimalik mingisuguseid? Mingisugust ohtlikku iga välja tuua. Ma arvan, et igavast mitte, see on võib-olla võib-olla selles mõttes küll nooruses ta tajutakse seda kurje enda ümber intensiivsemana hiljem nagu suudetakse sellega juba rohkem leppida või see on nagu kuidagi kuidagi paika pandud ja inimesed on muutunud ka ükskõik samaks, et kõige raskem ongi just sellega hakkama saada just noores eas. Ja ühest küljest on ju see kurja poole üleminek või selle kurjuse reeglitele allumine, tähendab seda, et on nagu vastus sellele hirmule ja kõik me tunneme endas, et me kõik oleme kartnud ju. Me kardame kurja enda suhtes ja see allumine kurjale, võib-olla siis üks sellise selle hirmu ületamise viise. Aga need ealistest asjadest vähemalt jah, selles mõttes võib küllaltki võib-olla mingisugusest ohtlikust East End, et ajaloo jooksul on just peetud ohtlikuks hoopis mitte hea järgi, vaid soo järgi sookuuluvuse järgi ning naisen läbi keske peetud eriliselt pimeduse jõududega kergelt kontakteeruvataks, tegelasteks. Kas kurjus teenida tahtvat inimesed on läbi aegadega kuidagi kogunenud moodustanud teatavaid liikumisi või gruppe. Need tõmbab midagi üksteise poole, võinud tegutsevad nad enamasti individuaalselt. Ma arvan, et seda nii üht kui teist, et inimesed kipuvad ikka ühesuguse meelelaadiga inimesed kipuvad ikka nagu kogunema või otsime üksteise tuge käib juba nagu inimese kui sotsiaalse olendi juurde. Aga ma kaldun pigem arvama, et rohkem on nagu nähtud neid kurje organisatsioone, kui need tegelikult on olemas olnud. Et seda kahtlema, et on olnud nagu aega, kus on niuksed punte koos käinud ja ma arvan, et nad käivad ka tänapäevani ja põhimõtteliselt tean, et nagu on nagu hulgaliselt koondunud grupperis nimetavad ennast satanistid, eks, ja ja siis noh, kes siis mida teeb, seal aga aga rääkida siis nagu sellistest suurtest organisatsioonidest, mis on siis nagu. Hajunud üle maa ja siis hauvad vaikselt siis kurje kogu inimkonna vastu, et see on nagu rohkem olnud, ma arvan inimeste silmades ja on, seda, ma arvan, siiamaani see on, ma arvan, et see on täiesti võrreldav sellega, mida kolmekümnendatel usuti ja usutakse osaliselt ka siiamaani, et juudi ülemkogu maailma salaorganisatsiooni loonud ja üritavad mingisugusel hetkel maad üle võtta. Et seesamamoodi, nagu selles 15. sajandil usute, et on olemas tohutu saatana käsilaste võrk kes kõik on ihust ja hingest, tegelevad sellega, et siis kukutada troonilt Jeesus Kristust, upitada sellele saatanat. Aga läbi oskad sa ajaloost veel mõnda kas liikumist või grupi nimetada, mida on siis hiljem seostatud paljude tumedate tegudega? Oi, neid on nii palju, et need on ka raske, aga ta nimetab sind templirüütlid ja esimene asi, mis pähe kargab Noh, see on kasvõi kõik need vabamüürlased See on ju väga palju üldine omadused siis, kui nagu inimesed, kes kohtuvad kuidagimoodi salaja või nimetatud neile siis nagu omistatakse tervet hulka siukseid ja. Ebameeldivaid rituaale ja, ja vastikut tegevust on samamoodi nagu alg nagu meie ajaarvamise alguses. Kristlaste kohta ju räägiti ka seda, kuidas nad ohverdavad lapsi ja joovad nende verd ja peavad orgiaid ja midagi muud sellist. Ma ei välista, et kuskil aeg-ajalt on niukseid asju tegelikult tehtud. Et üldiselt jah, need on nagu sellised standardsed, süüdistused, mida esitatakse kõigile neile, kellest midagi ei teata. Head kuulajad eetris on Eesti luterliku tunni saade. Stuudios on dioloog Tiina-Erika Friedenthal ja saatejuhina Toomas Jürgenstein. Üheks kurjuse teenimise kaasaegseks vormiks võiks olla ka kaasaegne satanism. Sellest on palju kõneldud ja mida see liikumine üldiselt kõneldes endast kujutab. Ma ei tea, kas saakski nimetada mingisuguseks liikumiseks et seal on olemas väga erinevaid asju, tegelikult tegelikult on tegemist mingisuguse siukse koondnimetusega paljude inimeste puhul ei saa üldse aru, miks nad oma maailmavaadet just nimelt satanismiks nimetavad. Et ühes äärmuses on küll terve hulk siukseid nagu kiriku kirikulaadseid, niukseid organisatsioone kus on just nimelt konkreetne, siis käib siis tõesti sihukse isikulise saatana kummardamine, austamine ja rituaalid ja kõik muu seesugune. Aga siis nagu selles teises otsas on nagu rohkem lihtsalt niisugune maailmavaade, maailmapilt, kus siis nagu inimene tunnistab endas kõige selle kurja ja loomulik loomuliku olemasolu ja ei häbene seda ja ei lase sellel ei hoia seda nagu ohjes. Et vastandina siis nagu üldiselt heaks kiidetud suhtumisele selles, et inimene peab ennast nagu oma loomaks olemisest kõrgemale tõstma ja lähtuma mingisugustest, moraalinormidest. Mingisugusest noh. Kõrgematest väärtustest või asjadest, et sellel on nagu just see, et inimene vääriste Kraulites tee, mida sa tahad ja see ongi kogu seadus. See võiks siiski nagu põhiliselt iseloomustada seda neid inimesi, kes siis nagu nimetatud ennast satanistid, eks. Ja nüüd niisuguse kurjus teenib organisatsiooni sees. Mul vahel tundub, et kuidas inimesed seal saavad üldse koostööd teha, kui kuidas nad saavad vastastikku 11 usaldada. Kui kõige eesmärgiks on kurjuse teenimine? Missugustest kriteeriumitest nad üldse lähtuvad inimese hindamisel. Üks 100 neist on seda ennast saada näiteks nimetav inimene on selle kohta öelnud, et ta armastab seda, keda ta armastab ja vihkab seda, keda ta vihkab ning nende suhtes, keda ta ei pea oma armastuse vääriliseks ei pea mitte midagi tundma. Kas saatan garanteerib ka teda teenivatele inimestele õnne? Või tuleb see tasu vaid selle teenistuse jooksul siin elus? Loomulikult usuvad, et ta garanteerib, on. Siinkohal tuleb muidugi jälle jälle nagu meelde tuletada seda, et vähesed tänapäeva saadanistideks peavad, peavad seda isikulist saatanat olemasolevaks. Selle saatana nime all mõeldakse rohkem sellist abstraktset jõudude asja. Ja tegelikult on mingisuguse nihukese saba ja sarvedega kurja saatana asemel troonile tõstetud tegelikult hoopis inimene. Mida saatanaga seotud inimesed kõige enam kardavad, kas on sul näiteid ajaloost või tänapäevast? Sellest on olnud algusest peale juba teateid ja kirjeldusi sellest, mismoodi kõik need nõiad kes on terve oma elu väga nagu enesekindlad et nende surm naati täis hirmu selle ees, mis tuleb. Et noh, et siin ei ole praegu oluline, otsin mõelda sellele, mis seal tegelikult siis nagu tuleb või midagi sellist, aga see, et inimesed, kes on ennast selle pimedama poolega sidunud ja sinna liiga kaugele sisse läinud, kardavad oma surma. Ja see käib ka selle eelmise küsimuse juurde, kas saadan, garanteerib õnne siis kasvõi tuua näiteks selle kaasaegne satanism, eks isasid, aliste Krauli, kes lõpetas oma elu täiesti idioodistunud narkomaane ja enamik tema õpilastest jõudis samuti hullumajja. Et praktiliselt see on, nagu me oskame, kas on olemas isikuline saatan või mis asi seal toimub, aga mis on tõsi, on see, et kui inimene liiga tugevalt sellega tegeleb kui ta läheb sinna sisse sellele sellesse pimedasse poode, mis kontrollimatu, tundmatu ja mis on kõige rohkem seotud meie kui loomaga see on täiesti teadvustamata inimene ei pruugi sealt reeglina, ta ei tule sealt tervena välja. Sinna väga kaugele jõudnud. Kas siis satanismi pahupool ja negatiivsed nähud ilmnevad alles surma eel või on neid ka elus? Vastavad inimesed kogevad. Jah, ma arvan, et see on nagu ka juba elu eluajal kogetav, et see on. See on tihtipeale selline asi, kus noorte hulgas, mis on äärmiselt populaarne, seotud selle protesti protestimisega ühiskonna vastu sellest kasvatakse nagu reeglina mingisuguse rahaliselt välja. Aga mis on selle selle satanismi juures, mis on selle juures see ohtlik külg on nagu see, et et inimesed tunnevad hirmu, tunnevad seda alateadlikud, nad ei saa aru, nad ei mõtle selle peale, mille ees hirm või kelle ees hirm on, see võib olla kasvõi hirm kaotada oma identiteeti peeti või hirm jumala ees, kellesse tegelikult arvatakse, ei usuta või midagi muud sellist. Et see on selline täiesti sihuke alateadlik hirm, aga kuna see on nagu täiesti teadvustamata, siis seda suurem on see agressiivsus, millest see välja lööb. Millega siis ikkagi kurjus veetleb ja kust ta tänapäeva maailmas võib-olla kõige sagedamini sagedamini ilmneb? Näed kohe sellele küsimusele vastad, millega kurjus veetlev, tuleks vaadata kas või enamikke filme, mida me näeme. Et tihtipeale Me naudime nende pahade tegelaste esinemist. Tihtipeale esitatakse märksa vaimukamat Ena märksa ägedamatena kui häid tegelasi, kes tihtipeale tunduvad oma pidevate südametunnistuse piinades asjades Monnetud justkui äpud. Et nad peavad pidevalt see, kes on kuripaha. Ja te ei pea kunagi arvestama teiste inimestega. Ja nad on justkui selles selles mõttes nagu märksa vabamad, näevad välja märksa võimsamad. Aga siin tekib jälle see küsimused. Et siis, mis siis on ikkagi raskem ja kus avaneb, avaneb nagu inimese tugevus, kas siis selles, et ta suudab kõik üles peksta ja selles, et ta ei pea kellegist hoolima just nimelt selles, et sa oled niivõrd tugev, et sa ei pea ennast demonstreerima jääd, sa võid ka kõige selle juures nagu teisi üleval hoida. Kas satanismi kaan, lihtne tegeleda, kas seda pilt on ühene ja kui sina kui väljastpoolt vaataja on ka teatud raskusi või või just seda, et sina näed seda ühtmoodi ja võib-olla ajalehe ajakirjanikud ja teistmoodi kui kuidas see pilt tegelikult on? Ning seda nagu enam-vähem niimoodi, et mida vähem sa sellest tead, seda lihtsam on sul seda. Lihtsam seda rünnata, kuna sa siis ründa, nagu omandas kujutlust sellest asjast, need inimesed, kes siis peavad satanismi vastu ristisõda tänapäeva maailmas. Et nende jaoks on asi äärmiselt ühtne ja selge. Aga tegelikult ta seda muidugi ei ole. Ükski nähtus ei ole nii lihtne, üheselt võetav ja selle samamoodi ei ole ka satanism seda et ma arvan, et nagu neil tegelastel, kes, Kuskil surnu ade rituaale korraldavad ja ohvreid toovad surmadele leevendavad ja ristide lõhuvad, et seal on nagu väga pikk maa, nende tegelasteni kest pišete ja et miks ma peaksin kõiki inimesi armastama ja? Et ma olen see, kes ma olen ja ma ei pea ennast pea ennast kuidagi alla suruma igasuguste reeglite või asjadega, aga samas nagu mõistavad ka suurepäraselt seda, et nad ei saa siin ühiskonnas teha kõike ja r kõigest ohustada teisi oma mingisuguste põhimõtete pärast. Ma olen kohanud selliseid inimesi, kes nagu nimetatud tõesti saatanistideks, aga, Kellel on nagu tõesti ei ole midagi pistmist nende Surnuaial Lomendajatega. Kas satanismi uurija võib, uurimine võib ohtlikuks saada ka uurijale on sellega sellega tegev tegelemine ohutu või on sealgi mõned karid, millele laev võib takerduda? Nagu ma juba enne ütlesin, selle satanismi näol või üldse kõik see, mis puudutab siis seda sõna saatan ja selle näol on tegemist selle inimese pimedana poolega, just seda, millest me midagi ei tea. Ja millest me tegelikult ei tea, kas me tahamegi nii väga teada, et sellega kokkupuutes olemine, see toob nagu selle pimeda poole esile? Sa räägid sellest, ta on su ümber ja mingisugusel hetkel, kuigi sa ei kujuta üldse ette selliseid asju, teeme, need asjad ei olnud asja kallale lihtsalt nagu kui teadlane, kui kõrvalseisja ja mingisugusel hetkel avastad, et see on. Et sa oled täpselt keset seda möllu ja ei suuda enam hästi kontrollida oma alateadlikke hirme kipuvad ümber kehastuma ja enne kui ma hakkasin siis kui ma alustasin selle selliste asjade lugemist ja sellega tutvumist, et mul võttis ikka alguses tugevalt aega, et saavutada teatud psüühiline kaitse selle pooluse aasta. Ja see on nagu ka teised uurijad teiste uurijate kohta on teada ja mulle rääkinud sellest, et on enam-vähem samamoodi see asi läinud ja kuni päris ametlike psüühiliste probleemideni välja Head kuulajad, te kuulsite Eesti luterliku tunni saadet. Stuudios olid dioloog Tiina-Erika Friedenthal ja saatejuhina Toomas Jürgenstein. Eesti luterliku tunni trass on Tallinnas. Kiriku plats kolm. Meie telefon on kuus, kolm, üks neli kolm üks üks kuus kolm, üks neli kolm üks üks. Kui te soovite midagi öelda meie saadete kohta, siis palun kirjutage või helistage meile jälle kuulmiseni.