Tere eetris on portaal, tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. See kordsem kommentaari moodustavad esialgu kaks iseseisvat tähelepanekud, kusjuures kumbki ei ole seotud tehnoloogiaga, aga üheskoos moodustavad nad tehnoloogilist sekkumist eeldava programmi. Seega esiteks lähtume oletusest, et aus inimene ega pole korda saatnud ühtegi kuritegu, kuid mingil põhjusel sobib politsei või näiteks maksuametnik sinuga vestelda. Tunned, et kuna sul pole midagi karta ja üleüldse pooldade õigusriiki ning oled valmis ametnikke abistama siis ära seda tee. Õige soovitus oleks sellest kohtumisest iga ennast loobuda ja neid põhjuseid on mitmeid. Esimesena vaadake kasvõi veebiruumist videot, millel viis senti ülikooli juuraprofessor. Twain peab hoiatus loengu, miks ka kõige ausam kodanik ei tohiks mitte kunagi ja seda mitte ühegi politseinikuga. Põhjuseid on siin mitmeid ja need on suuresti seotud suure arvulisse õigusaktide padrikul peitunud või ununenud reeglitest ja nende kombineerimisest tulevatest asjaoludest. Ning kuna seadus ütleb, et mida sa räägid, võib kasutada sinu vastu mitte siis sinu kaitseks siis on targem suu kinni hoida, jakk kontaktist keelduda. Pealegi kaitseta. Näiteks USA-s inimesi põhiseaduse viies pügal, milles öeldakse, et ükski kodanik ei pea iseenda vastu tunnistusi andma. Teine ja uuem tähelepanek pärineb värskest uuringust meest temast. Treeris, kui lihtne on pöörata süütut inimest mõnetunnise vestluse käigus tunnistama end süüdi mõnes kuriteos Kanadas Briti Columbia ülikoolis korraldati katse 60 üliõpilasega mille käigus iga indiviidiga vesteldi kolmel erineval rajal 40 minuti jooksul sõbralikus vormis ja meeldivas keskkonnas. Seejuures oli kõikide üliõpilaste vanematelt või hooldajatelt uuritud nende tausta olemaks kindel, et keegi pole ühtegi hiljem neile omistatavad õiguserikkumist sooritanud taustauuringut, kus oli hooldajatelt muuhulgas ka päritud katses osalejate teismeliste eas aset leidnud sündmuseid ja juhtumeid. Esimese intervjuu käigus tuletati kin kahte sellist ajaloolist seika meelde. Ainult et ühte neist polnud indiviid tegelikult teinud. Need sündmused sisaldasid viiteid reaalselt mitte toimunud õigusrikkumistele kuid sisaldasid ka mälestusi reaalselt juhtunud süütutest episoodidest. Seejuures polnud oluline, kas indiviid võttis selle omaks või mitte. Teisel ja kolmandal kohtumisel aga paluti neil esimese intervjuu käigus mainitud juhtumitest nii palju meelde tuletada, kui võimalik. Üllatuseks kujunesid peaaegu kolmveerandil osalejatest valemälestused, mis sisaldasid neile ette söödetud kuriteo episoode. Paljudel juhtudel olid mälestused vägagi elavad ja emotsionaalsed. Uuringu korraldanud Šoja Steveamporterk hoiatavadki, et vestluse käigus võivad sünnitammeolukorrad, mis teevad süütud inimesed süüdlasteks. Probleem on inimeses. Vahet pole siis millises riigis, kultuuris taoline juhtum hakkab hargnema. Mis toobki meid nüüd algul mainitud teise värske loo juurde, milles USA-s Marylandis Montgomery maakonnas alustati kahe lapsevanema vastu. Politsei poolt juurdlust seoses laste hooletusse jätmisega. Nimelt olid vanemad lubanud 10 ja kuueaastasel lapsel tulla koju jalgsi. Sündmus juhtus 20. detsembril lauk päeva pärastlõunal, kui lapsed olid teel koju pargist, mis asus kodust umbes miili kaugusel. No ja siis keegi valvas kodanik, märg. Kas tänaval kõndivaid lapsi ja kutsus välja politsei, kes siis toimetas lapsed turvaliselt koju ja koostas protokolli. Paar tundi hiljem saabusid. Koju sealse lastekaitseameti esindaja. Kuigi mitte ükski Marylandi seadus ei käsitle tänaval kõndivaid lapsi hooletusse jätmise juhtumina. Sai kogu see juhtum hoopiski teistsuguse varjundi. Pole. Teada, kas lapsevanemad hakkasid vestluse käigus ka ise nägema ainult kurjategijatena. Aga pange tähele, et nii mõnigi tehnoloogia arendaja kasutab taolist võimalust ja toob turule toote, millega saab lapsi ja nende asukohta pidevalt jälgida. Ning mõni aeg hiljem muutub see juba normiks, mille suhtes eksimine. Võib osutuda kuriteoks juhul kui rääkida politseiga. Seejuures näiliselt ei tee keegi mitte. Valesti, aga peaksime küsima, kas seda me tahtsimegi?