Tõusva päikesemajas laulis Ivo Linna ja Ivo Linna on meil stuudios, tere Ivo. Tere. Tere. See laul, tükk aega oli kadunud, leidsin ta kuskilt arhiivisügavustest üles, oled sa seda ise kuulnud üldse korra kuulnud pärast seda, seda nii-öelda lindistust siis. Ja see oli tänu sellele, et tuntud raadiomees Vello Mikk otsis selle Eesti raadio arhiivist välja ja kinkis mulle sünnipäevaks mulle lihtsalt täiesti meelest läinud. Ja tänu sellele, et ta seda tegi, mul tuli meelde küll, kus on tehtud see salvestus ja see on. Antud juhul oli siis Kingissepa rajooni kultuurimaja ja ma olin sõjaväest puhkusel selle aastal 70, kuskil sügisel. Hubert Veldermann tegi seal saarlastega saadet ja kuna ma olin ikkagi olnud paar-kolm korda televisioonis, siis noh kuidagi meie teed seal ristlused ja ta teadis mind ja, ja siis selle, kohaliku ilmselt kohaliku ansambliga ma seda lugu laulsin. Ja sinna lugu jäin, ma mul ei olnud tõesti meeles, et ma olen üldse midagi sellist teinud. Väga lõbus. Asta, 70 jupp aega tagasi, nagu sa ise ütlesid, sa olid juba televisioonis olnud minu andmetel esimene saade, kust sina kuulsaks said, oli kanal 13, kaheksa, november 1968. Palju sa sellest saatest mäletad, kuidas sa sinna sattusid? Oi, ma mäletan selle seda saadet väga hästi, sellepärast et ma olin tollal veel Tartu Ülikoolis õppimas eesti keelt ja ja siis kaks tähtsat televisiooni kangelast. Mati Talviku, Leo karpin olid seal kaugõppes ja, ja nad juhtusid kuulama seda ansamblit, milles ma tookord seal Tartus mängisin, seal ansambel süsteem. Ja karpinsis ütles, et meil on sügisel selline hoopis uutmoodi saade, noortesaade. Otsime sinna lauljaid ja Joala oli siis juba olnud telekas, nii et Joalast juba räägiti. Et kas ma ei tahaks ka tulla. Ja toodi mind siis telemaja vaatama ja see, see tõeline selline ekskursioon, mis tehti, ja see telemaja oligi nagu ilmselt ka raadiomaja ka väga suletud asutus relvastatud valve umbes ja, ja ja tassiti mind sealt läbi ja see, see televisioon oli niisugune tempel. Noh, kes olid televisioonis esinenud. No ma ei hakka siin rääkima Valdo pandist või Hardi tiiduse eest, aga ka need lauljad, eks ole, Heidy Tamme toonaloogidelile, sa oled kõik Georg Otsa, kes see oli, no mingisugune pühamu, kuhu ikka iga tänavalt tulija sisse ei saanud, lihtsalt. Ja see tekitas niisuguse suure aukartuse. Ja muidugi oi mul seda ülbust jagus siis ja karpin üldiselt vali endale mingi lugu ja ja kuna TomTom Johnson oli üks mu lemmikuid siiamaani, siis Tom Johnson laulud ühte laulu all nägorfoolenlaveegienn. Millest siis Heldur Karmo abiga sai laul armastada, teisi ma ei saa ja ja, ja tuli sisse lindistuse päev. Seal ei olnud suurt orkestrit nagu nagu Tom Jonesil, Olav Ehala ja kes seal mängisid, Väike-triacene umbes kvartett ja mina hakkasin siis laulma esimest korda elus lindi peale ainult kunagi lindi pealt oma häält kuulnud. Ja minu suureks õuduseks käisid sealt läbi tollane televisiooni toimetaja, hilisem mul suur sõber Kalmer Tennosaar. Ja, ja selleaegne ikkagi tippmees Peeter looma kes oli oma reliikvia lauludega ju üle üle ilma kuulsaks saanud ja ja mul oli muidugi seda saapasääres ja kui ma siis esimest korda oma häält Olavi Soomre mängis mulle ette. No see oli šokk, ma ei uskunud, et ma üldse ei oska laulda, et see hääl on nii jube. See oli Botox, erinev sellest, mida ma oma vaimukõrvas silmas olin, millega tähendab arvestanud. Ja siis tuli Made ja ma olin, ütleme siis peenemalt, vaene üliõpilane, mul mingid esinemisriided ei olnud. Püksid mul olid jalas, aga, aga siis üks üks lilleline särk sabadega mis mul seljas oli seal Olav Ehala särg. Ja, ja muidugi esimene kord kaamerate ees, siis operaatorite kõrvaldanud assistendid tegid naljakaid nägusid, et, et sundida mind naeratama. Aga see paanika oli muidugi hirmus, mis siis oli ja? Ja pärast seda see seltskond. Me suundusime kõik Olav Ehala juurde kodusse, mis oli, nagu meie oskaks öelda, klubi või salong või pillimehed käisid kogu aeg kure tänaval number kuus, seal oli siis niisugune veinijoomise pidu ja see oli lõbus ja see nagu lõõgastas maha ja ja vot see on see esimese saate mulje, aga, aga muidugi sellest saatest, kui rääkida siis hoopis midagi muud, mida me oleme telekast arenenud, nägemattali sootuks moodsam Tiina, praeguse nimega park ehk siis alla rääkis maailma moodidest Enn Eesmaa oli muide esimest korda selles saates esimest korda ekraanil. Rääkis seal, ma ei tea, millest poliitikast ja maailma asjadest huvitavatest faktidest. Mati Talvik oli saatejuht Jaak Joala, Boriss Lehtan, Vello Salumetsa, Merle hambre maaliliseks oli ema kes seal kõik laulsid ja see oli sellist selgelt vastandunud, sellele nõu kogulikule, ütleme estraadile. Laulsime ju lõppude lõpuks välismaa nii-öelda lääne lugusid seal kõik sul oli teine laul, ka seal Heili, joo. See on minu meelest biitleid, onju ohverdatud miljoneid kordi. Kui nüüd see kõik, kui kokku võtta, mis nad on teinud või vähemalt mida minu kõrvad on kuulnud siis see on üks kõige paremaid paroodeid üldse, mis biitlitest on tehtud. Ja sündis jällegi niimoodi, et Leogarpin läks esimese Nõukogude turismigrupi koosseisus Tšehhoslovakkias pärast Tšehhi sündmusi sügisel, kus 80 ja ütles Olav Ehalal, kes siis oli üheksateistaastane, ütles. Kuule, if tahab laulda seda Heidžuudi, et sina teeseade, mina pendaldasin siis Tartu vahet ja tulin siis stuudiosse, kui seal lindistus algas. Ja kui need hakkasid tavaliselt lindistus ikka protsess käis öösiti. Ja ma tean, et Neid flöödipartiisid mängisid Marju Kuut, Jaak Joala, Mirkad ja kes seal kõik tol ajal olid. Minu arust kraps lõi trummi ja, ja siis, kui see fonogrammi tegemine hakkas pihta, ma mõtlesin, püha müristus, mis lugu see on? See oli nii ümber tehtud, et me, me, no ma vaevlesin ikka hommikuni. Ja sellest tuligi, ma julgen öelda, et üks väga tore napakas variantidel nii napakas. Sellepärast ja me saame ta kuulatuse, laulame. Aastal 68 oli kanal 13, samal aastal alustas horoskoop ka horoskoobi esimeses lennus sina ei olnud, mäletad, sa ei kutsutud sind või, või tahtnud isa ei millegi kutsutud loomulikult, sest et minust teadnudki keegi siis. Ja ma pean ütlema muidugi tuhandete ja loodetavasti veel veel kümnete tuhandete horoskoobi tuliste austajate suureks kurvastuseks. Et mina sellest esimesest horoskoobilainest, no nii palju, kui ma nägin, sest mul ei olnud televiisorit kuskil ülikooli koridori peal, me vaatasime ühiselamus. Mina sellest vaimustuses ei olnud. Et mul oli selge, et mulle meeldib biitlid ja Rolling Stones ja biitmuusika kui selline soulmuusika. Ja tundus mulle selline noh, väga tore ja väga lõbus, eks ole. Aga ta oli minu meelest jaoks selline estraad ja isegi poplood, mis olid ümber sätitud võrreldes originaalidega, vähemalt tollal mulle tundus, et need olid sellised kehvakesed ja mõttetud. Ja, ja ma sain tegelikult hiljem aru, mis selle horoskoobi tollase selle esimese laine tähtsus siiski oli. Pärast noh, see oli võib-olla karm aeg ka, kõik need surutused hakkasid siis jälle tulema ja ja puha. Et see oli niisugune poliitikavaba värk, rahvas oli lõbus ja rahvas ju haakus kümneid tuhandeid kaarte, saadet ja Kim peale, mul oli ju tohutu raskus sealt valida. Värke postkontorid olid kõik umbes. Et see oli nagu see värske tuul. Me võisime oma oma noortekarvapeade all mõelda, et ah, mingid umbes mise vanurid seal läätsed, hoobid laulavad seal nad olid siis noored inimesed meie jaoks nad olid juba eelmine generatsioon, teine maitse, meie tee oli hoopis muu ja sellepärast me noh, mina nagu alguses seda horoskoopi küll ei hinnanud. Ja mulle see võib olla laulude nagu korraks vaidle, mis seal olid suured hitid. Nende praegu ülekuulamine, ei too mulle seda muusikalist pisarad silma, et vaata, kui tore ta toob, pigem selle ajastu nostalgia mulle, mulle jälle vaimusilma. Ometi seitsmekümnendatel horoskoop tuli, tuli natuke teistsugusena, olid seal eesti autorid, oli Lääne autoreid ka kaverdatud nii-öelda eesti keelde ja siis tulid sina ka Suleik aha number üks laul, mis seal? No ma tulin sõjaväest 71 välja ja kuna mul õnnestus teenida Tallinnas sõjaväeorkestris siis noh, nagu moodsamale rajal öeldakse, ma ei kadunud pildi pealt ära, ma ikka sain käia telekas esinemas ja lindistada mõningaid laule. Ja kikerpuuga ma sain ka umbes kuskil 71. teisel aastal tuttavaks. Ja siis oli, eks ta otsis ka noori. Joala oli siis juba suur tegija, lehtla on meil nii Marju Kuut, eks ole. Ja noh, rääkimata siis sellest natuke meest vanemast generatsioonist ja ja siis selgus, tehakse horoskoobile nagu, nagu järg, eks ole. Ja Gustaks kikermoment sinna kutsuski. Ja mullegi tundus niimoodi, et mida rohkem sa riputad, igal pool Kohoika kutsuti, tuleb minna ja tegelikult see nii ongi. Ka siis ütleme, televisioon tegisust. No ütleme siis tähe või, või, või selle artisti rohkem kui raadio igal juhul raanide süvilt ja ei neela. Ja, ja ma läksin sinna hea meelega, aga tollal see surutis oli ikkagi ju minu meelest juba selline. Kuigi me ei seal kogu nõukogude perioodi vältel. Ma siiski ei saa öelda, et me ei tohtinud laulda lääne lugusid, vigurdate kirjutati sinna mingi poola juhuslik nimi, autoriks ja läks selle läbi. Ja igasugused ansamblid laulsid ju ka inglise keeles ja nii et see, see mingi nii range kontroll ka ei olnud. Aga muidugi oli soovituslik, et tuleb võtta vennasrahvaste laule ja see anum on, on minu meelest mingi aserbaidžaani lugu. Ja kiker puhul asi mulle seda lindi pealt seda originaali nii-öelda. No tüüpiline idamaine laulumaneer, millele, millele ma ei saaks ilmselt praegugi lähedalegi pihta. Aga kust ei tegi siis sellise seade, nagu tema arvas, tal oli väga ilus noodikiri, kirjutas selle viisikese välja ja ma laulsin selle siis seal maha. Ja ja see tundus ka, et no mis, mis pagana lugu seal ikka on. Aga huvitaval kombel pauk tuli muidugi sealt, kus ma ei osanud oodatagi, see lugu oli korraks väga populaarne mõnikord võidu lindistada mõne laulu, mis mulle endale väga meeldib ja loodad, et rahvale ka meeldib. Aga teps mitte ei pruugi see õnnestuda alati. Ja, ja see sulle ikka läks ju väga hästi peale. Noored kutid tegid ühe väikse filmi nüüd paar aastat tagasi, kus, kus on ka see lugu ülemikserdatud ja et see lugu on mul meeles küll. Ja seal ma olin üsna mitmes saates selle uue horoskoobi, sest seal oli kuidagi niisugune süsteem, et kui su lugu sai, ma ei tea, palju punkte või kuidas anti. Et siis ta käis läbi mitme saate, kui neid punkte enam ei saanud, siis langes välja. No fotod on ka siin laual ja ühe foto peal saad koos Marju Kuut, Reet Linnaga. Mina olen välja uurinud, et see laul ilmselt on, ma tulen ka juhatatsionist võtetest ta üldse midagi veel või ma mäletan, talvine lumine pilt tänu nendele, kellele ma mäletan, see toimus Glehni pargis selle Gleni observatooriumi, selle, selle krokodilli või selle lohe ja Glehni lossivaremete juures. Ja me müttasime, see, see oli terve päev. Ja me laulsime tõesti seda lugu, ma tulen ka Rannapi lugu ja, ja me müttasime seal lume sees ja see oli päris lõbus päev. Seal oli pärastakse lumi veel kuidagi sulaks, ma mäletan siis me tegime omavahel lumesõda seal niisugune tõeline vasikakari seal ringi Kablutasime seal angedes. Et see vähem on mul tõesti meeles. Kui sa nüüd mõtled natuke horoskoobis väljapoole ka sinna 60.-te 70.-te vahetuse peale, see oli juba filmi skolnud duett-duell, julge laule sealt. Ühesõnaga horoskoobi ajaks olid sa juba selline tõusnud täht olemas või et kas horoskoop sulle üldse midagi juurde Tõive? Ta tõi ikka muidugi, sest Ta horoskoobi vaatajaskond oli väga suur. Ma kahtlustan, et noortestuudiosaateid, kus ka me esinesime ja seal oli mingi selline variant vahepeal, et kui noortestuudio tegi mingi saate siis keegi laulja võeti. D kes laulis siis rahva lõbustamiseks mingi laulu ja küllap neidki vaadati, aga horoskoobi publik oli lihtsalt suur ja, ja pärast kui algas meil käsi on väga palju, Olav Ehala kahekesi esinemas külaklubides ja noorteklubide avamisel ja neid jagus ikka igasse nädalasse siis tegelikult see horoskoop tegi nagu minu nime küll väga palju tuttavamaks. Sellel ajal, nii et ma pakun, et seitsmele kolmandaks. Neljandaks aastaks ikkagi ikkagi teati mu nime ja sellest suur tänu horoskoobile muidugi aastal 73 horoskoop saigi läbi. See nimekiri on olemas veel, kes selles viimases saates esinesid Jäneda laadal toimus see salvestus, kusjuures sina oled ka seal olemas, mäletad seltsid, miks see saade läbi sai ka selline loomulik surm või või pandi kuskilt pidurit, lihtsalt? Mina ei arva, et pandi vedurit, ega ma neid tagamaid täpselt ei tea. Aga ega sellel teisel horoskoobilainel nüüd nii hästi ei läinud, kui esimesel ajad olid ikkagi natuke muutunud istunud. Ja, ja ma usun, et ta ikka suri lihtsalt loomulikku surma, nii nagu surevad ju seriaalid välja ja, ja saatesarjad ja noh, lihtsalt lihtsalt selgus, et ei ole enam nagu mõtet teha. Põgusalt mainisime korraks filmirolli ka siin duett-duell, kus tuli julge laul. Mida sellest filmist, mäletad, kuidas sa sinna sõitsid filmi ometi oli toona üsna raske saada, ega neid väga palju? Ei no mina. Ma tahaks öelda, et tollel ajal minu avastaja, kelle, kellele ma sügavalt järele kummardan Leo karpinile. Tänu sellele ma seal televisioonis Sanyusa palju oli esineda, tema nägu uskus minusse. Ja ma olin siis sõjaväes, kui filmi toimetaja Reet Linna tuli siis ja rääkis mind nii-öelda sõjaväest välja. Nendeks võtta päevadeks. Ja Seli karpini ja Tõnis kõrvitsa. Pigem Tõnis Kõrvitsa valik, see lugu enne Orams ja seda on praegusel ajal võimalik guuglitest Movlitest igalt poolt leida, seal eriesitajaid päris palju. Ja mina sain selle loo ja sellega oli niisugune, et ega mul hääleke väga kõrge, aga pole. Esimene seade oli tehtud väga kõrge. Ma ei laulnud seda ära, siis tehti kauguste teine madalamalt natuke ja siis ma sain sellega hakkama. Ja hakkasid need võttepäeva pihta ja see oli minu jaoks pidu. Jälle teatati väeosa komandöridele, et artist linna läheb, propageerib Nõukogude armees teenimist ja mis valed need seal kõik käisid? No vot, ja siis siis ma saingi välja. Ja nendel oli, ma tagantjärele mõtlen, Pinell see film väga õnnestus, süstitaks. Ja see Ta oli mind pannud erinevatesse rollidesse, küll purjetama, tuletõrjeautosse, küll ka vormelisse, ma ei olnud elu sees istunud ühegi auto roolis. Ja Lasnamäe vana lennujaama peal kus on need elamurajoonid, kõrguvad seal siis tõugati see käima. Ja, ja mina olengi seal roolis ja mina sõidangi ei ole seal mingit kaskaabee. Ja siis oli see värk, et mind küll õpetaja teened, vormelimehed olid seal kõrval, et nüüd, kui sa jõuad sinna teise otsad, siis vajuta neid ja vajuta, tõmban neid kange. Aga, aga muidugi mul õnnestus mootor seal välja suretada, need vaesekesed jooksid mitu kilomeetrit, et mind käima tõmmata-tõugata. Ja, ja nii see käis ja, ja ma pean ütlema, et see lugu selle filmiga minu jaoks ka kadus. Millegipärast vaseda laulnud, aga, aga see oli tegelikult elas seal uuestisünni siis, kui me tegime jaagu ja Tõnisega 96. aastal seda tuuri. Mis lugu siis vanadest võtta ja no see lugu muidugi. Ja nüüd see oli tegelikult hea asi, sellepärast. Nüüd ma olen sunnitud seda igal õhtul laulma, teen seda hea meelega muidugi need aitäh 100 peale ja teksti eest, sest et kuskilt otsast see see, kui filosofeerida, siis noh, see see meeleolu, mis on see, see haakub minu, minu meeleolu, see on niuke optimistlik jobu, kes seal kargab ringi ja teeb trikke. Meeldib nii, et positiivne laul ja see on filmilaul, mis sai kuulsaks sinu esituses ja samasse aega jääb teine film. Ka varastati vana Toomas laul, kui käes on jaanipäev, mil aastaid enne sind oli laulnud Uno Loobi imelist päikese, heledas ennast nii sellest loost kalu no lase tulla. Otsiti mind ei ole sõjaväest välja. Ja see oli filmiprodutsent Toomas Vohu või direktor, kes ta seal oli? Et selline film tuleb laulda, luguvad fonogramm on olemas Uno Loobi fonogramm. Ja mina sain selle lindi peale selle luubi variandi ja õppisite härra, nii hästi-halvasti, kui ma oskasin ja tulin siia raadiomajja, aga kuna eriklass oli selle filmi direktor, stsenarist, rattad JA talle seal nad ametit. Ja mina nägin siis nägu esimest korda haiglasse, nii lähedalt ka. Ma olin teda lava peal küll näinud kvarteti koosseisus kasvaja. Ja Eri Klas seisis teisel pool mikrofoni ja õpetas, kuidas seda lugu laulda. Ossa sukklihas ja, ja ka paanika suur ja, ja nii suur inimene sul vastase, aga eri. Tal õnnestus paanika maha võtta, sest ta Ta on nii soe inimene, ta on nii hea inimene. Ta ei ole ju hingelt, ütleme ta ei tekita sulle kunagi sellist tunnet, et üks on ta taevastes kõrgustes Kessa sitikas siin üldse roomad mudas. Kontakt tekkis ja ja siis aeti öösel seda filmi tegema võtma, raekoja platsis toimus varahommikul. Ja siis oli jälle häda, mul ei olnud jälle midagi selga panna, need lilla balland, mis mul seljas on jälle Joala oma ja nii see asi ei käi. Saime enne põgusalt mainitud Rein Rannapi, kes horoskoopi kirjutas, ma tulen ka üks teine laul tema sulest, vana vaksali samuti umbes sellest ajast kuskil seal 70.-te algusest mis oli spetsiaalselt sulle kirjutatud ja ja sellega oli tegelikult jälle üks asi. Et sul on täna head lood valitud. Mul hakkas eelmine õhtu enne seda lindistust hakkas valutama hammas. Tänasin Koidu tänaval meeletu hambavalu ja. Ma läksin sinna traumapunkti, mis oli tol ajal, tol ajal nimetati seda mid, suurine tänavaks. Ja seal oli silt. Avatakse kell kaks. Aga lindistus hakkas kuskil kell 10 või 11 ja ma tulin siia raadiomajja. Pisarad kuulasid ja hammas valutas ja, ja Rannap Saaverdas ringi ja õpetas ja, ja ma sain selle kuidagimoodi linti. Ja läksin siis pärast traumapunkti sammustamatki veel. See on vana vaksali mälestussamba valgelt läbi, ei kosta seal kuidagi esile, väga susisevad. Kui sa mõtled tagasi sellele 60.-te 70.-te muusika peale, mida sa ise oled salvestanud, laulad sa seal hoopis teistmoodi kui praegu. Kuulad sa neid laule kuidagi teistsuguse tundega ka või selline hästi selge häälekene seal noor hääleke. Tead sa, see on niimoodi, et minul ei olnud ju selleks ajaks nii välja kujunenud häält, nagu ma julgeks ikkagi öelda, et Jaak Joala tuli, hakkas laulma ja ta oli kohe valmistoode, kui nii võib öelda. Valmis, aga siis sa proovid, siis sa harjutad, püüad teha nii ja püüad teha naa. Ja ma julgeks öelda, et kui ma oleksin ikkagi 74. aastal Viru teisele korrusele restorani laulma laulsin ju nii-öelda kõrtsi laulikuna kuus ja pool aastat lisaks varieteed ja 75.-st hakkasin ansambel apelsin siis lihtsalt see igaõhtune töö, noh, see ikkagi vormib, kui sa, kui sa vähegi tahad ja ja kõrtsi tööli selles mõttes väga huvitavat tuleb sulle mingi rahakas inimene ütleb, et. Ma tahaksin, et te mängiksite seda või teist lugu, Need varieerusid Ameerika lugudest kuni Armeenia lugudeni. Selleks, et seda raha teenida nii-öelda haltuura raha. Selleks sa pidid selle selle kuidagimoodi kuskilt saama ära õppima. Ja seda me ka tegime ja see on tõsine jutt, et kui ikkagi eurovisioonil lauldi Waterloo, siis järgmine õhtul pidi see olema selge, ükskõik mis tasemel remont. Ta oli võimeline mängima. Aga sa pidid seda tegema ükskõik kui puiselt. Sa olid need sõnad lindi pealt maha kirjutanud, kui õiged nadolid peasid, kõlas enam-vähem. Ja nii, et see, see oli see praktika, mis, mis tekitas sellise tunde, et noh, võiks nagu väiks nagu julgemalt lava peale minna saad seda muusikat, tööstust, kui nii-öelda siis aastakümnete jooksul ise lähedalt näinud, selle sees olnud ja olete praegu ka, kui sa võrdled neid kahte aega, see, ütleme seal 40 aastaga praegu millal oli lihtsam orbiidile pääseda, hakkas siis, või on praegu Kummaline küsimus selles mõttes ja siis kuidagi neid lauljaid oli nagu vähe. Ja võib-olla selles mõttes oli, oli kergem, kui mõni televisiooni inimene sind avastas, kutsus sind, eks neid käis ju aastatega läbi ka, kellel oli rohkem soovi eputamiseks see jäiga pinnale, kellele see lavaelu meeldis ja isegi tolleaegsed need kaks takti ette saate, te sat käis palju läbi rahvast mõni lauliski väga hästi, aga ju siis ei anna nendel ka soovi noh läbi selle halli kivi minna ja neid raskusi kannatada. Sest ega tee väga kerge ei ole. Praegu võib-olla on lihtsam pääseda. Sa võid kodus lindistada loo valmis, aparatuuri on kaamerad, aparaadid, kõik on olemas, võtad telefoniga selle üle üles, eks ole, kui sul õnnestub see kuidagi suruda läbi, pääsed nagu pildile. Aga kuna tegijaid on meeletult palju, praegu noored laulavad nagu ööbikud kõik minu meelest. See tase on ju väga hea siis võib-olla sellest suurest armeest need minna edasi, et see on jälle omamoodi raskem. Sest et lehed Eesti otsib superstaarisaadetest, on ju käinud läbi väga huvitavaid laule, täiesti huvitavaid ja ka kõik need, kes on saanud ka selle kõrge tiitli jaoks, kõik ei ole ka ühtviisi väga popid või, või sellised pooljumalad, eks ole, korraks on ja nagu me teame, lindistamise võimalused on ju praktiliselt piiramatult praegu siis siis ühe hiti megatähti. No nii, et kui sa täiesti ühe ühes korraliku läbilöögivõimet omava laulu sa oled kohe mega giga-hüpersuper, staar, hitt, ma ei tea, mis veel. Aga sinna sa kaod. Neid ühe heiti tegijaid on ka palju olnud, nii et mina millegipärast arvan, et vaat, et praegu on keerulisem see asi, see, sa pead ilmselt nii nagu seal läänes on olnud, kui sa ei ole niisugune. Ma ei tea, biitlus või äri, Alice Cooper, eks ole. Kes, kes teeb seda, mida ta tahab ja kui produtsendile ei meeldi sesse produtsent saadetakse uksest välja. Ja, ja niimoodi, kes seal suured isiksused praegu ikkagi tänapäeval, kui sa oled noor, lapsukene seitse, 18, produtsent ütleb nii, sa laulad seda lugu, teed seda nii. Tahad pääseda teedki? Meie ajal seda ei olnud, me ikkagi toetusime selle peale, et kui mõni e sind usaldas. Ja tollal oli ju neid, kes kirjutasid lauljatele laul, neid oli palju, praegu on neid, kes teevad bändidele oma muusikat endale ja nii edasi on palju. Aga siis oli jah see, et ise valid loo ise otsite tekstitegijaga, mis sulle meeldib, kes sulle meeldib vajadusele bändi kokku ja teed, mida tahab ja selle ajastu puhul hakkab silma ka see, et no tänapäeval kirjutatakse ise just rohkem Anne Velli paar saadet tagasi, mina ütleks ka, muudkui kirjutavad ja teevad ise. Samas kui aastakümnete taha vaadata, siis need suuremad hitid, mis toona raadios kõlasid, mida siiamaani tahetakse hästi, paljud neist on tegelikult kaverid ja kas võiks praegu kaverdada sama julgelt või äkki oleks see minu siis sama suuri? Eks nad tegelikult kaverdavad ka. Ja Ma ei näe selles kaverdamises midagi halba ka sellel lihtsal põhjusel, et mõni lugu ja maailmas tuleb neid miljoneid iga päev. Mõni lugu on lihtsalt nii pagana hea, et, et kui sa tunned mingit sidet selle looga sa tahad seda lugu laulda näiteks. Miks mulle meeldib see lugu? Laula mu laulu helisev hääl. Ma olen laulnud seda üle 30 aasta. Esiteks ta meeldib mulle, sellepärast on lihtsalt tore laulukene, ilus viis ja puha. Leelo tungal tegi sellele teksti, mis, mis läheb mulle iga kord hinge seal kaverlugu, Ameerika laul, eks ole. Ma ei tea, kas keegi eesti helilooja oleks, oleks sellise loo kirjutanud, eks ole. Päid tont seda teab. Juhtus selline asi, kikilips on teine, sama näide. Noh, ma ei kujuta ette diktoriginaatev või, või Ants impera oleks kirjutanud nii lihtlabase laulukese nagu kikilipsu. Meil läks peale ja las ta siis olla, kas, kui sa mõtled tagasi kõikide nende aastakümnete peale, kus sa oled laulnud laule on ju tegelikult tohutult palju, hästi erinevaid, on neist mingi enda lemmikhavi, mida, mida kõige parema meelega laulad ikka. Laternad lemmikud vahelduvad. Mõnikord ongi niimoodi, et mingi perioodi vältel sa tahad tingimata laulda vot seda või teist laulu. Praegu ma julgeks öelda, et selleks on mõni aasta olnud üks laul. Hästi ilusa tekstiga, mille autor on Tõnu Timm. Ja see on laul pealkirjaga Sul, annan andeks kõik. Tõnu Oja ehk siis Laur lamperi tekstile. See nii südamlik, see on nii paksult täis kahe inimese vahelist armastust, et vot seda mulle meeldib laulda, sest vaata, kui sa laulad nõnda niisugust sügavama sisuga vähemalt minu jaoks sügava sisuga laulu, siis siis sul tuleb ette pilt, mida sa ühtlasi vaatad, aga samal ajal sa maalid seda pilti kogu aeg edasi. Ja see on see, see, see, see protsess oli see, see, mis mulle metsikult meeldib. Ja kui see piltsa mõnikord valmis siis see laul jääb tahaplaanile, tulevad uued peale, nii et seda ühte ja vankumatut lemmikut, seda praegu sinu lauludest veel rääkides ja Kustas intervjuust gaasis horoskoobi juurde, ta kuulas, üks laulis minu arust viimasel ajal kuidagi võib-olla põhjendamatult tagaplaanile on jäänud, on kevad, tuleb sinililled käes ja ma olen seda laulnud. Mõned korrad Siim Aimla ja Otsa kooli bändiga. Ja see oli minu meelest ka ühe lauluvõistluse laul. Mul on neid tehti ju tippmeloodia, merimehed, maa ja, ja nii edasi raadiole võistlused, et nad olid ja mis on kikerpuu fenomen. Ja oli siis juba kikerpuu, tuli oma väga tagasihoidlikul, vaata mõnikord mossis olekuga moel. Tuli kuule, ma tegin siin ühe loodud ilusti vormistatud noodid kõik. Ja, ja tihtipeale on niimoodi. Ta õpetas sellele kaalukese siinsamas klaveri taga selgeks. Tal oli juba fonogramm valmis ja tema lindistustega kunagi kaua ei läinud, temaga loodan meloodiarikkad, vaheldusrikkad, loogilised, tai otsinudki seal mingeid tohutuid Pädev väga keerulisi taktimõõt ja tema läks, tegi ise oma lauludele väga lihtsad ja arusaadavad sõnad. Ja tänu sellele kikermuusika elabki rahva hulgas see laul siia lõpetuseks ka sobiv kevad ei ole enam kaugel aastaringist, laul jutustab, kevad on ju juba peaaegu et homme kevad, tuleb sinililled käes. Selle laulja, aitäh Ivo Linnast, aitäh kõigile.