Tere eetris on portaal, tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Äsja meenus kunagi kuuldud inglise džentelmeni kohta käiv nali, milles been kra astub hajameelsed naiste saunalugu poleks, kui tema ette ei satuks. Ilus ja rõivasteta naine. Meie kangelane ei lähe verest välja sööma pilguga hetkekese daami, haarab seejärel paari sõrmega kaabu servast ning tõdeb, et Söör, tänane ilm on üle prahi ja lahkub ruumist. Värske info põhjal hakka või mõtlema, et britid ongi sellised, kes vaatavad ja ei näe või vastupidi. Aga igal juhul peavad jätma mulje, et kõik on parimas korras. Suurbritannias on tulemas valimised. Peaminister käivitas valimiskampaania ja lubas tagasivalimisel teha mõned seadusmuudatused. Muuhulgas tahab David Cameron välistada seadusega võimaluse alamate vaheliseks varjatud infovahetuseks. Sisuliselt tahab ta luua olukorra, milles riigil on võimalus kõikide alamate ning riigi külaliste infovahetust jälgida ja läbi vaadata. Cameron püüab jätta mulje, et ta ei teeks seda kogu aeg. Noh, saate ju isegi aru, et info voolab avatuna üle riigiametnike laua. Aga ega nad sinnapoole vaata, pigem tõdevad, et tänane ilm on üle prahi. Vanapoiss peaministri sõnad järgi on valitsuse esmane ülesanne tagada kodanike turvalisus. Aga rünnakut Pariisis demonstreerivad taaskordselt terrorismiohu ulatust ning vajadust Briti politseil ja julgeolekuteenistustel omada robustsed väge alamate ohutuse tagamiseks kaks. Ning ta esitas retoorilise küsimuse. Kas me tõesti tahame omal maal, et nemad ei saa inimestevahelist kommunikatsiooni läbi lugeda? Lõppude lõpuks oleme ju kõik. Rikkeid noh, selle viimase panin Ise juurde, aga võib ju arvata, et taolisele alasti isa maalisusele ilmselt ta loodabki nähtusena on tegemist omamoodi klassikalise manöövriga. Juhul kui Pariisis oleks aset leidnud pedofiiliaskandaal, kasutaks riigivõim seda ettekäändena killustada inimestevahelise kommunikatsiooni kaistamatusega valijate lapsi. Kuigi tegelikult käib jutt usaldamatust ja selle tõttu suurema kontrolli vajadusest. Seekord siis võetakse Charlie Hebdo tragöödia tõttu sülle kukkunud kaartidega järgmist tyhi. Olukord on hull mitte sellepärast, et poliitikud kasutavad võimalust. Halvaks, teeb olukorra see, et emotsioonid on odavad ja ratsionaalsus kallis ning laiad massid on sellistes hinge kriipima, muudes olukordades hõlpsalt manipuleeritav võtavad. Taoliste asjade seisu eest pole keegi kaitstud, sealhulgas ka. Mitte Eestis. Kuna lõpptulemus sõltub arusaamise määrast, vaadakem siis, miks tuleks, siis andkem roneest naiste saunas. Briti ulmekirjanik Charliest tross nimetab kogu ettepanekut pilves oleva papagoi poliitikaks. Põhimõtteliselt eksisteerib juba täna seadus, mille järgi kuriteos kahtlustatav peab vastavalt kohtulikul nõudmisel oma anna vaatuse võtmed politseile andma. Nii võiks öelda, et küsimus on juba lahendatud. Loomulikult selline kahtluse olemasolul põhinev valikuline lahendus, poliitilisi võime eriti ei huvita. Neid huvitab alatine juurdepääs kõikide kodanike andmeliikluse sisule. Lihtsas käsitluses võiks tõlgendada uut võimekust turvalisust kasvatavana mõistma. Et tegelikult kannataks kogu rahvuslik julgeolek sest dešifreerida panna vajadus ei jää vaid oma riigi politseivõimekuseks. Varem või hiljem loeks kirju kurjategijad ja võõrriigid. Põhimõtteliselt on süsteem turvaline, kui seal muukimis kindel kidele sõnumivahetuses, mitteosalevatele, huvigruppidele. Loomulikult aitaks peaministri ettepanek anda löögiga Suurbritannia IT-tööstusele, sest milline kolmas riik tahaks hankida tooteid firmalt, mis on kohustatud looma praak turvaprotokolle olulist kahjukannatajaks ka demokraatia, sest riigijuhtimise suhtes peab toimuma kodanike järelevalve eesotsas ajakirjandusega. Uues korras oleks aga oluliselt pärsitud riigiaparaadis ausa inimese võimalus varjatud õiguserikkumise avalikustada või nagu öeldakse, siis vilet puhuda. Ja samal põhjusel näiteks ka ajakirjanduse roll opositsiooniga suhtlemisel. Ühtlasi hakkavad riigi alamad iseennast tsenseerima, sest mine tea, mida keegi võib sõbraga räägitust järeldada. Ning kõige lõpuks kaoks ära teatud intiimsus omada midagi, mida teised ei pea teadma. Vähemalt mitte ilma sinu nõusolekuta. Ja just selleks ongi sammas kaks eraldi osakonda millest ühte ei tohiks teisene džentelmen kunagi sattuda. Eks.