Stuudios on saatejuht Ain Leetma, Tallinna Jaani koguduse õpetaja, magister Ene Hiion ja Riina Silvast. Tänases saates teeme juttu kiriku muutmisest ja sõnastasime selle niimoodi. Kas kirik on ajast ja arust? Küsimuste alla tulevad ühiskonna muutumine, kiriku muutumine või muutmine seoses ühiskonna muutmise muutumise ja arenemisega põhimõtetest, mis on kehtinud varem mis kehtivad praegu ja erinevatest usulahkudes, tänapäeva kirikus ja kiriku õpetusest erinevalt aegade läbi. Kui teil on soovi kaasa mõelda ja oma mõtteid avaldada, siis tööpäeviti saab helistada telefonil kuus 314 313 või numbril kuus 314 311. Kirju on võimalik saada raadio kahe aadressil. Gonsiori 21 Ma esitaksin kõigepealt küsimuse Sull Arne, sellest, et kirik kui selline, mis on ühiskonna üks osa Eestimaal, kirik järjest järjest Teadvustab oma kohta ühiskonnas teadvustab oma rolli ja samas me võime vaadata läbi ajaloo, seda, kuidas ühiskond on arenenud. Põhimõtted, mis vanasti kehtisid, ei tarvitse enam üldse kehtida ja võivad olla isegi tunnistatud vääraks. Ja kirik kui üks osa sellest meie igapäevasest elust muutub, areneb. Aga ma olen jäänud siiski selline tunne, et väga paljuski kirik on jäänud kinni oma oma õpetuses. See, kuidas kirik on välja kuulutanud mingisuguse õpetuse ja inimesed ei saa sellest lihtsalt enam aru, sest kirik ei käi ajaga kaasas. Kirik on aegunud, kirik on ajast maha jäänud ja ta ei kuulutama sõnumit vastavalt meie kontekstile, tänapäeva inimese mõttemaailmale arusaadavalt. See on piisavaks põhjuseks, miks inimesed ei tule kiriku juurde, inimesed ei mõista kirikut, kui kui seda võib-olla mõistetav kirik ise. Jah, ja mida sa küsid siis, miks kirik ei suuda arendada iseennast või kirik, miks kirik ei suuda ennast muuta vastavalt vastavalt tänapäeva kontekstile? Oi, see on väga raske küsimus üldse teda niimoodi paugupealt vastata ammendavalt igas mõttes, et selles mõttes ma mõtlengi, et võiks hakata vastama või üldse arutama siin sedasama mõtteliini pidi, nagu sa nagu sa jätkasid, üldse esitasid, tähendab mis tähendab, et kirik ei tule kaasa või et tema on jäänud endisesse kinni. Kui asja niimoodi püstitada, siis igatahes on see kirikuviga, et on jäänud endisesse kinni, sest kõik, mis on mööduv sellel on ka mööduv väärtus. Ja kui kirik sellesse kinni jääb, siis ta teeb siin täpselt samasuguse vea nagu ükskõik mis teine asi. Näiteks kui meie tänapäeval jääme oma armsasse nõukogude aega kinni, siis me teeme kõike ja ükskõik, kas siis on inimene kirikuinimene või ta ei ole kirikuga tegemist on siis tegemist riigiga või on tegemist kirikuga. Ükskõik mis asi, kui tema jääb mingisse minevikku, väärtusesse kinni, on, loomulikult teeb loomulikult hea. On täiesti selge, et selles suhtes mul nagu midagi ei ole selle selle vastu öelda, et kirik sellega vea teeb. Ainult et. Küsimus, mida kirik tegema peaks? See on juba raskem. Sest siin tuleb nüüd kõigepealt hakata Ta uurima või mõtleme järgi selle üle, et mis asi on siis see mööduv, mööduvad väärtused mille külge kinni jääda, kas kõik on mööduvad väärtused ja kui kõik ei ole, mis siis ei ole ja mis siis on? Siin tulevad kõik niisugused küsimused ja kuna me inimestena kõik piiratud olema, siis on täiesti selge, et me ei saa ilma vigadeta elada ja me ei saa lihtsalt ilma vigadeta tulla minevikust olevikku ja minna edasi tulevikku. Ikka on ju nii, et jääb, jääb järgi igasuguseid relikte ajast ja arust nähtusi mis klemmid klammerduvad, kammitsevad. Seal ju igal igaühega nii tegemist mingil moel. Ka kirikuga tähendab sellisel moel me jõuamegi selle juurde. Kirik ongi ajast ja arust, mida ma püüan siin nii viisakalt ära tõestada. Kui kirik kattub sellega, mis lihtsalt ajaloos juhtub, mida inimene arvab või nojah, mida inimene siis jumalast arvab, antud juhul kui kirikuga tegemist on siis loomulikult kirik peabki muutuma, ta võibki kaduda, kui kirik on seotud ainult sellega, mida inimene arvab jumalast mõtleb või mida ta usub. Mis mõtet siis kirikul enam varsti on, tõepoolest, maailmas lähevad ju rahvad kõik segamini, see protsess jätkub, vähemalt praegu pole näha mingit pidamist. Kultuurid lähevad segamini, inimesed hakkavad teineteist mõistma, paremini, religioonid, usundit, kõik hakkavad teineteist mõistma, paremini. On täiesti kujuteldav. Kirik võibki kaduda ja peabki kaduma, kui temal on tegemist ainult sellega, mida inimene jumalast arvab. Kõik religioonid ju midagi arvavad jumalast. Ja kui protsessi nii võtta, et meie areng läheb edasi siis me peame hakkama ikka järjest paremini arvama, möödunud asju kõrvale heitma. Ja, ja muidugi niimoodi võttes. Kirik võiks muidugi täiesti kaduda minu meelest. Või õigemini mitte kaduda selles mõttes, et ta nüüd päris ära kaob, hoideta, sulab mingite uute protsessidega kokku. Eta oma minevikust pärit koormad kõrvale heidab ja on rohkem seotud oma kaasajaga. Et see oleks kirikutee. Ma küsin, sellesama küsimus on nüüd Riina käest, püüame Riina enda poole saada, et, et sul on nüüd ära teha. Tähendab, mina olen tegelikult selles vestluses nii-öelda inimene tänavalt, et teie vaidlus, diskussioon käib ikka selle ümber kiriku institutsioon, et ma olen aega täiesti nõus, et need tänapäeva protsessid võivad tõesti selleni viia, et kirik kui, kui selline, mis ta praegusel hetkel eksisteerib, et ta ka. Et kui me vaatame kahekümnendat sajandit jaa, aga seda kohutavat meedia arengut ja seda informatsiooni vahetust, mis toimub ja seda informatsiooni hulka, mis tegelikult inimestel peale tuleb. Et sellel pool on tekkinud hoopiski teised iidolid, hoopiski teised jumalad lausa inimestele tähendab ka elavad inimesed, popstaarid on tõusnud sellisesse seisundisse, et neid jumaldatakse, nende poole vaadatakse alt üles ja, ja nende elufilosoofia või see mõte või sõnum, mis nemad kannavad, ükstapuha, mida nad siis teevad, kas nad laulavad või kirjutavad või mis iganes on nii-öelda teistele lihtinimestele nii-öelda kõrgemaks sõnumiks on. Et see on küll väga selline tõsine probleem, et noh, inimesed ei väärtushinnangud, kui selliseid on, on väga erinevad nendes vultikultuursetes ühiskondades. Aga teisest küljest, kui vaadata nagu Euroopa arengut ka, et nagu rahvamassid segunevad, omavahel rahvused segunevad, aga samas on nagu kirik kui institutsioon seotud ka teatud kindla rahvuse kultuuriga, eks ole, et võib-olla sellest otsast nagu vaadata, et, et kirikud loomulikult peaks reformima, sest nagu Aarne ennegi mainis, on väga oluline see, et kui ta mingi ühiskondlik reformatsioon ehk ühiskonnakord muutub, siis noh, kirik peaks sellega nagu kaasa minema ja ma konkreetselt nagu Eesti kiriku juures seda tõsist probleemi, et kui näiteks noh, võtame kõige tavalisema asja, et kui tuleb turule üks šokolaad, eks ole, siis loomulikult üritatakse seda kõigepealt nagu lastele pähe määrida, selles mõttes, et lapsed seda tarbima hakkaksid sellega harjuks, eks ole. Ja et ei läheks võimalikult võimalikesse laiadesse massidesse viia, seda sõnumit ja šokolaadi on hea, nüüd seda tuleb osta, eks ole, siis minu meelest väga suur, noh, haug, teisti tekkis nõukogude ajale, et noh, lapsi ja, ja hoiti noh, kirikust maksimaalselt nagu eemal, et nad ei tea üldse jumala sõna ja piibli täiesti tundmatu, et asjada selles mõttes, et ka ka mina kasvasin selle põlvkonnaga üles, et kõik see info, mis minuni on jõudnud, täiesti kummalist teed pidi ja mul sellest kirikust kui institutsioonist ta ka väga väärastunud, kummaline pilk tekkinud. Et nüüd minu arvates on kiriku üks eesmärke on ka see, et kui ta tahab muutuda, siis ta peab muutuma nende põlvkondadega, mis nüüd nagu peale ka saavad, eks ole, silmas pidama ka nende huve, sellepärast et kirik jääb püsima ka sellel juhul, kui tal on nii-öelda ütleme, halvesena tarbija ehk siis, kui tal on need inimesed kellega ta suhtleb, või, või noh, kes üldse tema juurde nagu tulevad siis paistab, et see noor põlvkond või mis noor mina enam olen, küll aga, aga no ütleme see keskpaljuga. Et see nagu see nagu kiriku juurde tõesti, võib-olla ei tule enam, sest tal on nagu väljakujunenud maailmavaade, väljakujunenud elurütm ja seda elurütmid ei tahagi üldse muud, eks. Et peaks nagu mõtlema selle peale, kuidas võib-olla lapsi nii-öelda kiriku juurde tuua, et see on minu meelest kiriku tulevik, jaagu püsimise püsimajäämise üks üks aluseid, nagu ma arvan, nii. No küllap Küllap loomulikult kõik need protsessid ühiskonnas on loomulikult keerulisemad, kui ma üldse siin seda oma raadiosaates suudame üldse nimetada mükalt osutada mõningatele asjadele. Selge, see on minu meelest see näide sellest šokolaadist oli väga tore näide et meie inimesed ju mõnes mõttes eluaeg peame kasvama täiskasvanute poole sest öeldakse küll, et inimene on kaheksateistaastaselt, on täiskasvanud ja mõeldakse selle all, eks ole, ta siis füüsiliselt enam tavaliselt ei kasva. Aga ega siis inimene ei ole ju ainult käntsakas liha. Et see inimene on siis täiskasvanud, kes enam liha poolest ei kasva. Vaide inimene peab ju kogu aeg oma lapsikusest välja kasvama ja kus me lapsikuks jääme, me jääme lapsikuks. Noh, see on jälle üks laiem küsimus, aga ütleme praegu nii, et me jääme lapsikuks vähemalt nendes punktides, millest me midagi ei tea. Ja loomulik siis, kui kui ütleme, kirikuasjade kirik on jäänud ühiskonnast kõrvale, rohkem kirikuviga pole, see on ühtlasi ju selle Nõukogude Liidu vigagi, kes ta on surunud kõrvale. Ja kui nüüd kirik kõrvale inimesed loomu poolest loomulikult siis, et ei tea kiriku asjadest eriti ja kui siis nüüd tullakse, pakutakse ühte või teist lapse tasapinnal šokolaadi ütleme ükskõik mis asi välja mõeldakse, mis usund. Üks inimene mõtleb välja, mis ja mis kunagi ei saagi läbi lüüa, sest ta jääb ühe inimese seisukohaks lihtsalt kogub endale mõningad pooldajad pakub seda šokolaadi inimestele, kes nendest asjadest midagi ei tea, laps muidugi võtab, kus, aga maitsev on selge see kergem kättesaadavus kergem kätte. Ja vot siin see on see ütleme Eesti kiriku ja mitte ainult eesti kiriku, vaid üle maailma. Selle 2000. aastase kristliku kiriku häda on see, et tema tema kipub kangesti jääma minevikku, ajast ja arust vormile külge ja siin on muidugi öelda põhjused võivad olla negatiivsed, võivad olla teatud mõttes ka isegi positiivsed. Ma julgeks öelda, et see ei ole sugugi halvasti mõeldud vaid milles on asi. Asi on nimelt selles kristluse olemuses. Et milles on kristlus olemas? Paari sõnaga öeldes on selles Jeesuses Kristuses on meile näidatud täiesti printsipiaalselt uus vahekord jumalaga. See tähendab seda, et ma toon näite, et kui näiteks kujutame ette, et maakera või see universum pidi umbes 15 miljardit aastat vana olema, kujutame ette, et 15 miljardi aasta pärast on maa peal Kareli elu ja inimesed elavad. Ja kujutame nüüd ette, need on täpselt samasugused inimesed nagu meie siin praegu ümber laua istuma igatpidi samade nõrkustega, samade puudustega tähtsamad siis 15 miljardi aasta pärast on kristlik sõnum ka alati uus ja modee moodne. Miks sellepärast, et seal printsipiaalselt uus vahekord on antud jumalaga. Nii mõistab kristlus ennast. Ja see, see on tingitud sellest, mis pärast kristlus seda oma oma seda ühte sõnumit kannab alati. Aga mis jäävad, hädaks, tuleb hädaks, lööb selles, et see, kuidas seda ühte sõnumit kommenteeritakse see hakkab muutuma asjaks iseendas. Nii tekivad dogmad. Kõigepealt on dogmat seotud alati oma ajastuga, tähtis on kõikides nendes vanades ristiusu dogmadesse. Seda praegu tunnistab iga haritud, haritud ja arukas kirikuinimene tegelikult. Et igatahes vanad kõikides vanades dogmadesse tegelikult iva tähtis, mida öelda taheti ja alati tuleb vaadata, mida meie tänapäeval teistmoodi kommenteeriksime. Siin. Aga noh, nii nagu inimestena nõrgad oleme, me ei saa kõiki asju ümber mõelda. Ja võime niimoodi sekundaarse vahetada ära primaarseks Need, mis asjad, oleme ise kommenteerimiseks välja mõelnud, hakata pidama neid asjaks endaks. Ma toon ühe näite sellest, ma olen seda vahest võrrelnud selle, et mikspärast pastorid räägivad kirikus nisukesed Võu niisukese häälega. Et minu meelest, sest on see selline, selline kõneviis, vähemalt osaliselt pärit sellest, et kirikuruumid on suured ja akustika nõuab, et kuuldavuse pärast, pastor peab rääkima teatavat teatava aeglusega, et kaja jõuaks vaibuda ja sõnad oleksid kuulda ja teatava tugevusega. Ja see annab häälele teatava niisuguse. Ma ei oskagi nimetada pastorliku kõla. Aga kuidas läheb areng, edasiareng läheb nüüd niimoodi, et inimesed käivad kirikus, kunagi oli, niisiis käidi kirikusse kuuldi, et pastorid nii rääkisid, see hakkas muutuma vabaduse mõõdupuuks. Katse kutsus pastor vestmas rääkida, vähe on, küsi, märkas ta ikka jumalat, usub ja kas ta ikka õige õige kirikuõpetaja on ja nii edasi, et midagi ei ole teha, see on meil inimestel mingi naljakas asi küll niimoodi, et me võtame siuksed, kõrvalised asjad, teeme need mõõdupuuks. Ja just see on minu meelest üks komistus Kivi kirikule. Ta ei suuda suuda mitte ainult Eestimaal Eestimaal eriti ja nendes idabloki maades aga ka Läänes mingil moel ei ole. Ei ole päris selle suure arengutempoga ühiskonnas sammu suudetud pidada. Ta ei julge selles mõttes, et minu meelest on kirikuviga ongi see, et Ta on juba liiga liiga konservatiivne äärmuslikult konservatiivne selles mõttes tõesti, et kui sa seal kirikus ja siis kuulad seda pastori kõnet, siis selle peale mina lihtsalt magama selles mõttes, et ma isegi ei erista neid sõnulisest kola, mu kõrv ei ole harjunud eristama sellisest kõnest sõnu. Aga vaatasin, jälgisin tee, printsess Diana matused ja seal võttis sõna nagu käente piiskop. Ja tema jutt oli lihtsalt tõeliselt nauditav selles mõttes, kuidas ta rääkis ja kuidas ta tema intonatsioon ja äärmiselt haaravalt ja et siis ma jäin tõsiselt huviga kuulama seda, et noh, ka see on üks selline võib-olla detail, mis nagu vormiline detail, eks ole, selle kiriku muutmise juures, aga samas sa kogu kirikuarhitektuur ka, et et noh, iseenesest on ju väga hea kirikus käia, sellepärast et seal sa tunnetad just nagu seda aegade sidet ja ajaloo sidet. Nagu see juurdetunnetus tekib jälle. Aga noh, et kuidas nagu nagu kirikusse nagu inimesena selles mõttes juurde tuua või noh, ka see, et ma olen jälginud, et, et noh, miks siis inimene üldse nagu kirikusse läheb, et selles mõttes, et see on nagu, nagu peretraditsioonis ka juba, et seal maailma vaata, kui see on perekonna, see maailmavaateline küsimus, eks ole, kirikus käia, koguduse liige olla, eks ole. Ja siis samas, et noh, et kui juba lapsed kasvavad seal, et noh, täiesti pühapäeva hommikul kell 10, eks ole, minnakse välja ja kui see niimoodi perekonnas edasi kasvab, et, et, et siis on nagu, nagu loomulik, et noh, et sellel puhul ütleme selliste sellistes kultuurides nagu võib-olla kirikuformatsioon reformatsioon ei olegi nii oluline, sellepärast et alati me kõik oleme nooruses metsikud, eks ole. Nagu muutume Vagamaks, mingi 30 40 aastane, kui meie enda tekivad lapsed seal ühiskondades võib-olla see küsimus ei ole nii teravalt üleval, et nad ikkagi pöörduvad nende vanade traditsioonide juurde varem või hiljem tagasi. Et kui me ei kuule oma vanemate sõna 13. 15. aastaselt, siis me hakkame neid tahes-tahtmata austama taas 30 aastaselt, kui meil endal lapsed, eks ole. Ja samas ma arvan, et Ta seisis stabiilsetes ühiskondades nagu võib-olla see küsimus ei ole nii terav, et võib-olla just et kus need ühiskondlikud muudatused on toimunud, väga tugevad, seal toimuvad ka inimeste psüühikas ja, ja nad tahes-tahtmata hakkavad otsima mingit tuge kuskilt mujalt. Minu meelest keegi oleks üks just selline võimalus inimestele, kus nad saaksid tuge just nimelt, et kui kuskilt mujalt, siis toimub võõrandumine, eks ole, üksteisest, inimesed muutuvad üksikumaks ja neil ei ole kellegiga rääkida. Ja lähed kirikusse ja kuuledki sedasama kõminat. Enne ütlesite, eks? Mitte õnneks mitte jah, just selles mõttes, et mitte enam nüüd igal pool ja see võib tulla. Seda küll jah, et see seeria kunstiline liialdus, et siin siin jah, kuidagi tõesti peaks mõtlan midagi välja, et noh, kuidagi kui ta atraktiivsemaks, sellepärast et noh, aga selge ju, et meil süstitud sisse nõukogude ajal seda täielikku kiriku ehitust ja ja et on selge, et kõikidele inimestele on eelarvamus ja, ja mõned kuulajad, kes kuulavad meie saadet praegu noh, et et ajavad seal jälle mingit kirikut. Et noh, et noh, selles mõttes, et, et, et seal peab olema tõesti mingi selline noh kuidagi mingi võimalus inimesi vähemalt kaasa mõtlema, rääkima panna, sest see on selge, et pühamusse sisenedes, et seal üksi iseendaga jumalaga. Et, et sellel on selline hinge puhastav efekt, seda meist igaüks, eks ole. Me jätkame oma saadet edasi teemal Kirik kas ajast ja arust või kiriku muutmine. Stuudios on saatejuht Ain Leetma, Tallinna Jaani koguduse õpetaja, magister Arne Hiiob ja Riina Sildos. Kui proovi kirjutada, siis võib seda teha raadio kohe aadressil. Gonsiori 21 või siis helistada päeviti luterliku tunni telefonidel kuus, 314 313 või numbril kuus 314 311. Tulles tagasi kiriku muutmise juurde ja selle juurde, kuidas kirik, mina siiski arvan, et ei täida oma funktsiooni selles mõttes, et minu jaoks on kirik ajast ja arust. Ja see, kuidas kirik ei suuda edastada oma sõnumit, minu ettekujutus tegelikult kirikust on ju selline, et et inimene, kes tuleb kirikusse tõesti sellepärast, et otsida jumalat, et noh, need põhjused on seal mitmed, nagu Riina juba eelnevalt välja tõi. Jaa, Arne teab seda oma vaimulikud Ena kes tuleb sellepärast, et saada laulatatud, kes tuleb sellepärast, et tõesti nagu traditsioonid, et vanaema käis leeris ja nüüd tahad, et tütretütar käiksgaleris ära. Kuid inimene, kes tuleb kirikusse selleks, et ütleme siis lihtsalt, et saada kordama suhe jumalaga, et kuidagimoodi inimesele on jumal tema elus väga tähtis. Ja kui ta tuleb kiriku juurde, astub kirikusse sisse. Arhitektuuriliselt kena ehitis annab tõesti sideme aegadega erinevate ajastute ka. Ja kui see kirik, kes on siis formuleerinud, needsamad dogmad sõnastanud need õpetused, mis tulevadki teatud aegadest teatud ajast ei suuda inimestele seda edasi anda, siis minu jaoks on kirikust välja, tähendab ma, ma ei saa sellest aru. Aga nüüd minu küsimus oleks teile mõlemale ühele vaimulikule teisele, siis kui mitte vaimulikule tavainimesele. Et mida kirik peaks võiks tegema, teha selleks, et, et inimestele tuua paremini seda sõnumit või et inimesi noh, ütleme siis kiriku juurde tuua kui või küsime niimoodi, et millised oleks need võimalused, et inimesed tuleksid kiriku juurde. Kirik läheks inimeste juurde, Riina. Nojah, üks tee sellest selleks oleks vist noh läbi muidugi kooli või selles mõttes haridusega, mida ma enne ka rääkisin, et et noh, see on selge ju, et kristlik religioon on üks osa Eesti kultuurist vaieldamatult. Et noh, et kuidagi neid aru saama, seda kasvõi ajaloolised kiriku ajalugu mingil määral lastele peaks õpetama, et, et vähemalt nad oleks üldse kursis, eks ole, kristluse põhimõtete ja, ja 10 kasuga millega iganes. Ja läbi selle juba nagu ühest küljest, aga teisest küljest no mis nõukogu, mida mina nagu otsiksin kirikult, kui, kui institutsioonid on siis dialoogi nagu dialoogi võimalust, sellepärast et noh, kirikusse konkreetselt sisse astudes, seal on tegemist tõesti pastori monoloogiga. Et kuidagi saada noh, et üks asi on, et inimene mõtleb kaasa, et noh, et just see aktiivne kaasamõtlemine või kuidagi tahaks ju noh, selles mõttes, et et kui sa lähed kirikus, et, et sa tahad vastust alati mingitele küsimustele, et ega sa muidu ei lähe ju selles mõttes, et üks asi on see, et sa lähed sinna sellepärast, et see tee on sulle juba tuttav, sa oled harjunud käima ja see on kuidagi selline refleks, mis seal tekib ka nagu, nagu süüa nälja tekkides, eks reflekse tahad süüa. Et aga noh, sellel puhul tõesti, et sa lähed mingite küsimustega, saad vastust saada. Et mina olen alati mõelnud, et mina püüdlen nagu dialoogi poole. Et see nagu minu meelest puudub Ja tähendab, siin on kastav, kui, kui palju ta nüüd jahe ma saan aru, sa mõtled nüüd 100 protsenti puudub, domineerib. Just sest väikeste koduste koguduste puhul kindlasti väikestes kohtades see kindlasti on olemas, sest on ju otsene side nagu kirikuõpetaja Kaja ja noh, kuna ma ei ole ühegi koguduse liige, sellepärast ma tean kindlasti liiga paljudele inimestele selle sellise avaldusega, aga võib-olla võib-olla see on minu arvates üks selline võib-olla. No liiga või liiga võibki teha siis, kui arvatakse, kui inimene arvab, et teda kritiseerida ei tohi, siis talle võibki seda liiga teha, et teda kritiseerida natuke, nii et selles mõttes võib see liia tegemine olla, tegelikult ei ole ta midagi loomulik, dialoogi vajalikkus on. Aga siin on nüüd noh seda on kirika püüdnud sellest kõik kirikutöötajad annavad endale täiesti aru, et see on vajalik. Aga küsimus on see, kuidas seda teha. Ja see mõnes mõttes küsimus minu meelest, mis, mis tuleks lahendada hästi kiiresti ja teisest küljest, mida kuidagi ei saa lahendada hästi kiiresti, ma võin tuua ära põhjused, mida, mida kirikumehed tavaliselt toovad. Mispärast ei saa lahendada kiiresti. Üks asi on see et no ma ootan, võtame konkreetselt Eestimaal need inimesed, kes läbi raskete Nõukogude aegade ustavaks jäid kirikule. Nemad on kandnud neid kogudusi, viinud edasi hoolimata kõigest, mis ümber toimus. Nüüd tulevad järsku muutjad. Emad ei lähe enam kaaslasele uute asjade, nende uute asjadega, meie maailm muutub nii palju, et kui me muutumisega ja muutmisega hakkaksime sammu pidama, lausa sünkroonselt käima, iga muutusega kaasas, siis lõpuks oleks nii, et vist olekski ainult üks suur muutumine ja üldse mitte midagi, keegi ei saaks midagi aru, jah, ma toon ühe näite kohe. Näiteks kui laulud, vanaaegsed, laulud, mida peaks tegema, oletama, et tuleks võtta midagi moodsat, eks ole. Mida me võtame, kui me praegu veel räägiksime lamba lambava, peaksime võtma lambada meloodia, siis naerdakse, et see on juba ajast ja arust kuigi kaua, kaugel see aeg oli siis, kui lauldi siin lam vaadata, eks ole, kell 10 aastat ei ole, tähendab et ühesõnaga 10 aastat on praegusest, kui me võtame puhtmuusikaga, eks ole, et see on juba niivõrd pikk aeg, et selle aja jooksul jõuab juba kui palju muuta kõik. Ja siis, kui lõpuks võtame, siis nüüd niimoodi, et mis laulu meloodia järgime, laulame siis lõpuks on nii, et keegi ei oska üldse mitte millegi järgi. Et, et see muutuse muutusetempo on niivõrd suur, et selle järgi on ennast raske muuta muuta, siis ei saa üldse midagi teha. See on üks asi, teine asi on jah, see, et et need inimesed, kes soovivad, kes, kes ei lähe enam muutustega kaasa, nendele ei saa näkku sülitada pöörata selg ja minna nüüd ei pane neid tähelegi enam. Ja siin alati, kui nüüd kirik nii käitub, siis alati saab talle öelda, et ta liiga vähe puutub ja kirik saab ise väga hästi aru, et muutub liiga vähe, muutub jah, liiga vähe, aga keegi ei saa midagi siin muuta. Selles mõttes ma arvan, mina isiklikult arvan et mis puudutab meie Eestimaad, meie rahvast, riiki, kirikut, meie tahame, et kõik muutused toimuksid üleöö ja kiiresti, mõne aasta jooksul ei. Peame majanduses mitu aastakümmet ronima, enne kui läänele lähedale jõuame, peame riigi poolest seaduste poolest kõige poolest peame ka kiriku asjades ja kõigest muust. Et selles mu meelest on tähtis just see meie enda teadvustamine, et asja tuleb viia dialoogi, püüd seda teha, aga ega me ei saa ju ka, eks ole maailma parandajad olla, et need kõik asjad liikleksime kohale lausa korda. Aga see on täiesti õige muutmine, muutmine selles mõttes, et ajaga kaasa minna on täiesti vajalik. Ja muidugi üks häda, move nimetatakse ühte asja veel. Et üks asi veel, et kui veel minna nende muutmistega lausa kaasa, siis tekib veel üks oht, nimelt see, et kirik kaotab koha kus võidaks kogeda kõige kõrgemat püha. Miks? Sellepärast, et siis sa lähedaseks tuiskamiseks. Aga kui muutmisi lasta, toimuda natukenegi viivitades, siis jõuab valida, millised viisid on õigemad. Ta oli just see, et, et kui kirik lõpud lõpuks kaotad selle koha, kui ta muutub ikka väga-väga ilmalikuks või ütleme nii, et ta erinevam üldse miskipoolest Milt kõigest muust siis tekib küsimus, millest enam vaja. Et mis funktsioon tal on, need vahest nii võrrelnud, et et kujutame ette näiteks, et on olemas üks jalgpalliselts, eks ole. Mehed käivad koos, mägedad palli, ühel päeval leiavad, et võiks õlut ka juua, hakkavad õlut jooma, lõpuks on niimoodi, et õllejoomist lähevad nii suureks, mõtted ei viitsi jalgpalli enam mängida. Tekib küsimus, mis mõtet on jalgpalliselts enam maksta seal liikmemaksu ja kõik selle liitu maksu eest saksa minna kohe kõrtsis õlut osta, ilma Seltsita. Et sama asi ei hakka kiriku puhul ikkagi alati juurde, et et nii nagu politsei on erinev haiglast, nii peabki kirik olema erinev politseisse, haiglast, eks ole, või raadiomajast ka. Samas jälle, kui me tuleme siia raadiomajja, et meie siis mõtleme ja arvestame seda, mida seal raadiomajas tehakse, mismoodi siin töö käib, mismoodi eetris kõnelemis kõneldakse kõik, samas kirikust läheb ikkagi teatud nüanss teisiti iseloomulikult, eks ole. Aga samas on muidugi väga õige nagu sina ütled, et et see, see dialoogivajadus on kasvavalt olemas. Noh, loomulikult ühe kiriku ei tohiks tasuta meelelahutuskohaks, eks ole, et muidu me maksame kõikide tuuride eest 50 krooni pileti eest, aga, aga siis seesama nii-öelda silma nad loomulikult mitte, et see, see jah, et absoluutne õigus on küll teil, kui te räägite selles, et muutused peavad toimuma, aga, aga noh, mitte nii kiiresti, mitte nii kiiresti kaasas, siis võib midagi olulist kaotsi minna. Tõesti. Nii see nagu on aga aga just, et, et praegusel hetkel mulle tundub niimoodi, et et Muhamed liigub nagu mäe juurde, eks ole. Et tundub, et arstivist jõuab kätte see moment, Eesti kui mägi peaks aga Muhamedi juurde minema, et et kuidagi peab leidma tee tõesti nagu inimeste juurde tagasi selles mõttes, et mingid need vahendid, aga mina ei oska tõesti öelda, kuidas, kuidas seda teha. Mina oskaja mina oskan ühe näite varal, ega ma tegelikult ka muidugi ei oska, päris ei ole nii tark, et oskaks öelda päris, aga ühe näite varal Moskvat. Kas seda oled mõelnud, et meie oleme siin ju praegu, kes oleme mägi Muhamedi ostetud ja seda küll. Et see on väga hea näide. Ma sattusin hiljuti lugema seda ajakirju. Kirjutas Inglismaa anglikaani kirikust ja seal anglikaani preestrid olid varem, kes oli harjutanud žongleerimist, kes oli harjutanud igasuguseid trikke, rattaga nööri peal sõitmist ja seda kõike tehti kirikus selleks, et, et inimesi tuua rohkem kirikusse. Seal on nüüd üks näide Inglismaalt, kus kirikuõpetajad on püüdnud noh, lausa ütleme, lakke hüpata selleks, et Tuua kirik inimeste juurde või inimese kiriku juurde ühendriikidest on üks, üks näide, kuidas inimesed pidasid teenistust ja armulaua leiva ja veini asemel kasutati chibsaja Coca-Cola. Ja oli meeletu protsent neid inimesi, kes ütlesid, et see oli kõige tähendusrikkam teenistus kogu minu elus. Ja. Minu küsimus praegu oleks. Et need meeletud sektid mis eestimaal valitsevad, mitte ainult Eestimaal igal pool maailmas. Et kas ei ole, ütleme nüüd Eesti konteksti tulles natukene kiriku nagu tegemata jätmine, et inimesed lähevad sinna, kus tehakse rohkem, kus kus inimestega tegeletakse, kus inimesed tunnevad, et nad on vajalikud, nende peale pööratakse tähelepanu, neid haaratakse kaasa. Luterlik kirik küll teeb oma tööda, eksisteerib, aga, aga see mägi ja Muhammed Ja ta ei anna järele. Ei see näide, muuseas, mis meid kõiki naerma küll ajas Chipse Coca-Cola tegelikult oma sisult väga tõsine näide. Sellepärast et räägin jälle sellest suurest sündmusest jaamadustest, eks ole, et kui Briti monarhia on kahjuks vanemaid monarhia maailmas ja omab ka väga pika ajalugu ja kui seal Khano ühiskondlik surve oli nii suur, ehk siis Briti monarhia peale kuningannale. Et esimest korda üldse nii-öelda monarhia ajaloos langetatakse lipp poolde vardasse, eks ole, Diana matuste puhul kõigele tegelikult kuningliku perekonna liikmega enam tegemist siis siis sama urisev rahvamass andis nagu selles mõttes oli väga tänulik ainuüksi selle liigutuse pärast, et tegelikult see on formaalsus, see on meie jaoks ka noh, mis nüüd siis lipp poolde masti, eks ole. Aga seal oli nii tugev, niisugune sümboolne tähendus, inimesed nagu inimesed ka olid väga tänulikud selles mõttes, et noh, nendest peeti, nendest tehti nagu välja ka nendele tuldi nagu järgi, eks ole, nende nõudmistele nende leinane nende nõudele nii-öelda. Et noh, see see ka see Chipsid ja Coca-Cola tegelikult, et ajab naerma, aga teisest küljest nagu inimestele mõjub siiski väga hästi, et, et ka nende eest hoolitsetakse või nende peale mõeldakse, et kuigi kuigi noh, see ongi kiriku üks eesmärke, eks ole, oma lammaste eest hoolt kanda nii-öelda. Aga teisest küljest seda tehakse juba nii iganenud vormis, et inimesed on sellega harjunud, nad ei saa sellest aru, ei saa nagu muutunud selliseks noh, tüüp protsessis kogu aeg niimoodi olnud, aga kui sa korra teed, see on nagu nagu marketing liigutesse, kuradeid, teistsuguse liigutuse ja nad kohe on sulle nagu väga tänulikud, tulevad kohe sinu juurde parema meelega nad noh, aga seda nii-öelda rohkem ostma. Need on need, et noh, see on küll ketserlik, nende. Tahan öelda, et kiriku isend kasin ja maagi tyhikursustele Vaest mõnes mõttes võiks, võiks olla, aga see võib-olla peaks salaja toimuma. Sest kui see välja tuleb, et siis hakatakse ette heitma kohe, et nüüd nad teevadki saanud niisuguste asjadega ajavadki oma kauplemist? Selles mõttes nojaa, aga piltlikult muidugi jah. Jaa, see leiva ja veini või see Coca-Cola ja mis need olid siukseid Sipsid ja nende küsimus on nüüd puhtalt selles, mida tähendab armulaud. Et nii või teisiti, tee on praegu tegelikult suurte kirikute vahel lähenemisprotsesse ja on protsesse, kus mõeldakse dioloogiliselt läbi ja palvetatakse usus, et saada selgust nendele küsimustele, et kas on see võimalik või ei ole. Ja seda ei oska praegu veel öelda, see on just üks protsess, mis vajab aega. Seda ei saagi lahendada niimoodi pauku, et kas kuidasmoodi see asi on? Muidugi mis, mis puudutab inimesi, kes sellest vaimustusid, siis ma ei tea. Noh, ma olen lubanud ennast ja kirikut, kui palju kritiseerida, teeksin kahe kritiseeri kriitilise märkuse nende kohta, et tähendab kui nüüd asi niimoodi läheb, mis lausa mulle meeldib ja mulle ei meeldi, kas see on siis ikka kõige õigem. Kui me viimselt mingit tõde oma elus otsime, siis minu meeldivus ei pruugi olla see see tõde või see näitaja. Ma kardan, et niimoodi kirik kaotab jälle oma funktsiooni ikkagi, kui ta päris nende seaduste asjadega kaasa läheb. Turul valitsevad siis ikkagi jääb küsimus, milleks kirik, joome niisama kokat ja sõime Chipsi, lõppude lõpuks esimese. Stuudiost saadet teemal kirik kas ajast-arust kiriku muutmisest? Ja stuudios on saatejuht Ain Leetma, Tallina Jaani koguduse õpetaja, magister Arne Hiiob ja Riina sildas. Kui kuulajatel on soovi oma arvamust avaldada kirja teel, siis on võimalik seda teha raadio kahe aadressil. Gonsiori 21, raadio kaks või siis helistada luterliku tunni telefonidel päeviti kella 10-st viieni, numbritel kuus, 314 313 või numbril kuus 314 311. Ma tulen taas tagasi selle teema kortsud, et meil on juttu kiriku muutmisest ja me jõudsime väga huvitava teema juurde. Mulle meeldis tagasi, võrdles Muhamedist ja mäest. Ja, ja ikkagi minu küsimuseks nüüd head, et need antud tänapäeva ühiskonnas selles ühiskonnas, kus meie elame, 20. sajandi lõpp, Tallinn mida võiks teha. Eesti kontekstis selleks, et, et lähendada inimesi kirikule või, või minna ise inimeste juurde, et noh, ma olen väga õnnelik selle üle, et meil ei peeta teenistuse ladina keeles. Ja samas ma tunnistan ausalt, et ma jookseks kirikust välja, kui restor kargaks lakkija teeks kukerpalle. Jah, jah, näeksin tegelikult mingisugust vahepealsete, et kirik, kes läheks kaasa inimestega ajastuga samas kirik, kes, kes oleks ka oma põhimõtetes just nimelt selle ajastu formuleeringuid kinni, tähendab see põhimõte, mida ta kinni hoiab, see lihtsalt tehakse inimestele selgeks vastavas ajas. Aga ma kuulan niivõrd paljudelt inimestelt, et, et ma olen kirikusse ja ma ei saa sealt mitte midagi, ma lihtsalt lähen välja, et tuim jutt No ma mõtlesin ka enne selle peale nagu, et kui teie omavahel olete nagu dialoogis, siis, siis nad räägite tihtipeale sellistest asjadest millest ma ei saa lihtsalt aru, sellepärast et, et ma ei oma nii-öelda sedasama andmebaasi, mida teie omad ja see ongi üksteise õpetuse küsimus. Et see õpetus ei ole nii lihtne telesaabkümnesse käsku panna, see ei ole lihtsalt niimoodi. Et üks võimalus, no selles mõttes, et inimeste inimesed üldse aru saaksite, mis seal kirikus tegelikult räägitakse, sest keel on arhailine, eks ole, ka ühest küljest, aga nad üldse saaksid aru, mis toimub, eks et siis on ikkagi seesama nagu selle läbikasvatus ja minu meelest on, on väga hea selline kirikupoolne kasvatus nagu nagu on pühapäevakool. Et minu meelest see on küll väga tore, et kui lapsed saavad seal käia, nendega tegeletakse, meile räägitakse, piiblilugusid ja, ja kõik see on, need on ju ka sellises muinasjutt oli siis vormis, eks ole, mida lapsed väga nagu kenasti vastu võtavad, et et üks võimalus, see samal hetkel siin noh, Tallinnas, et oleks võimalik nagu kasvõi ütleme, mingisugustena mingite väikeste kirjade näol, mida oleks võimalik Postgadesse postkastidesse panna, et kus on, eks ole, see kirikusse kogunesid noh, et lähinaabruses, eks ole. Et need noored perekond saada oma lapsed sinna tuua, kui need lapsed juba käivad ja siis on selge, et sa vestled oma lapse küsida, mis sulle täna räägiti, mis teiega tehti ja noh, nagu inglased by step, et samm-samm haaval seepärast teada eestlased oma loomuselt on ju kõik sellised Boxitis istuvad oma mätta otsas ja kõik on Andrese ja Pearu ise teavad paremini, mida nad teevad. Ma panen sinna kirikusse minna, eks. Et, et noh, võib-olla see, et see on üks, üks üks võimalus nagu käia suhelda ka inimestele. Et see, see, ma näen, et see reaalne suhtlusvorm on praegu juba olemas ja töötab väga hästi, et võib-olla ka see on minupoolne nägemus, sest üks võimalustest üks võimalustest Ma tahtsin lihtsalt öelda seda, et tegin siin juttu enne nendest sektoritest, eks ole, et kas, kas see on ka kiriku muutumise vormed. Et rina väga ilusasti ütles ära selle, et lastega pihta hakata, sellepärast et minu arusaam on ka selline, et ütleme, inimese kristlik maailmakäsitlus algab kodust ja, ja mida nooremast peast, seda lapsed on siirad, nad võtavad niivõrd ilusasti vastu. Ja no mis, ma tahtsin just öelda, ongi see, et, et kirikupeana teatud mõttes kiriku seinte vahele, mitte füüsilises mõttes. Aga samas ma tõesti ei tahaks, et ütleme, armee jookseks, ma olen kuskil kunstisaalis aina juurde karjuks kõrvalseisjat, Jeesus armastaks. Lihtsalt ühe mina ükskord ühele nendega, kes mind pöörama tulid, üks kolme Paide bussijaamas siis mina nende jutule Jeesus armastab sind, küsisin, et miks te mind vihkate küsisid, et mismoodi me vihkame siin. Me tahame sind ju usule kutsuda. Vihkate ju, te ju armasta mind selle läbi, et ei küsigi, kes ma olen. No kas te olete, kes te olete, siis ma olen kirikuõpetaja? Niimoodi uhkuses ehmatasid, eks ole, tähendab küsimus, ma ei küsigi inimeselt ma lähedale rääkima, et Jeesus armastab sind. Äkki äkki on see niisugune usuhiiglane, tegelikult see misjonär peaks küsima enda käest loogiliselt võttes, kust tema teab seda. Enda asjadega ongi nii, et et sektid ja asjad, nemad kujunevad ju ikkagi subjektiivsel alusel. Inimene võib tõsimeeli saada mingi impulsi jumalike asjade mõistmiseks. Ta teeb selle ümber selle läbi, et ta hakkab iseenda ümber tiirlema. Jälle tuleb üks uus grupp, ta ei arvesta sellega, et on ju ka teisi inimesi, kes, kes maa peal elavad kellega kõigega meiega jumal tahab rääkida ja räägib mingil viisil. Iga inimene tavaliselt teab, et keegi, miski kõrgem on olemas, vähemalt sellel viisil, siis võime öelda jumal räägib iga inimesega. Ja, ja noh, kuidasmoodi nüüd üks inimene võtab kätte ja hakkab siis ennast selleks keskmeks pidama, nii ta igatahes teeb. See on psühholoogiline kiusatuse, jälle üks sekt valmis, tungitakse edasi, aga üldiselt ma arvan, see see tavaliselt on ikkagi usuline lastehaigus. Ja minu meelest tekstide oht nii väga suur ka ei ole, sest lastehaigused põetakse läbi muidugi mõne inimese sandistavad seda, seda tõesti mõni inimene võib sandistada niisuguste asjade kaudu aga mõni lihtsalt põeb läbi ja kuuluavad, mis mul on isiklikult üks küsimus ja mis minu meelest üks küsimus jääb dialoogis ühiskonnaga. Seeemm Muhamedi mägi selles selle küsimuse raames. Et lõppude lõpuks on ikkagi üks distants, mis alati jääb kirikule ühiskonnaga, mitte alati ilmtingimata, aga faktiliselt vist küll see on see, et. Kirik jääb ju ikkagi ühe ikkagi oma sõnumi juurde, mida algselt tunnistatud edasi kantud ja mille pärast need inimesed, kes kirikus on, üldsegi üldse on kirikus see, et Jeesuses Kristuses võime näha uut vahekorda jumalaga mis ei ole mitte kvantitatiivselt uus, et meie mõtleme natuke edasi ja siis saame veel midagi juurde, vaid seal kvalitatiivselt uus kuhu meie ei saa enam lihtsalt hüpata üle oma varju. Ja see, see distants ilmselt. Ja see võib tekitada ka kõige suurema ja kõige suurema valmisoleku puhul dialoogiks võib tekitada probleeme, et kirikuse sõnum nõuab või mingil moel selle aktsepteerimist. Aga siin on ikkagi üks pehmendusel olemas. Ma ütlesin, et mingil moel tähendab kes, kes kuulub kirikusse või kes, kes võib-olla kristlane. Me ei ütle ette kuidasmoodi sündmust. Kristluses peab mõistma inimene, kes leiab, et see, mida Kristuse kaudu meile öeldakse. Et, et sellel on talle midagi öelda. Ja kui ta tuleb leerija kirikusse, siis ta ongi kristlane. Kirik ei küsi ega hakka peale käima, et kuidas sina usud ja anna nüüd vastust kuidasmoodi, sina usud? Mina olen isegi lugenud, et selline asi isegi katoliku kirikus maha võetud, kuigi katoliku kirik puidurand on, et on jäänud katoliiklus ainult preestrite suhtes, aga mitte ilmikute suhtes. Et nii ma olen vähemalt kuulnud, ma ei tea, kui õiges on. Aga jah, tähendab sead kiriklikud surveavaldused minevikust need on ju seotud täiesti jälle ühiskonnaga, mõtleme, millises ühiskonnas vanasti üldse elati, olid saar oma rangete seadustega siis tulid igasugused kuningad, olid veel läänes ja keisrid, igal pool ranged seadused, kurjategijatel võeti päid maha, pandi vangi, olid olemas hierarhiad, ülemuse alamused, kõik avadel ja lihtrahvas olid piiritletud. Siis tulid totalitaarsed režiimid, Lenin, Hitler tapeti miljoneid inimesi ära. Riik on käitunud kogu aeg hästi rangelt ja oma vaenlasi ja vastaseid Survates. Kiriku ühiskonna liige tegi täpselt samat moodi. Nüüd on asi muutunud, riik läheb aina liberaalsemaks, kirik läka, aga mõlemit pidi nõuab see protsess aega nii riigis kui kirikus. Nii et, et siit selles mõttes ma näen, et tundub, et see luterlusest lähtuv põhimõte, mida luterlased ütlesite enesekiituseks vaid lihtsalt, et faktiliselt on kõige ennem sõnastanud, et et ühest küljest on muidugi niimoodi, et Jeesuses Kristuses me viimselt ei saa siin kritiseerida, sest see lihtsalt on üle meie kriitikavõimest. Ja teisest küljest me ei tohi mingil moel inimeste usku kontrollida, mida meie, mis ole meile antud ega me ei ole võimelised selleks. Ja kristlane on see, kes leiab, et tema mingil põhjusel tahab hoida sinnapoole mida meile tunnistatakse Jeesusest ja mida Jeesus meile endale võib öldaja tähendada, see tähendab, et ta ei peakirikus käima. Ta muidugi kirikus käima ei pea, aga üldiselt inimesed ikka kipuvad, vahest tuleb jõulude jõuluaeg, näiteks kui ei pääse kihikuks sissegi, teatakse, et mis kell teil seanss on. Aga jah, muidugi jõuluaeg kirikus käimine, eks kiriku sellele tuleb mõelda küll. Minu jaoks jõuluajal, kirikus käimisel meenutab umbes seda, mismoodi inimene muuseumis käib niimoodi, et kui puhkuse ajal, eks ole. Ega inimene ei käi eriti muuseumis. Kui puhkus on, siis sõidame kuskile ära ja, ja siis käime muuseumis ühtlasi samamoodi korra aastas käime, kirik käiakse kirikus, eks ole. Et see on kriitika küll kirik kiriku aadressil, et kirik ei tohi ennast mitte muuseumiks teha. Kui tema sõnumis on asi, millest ta taganeda ei saa, siis tal see on, aga mis kõik ülejäänu puutub, smuuti on meie maailmas, siis seal küll ei tohi klammerduda. Niikuinii võtavad muutused ja protsessid aega, kahtlemata, siin ei ole midagi teha, me oleme inimestele kõik piiratud. Aga me ei tohi mingit printsiipi võtta mingite iganenud asjade külge. Oleks siis teile mõlemale, et kuigi ma siin alguses väiksemaid kirik on ajast ja arust ma näen siiski võimalusi ja usun, et need võimalused on olemas. Kiriki ühiskond. Kirik ja inimesed saaksid paremini funktsioneerida, paremini koos töötada. Mida te arvate sellest? No ma olen sellega muidugi nõus, sellepärast et tegelikult noh, Eestis on ju kirik ühiskonnas nii-öelda lahutatud, eks ole, nende lahus ja tegelikult tunduvalt rohkem muret see ühiskonna eetika noh, ütleme täielik puudumine, vaid üldse meie praeguse ühiskonna nagu moraal ja eetika, et minu meelest see on küll väga madalal tasemel ja see murra minu südant küll tunduvalt rohkem kui kiriku seisukoha pealt, ma nagu rahulikum, et et see institutsioon on püsinud, eks ole, aastatuhandeid, aga teisest küljest on veraalne muidugi täiesti nõustuma, et muudatused ei tohi toimuda kiiresti. Muudatused toimuvad tahes-tahtmata, nii nagu meie majandus ja kõik muu areneb takistada ja just, et see moraal ja eetika areneb meil täpselt samamoodi ka ühiskondliku arenguga edasi. Et see on nagu väga hea, aga noh, teisest küljest kavatsen sama muuseumi, et, et me tõesti käime nagu muuseumis, eks ole, jõulude aeg ja ma olen ka mõelnud selle peale kord vanemas vestluses teiega me just arutasime, et kas te teate, kui palju on uusi kirikuid tegelikult Eestis ehitatud ja kus nad on? Eks mõnes mõttes inimeste jaoks väline vorm on ka oluline, et väga huvitav, ma olen kogu aeg mõelnud, ma tahaks minna kuskile uude kirikusse, missugune tunne seal tekib, et ma tean, missugune tunne tekib mul see, mis tõesti käin. Vabandust, aga, aga, aga noh, ma arvan, et kirikul on igal juhul perspektiivis üldse seid. Ei saanud küsimusi püstitada. Nojah, tähendab. Asjast tuleb meil üle saada, on see, et dialoog nagu oleks ülearune, vahest ma vaatan hoiakut, et ühest küljest räägime küll, eks ole, et dialoogi on vaja, noh kõik ma mõtlen meie, et dialoogi on vaja, aga siis kui dialoog dialoogiks tegelikult läheb, võib-olla oskavad, nagu ei oleks vaja, eks ole, üks jaga ühest asjast midagi, teine ei ole teise asja suhtelist kompetente erinevad tasandid nagunii tulevad ja peavadki põimuma ja, ja sellepärast me nagu me püüdsime siin täna arutada, eks ole, nii seda teemat ligilähedaselt ringi peale saada, aga ega need vastused ju ka mingid lõplikud, need on ju ka ikkagi kutsuda edasi mõtlema ja võime jälle mõne sammu edasi minna. Loomulikult kirik läheb edasi, isegi imet on edasi läinud, taju tekkis algusest peale, olid tal etteheiteid igasugused kogu aeg kogu aeg on ju kirik ainult etteheidete najal seda kahte tuhandet aastat läbinud. Ja senikaua, kui neid inimesi tuleb kes võivad sealt toituda sellest sõnumist, mida, kas siis Eesti luterlik kirik või apostliku õigeusu kirik või mõni muu kirik kiriku nime väärt on. Edasi annab, senikaua kirik on? No muidugi, mina olen veendunud, et ta on. Need olid mõttevahetused teemal kiriku muutmine, kiriku muutumine või kirik. Kas ajast ja arust? Stuudios olid saatejuht Ain Leetma Tallinna Jaani koguduse õpetaja, magister Arne Hiiob ja Elina sildas palju tänu, et tulite ja palju tänatiskus diskuteerisid. Ja raadiokuulajale teadmiseks seda, et kui on soovi avaldada oma mõtteid kirja teel siis on seda võimalik teha aadressil Tallinn, Gonsiori 21, raadio kaks või helistada luterliku tunni telefonidel tööpäeviti kella 10-st viieni. Kuus 314 313 või kuus, 314 300.