Vikerraadio. Tere laupäeva hea vikerraadio, kuulaja ja tere kuulama rahva teenreid, mis võtavad jälle kokku lõppeva nädala sündmusi ning täna on siin veel vikerraadio vanas eas raadiomaja stuudios kohad sisse võtnud. Ekspressi ma ei teagi, kuidas öelda toit. Sulev Vedler ja Külli-Riin Tigasson Eesti ekspressist ja Lauri Hussar viker raadiost ja, ja kui ma siin nädala teemasid kaardistasime, siis pidime tõdema, et päris palju asju tiirleb ümber valimiste ehk siis valimiseelset õhustikku on juba piisavalt tunda ja päev-päevalt on seda üha rohkem tunda. Välikampaania lõppenud, minnakse üha rohkem telesse ja ka interneti, aga, aga mulle tundub, et, et nende valimiste puhul me näeme ühte ühte arenevat trendi, et käiakse üha rohkem ka ukse tagant ukse taha. Ja mulle üks minister sellel nädalal rääkis lugu, et, et ka tema käib siis ukselt uksele ja ühe ukse tagant oli kostnud kuri, röögatas, et kes seal on. Ja kui kuuldi, et tegu on Eesti vabariigiministriga, siis kõlas eks ebatsensuurne võõrkeelne väljend. Mis, mis tähendab siis kergete elukommetega naistele rahvast ja siis tehti pikapeale uks lahti ja teatati, et et kohe aetakse õiguskaitseorganitega kõik asjad korda, et tegu oli ainult väikese arusaamatusega. Ja kui ma olen siin kuulnud ukselt uksele teemade kohta veel, siis siis näiteks hea kolleeg ja Rahva teener Neeme Korv rääkis sedasama lugu, et ühel hetkel samamoodi uksekella järele vaatab tema uksesilmast, kes siis ukse taga on, selgub, et üks tuntud ja lugupeetud poliitik, kes siis kohe ukse avamisel pani oma plaadi peale, aga kuna oli pime, siis ta ei, ei, ei, ei, ei märganud, et tegu on, tegu on samamoodi tuntud ajakirjanikuga, lõpuks muidugi kõik asjad lahenesid, eks nad seal seisid natukene kohmetult ja läksid läksid selle toreda kohtumise peale laiali, aga, aga see ukselt uksele on, on üsna levinud ja ja, ja mulle kinnitab üha rohkem poliitikuid, et isegi efektiivsem kui see, et et ollakse teles või ollakse tänavapildis või, või ollakse internetis, et veelgi veelgi rohkem efekti annab see, kui käiakse ukselt uksele või reisitakse kellelegi ka kaasas koos bussis ja siis ulatatakse pastapliiatseid ja voldikuid. Ja see inimlik inimlik kontakt on alati väga oluline. Lihtsad maainimesed, lihtsalt linnainimesed, samuti mõnikord väga võlutud, kui tuleb näiteks mingist postikataloogi firmast kiri spetsiaalselt neile, nende nimi on trükitud, nad teavad, nad hoolitsevad minu eest ja tellivadki sele siis kalendrikese või seemned ära. Et see, see põhimõtteliselt töötab alati isiklik kontakt on parem kui igasugused reklaamid, mida sa kohe ära visata. Väga raske on inimesele. Tänavareklaami kohta muuseas on öeldud, et see pidavat olema üha ebaefektiivsem, ehk siis need suured plakatid ei täida oma oma ülesannet. Ja, ja samas, kui nüüd mõelda sellele, et see ukselt uksele käimine on ju on ju see, mida me nägime siin veel seitse-kaheksa aastat tagasi filmidest, mis, mis rääkisid sellest, kuidas Ameerikas midagi müüakse ja, ja me oleme kõik näinud ju seda, seda müümise, müümise, filmi müümise kunst, kuidas siis räägiti sellest, et kuidas tuleb ennast ületada, et et ka ka poliitikud ütlevad, et, et see esimesed esimesed kaks või kolm korda on, on uksekella vajutada ikkagi väga-väga raske ja et see nõuab väga suurt eneseületust, aga aga et mida aeg edasi, seda rohkem see, see asi ennast sisse töötab ja lõpuks tehakse seda kuidagi täiesti automaatselt. Ja kui mõelda nendele erinevatele kampaaniavormidele, siis tõstis näost näkku kontakt, on tegelikult ju kõige vanem valimiskampaania meetod ja samas kui mõelda sellele, kui palju on valimisreklaami uuritud, et millised meetodid, kuidas töötavad, siis ma teada näiteks tänavareklaam tõesti eriti ei, ei mõjuta seda valimiskäitumist, et ta aitab tõsta lihtsalt teadlikkus sellest, et valimised on tulemas ja võib aidata mobiliseerida telereklaamiga on jällegi erinevaid katseid, on tehtud palju, aga on tulnud välja, et te põhimõtteliselt nagu kinnistab neid varasemaid veendumisi. Et kui keegi on näiteks ütleme, Reformierakonna kindel toetaja, siis ta näeb seda teleklippi, et siis lihtsalt süvendab tema tema arvamust, aga see ei ole niimoodi, et see telereklaam oluliselt veenaks mõne teise erakonna kasuks oma oma toetust muutma. Aga ma oletan, et see kodus kodudest käimine ja ukseustele koputamine, see on ilmselt tõesti nagu. Ma arvan, et see on nagu selline valimiskampaaniameetod, mis tõesti kõige rohkem aidata muuta inimeste hoiakuid ja arvamusi ja võib aidata kõige efektiivsemalt, siis muuda oma varasemaid seisukohti, et ühe partei toetajast saada. Teine. Kaks tähelepanelikult tähelepanekut veel nimelt tolategemine ei ole kuhugi kadunud, ehk siis kes peab kohvikut, kes käib ettekandeks, kes käib kassapidajaks? Näidatakse ka niimoodi olla, olla rahva keskel, suhelda rahvaga, võib-olla panna ennast ka mingisuguses teises olukorras proovile ja olla see läbinähtav, aga loomulikult ühel hetkel, kui, kui juba mingi suuremat sorti aktsioon on ette võetud, siis kutsutakse ka telekanalid kohale, et vaadake nüüd, mida siis poliitik tegijat. Ma ei tea, kuidas sellisesse tolategemist suhted, et ühelt poolt tähelepanu poliitik kindlasti saab, kas ta sealt ka hääli juurde saab, noh, ma ei, ma ei ole nüüd päris kindel, et kas selline selline samm on väga efektiivne, aga, aga teine tähelepanek on seotud sellega, et need on esimesed tõelised Facebooki valimised ehk siis nii aktiivselt ei ole mitte kunagi varem Facebooki kasutatud ja Ma olen siin juba mitu päeva kaalunud, et Facebooki dieedile sellepärast et peale poliitikute postitas tema Facebookis enam midagi muud ei näegi, et valdavalt kas siis nad oma kampaaniaga seoses või siis lihtsalt tähelepanu äratamiseks riputavad midagi üles selleks, et selleks, et siis need, kes on Facebooki sõbrad, seda kõike näeksid. Ma käisin. Seal on täpselt sama asi, mis on juhtunud Ameerikas. Me oleme võtnud neid kombeid üle. Meil on ta natukene aeglasemalt käivitunud. See ei ole mitte midagi imelikku. Ehk siis mida selle jutu lõpetuseks võiks öelda, on see, et et kuigi võib ju öelda, et rahaga võib päris palju valimiskampaanias teha, siis, siis tänapäeval on väga palju meetodeid ja võimalusi ka ilma rahata valimiskampaaniat teha ja seda kasutatakse üha aktiivsemalt ja ka selle, selle võimalustesse usutakse üha aktiivsemalt, et, et selles mõttes on üsna huvitav olukord, et kuna see võimaluste ring on lihtsalt niivõrd palju avatum siis siis ka sellepärast nii tehakse, et kui nüüd võtta ette pisut ka see valimiseelne seis, mida nüüd Arvo avaliku arvamuse küsitlustest me näeme siis jah, Emorilt rahvusringhääling enam küsitluste tellijaga, aga Postimehes on jätkanud Emoriga emariga küsitlust ja, ja see on küll pisut teistsuguse teistsuguse metoodika alusel tehtud kui see, millega puutusime kokku siin veel detsembrikuus. Kui ERR-i tellitud uuring oli siis omnibuss-tüüpi uuring 1000, et küsitletavad ja kõigi puhul on siis kodus käidud ja küsimusi küsitud, siis, siis seekord on EMORi uuring küll suurema valimiga ligi 1600, aga, aga selle valimi puhul on siis oluline rõhutada on 400 või üle 400 neid inimesi, keda on, keda on küsitletud nii-öelda ukselt uksele ja siis on 1100 on internetiküsitluse tulemusena oma oma seisukohad öelnud, et, et seetõttu ta metoodiliselt pisut erineb, aga, aga, aga mingit trendi ta ikkagi näitab ja, ja siin joonistub päris tasavägine seis välja nelja suurema erakonna vahel, aga aga lisaks sellele on on uudiseid ka väiksemate erakondade kohta, et Reformierakonna toetus on siis langenud detsembrikuise 32 protsendi pealt 25 protsendi peale, Keskerakond on langenud ühe protsendi võrra 22 peale. Sotsiaaldemokraatlik erakond on langenud 18 protsendi peale, see on ka siis kolm protsenti langust ja IRL on langenud ühe protsendi 16 kuueteistkümnendat 15-le. Aga rõhutatud on ka siis seda, et vabaerakond on, on ületanud küsitlustes valimiskünnise ja seda märkimisväärselt tervelt kaheksa protsendiga ja praegu on pealpool valimiskünnist ka Eesti konservatiivne rahvaerakond viie protsendiga ja ja võib-olla need tagumise otsa erakonnad ongi, ongi nende küsitlustulemuste puhul saanud kõige rohkem tähelepanu, aga võib-olla võib-olla alustaks ikkagi sellest, et Reformierakonna langus kahe küsitluse lõikas, on olnud ikkagi märkimisväärne, see on 30 kahed 25 peale ja, ja, ja see on, see on märkimisväärne langus. Et kas nad on midagi valesti teinud või nad on sõnastanud oma oma teema valesti, ehk siis rõhudes julgeolekule. Võib-olla ei kõneta see kõiki täna nii nagu peaks kõnetama, et millest see langus on tingitud, teie hinnangul? Seda on ka varem juhtunud ka eelmiste valimiste eel, Reformierakonna populaarsus kukkus täpselt samamoodi vahetult enne. Jaa. Jaa. Enne küsitluse tegemist, ma mõtlen, see oli siis 2011? Ei, 2010 lõpus oli, oli ka Reformierakonna populaarsus hästi kõrge, valimistulemustel ta see sellisel määral ei ei kajastunud. Et selles mõttes ei ole seal midagi imelikku, teised parteid on lihtsalt tulnud jõulisemat pilti, mulle tundub, et Reformierakond oli pigem siin aasta lõpus võib-olla rohkem esiplaanil. Seda ju on ka näha, et väiksemad parteid, kes on tulnud välja oma nimekirjadega et nemad on ka saanud siiski siiski pildile, praegu just vabaerakond on selline, tõuseb Ma kogu aeg ootasin, et kuna kuna siis nii-öelda neda vabakonnad õmbles hästi palju räägitud mõned aastad tagasi, et kuna need siis avalikkuse huviorbiiti kerkinud mulle tundus, et juba, et nendel valimistel võib-olla lendavad sama madalalt kui, kui siin kahel viimastel valimistel ehk europarlamendi ja kohalike omavalitsuste valimistel, aga noh, praegu korraks siin vähemalt vähemalt pildile, neil on võimalik nii tõusta kui ka langeda. See on loogiline, et need pisiparteid jõuavad rohkem avaliku huvi orbiiti enne valimisi, et valimiste vahepealsel ajal ei ole neist nagunii palju võib-olla põhjust rääkida, et siis on teemaks rohkem kui, kui sa igapäevane töö Riigikogus aga enne valimisi paratamatult pööratakse nende programmidele rohkem tähele. Laden ka uued nähtus selles mõttes Rahva Ühtsuse erakonda ei olnud lihtsalt varem vabaerakonda ei olnud varem rohelised, jah, see on selline suhteliselt vana moodustes, kelle populaarsus muuseas on langenud huvitaval kombel. Ja Postimehe küsitluse juures on veel üks hea tabel, mis näitab, et need, mis oleks selline teine eelistus. Et kui ma seda oma koduparteid või seda esimest eelistust ei võtaks, mida ma siis võtaksin, siis seal tuleb välja seest kaks gruppidesse, sellise või kolm, üks on selline IRL-i ja Reformierakonna omad. Kui ma ühte eelism eelistaks teist teine, siis sotsid Keskerakond, et kume ühte, helistasime, helistasime teist ja kolmas on selline. Noh, need uued tulijad, nemad ka seal selle valija siis pigem eelistab kedagi teiste uute tulijate seast, seal ringlevad vabaerakonda. Ei ka iseseisvuspartei EKRE-ga rohelised mingil määral. Jah, ma vaatasin ka, et vabaerakonna puhul on vabaerakond EKRE-t valijate teine eelistus, ehk siis kui kui võib siduda teoreetiline situatsioon, kus, kus EKRE on seal piiri peal või võib hakata alla jääma, siis siis ühel hetkel mingi psühholoogiline nüanss võib hakata töötama just vabaerakonna kasuks, et vabaerakond võib sealt hääli juurde saada, aga see on selline teoreetiline arutelu ja, ja sellega täna ei ole veel midagi peale hakata, aga mis, mis silma hakkab, on, on see, et, et juhul, kui nüüd väikesed parteid saavad üle künnise, siis, siis me saame hakata rääkima sellisest uuest loogikast eesti poliitikas, et et me siin olime juba ära harjunud sellega, et meil on neli suurt erakonda ja, ja olid üsna üsna kivisse raiutud kohad riigikogus ja väike võimalus manööverdamiseks, siis siis kui nüüd tuleb Riigikogus üks või kaks erakonda juurde, siis oluliselt muudab juba juba täna juba seda kohtade seisund, mida me näeme täna. Ta, ta annab oluliselt rohkem juurde koalitsioonivõimalusi ja, ja seetõttu ka Eesti poliitika kindlasti rikastab seletatud, et tekib. Tuleb juurde erinevaid jooni, tõenäoliselt arutelusid kogu seda, kogu seda laia pilti tuleb oluliselt juurde ja samas on muidugi öeldud, et kui on rohkem erakond ja siis on jälle keerulisem langetada väga suur ja, ja ja, ja, ja muutvaid otsuseid, aga samas Ma tahaks, ma tahaks rõhutada, et ega me ei ole neid viimaste aastate, et jooksuga neid väga suur ja ühiskonda muutvaid otsuseid näinud, et et kui keegi nüüd üritab nagu selle argumendi taha pugeda, et miks ikkagi eelistada suuri erakonda, et siis siis võib-olla see see Eesti poliitmaastiku taasavanemine või laienemine oleks ju äärmiselt äärmiselt positiivne nähtus. No need suured ja muutvad otsused, et Eestis tehti need väga palju ju 90.-te aastate esimesel poolel ja kui vaadata seda poliitilise maastiku kirevust, et see oli võrreldamatu praegusega, et ma ei ole päris kindel, et see loogika nagu pädev Noh, tollal oli ühiskond teistsugune, tollel ikkagi oli tahe kuhugi edasi jõuda. Siin suur arenemistung oli olemas. Meil olid suured eesmärgid, Euroopa liit, NATO saada jõukamaks, jõukus kasvas hästi kiiresti, sellepärast alustasime põhjast kassoliga seinal Boom teismelise eas, et ühel hetkel aga aastaid sa oled jälle mitu sentimeetrit pikemaks kasvanud. Praegu on see kasv tunduvalt aeglasemaks jäänud, tekkinud erinevad huvid ühiskonda kuidagi laiali läinud. See on keerulisem. Jah, kui nüüd vaadata ka seda, et mida siis valimistel lubatakse, et siis nagu midagi väga põhjapanevat teistsugust ei lubanud, et mis meil juba olemas on, et ikka üritatakse parandada, parandada, muuta. Kõige rohkem räägitakse reformimise vajadusest loomulikult riigi tasandil ja kohaliku omavalitsuse tasandil, et midagi tuleks siin justkui juskui struktuurselt muuta ja, ja siis on välja käidud erinevad ideed, et kas siis näiteks haldusreform teha valdade liitmise teel või siis teha mitmetasandilised omavalitsused tekitada osavallad ja siis maakonnad ära kaotada ja maakondade asemel siis tänaste omavalitsusliitude tasemel teha mingi uus organ, et ka need ideed on õhus, et nad, need on kindlasti nagu kõige suuremad muutused, mis võiksid aset leida, pluss veel ka loomulikult maksud. Et maksude osas tahetakse, tahetakse muutusi ja, ja ma peaks ütlema, et maksudebatt on kindlasti elavam, kui ta oli 104 aastat tagasi, et ka neid ettepanekuid on rohkem, aga, aga samas jälle kriitiliselt vaadates nüüd üle, et kuidas siis on need arvutused tehtud ja kui palju on lubadustes õhku, siis ma ütlen, et nii terviklikku lahendust nagu Indrek Indrek Neivelti maksumuudatuspakette ette nägi ma erakondade puhul ei ole näinud. Noh, nimelt, et kasutab kasutatud sotsiaaldemokraadid ka oma veebiküljel, siis kui reklaami näoga Aga osaliselt ainult ja samas neil ei ole paljudele asjadele üldse, mida nad lubavad, mitte mingisugust katet, aga, aga Neivelt nii-öelda oma maksupaketis enam-vähem nägi ikkagi ette ära selle, et kui nüüd see selline lahendus pakkuda, et siis lõpuks lõpuks ollakse null. Ja näib, et just maksutemaatika raha ongi tegelikult see, mis sellel nendel valimistel inimesi kõige rohkem köidab, et see turvalisuse tunde pakkumine just kaitsevõime kaudu mida näiteks Reformierakond on rõhunud, millele tegelikult ka sotsid panevad tähelepanu, kaitseministri koht on sotside käes, see natukene tahaplaanile, aga eriti kummaline on seda vaadata, sest IRL-i kontekstis noh, nii nagu reformierakonnal on selline. Ma arvan, et aastateks aastateks mällu sööbinud üks ööd, laused 15 aastaga viie rikkama riigi sekka samamoodi on IRL-i tunnuslause õnn ei p peitu rahas. Ja kui ma lähen tänavatele, siis ma lähen plakatid, kus IRL pakub just raha. See on täitsa uskumatu, kuidas üks partei omat Eesti Aga kusjuures sinu võit ei ole ju see summa, mida IRL välja lubab, et sinu võit ei saa see olla, et see on ühe väga-väga spetsiifilise palganumbri. Numbriga inimese inimese võit ja see on puhtalt arvestuslik võit, arvestuslik väita, kas seal on üks konkreetne summa, eks eurod on konkreetne summa EUR taha kirjutatud, et näete see on selline raha peale rõhumine ka teised parteid räägivad siiski päris palju maksudest, et kas peaks olema astmeline tulumaks, kas kas peaks kehtestama uuesti kodualuse maa maksu või seda ei tohiks kehtestada? Kuidas muuta sotsiaalmaksu? Maksude ümber käib hästi palju sellist arutelu. Ja nüüd, kui me kujutame ette, et hakatakse koalitsioonikõnelusi ühel hetkel pidama, siis võib juhtuda, et et noh, need kõik toredad ideed, et seal ei muutu suurt midagi, sest väga raske on nüüd nende maksu ideed on lihtsalt niivõrd risti vastupidi, üksteisega. Ma arvan, et küsimuse püstitus nendel erakondadel, kes siis nende valimiste eel on keskendunud just nagu madalapalgaliste inimeste maksukoormusele, ma arvan, et see iseenesest on õige muidugi. Ta ja IRL-i puhul ei ole siin ka midagi imestada, et et kui nüüd vaadata seda statistikat, et kes on need inimesed, kes lähevad Eestist ära, kes lähevad Soome tööle mujale tööle ta pigem ikkagi vähemkindlustatud inimesed ja nende lahkumine ikkagi pikaajaliselt perspektiivis ohustab ikkagi Eesti Eesti rahva püsimajäämist ja majandusjõudu ja kõike seda, et see on loogiline, et, et see teema, kuidas neid inimesi ikkagi mingite meetmetega aidata. Ta motiveerida Eestisse ja ma arvan, et see on, see on oluline. Aga iseküsimus on muidugi see, et et mis meetodeid siin täpselt hakata kasutama pärast valimisi, et ma mäletan, et kui oli teemaks, et tasuta kõrgharidus, siis see iseenesest ilus loosung, aga see, kuidas ta lõpuks ellu viidi läbimõtlematult ja, ja vastuolus ülikoolide esindajatega, et see ei olnud hea, et ma loodan, et ega selle maksumuudatuse osas ei tehta seda nagu ripparopa kiirustades. Aga mulle tundub, et IRL on liikunud väga jõuliselt tsentrisse, et siiamaani mõtlesime IRL-ist ikkagi kui parempoolsest erakonnast, aga aga kui me vaatame, mida nad on lubanud, millisena on nad need lubadused üles ehitanud? No väga tuntavalt tsentri poole liikumine on ja, ja ühelt poolt kui vaadata ka seda, et mis on nagu paremal tiival juhtunud, et kui sinna on tekkinud vabaerakond ma lugedes vabaerakonna programmi ja nähes, mida nad pigem räägivad, siis mulle tundub, et nad on ikkagi parempoolne erakond. Konservatiivne rahvaerakond on, on pigem parempoolne erakond, Reformierakond on parempoolne erakond. Et kas ikka siis IRL tunnetas seda, et neil on paremal tiival kitsaks läinud ja nad üritavad nüüd tsentrisse tulla või sellise sotsiaalse mõõtmega kuidagi valijaid juurde võita või siis nad on õppinud näiteks Saksamaalt, kus ka Angela Merkel on olnud just väga edukas pärast seda, kui ta, kui ta pigem on paremalt CD jõuga ja, ja ka C1 suu on, on pigem tsentrisse tulnud, ehk siis üritavad nagu kata nagu võimalikult võimalikult palju valdkondi oma poliitikatega äratada. Kuvand töötad ikkagi aastaid ja aastaid, et nad reformierakonnal läks kõik väga kaua aega, enne kui inimesed hakkas ta võtma mitte ettevõtjate parteina, vaid sellise mingi laiema kogu rahvast haarava erakonnale ja Isamaal ikkagi on selline. IRL-il on see vanaisamaa pitser, et on selline rahvuslik erakond. On muidugi ja mina ei näe tegelikult nende puhul ka sellist väga suurt tsentris nihkumist praegu, et nad on selle sellesama madalapalgaliste teema sidunud põhimõtteliselt rahvusliku kaardiga, et kogu see väljaränne, inimeste toimetulek, ka rahva püsimajäämine. Aga iseenesest me rääkisime siin, et inimesed lähevad Eestist ära. Indrek Neivelt tegi ka oma maksumuudatuste ettepaneku. Üks põhjendusi, miks ta seda tegi, oli see, et kuidas vähendada inimeste äravoolu et just need need inimesed, kes saavadki vähe palka, nad lähevad samasugustele kohtadele naaberriigis tööd peaks samasugust tööd edasi sageli, isegi kehvematele teenivad paremini, neil on. Kuidas muuta Eestit atraktiivsemaks, seal olla väga palju mõistlikke ideid on jäänud rakule. Et paljud lähevad tõesti ju Eestist ära, aga madala, madalama kvalifitseeritud töödele toome näiteks teema nii perekond, kus mees läheb ehitajaks. Naine on olnud Eestis varem õpetaja, läheb kaasa ja hakkab seal koristajaks. Et selliseid lugusid on palju. Miks huvitav tähelepanek valimisprogrammidest veel nimelt infrastruktuuri lubadusi on vähem kui neli aastat tagasi et nii laiasid ja kõiki teid kui toona meil enam ei lubata ja, ja ma ei tea, kas Saaremaa sild on, need on need erakondadel ka kuidagi programmis sees, aga, aga tundub, et Saaremaa sild on ka unustuse hõlma vajunud ja sellest enam eriti ei räägita ja, ja noh, seal on küll, ütleme siin on siin üks, üks teine erakond lubab raudtee trassi Haapsallu ja nii edasi, aga aga selliseid suuri infrastruktuuri lubadusi on jäänud oluliselt vähemaks. Noh, aga riik ju ehitab parajasti parvlaevad, oleks kummaline, kui ta ütleb, et me teeme samal ajal veel sillaaegse juurde nagu tekitaks küsimusi, et kunagi oli selline seltsimees Lõssenko, kes tahtis teha hargnema peaga nisu ture loosungiga. No aga meile lumat neli aastat tagasi lubati Saaremaa silda, kõik rääkisid püsiühendusest, ma ei tea, millest veel jäänud. Neli aastat tagasi võtnud Kariik küla praamiliiklust, vaid see oli siiski erakätes praegu rikki läinud, sellist riigikapitalismi teed. Ja eks sellest riigikapitalism, mis ka väga palju tegelikult ei räägita, kuigi see on kogu aeg süvenenud. Ja veel üks asi on see, et, Meil on hästi palju infrastruktuuriprojekte ehitatud ikkagi eurorahaga aga ühel hetkel saab Eesti niivõrd jõukaks, et seda euroraha enam abi ei tule sellises mahus. Selles mõttes, et me ei ole enam netosaajad, võivad ühel hetkel muutuma netomaksjateks. See on, see peaks olema hästi õnnelik moment Eestile, kui me ütleme, et me oleme nii jõukad, et me ei pea teiste käest enam nagu rohkem abi saama, vaid nakkama teesise abista. Tegelikult see peaks olema, aga, aga teisest küljest see võiks olla Goda sõnadega. Võib-olla ka sünge ärkamine pärast pidu, kus siis tuleb hakata vaatama, kuidas siis need objekte üle üleval pidada, mis on võib-olla kohati olnud liiga suuremõõdulised ja võib-olla mitte nii jätkusuutlikud. Pisut teine selgitas sellele, et me ei näe nii palju infrastruktuuri objekte ja see põhjus on hoopiski selles, et et täna lubatakse inimestel ikkagi puhtalt raha kätte, ehk siis kas me lubame pensionäridele raha kätte lastele või lastega peredele. Lubame ettevõtjatele sotsiaalmaksu langetada, mis iganes, aga et, aga et lubame, lubame seda reaalset raha ja, ja selle lubamine on kindlasti oluliselt kasvanud võrreldes nelja aasta tagusega, ehk siis ehk siis selgelt rahaline lubadus on, on see, mis seab piirid ka teistele lubadustele, sest ega, ega me ju teame, infrastruktuuri objektid ei ole odavad ja, ja enam ei räägita näiteks Tallinn-Tartu maantee neljarealiseks ehitamisest, nüüd räägitakse sellest, et ehitame sinna möödasõidutaskud. Et, et lihtsalt tee on kolmerealine, ühel hetkel saab ühes suunas kaherealised liikuda ja teisel hetkel teises suunas, et, et see on nüüd siis nii-öelda see uus plaan, mida, mida plaanitakse plaanitakse ellu viia ja võib-olla see on ka mõistlik, et kui tõesti see liiklusei ole nii tihe, siis võib-olla selline selline rootsi keskmiste teede lahendus ei olegi kõige halvem ka ka meie jaoks, aga, aga, aga jah, mulle tundub, et põhjus, miks, miks me näeme vähem lubadusi just infrastruktuuri on seotud ikkagi sellega, et raha kulub mujale. Ja seda kindlasti, kusjuures seda lubadust roosas, seda segadust on ka piisavalt. Näiteks vaatasin eile sotside lubadust, et meil on üks loosung, mis ütlevad, et tõstame politseinike, piirivalvurite päästjate palka. Väga hea aeg, siis on seda natukene edasi nende veebiküljele täpsustatud. Et sõjaväepolitsei ja piirivalve alampalga edasise tõusu keskmise palgaga suurendama sissi sisejulgeoleku töötajate palku vähemalt 12 protsenti. Saatsime riigi riigieelarve strateegiat, seal on keskmise palgakasvuks ette nähtud 20 protsenti, mõtlesin, et sotsid on tõesti tagasihoidlikud. Ta ise nad on kinnitanud teise dokumendi, kus ütleme, 20 protsenti tõuseb ja lubavad ainult 12, et miks siis politseinikele niimoodi diskrimineeritakse, neile lubatakse vähemalt palka. No sina edasi aru, et see on seal miini minimaalpalga lubamine see on seal veel täpsustada, et samas on jällegi sotside ühes teises kohas, nende programmis on näidatud, kui võimsalt peaks kasvama minimaalpalk. See peaks hüppeliselt kasvama. Et seal on nagu siin segadus on, et ühes otsas ja teises otsas, et kui palju siis peaks mingi asi kasvama. Rohelistel on muuseas üks väga huvitav populistlik, lubades, et nad lubavad oma programmi alguses jagada pool erakonna riigipoolsest toetusest heategevuseks ja paar lehekülge hiljem ütlevad nad, et nad lubavad vähendada erakondade toetust poole võrra. Et kõnes ja et kuidas see vähenemine toimub, et nad nii-öelda pool jagavad heategevuseks ja teise poole lihtsalt võtavad ära, et erakondadele eraldatud raha ongi siis nagu heategevuseks eraldatud, et, et mulle tundub, et nagu see on nagu nende loogika või kui ma vaatasin, siin on palju põnevat veel, näiteks Keskerakond lubab juba juba täitunud lubadust. Et taastada isapuhkus, kus pärast lapse sündi, et ma jah, vähem kui aasta tagasi olin ise juba sellel sellel täispalgaga tasustatud isapuhkusel, nii et, et see, see konkreetne lubadus on juba täitunud ja noh, neid neid, selliseid väikeseid vigu ja väikeseid möödapanekuid tõenäolist veel, aga need on need Selles mõttes on vastupidi, Keskerakond lubab asja, mis on kindlalt olemas. Mulle meeldib, eks ju, ei tekita mingit segadust. Ei, aga see, ma arvan, et seal on neil viga ka, nad lubavad vist üks protsent teadus ja arendustegevusele, aga samal ajal see vist on täna juba suurem kui üks protsenti oluliselt suuremat. Et siin teised erakonnad lubavad selle pealt minna lausa kolme protsendini. Sotside kasuks ma tahan öelda, siin on see, et sa lubadki nagu vähem tagasihoidlikumas kindlasti oma lubadusi täita, et see on hästi kasulik minut minus lihtsalt tekitas segadust, kuigi seal kindlasti on mingi loogika olemas, kuni ta su seitse maha teha. Jah ja ei, no ütleme nii, et tõenäoliselt leiab programmidest veel, aga, aga, aga kindlasti me analüüsime neid neid siin saates ka edaspidi ja tulevad valimisdebatid, kus erakonnad ise leiavad teiste nõrgad kohad üles, nii et siin vaatan, leidsin veel ühe. Näiteks kindlasti on väga huvitav moment see, et kehtestame õiglased trahvid, mida suurem sissetulek, seda kõrgem. See, see on hästi mõistlik põhimõte, täielikult. Ma kujutan ette, see läheb liiklus liiklushuligaani talle väga korda põhinevate kehtestatakse, et tavaliselt me kujutame ette, et noh kes kiirustab, et see on sellised natuke võimsama masinaga inime, jääb seal kaamera juures kuidagi kaamera vaatevälja. Noh ja siis sa oled jõukam, siis ka rohkem rohkem maksma, et see jääks kindlasti inimesed vihale. Järgmiseks tekitab ka küsimuse, et ilmselt siis sinu maksuametis maksuametist saadud andmed sissetuleku kohta muutunud natuke rohkem ta avalikumaks selle järgi, et nad politsei tammed kätte saama ja siis hakkame siin selle trahvima. Trahvid võiksid olla ka avalikud, järelikult me saame teada ka sinu sissetulek, mida siiamaani on Eestis kõlaks saladuseks peetud. Ehk kui sa ei taha jällegi, sinu sissetulek muutuks avalikuks, järelikult ei tohiks liiklust, rikud. Selliseid järeldusi, saaksid teha. Muuseas, üks huvitav ettepanek, Ekrelt kohtunikud, prokurörid ja kõrged politseijuhid võiksid olla rahva poolt valitud. Et kui nüüd vaadata seda, mida nagu õigussüsteemi mõistes see tähendab, siis, siis see sobitub sellisesse ameerikalikku kui õigussüsteemi, ehk siis sellisel juhul peaks sinna kaasnema ka lubades, et kogu Eesti õigussüsteem tuleb ümber ehitada. Pluss veel see tähendab seda õiguse mõistele tekib suurem vabadus otseselt langetada ja nii edasi, aga mitte midagi sellist me selles projektis muidugi ei näe, aga noh, ütleme nii, et kindlasti arutlemise koht on, on, on see nii või teisiti, aga aga üks, üks nüanss veel, kui me valimiste teemat lõpetame puudutav muidugi seda, et kas kas valimiste puhul on, on kõigile tagatud võrdsed võimalused ja kui ma vaatan nüüd seda viimast pilti, mida me näeme meediamaastikul näeme ka selle põhjal, palju siis erakondadel on vahendeid kasutada siis, siis ma väidan, et ühel erakonnal on, on märkimisväärselt rohkem vahendeid kasutada kui teistel. Ehk siis ühe erakonna valimiskulud võivad koos varjatud kuludega olla lausa kahekordsed. Ja tegu on Keskerakonnaga, kes kasutab väga aktiivselt Tallinna linnameediat, kes kasutab kõikvõimalikke nii-öelda jutumärkides teavituskampaaniaid ja selle varjus tehtud varjatud. Nii nii tele kui ka lehereklaam ilmselgelt ületav ületab väiksemate erakondade reklaamikulu kindlasti aga see võib-olla isegi samas mahus suurte erakondade reklaamimahuga. Aga see mõjub siiski Tallinnasse. Aga meil on valimised kogu Eestis, aga meil on üleriigiline Tallinna televisioon. Vaadatavus küll, aga meeletu ei ole. Pea tundub ka täiesti kummaline, Võru elanik, kuidas Tallinna televisiooni vaatama? Ei ole mingit põhjust. Kui Tallinna inimesed seda ei vaata, siis miks peaks? Võru inimesed vaatavad vaadatavus. Aga siin on hästi huvitav diskussioon tekkinud, et kuidas nüüd seda teavitust hinnata, et ühelt poolt noh nii-öelda kui, kui tavaline inimene seda vaatab, ta saab aru, et miks seda tehakse, mis on seal eesmärk. Et see on selgelt poliitiline reklaam. Ja selle kohta on, on andnud riigikontroll oma hinnangu, et valimiseelsel perioodil see, see teavitus liigitub täiesti selgelt, et pigem poliitilise reklaami valdkonda ja, ja, ja, ja nüüd me oleme olukorras, kus, kus peaks midagi tegema ja Keskerakond ütleb, et aga seadus seda ei keela, et ja, ja kõike, mida seadus ei keela, see on, see on lubatud samal ajal teised ütlevad. Et aga, aga on ka veel head tavad, on ka veel eetika on veel moraal, on veel käitumine ja, ja, ja sinna see diskussioon suugubki, et kas, kas sellisel juhul me peame siis totaalselt valimistele poliitika ja erakondadega seonduva üle reguleerima, kirjutama absoluutselt iga võimaliku juhtumi seadusesse ja siis olema ikkagi ühel hetkel silmitsi sellega, et aga kohukesed on ikkagi võimalik reklaamida? Noh, see võib olla midagi sarnast, nagu on paljudes lääneriikides, kes karjunud aastasadu elama kristlike tavade järgi, siis ilma sinna päris suur hulk moslemeid kes käituvad hoopis teistmoodi. Kas nad on harjunud käituma teistmoodi? Ei, neid ei häirigi mu siis nende mõttemaailm on teistsugune. Samamoodi me võime täheldada, et on olemas grupp inimesi ka Eestis, kes mõtlevad, et sellised asjad on lubatud, kellele meeldib isegi küll ei, mitte midagi selle vastu, et niimoodi käitutakse teise tööd, ükskõik kui palju hambaid kiristada, karjuda. Meil ei lähe see korda. Mina väidan seda, et, et, et mida me näeme, et Keskerakond üritab seeläbi, et ta tekitab selle olukorra, kus ta kasutab avalikke vahendeid enesereklaamiks saab selle eest kritiseeritud ja siis ta ütleb, et, et see on alusetu kriitika, kõik on vastavalt seadusele ja nii edasi, et ta üritab tekitada seda muljet, et nad on süütud kannatajad, tead, et need kiusatakse taga ehk siis nende valija jaoks töötab selle tagakiusamise kuvand ehk siis, et justkui keskerakonda kiusatakse taga ja see peaks motiveerima nende valijaid, et nad on korduvalt seda valimistel kasutanud ja ma pean ütlema, et et, et see tõenäoliselt ka nende valijat võib aktiveerida, jah. Valija tunneb mingil määral määral sedasama, et oi, et et on kuskil pitsitab, näed, keskerakonnale tehakse ka liiga, võib-olla tuleks neid toetada, nad suudavad seeläbi motiveerida oma valija ja, ja nii see toimub, siis tuleb leida kõik need, kes keskerakonda kiusavad, et siin sellel nädalal jõudis avalikkuse ette ka üks, üks huvitav juhtum. Kuidas ERR-i usaldusväärsuse uuringust, mida ringhäälingu nõukogu liikmetele tutvustati, tõmmati välja lihtsalt üks üks väike slaid mis puudutas erakondi ja jäeti kõik muu, mis oli seotud ERRi usaldusväärsusega, err tasakaalustatuse ka laiemalt ja, ja seda, et ERR on usaldusväärsem kui kunagi varem ERRi usaldusväärsus on jõudnud 83 protsendini, see jäeti sealt kõrvale ja siis üritati väita, kuidas ERR on, on tasakaalustamata ja tegeleb siin mingisuguse tegevusega, mis on ühe erakonna konkreetselt siis Keskerakonna vastu, mis on ilmselgelt selle uuringu, et ja sisuga väga selges vastuolus. See ei ole iseenesest midagi imekspandavat, et Keskerakond on olnud ju läbi aja. Erakond, mis on, on köitev inimestele, kes võib-olla on nagu natuke pettunud, kuidagi millestki või kibestunud, et täiesti nagu sõltumatu nendest sellest poliitikast, mida nad lubavad. Aga kui rääkida sellest linnameedia ärakasutamisest, siis mina kodanikuna näeksin küll väga hea meelega, kui riigikontroll ütleb, et Keskerakond, ütleme nii, Tallinna linnavalitsus on kasutanud 300000 1000 euro ulatuses ressursse, siis valimisreklaamiks aastal 2013 nädaks küll näha, et et see raha nagu tagasi makstakse erakonna poolt Tallinna linnale ja tervesse. Riigikontrolli ülevaade selle kohta tekitab mingis mõttes jõuetust, et et see ei tohiks olla lubatud üheski normaalses Euroopa riigis, et sellises ulatuses väärkasutatakse maksumaksja raha. See on vastuolus igasuguste demokraatlike printsiipidega, mis ütlevad, et parteidel peavad olema võrdsed võimalused valimiste eel ja see, kes on ühes kohas. Mulle ei tohiks saada kasutada siis avalikke vahendeid enda isiklikuks teavitustööks. Noh, siin loogika peaks ütlema niimoodi, et kui inimesed on ausad ja nad tunnetavad, et on tehtud ülekohut, siis nad järgmine kord seda parteid ei vali. Tegelikkus on teist maalne sellele Lektoraadile, kes kas Keskerakonnaga kaasas käib, kogu see jutt ei mõju mitte kuidagi. Jah, aga me jõuame ikkagi selleni, et kas, kas viisaka käitumise normid peaksid olema ka seaduses, et, et täna täna Keskerakond ütleb, et viisaka käitumise normid peaksid olema seaduses, et kui need seaduses ei ole, siis, siis ei pea järelikult ka viisakalt käituma, et võib teha, võib teavitada täpselt nii, nagu meil parajasti pähe tuleb. Et, et see on, see on, see on mõneti kummaline ja ma ma ütlen, et see valimiste valvamise projekt, mis nüüd on langenud ka Keskerakonna kriitika alla ja mille kohta Keskerakonna peasekretär ütleb, et see ei sobi demokraatlikku ühiskonda ja ta ütleb, et valimised on selline demokraatlik sündmus, kõik regulatsioon, mis sellega kaasas käib, peab olema sisse kirjutatud seadusesse ja minu arvates valimisseadused laias laastus katavad selle kõik ära ja kõik sellised muud regulatsioonid peale seadust ei sobida. Demokraatia, kui ühiskonda, et sellisel juhul aga viisakas käitumine võib olla, siis ei sobi demokraatlikusse ühiskonda eetika, eetika, moraal, kõik need asjad ei sobi. Vaba arutelu ei sobi demokraatlikusse ühiskonda. Sündsustunne peab ikka inimese sees olema, et sa ei saa kirjutada seadusesse, et ei tohi poristi elanud, aga voodisse linade vahele ronida võib küll tegelikult, aga noh, sündsustunne ilmselt enamuses meist ei laseks seda teha. Kuulge, aga, kas meie valimistega on kuidagi seotud ka see, mida Venemaa välisminister Sergei Lavrov ütles sel nädalal Moskvas kui ta võttis eelmist aastat Venemaa välispoliitikas kokku ja ja ta ütles, et et Moskvas ollakse veendunud, et vastav, ehk siis piirileping ratifitseeritakse varsti. Ja, ja ta ütles ka veel, et suhted ei ole kõige paremad, aga piirilepingu ratifitseerimist ei sea keegi kahtluse all. Et kas, kas te näete siin mingisugust seost sellega, et, et Eesti valimised võivad siin siin olla ka selle sõnumiga seoses kuidagi kuidagi Venemaa radaril või on pigem ikkagi asi selles, et Venemaa tõesti tahab seda piirilepingut Eestiga? Minu arust venelased tahavad kogu aeg segadust külvata. See on täiesti selgelt üks, mida, mida pidi aga segaduses külvata, et noh neil on seal sellised teemad nagu piirileping, eks ju, siis on venekeelne haridus on alati kodakondsuspoliitika üleüldse keeleküsimused natukene sellist mingit tasakaalu kõigutada, kas ühele või teisele poole siis kreml hõõrub ainult käsi, saime jälle midagi ära tehtud. Eestlased arutavad Ehk siis sinu hinnangul sellele sellele pole üldse täna mõtet reageerida ja kui riigiduumasse arutama hakatakse, et siis siis tullakse piirilepingu arutelude juurde ka Eesti. Ei, seda ma ei tea, kui tõsine see asi lihtsalt on. See tähelepanu lihtsalt tõmmatakse, köidetaks eestlaste tähelepanu, see on kindel, eks ju. Ka meie arutame siin seda. Kui tõsine see on. Seda ei oska mitte kunagi mitte keegi Venemaale öelda. Ma tahaks meenutada, et aasta tagasi aprillis arutati ja läbis piirilepingu ratifitseerimise seadus Riigikogus esimese lugemise ja vahepeal ei ole mitte midagi juhtunud ja nüüd korraga tuleb selline sõnum, et oi, aga et järsku me peame nüüd ikkagi ära tegema, et suhted ei ole kõige paremad, aga nüüd võiks selle asja ära teha. Et, et seal see esitamise viis oli küll pisut kummaline, aga noh, elame näeme, et, et kuidas see, kuidas see kõik edasi hakkab minema ja millises rütmis Venemaa tahab seda teha ja kas ta tahab vastu valimisi selle, seda, seda kohe-kohe teha, aga, aga mulle tundub, et siin on vist ka natukene probleem selles, et riigikogu lõpetab meil varsti töö ära, et ega, ega vastu valimisi nüüd keegi seda riigikogus ratifitseerida. Seda nüüd küll mitte jah, et siis tuleb. Seadused kukuvad nii-öelda menetlusest väljunud, tuleb uuesti algatada. Aga kui seal on tõsine tahe olemas, siis küllap. Sel Lavrovi pressikonverents oli huvitav ka sellepärast, et seal seal kõlas ka hinnang USA presidendi Obama külaskäigu kohta Eestisse ja ta ütles, et see külaskäik solvas Eestit, sest seda kasutati Venemaale negatiivse sõnumi saatmiseks. Ja, ja kasutati seal üsna räiget väljendit. Et noh, jah, ütleme, et sellel selline leebem tõlge võiks olla, et et, et et Obama tuli tuli Eestisse selleks, et venelast venelasi mustata, aga noh, kellel on kujutlusvõimet, siis ta võib sellele sõnale ka pisut pisut mahlasema tähenduse juurde juurde kleepida. Et, et see on, see on muidugi huvitav, et miks ta seda ütles, et noh, et ühelt poolt ma arvan, et Obama visiit ei solvanud eestlase, vaid pigem pigem tekitas eestlastes hoopis hoopis teistsuguseid tundeid ja mõtteid. Aga, aga Lavrovi sõnade põhjal võib küll täiesti selgelt järeldada, et Obama visiit läks neile ikkagi väga korda. Sellest ka siis selline üsna üsna jõuline arvamusavaldus. No kui, kui mäletame, mida Obama avalikus kõnes ütles Venemaa suunas seal küll ühtegi väga positiivset avaldustes olnud, vastupidi, seal räägiti, et Venemaa sisuliselt peab Ukrainas sõda sellest hübriidsõda. Et jaa, Eesti ei jää hätta, et ameeriklased tulevad appi, teised NATO liitlased tulevad appi. See oli tema sõnul kuna miks see pidi nagu eestlasi solvama või siis vastupidi, minu meelest nagu testis eestlaste turvatunnet märkimisväärselt. Et selles mõttes nagu pool sellest suhtest jällegi justkui tõde, et venelased võivadki tunda, et neid mustati. Aga ta tuli siia, eestlasi, seal, Okei, aga kui sa nüüd Ukrainat mainisid, siis Ukrainaga seoses on asjad ikkagi väga hulluks läinud ja väga kiiresti hulluks läinud, et seal on väga kiiresti eskaleerunud sõjategevust. Donetski, lennuväli on, on tänaseks Ukraina sõjaväe poolt maha jäetud ja väga, väga tihe tulevahetus käib ka teistes rindelõikudes. Ja, ja nüüd ongi küsimus selles, et mis siis on need selle ägenenud sõjategevuse põhjus, mida tahetakse sellega saavutada. Võib üsna suure tõenäosusega väita, et seda ägenemist ei initsieerinud Ukraina pool, ehk siis see tuli, see tuli Vene poolelt ja, ja on üks teooria, et, et selle suure rünnakuga praegu tahetakse Donetski ja Luganski oblastid täielikult enda kontrolli alla saada siis räägitakse ka sellest hästi tugeva rünnakuga tahetakse Kiiebruineerida, et ühel hetkel Kiievi võim ise kukub. Ja, ja, ja siis on veel õhus juba natukene ulmelise maid, stsenaariume aga, aga valdavalt on, on need arenguvõimalused arvestades ka seda, et mislaadsed, sõjategevust me oleme näinud, kui palju on viimasel ajal hukkunuid, siis see, see on äärmiselt murettekitav. Sõjapidamine on hästi kallis tegevus. Teoreetiliselt ju ei tohiks Donetski Luganski. Me ei saa öelda, et elanikel sõduritel olla vahendeid, et endale laskemoona relvi soetada näitab väga selgelt, et kus see toetus siis tuleb, eks, et lääneriikides nad seda ei saa, et saed suur idanaaber, kes neid toetab. Teistpidi jällegi Ukraina majandusseis on väga-väga halb, et me oleme kõik kuulnud, et kuidas rubla on kehvasti läinud seal kuidas Vene majandusele väga kehv olukord. Tegelikult Ukraina on sama hullus seisus, vaata tulla maske. Seal on veel lisandunud see, et sellest aastast on siis kellaajateenistus nii naised, kui ta oli nii mehed kui ka naised, naised peaksid siis meditsiiniõdedele kaasalema sõjategevusest. Kindlasti neid pingeid seal ühiskonnas on, on päris palju ja, ja selles mõttes Ukrainas, Ukraina, riigile ukrainlastel on hästi raske praegu. Et sa pead, majandus on kokku kukkunud. Ricol lõhenenud sõda käib Sonia sõda, ta ja ta ei ole mitte midagi muud. Ja kui palju tahavad välismaised võlausaldajad veel sinna raha paigutada, see on väga raske küsimus. Et seal ei ole selliseid ilusaid stsenaariumeid. Ja isegi kui seal saavutatakse rahus sisse. Ma ei kujuta ette, missugused programmid seal pärast võiksid järgneda ja sisuliselt see on ikkagi kodusõda olnud seal. Et mõtleme, et kas need olete rahu tingimustes, kas, kas need Donetski elanikud, Luganski elanikud ning ülejäänud ukrainlased saaksid edaspidi sama sõbralikult läbi, kui nad said, varem on väga raske ette kujutada naabreid, tapsid naabreid. Ja küsimus on selles, et mis saaks olla selle ala nagu õiguslik staatus edaspidi, et Venemaa välispoliitika on olnud ju luua endale nagu pantvange riikides, et võtame näiteks Moldova, mis on siis tänu Transnistria põhimõtteliselt Venemaa pantvange, et et väga raske on Moldova all olnud läheneda Euroopale Euroopa liidule, kuna ta lihtsalt poliitiliselt haavatav tänu Transnistria olemasolule ja majanduslikud haavatav, kuna kuna gaas läheb läbi Transnistria ja Moldova veab siis seal ta tarbitava gaasi justkui kinni maksma Venemaale. Ja seal on tohutu segadus, kus siis on, inimestel on mitu passi, keegi ei tea enam, mis kodanik ta on ja ja selliste alade loomine lihtsalt aitab nagu Venemaal hoida hoida enda kontrolli all ja manipuleerida. Donetskis kandis seal ümbruses on olnud palju sõjatehaseid. Ma ei tea, kuidas need praegu töötavad, et ilmselgelt seal ei ole just kõige paremad töötingimused, seal on kaevandused. Et tegemist on hästi jõuka ja olulise osa Ukrainast. Venemaal tuleb kindlasti ja ka sellest Ukraina siis rannik, et enda kätte saada, sellepärast et Venemaa krimi vahel puudub silda, selline otsene ühendused tselluloos maismaa teid pidi kuidagi. Oleks oleks lihtsam kaupa toimetada, inimesi toimetada, aga Krimmi, aga seda õnneks Venemaa ei ole suutnud enda kätte haarata. Samas muidugi Ukrainale olnud riik, kus sõnul sisemised erinevused tohutult suured, et ühel pool on see Lääne-Ukraina imeilus Lviv, mis seal saab silmad ette paljudele Euroopa linnadele ja siis teiselpoolse idapiirkonda. Ta on üks kolleeg, käis seal enne seda kodusõja algust ja rääkis, kuidas seal on lihtsalt linnad, kus on põhimõtteliselt hein ja USA kasvab kuni kuni vööni inimesed elavad Suht vaesuses. Selline selline väga suured erinevused on seal riigis. Kõikse latvala Habsburgide ala, eks mis ei ole kunagi olnud Ukraina sisuliselt vana Austria ala riikide piiride joonistati pärast teist maailmasõda ümber inimesi sisuliselt küüditati. Küsitlemine toimus ka Läänes sugugi mitte ainult endise nõukogude liidu aladelt sama juga, küüditamine, taevas, kõik kodud maha jätma. Ja seda on näha ka Ukrainas, kus on täiesti erinevad mentaliteedid. Siis on meil olnud alati kaasuv oligarhide piirkonnad, riik on jagatud erinevate oligarhide vahel ära. Üks valitses ühte piirkonda teineteist piirkonda ja mingil hetkel tunduski, et kui seal nagu konfliktiks läks, et see ongi oligarhide konflikt kuni selgus, et nad ei ole, et seal on venemeelsed ja läänemeelsed. Nii aga aga saate lõpuks räägime pisut sellest, et sellel nädalal sai vähemalt nime poolest Eestis tuntuks üks noormees. Kui me eelmisel nädalal saime, saime tuttavaks al-Qaedaga seotud. Noormehega, kes kes oli istunud 12 aastat Guantanamo vanglas ja toodi nüüd siia Eestisse, siis rääkisime päris palju sellega seoses ka ka islamikogukonnast ka islamiterrorismist, siis sellel nädalal me oleme kuulnud uudis selle kohta. Ivan Sasanov oli tema nimi viste uue nimega Abdul Rahman, Hasan on siis rõõmsameelne vähemalt ajakirjanduse väljenduse kohaselt alati rõõmsameelne Lasnamäelane, kes need on siis läinud Süüriasse sõdima islamiriigi poolele ja ja, ja see on nüüd esimene nimi, kes on avalikkuse ette jõudnud, võib arvata, et neid inimesi, kes, kes on Eestist läinud, on veel. Sealt, kes varem läbi Robert Lindnetsisteks, tartlane, kes läks teisele poole Selle islamiriigi vastu sõdima, aga kas sisuliselt Süüriasse? Ja aga võib arvata, et neid inimesi on veel, kes on läinud ja see on tekitanud päris palju küsimusi, et kuidas ikkagi Eestis on, on inimene ühel hetkel jõudnud isla Me sõdalast radarile ja selliselt, et ühel hetkel minnakse kaugesse kohta sõdima ja, ja, ja seda ikkagi selliste väärtuste eest, mida, mida, mida siinkandis ei ole levitatud, millest ei ole räägitud ja, ja mis, mis jääb ikkagi ka siinsele ka venekeelsele kogukonnale ikkagi väga ja väga kaugeks. Ma ei ole siinkohal originaalne, aga tsiteeriksin kord siinkohal ühte tuntud lauset, et islam on või ütleme, islamiäärmuslus on teatud inimeste jaoks kuus punk, et see on nagu äärmuslik protestivorm, et sellel ei ole nagu niivõrd suurt pistmist selle religiooniga vaid lihtsalt see on teatud rühm inimesi, keda see tõmbab, et need on teatud osa mingeid noori mehi, kes on võib-olla vastuolus ülejäänud ühiskonnaga, kes protestivad terve selle siinse lääne ühiskonna väärtuste vastu ja kes siis valivad selleks nagu kõige äärmuslikumal tee. Eestile muutub asi ohtlikuks siis, kui aa sinna läheks juba rohkem inimesi, see haaraks massilisemalt kaasa, mida ma väga ette ei kujuta, abee, kui need inimesed hakkavad sealt tagasi tulema. Sest nemad on harjunud käituma nii, nagu tahavad. Jagaks nemad nende nende sõnadega, et sõna ütleme, käib relva jõul. Viibisin sellel nädalal Belgias ja seal omajagu sõdureid näha tänavatel automaatidega ja, ja mille pärast nad seal oli teada, et Süürias tulnud tulnud võitlejad kas tulid tagasi Belgiasse, kavatsesid terrorirünnakuid? No minu jaoks on ikkagi küsimus, et kas näiteks Eesti islami kogukond teeb ikkagi piisavalt selleks, et need inimesed ei kalduks äärmuslusse, et nad ei läheks relvaga võitlema selle eest mida, mida koraanis ei öelda või, või mida, mida tegelikult usk ette ju ei näe. Et kas, kas on Eesti islami kogukond piisavalt selleks teinud või ei ole. Ja, ja see, mida Eesti islami kogukond on nüüd sellel nädalal ka rääkinud ka selle uudise valguses, et ma mõtlen, et see mind küll ei veena, et nad nüüd väga põhjalikult selle teemaga tegeleksid, et et siinsetest on noh, mai tea, mošeedes käivatest noortest ühel hetkel ei kujune, ei kujune islamiterrorist. Saateaeg hakkab otsa saama, me kahjuks ei jõudnud rääkida suurest rahanduseksperimendist, ehk siis sellest, et Euroopa keskpank ostma kokku riikide võlakirju ja seda 60 miljardi euro väärtuses igal kuul. Aga selle eksperimendi tulemusi me näeme üsna pea, nii et, et siis me võime juba arutleda selle üle lähemalt, et täna rahva teenrid lõpetavad ja siin rahvateenrite stuudios olid Sulev Vedler, Külli-Riin Tigasson ja Lauri Hussar ja soovime kõigele raadiokuulajatele rahulikku laupäeva jätku.