Tere eetris portaale Looge kommentaaris heitab Kristjan Port. Piiblis esitatud maailmapildi järgi rääkinud kõik rahvad kunagi ühtegi. Siis pärast üleujutust otsustasid pääsenud rahvad oma ülistuseks ehitada taevani ulatuva torni. Suurprojekti õnnestumise oluliseks eelduseks oli ühine keel, tänu millele koostöö sujus ja torn tõusis. Taevaisale selline eneseimetlus ei meeldinud ning ta otsustas mängida inimestele vingerpussi sokutadades ehitajate suhu erinevaid keeli. Keelte rohkuse tagajärjeks oli suur segadus ja pooleli jäänud Paabeli torn. Nüüd oleme taaskord lähenemas kõiki rahvaid ühendavale lingu Aporankale ning püüame üheskoos teha midagi väga ebaloomulikku, unustamata üle pea kasvanud edevust. Kõiki on ühendama inglise keel. Inimesed ehitavad roboteid ja korraldavad Facebookis edevuse paraad. Võiks ju arvata, et kui beebilool on tegelikku sisu, siis on oodata ka korrektuuri meie elus. Alternatiiv. Piirne seletus osutab keele kui kommunikatsioonivahendi spontaanselt tekkele seoses tööriistade kasutuselevõtuga. Tööriista ehitamise ja selle kasutamise nõu andmine oli kogukonnale kasulik ja vajas rikkamat kommunikatsiooni kud pelgalt häälitsused. Tänu tööriistadele muutus katteutri kalikumaks, toitvamaks ning ka pehmemaks, mis omakorda võimaldas näokolju osal kujuneda hääle. Selle sobivamaks parema toidu peal kasvas kogukonna arvukuse läbimise vajadus ning keele kujunemine oli asjade loomulik tagajärg. Kogukondade eemaldumine ja suhteline teritus põhjustasid sõnade muutumisi, kuute lisandumist ja enam-vähem iseseisva keele kujunemist. Tõenäoliselt kordub sarnane protsess ka robotite puhul. Juhul kui robotid hakkavad omavahel andmeid vahetama, kas või elektrienergia kasutamise koordineerimiseks kasutavad. Omamoodi algelist keelt arvatakse, et koos omavahelise sõltuvuse suurenemisega kasvab keerukus ja masinate vahelises suhtluses tärkavad täiendavat tähenduslikud signaalid. Päästikuks võib olla näiteks mõni väline sündmus. Keele sünni eelduseks. Peavad masinad olema kohanemisehk õppimisvõimelised ja õppivate masinate poole me ju püüdleme, mägi või vähemalt teevad seda jaapanlased. Ka ülikoolis intelligentsete robotite laborit juhtima. Maailmakuulsa professor Hiroshi isiku arvates peaksid inimesed hakkama õppima robotitega suhtlust. Professori arvates ei tasu inimestel loota, et robotid saavad nendest aru. Selle asemel. Meil peaks inimesed püüdma robotite suhtlusest aru saada näitelaste omavahelisest vestlusest. Sest võite ju täiskasvanud inimesena nende vestlusesse sekkuda. Tõenäoliselt ei saa lapsed teiste aru. Vaadake nüüd ise, kuidas suuremad inimesed lastega suheldes muudavad hääletooni ja kasutavad lihtsamaid, võib päris imelik lauseid. Professor kuram soovitab harjuda mõttega, et robotid ootavad sarnast suhtlemist. Jaapanis on juba müügis. Ja lähiajal lisandub poodidesse kõnelevaid roboteid. Mõnede taoliste suhtlevate robotite loomise taga on idee pakkuda ettevõtetele kauba näidiste tutvustajaid sest selle roboti mälu saab täita teabega teie tootest, mida ta siis igale möödujale püüab edastada koos meeldiva või Nuinuliku käitumise ja küsimustele vastamisega. Roboteid luuakse ka koduabilisteks. Suhtluspartneriteks eriti siis tänu riigi madalale iibele ja elanikuna pikka ealisusele on olemas tugev motiiv üksi elavate inimeste seltsiks. Kahtlevate robotite loomiseks robotite müügihinnavahemik on umbes 1000 kuni paari 1000 euro suurusjärgus. Seega. Käi uue pereliikme ost enamusele üle jõu ja meenutab lemmiklooma hankimist. Samas soovitab professor isiku RAM, et inimesed ei hangiks koju. Ühte robotit sest robotid ei saa inimese jutust hästi aru ja inimene ei saa aru, et robot ei saa temast aru. Robotid oskavad suhelda lapse tasemel, aga sedagi vaid ülekantud tähenduses ja nad ei mõistaks hästi ka. Inimene juturobotid oskavad kõige paremini aru saada teistest omasugustest. Professor. Aitabki koju tuua vähemalt kolm või neli robotid ja lasta neil siis omavahel suhelda. Ja selle kommentaari põbist lõpetada. Kõhedaks tegeva endaga. Kuni ühel öösel otsustavad robotid.