Ma elan siin. Saatejuht Haldi Normet-Saarna. Irangerttemmelgee seedee Marleemee täägi tša, keedia too keegi ja toona oma järelemeede. Ta ja ka naerda ja kee ka härda, joonomerleemeedeeaa leem ta ju kaarda ja kee ka rida ja no need häälee enda ja keelte Läseedee märg. Ju siili ja kee siili õõna Marre meede. Ja see sai poodeenes, jäädes käedina kuu. Tereod morditer Elena Kirt tere, laulsite meile praegu udmurdi keeles ühe udmurdi rahvalaulu. Miks just selle ja mille poolest ta teile tähtis on? Säde laulu. Ma õppisin alles hiljuti ära ja ta on selline, võib öelda, ega filosoofiline, et räägib sellest, et et meil on tegelikult ju kõik olemas. Aga ikkagi, midagi jääb puudu ja, ja me oleme rõõmsad näiteks uute riiete üle, aga ikkagi midagi me leiame, mis meile ei ole meeltmööda ja täpselt nagu eluski, et meil on, oleks või on nagu kõik olemas, aga me saame siis meid, keegi ei ole millegagi. Keegi rahul, siin on oma iva tõepoolest ja lausa mitu iva. Kui vana see laul on, teate ka, seda ma ei kahjuks ei oska öelda. Aga ega kogemata näiteks teie vanaema seda ei laulnud. Seda ma ei tea, sellepärast et seda laulu meile õpetas üks meie lauluansambli liige, et mis kõlas väga hästi ja teistele liikmetele, meeldis ka ja nii otsustasimegi, et õpime ära. No teie lauluansamblist ja üldse udmurdi ühingust jõuame me veel rääkida, aga kõigepealt siis sellest, et teie elate Eestis alates 1998.-st aastast. Kuidas te siia sattusite? Ja see on päris pikk lugu, et peale kooli lõpetamist ma astusin udmurdi, riikliku ülikooli udmurdi filoloogia eriala õppija. Ja olin juba õppinud üks aasta ja enne suve tuli selline teade, et võib minna õppima Eestisse, et on, see on olemas selline programm nagu hõimurahvaste programm. Ja, ja sinna said kandideerida öelnud need inimesed, kes õppisid väga hästi et olid viielised. No see on siis seesama programm, millega on päris palju meie hõimurahva inimesi siia Jesni õppima tulnud ja nii, teie olite viieni. Ja ma olin täiesti viieline ja ma alguses ei võtnud seda teadet tõsiselt. Unustasin ära ja siis ühel päeval ühel loengul tuli üks sisse ülikooli rektor seal ja kutsus mind koridori ja küsis, et kas ma olen ikkagi oma avalduse ära saatnud. Ma ütlesin, et ei ole saatnud, ütlesite davai, saadame ka sära. Ja nii ise avaldus sai saadetud. Ja muidugi ma unustasin ära ja et ma olin kuskile kandideerinud, sest suvel maale on ikkagi päris palju tööd, on vaja vanemaid aidata ja augusti lõpus tuli kiri Tartu Ülikoolis, et mind on võetud Tartu ülikooli vastu. Aga see, mis sellele eelnes, on tegelikult päris tore, et kõigepealt unustasite üldse kandideerida, siis kandideerisite siis unustasite ära, et olete kandideeri just, unusta öelda jahedele, so rannas. Ta jääga kuidagi ma ei võtnud seda tõsiselt, ütleme nii, et kuidagi ma ei olnud endast kindel, et mind sinna võetakse, sest ma olin kuulnud, et kongus on sellele väga suur. Et kuna minu küll taas on tulnud sama programmi alusel ka üks tütarlaps aasta varem või kaks aastat varem, ta läks. Et siis tema oli rääkinud, et on suur konkurss ja kuidagi ma ei olnud jah endas kindel, et mind ka võeta. Nonii igal juhul oli suvi ja suvel said tegi siis teada, et te olete vastu võetud. Missis kodus juhtus. Kodus oli selline olukord, et ma teadsin, et vanemad satuvad sokki ja nii see oligi, ütlesin, et nüüd septembris ma sõidan ära Eestisse mille peale ema ütles, et mis sul peas toimub, et lolliks oled läinud, et sa ei ole kuskil kaugemal kui. Mul oli nii sees käinud ja nüüd sa pead minema või sõitma Moskvasse ja Moskvasse väsi Eestisse. Ei jääpera. Sündisite te üldse väikeses külas nimega koos Bosnia just ja nii, et lapsepõlv möödus seal. Just et tegelikult tõepooles, et ma ei olnud käinud kaugemal kui Iisask, mis asub minu külas, 60 kilomeetrit, et teisi nagu võimalusi nii-öelda reisimiseks meil ei ole olnud. Aga ma olen tänulik oma isa kellelegi, kes ütles sõna sekka, ütles, et tütreke, sa oled nüüd 18 ja sa oled täiskasvanud inimene, kes võtab ise otsed vastu kuisa arvad, et sa saad seal hakkama, siis? Siis sa võid minna, aga arvestada sellega, et rahalisi, et me ei saa sind toetada. Kuna mu õde sellel ajal õppis muusikakoolis, mis oli tasuline, noorem õde, noorem õde just ja kogu raha läks nii-öelda tema peale siis ma otsimisele, selge, ma saan hakkama, et ma tahan minna. No seal oli ju mingi toetus, kaasnes sellega Mul oli igakuine stipendium ja toetati kaks korda aastas seda koju sõitmist ka. Ise otsast sai võetud. Ja kuna mul ei olnud välispassi, siis. Mul võttis veel üks kuu aega see tegemine. Ja ma teadsin, et 11 inimest, keda on võetud, jõudsid Eestisse juba esimeseks septembriks. Ja mine jõudsin 27. septembril. Mida üldsin Eestis, teadsite? Ausalt öeldes ei teadnud mitte midagi, teadsin ainult seda, et see oli NSV Liidu riik ja rohkem midagi ei teadnud. Ema ütles käed, et sa sõidad greniitsasse. See oli nii naljakas. Nojah, eks ta oli suure liidu aegadel ka läänepoolne maa selline, kuhu sõideti tõepoolest, nagu sa granitsas ei, välismaalt. Just just, ja muidugi tahtsin uurida, et mis Eestis endast kujutab, aga kuna oli suvine aeg, siis kooliraamatukogu oli ka kinni ja linna ekstra selle jaoks sõita, et raamatukogus nagu tuhnida, et ei olnud aega. Nonii jõudsite Eestisse. On meeles mingi esimene emotsioon, kui te jalg Eestimaapinda puudutas et septembri lõpus, siis 98. See emotsioon oli väga hirmutav ja ja et ma arvasin, et ma olen Sagraniitsaskusenkeik kullatud ja kõik on ilus ja tore, aga see ei olnud nii. Ütlesite Tartus ja ma jätsin Tartusse Tartus rongijaamast, tuldi meile vastu või mulle vastu. Siis käis veel rong. Tartu-Moskva tänaseks rong enam ei käi. No võib arvata, et jah, tõesti tänasel päeval näeb Tartu linn natuke paremini välja ja korrastatud või siis aastal 90. Ka ja siis meid viidi ühikasse, mis asus Narva maanteel jääma ja number oli 25. Ja see ühikas oli viis korda hullemas olukorras, kui minna yhikazel Iisaskis ja tarakanema Iisaskis ei ole ennem näinud, ma nägin seal tarakane esimes koerte siin Eestis. Ja, ja kuidagi võõrad inimesed, võõras keskkond, olukord pani mind. Ma ei tea mitte muretsema, vaid tõesti nagu tahtsin tagasi minna. Et mulle see ei meeldinud. Päris rasked olid need esimesed ajad nende kujutleda ja, ja tarakanid ei teinud asja kergemaks. Need sugugi mitte. Et kaks nädalat ma ei pakkinudki lahti oma kohvreid käinud poes, sest ema oli mul kaasa pakkinud kõik söögikraami esimeseks ajaks nii-öelda. Ja ma tõsiselt mõtlesin, et ma sõidan tagasi, sest mul oli raha ka täpselt tagasi seedetületiks olemas. Vaata ka koolis ikka käisite? Sellel ajal muidugi koolis ikkagi käisin, aga eesti keelt ei osanud, eesti keelt ei osanud, esimene aasta ehk siis kaks semestrit. Me õppisime eestikeelne. Aga kuna ma ütlesin, et tulin kuu aega hiljem, siis keeleõppe puhul see kuu aega tähendab väga palju. Ja need 11 inimest, kes on juba siin olnud, need jätsid tähestiku, oskasid 10-ni lugeda, oskasid tere, kuidas läheb head aega ja minu jaoks oli täiesti võõras ja väga keeruline nagu aru saada ja järgi jõuda. Ja kui kevadel meil olid eksamid, siis grammatikaõpetaja kahjuks ma ei mäleta nime, kes ta oli, ütles, et Ta peab eraldi tunnustama Elenat, kellesse tal ei olnud usku, sellepärast et ta arvas, et ma olen lootusetu juhtum. Et seda ma, ma tunnistan, et alguses ma olingi, lootused ei juhtu. Aga on selge näide, et, et kui inimene tahab, siis ta õpib keele selgeks ka. No kevadeks oli muidugi juba nii, et olite Eestimaa omaks võtnud ja Eestimaa oli omaks võtnud teid aga, aga kuidas teil ikkagi, kui neid päris algusaegu meenutada, kuidas teil siis see murdepunkt toimus, et olite valmis, kohvrid pakitud, tulite lausa, oldi valmis, kuigi käisite koolis. Ja siis ühel hetkel mõtlesite ümber? Ma ikka jään, kuidas see toimus? Ja et siinkohal ma tänan köiki murdee, kes sellel ajal toetasid meid, et kuna me elasime ühes ja samas ühikas, siis udmurdid tavalised tulid nagu tutvuma, kes see uus mürtan tulnud kohale. Et nemad tulid ja siis rahustasid maha, ütlesite, et sulane aega pool aastat Eestis jõuludeni mitte päris pool aastat, mitu kuud jõuludeni, et proovi, me oleme Sulle toeks, muidu sa kahetsed, kui see proovise kahetsed. Ja kuna ülikoolis koduülikoolis ka öeldi, et et sul on aega pool aastat, et mei ei kustutasin nimekirjas, näed rahulikult, saad vaadata, kui ei meeldi, siis sa oled alati tagasi oodatud. Kuidas nad Tartus on ka udmurdi, see pea, eks ole, kuidas udmurdid teid siis toetasid? Nad ütlesid, et kui sul on abi vaja keele õppimisel eesti keele õppimisel, siis küsi, tule ja küsi ja, ja kui sul on raha vaja, siis küsi. Ja kui sa tahad kuskile minna, vaatama, kuskile osalema, siis anna teada, et me oleme alati igati sulle toeks nii vaimselt kui füüsiliselt nii-öelda võib öelda ka ei oleks nende hobi ja ka kindlasti no öeldigi selline kokkuhoidev rahvas on, eks ole, ja et ma arvan, et kui nemad ei oleks tulnud ja pakkunud oma abi, siis ma oleks ära läinud. See on nagu kindel Te olete maininud ka, et need esimesed korrad, kui te käisite Tartu linna peal jalutamas, et siis tulid vastu sellised mornid inimesed ja möödusid kiiresti ja kuidagi ka selline linnatänava atmosfäär oli kõike muud kui sõbralik, et ma sellest loen välja, et teie sünnimaal vaatavad vastutulijad otsa ja naeratavad rohkem ja. Seda ma võin öelda küll, et see määratamist ja otse silmavaate, mis on rohkem kui siin Eestis. Et tõepoolest, ma ehmatasin ära viitsinud oma udmurdi täis sõbrannale, et kas need kõik inimesed ongi sellised, et sellised kõhnad, pikad ja ei vaata otsagi ei naerata. Systeetiasse selle kõigega on üksikud ja et, et sellega tuleb lihtsalt harjuda. Mitu aastate Tartus õppisite mode äärtus õppisin? 2006, kolisin Tallinnasse, see teeb siis kaheksa aastat. No teie perekonnanimi on kirt, ma võin kihla vedada, et enne oli teil teine perekonnanimi. Jää kindlasti oli teine liikmeline abils. Kuidas kirtsis tekkis teie ellu? Nagu öeldakse, et et üleb oma soove ja kaasa arvatud ka salasoove kõva häälega öelda. Ja ellu ise loksutab kõik paika. See toimib kui minu puhul ja kui ma olin esimene aasta ja õppinud juba magistrantuurist Tartus, ma ütlesin kõva häälega, et ma tahan elumuutust ja see on mees ja elu veereski. Selles unes võib öelda, et kohtasin oma meest puhkusereisil Kanaari saartel ja selles see asi hakkas veerema. Ja Ma kolisin siis Tallina tema juurde juba et kuna mul oli tõesti plaan mehele minna jätkasin oma õpinguid ikkagi Tartu Ülikoolis, aga siis käisin Tallinnast, et niimoodi ma kolisingi Tallinna. See oli suvi 2006. Kolisin Tallinnasse. Ja praegu on teie peres ka kuueaastane poeg ja just nii see teie eesti keel annab märku, et kodune keel on ka eesti keel. Ja et kuna mees on eestlane, siis ta suhtleb minuga eesti keeles, aga viimasel ajal ta ikkagi rohkem on harjutama hakanud ka vene keelde, et kuna ma räägin ka vene keelt ja laps meil käib Vene lasteaias aga eesti rühmas ja tänu sellele, et see on vene lasteaed, siis ta on hästi palju kuuleb ka seda vene keelt. Nii et laps saab kaks keelt korraga ja samas ta mõistab ka udmurdi keelt, et kui me ise ma tahtsin küsida, kuidas on esiisade keelega ja et ja ta mõistab udmurdi keelde, aga ta on nüüd nii targaks saanud, et ta saab aru, et, et ta võib Eesti keeles vastata, sest mina tean või oskan eesti keelt. Et ta on läinud seda, seda teed pidi, aga kui me käime suvel kodus Udmurtiast, siis esimesed kaks päeva on segapudrukeel meil, sest vanemad ei oska eesti keelt ja lapselaps ei oska vene keelt nii-öelda. Et siis kaks päeva vanad suhtlevadki niimoodi eesti vene, udmurdi keel kõik on segamini. Aga peale seda juba Läheb väga ladusalt, siis nad saavad juba poole sõnastar teineteisest ja siis kõik on rahul, võib öelda. No poisile meeldib seal udmurdi ja et ta alati ütleb, et kui hakkame arutama, mis me sõel, hakkame tegema, et see 100 protsenti on kindel, et me sõidame murdjasse. Õppisite Tartu Ülikoolis sotsiaaltööd ja praegu saate sellel erialal ka töötada. Ei kahjuks mitte, et kuna sotsiaalvaldkond on selline, nagu ta on, et paigad ei ole niivõrd suured. Ja siis ma olen seda sotsiaaltööd teinud küll kolm aastat Astangu kutserehabilitatsioonikeskusest, et siin. Aga peale seda ma ikkagi vahetasin valdkonda. Ja nüüd ma olen Tallinna tehnikaülikoolis olen praktika ja töövahenduse koordinaator, ehk siis suhtlen tööandjatega. Tegelen raamlepingutega ja praktika küsimustega. Teie elu on ilmselt üsna toimekas ja niisugust liigset aega vist ei ole. Ja et võib öelda, et ei ole, aga alati peab oskama seda aega õigesti kasutama ja kõik asjad ära tehtud, saaks. Selleks, et jõuda ka näiteks udmurdi ühingu Osmest üritustele ja selleks on avati aega laulate seal ka ja. Ja et pean tunnistama, et aasta tagasi ma astusin Osmes laulu ansamblisse ja helistasin emale ja ütlesin ka, et et meil on selline ansambel tekitatud, kus ma hakkan ka laulma, mille peale ja ma ütlesin, et tõsiselt räägid Weissina ja lauljad, mütsin ja ema, nüüd ma hakkasin laul jah, et mul ei ole seda muusikahari tõsta, aga võin öelda, et ja minu emaliin on väga musikaalne, et ema laulab väga hästi ja õde on lõpetanud ka muusika kõige kõrgema seda õppeasutust Solviskantservatoorievist, konservatooriumi, muusikaakadeemia Muusikaakadeemia lõpetanud ja permis. Ja kahjuks ja minu puhul on vist see, et ma olen vist isasse läinud, ise ei ole laulja, teeb, aga mulle õudselt meeldib koos käia meie ansambliga ja panustada. Mis ta seal udmurdi seltsis udmurdi ühingus veel ette võtate? Meie osaleme igasugustel üritustel, kuhu meid kutsutakse, korralda igasuguseid teemaõhtuid kindlasti osalema ka hõimupäevadel, mis toimuvad igal aastal sügisel. Siis korraldame, nüüd on meil tavaks saanud iga kevad koos Tartu udmurdi Ühinguga tähistada Kerber päeva. Mis päev see on? Selline päev varem tähistati seda, kui põllutööd lõppesid ära ja põllusaak ei olnud veel valmis, et selline koosviibimine, mis te siis teete? Inimesed tulevad kokku, võtavad kaasa söögipoolist, siis seal kohapeal ka keedetakse putru ja siis palvetakse, et see saak tuleks palju ja siis ollakse koos, lauldakse laule. No kas sellised udmurdi tavad ja kombed ja rituaalid kuuluvad ainult sellesse udmurdi seltsi või teete kodus ka midagi, et on teil kodus ka mingisuguseid ettevõtmisi? Udmurdi kombel? Ja kodus, siin Tallinnas, nagu ma aru saan, jah, just, peab tunnistama, et kodus ma midagi sellist heliliste idee, et kui me teeme selle ühinguga koos, siis loomulikult ma kaasanomaadi kaasad ja oma last. Aga. Abikaasa käib kaasas seal udmurdi seltsi üritustel. Ja just, et kui tal on parasjagu aega, siis kindlasti ta tuleb. Ja laps on ka kaasas. Aga kodus niimoodi eraldi ei tähista. Ja loomulikult, kui me lähme Udmurtiast ja samal ajal suvel on sellised nagu üritused, siis, siis loomulikult me tähistame ja võtame osa terve perega. Ja ta vaesed me suvel oleme kodus siis kui mul on sünnipäev, see on juulikuus ja täpselt samal päeval on meil vene keeles öeldakse Petro vidin. Et täpselt eetripäev peetripäev ma ei tea, kuidas seda, mis tähendus nagu eesti keeles on. Aga meie juures tähistatakse seda terve küla, aga et terve küla jälle tuleb kokku ja pannakse nii-öelda pidu lihtsalt, et sellepärast ei armastanudki oma sünnipäeva. Sest sellel päeval niikuinii, nagu oli külapäev, et kõik olid koos ja minu sünnipäeval ei pööranud keegi. No selge, aga isa ema elavad ikka sealsamas kooskõlas, sest muidu on teil palju sugulasi. Seal ja päris palju, et sealsamas külas ja mujalgi ja kõrvalkülades on ka päris. Palju, mis nad arvavad siis sellest, et nüüd siin hoopis elate. Võib öelda, nad on õnnelikud, sest nad näevad, et milline see külaelu on ikkagi, et millised võimalused külas on. Ja, ja kui nad said teada, et ma lähen nüüd ära sõidan ära, siis oli ta olnud selle poolt ja kuna alguses ema oli nagu vastu, siis nad tegid nii-öelda tööd minu emaga, et selgitada talle, et see on ikkagi minu jaoks, on parem variant, et kui ma jään sinna külla No nüüd te olete siin elanud 16 ja pool aastat ja ema on siis nüüd ka lõpuks leppinud. Ta on juba leppinud ja ja on õnnelik ka, et, et ta nägi ikkagi teadvustas endale, et, et seal kohapeal mul ei oleks olnud selliseid võimalusi, nagu mul siin praegu on. Ema on siin käinud, ei ole käinud? Ei olegi, ei ole käinud, et kuna rahaliselt ei ole võimalik, siis nad ei ole saanud siin käia küll, aga õde on käinud mul korra siin õele meeldis. Mulle meeldis ja et tahavad nüüd oma perega tema ja temal on juba oma pere tekkinud ja tahavad tulla ka meile. Jälle aga Elena on teil siin lisaks nüüd oma kaasmaalastele palju muidu Tuurte üldse. Eestimaa peal laiali keel 400 kandis. Ei ole üldse vähe, aga lisaks oma kaasmaalastele on teil sõpru ka eestlaste hulgas. Kindlasti on, et nad on tekkinud ja nad on väga toredad ja ja on vaimustuses udmurdi elust. Et ma kogu aeg räägin, et meil tehakse nii, meil öeldakse selle kohta nii meil käiakse riides nii või siis täis, võetakse seda nii. Ja päris päris mitmeid tahavad sinna kohale minna. Just eelmisel reedel, Me käisime oma töökaaslastega Rakveres puhkamas siis sinna teel siin ka, et kõiges Udmurtiast elu-olu on ja siis nemad olid ka nii vaimustunud ja nüüd konkreetsed, ütlesid, et noh, et millal me siis seile mööd murdjasse. Et jah, et mul on päris toredad sõbrad siin eestlaste seas on kaeba. Aga see on päris huvitav, et mida te olete siis neile Udmurtiast rääkinud, ütleme, mida te siin saates veel ei ole rääkinud, et võib-olla ütlete ka mõne sõnaga, et mismoodi seal siis on ja mismoodi riides käiakse ja ja mida sellist väga iseloomuliku võiks Udmurtiast rääkida eestlastele tõepoolest. Et alustan siis selles, et ma soovitan minna autoga. Et sellepärast, et see sõit on iseenesest omaette kogemus juba et saab kogeda erinevate voolusid, võid kohtuda erinevate inimestega ja ööbimisvõimalustega tee peal ja siis, kui kohale jõuad, siis minu vanemad kohe teevad sulle sauna, mis on eraldi ja kus ei ole vett, siis vett peab tooma ja pesed ennast kaussidest, et ei ole niimoodi voolikust, tuleb vesi. Ja kui tuled saunast välja, siis ema teeb suppi täiesti tavalist suppi ja ka ise kasvatatud lihaga mis on väga hea ja teistsuguse maitsega. Ja siis, kui supi oled ära söönud, siis on juba külalised kohal, ehk siis naabrinaised, naabrimehed sellepärast et see on nagu suur sündmus, kui laps tuleb koju. Ja siis võib öelda, et pidu algab, et vahet ei ole, kas kellan kell 10 hommikul või siis õhtul kell viis. Et sellepärast, et ilma samakat ei saa, et samakas on alati kaasas. Ja siis võib juhtuda ka see, et siis lähed juba sugulaste juurde edasi, et ei istu ainult oma kodus, vaid lähed ka kohe sugulasi vaatama. Ja peab ikka jõudu energiat ülema läbida. Ja et minu juures on käinud ka minu sõbrad, neli inimest korraga ilma minuta minna vanemate juures, et elanud minu vanemate juures ja nemad ütlesid ka, et selline äge kogemus, et pidid kogu aeg nagu samuti tema selle samaka joomisega. Aga mis puudutab seda riietust, siis näiteks minu ema käib rahvariietes iga päev, et kui minu vanaema oli veel elus, siis ta oli õmbleja, oskas väga hästi õmmelda need just rahvariideid ja tänu sellele. Mu emal oli kogu aeg uued kleidid. Ja mehed muidugi kannavad ikkagi seda, mis ostetakse juba poes. Et kindlasti praegusel hetkel on ka need, kes kannavad poes ostetud riideid, ma mõtlen, naised, onju, aga on ka päris palju neid, kes kannavadki rahva kleite tavalised ja iga päev. Jah, aga need on sellised teistsugusest materjalist ja nad on mõnusad ja rahvariided. Aga muidugi, kui lähevad külla, siis nendel on teised ja kui lähevad kuskile esinema või muud külla, siis on nagu teised natuke vähe pidulikumat. Aga Eesti elu juures, kas on midagi ikka sellist, millega te siin elades kuidagi ära ei harju? Raske küsimus, et kongressi Ta ütles, et ma ei oska sellele vastata, aga ma võin öelda seda, et, et kui ma võrdlen seda Tartu ja Tallinna elu, siis mulle ikkagi meeldib Tartus elada, sest see on kuidagi väikelinn ja, ja toredad inimesed, nüüd on juba toredad inimesed kellel ei ole kiiret kuskile, et jääb selline mulje, et ma ei ole siiamaani harjunud Tallinna eluga, kuna see elutempo on niivõrd kiire. Ja arvatavasti siin mängib ka minu pärit olla veetud murdis, ei ole nii kiire, et et iseloomult ei ole nii kiired ja siin Tallinnas vahepeal tekib nagu selline tunne, et sa jääd rataste alla. Et püsida tempos, siis pead nagu kogu aeg ärkvel olema ja kaasa minema selle. Aga me oleme samas hõimurahvad, eks ole, sugulasrahvad, et mis meil ühistan, ma ära. Need eesjooned on mitmeid, et mulle meeldib see, et eesti rahvas hoiab ka oma kultuuri, et sellised kultuurilised üritused nagu rahva, see laulupidu. Et see on väga-väga äge üritus ja suur ettevõtmine siis minu lapse vana ise käib rahvatantsus juba mitukümmend aastat, et mul on ainult hea meel ja süda läheb soojaks, kui ma näen teda rahvariietes ja kui ta tuleb kuskilt esinema, siis anda sellist energiat ja särtsu täis, et see on nagu väga ega hea, tekitab sooja tunde. Ja ma olen leppinud sellega, et minul on juba teine elu ja teine riik ja ümberringi on teine rahvus. Aga samas ma olen ikkagi udmurdi ja kui tõesti elus läheb nii, et pean tagasi, siis ma siis ma lähen sinna. Ja mulle selle nagu selle vastu, et mulle õudselt meeldib udmurdi olla elada seda elu, mis ma olen elanud. Aga ma arvan, et seda ei tule. Olite jäetud murditariks, kes elab Eestis. Just. Aitäh, Jelena kirt ja lõpetame selle saate udmurdi muusikaga. See on siis üks udmurdi rahvalaul. Ja stuudios olid veel Haldi, Normet-Saarna ja maris. Tõmba kuulmiseni.