Tere õhtust, Te, kuulete saadet, kuhu sündmus ja täna olen valinud eelmisest kuust sündmuseks uue eesti keele sõnaraamatu ilmumise. Eelmisel kuul oktoobris ilmus eesti keele sõnaraamat ÕS 1999, midagi sõna kasutavad inimesed on kaua aega oodanud. Eelmisest õigekeelsussõnaraamatust on möödunud 20 aastat, selle 20 aasta jooksul oleme siis pidanud seda eelmist võissi kõige ülemaks selleks, mis peab andma vastuseid meie küsimustele keelekasutuse seisukohalt. Selle eesti keele sõnaraamatu on koostanud Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Maire Raadik ja Tiiu Erelt. Ja selle on välja andnud Eesti keele instituut, Eesti keele sihtasutus. Õsson 1040 lehekülge paks, ta on tõepoolest väga suur raamat. Vaatad seda raamatut, mõtlen, et eesti keel on ikka ääretult rikas. Et temast on võimalik kirjutada niivõrd Ilus raamat, kujundanud on selle Jüri Kaarma paksukaaneline kõvakaaneline läikiv, valgel paberil hästi loetav. See on siis vormi poolt. Sisult on aga raamat muidugi mitmeid küsimusi tekitanud juba ajakirjanduses kuulaja vast keelehuviline on sattunud lugema nii kriitikat kui ka plussmärgiga sõnavõtte ja meil on stuudios täna neli külalist. Marika Mikli, ajakirja vikerkaar, toimetaja virve Maasik, inglise kolledži eesti keele õpetaja Harald Rajamets tõlk ja, ja Piia soms inglise kolledži 11. klassi õpilane kõiki neid külalisi, kõiki, neid seob omavahel huvi sõna vastu lausa töösõnaga ja mina olen saatejuht Kerttu Soans. Nii et kõigepealt siis räägime just sellest sõnast raamatust kui tänase saate niisugusest ajendist ja hiljem ma loodan sellest raamatu jutus kasvab välja sõna jutt juba pikemalt ja laiemalt. Aga kõigepealt võib-olla see küsimus, et ÕS 1999 on koostajate poolt nimetatud nii-öelda suunavaks soovitavaks. Mida siis nüüd arvata, kas tegemist on siis keele normidega või tegemist on selle töögrupi arvamusega, kuidas siis mina, kui nüüd selle ÕS-i kasutaja peaksin sellesse raamatusse suhtuma, kes alustab? Tema olemas selgub siis, kui temaga tutvuda, kuidagi ette võtta ja lahti lüüa ja teda vaadata. Ja see soovituslikkuse ja Norn normatiivsuse kahekordse selgub sealt siis ka sõnaraamat on varustatud lühikese eessõnaga. Kõigepealt siis veel Pikema üksikasju, oli see nii-öelda kasutusõpetusega, kus seletatakse tingmärke ja sõnade esitamise põhimõtteid ja palju muud. Minul ei ole selle kohta mingit niisugust erilist isiklikku arvamust, praegu. Tähendab kuidas seda sõnaraamatut tuleks Ta kasutada, mul on ainult arvamusi selle kohta, mis on minu arvates seal hea ja kiiduväärne ja mis on natuke halvem ja mõni mõnes osas isegi laiduväärne. Võib-olla inimesed võib-olla ootasid või, või mina näiteks ootasin vast rohkem niisugust sõnaraamatut, mis oleks andnud mulle käsud ja keelud. Need annab see sõnana raamat mulle suunad ja soovitused, et võib-olla see oli hetkeline hämming, kui ma selle raamatu sain. Kuid võib-olla jälle annab see võimaluse mulle endale loomingulisemalt asjale läheneda, mida arvab Marika? Tegelikult on eessõnas öeldud, ka sulgudes normeerib. Nii, et ta ikkagi on normeeriv. Aga. Vormid on vabamad seesama pensioniotiga mille üle Märt Väljataga juba sõna võttis ja ütles, et ta ei jäta seda parandamata ja mina ka ei jäta. Selles mõttes ta võib segadusse ajada. Mida teha inimesega, kes kirjutab pensioniotiga? Aga ma arvan, et see ei ole tegelikult põhiküsimus. Ta on väga hea abiline kõigepealt. Ja küsimus ei olegi selles, kas sõnastik on väga kuri või on ta natukene sõbralikum või kuidas talitada. Kui võtame praeguse keele olukorra, siis minu meelest ega sellest asi ei parane, kui kuri on sõnaraamat. Meil on palju kurjem, no ütleme, palju rangem sõnaraamat eelmine ju olemas kõigil laudadel ajalehetoimetustes ja igal pool, aga keel käib kogu aeg alla. Ajalehe keel ju, see ikkagi sõltub sellest, kas see madjakas võetakse nurgast kätte ja vaadatakse, mis sellega teha, visi abimees või ei võeta. Nii et kui keel juba iseenesest alla käib, siis peavad ka keeleinimesed suutma seda keele allakäiku niimoodi intelligentselt juhtida. Ma arvan küll, mitte mitte kepiga. Noh, allakäiku juhtida on kaunis raske sõna. Seda küll, aga see on natuke vale väljend tõepoolest. Ja, aga ma tegin meelega selleks, et mängida selle võimaluse allakäiku juhtida on üks neist väga halva kardanditest, mida, mida intelligentselt ei saa ütelda. Nende vahele paar sõna, nüüd ma kardan, et me tänase arutelu käigus jõuamegi mõne niisuguse kohani, kus tuleb nentida allakäigujuhtimist. Olen stuudiosse palunud ka õpetaja ja õpilase, sest et ma ise mõtlesin sirvides seda raamatut, et just nimelt seesama pension, et Marika, sa ütlesid, et teie toimetuses parandate seda. Aga kui näiteks õpetaja parandab seda kirjandis ja õpilane võtab sellesama ilusa vist 1999 ja ütleb, et see on lubatud. Mis siis saab? No tegelikult on nii, et sõna norm ja normiv ka sellel on vahe sees. Me tegelikult oleksime ilmselt ikkagi oodanud õpetajaskond sellist sõnaraamatut, mis just nimelt annab normi läbi nende soovituste, me olemegi jõudnud tegelikult selleni, millest just äsja proua Marika rääkis, et toimetustes, ajalehtedes, ajakirjade toimetustes, igal pool on olemas need sõnaraamatut. Miks me siis loeme ajalehtedest, ajakirjadest, nii koledat keelt? Ma arvan, et ainuüksi seepärast, et raamat on laual olemas, aga seda ei viitsita lahti teha. Minule isiklikult on jäänud, et just niisugune arvamus ja see, et me oleme laisad, et kas või tänavat ületades ei viitsi vaadata, mis värvi on seal valgusfoor. Selline laiskus, kui see muutub elustiiliks või mentaliteediga, siis me ei saa rääkida edasiminekust, me ei saa rääkida sellest, et nõmme keelt hoiame hoidmine iseenesest, see sõna on ju niisugune, mis tähendab. Veidi enam suhtlemist selle objekti või subjektiga. Koolis me püüame keelt hoida. Aga kuidas te siis ikkagi teete, kui on kirjandis pension? Et noh, see on nüüd üks näide, aga tegelikult on niimoodi, et me peame koolis õpetama eesti keelt sellisena, nagu ta on, see tähendab siis, et kui lubatakse kahte varianti, tuleb ka koolis õpetada kahte varianti. Nii nagu me paralleelvorme võtame mitmuses, nii nagu Me paralleelvorme õpetame võrretes ülivõrdes, nii tuleb siis ilmselt sellel õpilasel ka oma silmaringi täiendada, laiendada ja õppida kaks varianti selgeks. Mis iseenesest ei ole ju halb, mida rohkem inimene teab, seda? Aga samas seda segasemaks asi läheb sellepärast et just õpilase poolelt on jõle raske lõppude hästi-hästi mitu vormi kirjutama, sellepärast et siiamaani seal nagu rusikareegel, et pension on iga ja revisjon on Jotiga, aga miks selle uue sõnaraamatu alusel näiteks võiks ju tuua paralleeli, et miks nüüd ei või kirjutada revisjoniga kui pension võib kirjutada ja otiga ja just ma arvan, et see külvab õpilaste hulgas erilist segadust, et peab teadma kõiki erivormi mis on samas nagu trikiga, et sellepärast, et ei ole reeglit. Et just seal keeruline, kui varem võib-olla oli niimoodi, et oli reegleid rohkem, erandeid vähem, siis praegu on vastupidi reegleid vähem erandeid rohkem ja mis vahe sellel on? Tähendab, on toimunud mingisugune uuendus. Aga mille nimel? Kas võib niimoodi üldistada, hoian seened vast liiga räigelt öeldud, et et niisuguse vabaduse olemas olles võib tekkida selline huvitav nähtus, et ei olegi enam üht keelt. Et ühed on valinud endale seal nüüd muidugi siin naiivne ja selline lihtsustatud variant, aga jääme selle IIA joti juurde lihtsalt kui mingite märkide juurde, et ühed valivad endale Joti ja teised valivad endale i vastavalt siis maitse järgi, et tekib niisugune nagu kaks või mitmekeelsus, kuna erandeid on niivõrd palju. Kasvõi on siis see, et kõik inimesed kasutavadki Iideeti mõlemaid. Mul on välja märgitud siin sedelile, et näiteks sõnad akvaarium ja gümnaasium sõnaraamatus need ei ole kirjutatud, tähendab ei ole joti varianti, aga selle sõna juures akvaariumi gümnaasium nurksulgudes on märgitud Jotiga variant ei, kuna see on, annab teise käänamise. Nii et see jäigi mulle mõistatuseks, kuidas niimoodi saab olla, et just nagu peaks hääldama teisiti akvaarium ja gümnaasium ja kirjutama ei liiga? Ma ei tea, ma olen praegu arusaamatuses. Me ei ole jõudnud seda asja endale selgeks teha, milles asi? Kas see pole mitte näpuga näitavalt seal öeldud, et see on halb vorm, et seda ei maksa kasutada? Ei, seal ei ole, need on toodud seal selles mõttes, et ühel juhul on üks tüüpsõna üks käänamis-tüüpi, teisel juhul on teineteistsugune käänamistüüp. Ja väga. Akvaarium iga see on akvaariumi idee ja eks ole, aga akvaarium seal akvaariumit, aitäh. Mida kõnes kasutatakse nüüd, eks ole, ja see on nii, ühesõnaga see asi jäi, see oli asi, mis jäi mulle täiesti tumedaks. Mul ei olnud arvatavasti küllalt aega, et põhjalikumalt uurida seda. Jah, mina seda sõna nii just ei märganudki, kui ma seda sirvisin ja praegu oli ka väga raske üldse jälgida, mis siis on lubatud ja mis keelatud. Ikkagi sain aru, et nii kui jutt, aga vähe sellest, et mõlemad tähed, siis tekivad ka erinevad välted ja erinevad käänamised. Mina olen aru saanud niimoodi, et hääldamisel ja kääna ja käänamistüübil võib olla vaheldus, aga kirjutamisel kirjas on ikkagi niikuinii j kui on jutt, on näiteks niisugustes vana, ammu juba Jotiliseks muutunud sõnades nagu oksjon, mission, kautsjon ja mida siin oli veel kasutajatena. Aga ei ole, sellest on väga hea kinni võtta. Et iga meie jaoks vana asi on kunagi olnud uus ja võõras, mission, jooksjon praegu me räägime pensionist ja võib-olla 10 aasta pärast öeldakse õlgu kehitama, siis milles asi? See on ju loomulik, seni enesestmõistetav. Nii et ma arvan, see üks asi, mis teeb kindlasti kooliõpetajatele ja võib-olla ka lastele elu raskeks, on tegelikult teise teist teisest küljest, ütles selle sõnaraamatu elulähedus elule lähemale tuleks sellepärast, et. Ta näitab protsessi ka. Eks me ole ju harjunud sellega, et reeglite kogum peab olema eluprotsessist eemal peaks nagu olema seal midagi lõplikku, me võtame selle järgmiseks 10-ks aastaks omaks ja me ei vaidle enam selle üle. Aga tegelikult ei ole ju elu tänapäeval niisugune. Minu arust on kaunis vähe neid asju, mille üle üldse vaielda ei või. Seda võib sellest aspektist võtta ja täiesti saatejuhina täiesti nõus, aga, aga siis tahaks jälle visata niisuguse palli sulle ja teistele külalistele, et et seda protsessi ei ole ju võimalik raamatukaante vahele võtta, sest keel muutub iga päev. Just nimelt ja võib-olla juba mõned sõnad seda raamatut on tehtud 10 aastat, et umbes võib-olla isegi enam ja mõned sõnad on juba kas maitsetuks muutunud juba äraleierdatud või üldse juba kasutuselt vibrat kõnekeelest juba kadunud. Nii et näiteks no näiteks niisugune asi nagu mops minu arvates küllaltki maitsetu, see on nüüd mobiiltelefon, mobla mops, mops on ka üks koeratõug ja mulle tundub, aga see on, see on ilmselt minu kui võib-olla mopsi kui koeratõutundi arvamus, et seal maitsetu, mina igal juhul taskutelefoni kohta mops ei ütle, ma ütlen mobla selle kohta. No öelge, kas mops on maitsetu või on tõesti see nüüd praegu niisugune näide jälle vihkaks iseloomustavad maitse küsimuses loeb ainult selle enda maitse aru, aga ma ei saa praegu selle sinu mõttekäigu põhjus, kas kas sinu meelest on tarbetu, et mobiiltelefoni jaoks on vaps veega siis sõnastikus, sõnastikus on tugeva p-ga jamps mopp. Kas sinna juurde ei ole kirjutatud, et see on kas vulgarism või halb keelend? Siiski ei jää midagi üle, aga raamat tuleb ka selle saate jooksul lahti lüüa, sest tõepoolest ma ei mäleta, kuidas selle mopsiga on. Aga sel ajal Komobsi otsin. Tahaksin seda küsimust veel kord oma küsimust uuesti esile tuua, tähendab, et selle protsessi seisukoha pealt, et protsess ei ole võimalik kaante vahele võtta eriti kui tegemist on nii pikaajalise tööga kursis. Et mis te arvate, kas nüüd selle raamatuga olles tutvunud, kas siin on niisuguseid sõnu palju, mis nagu juba ei ole enam kõnekeeles, mis oleksid võinud välja jääda või üldse, kuivõrd peaks kõnekeelt niisugusesse sõnaraamatusse sisse tooma sellist slängi? Slängi sõnaraamat on ju midagi muud, siin on nagu slängi ka päris palju. Ma just tahtsin öelda, et minu arust släng ja kõnede on ühte sõnaraamatusse kuuluv asi ja kirjakeel, mis peaks olema siiski normeeritud ja range ja seal peaks olema välja nopitud sellised sõnad, mis ei sobi kirjadele selles kasutamiseks. Emis kirjandis tõmmatakse meil lainelise joonega alla, kui stiiliviga. Need peaksid kuuluma ühte sõnaraamatusse ja õis kui eesti keele eesti kirjakeele sõnaraamat peaks siiski midagi kindlalt ja kust võib leida head keelt. Nii arvab siis 11. klassi õpilane, kes tegelikult peaks olema selle raamatu tellija. Õpilased. Selles arvamuses vabandust, on iva küll, aga kes tõmbab selle piiri? See meie maitseotsustused on väga erinevad. See, mida teie arvate sinna sobimatuks, see võib minule tunduda sinna sobiv sellesse raamatusse ja vastupidi. Ema siis on nüüd õpilase eest selles mõttes, et kirjakeele või kõnekeele vahet mingisugust konkreetset piiri tõmmata on tõepoolest väga raske, aga ta pidas ilmselt silmas kirjakeelse või kirjakeelt normeeriva sõnaraamatu puhul just nimelt seda, mis on absoluutselt kõikide poolt aktsepteeritav nii õpilaste, teadlaste, ametnike, kaupmeeste või, või mis tahes eluvaldkonda puutuvate. Ja, ja just teist tüüpi sõnaraamat. Kõnekeelne või slängi sõnaraamat sinna võiks siis ühe või teise eluala või, või kontingendi sõnavara kuuluda, ka kirjakeelne peaks andma siiski ka grammatika reeglid. Ehk see teine peaks olema selline, kus antakse ainuüksi sõnu edasi. Marika, mis sa arvad, ma ei oska midagi arvata, see on minu jaoks natuke ootamatu, sellepärast et see sõnaraamat siin annab ikkagi ju grammatikat ka aga võib-olla ajab segadusse ka natuke see või, või on harjumatu, et kaldub väga palju juba seletava sõnaraamatu poole olemata küll selle ala spetsialist, on mul niisugune mulje jäänud, et seletav sõnaraamat on oma olekus palju vabam. Ma tegelikult ausalt öelda, ma ei tea, võib-olla härra rajamets teab, kas on üldse olemas kitsalt normeerivad kitsalt õigekeelset, kitsalt kirjakeelset sõnaraamatut, kusagil ilmast või kui, kas ta siis pole välja antud ekstra koolilaste jaoks, kes on, tundub kõige karmimat keele hindajaid praegu selle saate põhjal. Noh, ütleme selles sõnaraamatus on mõningaid sõnu, mis minu arust sinna ei sobi, mis kriitik mina olen, aga noh, miks mitte loomulikult teie olete selle kasutaja. No seda küll, aga mis tunduvad tõesti täiesti kohatud ütlemaimiseid. Sedasama maps, ma leidsin selle mopsi üles, väga hea, et me lõpetame selle matsi ära, mops on antud maps. Esimene ja teine mops, esimene on see minu vana tuntud mops Moksi koer, üks sõna ja mops, teine on samamoodi Mups Xi mobiiltelefon argikeeles. Nii et siin ei ole koostajad andnud omapoolsed hoiakud. See on nii-öelda ämber, see on tõeline. Tähendab, seda ei oleks sobinud ja see oleks pidanud just nimelt slängi sõnaraamatusse kuuluma. Mitte sellesse, ta isegi ei ole põhjendatud, sest ma ei ole lausa üldse kuulnudki säärast. Mina ka ei ole kolmandad, omalt poolt lisan, et ükski õppis seda minu tutvusringkonnas. Võib-olla on seda kasutanud keegi kunagi. Aga no nii paksu raamatutegijal ikka juhtub ja ma arvan, et see on nüüd niisugune. See on muidugi nüüd täielike norime, mina selle leidsin, sest ma ei ole seda raamatut läbi lugeda nii maps. Tänu selle mopi koerale sattus. Aga aga tegelikult seesama näide võib ju olla mis tahes lehekülje pealt, kui seda uurima hakates. Teie lihtsalt ühe koha pealt tõite raamatu lahti ja niisuguse variandi leidsite me võime või siis ju mis tahes lehekülje pealt leida ka, niiet. Mõningad ja mees ainult vast ei ole, aga kas neid nüüd ka nii palju on, aga muidugi alati jääb see küsimus, et kui valitakse juba niisugusi slängisõnu, siis miks ei valita kõiki, aga kõiki ei saa ju valida ja mille järgi valitakse see küsimus jääb nagunii ja ilmselt ükskõik, kui hästi oleks avalik tehtud, alati saab. See on niisugune juhuslik maitsevääratus, selle kohta võiks nii-öelda sealsamas tagan jupi pintsaklipslased Eesti Ekspressi nutika ajakirjaniku poolt lansseeritud väljend, mis on väga juurdunud. Olgem ausad, eks ole, aga niisugune maps, no see tuletab natuke meelde. Keskealist kirjanikku, kes püüab noorte pärast keeld tuletab seda sortima, põletab, võib-olla hakkabki tema seda kasutama, seda sõra kui kahjuks kahjuks jäävad, niisugune oht jälle on, eks ole, kui on ära toodud ja pole hinnangut antud, siis võib-olla hakkabki juurduma. Aga siis võib-olla muutub ka juba leebemaks. Kuu sündmus. Jätkame saadet kuu sündmus, stuudios on ajakirja vikerkaar toimetaja Marika Mikli, inglise kolledži eesti keele õpetaja, virve Maasik, tõlkija Harald Rajamets, inglise kolledži 11. klassi õpilane Piia sumps ja saatejuht Kerttu Soans. Tulles nüüd tagasi veel selle, mis ma vahepeal püüdsin siin küsimuste üles tõstatada, et et kuidas need inimesed hakkavad jagunema tiiga Jotiga inimesed, et mis te arvate, et kui on tehtud nüüd valik, et võtame liia, Joti, et ikkagi staadion on minu jaoks on liiga mina nüüd kirjutan teda alati ja igavesti hiiga või on nii, et oleks moodne, kaasaegne, kui ma kirjutan seda Jotiga esialgu kirjutan nii ja naa ja püüan üle minna Jotile või mis te arvate, kuidas see nüüd selle moodsusega all. Harald Rajamets, teie kui tõlkija teie jaoks on ääretult oluline. Nojah, aga ma ei oska midagi arvata selles mõttes, et midagi ennustada, mis võib toimuda selles suunas, mina isiklikult arvan, et ei oleks tarvis, ei ole õige rohkendada neid sõnu, mida me hakkame Jetiga. Tema küsimus ei ole sugugi mitte ainult selles Jotis, vaid see on vaid küsimus on käänamistüübis ja see on kuidagi. Minul isiklikult on vastumeelne niisugune väänamine, et näiteks gümnaas gümnaasiumite gümnaasiumide tahaksin mina, aga see on jällegi väga individuaalne ja isiklik, niisugune maitse võib see olla, ma ei oska selle kohta muud midagi ütelda, ainult seda, et mina küll ei tahaks, et oleks gümnaasiumite akvaariumite. Aga miks ma seda puudutasin, seda küsimust, miks ma selle juurde nagu tulin, sellepärast et selle sõnaraamatutarvitaja võib arusaamatus tekkida, et kuidas see sõna siis kirjutada tuleb, kui ta näeb, et märksõnana tähendab rasvases kirjas on akvaarium ja gümnaasium, aga sealsamas nurksulgudes on antud see Jotiga variant. Sest see on teine, teine käejutiga variant, teine käänamistüüp, kuhu siis ka vastav number juhib. Siin võib tekkida vähekogenud sõnaraamatutarvitajatel ja ma julgen karta, et kooliõpilaste hulgas on veel vähem kogenud vähekogenud sõnaraamatu kasutajaid, ka see võib aru saanud, seni nad võivad arvata, et akvaarium tulebki siis hütti või võibki Jotiga kirjutada. Aga seda ju tegelikult see sõnaraamat ei luba. Märksõnana rasvases kirjas annab ta ainult akvaarium ja gümnaasium liiga. Kas ma räägin õigesti? Jah, see on nüüd juba niisugune küsimus, mis puudutab seda selgust koostamise selgus, mitte lubatavuse piire. Ja just nimelt koos koostamisse ja koostamisel. Peeti koostajatele väike niisugune siis ütlemine, et see tekitab segadust. Noh, ilmselt siis läbi vigade saadakse siis teada ikkagi lõpuks, et on liiga. Aga nüüd selle muutuse juurde veel tagasi tulla ja ajakirja vikerkaar on ometi üks niisugune väga, väga kus on väga palju kaasaegset ilukirjandust sinuga ja, ja üldse on see üks äraütlemata hea ajakiri, minu arvates siiamaani kiidame seda siin. Nii et kõigi roosasid pilvesid täis rosaid, roosaid pilveid. Marika, kui nüüd läheb seal autorite toimetamiseks, kas sina vaatad seda, et peab olema? Kogu ütleme kogu artikli puhul valitud i või oti partei, aga kui on tegemist ilukirjandusliku teosega, et siis võib olla nii ja naa nii ja naa, et kas toimetajal on nüüd mingi omasid juba, kui asi ei puuduta otse ortograafiat, siis on toimetajal käed algupärandi toimetamisel kaunis kinni. Kui autor otsustab kirjutada pension või nagu Jaan Kaplinski kirjutab, tuld näinud, kuulnud, siis see on tema püha õigus. Ja siis üks asi veel, härra Rajamäe tõlgib ja mina olen mitte just teda ka tõlketekste toimetanud. Ausalt öeldes. On tõlkijal oma nägu, jaantoimetajal oma nägu on isegi sõnajärje suhtes, mis eriti torkab silma inglise keeles tõlkijate töödes. Mina näiteks panin saksapärase sõnajärje, minu hea kolleegi ei pane. Nii et keelest rääkides keel ei ole ju kunagi jäik. Selles mõttes mulle meeldib just selle sõnaraamatu suhteline pehmus. Ma saan muidugi aru, et see on paljudele raske, võib-olla et kus on vaja hinnata mingite niisuguste objektiivsete parameetrite järgi jah, etteütluste koolikirjandit. Aga selle küsimuse juurde tagasi tulles, et ja üks asi on ilukirjandus, teine asi on tõlge või artikkel? Kõige esmane põhimõte on näiteks artikli puhul see mõte peab olema selge. Ükspuha, kas tegemist on tõlkeartikli või originaalartikliga. Ja sõnad peavad olema õigesti kokku ja lahkukirjutatud. Ja kirjavahemärgid peavad olema õiged, aga ülejäänud, ma ütleksin, on maitse küsimus. On juba päris nii. Mis te arvate? Kuidas te suhtute suure ja väikese algustähega kasutamisse, lubatakse rootsi kardinaid suure tähega? Millest siis juttu, kas Rossimaal valmistatud kardinutest või, või sellest, mis ta üle kantud, rootsi nyyd on praegu lubatud jah, Rootsiga kardinad suure algustähega. Jah, sellega sõnajärjega on küll naljakas. Kas see ei tekita segadust tekitav, mina räägin ühest ja teie vastate mulle teisest tekitab ja kas seda me võiks kirjas? Just nimelt niimoodi eristada, see on ju imeilus ja tore võimalus muidugi, kui me räägime midagi jah, seda küll, aga ilmselt rääkimise juures me tajume ka intonatsiooni. Me tajume miimikat, mismoodi mulle vastatakse. Aga kui ma kirjutan ja seda Me just selle sõnaraamatuga tahamegi, mida ma mõtlen, selle panen ma kirja ja järgmine suudab seda minu mõtet sealt kirjast lugeda. Mitte niimoodi, et võib nii ja naa. Tahtsite midagi lisada? Ja ma tahtsin seda lisada, kõik, mida te siin minu kõrval istuvad inimesed praegu selle viimase küsimuse kohta rääkisid, on väga õige. Kuid ma tahaksin sellele juurde lisada siiski seda, et meie keelesüsteemi ja struktuuri säilimise ja püsimise seisukohalt on niisugused küsimused nagu kokku ja lahkukirjutamine ja suur ja väike algustäht siiski teisejärgulise tähtsusega. Teil on õigus, nendel on kahtlemata oma tähtsus, nii nagu siin. Minu naabrid ja kaasesinejad on juba rõhutanud. Ka need ei ole esmatähtsad. Meil on praegu keele struktuuri, lagundamise ja hävitamise nähtusi, teisi, mis on palju olulisemad. Nii et mina isiklikult olen valmis niisuguste asjadega leppima, kuna tuleb, tuleb jälle mingisugune õigekirjutusreegel suure ja väikese algustähe või kokku- ja lahkukirjutamise osas. Minul on seda hea meel kuulda, et te ütlesite, et see on võrreldes nii mõnegi teise küsimusega siiski pisiasi, et kunagi ei ole ma olnud neis kahes küsimuses eriti tugev. Kui ma siin praegu raadios püüan saadet juhtida, siis ei paista see väljaga tehes kirjaliku ajakirjanikutööd, siis on alati küsimus, aga muidugi rootsi kardinad on tõepoolest selline näide, mis ikkagi võib tekitada probleeme. Marika Mikli ütleb siis ilmselt selle peale, leebe inimesena siis probleemid lahendada. Tuleb lahendada ja mul on, see on hea küsida alati keeletoimetaja käest, mis tema arvab ja kui temaga momente ei oska kindlalt arvata, siis ta helistab Eesti keele instituuti. Nii et tegelikus elus ta nii on. Tähtsam on võib-olla see, et kui ühtemoodi tehakse, siis tehakse läbi terve numbri või on ajakirjale omane. Väljaandele teatas stiil. Aga tõesti, ma olen härra rajametsaga 110 protsenti nõus, see ei ole nii oluline. Olulisem on seesama allakäigujuhtimine ajakirjanduses ja see on palju tabamatum stiil. Ma kohe ei teagi, kas sõnaraamat siin üldse aitab. Mingil määral aitab, aga üldiselt jah, teil on õigus, sõnaraamat siin ja ei aita sõnaraamat. Lause õpetust me ei, meil ei valgusta eriti need näited, mis siin on toodud, nende hulgas on ka mitmesuguse väärtusega näiteid, aga üldiselt see on ikkagi leksika, see on ikkagi sõnavara asi, millega tegeleb Saaravat. Aga kas olen õigesti aru saanud, et või lihtsalt ütleme siis praegu nii et et seesama raamat ilmselt ka järgmine niisugused normeerimat sõnaraamatut hakkavad aina ja aina enam ja enam lähenema siis elule ja palju lubavusele? Ei arva seda. Võib-olla see meile praegu ainult tundub nii, las las natuke läheb aega mööda. Uusi sõnu tuleb kindlasti. Aga seda oleks targem küsida võib-olla mõne keele inimese käest, kes oskaks ilma tüütud ja noh, mõnes mõttes mõttetud lisatööd tegemata öelda, kui palju on tegelikult norme vabaks lastud? No hea küll, pensioni ja need, kas need on päris normide vabaks laskmised või lihtsalt võimaluste väljapakkumised, kuidas võib vähemalt öelda. Siin on kõrvu põhikul väga raske. Noh, ma arvan, et ega meie siin päris põhikute, nagu see jõle siis Tegelikult ma meelega siia keele, sisikonna tundjaid ei palunudki, sellepärast et, et ma arvan, et valdav enamus siiski kuulajail on, on ka lihtsalt keelekasutajad ja loodetavasti nende hulgas on ka keelehuvilisi. Meie siin oleme selle raamatu adressaadid, eks ole, ju meie hakkame tarbijaid kasvatama tarbijad ja kasutajad ja, ja selge see, et, et meil tekivad just meil tekivad niisugused küsimused, mis siis seda raamatut kasutades tekivad. Aga nüüd kuulates siin Marika mikrite, ma ise ma olin ka veidi eakam, kui ma siia tulin ja nende minutite jooksul on minu sõjakuse hakanud vähenema, sellepärast et kenasti räägid, et tõepoolest võib-olla see asi on isegi loomingulisem, kui ma saan niivõrd suurte võimaluste vahel niivõrd laiade võimaluste vahel valida, aga, aga samas ma nüüd jälle pööran oma näolaua teise otsa, kus istuvad inglise kolledži õpetaja ja õpilane ja ma usun, et teie olete siiski samal arvamusel nagu siia saatesse tulles. Et siiski oleks vaja ja muide mitte ainult teie, vaid ka ajakirjanduses on ilmunud artikleid, kus on viidatud sellele, et oleks vaja siis kui niisugune oleks vaja ühte veel. Kuidas enne teiega Piia sumps enne juttu, et oleks ühte veel, et oleks vaja ühte niisugust, just, mis on sellele inimesele, kes alles kes alles hakkab seda keeleruumi tundma õppima. Võib-olla on see raamat vanematele inimestele, kes on juba õppinud eesti keelt, kellel on juba eesti keeles oma niisugune maitse tehtud, võib-olla tunnevad ennast kaunis pakiruumi ja kes elavad vabalt, kes ei kirjuta enam kirjandeid, kes kirjutavad artikleid, novelle, romaane või räägivad kodus omavahel juttu telefonis silmsidemes, igatepidi, aga need, kes just õpivad ja tahavad saada vastuseid küsimustele, et võib-olla nendel oleks ühte raamatut veel. Venemaal provomiklile veel üks küsimus, et kuidas te suhtute taolistesse maitseasjadesse lõpukirjandis näiteks kui ma kirjutan pensioni Otiga või iga. Oletagem, et ma kasutan seda sõna kaks korda mõlemat korda erinevalt, kas siis teie kui hindaja aatagemad hindate seda tõmbate selle ühe emma-kumma neist maha või loeta selle õigeks, sest nii on lubatud? Ei saa asjadest rääkida, millest midagi ei teata, mulle on jäänud kirjandite hindamine siiamaani. Noh peaaegu et hilise keskeani täielikuks mõistatuseks, ma arvan, et teie õpetaja oskab paremini öelda, mille järgi on minu endagi kirjandeid hinnatud teinekord halvema, teinekord Parema hindega, ma ei oska öelda. See ei ole mitte ainult ju keelehindamine, seal on mingid oma tabamatud parameetrid. Tõesti? Jään võlgu. Mis puudutab nüüd kirjandite hindamist või mistahes eesti keeles tehtud grammatika hindamisse, siis õpetajad ilmselt ei pea valeks ühte ega teist lubavad mõlemat varianti ja on aina rõõmsad selle üle, et õpilased on kasutanud seda sõnaraamatut või vähemalt näitavad oma lugemust sellega. Võib-olla nad muidugi lihtsalt ei tea, kuidas kirjutad. Tähendab, üldiselt on koolis vähemalt mina oma kogemuses olen kasutanud seda, et hind on õpilaste, seda, mida ma olen neile õpetanud ja tegelikult sellised näited, mida te siin Jotiga, gümnaasiumi või staadion. Ma ei ole oma elus üheski töös näinud, et keegi Jotiga ja sellepärast olen ma nii väga üllatunud, et kust võtavad, kust see variant loomulikult võib-olla äkki võiks hoopis, kirjutas veega seda sõna alguses sõnaraamatutegijail on ju 1000, muud võimalust, et ta on kusagil kuulnud või näinud, et, et see on üllatuseks, miks ta nurksulgudes üldse pakutakse või või kust on võetud selline hoiak, et näitame ka mingisugust vale variant. Tahvlile tuleb alati kirjutada õiged variandid. Raamatus peaksid olema ainuüksi õiged variandid. Ajalehest peaksime lugema ainult sellist teksti, mis on korrektses eesti keeles. Nii et kirjandi kirjutaja peaks usaldama iseennast välja näitama omaenese tarkust ja lootma hindaja mõistvale suhtumisele. Ma õiendaks natuke veel, ma tegelikult enne vastasin küsimusest mööda pensioni, parandaksin Kiliks, hinnet maha ei võtaks, aga päris rasvaselt ja punaselt parandaks. Kui lossis lubatud, siis ei ole õigust sellepärast ilmselt hinnet maha võtta. Aga lihtsalt hakkab vastu ja kuna on lubatud Parandada nii nagu me stiililikkugi parandame või näitame ära, et see on kohatu. Ta ei saa, ei tea, missuguseks veaks lugeda ja noh, üldiselt on läinud kirjandite hindamise puhul ka võtnud hoogu just nimelt see jooned enam on sisu tähtis kui õige keeleoskus, mis näitab jälle seda, et hea hooga mäest alla Ma olen päris veendunud, et, et mõni niisugune teravmeelne. Ma arvan, et see on noorem kirjanik, mõni võtab kätte ja selle õigekeelsussõnaraamatu põhjal teeb mingisuguse huvitava dialoogi, näiteks kirjutab mingisuguse huvitava jutustuse, kus on kaks tegelast, üks esindab üht, teine teist keelevõimalust. See annab niisuguse võimaluse sedasi mängida see raamat minu arvates, aga mis te arvate siiski sellest minu eelmisest riietusest, mis puudutas seda, et et et see raamat on vast vanemale kasvatajale kui kooliõpilane? See võib küll õige olla, on ju. Eks me kõik siin lähtume oma aspektidest, istuge oma mätta otsas. Ühel on omad mured ja omad huvid, aga see on vist tõesti õigused. Koolilastel võiks olla väga selge, kindel, suhteliselt väike õigekeelsussõnaraamat. See võib ju täiesti teoks, aga kuna see on arvutis kõik. Ja kui nii läheneda asjale, siis langevad paljud miinused selle raamatu puhul tegelikult ära. Millest me rääkisime. Aga mõelge sellele, et kui te olete kooli lõpetanud ja Teile, siis võib-olla enam see väike õigekeelsussõnaraamat nii-öelda ei kõlba siis te võtate välja selle suure raamatu, siis te loete sealt kõiki neid variante, mida teile on koolist pähe taotud, et seda nii ei kirjutada, vaid kirjutatakse teistmoodi, siis kujutage ette, millisesse segadusse tegelikult koolilõpetaja satub. Eriti kui eesti keel ei ole tal eriti tugev aine, näiteks. Ta peab ilmselt siiski oma õpetamise töös lähtuma ka juba sellest. Võib-olla peaks õpetaja lapsele sisendama ka seda, ehk see on nüüd koolivõhiku inimese arvamus, et ole julge ja proovi ära satu segadusse. Elu ongi segane asi. Mida keel õpetaja mas? Ja kolisime ikkagi päris nii ei saa, et seal me õpime nüüd ühe raamatu järgi ja, ja siis, kui see kool on läbi, et siis te suudate võtta teise raamatu veel, kui me räägime raamatukaalust. Et suudate selle teise raamatu veel kõrvale ja vaadata, et seal toimuvad lahknevused, aga selles samas suures raamatus on sees ju siis needsamad väikese raamatu reeglid, nii et pea kaotamiseks pole põhjust. Kui see, mis on koolis omandatud, on hästi omandatud, siis järgnevast sate sujuvalt läbi ja tegelikult noh, igasuguse raamatu eesmärgiks on ju arendamine, nii et kui me oskame analüüsida Siis tuleme toime. Kuu sündmus. Te kuulete saadet, kuhu sündmus stuudios on Marika Mikli virve Maasik, Harald Rajamets, Tiia samps ja saatejuht Kertu, saad. Ma tahaksin ütelda nüüd sõnaramagi raamatu kiituseks ja võib-olla siis lähebki nii hästi, et aeg saabki teise mai gladideks midagi ütelda. Sellepärast ütlema kohe praegu ära, et laituse asju on siin küll ka. Tähendab kõigepealt kiitus selle eest, et lõppude lõpuks on saanud selgeks eesti tähestik, 1938. aastal, kui mina kooli keskkooli õpilane olin, siis oli see tähestik juba selge, kõik need. Raadiosüžeed ja kõik olid ilusasti paigal. 30 aastat hiljem, 1968. aastal oli asi ka põhimõtteliselt selge, näiteks Valgma-Remmeli eesti keele grammatikas oli veel seal on korralikult antud. Eesti tähestik veel 30 aastat edasi, 1998. aastal ei olnud selgust enam olemas, sest siis olid meil kasutada tolleks ajaks see on siis möödunud aastaks veel üsna uued. Teatmeteosed eesti keele käsiraamat, eesti ortograafia, nendes oli tähestik antud segaselt ja valesti, sest see konksuga Tsee millega algab Apekija, millega algab mitmesuguseid muid võõrnimesid, see oli tuntud ühte ritta. C MUU w yksi ja üksiloniga märkusega, et tähendab on veel kasutusel näiteks niisugused võõrtähed. Nüüd on siin täiesti korralikult ehitatud ilma suuremate kommentaaridega, aga täiesti korrektselt, see on kohe üks kiitus. Järgmine kiitus eelmistest. Õigekeelsussõnaraamatust ei olnud inimesel, kes kahtles sõna väldetes võimalik teada saada, kuidas on näiteks seda tüüpi tegusõnadest nagu võima oma. Kuidas on siis tähendab oleviku ainsuse teine, kolmas ja, ja nii edasi need isikud, vormid, säält oli lugeda ainult, et võin ja toon ja Tuin minevik lihtminevik, eks ole. Aga kas või kas me võime või võime, kas me toom toome või Toome, kas me tõime või te tõite või tõi, tõime ja tõite, seda ei olnud võimalik teada saada, nüüd on see täiesti olemas, siin kõik ilusti. Näete kooli õpilane, noogutan selle koha peal, järelikult kellelgi oli see ikka tähtis peale minu siis kiitus. Järgmine kiitus on see, et raamatus on võetud. Õiendatud mõned valesti tarvitatavad asjad näiteks märksõna sisse juurde on sinna toodud sisse viima ja on seletatud, et ei, et see ei tähenda. Ja siis mida see ei tähenda, ei tähenda kehtestama, maksma, panema, sisse seadma, kasutusele või käibele võtma. Samuti märksõnana ümber puhul on võetud vaatluse alla ja kriitika Allase ümber vaatama. Jah, mida ju väga palju kasutatakse, ma olin üpris üllatunud, et see on täiesti vale. See on täiesti positiivne, et see on sisse võetud, neid näiteid on veel terve rida, seal aga, aga piirdume nendega. Samuti on kiidan ma raamatutegijaid selle eest, et sõna selle erinev kasutamise kohta on seisukoht võetud ja juhitud tähelepanu sellele et näiteks töötavad erinevates tubades, see erinevates on pandud loogilistesse sulgudesse ja, ja nendele, kes on jaksanud või viitsinud kogu selle sissejuhatava osa läbi lugeda, need teavad. Loogilistes sulgudes loolis, loogilistesse sulgudesse pandud asjad on eriti rangemalt laiduväärse laidetavad, kui on mõned tähendab erineva erilisena erinev joon eesti keeles kujunenud nagu omamoodi artikliks. Väga tihti ei ole teda üleüldse vaja mitte millegagi asendada ja ma ei tea ühtki teist keelt, kus oleks nii pikk artikkel, mis me neid võib, mis võib olla näiteks kuuesilbiline erinevatele. Eks erinevates tubades võib-olla siis, eks ole, kui punases ja kollases ja värvist lähtume, siis istuvad erinevates tubades noh ainult just siis, kui on seda kuulajale, kui sellel ajal. Toda vaja aja, kui, kui need toad tõesti on erinevad ja kui see on oluline, et nad erinevad ja mille poolest nad veel erinev, aga muidu on eri tubades. No eri tubades on ka ainult sel juhul, kui seda on vaja rõhutada, et nad mitte mitte ühes toas ei ole, eks ole. Kuidas siis muidu on? Õige nad istuvad kahest toast. Mitmes mitmes toas, jah, ei, õige, see oleneb täiesti sellest, mida tahetakse ütelda, meil on. Kui me selle erinevate otsa nüüd komistasime, siis ma ütlen, et, et meil on isegi tõlgitakse teistest keeltest, näiteks ütleme, saksa keeles või soome keeles on tekst. On, räägitakse paljudest Saksamaa linnadest ja eesti keeles tuleb sisse tiitri tiiter. Tähendab, filmi puhul on lugeda, et, et paljudes erinevates Saksamaa linnades see on see juhtum, kus teil on absoluutselt, ei ole vaja, kus ta risustab keelt ja eriti veel televiisori ekraanil, kus peaks säästlikult ruumi kasutama, kus ei ole ruumi selleks. Niisiis nüüd minu kartustest ja ootustest lähtudes ma võtsin kohe kontrollimise mõned asjad, üks kartus oli, et kas äkki eesti keeles ei ole nüüd uus sõna tekkinud ööse ja genitiivis omastavas käändes ööse, ööse ja osastav siis öösel. Sellepärast et miks ma seda kartsin. Vaadake sellest suurest. Seletussõnaraamatust ei ole võimalik, palli järele vaadates ei ole jõudnud ö tähe nimel, aga räägitakse öös seal öösel eeloleval öösel, tähendab see, et niimoodi üldse saab ütelda, see eeldab, et peab olema sõna öösel öösel, öösel, aga ei ole õnneks niisugust täna siin siiski ei ole. Öösel on ikkagi ju määrsõna ajamäärsõna, mida saab, peab saama ja saab alati asendada sõnaga öösi. Ja niipea, kui öösel ei saa öösi sõnaga öösi asendada, niisiis on ta vale kohal, tähendab see ikka, see oli ööl. Ja ikkagi sel ööl ja ja, aga kui öösel, see tähendab üldiselt täna öösel võib küll ütelda. Ühesõnaga, seal öösel ja, ja ma kartsin, et see on viimati siin sees, aga ei ole samuti ei ole, oli mul veel üks kartus, et järsku on sees nüüd pühendama ka selles tähenduses pühitsema, sest ikka jälle võib kuulda muuseas ka eesti kirjanikudelt ja hiljuti ühelt ministrilt mitte kuuldavasti ajalehekirjutises, et olevat jesuiitidel niisugune põhimõte, et otstarve pühendab abinõu, see ei vasta tõele, jesuiitidel ei ole niisugust asja kunagi olnud, nendel on otstarbe pühitseb abinõu ja pühendab pühendab ei ole seesama, mis pühitseb ja seda ei ole ja siin ei ole ka neid segamini aetud, siin on pühendamine. Ja võib-olla kui raamat oleks ilmunud aasta hiljem, võib-olla oleks see juba vabaks lastud? Ei usu. See on harjumus, pigem seda kirjutad, seda väga palju. Nädala pühendab abinõu, kuidas teadki pühendama, ei ole mingi mingi vanem. Säilimise ees alla ei anna ja ja isegi ja aga see on väga levinud meil isegi väga väga raamatus Cybermanni kilotari Jakopli saksa-eesti sõnaraamatus on õigesti sekk häälitas, mitmes otstarbe pühitseb abinõu, aga näiteks saksa-eesti fraseoloogi fraseologismiga ja väljendite sõnaraamatus 1973 on sekk Haliftindi mitte. Siin on pandud muidugi mitmesse, millegipärast ükskõik otstarve pühendab abinõu, aga ei pühenda pühendada, võin mina oma töö oma pühendada näiteks võitlusele eesti keele puhtuse eest ja võin pühendada teose oma abikaasale või kallimale. Ja ja selle saate me võime seda arendada pühenduda kiirt armastavatele inimestele, seda me teemegi. Ma loodan, et te tõite sellised täpsed näited plussmärgiga näited ja teil on ka välja võetud miinusmärgiga näiteid. Aga tõepoolest, me niimoodi selles saates väga täpselt väga üksikasjalikult ei suuda läheneda sellele teemale. Kahtlemata ei jää see viimaseks saateks teemaluist 1999 ja kindlasti võetakse siin ja seal veel sellel teemal sõna. Tahtsingi selle saatega kuulajad nüüd teavitada, dada sellest tõsiasjast, et eelmisel kuul oktoobris ilmus eesti keele sõnaraamat ÕS 1999 mis maksab küll päris palju, ligi 600 krooni, kes just enne ei tellinud 390 krooni eest seda pool aastat tagasi oli selline võimalus. Vaatamata sellele, et on kallis, vaatamata sellele, et tekitab palju küsimusi kindlasti ikkagi meie siin kõik tahame, et meil see oleks, soovitame ka teistele eesti keelega tegelevatele eesti keelt kõnelevatele, inimestele ja tiraaži on juba tõstetud, trükitakse juurde, sest pidevalt saab otsa, tähendab, inimesed siiski on nõus loovutama raha niisuguse asja eest ja, ja tegelikult ei ole ju kallis 600 krooni. Sellise kokkuvõtva keeleraamatuist. Mina tahaksin öelda seda, et õpilasele sellist suurt raamatut Kasutada on keerukas et oleks kättesaadav kõigile. Te küll ütlesite, et 600 krooni ei ole suurrahaga. On küll suu hurra, Viller selle raamatu eest võib olla suur. Kui me hakkame vaatama neid plusse ja miinuseid, siis tähendab räägime selles, et 600 krooni on suur raha. See raamat võiks olla kättesaadav õpilaste jaoks või mistahes keelekasutaja jaoks internetis. Mis mulle meeldib, selle raamatu juures on see, et siin on ilusti suurelt kirjutatud. Siin on näha, millega algab see lehekülg, missuguse tähekombinatsiooniga, millega lõpeb, on sõnaraamatuid, kus on trükk nii peenikene ja kitsas, et. Selle kasutamine on raske. See on selle juures minu meelest pluss ja õpilased, kui leiavad neid erinevaid variante, siis nad tunnis kasutavad ja me saame palju naerda. Õiendan ruttu ühe vea ära, kui rääkisin enne draamat, maksab ligi 600 krooni 580 sisse. Harald Rajamets just kirjutas mulle paberi peale siia, et roosikrantsi Keele-Kirjanduse Instituudis saab seda raamatut osta ka 520 krooni eest. Kaupluses kaupluses. Siis on seal keele Kirjanduse Instituudi all kauplus Ateena. Vabandan, selline täpsustus. Ja mida arvab Tiia Suns? Mina arvan, et iseenesest on väga hea, et üle tüki aja on jälle üks uus sõnaraamat välja tulnud. Ja hoolimata nendest mõningatest küsimustest, mis tekivad, on siiski oleks parem koht, kui sa eelmine sõnaraamat, kust vaadata järele neid probleeme, mis tekivad ja just keele kasutamise. Et iseenesest on tore nähtus. Mul on kahju, et Harald Rajamets sai nii vähe oma üksikasjalikke märkusi selles saates ette tuua jääd, miinused jäid kõik ütlemata, sest negatiivne kangelane on kirjanduses huvitavam kui positiivne. Ma arvan, et tuleks tegelikult rääkida ka neist, jah, võib-olla tõesti ühes ja esialgses saates on natuke palju korraga, aga ma oleksin tahtnud neid kuulata, sest mulle tundub, et härra Rajamets on ainuke inimene siin saates, kes on asja võtnud ka täiesti tõsiselt ja märkinud üles plussid ja miinused ja see on väga oluline. Ma arvan, tegijatele kõigepealt. Aga mis puutub nendesse klassidesse miinustesse, mis teie härra rajametsa välja noppinud, siis te ju kirjutate sellest artikli, mida oleks praegu võib-olla isegi hea kuulajale öelda, kes on asjast lähemalt huvitatud, millal võib kustutada? Aga mul ei ole veel kokkulepete ajakirja keel ja kirjandus, aga ma olen leidnud, et peaks nüüd kirjutama selle kohta midagi ei vaikida, saa ütelnud üks Eesti elule, aga millal see jõuab ja esiteks jaaja ja ajakirja tiraaž on väike, nii et see ju lauale ikkagi väga vähestel lugejatele. Aga tõepoolest, ma pean ütlema, et jah mõned väga olulised negatiivsed märkused, mõned laitused jäid nüüd siin küll välja ütlemata, aga see oleks tõesti läinud liiale ja paljuks. Ja, ja siiski meie saade oli mõeldud peaasjalikult mitte öelda üldse ainult kasutajale, mitte koostajale. Koostaja eeldab täiesti teistsugust lähenemist ja kriitikat selle raamatu kohta. Aga seda küll ja usutavasti ei, ei astu keegi minuga vaidlusesse. Keegi ei vaidle vastu, kui ma ütlen, et see raamat on igal juhul hea etta, ilmus. Ja seda kahtlemata. Igal protsessil peab aeg-ajalt olema konkreetne väljund, mille kallal rappida ja mida kiita ja kust edasi minna. Tänan väga külalisi, kes tulid saatesse, Marika Mikli, ajakirja vikerkaar, toimetaja virve Maasik, inglise kolledži eesti keele õpetaja ja sumps. Inglise kolledži 11. klassi õpilane Harald Rajamets, tõlkija. Mina olen saatejuht Kerttu Soans, minuga kohtute uuesti kuu aja pärast, seniks kõike head. Kuu sündmus.