Vikerraadio. Ilusat keskhommikut, rahva teenrid, siis taasalustamas oma jututundi, nagu ikka meil laupäeviti kombeks. Sulev Vedler Eesti Ekspress, Urmet Kook, Aarne Rannamäe rahvusringhäälingust. Täna siis möödunud nädalal kõige olulisemaid teemasid ja sündmusi kokku võtmas. No ütleme kohe ära, et nädal oli priske ja selle valiku tegemine on päris keeruline, aga ma arvan, et et me jõuame ka suuremate rahvusvaheliste asjadeni mis enam ei ole muidugi nii väga rahvusvahelised, vaid on kindlasti, ega otseselt meid puudutavad ja, ja kui me vaatame kas või seda, kui palju on meil ajakirjanduses tähelepanu pälvinud, siis Pariisi selle jubeda veretöö kõikvõimalikud järeldused ja põhjustaja, ajendite otsimine siis läheb see meie inimestele vägagi korda ja kus siis meiegi oma saates pääseme sellest üle ja ümber see on täiesti võimatu. Seda enam, et üks pruunisilmne Jeemeni noormees on äsja toodud meile siia kantserdamiseks, aga alustame nüüd puhtalt nagu Eesti Eesti asjade pealt. Valimisnimekirjad läksid lukku ja üleeile õhtul siis kell kuus said siis erakonnad ja üksikkandidaadid oma paberit vabariigi valimiskomisjoni viia ja see lukk on need siis kindlalt kinni. Kuigi valimiskomisjon vaatab need asjad veel üle ja kinnitab aga, aga põhimõtteliselt ei tohiks siis enam uusi kandidaate tulla. Ehk siis ühtekokku 10 erakonda, kokku 876 kandidaati, nendest 13 üksikkandidaati on võtnud, mõtleksin õhukesed nemad siis tahavad esimesel märtsil saada valitud riigikogu järgmise koosseisuga. Enne kui ma, head kolleegid, teile muidugi sõnana, ma olengi jäänud pikalt lobisema, et minu jaoks nagu nagu igapäevase töö seisukohalt muidugi on kõige olulisem praegu see, et vähemalt rahvusringhääling see, ma arvan, korralik ajakirjandus on ilma jäänud väga paljudest inimestest, keda nad siis nüüd poolteist kuud kasutada ei saa. Urmet, see kehtib meie kohta eriti. Jah, et rahvusringhäälingu uudistetoimetusest on päris mitu kandidaati ja üks neist lausa üsna viimasel hetkel ja et jah, et et mis selle põhjuseks on, ma arvan, et võib-olla, et ajakirjanikud nüüd sel korral nii massiliselt on läinud, et Nad ise on seda seletanud sellega, et et ajakirjanikel on suur empaatiavõimeline edasi, et, et noh see on võib-olla selline noh, mina sellesse põhjendusse nagu väga nagu ei, ei usu, et, et kas siis varem ei olnud ajakirjanikel empaatiavõimet. Et pigem on see võib-olla niisugune teatav nagu niisugune ahelreaktsioon, et, et läks nagu ühel hetkel nagu lahti ja ja see andis võib-olla nagu julgust ka ka teistel tulla ja ja nii mitmedki ajakirjanikud on saanud tegelikult ju üleriigiliste nimekirjades väga-väga kõrged kohad, et et Maria aunast IRL-is viies ja Jelena Poverina, Tšernov sotsiaaldemokraatlikus erakonnas suusaneljas koht, et noh, et ega erakonna lisan neid etteotsa nagu lükanud, aga minu jaoks võib-olla isegi nendest valimisnimekirjadest nagu, nagu nagu ainsana, nagu üllatas sotsiaaldemokraatliku erakonna selline taktikaline käik, et lükata enamik ringkondade esinumbreid üldnimekirja lõppu. Mis tähendab seda, et, et neil ei ole väga mugavalt garanteeritud see sissesaamine, et nad peavad ka reaalselt valimiskampaaniat tegema. Räägime nagu sellisest valimisnimekirjad nagu loogikast ja eelnevatest valimistest, siis ma tooks välja võib-olla kaks aspekti, et üldine loogika on selles, et et ringkondades pääseb rohkem kandidaate siis kui üldnimekirja alusel. Ja see tähendab seda, et näiteks eelmistel valimistel pääses parlamenti neli erakonda sai 80 protsenti kandidaatidest sisse ringkondadest ja 20 protsenti üldnimekirjast. Mõned valimised varem, kui, kui kui sai parlamenti kuus erakonda oli see suhe natuke vähem ringkondade kasuks ehk 75 20. Mis aga selle statistika järgi on sotsidel täiesti loogiline taktika? Pigem annab see nagu võimalusega ka tuua nagu nii-öelda üldnimekirja etteotsa uusi nägusid ja võimendada neid, et anda nendele nagu parem nagu võimalus, et mis, mis nagu tähendab seda, et kui ütleme, et läheb ka nii, seekord, nii et ütleme, et see suhe on kuskil noh, kas 80 20 75 25 ringkonna versus on ja üldnimekiri siis see tähendab seda, et ütleme, et saab meil siis see neli erakonda, siis tähendab seda, et et noh, ütleme me jagame väga robustselt erakonnad nagu võrdselt, et iga erakond seal üldnimekirja kaudu kuskil noh, ütleme viis, kuus kandidaati. Et mis tähendab seda, et, et kui sa oled seal nimekirja suhteliselt 405. nagu meie lugupeetud ajakirjanikud siis sisuliselt oledki nagu juba sisse saanud. Tõsi, on olemas ka teatud kvoodid, ringkonnas on see 10 protsenti, ehk sa pead saama noh, sisuliselt sõltuvalt ringkonnast kuskil siis noh, 450 650 häält ja üldnimekirjas on siis see künnis natukene madalam, millega, mille sa pead saama, see päris null ühe häälega ei saa, siis on see siis kuskil 300 350, et see on see, millega sa saad sisse. DOS isikumandaadid Plusi ja ainult repliigi korras, kui ma siin alguses ütlesin, et meil on 876 inimest nagu kandideerimas. Ja et, et vastavalt siis ringhäälingu nõukogu otsusele me, me lihtsalt ei saa neid kasutada, pidasin seda silmas, mitte mitte endisi endisi kolleege, et meie, meie jutusaated jäävad selle võrra pooleteist kuu vältel tunduvalt vaesemaks, millest on muidugi kahju, aga kord on kord, aga see selleks. Mina töötan erameedias, meil sellist otsest piirangut Ajakirjanike sõltumata nende poliitilistest eelistustest või sellest, kas nad kandideerivad või mitte. Tõsi, on küll see, et ka minu toimetusest kaks inimest kas valimisnimekirjadest üks neist on võtnud puhkuse, teine lahkus toimetusest, et selles mõttes on meie read lihtsalt jäänud hõredamaks. Naabertoimetuses Maalehes Peeter Ernits ära läinud. Et need valimised paistavad silma ajakirjanike kuidagi sellise lainega, et ma mõtlesin, et kas mõni ettevõtja, näiteks tuntud on üritanud poliitikasse minna, ei isegi väga palju kultuuritegelasi me ei näe, et nad oleksid läinud seekord valimistel, siis on selline meediavalimised. Jah, me oleme tegelikult ju väga palju arutanud selle üle, et on, on, on see hea või on see halb. Ühest küljest on ta muidugi halb, sellepärast et kindlasti õige mitu, mitu tugevat tegijat ajakirjanduses on nüüd nagu meie jaoks kaduma läinud ja ega ega meil on ju väike riik, väike ühiskond ja ja ega siis nüüd päevapealt asendust leida ja noh, me meil ei ole niimoodi, et me kolme või kuue kuuga teeme uue Boroditši, eks ole. Et uue, uue tugeva tegija, et, et see, see on nüüd põld, mis, mis vajab nagu vaikselt. Ta nagu väetamist ja inimesed kasvavad aeglaselt selle, et jõuda päris tippu. Ja küsimus on ka selles, et kindlasti mitte kõik neist ajakirjanikest ei saa parlamenti sisse, selle peale võib mürki võtta ka, et küsimus ongi selles, et need, kes ei saa parlamente, siis ei otsa ega pärast näiteks asendusliikmena. Et mis neist edasi saab, et kas nendel on tee lahti ajakirjandus või mitte, et eks siin ole nagu, sõltub nagu väga palju noh, nagu väljaannetes pinget erameedias on seal natukene lihtsam kui, kui, kui avalik-õiguslikus ja kui sa oled ka inimesed, ei tohi tema parteilise kuuluvuse pärast tagakiusata. Et ma tahtsin, sina oled urvet rohkem pumba juures, et käid, käid kõrgematel korrustel kui, kui mina, eks ole, et kas meil on ka selles suhtes mingisugune nii-öelda, ma ei oska öelda ametlik või, või poolametlik seisukoht, et et need, kes ei olnud edukad. Et mis, mis nendest vaasikestest. No ma ütlen, et meil ametlikku seisukohta ei ole, aga ma olen nagu Ainar Ruussaarega sellel teemal nagu kahekesi omavahel mõtteid vahetanud ja minu ruum on Steineri nagu noh, nagu ühine arusaam on see, et, et me ei saa ju tegelikult ju inimest elu lõpuni karistada sellega, et panna talle mingi metsalise märki nagu otsaette üritas kasutada oma põhiseaduslikku õigust, onju. Et jah, et võib-olla uudistetoimetuses, kui sa oled näiteks näiteks eetriajakirjanikel, sa oled oma näo nimega, käid eetris, siis on sul vaja mingit nagu sellist vahepealset perioodi, et et sa ei saa niimoodi olla, et esimesel märtsil kandideerin ühe erakonna nimekirjas ja isa sisse ja teisel märtsil tulen tööle, istun uudisteankrulaua taha ja Jaapan intervjueerima sellesama erakonna, kus ma kandideerisin või konkurenterakonna poliitikute esitama talle nagu positiivsed ja negatiivsed küsimusi on ju, et see nagu mõnes mõttes on see piir, piir, piir nagu olemas, onju. Sa tõid nüüd ankrunäitaja ja küll me võib-olla Ka ühe organisatsiooni sees on, võivad need nagu suhtumine või selle selles võib-olla ka natukene peabki olema, palju erinevaid uudiste puhul me eeldame võib-olla natukene natukene suuremat objektiivsust nõuet või sihukest tasakaalu nõuet, kui, kui ma ei tea mõne meelelahutaja suhtes on ju. Et kes, kes igapäevaselt ei käsitleda selliseid teemasid, mis nõuavad näiteks ütleme, seadusandluses küsimuste esitamist edasin. Jah, aga sa tõid ankur näite, aga see on niisugune natukene võib-olla äärmuslik, et ankrud meil ei nojah, üks kaks tükki ja vabanduste Venakast aga, aga näiteks meil on üks tubli korrespondent, kes täiesti ootamatult meile, eks ole, ühtäkki otsustas, et poliitika on tema elu ja, ja kui ta jätkab oma tööd ja meil on lõppude lõpuks olemas ka niisugune asi nagu toimetuse kontroll ja ja kindlasti selle inimese enda puhul hakkab tööle mingil määral ma ei tea, kui suurel määral, aga enesetsensuur ja nii edasi, noh, tsensuur on üldse üldse halb asi selles mõttes, aga, aga noh ühesõnaga tema, tema tegevus, tema lood, tema, tema seisukohad, mis jõuavad eetrisse, on ju tegelikult nagu kontrollitavad ja jälgitavad. Ei, seda kindlasti. Küsimus on selles, et see inimene, kelle nime ei maini, kuna vist oli juba see ka veel, et reklaam, et ta isa leidis, et hoolimata selles, et ta on üldnimekirja viimaste hulgas oma ringkonnas lausa kõige viimane, et tal on shanss, ta arvab, et ta saab sisse ja ta omaenda valikul lahkumisavalduse ja seda võimalik seal ongi nii seal nagu majanduses. Ma mõtlen missugusesse, majandushuvid on sõber deklareerima, et inimene võib rahulikult teha pereprobleemidest ukraina päevikut. Sega, et tal on lihtsalt sisepoliitika teemadel, on raske sõna võtta, kui ta. Kui ta peaks naasema, ütleme, meediasse. Jah noh, ajakirjanikel muidugi ju mitut sorti, nagu sa ütlesid ulmet, et osad töötavad uudistes ja on, on nii-öelda poliitika ajakirjand, kuid noh, suuremal või vähemal määral ja on, on, on need teised, kes on noh, ütleme lihtsalt noh, ütleme nagu soomlased, ütlevad TV's ta tuttu, eks ole, noh, tuntud tuntud telenäod. Et kui, kui minu jaoks läheb sealt väga, väga selge piir, et kui, kui sa kandideerid, Yakad või tahad saada meie tulevaseks seadusandjaks, et siis noh, ütleme, need ajakirjanikud paigutatakse noh, ütleme kõrgemale ja luuakse neile mingisugused, võib-olla eelised, et, et on, on selgelt Nad saavad väga-väga tublideks poliitikuteks, vähemalt neil on väga tohutud eeldused selleks. No kasvõi siin siin majas, kes jutusaadet vedasid, mõned toredad noormehed, et aga, aga on ka need teised ja, ja kui neid pannakse nagu vägisi meest kunagi meie oma alkokoridori peale ka rääkisime sinu Gourmet, et et mul on kuidagi nendest tublidest ja headest vanadest parteilastest nagu natukene kahju, eks ole. Ühesõnaga partei kontor mingisugustel kaalutlustel ka siis õisatel või vähem õilsatel. Õilis on see, kui, kui tahetakse lihtsalt nagu inimest välja tuua ja, ja tal on kõvasti eeldusi ja siis ta pannakse sinna ülemisse otsa või siis vähem õilsetel, et, et lihtsalt, et saada rohkem hääli ja mingisugusel niukses konjunktuuri eesmärkidel. Ja, ja samas siis vanad parteihundid, kes on siis kas või selle partei algusest olnud selle partei loojad noh, selle selle võrra peavad nagu allapoole langema, et, et sea seal ma näen mingisugust niisugust noh, eba. See moment, et see on võib-olla seletab mingeid üldisemaid suundumusi ka Eesti poliitikas, et Eesti ajakirjandust on kritiseeritud selle eest, et see on kuidagi nagu võtnud suuna sellisele väga palju, nagu juba tähelepanule ja klikid tõuseb ja nõnda edasi, et aga tunnistama, et ka Eesti poliitikas on see tendents, kas siis sõltuvalt siis ajakirjandusest või, või, või täiesti iseseisvalt. Sarnane tendents, et meil on Eesti poliitikas nagu minu minu meelest nagu viimastel aastal süvenenud selline tähelepanupoliitika tendents, et see seisneb selles, et et noh, sellised põhimõttelised enim oblissiti isegi uutpablisiti on ja et sa peaksid saama tähelepanu sõltumata sellest, et kas negatiivne või positiivne, et seda igal juhul olema nagu nii-öelda avalikkus nagu uudis uus sees. Ja ma arvan, et selline lähenemine mõnes mõttes ka soosib selliste Tuut nägude toomis, mis mind selle juures häirib, see jah, see, see on kindlasti ebaõiglane paljude tublide parteiliste suhtes. Aga mis mind nagu häirib see, et nagunii mitmegi poliitikasse minna. Läinud ajakirjaniku puhul ma tean. Nad vaatasid mitme erakonna juures, kuulasid maad ja üsna vastandlike vaadetega on erakondade juures. Et ei olnud keeruline kuulata maad, ma ei tea sotside ja IRL-i juures ja korraga ja siis teha nagu kahest pakkumisest valida. Parem on ju, et alkovedajana jah, aga ma leian, et kui sa ikkagi mingi erakonnaga ühineda, et meie erakonnad on siiski Eestis ikkagi suhteliselt erineva palgega. Et minu meelest selline konjunktuuri lähenemine. Teine asi on see, et põlvkonnad on muutunud poliitikat, tipp-poliitikud on meil nooremaks läinud, natuke ümbritsevad ennast nooremate inimestega. Sellepärast et noorel juhil on suhteliselt keeruline, kui on tema ümber sellised vanad tegijad, kes ütlevad. Kuulge, me vanasti tegime ju niimoodi, kas sa ei mäleta, sellepärast ei saagi mäletada, sest ta ei tea neid asju, ta oli siis veel liialt poisike. Selles mõttes on tal hulga lihtsam võtta enda ümber ja kaaslasi või täiesti uusi nägusid. Ta ei pea vana taogoka tegelema, sellepärast me näemegi, et üsna palju on siiski väljavahetamist. Seal on tõesti poliitikas, see kirjeldab kõige rohkem seda, mis toimub reformierakonnas, et teiste erakondade puhul natukene vähem ja aga ka seal on siiski kogu aeg mingi vahetult vahetamine toimunud. Keskerakonnas on ka tegelikult ikkagi omajagu vahetamist, kuigi juht on jäänud samaks. Keskerakonnas ma arvan, on see põhjus nagu pigem teine, et et pigem on see keskerakonnas toimunud seal. Et, et Keskerakonna esimees nagu ümbritseb ennast rohkem inimestega, kes on talle üdini lojaalsed ja kui ja kütavad isemõtlejad on sealt nagu selles mõttes nagu lahkunud. Mis mind veel nende nimekirjade juures natuke imestama pani, oli see, et paar aastat tagasi räägiti sellest, et nad sellele vana parlamentaarne demokraatia nagu läbi, et vajame väga suurt muutust, igasugu vabakondasid üksikkandidaate ja seda tulva, nagu ma jälle ime. Üksikkandidaate, vähem laenatud. Meil on üks vabaerakond, meil on Rahva Ühtsuse Erakond aga sellist nagu uut jõulist Tulanest avaldust. Aga olgem ausad, pärast erakonnaseadusega ja erakondade rahastamisega tehtud nagu muutusi, mille eestkõnelejaks oli omal ajal või läbi surujaks parlamendis, oli Res Publica. Seda toona nimetati nii-öelda parteimaastikulukku panekuks ongi tänasel päeval kindlasti palju raskem tulla nii-öelda värske jõuna poliitikasse. Kuna paratamatu, sellega kaasnevad päris suured finantsilised nagu kulud, et see ongi palju keerukam. Et selles mõttes mõnes mõttes on see ka, see eeldaks ka mingite olemasolevate erakondade poolt mingit põhimõttelist, nagu muutust on ju, et nad teeksid otsused, mis annaksid võimaluse noh, nagu värskele jõule tulla. Mina arvan, et Eesti demokraatiale tuleks kasuks, kui meil oleks parlamendis erakonna asemel näiteks viis, on et seda on võimalik teha praegu valijatele võimalik valida. Ja loodeosa näiteks, et kui näiteks mingi väike erakond, võtame näiteks vabaerakond, et selle kandidaadid peavad ise igaüks maksma selle kautsjoni, millega nad kandideerivad. Suurtel erakondadel maksavad parteid selle kautsjoni juba kasvõi ise kinni sellest samast rahast, mis nad saavad maksumaksja käest riigieelarvelise rahastamise põhjal. See on ebavõrdsed tingimused on meil tegelikult ju sisse pandud ja ma olen sellega täiesti nõus. Ma ei vaidle sellele sugugi vastu. Nojah, aga igal juhul me Leedus 13 inimest, kellel oli 355 eurot, igaühel vaba raha, mille nad siis nüüd on sama hästi kui riigituludesse kandnud. Sest lootusi saade täis mandaat ja riigikogu üksik üksiku hundina on, on sama hästi kui, kui olematu. No ma ei tea, kas te tahate midagi nende nimekirjade kohta öelda või lähme, lähme edasi. Ma küsiks nagu ühe asja, et, et võib-olla sina, Sulev, majandusajakirjanikule oskad, et võib-olla ainus nimi, kes minu jaoks selles nimekirjades, okei, sa tulid natukene varem ka välja natukene nagu kummastust tekitas, oli mees, kes mõned aastad tagasi oma töökohal rääkis sellest, et mis jaak näiteks alampalka tõsta ei saa. Nonii nüüd räägite sellest, et kuidas 1000 eurot alampalka tuleks maksta inimestele kätte kohe, et et mis oli selleks ajendiks, Tarmo Kriis otsustas keskerakonda minna, kas tema tahab tänane töökoht kuidagi sellega on seotud täna, ei oska kommenteerida, minu jaoks oli see täiesti üllatav. Nüüd on keskerakonnas kriis. Kas sa siis oli, siis oli eestis kriis, nüüd enam Eestis nii suurt kriisi ei ole ja siis on keskerakonnas ja Keskerakonnaga jätkame natukene kuigi ega, ega seal üks lootusetu jutt muidugi, aga aga riigi trolliaudit andis taas sellest põhjust rääkida. Ma tegelikult sel õhtul vaatasin huviga nagu Tallinna televisiooni uudised ja täiesti sõltumatu telekanali täiesti sõltumatult uudised muidugi sellest uudisest ei teinud mitte ridagi. Aga seda oleks ka vist olnud väga palju loota. No nii või teisiti, ühesõnaga. Küsimus oli Keskerakonna tõesti tõsine alt tegid ka järgmisel hommikul pressiteate, kus nad teatasid, et nii nagu eelmistel riigikogu valimistel Keskerakonna valitsuses tõrjumiseks arti kampa kapo, siis seekord teadus selleks tööriistaks riigikontroll. Jah, riigikontroll muidugi, aga ei noh, selge, täiesti sõltumatu telekanal teeb ju selliseid uudiseid, milliselt ta tahkub. Lõppude lõpuks me kõik teeme ju ka meie aktuaalses kaameras termin, selliseid uudiseid, mida me kõige paremaks peab ja ja nii, et noh, see on nende valik. Nojah, tähtsam pole see isegi, millest sa räägitud, millest rääkimata jätad. Jah, aga noh, see asi läheb ilmselt edasi, aga ega tal ju mingisugust niisugust nagu kohustusliku seadusest tulenevat lahendit ei ole. On seadusest tulenevalt, kui sa vaatad seda riigikontrolli auditit, siis riigikontrolli auditis tuuakse selgelt välja, et et selle kohalike valimiste-eelsel aastal aasta siis esimeses pooles olid Need reklaamile tehtud kulutused väga-väga väikesed ja see kasvas vahetult enne kohalikke valimisi paar kuud ennem kaks-kolm kuud ene siis tehti need kulutused, et on käidud välja mõte, et, et kohalikel omavalitsustel keelata mistahes reklaami tegemine vahetult enne valimisi näiteks kolmekuulise perioodiga. Et see on nagu seadusandlik liks võimalus sellist maksumaksja rahaga ühe erakonna reklaamikampaania tegemist. Teine asi on see, et kas auditi tulemused jõuavad ka, ütleme siis valijatena ehk siinkohal ma mõtlen nagu päris tõsiselt venekeelset auditooriumit, kes ta on päris palju Keskerakonna valijate seas. Eestlased muidugi teavad, et jah, selline asi oli, näete, näotult, käitute ka venelased, seda teavad seal omaette küsimus. Ma ei ole ja kas sa neile korda läheb? Ei muidugi muidugi ei jõua ja muidugi ei lähe, on, on üsna selge vastus, küll te näete seda valimistulemustest, aga, aga noh, see selleks. Aga ma arvan, et üleüldse ei ei, ei teadvustata seda, kui tõsise asjaga on, on tegu võtad aga siis linnakassast raha ja teed selle ka partei reklaami ja mitte ainult sellega mätsitakse veel kinni või pestakse või ma ei tea, mida tehakse, eks ole, noh see see probleem, mida, mille peale me tegelikult silmi pungitasime juba juba juba siis, kui me saime teada, mida see iluuisutšempioni reklaam maksma läks. Ja sellele. Ma ei, ma ei, ma ei ütle, et sõltumatud eksperdid teistest reklaamifirmadest noh, igal juhul ütlesid, et nemad teeksid sellise reklaami kaks-kolm korda odavamalt ja, ja nad on teinud analoogseid reklaame analoogse mahu ja, ja staari koosseisuga, eks ole, kaks korda kolm korda odavamalt. Aga, aga ma, ma, ma kardan, et, et kõik, see kõik see vajub sellisesse nagu ühtlasesse mutta. Ah, niikuinii poliitikas pannakse musta ja, ja ei ole teised puhtamad poisid midagi ja, ja see lihtsalt on üks väikene. Kuid ebameeldiv episood kogu selles pikas reas. On aega, Keskerakond on aastaid väitnud, et me ei ole ju ainsad, et vaadake, mida teised teevad. Ei, ma mõtlen nüüd nagu valijate niisugust niisugust ei ole olemas valijate keskmist suhtumist, aga mingisugusest noh, niisugused stereotüübid või, või mustvalged lähenemised on kindlasti olemas ja ma kardan väga, et see läheb sinna. Valijatele püsivalt Keskerakonna valija on erinevalt teistest erakondade valijatest väga lojaalne valija. Et kui tehakse erakondade uuringuid igakuiseid, siis et Keskerakonna toetus püsib kõige ebastabiilsus kõige stabiilsem ana. Et teiste erakondade toetajaskonnas on alati mingi hulk inimesi, kes siis nagu liiguvad, kas siis mõne teise erakonna juurde sõltuvalt mingist sündmusest või siis jätavad hääletamata, üldse on, mida nad lähevad, sinna ei oska öelda või oled pettunud, alla. Aga Keskerakonna toetajaskond on väga nagu lojaalne ja sellepärast nende kõikumised nagu olnud väga kõige kõige väiksemad. Mis tähendab ka seda, et, et kui sellised asjad, kui kogu meedia võtab sellest kinni ka meie siin räägime siis see pigem võib mõjuda nende valijaskonnale mobiliseerivalt vastupidisesse saadab sõnumi, et meie omi pekstakse. Ekspressi peatoimetaja Allar Tankler kirjutas sellel nädalal üsna loot. Kas ta ütles, et ega enam ei defineeritagi Eesti poliitikas Keskerakond peamise vastasena, et kõik ülejäänud parteide peamine vastasele on nendel valimistel reformi? Reformierakond küll defineerib. Tema on ainus sellepärast, et ta ei saa iseennast vastaseks pidada. Seal peab keegi olema, vastas. No ühesõnaga, kahjuks on jah, seadus selline ja auk on, on seal niisugune olemas, et et sellest ei õnnestunud rohkem kinni hakata kui, kui täpselt, et me rääkisime päeva ja kaks ja, ja tegelikult noh, kordasime üle seda, mida me ju ammugi teadsime. Aga, aga edasi on kõik läheb vajub niuksem valgesse uttu, et tegelikult ja kõik kõike seda saab alati tembeldada, et see on valimiseelne rünnak ühe või teise vastu ja ja kõik, nii ongi. Aga räägime nagu tõsistest asjadest, siis mõtlesin. No ei olnud jah, selles mõttes, et seal on väga tõsine asi, aga, aga tema järelmid ja tulemid ei ole, ei ole nagu vastavaks. Aga, aga meie haridusminister on, on asunud siis nii-öelda venekeelset kooli korraldama jällegi enne enne valimisi, kuigi noh, tema, tema puhul võib öelda, et kui, kui valitsus uus koalitsioon ametisse astus kevadel, siis see oli ka juba tegelikult enne valimisi, et valimistsükkel oli juba täies hoos. Aga siis Jevgeni Ossinovski ettepanek, et tuleks loobuda sellest 60-st protsendist, mis meie õppekavades peaks vene koolides olema siis eestikeelne ja 40 protsenti venekeelne ja, ja gümnaasiumis ja, ja selle asemel, et peaks siis tõhustama eesti keele õpet põhikoolis. Mina olen siin laua taga kahel korral vist väljendanud mõtet, et kui seesama see oli, oli, oli jutuks omal ajal see ülemine, 60-le protsendile eestikeelsele õppele. Gümnaasiumi ütles, et alustama peaks teisest otsast. Ja alustama ei peaks ka põhikoolidest, vaid alustama peaks lasteaedadest ja koolidest eesti keele õpet süvendatult vene koolides. Mis sulle nagu loo minu jaoks on, nagu mina ei, lähtusin sellest, et mis on mingi ühe erakonna või teise erakonna seisukohta, mina tahtsin nagu omast arust nagu loogikast. Kui sa hakkad keelt õppima võimalikult varases eas siis sul on šansse keel ära õppida. Nii palju suurem. Et minu laps käib esimeses klassis ja tema koolis on inglise keel esimesest klassist ja tema hääldus inglise keeles on juba paljuski parem kui minul, kes ma hakkasin seda õppima üheksandast klassist on ju. Et ma olin saksakeelses koolis, et. Minu jaoks siin nagu see on nagu asi, nagu loogiline, et sa peaksid alustama võimalikult vara eesti keele õpet sest siis on sul, kui seal tulevad sihuksed, keerulisemad ained, spetsiifilisemad ained. Palju lihtsam seda õppidesse keelata, tase on juba parem, et selles mõttes mõtlen, et kas Ossinovski pakutud lahendus noh, mina, mina viiksin asja veelgi radikaalsest, mõtlesin, aga tuleb, hakati ja see lasteaia lasteaedades eesti keelt ega seda rääkiski temal Moosest, mina käisin pressikonverentsil, kus ka tutvustas ja selleni selle punkti, nii et me võiksime selle 60 protsendi nõude ajutiselt erandina mõnes kohas viljata jõudis, tulles 50 50. minutil, et enne seda seal käis ikkagi päris pikalt jutt, et õpime varem ja ka sellest, et venekeelsetes koolides on eesti keele oskuse tase väga kehv. Küsimus pole mitte ainult õpilaste, vaid ka õpetajatest. Minister tõi näite, kuidas üks komisjon käis. Käis siis tundi kuulamas, ei saanud aru, mida õpetaja rääkis, sellepärast et õpetaja ei osanud eesti keelt ja kõik sõnalõpud kadusid ära. Ja kui õpetaja jutust on võimatu aru saada, siis on veelgi raskem midagi õppida. Et noh, selles mõttes on nagu jutt ju loogiline, et mida me tahame saada, kas me tahame saada seda, et lapsed oskaksid eesti keelt või me tahame saada ka seda, et need lapsed oskaksid seda ainet, mida nad õpivad? Ideaalis võiks tegelikult tahtejõu mõlemad, et lapsed oskaksid eesti keelt saaksid aru ka sellest ainest, mida nad õpivad minu meelest nagu siht võiks olla see noh, nüüd järgmine asi on see 60 protsendi nõuete. Kas seda sellest võiks üle astuda, mitte et need nõuded on ja igal pool, et me vaatame siin olemas kuulsad Maastrichti kriteeriumid, millega võetakse euroalasse ja neid ei taheta lõdvendada ja 0,01 protsenti inflatsioonikriteeriumi puudu. Leedu ei saanud sisse. Et noh, miks me peaksime nüüd seda erandit andma, tekib küsimus. On ju, see ei olnud niimoodi, et päevapealt tuli, seda valmistati pikalt pikalt pikalt ette. Ja samas on ka teada, et nad praegu selle ettepaneku tegemine, selle mõju on ainult üks. Sa saad venekeelsetele valijatele öelda, et ma hoolitsen teie eest sellepärast et see valitsus ei jõua mitte midagi ära seal löögi kui selle asja juures asi, mis mind võib-olla kõige rohkem häirib, et ta tuleb sellega välja vahetult enne valimisi. Et sellest saaks viia teoreetiliselt valitsus ette ja pidada seal maha üks väga väga äge vaidlus Reformierakonnaga, kes saaks öelda, meie kaitseme oma põhimõtteid, sotsid saaksid öelda, meie kaitseme teisi põhimõtteid, aga kokkuvõttes peale kakluse sealt ei tule mitte midagi. Sellepärast et riigikogu seda menetlema hakata veel ei jõua. Et noh, reaalne on see, et valitsus seda tegelikult ilmselt ei lähe ja, ja kui see midagi tekib, siis järgmise valitsuse ajal. Samas peab ütlema seda, et ei ole päris nii ka, et et see reform on, see 60 protsendi üleminekunõue on nagu ühtlaselt läbi kukkunud, on koole, kes tegelikult on sellega hästi hakkama saanud, need koolid on ka justkui siin, Tallinnas on päris paljud koolid. Et eks seal ole ka selline Noh, muidugi, et seal on ka selle valimiste lähenemise hõngu sees, et näidata, et asi on ikkagi täitsa dramaatiliselt läbi kukkunud, et ei ole mitte igas koolis ei ole seeläbi kukkunud kindlasti kuule kus on see väga tõsine probleem, seevastu on väga hästi jällegi sellisele vene propagandatööle või vene infosõjale see on üks eesmärke näidata, et Eestis on midagi läbi kukkunud ja see on üks selliseid alustalasid, mille peal vene rünnakutega eestile toimivad. Hari. Seal nagu ma oleksin roheline tulnukas ja patsutasin keset eestit maha, loetataksin Ossinovski neid artikleid minu arust esimene niisugune pikem oli vist juba oktoobris möödunud aastal Postimehes. Siis Mulle tunduks, et jumala õige jutt, vähem vähemalt 90 protsenti sellest on jumala õige jutt, eks ole, ta toob seal ilusat väga-väga kulukaid näiteid. Et vene koolis on geograafia õpetaja, kes on, annab eesti keeles siis geograafiat ja mitte keegi midagi aru ei saa. Aga ta peab andma sellepärast, et ta on ainus selline, kes üldse on võimeline seal. Või siis annab õpetaja, kes on näiteks stiilis maanduski öelda, füüsikaõpetaja annab koreograafiat, kuna ta on üks väheseid Just, ja samas on olemas seal koolis ka väga tugev geograafia õpetaja, kes ei oska eesti keelt ja aga tema ei saa õpetada seda sellepärast, et tema ei oska üldse eesti keelt. Noh, probleem on selles, et ta ei saa isegi aru, mis ta räägib. Kes tänapäeval õpetaja tund suhteliselt selliseks fanaatikud või siis? Sõja, aga, aga, aga siinjuures noh, meie ei ole tulnukad, eks ole, kes keset Eestit maha potsatasid, et, et me mäletame ju tegelikult kui valuline see protsess on olnud ja tegelikult selle, selle, selle protsessi algus või juured on kusagil seal 90.-te 93. 90 neljandas aastas. Ja mäletame, kuidas asi käis Lätis ja Lätis, tehti prauhti ära ja olid suured meeleavaldused ja rahunes ruttu maha. Õnneks aadrilaskmiseks ei läinud, aga Läti probleem? Probleemid muidugi venelastega on, on veel veel suuremad kui, kui meil. Et see, see on niivõrd tõsine küsimus ja niivõrd nagu kompleksne küsimus, et, et sellega ma olen täiesti nõus teiega, et tulla nüüd siis enne valimisi mõned kuud ja seda seda trummi põlistada. Et ei ole riigimehelik, see jah, võib ka nii öelda jah, et see, et see on puhas niisugune meeldimise meeldimise soov ja, ja loomulikult see sõnum on ka vene keeles jõudnud siis vene publikuni ja vene koolidesse ja ja kindlasti see toodab ka tulemust esimesel märtsil. Aga noh, teine asi on see, et, et iga asjaga, mida sa tahad nagu saavutada, alati, tuleb latt panna natukene kõrgemale mitte madalamale. Et on, on nagu, kuhu, kuhu pürgida kõikide suurte projektidega kaasa arvatud, eks ole, eesti riik igasugustes organisatsioonides, noh kõigepealt Eesti riik vabaks ja nii edasi. Et alguses tundub, et see on täitsa kreisi idee pärast, kui sa oled sellest latist üle hüpanud väikese varuga, siis on, on väga tore. See latt on seal, eks ole ega siis tegelikult üks ei välista teist. Et anda anda koolidele võib-olla mingisugust vabadust juurde, nagu, nagu räägib Ossinovski. Aga samas ma arvan küll, et see 60 protsendi nõue peaks jääma, mis ei välista seda, et põhikoolid, klassid, lasteaiad, sõime minu meelest kas või rinna otsas ripuvad imikud. Aga kui õppima eesti keelt, eks ole. Et, et see ei välista ju seda loomulikult lapsele võõras keel hästi külge ja pärast ta imestab isegi, et kuidas tema kõrval on mingisugune lontu, kes kes 30 neljakümneaastaselt olles pidevalt selles keelekeskkonnas ja olles ka läbinud selle 60 protsendi piiri, gümnaasiumis ei oska, eks ole, tere ja nägemist öelda eesti keeles. Aga, aga, aga, aga ei, ei saa. Ma võrdleksin seda, ma ei tea ookeaniauriku ka, eks ole seal see niivõrd tähtis ja oluline küsimus. Ja see laev on seda kurssi sättinud nüüd juba hästi palju aastaid, et, et nüüd nüüd lihtsalt minister, ajutine minister pealegi ütleb enne enne valimised. Tot tegelikult hoopis niimoodi peaks, tegelikult me ei tea, mis, kes on Ossinovski pärast esimest. Märtsis, eks ole, nojah, kui me vaatame veel seda, siis kõige hullem nende võõrkeelsete noorte puhul on see, et üle poole nendest tegelikult ei näe tulevikku Eestis. Et nad peavad õppima nende jaoks võõras keeles ja noh, tegelikult ei taha siin siin ühiskonnas olla. No ja siis suhteliselt mõttetu. See on, see on küsitluste tulemusi ja paratamatult suurem osa nendest veedab ikkagi siin. Lõpuks helgemad pead võib-olla lähevad ja võib-olla mõned neist tulevad ka tagasi, aga, aga valdav enamus neist ikkagi jääb. Ei, no kui oleks võimalik nende tahet tõsta nende meelsust muuta ots oleks hea. Üldse sellised raudtee asjad, noh me nägime sel nädalal, eks ole, mis Eesti ja Soome suhetes toimus, et et noh, ma lugesin selle nii-öelda sündmuste jada kirjeldust, ma arvan, et see oli tänane Postimees, aga ma võin eksida, kui see oli, vist oli ka Postimehes, et, et kuidas need asjad nagu tegelikult arenesid. Noh, see on, see on, see on, ma isegi ei oska seda õiget sõna öelda, ma, ma ütleksin, et see on asjatundmatu, sest ja kogenematusest, kui ma peaksin silmas ainult meie krapsakat välisministrit. Aga kui ma lugesin postimehest ja see ja see vastab tõele, et noh, esimesena esimesena muidugi tõstis toru, eks ole, Soome välisminister, aga see selleks et ja, ja teisena siis tõstis toru meie meie saadik Helsingis. No inimene, kellele küll kogemuste puudus nagu, et ette heita ei saa. Aga noh, kuidas, kuidas need ei oleks nende nende asjadega ongi ilmselt niimoodi, et nad nad mõnikord arenevad natukene omasoodu ja, ja niisugune lumepalli efekt on ka. Üks tõstab toru, üks ütleb ja sõnad lähevad järjest kõvemaks ja krõbedamaks ja ja nii, nii, nii see jama välja tuleb. Ja lisaks ka ütlema valimised ei ole tulemas mitte ainult Eestis, vaid ka kas 15 aprill, millel on Soomes Parlamendi valimised, nii et laetud poliitikat mõlemal pool Soome lahte. Ja muidugi Erkki Tuomioja aja puhul. Peab siiski natukene nagu arvestama ka tema nagu isiku tausta, et et Erkki Tuomioja on ka ju Soome valitsuses olles ju väljendanud seisukohti, mis on valitsuse või ütleme, kasvõi peaministri seisukohtadega on ainult risti vastuollu. Et ta ongi nagu veidi sellisem. Kass, kes kõnnib nagu omapäi, et tüüpi poliitik ja kes on kelle, kelle paljudes väljaütlemistes tuleb võib-olla minna nagu ajas tagasi ja vaadata seda ma ei tea, 70.-tesse aastatesse tema tegevus tol hetkel et mul on Soomes üle ülespaar väga healt tuttavalt kogenud, kes põhimõtteliselt tegelevad seal sellist nagu Arne rahvusringhäälingus ja, ja nemad on ka nagu öelnud, et noh, nagu, et et võib-olla mitte selle selle juhtumi puhul, mille siin novembris oli ühena neist Kralist arutelu, Tuomioja küsimus, et kui, kui toona olid tasunud president Ilves tema peale kuskil vihastanud, et sama toimus ja et et, et ei, peaks nagu Toomejad nagu võrdsustama ja noh, nagu Soome valitsus aga või, või mitte nagu ütlema, et, et see ongi nüüd Soome seisukoht, kui toomine midagi väljendab, et ta pärineb Soome ühiskonnas tihti tihti selliseid seisukohti, mis, mis mõjuvad ärritavalt või kummastavalt, et et me natukene nagu võib-olla natuke näeme seda nagu vale vale rakursi alt, seda seal tema väljaütlemisi. Kui ilmus Päevalehes, aga siin oli selgelt sellest üksteisest möödarääkimist, üksteisest mitte aru saamist, mille tõttu nad pinget kassasid oleks ilmselt sama kiiresti ka vaibuvad. Jahedas toome ja ju eile, kuid andis nii rahvusringhäälingu raadiouudistele kuigi aktuaalsele kaamerale ju intervjuud ka väga selgelt mõlemas intervjuus ju vabandas, et tema väljaütlemine on tekitanud sellise asja, et et ta seal ütlevad, et ütles selgelt välja, et ta teab, et et Eestis on venekeelne ajakirjandus olemas ja nõnda edasi. Noh, iseküsimus on see, et et kui, kui, kui tugev see näiteks kõla poolevalt siiamaani on olnud üldse on ju, et, et noh, meil ongi siiamaani vene kanali jutt on, on ainult venekeelne, aktuaalne kaamera eetris. Ma ei tea, kas sa Urmas ütlesid, et me peame nagu tema tausta või konteksti võtma. Me oleme sellest asjast teinud Tuomioja juhtumi, et ma arvan, et ei pea. Et minister on minister ja minister ütleb sisse, pealegi see ei olnud öeldud kuskil kosmoses kuskil otse-eetris, vaid vaid vaid ja mingisuguse vestluse käigus, vaid see oli konkreetne intervjuu siis Soome rootsikeelses lehes. Ja sa mustvalgel kirjas, et Baltimaad no ta ilmselt pidas silmas siiski, kuna kuna tegu oli selle propaganda nii-öelda propaganda büroo loomisega, mida neli välisministrit on siis esitanud, et Euroopa Liidu omad, et Eesti ja Leedu nende hulgas, et Baltimaad ettepanekute tegijate hulgas Lätit ei olnud, oli Eesti ja Leedu on läinud teist teed ja Soome on läinud teist teed ja et, et siin ei ole venekeelseid uudiseid, seda ütles ta mustvalgel ja, ja ajas ühesõnaga jama suust välja. Et vene keel ka eksisteerib meil peaaegu sama kaua kui, kui ETV üldse, eks ole. Aga, aga see selleks rohkem rohkem ma ikkagi pean silmas seda, et, et me peaksime vaatama, millise riigiga meil on tegu, et noh, tühjusest toome. Ja kui kõigis tema tema eesti juurtest ja tema taustast ja noh, ütleme Angela Merkeli kleiti või kostüümi arvestades meie alati nimed ära idasakslaste eks ole, pärit võib olla, kuigi võiks, aga aga küsimus on selles, et, et me, me kohtlesime siis meie kõige sõbralikuma meid enim aidanud riiki samamoodi nagu, nagu seda teist riiki, kes rikub meie õhupiiri ja ja peab siin vallutusplaane ja on agressiivne ja nii edasi, eks ole. Et, et noh, see oli, see oli tõsine. Ei olnud alguses ikkagi ja kõigepealt see meie saadik helistas lihtsalt lauaülemale, täiesti mitteformaalselt üritas küsida, et mida Tuomioja mõtles. Ta tegelikult üritas vaikselt nagu aru saada. Soomlane ei mõistnud seda, et mis toimub. Ja mille me toome, kutsus siis Margus Laidre nii-öelda hommikukohvile mille peale siis Eesti välisüliEesti välisministeerium kutsus Soome suursaadiku vaibale ja see oli juba nagu. Kusjuures mõlemad eile eile siis mõlemad nagu juba ütlesid, nii nii tooma ja siis ütles, et et esiteks, noh, nagu see Eesti saadiku nagu kutsunud ema juurde joonud vaibale kutsumine, ja eile siis välisministeeriumi asekantsler teatas, teatas, et ka Soome saadiku väljakutsumine kavatsustega Loomulikult, te olete meid täiesti valesti valesti aru saanud ja ei, see on selge seal sama tuntud lausa nagu ei, ei ei, ei kommenteeri. Saadi aru, et mingil hetkel keerati vint üle ja loomulikult saadi aru ja toimunu oli juba juba toimunud, eks ole. Et noh, sellest on jama, mis tähendab kutsutud suursaadiku välja, noh teistpidi jällegi pika tänava oma niimoodi välja kutsuda iga õhupiiri rikkumise peale, aga. Jah, aga eestlased näitasid hambaid. Pole ka kõige hullem jaajaa hea küll, me lubasime siis, mis me lubasime, mina lubasin, saate alguses natuke siis seda, seda karmi rahvusvahelist elu natukene, et et see žürii, too sündmused, need lainetavat vaikselt edasi on saanud ka oma karme jätke Belgias eeskätt aga ka Saksamaal ja need asjad on, on praegu ikka päris päris kõvasti nagu euroopa närvi ajanud ja, ja miks, miks ei peakski, et tegu on väga karmide asjadega ja, ja kõigi nende sündmuste taustal tundub et, et noh, see on nagu teada, et, et need, kes Pariisis seal oma asju tegid, et need ei olnud mitte mingeid üksiküritajad, vaid, vaid nüüd mulle tundub üha rohkem, et on saadetud terve dessant mööda Euroopat laiali, kes siis kes siis peaksid kurja tegema ja seda seda viha külvama ja mis loomulikult kutsub esile vastu viha ja, ja nii see, nii see asi siis ju käibki maailmas. Ja on alati käinud, aga, aga selle taustal siis jah, et see pruunisilmne jeemeni noormees saabus Eestisse toodi siis sule suure saladuskatte all ja. Jaa, ja huvitav on muidugi see tema edasine saatus siin Eestis. Mis tast siis ikkagi nüüd saama hakkab ja ja, ja üks asi veel, et, et ja ma näen Soomet, kibeleb, et enne ette, et minu jaoks on ikka väga kahetsusväärne, et see asi nagu, nagu välja lekkis või õigemini, siis mõtlesin selle loo alguses öeldi, lekkis pärast selgus, et läbi ameeriklastele, eks ole, sa mõtled tema isiku ja tema isikut. Ja selle, selles on USA-s on Ameerika Ühendriikides on see, et seadusest tulenevalt on kongress kohustatud avalikustama Guantanamo vangide puhul, kui nad ära saadetakse nende isikurahvusel, riigi, kuhu ta saadetakse ja see pilt oli ka juures, tulenes härra šansi teenetest ehk Wikileaks'is, kes oli siis eelnevalt siis üles pannud need WikiLeaksi siis need Guantanamo vangid ja need koos nagu nimed ja piltidega, et seal nagu kaks asja hakkas tööle, et Eesti pool tõenäoliselt olekski selle inimese anonüümselt siia vastu võtnud, ma ei oleks teada saanud tema nime nägu. Aga tulenevalt sellest, et USA kongress on koosnenud noh, nagu, et kaitseministeeriumi kohustamased avalikustama, et oli WikiLeaksi siis me saime selle inimesed täieliku profiilide ja natuke siia selles, et ega Eesti pool ei tahtnud seda nime avalikustada, seal on väga lihtne põhjendus ka selle ohutuse mõttes. Aga kui seda teeb Ameerika pool, siis on selge, et kes selle avalikuks tegi, siis Eesti riigile ei tekigi mingit võimalikku nõuet, et kui mingi jama juhtub. Ja Eesti ametnikud seadsid ameeriklased teevad selle avalikkus ja kirjutasin sellest nüüd Ekspressis, siis ma veel ei teadnud selle nime meetodite abil ja ma ei jõudnud seda nime. Teine Pilcher oli üleval pead jah, aga kui me nüüd mõtleme selle peale, et kas kas see mees võib mingit julgeoleku ohtu endale endast kujutada, siis kõik ametnikud Eesti vabariigis siiski ei olnud selle poolt, et see, mis siia toodaks. Me oleme Sulev sinuga koos 2000 pakun üheksandal aastal, kui me käisime välisministeeriumi mingil üritusel, kus esimest korda seal seal oli mingi ring ajakirjanikele, kui esimest korda üldse räägiti sellest briifingu vormis. Et selline võimalus nagu tekib või, või et Eesti riik tõenäoliselt kasutab seda võimalust, aga aga on olnud täpselt nii, nagu sa ütlesid, et näiteks välisministeerium ja siseministeerium on olnud mingitel hetkedel üsna eri meelel selles küsimuses, noh siis on veel jõuametkonnad, kaitsepolitsei saad, sa tead, et selline inimene tuuakse Eestisse. Siis sellega kaasneb teatud aht oht, võib teda rünnatakse, ta ise võib mingil põhjusel kuritegelikule teele minna, ei taha konkreetsest inimesest rääkida, vaid nendes, kes on seal vanglas istunud kinnipidamisasutuses. Sama asi on muuseas ka tegelikult miks näiteks kaitsepolitsei hoiab silma peal nendele inimestele, kes on läinud Süüriasse võitlema. On väga selge, et kui nad tagasi tulevad, siis need inimesed võivad kujutada ohtu veksel Belgias terrorirünnakuid kavatsesid, kelle pärast siis tulevahetus käis? Muidugi, nii palju, kui mina olen kuulnud, siis me ei saa rääkida inimestest. Me saame rääkima inimesest, kes ühest inimesest, kes on läinud Eestist Süüriasse. Et nii palju kui mina olen rääkinud tõesti jõuametkondadega, et neid on täpselt ühe käe ühel sõrmel. Aga mis puudutab seda, mis algul küsis, mis temast nagu edasi saab, et edasi kui võtame puhtformaalselt on nii, et ta esitas varjupaigataotluse seadusest tulenevalt peab politsei alates esitamisest avalduse esitamisest selle, siis on tal kaks kuud aega seeläbi vaadata, seda saab pikendada läbivaatamist kuni aastaseks perioodiks ehk sisuliselt see, see varjupaigataotlust taotlemise otsus tuleb kahe kuu kuni 12 kuu jooksul, et ilmselt tuleb seal kuskil kuu poole aasta jooksul on ju edasi, kui ta on selle varjupaigataotluse saanud, saab ta taotleda ajutist elamisluba. Ajutist elamisluba saab anda kuni kolmeks aastaks. Ajutise elamisloa ajal on, ta saab sellise elamisloakaardi ja tal oleks elamisloa korral on tal õigus Schengeni viisaruumis siis ringi reisida, ehk ta võib Eestist ära käia. Ta teoreetiliselt saab ta ka minna ka kuskile mujale elama, ehkki selle mõte on ikkagi see, et see riik, kes on talle ajutise elamisloa andnud, et ta elab ikkagi seal edasi, kui, siis saab see kolme aastane või noh, ütleme see võib olla ka kaheks aastaks antakse ajutine elamisluba, see elamisluba saab läbi, siis on tal õigust taotleda uuesti kas ajutise elamisluba kuni kolmeks aastaks või alalist elamisluba. Et see on siis nüüd, ütleme see perstati, mida ja mida siis nimetatud kodaniku, ma mäletan, isekad, arva, mis ta nimi oli, lõpuks? Vladimir. Jah, aga noh, sisuliselt on ta võrreldav tema, tema positsioon missugune tema, tema nagu tuurilisi ideoloogilist, poliitilist juriidiline nagu vabakäigu vang, et tal hoitakse, tal on oma tugiisik, tal on loomulikult hoitakse silma peal. Ja mis siis saab, kui tal ei ole siin näiteks tal ei ole teel ajutist siin olemise luba ja ta paneb toime mingisuguse asja, mis läheb vastuollu meie seadusandlusega, mis siis saab, kust ta saadetakse Guantanamosse tagasi. Vot seda on mõningaid asju, millele me vastuseid ei tea. Ja selles mõttes on küsimus on õigustatud sest osad Guantanamos olnud vangid, kes on erinevates riikides, on pannud nendes riikides toime kuritegusid. Et ju siis on ka välja mõelda isegi, kas mingi kuus protsenti lase terroristlikule teele läinud. No oletame, et see ei ole terrorism, olete peale, on kas või ainult pisi sulindused. Lõppude lõpuks ju tegu on ju täiesti tulnukaga selles mõttes, et kujutage ette, et teid pannakse keset Jeemenist maha. Teile antakse, antakse korteri Ahtore, teile antakse tugiisik ja 90 eurot kuus. Ja saatega mingi mingi aja pärast. Ta elamisruumi rohkem ilmselt raha. No saab rohkem raha, noh, ta on, aga see ei ole kindlasti mingi selline elu, et oleks miljonär siin. Ei, asi pole selles, tähendab väga palju rohkem ei saanud sealt natuke üle 100 eur, kujutan ette, kui raske on sellel inimesel nagu enda nagu kokkuvõtmine, et et enam mõelgem sellele, et seal on kogu aeg tema eest hoolitseda, ei pea siia tegema, ei pea mingit pesu pesema 11 aastat või põld oli jah, seal on täiesti selles mõttes selles mõttes muret. Too elu, eks ja me ei saa öelda, mis seal vanglas muidu temaga tehti, eks. Vot siin ülekuulamisi tõenäoliselt ei toimu. Jah. Ja siin kilekoti pähe kanda ja vette ei ulata peale? Ei, see on selge ja tegelikult võib-olla mõnes mõttes meie kogu see teoreetiline arutelu on, on ka väga ülekohtune. Et äkki on väga õppimisvõimelise Noormehe. Oleme näinud tegelikult mitmed dokfilm, okei, dokfilmid on tihti ka väga, väga hoiakulised, et, et kus tõesti on olnud Guantanamosse sattunud inimesi, kes ei olegi mitte midagi nagu teinud? Sellel mina olen ühe sellisega kohtunud puhul, nüüd siin on sidemed olemas, eks ole, teatavat Talibani ja al-Quaeda ka, aga aga, aga midagi ei ole tõestatud ja süüdi pole mõistetud. Ja tema puhul oli oluline ka see, et, et ta ta viidud Guantanamosse mitte sellepärast, et oleks mingit mingit terroriaktis vahetult osalenud või kaudselt kaasa aidatud, vaid ta, ta, ta nagu see mõte oli sellest, et temalt mingit informatsiooni välja pumbata. No ikka jaa, aga, aga jah, mul on, mul on selles mõttes sellest sellest tema näo ja nime ja kogu tausta väljatulekust. Kahju, et Eesti on nii väike, eks ole. Kuigi ta pidi tänasel päeval nägema välja juba sootuks teisiti Jah, no arvata võib, aga et terroristi habe maha aetud, võib-olla, aga aga ikkagi noh, Eesti on niivõrd väike ja, ja pigem pigem see maa pelgan või, või ma ei tea, kardan või mis iganes sõna, et, et midagi tema hakkab korda saatma, et temaga hakatakse, et see on, see on võib-olla isegi tõenäolisem praegu me mõtleme, et langen viidud sellistesse riikidesse nagu ballow muuda saar, kus on veelgi vähem elanikke kui Eestis pigem vähem, aga, aga ütleme, sellised rassilised, erinevused või nahatüüp või, või kõik see muu, eks ole, füsionoomia see on, on, on, on sarnasem kui, kui siin jaa, jaa, vastikut islamiterroristi. Noh, ma ei tea, eks ole. Noh, Eestis on selline suhtumine väga, väga kerge kahjuks tulema ja ei, ei võeta sageli seda asja nii-öelda normaalselt, ei mõelda vaadates kogu seda, seda diskussiooni, mis, mis Eestis ka käib, eks ole, kas või selle seal yhe too üle ja islami ja islamiterrorismi üle ja siis noh seal selgelt paistavad välja niisugused mingid abstraktsed vihkamise sarved, mis. Mis võiksid olla, kui need inimesed teaksid, mida nad räägivad, aga paraku väga, väga tihti nad ei tea üldse, millest nad räägivad, lihtsalt kõik lüüakse ühte patta ja, ja nii ongi. Et igal juhul loodame parimat ja, ja, ja Eesti pärast väga-väga pika mokaga võttis jah, selle selle noormehe vastu, et et kui, kui ta oleks kusagil Pariisis või, või, või Brüsselis, siis loomulikult ta sulandus kenasti sellesse sellesse massi. Tänu siin ta sind eristub tänavatel. Sündmusest annetes uudist sattus kana halval ajal halval ajal, täpselt nagu Eston Kohver Äravimini pärast Obamat. Just aga sellega on siis meile täna eraldatud aeg otsa saanud. Urmet Kook, Sulev Vedler ja Aarne Rannamäe olid täna siis rahvast teenimas ja aitäh kuulamast ja ja nautige seda peaaegu lumeta nädalavahetust, siis arsti tõotab päris talv jälle tagasi tulla, aitäh tulemast.