Kell sai kuus ja Päevakaja võtab kokku pühapäev, aga 25. jaanuari olulisemad sündmused. Mina olen toimetaja Reene Leas. Kreekas toimuvad täna üldvalimised. Soosikuks peetakse vasakpoolset opositsiooniparteid Syrizat, kes lubab teha lõpu palgakärbetele ja avaliku sektori kulutuste vähendamisele. Ukrainas leinati täna eilses raketirünnakus ilma saanud inimesi. Homseks on kavandatud Euroopa Liidu välisministrite erakorraline kohtumine, kus kõne alla võivad tulla ka uued sanktsioonid Venemaa vastu. 2000 seitsmeteistkümnendal aastal toimuv 12. noorte laulupeo peadirigendiks valiti Heli Jürgenson ning tantsupeo pealavastajaks Margus Toomla. Laulupeo ideekavandi konkursil osutus valituks töö nimega noored juured. Tantsupeo ideekavandi konkursi võitis töö nimega Koit ja Hämarik. Kolmveerand Eesti saarepuudest on nakatanud sissetunginud haigusega, mida nimetatakse Mare surmaks. Vähemalt pool kõigist saarepuudest on juba kahjustunud. Ilm on eeloleval ööl ja homme Päeval pilves selgimistega, kohati sajab kerget lund. Öösel puhub muutliku suunaga tuul üks kuni seitse meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus üks kuni miinus seitse, kohati võib langeda kuni miinus 10 kraadini. Päeval puhub lõunakaare tuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis, pärastlõunal tugevneb saartel ja läänerannikul lõunatuul seitsme kuni 12, puhanguti 15 meetrini sekundis. Õhutemperatuur on homme päeval miinus neli kuni pluss üks kraadi. Ja alustame välisteemadel. 10 miljonit hääleõiguslikku kreeklast otsustavad täna parlamendivalimistel riigi tulevikusuuna üle. Küsitlused ennustavad valimisvõitu vasakradikaalsele Syrizale, kes lubab vähendada makse ja kahandada Kreeka riigivõlga. Johannes Tralla jätkab Ateenast. Päikesepaistelises Ateenas avati valimisjaoskonnad täna hommikul kell seitse Akropolise jalamil asuva põhikooli ees uurivad tõsiste nägudega kreeklased seinale kleebitud nimekirju. Pühapäevarõivais vanem härra panos seisab valimisjaoskonna sissepääsu juures juba kolmandat minutit, kuigi ta abikaasa kibeleb juba hääletama. Ma ei ole otsustanud, kellele hääl anda, ütleb Panos. Igal juhul peavad vanad poliitikud kaduma, ma valin selle partei, kes on suurem Patriot Laota, ütleb panos, täpsustamata siiski, kelle nime taha ta ristikese tõmbab. Küsitlused ütlevad, et 10 protsenti kreeklastest otsustavad täna valimiskabiinis, kellele hääl anda. Sellegipoolest on täna selge favoriit. Küsitluste järgi kogub Alexis Tsiprase juhitud vasakradikaalne Syriza täna 33 kuni 36 protsenti häältest. Hea õnne korral toob see Syrizale kolmesajakohalises Kreeka parlamendis absoluutse enamuse. Alexis Tsipras lubab kriisist kurnatud rahvale uut lootust maksude ja riigivõla vähendamise läbi. Syriza tõotab tõsta miinimumpalka, taastada kuni tuhandeeurose sissetuleku korral tulumaksuvabastuse ja palju muud. Kreeklased, kellest 25 protsenti on täna ilma tööta ja keskmine palk ulatub vaevu 600 euroni, on lubadustele paremast tulevikust vastuvõtlikud. Isegi kui need majandusloogikaga veidi nihkes, on liigas Kress need taod from neli peal. Koldeks läheb. Kreeka peab lõpetama Ma neoliberaalse poliitika, mis on riigi pankrotti viinud. Sama vajab tegelikult kogu Euroopa, ütleb ta. Dimitris, lisab raadio, kuid nad polnud ka siis. Meil on vaja uut poliitilist süsteemi. Kaks suurt parteid, uus demokraatia ja Pasok on riiki hävitanud 40 aastat. Ainus, mis nad on teinud, on inimestele valetamine, nad ei tohiks riiki valitseda. Ada läheneb valimispäevale kujundlikult. Need on neegri. Mitte ainult Kreeka, vaid kogu Euroopa ja ilmselt ka maailm on nagu patsient, kes põeb vähki ja vajab õiget kevadet. Teraapia kokteili. Paljud inimesed maksavad ja nad ei teagi, mille eest kõik tahavad maksta makse, kui sellest sünnib midagi head, aga tundub, et ka valitsused ei tea, mis toimub, ütleb Ada. Teina tänavatel kohtab ka neid, kes toetavad mõõdukamat kurssi. Leonidas nendes reformsmässigi. Olgem ausad, meil on vaja reforme, mida viimane valitsus ei teinud. Meil ei ole midagi muud vaja. Me ei taha, et keegi meile raha annaks. Me oleme võlgu ja meil on vaja teha reforme, et raha pikema aja jooksul tagasi maksta ja kõik saab korda. Meil on vaja ka töökohti, aga need tulevad koos reformidega, ütleb Leonidas. Valitsevale koalitsioonile tõotab tänane päev päev tuua ajaloolise kaotuse. Uus Demokraatia kogub küsitluste järgi alla 30 protsendi häältest. Sotsialistidest Pasok võib teenida vähem kui viie protsendi valijate poolehoiu. Vanglast kampaaniat teinud paremäärmusliku kuldne koidik liidrid loodavad saada veidi üle kuue protsendi Nendest. Kommunistide tulemus jääb ilmselt viie protsendi ligi. Kreeka valimiste esialgsed tulemused avalikustatakse täna õhtul kella üheksa ja 10 vahel. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Johannes Tralla Ateena. Ja välisteemal jätkame Ukrainas leinati täna eilse raketirünnaku ohvreid. Sadamalinna Mariuopoli äärelinna elurajoonis sai eile surma 30 inimest, vigastatuid on 93, neist 40 seisund on kriitiline. Euroopa julgeoleku ja koostööorganisatsiooni hinnangul tulistati raketid separatistide kontrollitavatelt aladelt protestida. Üks liidreid Aleksandr Zahhartšenko teatas eile pealetungi alustamisest Mariuopolile. Hiljem väitis aga, et mõeldi Mariuopoli ümbruses olevaid alasid. Ukraina välisministeerium ärgitas ÜRO Julgeolekunõukogu, Euroopa Liidu Ministrite Nõukogu ja Euroopa julgeoleku ja koostööorganisatsiooni kokku kutsuma erakorralisi istungeid, sest deklaratsioonide aeg on möödas ja on vaja konkreetseid samme. Ukraina president Petro Porošenko kinnitas, et Ukraina toetab jätkuvalt olukorra rahumeelset lahendust, täites täht-tähelt minski kokkuleppeid. Indias visiidil viibiv USA president Barack Obama väljendas seoses Ukrainas toimuvaga tõsist muret, kuid kinnitas, et otsene sõjalisse konflikti sekkumine ei oleks tõhus. Läbiõpetus. Venemaaga sõjalisse konflikti astumine ei oleks tõhus, mida me teha saame, on jätkata Ukraina toetamist, et ta suudaks oma territooriumi kontrollida ja see tähendab kombinatsiooni edasistest Venemaa vastu suunatud majandussanktsioonidest ja diplomaatilisest isolatsioonist. Obama süüdistas toimunus separatiste ja Venemaad, kes neid toetab. Ta relvastab, rahastab ja välja õpetab. Homme kogunevad tõenäoliselt Euroopa Liidu välisministrid, et arutada olukorda Ukrainas ja Venemaa edasist survestamist. Eesti presidendi Toomas Hendrik Ilvese sõnul peab homne kohtumine kinnitama liikmesriikide ühtsust. Agressori ja tema toetajate ohjeldamine peab tähendama ka viisakeelu nimekirja laiendamist ja uute majandussanktsioonide kaalumist, rõhutas president Ilves. Endine Poola peaminister ja praegu Euroopa ülemkogu eesistuja Donald Tusk märkis oma Twitteri postituses, et rahu sobitamine ainult julgustab agressorit edasi vägivallatsema ning on aeg seista silmitsi tõsiasjadega ja mitte lasta ennast illusioonidel petta. Ja tuleme nüüd koju Tallinnas Estonia kontserdisaalis. Eesti kooriühingu aastapreemiate galal kuulutati välja kahe aasta pärast toimuva noorte laulu peo ja tantsupeo ideekavandite võitjad. Võitjad tegi teatavaks laulu ja tantsupeo sihtasutuse nõukogu esimees Raul Talmar jätkab Janek Salme. Laulupeo ideekavandi konkursile esitati neli ning tantsupeo konkursile 10 tööd. Noorte laulupeo ideekavandi konkursil osutus valituks töö nimega noored juured, mille autoriteks on Rasmus puur ja Veiko Tubin. Rasmus puur rääkis, miks on peo läbivaks teemaks valitud noored juured. Esiteks see toimub, eks ole, 2000 seitsmeteistkümnendal aastal, mis on Eesti vabariik, 100 eelõhtu, et kuna on eelkõige lootust ja tuua fookusesse need noored inimesed, kes seda järgmist sajandit alustavad või kes seda riiki ja kultuuri peavad siis hakkama kandma oma õlgadel. Et võib-olla pealmine peamine idee ongi see, et et lihtsalt anda noortele sellised esimesed tuleristsed ja tuua nad võib-olla esimest korda, siis laulupeol legendi pulti ja nende looming siis ka kooride ette, et lihtsalt anda noortele see võimalus. Veiko Tubin ütles, et kavandi autorid soovivad laulude valikus rõhu asetada just noorte heliloojate töödele, samuti vanemate heliloojate noorusaja loomingule. Noorte laulupeo peadirigendiks valitud Heli Jürgenson selgitas, kuidas kavandiga edasi töötatakse. Täna on selline värske värske teadasaamine selle võidutöö kohta, et eks meil tuleb nüüd hulka koosolekuid laulu ja tantsupeo sissejuhatuses ennekõike muidugi Veiko ja Rasmusega suur ideede tulistamine vastastikku, et meil on laulu ja tantsupeo sihtasutus korraldanud niivõrd palju pidusid ja väga hästi, et nendel on kogu baas ja staap, kõik kõiketeadjaid, inimesi, et eks nendele me hakkame toetuma. Tantsupeo ideekavandi konkursi võitis Marju Kõivupuu, Margus Toomla, Meelis Kompuse, Maian Kärmase ning Rasmus Puuri töö nimega Koit ja Hämarik. Võidu toonud ideekavandist rääkis lähemalt ühtlasi tantsupeo pealavastajaks valitud Margus Toomla. Selle peo puhul me soovisime jutustada ühte ilusat südamlikku lugu, millest saaksid kõik aru ja mis läheks inimestele südamesse ja me leidsime muistendist Koit ja Hämarik endale peole põhimotiivi ja see räägib sellest, kuidas vanaisa usaldab poisile ja tüdrukule koidule ja hämarikule tulekera päikesekera ja meie pidu räägib noortest, kes saavad elu tulekohustuse hoidmise enda kätte ja see on noorte jaoks väga suur rõõm, aga ka väga suur vastutus. Kaheteistkümnes noorte laulu- ja tantsupidu toimub 30.-st juunist kuni teise juulini 2000 seitsmeteistkümnendal aastal Tallinna lauluväljakul ning Kalevi keskstaadionil. Teadlased uurivad agressiivse sissetunginud seenhaiguse saaresurma levikut, et leida võimalusi saarepuude kui liigirikkuse aspektist tähtsate peremeestaimede kaitsmiseks. Marii Kangur jätkab. Saaresurm sattus Eesti seenekogusse esmakordselt 1997. aastal, siinseid saarepuid hakkas seenhaigus kahjustama umbes viis aastat hiljem. Eesti maaülikooli dendropatoloogia dotsent Rein Drenkhan selgitab, miks on saaresurm ohtlik Eesti bioloogilisele mitmekesisusele. Saar ei ole meil küll majanduslikult oluline puuliik, teda on pindalalt vähem kui üks protsent Eestis, aga temaga kaasas käivad liigid kannatavad ehk siis nii-öelda ta on bioloogilise mitme seisukohast tähtis puuliik ja kannatavad eelkõige temaga kaasas elavad liigid, nagu näiteks samblikud, putukad tõenäoliselt ja võib-olla ka samblad. Ta on mitmetele liikidele oluline peremeestaim. Kuna saared on teiste liikide elustikuna väärtuslikud, siis jäetakse neid peale raiet tihti säilikpuudeks. Eesti maaülikooli metsakasvatuse vanemteadur Raul Rosenvald leidis oma uurimistöö käigus, et saaresurma vastu võitlemisel võib sellest kasu olla. Elujõulisemad säilikpuud eeskätt siis sellised, mis on kasvanud kuskil varem ennem raiet nagu avatud maastiku servas kuskil teede ääres või sihtide ääres, nende elujõulisus on selgelt parem kui muudel siis säilikpuudel, aga ilmselt ka parem kui metsapuudel, mis seal kõrval ehkliku 32 protsenti puudest täiesti väliste haiguse märkideta, mis on ilmselt väga kõrge protsent ja järeldus sellest võiks olla selles. Kui jätta säilikpuid siis jätta kõige elujõulisemaid ja kuskil avatud alade servades, siis on tõenäosus, et nende elujõulisus on juba ennem parem säilikpuud võiksid paremini säilida kui metsapuud, sest neil on mingid ressursid on paremini kättesaadavad. Lisaks tasuks Raul Rosenvaldi hinnangul uurida ka seda, kas harvendusraiest või valikraiest võiks saarte kaitsmisel kasu olla. Kui teha harvendusraiet, milliseid puid seal jätta ja millistesse tingimustesse, et kui raiuda puistu näiteks suhteliselt hõredaks niimoodi, et see oleks avatum, mis tähendab, et kõrvalpuude konkurents nendele natuke paremas seisus saartele väheneb, pluss siis ka näiteks niiskus, mida on ka leitud, et see on saaresurmale nagu positiivne, kui on hästi niiske, et kui sellega ka niiskus väheneb ja tuule kiirus seal puistus suureneb, siis võiks leevendada need saaresurma kahjustuste määra. Saaresurm on nii uus haigus, et dendropatoloogi Märt Hanso sõnul alles uuritakse, kuidas see Kaug-Idast Euroopasse jõudis. Vastused, mida otsitakse, on olulised selleks, et osata tulevikus võidelda ka teiste invasiivsete haigustega. Kuna tegemist ei ole ainult ühe invasiivse haigusega, vaid invasiivseid haigusi on praegu viimastel paaril aastakümnel tulnud meile mitmeid ja ilmselt tuleb veel teisigi juurde, siis see annab teoreetilise lähtekoha mõistmiseks, millised ohud meid varitsevad. Ja kui me teame, milliseid teid pidi need haigused meile saabuvad siis me oskame võimalike järgmiste tulekut ette nähes vältida neid tingimusi, mis seda tulekut eeldavad. Marii Kangur Tartu. Ilmast räägib meile nüüd sünoptik Helve Meitern, palun. Homme on pilves selgimistega kohatise kerge lumesajuga ilm. Öösel on tuul muutliku suunaga ja nõrk, päeval tugevneb lõuna- ja kagutuul neli kuni 10, saartel ja rannikul puhanguti 14 meetrit sekundis. Õhutemperatuur langeb öösel miinus kolme, kohati miinus üheksa kraadini ja päeval tõuseb Ida-Eestis miinus kahe miinus viie saartel ja Lääne-Eestis miinus ühe pluss ühe kraadini. Teisipäevast nädala lõpuni jätkub pehme talveilm. Selline sai 25. jaanuari päevakaja uudistetoimetuse pilgu läbi rahulikku õhtut ja kuulmiseni.