Eesti luterlik tund. Tere õhtust, kallid raadiokuulajad. Praegu, kui gümnaasiumilõpetajad üle Eestimaa valmistuvad järjekordseks eksamiks läheb eetrisse Eesti luterliku tunni saade elluastujad. Mina olen Kristjan Luhamets ja siia Eesti Raadio Tartu stuudiosse olen palunud Tartu Mart Reiniku gümnaasiumi lõpuklassi õpilased. Tere tulemast Gediminase, Irja. Tere. Tere tulemast. Veronika Varep. Tere. Ka minu poolt. Keskkooli või gümnaasiumi lõpetamine on üks esimesi suuremaid valikute ja otsuste tegemiste aegu noorte inimestega Ilus. Varasematel aastatel olete liikunud vaid ühest klassist teise aga nüüd tuleb märksa suurem valik langetada. Palju suurem otsus teha. Mida tähendab teile gümnaasiumi lõpetamine ja elluastumine? Kui jagada gümnaasiumi ja kogu eluetappideks siis tähendab see seda, et möödas on mööda on saamas üks etapp elust. See tähendab seda, et on tulnud lisad teadmisi, on silmaking laienenud ja on võimalus astuda edasi samm suurtemate teadmiste poole ja eesmärkide poole. Jah, mina ka nõustun kini miinusega, et keskkool ja keskkooli lõpetamine on ühe etapi lõpp meie elus ja kuna minu jaoks on haridus väga tähtis, siis ma võin öelda, et et kogu see keskkooliaeg on olnud kõige tähtsam etapp minu jaoks. Aga kas seda valikut on võimalik kuidagi edasi lükata või valimata jätta või tuleb see? Või on see möödapääsmatu? Loomulikult on võimalik seda edasi lükata näiteks kasvõi minu suht et mina tahan saada kokaks tulevikus ja hetkel ma pean kõigepealt vajalikuks läbida sõjaväekuulsus, et pärast oleks mugavam astuda edasisi samme ja selleks ma ei hakka kohe edasi õppima. Ja võib-olla ka teil mõned aastad professionaalset sporti, enne kui lähen edasi õppima. Ei pea kohe hakkame edasi õppima ka loomulikult see annab võimaluse edasi õppida pärast. Aga samas oled sa ju oma valiku teinud, kokaks kokaks saada, olgugi et olgugi, et sa oled otsustanud seda hiljem ellu viia seda loomulikult, ja. Veronika, mida sa arvad, mida tänapäeva inimene valib? Mis on talle tähtis? No see sõltub väga sügavalt inimesest, ma arvan, aga, aga ilmselt üsna paljud meist on seadnud endale mingisuguseks prioriteediks raha. Et, et saavutada võimalikult suur majanduslik kindlustatus ja võimalikult hästi ära elada. Mulle tundub Ja kas selle pärast minnakse ülikooli õppima juurat ja majandust? Jah, ma arvan küll, jah, sest juura on küllaltki populaarne ju praegu samamoodi majandus aga mind ausalt öeldes ei tõmbasin, sellepärast et, et ma arvan, et üsna varsti tekib nendest inimestest kõikidest nendest juristidest ja ja ärijuhtidest ja, ja nendest tekib lihtsalt üleküllus. Aga praegu võib-olla ei ole seda üleküllust. Kas sa ei tahaks ihust kasvatada ja, ja teistest ette jõuda? Ei taha, mina tahaksin hoopiski ajakirjanikuks või näitlejaks saada. Et kaks, kaks võimalust minu jaoks ongi kõige kõige ja. Ma pean ütlema, et, et sellist nagu tagavaravalikut mul ei ole. Kui raha pidada tähtsaks, siis tuleb loomulikult valida hea palgaga amet. Ma ütlen, et mu enda jaoks on küllalt olulised perekond, usk kõige olulisem jumal. Sellistel puhkudel tuleks valida selline tee enda elus millega suudaks täita oma missiooni inimesena jumala ees, ma mõtlesin kaasinimeste toetamist, armastamist. Kas oma valikutes olete ka midagi sellist sisse planeerinud? Või jätate selle niimoodi? Iseenesest tulevaks. Selles mõttes, et see on loomulik osa elust, et jumal on meiega ja seda ei saa väga planeerida, et nüüd ma lähen, teen seda ja teen teist. Aga loomulikult oma elus pühendame mingi kindla koha jumalale. Jah, seda muidugi noh, ma ei oska nüüd täpselt seda selgitada, aga kindlasti ma arvan, et igal inimesel on elus. Iga inimese elus on koht jumalal. Üks ükskõik, kuidas ta seda väljendab või või, või mismoodi, see väljendub. Aga, aga kindlasti see on olemas. Ja kas teie klassikaaslastel on ka see koht paika pandud või või nad veel otsivad ja katsetavad ja proovivad? Loomulikult mitte kõigil, aga on ka klassikaaslasi, kellel on see koht olemas ja kes on leidnud endale selle tee. Aga nagu ikka siin ilmas on, ega kõik, kõik ei vali endale ühtse tee ja kõik ei leia endale kõige paremat, mis, mis neile hea oleks. Ja kuulaksime siis vahepeal Tõnismäge laulmas. Eesti luterlik tund. Te kuulete Eesti luterliku tunni saadet elluastujad, mina olen Kristjan Luhamets ja saatesse on palutud abituriendid Veronika varet ja Gediminase Irja. Kas vastutus suuremate valikute ees, lõpetades gümnaasiumit, hirmutateid? Tegelikult ta ei hirmuta, eriti sellepärast, et on olemas omad sihtmärgid, eesmärgid, mille poole püüelda. Ja see on suhteliselt loomulik, et need eesmärgid ka mingil määral saavutatakse, juhul kui neid ei saavutata, siis võib kiiresti ümber orienteeruda. Ja sellepärast ei peagi hirmu tundma. Mind küll need hirmutama, et sellepärast, et keskkool on minu jaoks siiamaani olnud nagu teine kodu, et et mul on iga päev koht, kuhu ma lähen. Aga nüüd, kui ma lõpetan gümnaasiumi, siis. Saad mõne mõne järgmise kodu, kuhu sa lähed? No aga võib juhtuda, et ei saa, võib juhtuda, et, et ma satun mingisugusesse eraldiseisvasse ühiskonnaklassi nagu luuserid, kes kes ei õpi või ei tööta või ma kardan küll Tulevikku kardad tulevikus jääda töötuks ilma hariduseta? Jah, no ma kardan lihtsalt jääda elule jalgu ja selles mõttes, et kindlasti ma ma leiaksin tööd ka keskkooliharidusega. Aga, aga ma arvan, et, et see ei ole just see, mida, mida ma oma eluga teha tahaksin. Või sa ei sa ilma keskhariduseta sellist tööd, kus sa võiksid hästi teenida? Ma ei tea, see see raha teenimine ei ole mulle nagu. Või ei pakkuse sulle midagi, kui ei saa sellist tööd, mida sa saaksid kõrgema haridusega? No ma arvan, et, et üheks minu eesmärgiks on tulevikus on, on seostada töö ja hobi ja, ja kuna jah, võib öelda, et hobiks on siis ajakirjandus, siis kordan, et keskharidusega seda saavutada ei suuda. Kui palju teie arvates üldse inimeste valikuid mõjutab hirm? Suhteliselt palju sellepärast, et paljud kardavad selles, mida nemad edasi peavad tegema. Tuleviku ees tunnevad hirmu. Mida nad kardavad. Nad kardavad seda, et nad jäävadki elule jalgu, et nad ei suuda käia kaasas aja kiire arenguga. On see hirm üksijäämise ees, seda võib ka öelda. Aga hirm, lihtsalt tuleviku hirm. Kas hirm haiguse ees võib olla inimeste otsuste mõjutajaks, näiteks? No juhul, kui teatakse, et tõesti on niisugune haigus, mis lõpeb siit maisest ilmast lahkumisega, siis see mõjutab otsuseid. Aga vastasel juhul ei saa lootma jääda selle peale, et nüüd ma jään haigeks sellel ajal, et nüüd Magardanjalil ma hakkan hoopis midagi muud tegema. Ja kui, kui nüüd gümnaasium saab lõpetatud, on kahtlemata tarvis teha suur valik. Aga, aga see see valik võib vahel olla ka petlik. Kas te olete minuga nõus, et, et me ei saa alati valida nii palju, kui me tahaks. Me võime valida, kas, kas, kas tanguputru süüa hapu või rõõsa piimaga. Selles suhtes on hea õigus, et ei saa alati seda, mida tahetakse, aga inimene peab olema nii palju võimeline ümber kohastama. Ta leiab ka selles head, mida ta suudab saavutada selles, mida ta saavutada ei suuda. Seda ta võib võtta paratamatusena. Ja sellepärast mitte väga palju muret tunda. Või ei ole meie võimaluste piires valitavad asjad määravad. Me valima selliseid tühiseid asju, tegelikult toimub valik kusagil mujal, keegi teine otsustab meie eest. Jah, see on võimalik küll. Mida sa veere arvad, kas kui palju on elus ette määratud? Kas üldse on midagi ette määratud? Ma arvan, et mõned asjad siiski on ette määratud, aga aga ma usun, et me oma valikutega võib-olla saame neid natuke suunata kuhugi poole kas siis kas siis hea või halva poole või. Mis võiks olla ette määratud? Raskeid küsimusi, aga kas midagi võib-olla ette määratud, näiteks sünniga? Jah, ma arvan küll, ma usun, et, et juba see on mingil määral ette määratud, et, et ma sündisin näiteks Eestis, sest see paneb tegelikult ju mingisugused piirid paika. Ja, või see, et ma sündisin just just sellisel ajal Ja sinu vaimsed ja füüsilised võimed ja ja kõik on ju sünniga kaasa antud meile sama hästi, kui lõpetad gümnaasiumi, võiks, võiksid olla kuskil kuskil mujal. Ja ja teiste valikute ees. Jah, ilmselt küll, kui ma oleksin kuskil mujal, siis ma ma usun, et ma oleksin täiesti teistsugune inimene, kui ma olen praegu. Aga sellisel juhul, kui on juba sünniga meie valikud tehtud Mis, mis te arvate, kas siis meil polegi vaja enam ellu astuda, kas me juba elame sellisel juhul? No elavamaka muidugi sünnist, aga see see. Vahel arvatakse ka, et elu hakkab rasestumisega vahel sünnitusega. Mõned inimesed ju otseselt otsustavad veel hiljem elama hakata, kui, kui on pensionile läinud. Kas te arvate ka nii, et kui elu õige elu algab, siis, kui lapsed on täiskasvanud ja koer on surnud? Õigero ikka hakkab sellest, kui me näeb ilmavalgust ja hakkame ise tegutsema see kaasa sündimisega, et visanud kõik kaasa antud vanemate poolt ja mis on ette määratud, see mõjutab küll inimest ja selle üle on palju vaieldud. Kuid siiski võib leida ka iga inimene oma tee ja see, kõik need faktorid võivad osutuda mitte tähtsaks. Ja mina arvan ka, et elu hakkab ikkagi sünniga, mitte mitte nii, nagu alati, lõpuaktustel räägitakse nüüd lõpetajate kooli, nüüd astute ellu, nüüd hakkate elama, mis me siis senimaani täiendanud, ma olen ikkagi elanud, see ei ole ju nii, et et nüüd lõpetan kooli, nüüd astun kuskilt majast välja, et nüüd hakkab elu peale, et elu hakkab ikkagi sünniga loomulikult. Nüüd kuuleme laulmas Graham Hendrikut. Te kuulete Eesti luterliku tunni saadet elluastujad minuga stuudios. Gediminase Yrjö Oja, Veronika varet. Nad on Tartu Mart Reiniku Gümnaasiumi abituriendid. Mina olen Kristjan Luhamets ja me koos jõudsime enne järeldusele, et lapsed on ka kohe inimesed. Nad ei ole mingit poolfabrikaadid ega poolikud. Ja ka nemad elavad ka nende elu on. Päris elu, mitte lihtsalt eluks ettevalmistamine, nendest ei kasva inimesed, vaid nad on inimesed. Aga mis te arvate, kas kas võib võib siit edasi minna sinnamaani, et et õige elu on just lapselapsega see, mis pärast tuleb, et see ei ole siis õige elu, kas see, kui ma hommikust õhtuni ringi jooksen, rabelen tööd teen, raha teenin, kas see on siis parem elu halvem elu? Ei, see on ikka eluiga, iga elatud hetk on ikkagi elu üks osa sellest. Iseasi on see, et kuidas seda elatakse ja kuidas eluga elusse suhtutakse. Aga loomulikult kuigi erinevused on sees, on see elu. Mina arvan ka, et ikkagi kõigil on niisugune oma maailm, et kui sa oled laps, siis on see maailm seal väiksem ja mida vanemaks sa saad, seda suuremaks see maailmas elu sinu jaoks muutub. Sest seda, seda suuremaks lähevad need võimalused, seda, seda targem. Sa oled, seda rohkem sa tead, seda rohkem sa oskad, seda elu võib olla nautida. Kas elu peab oskama nautida? Tegelikult ei pea sellepärast, et ise aru saama mitte aru saades, et säru naudid, tegelikult ikkagi naudid seda, sest lapsepõlv on väga tihti Aecus elu nauditakse. Ja pärast paljud paljud inimesed mõtlevad, et oi, küll oli see lapsepõlve aeg ilusa ikka mina tegelikult mõtlen, et väiksena oli ka väga toredad ajad, olid, aga ega ma selle pärast muretsema ei jää neid aegu taga leinama, need olid küll toredad ajad ja nad õpetasid mulle ühte teist. Sellest ma võtan ainult õppust ja kavatsen rakendada kõiki neid teadmisi ka edaspidises elus. Aga kas lapsepõlve võib nautida tagantjärele nagu sa ütlesid, hetkel olid toredad ajad, kel olid ilusad ajad, kas ja nõnda nautida, et vaat, oli nii. Ei no loomulikult seda võib teha ja vahepeal võib mõelda, et nad lapsepõlves tegin ma seda ja siis proovida, et teha seda asja uuesti läbi. Et saada natukene endale hingega ohu. Millegipärast on, muidugi arvan, et see nii efektiivne enam ei ole. Ja see ei anna enam sellist efekti nagu vanasti. Mina arvan, et, et elu on meile meie kõigi jaoks üks suurtasand mille, mis, mis annab meile võrdsed võimalused, aga oma suhtumisega suhtlemisega elustame sellesse sellesse tasandisse, siis ütleme me saame, me saame noh, luua endale laiemaid võimalusi. Aga kas sina oled nõus sellega, et elu annab meile kõigile võrdsed võimalused? Kindlasti mitte sellepärast, et igal inimesel on olnud lapsepõlves ka erinev keskkond, suhtlemiskond, tutvusringkond, ka vanemate tutvusringkond, kuidas vanemad elavad, mida nad teevad ja see vastavalt sellele, igal inimesel kujunevad omad arusaamad, omad teadmised elust ja sellega on ka igalühel erinevad võimalused. Aga kui lapsed ei ole täiskasvanutest paremad ja täiskasvanud lastest paremad miks siis Jeesus ütleb, et laske lapsukesed minu juurde tulla, sest niisuguste päralt on taevariik. Loomulikult sellepärast, et nendel on esiteks puhtam yhil ära kõik võimalused ees. Ja nemad on need, kes viivad elu edasi ja nemad astuvad l. Nii-öelda jätkanova hello eluteed. Täiskasvanud on juba oma sele puhtama ja selle elu ära elanud. Ja nemad, nemad juba valmistavad võimalusi teistel elamiseks. Nii et täiskasvanute elu on ikkagi natukene viletsam kui laste omad, ei ole nii puhas ja puhas külastel ja nii, nii, nii õige elu. Seda ka tegelikult täiesti öelda ei saa, sellepärast et kõik sõltub ikkagi inimesest, kui täiskasvanud inimene oskab elada nii, nagu ta tahab elada. Ja samas võib mingi väike noor inimene moel elada ka väga halvasti ja väga googlist kooriuses, siis ei saa ju tõmmata siit nüüd paralleel, et kas keegi on, elab väga sihukest puhasti, head elu või mitte, aga siiski täis kasvatav, enamikus on see lapsepõlve aeg möödas, seal lapsed mõtlevad selles mõttes natukene vähem. Ja neil on, neil on vähemalt teadmised. Aga samas nad usuvad palju puhtamalt siiramalt kõike. Aga kas täiskasvanud võivad ka puhtalt ja siiralt uskuda, loomulikult väinad. Nii. Te olete kindlasti käinud, vaadanud keskaegseid maale seal on kujutatud lapsi, kes istuvad vanemate inimeste süles, aga huvitav on see, et kõik lapsed on täpselt samasuguse näoilmaga nagu suured inimesed samasuguse targa ja elukogenud silmavaatega nagu vanad inimesed kas juhuslikult nii või, või? Muidugi seal juhuslikult niimoodi, et mina küll ei arva, et lapsed oleksid mingisugused väiksed vanainimesed, nad on, nad on ikka ikka hoopis teistsugused või noh, mida teistsugused, aga aga nad on alles kujunemata ja nad kõik nende saatusi nad ise võivad, võivad ennast kujundada ja muuta ennast. Teistsuguseks samasse väga palju sõltub kunstniku stiilist. Paljud on tahtnud väljendada seda, kust, mis on enamikus vanasti kujutati keskajal lapsi, siis oli see kujutatud kas püha perekonnal Jeesus-laps, et tema tarkust ja ettenägelikkust seda tahetakse kujutada. Kuid samas on ka kunstnikke, kes on väga-väga kujutanud lapselikult nii lapsi kui ka ingleid, kui ka samas emasid neitsi Maarjat. Kui nüüd võtame näiteks, võtame seitsmeteistkümnendast sajandist klemm garantii, siis tema, tema püha perekond, seal seal on väga näha, kuidas on väga lapselikult kujutatud ja väga puhtalt ja siiralt ja ei ole nii täiskasvanulik jooni välja toodud. Aga sellistel puhkudel, kui, kui on toodud välja, siis on ilmselt mingi mõte sellel taga ka nagu, nagu Gediminase ütles, et et, et on ka selliseid maale, kus kujutatakse laste näoga, järelikult ei tohiks selle taha asi jääda, seal on ikka midagi mõeldud. Ja loomulikult on mõeldud muidugi kunstniku stiilis, mõni kunstnik joonistas selliselt, et ta ei süvenenud väga lapse lapseliku ja kuna ta oskas hästi täiskasvanud kaunistada, siis ta rõhutas ka lapse sees täiskasvanulikkust. Ka mina arvan, et selliseid maale on ka, kus kunstnik on kujutanud täiskasvanuid lapsena, ma arvan küll, et see ei ole mitte mingi näitaja. No loodame, et seal on nii Kas teie arvate, et kool on eluks ettevalmistumine või või vaidlete sellele vastu? No iga iga hetk meie elus valmistab neid ette tulevaseks eluks. Samamoodi on ka kool. Kui me käime koolis, siis me saame teadmisi juurde. Me saame targemaks. See kõik annab meile paremaid soodustusi, eeldusi edasiseks eluks. Et see on ka üks osa elu ettevalmistamiseks. Nii et ka kool on valmistamine eluks ette, aga samas elu iseloomulikult Kuulame nüüd vahepeal kui meile laulab Graham Kendrick Eesti luterlik tund. Te kuulete Eesti luterliku tunni saadet elluastujad, mina olen Kristjan Luhamets. Minu kõrval istuvad Tartu Mart Reiniku Gümnaasiumi abituriendid Veronika varet ja Gediminase Jürjo. Me oma jutuajamisega oleme jõudnud nüüd siiamaani et inimene saab täiskasvanuks. Ja Ma tahakski küsida, kui kaua võtab aega täiskasvanuks saamine? Kas saadakse ühe hetkega või on see mingi periood? Pigem on see ikka mingisugune periood. Nii palju kui meie oleme kodanikuõpetuse tundides arutlenud, et, et kes on inimene, kes on isiksus siis me oleme jõudnud järeldusele, et isiksus on see, kellel on välja kujunenud kindlad vaated elule. Aga, aga ma usun, et need vaated kujunevad ikkagi elu jooksul. Loomulikult täiskasvanud inimene on see, kes suudab vastutada oma tegude eest, ta teab, mida ta teeb. Näiteks neid võtame selle ameerika loo, et kuidas sulle antakse relvi kätega noortele, seal kõnnivad alaealised relvadega jännata, teevad seal nii mõndagi, pahan tulirelvadega ja vot need inimesed ei ole täiskasvanud. Ja kui nüüd võtta, kui vana on täiskasvanu, siis millele siis peab ütlema, et see kuskil sõltub muidugi indiviidist on kuskil 21 eluaastat, sest praegu on näiteks Eestis selline seadus, et noh, peale sõjaväe Kelva kätte saada see tähendab seda, et see on parem kui 21 ja see võib-olla liiga vara. Ja see, millal saab inimene täiskasvanuks. See, see pruugib täiesti sõltuda paljudest paljudest teguritest, kuidas on inimest kasvatatud, kuidas ta suudab oma elu üle ise valitseda. Ma arvan, et täiskasvanuks saamisega eelkõige kaasneb vastutus. Aga on see hea või halb, et täiskasvanuks saamine kestab pikka perioodi. Et see ei juhtu nii, äkki. Jah, seda küll, aga ise ei saagi öelda, et mingi täiskasvanud on üks hetk on täiskasvanu, teine hetk ei ole. Aga kas see on hea, et, et see on selline pikk periood, loomulikult on hea. Kas sulle meeldib see, et sul on selline pikeperiood? Ja sellest ei saagi olla niimoodi, et üks hetk värske tunne tooma, täiskasvanud ma teen, mida ma tahan, hakkan kõiki neid soodustusi ja võimalusi kasutama, mida pakub mulle see, et ma saan täiskasvanuks? Nii ei saa, sest neid ei oska muidu ära kasutada ja neid järsku vastutada nende eest, mida sa ise teed. Jah, mulle ka meeldib, et, et see asi on selline pikaajalisem protsess näiteks võib-olla kunagi kui mina saan täiskasvanuks, ma arvan, et, et praegu praegu on sinna veel veidi aega. Ütleme näiteks, et, et kui ma olen juba kunagi kuskil 40 aastane, siis võib-olla mingi hetk tekib mul hoopis tahtmine natukene lapseliku maks muutuda. Loomulikult on lapse rikkus on väga hea asi inimese joobias, kui ta suudab olla teatud olukordades lapselik. Seepärast, et no meie kahekümnendas sajandi lõpus milleeniumi vahetusel ongi tähtis see, et inimene suudaks ennast vahepeal välja elada, et ei koormaks, ei kuhjaks pingete alla, saaks paabel kallale lapselik. Võib-olla see lapselik, kus on veidi vale sõna, võib-olla õigem on noorusliku sõi. Seda küll jah, et mida pikem on see ülemineku periood, seda pikemaks jääb noorus mille kohta hiljem öeldakse, et küll oli ilus aeg ja ei tule iial tagasi. Jah, võib vist nii öelda küll, aga ma arvan, et teisest küljest jälle näiteks oma vanematele jääd alati lapseks nende jaoks võib-olla ei saagi kunagi täiskasvanuks. Kas vahel võib tekkida siis sellest ka probleemi, et et tükk aega oled nagu laps, aga, aga nõutakse justkui täiskasvanul ikka suhtumist ja samas oled nagu täiskasvanu, aga võetakse ikka kui last. Jah, muidugi. Seda peetakse vahel ka noorte huligaansuse kuritegevuse üheks põhjuseks, et tükk aega ollakse ei liha ega kala vaid mingisugune vahe vaheprodukt. See on jah, et kui laagrid tahavad ennast tõestada natukene valest küljest ja kui ka saab mingi halb seltskond tuleb juurde siis neile üritatakse tõestada, et nemad on vanemad. Ja see, see vägivald ja niisugune asi võib olla küll põhjustatud sellest, et need on ülemineku protsess. Aga kui, kui nad tahavad tõestada, et nad on vanemad selles protsessis kaugemal, selleks tehakse sisse rumalusi. See ongi, et selline inimene võib tihti mitte aru saada, mis asi on täiskasvanulik, mis asi ei ole. Noor inimene, mõtleb, et kui ta nüüd näitab siin, et ta teeb siin suitsu ja joob väga täiskasvanulik Videmegi mingit pahandust ei ole, siis peaks rohkem olema, niipalju kui täiskasvanu tahad näha, siis võiks korralikult õppida. Käituda vastavalt niimoodi. Kultuur kultuuriliselt olla, viibida siukse seltskonnas, käia teatris, see kõik annab juurde. Ma arvan, et meie noored võib-olla tihtipeale ei arvestada nende ohtudega, mis on täiskasvanute maailmas, et nad just ei ole harjunud nende nende kohustustega, mis, mis täiskasvanuks saamisega kaasnevad. Nad on siiamaani kogu aeg mõelnud, et et noh, ma võin teha, mis ma tahan, et nagunii vastutavad minu arust vanemad, no ma võtan, lisa auto, lähen sõitma, eks ole, mis siseneb mul lube jalaga, ikka sõidan. Noh, nad teavad, et nendega ei saa sisuliselt midagi juhtuda, et nende eest vastutavad ikkagi nende vanemad. Nii et täiskasvanuks saamine eeldab seda, et sa vastutad millegi eest. No sa pead ikkagi teadvustama endale jah, mis, mis asjad sind elus ees ootavad. Ja kas siis võib inimene saada vanaks ilma et ta saaks täiskasvanuks, kui tal ei teki vajadust kellegi või millegi eest vastutada? Ma ei tea, kas see on seotud selle selle muladusega millegi eest vastutada, aga aga ma usun küll jah, et inimene võib saada vanaks ilmatuseks täiskasvanuks. Aga kas sellisel juhul peab inimene enne abiellumist täiskasvanuks saama või ta ei saagi enne täiskasvanuks, kui ei ole abiellunud? Ei, no võib-olla see abielu muudabki inimese täiskasvanuks, kui ta peab, tunnetab tõesti, et ta nüüd on abielus, ta hakkab siis vastutama just näiteks tuleb laps, ta leiab, et nüüd tema peab vastutama, see annabki inimesele selle vastutustunde ja tunde, et ta nüüd täiskasvanu. Kas laps on esimene asi, mille eest tuleb vastutada? Ei ole. Loomulikult, mis tuleb enne. Tuleb osta paljude asjade eest, esiteks ta kõikide kõikide oma tegude eest vastutada, mida sõja sisekorda saatnud. Ei saa niimoodi, et mis laps, et mingisugune hetk. Aga kas abikaasa eest tuleb vastutada ja loomulikult tuleb vastu võtta, aga abikaasa eest jäägu nagu abikaasa ka ei olnud. Esimene projekt või niisugune asi, mis mille eest peab hakkama vastutama. Rõõm kuuldrite naiste eest vastutada, tahate. Aga ka sina ei taha mehe eest vastutada. No ma arvan, et mees, perekonnapea, mis mina seal vastutega, loomulikult ma tahan teatud asjades kaasa rääkida, aga, aga ideaalis on ilmselt ikkagi vist niimoodi, et mees ja naine on kogu aeg ühel meelel ja ja ma ei tea, ma ei, ma ei usu eriti sellesse ütlusesse, et öeldakse, et siin majas on püksid naise jalas või siis mehe jalas. Ja aga vastutus ju nõuab ka seda, et sa hoolitsed. Jaa. Jaa. Loomulikult, naise ja lapse kõigi, kogu perekonna eest peab ikka hoolitsema ja mitte ainult, sest kui saad ise laps ja saad vanematele, siis tähendab seda, et sa vastutad, sa hoolitsed oma vanemate eestki, Sa oled neile hea laps, et sa kui sa midagi isegi teel, mis neile ei meeldi siis oleks hea, kui sa teed seda niimoodi, et ei oleks halbu tagajärg. Esiteks teiseks vanematest teada ei saaks. Aga kas mingisugune piir või mingi tähtaeg on ka vajalik? Teadmiseks, millal sa oled täiskasvanu või hakkad täiskasvanuks saama või millal sa tohid, tohid, saada oma autojuhiload kätte või, või millal sa tohid abielluda? Millal sa oled valmis ise oma tegude eest vastutama, millal sa oled valmis otsustama? Tegelikult see piir on meie seadustega paika pandud, et, et seal kahe 21. eluaastaga. Aga ma arvan, et, et see abiellumise värk, et see on ikka rohkem nagu, nagu tunde asi, et, et kui sa tunned, et sa oled abieluks valmis, et sa oled valmis valmis selleks vastutuseks, et sa hakkad hoolitsema oma lapse eest ja hakkad koristama ise oma kodu ja ja võtad koera ja käite ka jalutamas juba, see on nagu omaette vastutus, et kui sa, kui sa selleks valmis oled, siis, siis loomulikult sa võid abielluda, nii et, et ma usun, et, et see, see, see 21. aasta, see, see nüüd ei ole üldse nii, et et nüüd oled plaksti 20 21 täised, et nüüd oled täiskasvanu. Ja selle auto juhtimise ka, ega ei saa öelda, et kui ma nüüd täiskasvanud, siis ma juhin mõni noor ka või väga hästi juhtida, see kõik sõltub kogemustest ja võib-olla ka mingil määral, mis on kaasa antud oskustest ja kõik sealt ka vanematest selles mõttes ei olegi, on täiskasvanud. Nüüd juhin autot võima, nüüd abi-l on ei, see kõik sõltub inimesest. Aga kas on vajalik siis see piir, näiteks 18 aastaselt saadakse load laad kätte? Ja see on noh, allapoole igal juhul ei tohiks ta olla seepärast, et inimesel juba füüsilised võimed laagenevad mingile piirile, kus sa võid hakata juhtima ja ka võime kiirelt tegutseda teatud olukordades. See, see on mingisugune aeg, mis tuleb kindlal perioodil ja see kuskil jääb 18 21 vahele. Nii et varem ei tohiks seda mingit piirialal aastad täiskasvanud. Väga pikka aega on Eestimaal peetud täiskasvanuks saamise täiskasvanuks saamiseks leeriskäimist leerist läbisaamist. See vanus kipub olema küll alla 18 aasta 16 aastaselt seitsmeteistaastaselt. Jumal, 15, juutidel on veelgi, varem on 14 ja see, see on kaalsest vanasti. Vanasti loeti täiskasvanuks seda, kes jõudis hakata korralikult tugevalt tööd tegema põllul mitte enam jäänud hageja vaid ka tõstis viljakotte ja niitis heinamaal. Nii et no tänav tänapäeval on see tehnika kõige areng, on natukene see asi muutunud, aga loomu loomulikult peab ka arvestama seda. Need, noored inimesed, kui seal on 15 16, kes käivad kas leerist läbi, sest need on ka siiski juba nii palju vastutusvõimelised, et nad suudavad teatud asjadega hakkama saada. Selle ristimise leeritamise loogika järgi peaksin mina ka juba tegelikult täiskasvanu olema. Aga, aga ma ei tea, ma, ma küll ei tunne ennast täiesti täiskasvanuna. Aga kui sa leeris käies tõotasid Ja ta surmani ustavaks jumalale. Kas sa võid hiljem seda neid oma sõnu tagasi võtta, väites, et oh, ma ei olnud siis veel täiskasvanu. Ei, ma arvan, et jumal küll, ei siga nüüd täiskasvanuks saanud. Jumala on meil kõigil ikkagi südames, kes vähemalt vähemalt minul isiklikult on ja mina arvan, et see ei sõltu ju nüüd selles, et oi, ma olin, olin noor ja tegin seda ja teist niisugust asja, ma arvan, et ei juhtu. Jah, loomulikult see ei ole nii, et et ma olin noor ja loll, et nüüd mind ventileeris leeriminek. Ja ma arvan, et nii vana peaks ikkagi noh, kui inimene leer läheb, siis ta peab olema piisavalt vana, et ta, et ta suudab juba ise teha selle valiku, et, et ta nüüd valib tee jumala poole. Ja. Indiaanlased saadavad oma lapsi metsa ja kes eluga tagasi tuleb. See on täiskasvanu. See näitab seda, et noor on saanud hakkama iseseisva eluga, et ta suudab ka ise toime tulla. Ja loomulikult on selline inimene juba täiskasvanu, sellepärast et tema ise suudab otsustada, suudab toime tulla, ta teab, mida ta teeb, kuidas ta teeb selline inimene, täiskasvanu, no loomulikult on natukene julm selles mõttes, et võib-olla mõni ei tule toime selle eluga. Ja aga nad ega nemad ise. Neil on mingi piir, et nad teavad, et inimene on valmistatud ette selliseks noh, eluks ette, et kui nad saadavad, sest kõik noored indiaanlased nagu said omal ajal oli piisavalt hea sihukese koolituse elukooli, et nad suudavad toime tulla seal metsas oleva eluga. Kas. Eestis võib seda võrrelda sõjaväeteenistusega. Vaat seda, seda metsasaatmist ei saa põgeneda sellepärast et kui saadakse metsa, saad täitsa kõik ise. Sul ei ole seal ülemus, kes ütleb, et vasak, parem vasak, parem, et võta nüüd see vibu ja lase jänesed. Ma ei ole sõjaväes, on täielikult ette kirjutas. Kuid samas sõjavägi õpetab siiski olema teistest eemal, sa pead teistega arvestavat, kõige tähtsam ongi sõjavägi õpetab, et sa pead teistega arvestama, et sa ei ole ainult üksi ja see on teist teistmoodi võimalus saada täiskasvanuks. Selle sõjaväes oleku ja mineku kohta mina ei oska väga palju sõna võtta, aga võib-olla tüdrukute sõjaväeks võib-olla võib siis seda lugeda, et, et ütleme, et kui nüüd üks noor neiu peale keskkooli otsustan minna aastaks kuskile välismaale ja, ja noh, ütleme, et ta läheb kuskile lapsi hoidma seal, siis ta hoiab neid lapsi ja, ja õpib siis kuskil kõrvalt veel mõnes koolis siis see, see on ju ka minu meelest üks ikka üsna üsna raske otsus niimoodi minna võõrale maale võõrasse kohta täiesti võõrasse keskkonda. Et võib-olla seda võib ka sinna metsasaatmisega võrrelda, kuigi see on tegelikult nagu vaba otsus siiski. Aga kas siis ülikool võib teha inimese täiskasvanuks paremini kui kui lapsehoidmine või mitte? See sõltub jälle kõik inimesest endast, sellepärast lapsehoidmine ja ülikool. Kui nüüd inimene ülikoolis istub, sõltub ka kogu aeg ainult oma vanematest, ta ise ei tee selleks midagi, et ta saaks täiskasvanulikumaks. Muidugi siukest inimene, kes ikka ülikooli saab? Ei, ma arvan, et ei ole selline et üliülikool püsika sinna pääseb, see oskab ennast ka seal arendada ja leida võimalusi. Nii et enne ülikooli saamist peaks justkui täiskasvanu olema. Ei pea, ei pea, aga kas see sinna pääseb? See on natukene täiskasvanulikum, sellepärast et minu meelest kõiges keskkooli lõpetavad juba nendel on kujunenud teatud tunnused ja eeldused täiskasvanuks saamiseks, kusjuures mõnedest kindlasti on selleks ajaks juba vaimselt täiskasvanud. Minu meelest keskkool ja ülikool annavad niisuguse teoreetilise alus, aga aga praktikat saab ikkagi elu koolis omandada. Lapsehoidjana välismaal näiteks noh, kas või näiteks jah. Aga kas kui nüüd tagasi tulla sõjaväe juurde, kas see kasvatab inimese täiskasvanuks või või teeb hoopis temast sõna kuuleliku lapse kes käsku täidab? Pealegi läbiga poisist mehe. Nojah, aga veer ütles väga õigesti, et sõjavägi teeb poisist, näe, ei, seal ei saa olla niimoodi sõnakuulelik laps seal siiski on olemas ka igast rühmatööd, kus sa pead arvestama teistega, loomulikult, sa pead täitma kõiki käsku, olema ostava oma sellel põhiseadusele. Aga põhiseadusega mitte sõjaväes oli kuulekas olema. Ja loomulikult, aga sõjavägi annab tugevama tunde, et sa täpselt täidad seda ja sa ei tohi, sa ei tohi mööda astuda sellest asjast. Lapsele antakse ka mingeid teateid, mängumaad, võimalused, midagi muud teha. Sõjaväe sõjaväe teada, et kui sa teed midagi valesti sõltuvalt sellest ka kõik teised. Aga sa ise ennekõike. Mina mõtlen ka, et et peab käima sõjaväest läbi, sest see on igavõimelise, kes on võimeline sõjast läbimata. Kõikide noorte kohus. Nii et sellepärast lähed sa kindlasti sügisel. Just see täpselt, millal ma sinna lähen, ei ole veel kindel. Aga niikuinii peab sõjast läbi käima ja kui ta on minna kokaks, käin, teen koolitused läbi, õpina ka ja siis lähen sõjaväkke. Siis segab, ma tahan äkki tööle minna ja ses midagi ununeb juba ega midagi teistmoodi, see oleks selline vaheetapp. Ja vahelüli jälle omamoodi ei hakkaks segama tulevast elu. Niimoodi, et ei jääks midagi jalgu, ei läheks perioodil perioodilt üle. Ja ja kas te tunnete selle täiskasvanu inimese siis ära kaugelt? Kaugeltki ei tunne, ei saa kedagi ära tunda, et kas on täiskasvanu või mitte, et see, see sõltub inimesest endast. Samamoodi võib ju suhelda inimesega pikalt-laialt, aga samas ei saa ka teada, et see, kas inimene on täiskasvanu, see sõltub iga üks ise teab, kas nad tunnevad, tunnetab seda asja, et ta on võimeline otsustama. Kas täiskasvanuks saamine toob vabadust või hoopis võtab selle ära? See on natuke raske küsimus, sellepärast et me ei ole veel nii vanad, et Sa loodad, loodate saada täiskasvanud peast kuidagi vabamaks isa isa vabadusi, mõnes mõttes annab see lisavabadusi, kuid see annab väga palju kohustusi ka kui näiteks mina. Ma arvan, et ma paljud kohustused võtan endale nagu vabadus on, et see on mul õigus teha ja ma ei võta neid kohustusi, mida pean täitma kramplikult. Siis sellega täiesti leppida. Ja ma tänan teid saatesse tulemast. Ja tänan ka kõiki kuulajaid, kes, kes meiega koos õhtut veetsid. Te, kuulsite luterliku tunni saadet elluastujad, mina olen Kristjan Luhamets ja minuga vestlesid Tartu Mart Reiniku Gümnaasiumi abituriendid Veronika ja Gediminase Irja. Hääletate. Eesti luterlik tund.