Vikerraadio Reporteritund. Tere täna me räägime kultuuri rahastamisest ja rahast kultuuris. Ühest küljest, kui vaadata, kui palju teatrites toimub aasta jooksul uuslavastusi, kui palju ilmub raamatuid, kui hästi läheb Eesti interpreetide heliloojatel näitlejatel disaineritele välismaal, mille toimumist ja välismaale minekut ju ka Eesti riik rahastab, siis sellest küljest on kõik justkui hästi. Aga teisest küljest, kui ma näen, kuidas meie kontserdi ja festivali korraldajad tõesti 100 euro kaupa Ta otsivad korraldamiseks raha otsivad sponsoreid. Kuidas raamatukogudes napib heade raamatute eksemplare ja mõne raamatu järel tuleb tõesti kuude kaupa järjekorras seista ja, ja kuidas maakonnas mõni muuseum paneb talveks uksed kinni siis tundub, et väga hõisata ei ole põhjust. Stuudios on meil täna kõiki neid asju selgitamas. Kultuuriministeeriumi kantsler Paavo Nõgene, tere päevast. Paavo Nõgene on meil siis täna stuudios, mõned intervjuud on meil varuks ja mina olen saatejuht Kaja Kärner. No kultuurieelarve, eeloleval aastal kasvab suurusjärk, kus 20 protsenti, juhul kui siis riigikogu täna kolmandal lugemisel seaduseelnõu kinnitab ja ja selle vastu võtab. Kuidas on Paavo Nõgene, kas kõik valdkonnad saavad natukene raha juurde või on mõni valdkond jäänud maha ja ta vajab suuremat rahasüsti? No esiteks kultuurieelarve ilmselt nüüd peale riigikogu fraktsioonide otsuseid tõuseb natukene isegi veel rohkem kui see 20 protsenti, aga ligikaudu tõesti milles 20 protsenti, aga siis kujuneb, mis tegelikult on läbi aegade üks väga suur eelarve kasv tõepoolest siis lõviosa sellest on ikkagi kultuuritöötajatele makstav palgatõus sealses diferentseeritud võrreldes osade teiste valdkondadega, kultuuritöötajate keskmine palgafond tõuseb 44,5 protsenti. Kindlasti suur märksõna on järgmisest aastast rakenduv noorte tree generite kompensatsioon siis riigi poolt nende tööjõukuludelt 50 protsendi ulatuses tõuseb Kultuurkapitali eelarve tulenevalt maksulaekumisest tsirka ühe miljoni euro võrra. Mis siis tegelikult jõuab valdkonda läbi sihtkapitali ta kultuurkapitali loodud erinevate taotlemis meetmete tagasi. Rakendumas on kaks Euroopa Liidu meedet loomemajanduse meede, mis on väga selge, mis on tulnud need siis majandus-kommunikatsiooniministeeriumi alt uuel eelarve perioodil Kultuuriministeeriumi alla ja mille raames me püüame olulisel määral kaasa aidata, et selles, et meie loovisikud suudaksid pakkuda seda, mille, mida nad siis loovad nii-öelda tarbijatele ja püüda jõuda ka loomemajanduse meetme abil Eestist väljapoole. Teine Euroopa Liidu meedia on lõimumise meede, mis on Kultuuriministeeriumi rakendada. On suurenemas meie Kultuuriministeeriumi erinevate avalike taotlusvoorude eelarved. Need taotlusvoore ja programm on meil mitmeid ana lihtsalt ühe näite tuua, et kunstigaleriide programm näiteks suureneb 90-lt 1000-lt 150000 on jõudnud 150000-le. Järgmine aasta oleme suurendamas muinsuskaitsealuste mälestiste omanike omanikele makstavat toetust muinsuskaitseameti läbimis jõuab 650000 euroni on viie protsendi võrra ligi 85000 eurot suurenemas rahvaraamatukogudele teavikute ostmise toetus, mis siis jõuab üle Eesti laiali? Ja kindlasti väga suur osa sellest järgmise aasta tõusust on ka investeeringud, tegelikult saavad tehtud väga olulised või siis alustatud väga olulised objektid Ugala teater, mis on väga kaua olnud remontimata. Ta läheb kapitaalremonti. Nukuteatri suure saali ehitus algab. Algab Arvo Pärdi teaduskeskuse rajamine Laulasmaale. Algab rahvusringhäälingu uudistemaja ehitus siiasamma majja, kus me praegu istume. Jätkub ERMi ehitusnii, et tegelikult see 20 protsenti jaguneb ikkagi erinevate kultuurivaldkondade vahel üsna üsna proportsionaalselt ja tegelikult võiks sellest 20-st protsendist fenomast osa ja kasu saada kogu Eesti kultuuri ja spordiala. Vaade järgmisesse aastasse on meil olemas, aga räägime nüüd kultuurisponsorluse eest. See on meie ürituste korraldamisel täiesti möödapääsmatu nähtus. Kuidas täpselt käib toetajate leidmine, kuidas käib nende hoidmine, aga ka nende tänamine? Sellest me rääkisime. Eesti kunstimuuseumi peadirektori Sirje Helme ka esmaspäeval ja, ja käisin ka KUMUs külas. Kuulame seda intervjuud. Eesti kunstimuuseumi peadirektor Sirje Helme, nii kahju kui see ei ole, me peame hakkama kunstimuuseumis rääkima taas rahast ja võib-olla alustame sellest, et selgitate kuulajale, kui suur osa kogu kunstimuuseumikompleksi tarbeks ja igapäevaseks töös hoidmiseks tuleb Kultuuriministeeriumi kaudu riigilt, kui palju tuleb taotletavatelt toetustelt ja stipendiumidelt ja kui palju peab kunstimuuseum otsima ise häid sponsoreid, kunsti, metseene ja inimesi ja asutusi, ettevõtteid, kes on valmis kunstimuuseumit ja Eesti kunstielu toetama. Põhimõtteliselt jaguneb eelarve suurtes piirides kaheksa kuigi sa kõik eelarve osa, see ei ole mingi kasum või midagi sellist, on eelarve osa. Ja ta jaguneb kaheks selles mõttes, et osa tuleb riigist ja teine osa on siis see, mille eest meie peame ise vastutama. Ehk me nimetame seda siis omatuluks. Ja sellele lisandub siis alati igal aastal erinevad summad on investeeringud, see sõltub, mida on vaja teha laia nendes suurtes projektides, aga see on nagu siis nii-öelda riigi lisaraha sellele, mis riik juba annab. Riik katab umbes 60 protsenti meie kogueelarvest ja see raha läheb peamiselt hoonete, mitte ainult ülevalpidamiseks, aga nende tingimuste loomiseks, et säiliksid kogud ja see on tõsine asi sepitsete, et hoida sellist riigile kuuluvat varandus, selleks läheb tegelikult hästi palju raha just nimelt selles kogudeks. Samamoodi maksab riik Meie palgafondi ütleme kusagil 65 protsenti ja meie oma tuludest siis tuleb juurde 35 protsenti, kond viis, 40 see sõltub, kui palju on lepingulisi, muidugi me planeerime selle ette igal aastal, aga kui ma väga suures mahus arvud noh, praegu ju teeme järgmise aasta eelarved. Ja siis järgmine aasta kusagil 666 70000 on see summa, mida me ise palkadeks maksame. See on lihtsalt sel põhjusel, et riieras lihtsalt ei piisa. Ja kui ma ainult nende rahadega arvestasin, siis üks kahest, kas mul töötas kolmandik vähem inimesi, kes ei suudaks tööd teha või nad saaksid sellist palka, et nad nagunii siin tööd ei teeks, siis sel juhul või töötaks osalise koormusega, mis on suhteliselt jabur lahendus sellistele asjadele. Nii et me oleme siiamaani välja tulnud ja, ja kokku meil on sel aastal seda nii-öelda oma oma raha või oma tulu soovisime, et oleks kusagil 1,65 miljonit. Kas ta tuleb päris täpselt kokku või ei tule, ma ei oska veel praegu öelda. Me iga kuu küll vaatame, aga siin november ja detsember on ju nii-öelda veel tulemata. See jaguneb veel omakorda üks on siis see, mis me saame piletite programmidesse, otsene raha, ühesõnaga mida me teenime nii-öelda siis on kõikvõimalikud ka rahvusvahelised grandid või siis näiteks meie kultuurkapital või siis sinna hulka me oleme siiamaani pannud ka Kultuuriministeeriumi eraldi taotlusvooru tonni oht ja siis veel lisaks on vot nüüd see raha, mida siis maksavad meie oma asutused ja ettevõtted meie toetuseks, see võib muide olla ka noh, eratoetus, aga eratoetused üldiselt on läinud läbi sõprade seltsi, meil on ka Eesti kunstimuuseumi sõprade selts, kus siis sõbrad saavad omakorda raha annetada neile, mille esisõprade selts on igav igal aastal meie sünnipäevaks teinud kingituse, mida me ise soovime, on kunstiteos või sel aastal olid siis digitaalsed raadio teel juhitavad giidivarustus sisemine komplekte inimesed, kes on ekskursiooni savad, siis kõrvaklappidega kuulata aga muidugi ühele muuseumile, kelle, mille piletid algavad kusagil kolmest ja poolest eurost, on see 1,65 miljonit päris päris suur raha. Ja kui me nüüd tuleme nende firmade ja nende asutuste juurde tagasi, millest me lähtume, kui me üldse alustame läbi vaikimisi lähtume sellisest ideoloogiast, et mitte et meil ei ole raha, et me oleme vaesed, päris kindlasti me seda ei rõhuta, vaid me ideoloogia on selles, et kui me tahame elada tasakaalustatud ühiskonnas siis tegelikult kõik ühiskonna liikmed omamoodi panustavad sellesse, mis kõik siis visiidil. Ja kui me tahame nautida sellist intelligentset kultuurse keskkonda, siis ei ole mitte ainult ühe rühma inimeste ja mitte Kultuuriministeeriumi asjaga nagu ühiskonna asi tervikuna. Nii et mida paremaks vabas ühiskonnas sa tahad elada, mida paremas keskkonnas, seda rohkem on ka selline omavastutus selleks olemas. Ja see on minu meelest väga mõistlik lähenemisviis. Me oleme seda kasutanud kogu aeg. Ja see on ka arusaadav, ütleme nendele firmajuhtidele. Kui me nüüd räägime, et kui te tahate tulla korralikult üles ehitatud muuseumisse, mis toimib tõsise organisatsioonina siis Teil on võimalus sellesse panustada, ühesõnaga ideoloogia on selles, et me teeme ühe asja ära nii või teisiti. Aga kui te toetate, siis me teeme seda kindlasti paremini ja see, et me teeme ta paremini, jaguneb siis ühiskonna peale kõige mõistlikumal viisil. See on meile punkt ja meil on sellised vanad nii-öelda vanad head sõbrad, kellega me oleme hästi pikki aastaid koostööd teinud tavalises me teeme kolmeaastase lepingu ja ma nimetaksin siin Merkot, Eeemmdeed, eeskätt nemad on nagu kahekesi kogu aeg toetanud sõprade seltsi ma juba nimetasin aga on veel väga palju teisi firmasid nagu loo In õigusbüroo siis BLRT Grupp, siis viimati kirjastasime VKG grupiga allkirjad ja loomulikult enge investeeringud Liviko ja nii edasi ja siis on sellised, kes on ühe konkreetse asja peale noh, aasta jooksul toetavad ju teevad ja peale selle ei ole ju mitte ainult rahaline panus, aga sinna juurde tuleks arvestada ka sellist mitterahalist panust, mida me pole kunagi arvestanud. Tegelikult mis see on? Näiteks meie sponsor on Data print, kes trükib meile kõikvõimalikke glebse. Meie mitterahaline sponsor on kaubamaja, kus on suured meie reklaamid tihti üleval, vastasel juhul me ei suudaks neid osta. Näiteks Nordic Hotel Forum, kelle sissekäigu juures te näete tihtipeale meie hästi suuri plakateid. Lisaks on meil nendega leping, et meie külalised, kes Tallinnas viibivad, saavad alati teatava soodustusega seal viibida. Rahaline varustus on nagu hästi suur asi meie jaoks just eriti reklaami alal. See ring on meil, see kindlam ring on meil olemas nii rahalise kui mitterahalise panusega ja sellised, noh näiteks Lions Club Tallinn, Hansa, need on tublid naised, kes on alustanud Adamson Eriku muuseumis, Adamson Eriku nimelise noore disaineri noore kunstniku preemia, aga, ja see on minu meelest üks ehe näide, kuidas tõepoolest rohujuure tasandil või inimese tasandil, selles mõttes see raha kokku kogutakse. Liikmed koguvad selle raha kokku. Nii et see on üks suur tegemine ja suur tööinimesi ikkagi veenda ja nii kaugele viia ja neile vastu pakkuda. Sest ega me ei käi, ei küsinud, andke meile rahe, toetage me omalt poolt, et teeme palju, et midagi ka vastu pakkuda, kas siis eraldi ürituste näol eraldi ekskursioonide näol ja nii edasi ja nii edasi. Ja kui see tehaksime, üritame vähemalt, et seal oleks kõik väga kõrgel tasemel ja oleks väga elamuslik, nii et rõõmu pakkuv meie selles mõttes. Eesti kunstimuuseumi toetamise eest on aasta kunstisõbraks 2011 valitud aktsiaseltsi Liviko nõukogu esimees kunstimetseen Enn Kunila ja aastal 2013 pälvis ühena kolmest sama tiitli Molycorp. Silmeti juhatuse esimees David O. Brock Sirje Helme kommenteerib. Ma arvan, et see, et esimene preemia saaja oli Enn Kunila, oli täiesti õigustatud, sellepärast et vähe sellest, et tal on endal väga ilus kunstikogu äärmiselt suure südamega elanud kaasa ka Eesti kunstimuuseumi tegemistele ja kui vähegi võimalik, räägi temast, midagi on sõltunud, siis ta on meid kindlasti toetanud, sellepärast et lihtsalt kas või selle näite tuua. Kui aastal 2008 kumu kunstimuuseumi kuulutati Euroopa parimaks muuseumiks 2008 siis Enn Kunila oli see, kes siis Liviko, jah, Liivikuist nimel, et nagu preemiaks andis Eesti kunstimuuseumile äärmiselt suure summa, millest sai siis inimestele kõigile muuseumi töötajatele preemiat maksta, mis tegi selle tõeliseks pidupäevaks. See oli tõsine veendumus, et Eesti kunstimuuseumi töötajad on selle ära teeninud ja nii see ka oli. Rääkimata siis sellistest väikestest igapäevastest muredest, mida ta alati aitab lahendada kui võimalik ja loomulikult ka rahalisest panustamisest, kuna olles siis Eesti kunstisõprade seltsi residentsis tema rahalised panused sellesse seltsi nii-öelda kassasse arvele on kindlasti kõige suuremad. Teidu Froc, ta oli nagu hästi-hästi positiivne, nüüd ütleme, võrreldasid Ennuga ütleme, see kunstiline tagaplaan ei ole kindlasti selline, seda enam meile oli äärmiselt meeldiv vaadata, kuidas ta toetas ilma küsimusteta ja sai aru, milleks seda kõike vaja on. Nii et tema, just sellepärast me arvasime, et on nagu väga õige esitleda tema selle kandidaadiks ja mul on tõesti hea meel, et ta selleks ka sai. Me oleme nüüd ära kuulanud Eesti kunstimuuseumi peadirektori Sirje Helme ülevaate, kuidas jaguneb ühe kultuuritemp pl eelarves riigilt tulev raha ja omatulu ning kui oluline on suurele muuseumile sponsorite leidmine, nende hoidmine ja tunnustamine. Nüüd on meil telefonil Eesti Telekomi partnersuhete ja üritusturunduse osakonna juhataja Hedi Ring, tere. Tere. Ja me oleme teile helistanud põhjusel, et aktsiaselts EMT on lausa kahel aastal nii 2012 kuni 2013 valitud aasta kultuurisõbraks ja seda põhjusel, et EMT on olnud kultuuri ja spordi valdkonna suurtoetaja ja juba pikki aastaid olles panustanud nii suuremate kui väiksemate ürituste toimumise üle Eesti. Hedi Ring, palun nimetage mõned suurüritused, mille toimumisele EMT on viimastel aastatel õla alla pannud ja mida suur osa meie kuulajatest võiks ju teada. Jah, meil on tõesti olnud väga hea meel selle aasta kultuurisõbra tiitli üleni mitmel järjestikusel aastal, et kui siin tuua esile mõned, võib-olla suuremad sündmused, mida me oleme siin viimaste aastate jooksul toetanud, siis vast mainiksin siinkohal ära näiteks Saaremaa ooperipäevad jõhvi balletifestivali ka Birgitta festivali, samuti oleme olnud KUMU toetaja igal aastal me valime siis kumu ka koostööd ühe näituse, mille toetaja me oleme, 2014 oli selleks näiteks Raul Meele näit 2013 helikunsti näitus. Samuti oleme olnud siin Viljandi pärimusmuusika festivali üks peatoetaja ka meie oma klientide hulgas, selline Eesti pärimusmuusika populariseerimine on kindlasti väga oluline. Kui nüüd rääkida kultuurisündmustest, mis on natuke võib-olla nooremale sihtrühmale siis mitmendat aastat me oleme teinud koostööd ja toetanud Tallinn Music Weeki, ehkki muusika festivali, mis siis on, on ka sellel aastal maailmatasemel tunnustatud njobserver, kui korde on ajakirjad on, on valinud selle maailma parimate talviste muusikafestivalide esiviisikusse ja see festival kindlasti annab võimalusega noortele eesti muusikutele just kultuurivaldkonnas ka tõusta esile ja on heaks stardiplatvormiks neile ja pikka aega oleme koostööd teinud ka Vanemuise teatriga. Sellel aastal me näiteks toetasime siin Vanemuise eriprojekti Ooperifantoom muusikalietenduseni, nii Tallinnas kui Tartus. Need on siis mõned mõned näited sellisest kultuurivaldkonna koostööst. No paljud suurüritused on oma kodulehel sisse seadnud eraldi lingi pealkirjaga toetajad ja näiteks laulu ja tantsupeo sihtasutuse kodulehelt. Me leiame viite selle kohta, et pilt laulupeo tule teekonnast jõudis spetsiaalse mobiiliäpi vahendusel iga mobiiliomanikuna EMT neli G võrgu kaudu ja DMT hoolitses ka kvaliteetse telefoniühenduse eest kogu peo ajal. Öelge palun, mida niisuguse suurürituse toet aitamine, mitte rahaülekandega, aga oma igapäevase kvaliteetse tegevusega, mida see ühelt erafirmalt eeldab? Erafirmal see eeldab kindlasti tahet ja soovi panustada Eesti kultuuri kõikide nende kultuuriürituste puhul, mida ma varem mainisin, et üks pool tõesti on, on koostööst, on see rahaline pool, aga teine pool on kindlasti ka sisuline koostöö, millele meie hästi palju paneme rõhku. Seesama, et me ka näiteks Tallinn Music Weeki festivalil samamoodi nagu tule teekonnalt või nagu ka Viljandi pärimusmuusika festivalilt me oleme samamoodi selle kiireneljagee kaudu teinud otseülekandeid kontsertidest, et inimesed, kes ei saa tulla kultuuriüritusele, saaksid teda ka mugavalt oma nutiseadmetest vaadata, osa saada sellest kultuurisündmusest. Samamoodi me oleme tegelikult ka suurem osa nende sündmuste puhul, me oleme seda pidanud hästi oluliseks, et selle sündmuse infot jagada ka oma klientidega, siis me pakume oma klientidele ka võimalust näiteks osta sellesama kultuurisündmused, toome siin näiteks jõhvi balletifestival oleme ooperipäevad sinna pileteid osta ka soodsama hinnaga, et klientidel oleks ka võimalust sellest sündmusest, et ka headel tingimustel osa saada. Ja samamoodi me oleme tegelikult mitme sellise kultuurisündmuse puhul toonud ka selle sündmuse info mobiiliäpi näiteks Viljandi pärimusmuusika festivali puhul siin viimastel aastatel, et koguse festivali kava on äpis, seal on folgi raadioinimesed saavad kuulata, seal on ürituse kaart ja nii edasi interaktiivne, et just see ettevõte toetaks oma oma teenustega ja sellega, mis on selle ettevõtte kõige nagu enda ekspertiis ja see valdkond, et sellega sidumine tegelikult on ettevõtte jaoks võib-olla kõige noh, kindlasti ei ole lihtne, aga see on väga-väga kasulik ja mõistlik ja see nõuab ettevõttelt pigem sellist kindlat soovi ja tahtmist panustada oma kompetentsidega oma inimestega, oma ressurssidega. EMT on tuntud suurtoetaja, aga see tähendab ka seda, et iga päev toob teie lauale kümneid ja kümneid rahataotlusi. Kuidas te valite välja üritused või korraldaja firmad, kuhu oma sponsorraha paigutada? Jah, Eesti Telekomi on tegelikult, et selle jaoks nii EMT kui Elioni kaubamärgi alt siis toetamiseks meil on oma sponsorlusstrateegia välja töötatud ja sponsorluse otsuste tegemisel. Me tegelikult toetume sellel sponsorlusstrateegial. Võin küll öelda tõesti, et neid taotlusi laekub väga palju, paljud nendest on väga tänuväärset suur osa nendest isegi on väga olulised tänuväärsed ettevõtmised ja väga erinevatest eluvaldkondadest. Ja tõesti on nii, et kahjuks kõik toetada ükski ettevõte ei jõua, et ikkagi ettevõte peab panema enda jaoks paika olulised fookused. Ja meie oleme tõesti näinud enda jaoks, et kindlasti see kultuurivaldkond Eesti Telekomi jaoks on väga oluline, et Eestimaa kultuuri toetada, meie näeme selle justiitsmaise ettevõttena näeme ka sellest oma vastutustundlikku panust eesti kultuuri edendamisse ja teine pool, mis meie jaoks on oluline ja kus me ka aktiivselt tegutseme, on toetada selliseid ettevõtmisi, mis on meie enda valdkonnaga seotud, ehk siis sellises innovatsiooniga seotud projektidest Eesti digiühiskonna toetuseks, et see on nüüd see suund, mida me ka kindlasti veel edasi oleme arendamas. Kas me võiksime rääkida ka summadest, millega näiteks EMT Eesti Telekomi ühe osana võtame näiteks tänavu on kultuuri ja sporti toetanud? Päris konkreetsetest summadest võib-olla ei, otseselt ei tahaks siinkohal rääkida, aga kindlasti need on, ma usun, vägagi mõistlikud ja arvestatavad summad, millega ma usun, et sellest toetusest Eesti kultuuril on, on olnud ka kasu, et, et Eesti kultuurialaseid ettevõtmisi edendada. Intervjuu lõpuks küsimus, mis tõukab ühest eilsest kohtuotsusest, see oli siis süüdimõistev kohtuotsus Neinar Seli üle. Pärast seda hakkas spordiringkondadest juba kuulma niisugust muret, et nüüd riigi osalusega ettevõtted ei hakkagi enam sporti toetama ja, ja see ei puuduta ta nüüd konkreetselt Eesti Telekomi, kus riigi osalus ei ole. Aga kuidas teile tundub, kas sellel kohtu otsusel on sponsorlusele üldisemalt pärssiv mõju? Ma väga loodan, et, et mitte, pigem ma loodan, et sellel otsusel on mõju selles suunas, et riigi osalusega ettevõtted teeksid oma sponsorlust toetus tegevust väga läbipaistvalt. Nende sponsorluspõhimõtted oleksid avalikkusele teada ja läbipaistvad ja pigem oleks tõesti see toetus, tegevus oleks hästi-hästi selgesti põhjendatud ja põhineks väga selgetel põhimõtetel, et nendes otsustes ei oleks sellist hägusust ja segasus. See kehtib nii tegelikult eraettevõtete puhul, kelle jaoks on väga oluline, et kõik toetustegevuse otsused oleksid ikkagi väga läbipaistvad ja põhjendatud ja ma näen, et samamoodi peaks olema ka riigi osalusega ettevõtetes suures osas nendest ka see nii juba täna on. Tänan intervjuu eest. Heidy Ring, Eesti Telekom vist ja mul on tunne, et küllap olete aasta kultuurisõbra 2014 nominentidest teie taas. Suur tänu teile. Ja me jätkame saadet stuudiost, stuudios on Kultuuriministeeriumi kantsler Paavo Nõgene. No toetajaid on ikka väga palju, meie kultuuri uskumatult palju. Jah, see teeb rõõmu, et nii kultuuri kui sporti on järjest üha enam hakatud erasektori poolt toetama ja, ja saadakse aru sellest, et kui ettevõttel läheb hästi, siis peetakse võimalikuks ühiskonda tagasi panustada ja on tõesti väga palju neid ettevõtteid, kes on valinud, et selle tagasi panustamise teeks just nimelt kultuuri või spordisündmuste või siis ettevõtmiste toetamise, see teeb ainult rõõmu. Seetõttu ka tegelikult paar aastat tagasi kultuuriministeerium algatas kultuurisõbralikke ettevõtet toetamise traditsiooni ja on väga hea meel, et erinevad asutused on sinna esitanud iga-aastaselt väga palju väga erineva sisuga toetajate ettepanekuid, keda siis riik võiks tänada, kes tõesti on aidanud kaasa, nagu me siin eelnevatest intervjuudest kuulsime mõne mitterahalise panuse läbi, aga mis on sellele konkreetsele asutusele ääretult oluline ja teinekord võib tunduda pisikene panus, et mis ta ja ei ole, aga mõne ettevõtmise jaoks võib see tegelikult olla üliolulise kaaluga ja aidata üleüldse sellel ettevõtmisel siis kultuuri või spordiringkonnas eksisteerida ja näiteks mõnda sündmust üldse korraldada. Et seetõttu on hea meel, kui üles kutsuda kõiki 15. jaanuarini ootab Kultuuriministeeriumi ettepanekuid siis aasta kultuurisõprade 2014. Nominentideks, kelle seas siis valida välja need kultuurisõbrad, kes võiksid saada riigi poolt tunnustatud Omalt poolt tahan selle aasta lõpus kindlasti kõiki kultuuri ja sporditoetajaid südamest tänada ja loodan, et, et Eesti ettevõtlusel läheb hästi ja peetakse võimalikuks kultuuri ja spordi toetamist endale täpselt sobival viisil ja endale sobival ja vastuvõetavaks mahus. Kuid siiski nähakse, et kultuur ja sport on see, kustkaudu ühiskonnale natukene oma oma heast edust tagasi anda. Ja aga ma olen aru saanud, et ettevõtted siiski meelsamini toetavad konkreetseid kultuuriüritusi, spordiüritusi, selle asemel, et annetada näiteks kultuurkapitali kaudu, kus nende logo võib-olla nii täpselt välja ei tule. On nii ja naa. Ta on on ka selliseid metseene, kes tegelikult ei soovi absoluutselt mitte mingisugust tähelepanu, vaid ütlevadki tõesti mõnele kultuuri või spordiürituse korraldajale, et ma, ma olen valmis toetama, palun ärge mind mitte kuskil kajastaga soovi sellist tähelepanu on sellised kultuuri, spordi toetajaid, kes kasutavad ka kultuurkapital abi nende otsuste tegemisel ja siin on kindlasti riigil sügav mõtlemiskoht. Mina ise olen sügavalt veendunud, et Eesti kultuurkapitalile annetamine ettevõtete poolt võiks olla maksuvabastusega. Ja loomulikult peaks olema sellisel juhul nii, et need otsused, kuhu seda raha edasi suunatakse, teevad ikkagi needsamad Eesti Kultuurkapitali sihtkapitalidesse töötavad professionaalid. Et sellises vormis, et näiteks mõni ettevõte ütleb, et ma soovin, et Eesti kultuuri või sport, et toetada 100000 euroga, ta eraldab selle, annetab selle raha Eesti kultuurkapitalile. Järgmised otsused teevad juba needsamad sihtkapitalidesse töötavad professionaalid, kes siis valivad välja need projektid, kuhu see raha jõuab? Sellises vormis oleks minu arvates tõsiselt kaalumist väärt, et see maksuvabastuse võimalus Eesti Kultuurkapitali juurde luuakse ja kultuuriministeerium selle nimel kindlasti järgmisele, järgnevatel aastatel selle nimel ka töötab. Enne kui me läheme kultuuritöötajate palgatõusu juurde aastal 2015, ma küsin, et mis on teie arvamus selle eile Harju maakohtus langetatud otsuse kohta kus on siis öeldud, et Tallinna Sadama nõukogu otsus toetada Eesti olümpiakomiteed rahaliselt et see ei ole puhas ja läbipaistev ja õiglane kui midagi. Kuidas te hindate selle otsuse mõju, kas see võib pärssida, et, et soovi üldse edaspidi sponsoriks olla? Esiteks, ma olen nõus Eesti Telekomi esindaja poolt just äsja öelduga, et tegelikult ma väga loodan, et et pigem Eesti spordi- ja kultuuri toetamine ikkagi iga aasta üha suureneb ja minu arvates on väga normaalne, et kui riigi äriühingute läheb hästi, on tõesti välja töötatud läbipaistvat ja selged põhimõtted, kuidas seda ärikasumit teenitakse. Kasutatakse, et mingi osa sellest võiks minna kultuuri ja spordi toetamisse kõik see peab käima läbipaistvalt, kõik see peab olema selgetel alustel, nii et kõikidel on siis võrdselt võimalus tõesti nendel äriühingutel seda sponsorlust küsida. Eilse osas siis eks loomulikult tuleb ära oodata, mis siis lõpuks erinevad kohtuastmed ütlevad. Aka minu isiklike väga subjektiivne arvamus on see, et korruptsioonile korruptsioonil on teatav vahe. Et eilse, nii palju, kui ma aru saan, siis antud juhul ei ole isiklik kasusaaja Neinar Seli vaid ei ole ei Tallinna sadamas ega Eesti olümpiakomitees isiklikku omandit. Et jah, juure eilne kohtuotsus ütleb, et tegu on justkui korruptsiooni kahtlusega aka teatavas mõttes on ikkagi vahe, kas keegi teeb tehingu iseenda heaolu parandamiseks või antud hetkel on siis küsimärgi all tõesti juriidiline küsimus, kas Tallinna Sadama nõukogus töötav inimene, olles samal ajal Eesti olümpiakomitee president, on püüdnud tegeleda korruptsiooniga, et ootame ära, mees, kohus ütleb ja eks? Me ennem teada ei saanud, aga mis siis nii-öelda lõppastme, otsus on, aga vastuseks küsimusele ma loodan, et see pärsikultuuri ja spordi toetamist. Ja loodan väga, et üha enam Eesti ettevõtted, sealhulgas Eesti riigile kuuluvaid äriühinguid peab võimalikuks avatud selgetel alustel spordi kultuuri toetamist. Järgmine teema nagu lubatud, kultuuritöötajate palgatõus tulevaks aastaks neli ja pool protsenti eile sõlmisid vastava kokkuleppe kultuuriminister Urve Tiidus ja TALO juhatuse esimees Ago Tuuling. Ja kokkuleppe sisu on siis see, et riigieelarvest palka saavate kultuuritöötajate bruto töötasu alammäär täistööaja korral on tuleval aastal vähemalt 731 eurot kuus. Loetleme täpsemalt, keda kultuuritöötajatesse kokkulepe puudutab. Konkreetselt kokkulepe on siduv riigilt palka saavatele kultuuridele töötajatele annad siis meie muuseumites teatrites, kontserte, organisatsioonides töötavad kultuuritöötajad ja maakonna keskraamatukogudes. Kuni nelja töötaja töötasu tuleb vastavalt seadusele riigilt, ülejäänute puhul on see kokkulepe soovituslik. Nii nagu ka selles kokkuleppes on kirjas, et pooled On soovituslik näiteks kohaliku omavalitsuse all töötavatele inimestele, et antud kokkuleppe seob ikkagi riigilt riigieelarvest palka saavate inimeste ringiga sele. Aga see ei ole siis kohustuslik nende kultuuritöötajate, nende muuseumide või raamatukogutöötajate suhtes, kes saavad palka kohalikust omavalitsusest. Nüüd Me räägime veel rahast, mida kultuuri jaoks ei jätku ja hakkame rääkima Eesti muusika teatriakadeemia saali kompleksist, kuhu peaks siis kuuluma 500 kohaline kontserdisaal ja black box tüüpi teatrisaal, mille valmis ehitama siis on kokku lepitud juba 15 aastat tagasi, aga selle ehitamist lükatakse aastast aastasse edasi ja me saame siin praegu kuulata ühte lühikest lõiku dirigendi ja ent õppejõu Tõnu Kaljuste intervjuust, mille ta andis oma 60. sünnipäeva puhul eelmisel aastal ja kust ta just selle saali puudumisele tähelepanu juhtis. Ma arvan. Kõikidel Muusikaakadeemia õppejõududel on tunded väga nüristunud, sest nad saavad aastast aastasse aru, et asi kuu aeg läheb kaugemale kaugemale. Et see normaalne seis, et muusikaakadeemial peaks olema oma saal, on kõikidel selge, kõik on andnud lubadused, ministeeriumid toetavad seda taotlused eurorahadele ja see pall veereb kaugemale kaugemale. Samas me näeme uudistest, kuidas projekteeritakse paaristorne riigiasutustele käivad suured ehitused erinevates elualades, kõik ülikoolide arendavad oma peakorpuse erinevatel tasanditel on Tallinna ülikoolil sündinud väga vapustavad ehitused ja kõik ja meie muusikaakadeemia püüab ka midagi luua, aga ta on kuidagi nii patiseisus. Ei, ei ole niisugust helget selget stsenaariumit, et ja selleks aastaks saabunu umbmäärased tähtajad, millest on hiiglama kahju, et see olukord niisugune on. Minu jaoks on täitsa ebanormaalne olukord, kui 17 aastat pole kõrgkoolil oma oma saali see hõrk olla omab ka teatriõpetust, nii et seal on lisaks tri lavale ega ooperilava ja sümfooniaorkestri liikmed, need asjad puuduvad meie muusikaõppeasutuses. See on lihtsalt ennekuulmatu olukord ja ma imetlen seda rahu ja seda niisugust rahulikku lepp pivad atmosfääri, mis aastast aastasse toimub, sest ega sellepärast õppetöö seisma jääb. On hullemaid olukordi maailmas pikemad, kuskil ise tunnevad. Võrreldes teiste valdkondadega on siin ikka asi kuidagi väga perspektiivitu siiamaani olnud. Mitmed poliitikud on öelda, et survestage mat? Iga inimene survestab siiski oma huvide ringi väga erinevalt, kui Sa oled noorem, siis saad survestada tõepoolest palju suurema intensiivsusega ja kui sa oled veidi vanem, siis sa arvad, et sinu enda sõnadest ja ettepanekutest piisab, ei pea pidevalt kogu oma elu nendel teemadel survestama, et elu edasi läheks. Ja arvad nagu illusoorselt, et noh küll ta läheb ja lähebki alati paremaks. Sest noored tulevad peale, noored hakkavad paremini dirigeerima, paremini muusikat, looma, paremini klaverit mängima ja nii edasi, see on juba looduse ring. Aga kui vaadata, mida see seltskond seal muusikaakadeemias väärib siis väärib tõesti ühte korralikku saali ja see on imelik, et meie juhtkond peab ikka nagu tõestama seda kogu aeg ja seda kärbet tehakse väiksemaks ja väiksemaks ja nii kahju hakkab sellest, et ei ole muusikaõpetus sellel tasemel, mida ta vääriks. Muusika, enda žanr. Eesti muusika enda osakaal maailmas on palju suurem kui tema osakaal siin Eestis sisemises konkurentsis. Kõikide nende pedagoogiliste hoonete ja kõige muu juures ma ei räägi siin muusikakeskkooli ja nii edasi ja muusikamuuseumid. Küllaltki alalhoidlikud inimesed ja vähenõudlikud inimesed, aga nad vääriksid palju muud. Ma ei räägi ka ooperiteatrist, mida ei ole siiani olemas. Samas on siin muusika valdkonnas see energia jõud ja noorteoskus palju suurem ja me oleme ainus põhjamaa elus, kus ei ole muusikud, ringhäälingus. Igal pool on orkestrid raadiomajades, et siin on ta puhtalt ainult noh, niisugune väga lünklik enda uusi töökohti on tarvis noortele. Uusi kollektiive on tarvis luua need soised. Inimkooslused tuleb üles äratada, et areneda, looma uusi võimalusi. See on niisugune paratamatus, ring, sellega ei tohi hulluks minna, aga aga ma arvan, et muusika enda ringkond peaks oma žanri arengu eest veidi intensiivsemalt võitlema. Öeldakse, et nagu ma ütlesin, survestama aga sulitselt survestama. See oli lühike lõik Intervjuus Tõnu Kaljuste, ega me jätkame saadet stuudiost, siin on kultuuriminister, minister ministeeriumi kantsler Paavo Nõgene. Kuigi see küsimus on nüüd haridus teadusministeeriumi küsimus, sest tegemist on muusikateatriakadeemiaga. Ma usun, et kultuuriministeeriumil on kindlasti oma seisukoht, mis puudutab seda saalikompleksi Enta juures. Ja seda seisukohta tegelikult väljendab Eesti Kultuurkapitali nõukogu otsus. Ja see nõukogu otsus 27.-st juunist 2012 üsna värske veel ütleb, et kui Eesti muusika teatriakadeemia esitab Kultuurkapitali kogule haridus- ja teadusministeeriumiga kooskõlastatud saali juurdeehituse projekti ja selle kinnitatud finantseerimisskeemi on Eesti Kultuurkapital valmis toetama enda juurdeid tuse avalikus kasutuses oleva kontsertsaali rajamist maksimaalselt nelja miljoni euroga. Ehk siis kultuurkapitalil on olemas Nõukogu otsus ja võimekus hakata seda saalikompleksi kaasrahastama ja täpselt selline ka on Kultuuriministeeriumi roll selles, et kui asi nii kaugele jõuab, siis aastast 2016 on põhimõtteliselt Kultuurkapital paralleelselt Eesti Rahva Muuseumi ehitluse tagasimaksega valmis ka selle saali rahastamisega selles mahus edasi liikuma. Nii et ma olen nõus Tõnu Kaljuste öelduga mõni aeg tagasi, et ei kujuta ilmselt need on ta spordikooli ilma vastavate ruumideta, et kuid et läbirääkimised ikkagi läbirääkimiste jäme ots on Eesti muusika, teatriakadeemia, haridus, teadusministeeriumi käes. Loomulikult eeldab see ka vabariigi valitsuse otsust, aga Kultuuriministeeriumi roll siis saab siin olla läbi kultuurkapitali. Selle nõukogu otsus on tehtud ja selles mahus kultuurkapital on ka valmis seda otsust kindlasti täitma. Nii et ootate praegu ministeeriumi ja kõrgkooli omavaheliste läbirääkimiste tulemusi. No ütleme nii, et see otsus on ju tehtud aastal 2012, et 2012 suvi antud teema on nüüd hetkel aktuaalseks muutunud vahetult enne poliitilisi valimisi. Miks see täpselt sellel hetkel ovaalseks saab? Selle üle on igalühel ilmselt oma isiklik arvamus, aga nojah, ega asjad ei saa enam edasi minna ja kultuurkapital, mis tegutseb siis kultuuriministeeriumi haldusalas ei saa ennem hakata toetama selle saali ehitamist, kui need otsused on tõesti tehtud. Veel üks aktuaalne teema, mis siin on viimase kuu jooksul meedias esile tõusnud, on siis Narva Aleksandri koguduse võlg suures osas ehitustöid teinud firmale eviku. Kogudus on kuulutatud pankrotis olevaks, sellele kuuluv kinnisvara on kavas müüki panna, sealhulgas Narva Aleksandri suurkirik, mille restaureerimiseks on riik täpsemalt Kultuuriministeerium sihtasutuse osalisena panustanud kaks miljonit eurot maksumaksja raha rääkis nendel teemadel riigikogu infotunnis ka siseminister Hanno Pevkur. Ja ta ütles, et riik aitab seda vaidlusküsimust menetleda. Aga ta ütles, et kuna riik ei ola ei ole võlavaidluse osapool siis ei saa ka arvestada sellega, et riik justkui maksaks selle selle võla kinni, mis on praegu. Paavo Nõgene. Ministeeriumi seisukoht. Me teame, et kultuuriministeeriumi esindajad, siseministeeriumi esindaja, kirikuvalitsus ja võlausaldajad kohtusid esmaselt Vähemalt jah, esiteks väga selgelt tuleb lahus hoida kaks erinevat asja, üks on riigi osalusega sihtasutus, mis loodi selleks, et teostada kirikus teatud tööd. Nende tööde teostamiseks võeti pangalaen ja seda pangalaenu maksab Eesti riik tagasi 100 protsenti selles vääringus, mis ta võetud oli. Teine on täiesti iseseisva juriidilise ühingu ehk siis Narva koguduse poolt võetud laen, mida nad ei ole suutnud tagasi maksta ja mis siis nüüd täna tekitanud sellise olukorra, nagu ta on tekitanud. Kultuuriministeerium, nagu ka siseminister ütles, on täpselt valmis vestlema kõikidel nendel teemadel kirikuga AK-s initsiatiiv, et ikkagi, et hakatakse otsima lahendust sellele tekkinud olukorrale ja eel ka aitab mis iganes moel siis omaenda kogudusel seda probleemi lahendada, see initsiatiiv peab tulema kindlasti kiriku poolt. Riik ei saa maksta kinni ühe MTÜ võlgasid. Kirikuhoone väga väärikas suur kirikuhoone, nagu Narva Aleksandri kirik on, väga loodame, et ELK siiski näitab üles mingitki initsiatiivi, et aidata see kirikuhoone kiriku teenistusse kõige selle kõrval, et paljudes teistes kohtades kiriku varahalduse, osaühing tegeleb kinnisvara arendamisega siis. Me oleme valmis vestlusteks, meie asekantsler on kohtunud koguduse inimestega. Aga me ootame, et EELK võtab siin oma juhtrolli ja aitab omaenda ühel kogudusel paljudest selle probleemi lahendamise suunas teha samme. Mis saab, kui kokkulepet ei sünni ja Eesti Evangeelse Luteri kirikuvalitsus jääb seisukoha juurde, et see võlg ei ole nende tekitatud, vaid see on konkreetselt Narva Aleksandri koguduse võlg. Ta ilmselt juure ongi nii, et ta Narva Aleksandri koguduse võlg, kuid ma usun, et et kui üks kogudus satub hätta ja selle koguduse käes on üks väga märkimisväärne ja oluline kirikuhoone, mida tegelikult võiks veel ka ka tulevikus näha Eestis kirikuhoonena et siis ikkagi otsitakse seda lahendust, kuidas selles lahenduses nagu lahendust leida, sest et väited, et kiriku juhtkonnaga seotud isikud ei annud selle seal toimuvaga väga pikalt, sellest teadlikud, siis ehitusfirma väitel on aastast 2011 saadetud erinevatele inimestele kiriku juhtkonnas ülevaateid ja murekirju sellest, mis mis on toimumas ja miks seda lahendust pole varem otsitud. Seda ilmselt oskab ikkagi vastutajad veel, ka meie oleme valmis kindlasti kaasa mõtlema, kaasa aitama, kui kirik tuleb välja konkreetse plaaniga, kuidas seda olukorda lahendada. Olete valmis kaasa aitama, mis nende sõnade taga täpsemalt võiks olla? Aitame kaasa sellele, et kuidas, aga ikkagi päästase kirikuhoone et ministeeriumis ja nagu ka siseminister ütles, tema isiklikult on valmis arutlema neil teemadel, aga sooviks näha, milline on ELK plaan. Kas nad siis ütlevad välja, et see kirikuhoone polegi neile üldse vajalik ja oluline, mida ma loodan väga, et nad ei tee või millised on ikkagi variandid, et kirik aitab oma ühte kogudust, mis on sattunud hätta. Kui kirik ütleb, et on öelnud siis kiriku juhtkonnast inimesed, et nemad ei saa aidata ühte oma kogudust et siis tulevad kõik teised kogudused, kellel tekivad finantsmured. Et las riik aitab siis kas riik saab aidata maksta kinni ühend võlade jätte järgmiste MTÜde, kas võlga satuvad võlad maksmata, et natuke huvitav ettepanek nende poolt, et nemad ei saa iseenda kogudust aidata. Aga riik aidaku need, nagu siseminister ütles. Me ootaksime, TMK võtaks initsiatiivi ja me oleme kindlasti valmis kaamera rääkima, et leida sellele küsimusele lahendust. Aga põhiinitsiatiiv ja soov säilitada kirikuhoone Eesti rahva ja Narvas elavate inimeste teenistuses võiks minu arvates kõige muu kõrval olla eel ka üks põhiülesanne. Järgmine teema, mis puudutab kultuur ja raha, on eelmisel nädalavahetusel teemaks tõusnud Saksa, Austria ja Šveitsi kirjanduse väga pikka aega tegutsenud saalide tegevuse lõpetamine meie rahvusraamatukogus, kes on siis teatavasti avalik-õiguslik juriidiline isik. Eile kuuldavasti rahvus, raamatukogu juhtkond kohtus vastavate saatkondade esindustega Eestis. Mis on Kultuuriministeeriumi teave, mis on selle kokkusaamise tulemus? Jah, esiteks väga kurb, et selline olukord on tekkinud, et eile tõesti siis toimus kohtumine, kus osalesid nimetatud riikide saatkondade esindajad, Eesti Rahvusraamatukogu juhtkond ja nõukogu esimees ja minule teadaoleva info kohaselt lepiti kokku, et nad ikkagi alustatakse läbirääkimisi nende saatkondadega, kuidas tekkinud olukorda lahendada, miks seda pole tehtud ja kas seda on tehtud piisavas mahus n nende otsuste tegemist on minu raske hinnata. Ma tean seda, et need otsused lähtuvad Rahvusraamatukogu nõukogu poolt heaks kiidetud pikaajalisest strateegiast arengukavas sisuliselt. Et kõik sellised otsused, et on kindlasti väga valulikud, need peab põhjendama rahvuslane, vaata kogu juhtkonda, et peaks olema põhjendatud enne, kui selliseid otsuseid tehakse kindlasti nende seotud osapooltele, kes siis eile lõpuks ka ühise laua taha kutsuti. Ja ma loodan, et Rahvusraamatukogu juhtkond ja nõukogu võtavad seda küsimust tõsiselt ja leiavad nad seal siis lahenduse sellele tekkinud olukorrale miks on lastud nii kaugele minna? Piinlik, kurb ja loodame, et, et need inimesed, kes sellest hetkel vastutavad, teevad selle nimel tööd, et see olukord laheneks. Need on siis ennekõike rahvusraamatukogu juht On ja Rahvusraamatukogu avalik-õigusliku institutsiooni nõukogu. Ma ei ole juhtkonnaga rääkinud, aga ma eeldan, et nende vastus on, et saalide sulgemine on seotud eelarvekärbetega. Eelarvet kärbitud rahvusraamatukogus ei ole, Rahvusraamatukogu eelarve tõuseb iga aasta, nii nagu teistegi kultuuriasutuste eelarved, konkreetselt siis näiteks kultuuritöötajate palkade vahendite korra või siis mingite muude tegevuste võõrana järgmisel aastal. Rahvusraamatukogu teatud investeeringud, ehk siis eelarve kärbetest me antud kontekstis rääkida ei saa. Aga taaskord, et kui eile minule teadaolevalt tõdeti, et tõesti saatkondadega ei olnud nendest asjadest piisavalt varem räägitud, siis tuleks leida vastus küsimusele, miks seda pole tehtud. Kuidas olukord lahendada ja mida sellest õppida, selliseid olukordi enam tulevikus ei, ei tekiks. Kell näitab, et on aeg esitada viimane küsimus. Mida kantsler Paavo Nõgene ootate kultuuri aastalt 2015. Ootan seda, et Eesti kultuuri ja spordiga olla läheks hästi. Et esiteks, meil oleks väga palju innustunud loovisikuid, sportlasi, neid inimesi, kes seda kultuuri ja spordielu tegelikult, et igapäevaselt kujundavad. Sooviks loota, et neil on olemas ideaalset või vähemalt tänasel päeval parimad võimalikud tingimused kultuuri ja sporditegevusega tegeleda. Et nad seavad endale ise võimalikult kõrgeid eesmärke, püüavad neid saavutada. Et siis kõik, kes Eestimaal elavad, sellest igas Eestimaa paigas võimalikult hästi osa saaksid ja saaksid neile kaasa elada. Usun, et kultuuri ja spordirahva üks kõige suurimaid motivaatoreid on publik. Ja üks asi on saavutused, teine publikesed, tegelikult saab innustada. Ma julgen väita, et Eestimaa publik oskab hinnata Eesti kultuuri. Eesti sporti oskab hinnata väga kõrgelt neid inimesi, kes nendes valdkondades tegutsevad. Ja ma loodan, et, et tekib väga palju ühiseid hetki just nimelt kultuurirahvasportlaste ja publiku vahel. Niisuguseks kujunes tänane saade kultuurist, rahast, kultuuri, rahastamisest. Stuudiokülaline oli Kultuuriministeeriumi kantsler Paavo Nõgene, saatejuht Kaja Kärner ja uus Reporteritund juba homme samal ajal. Reporteritund reporteritundi saate järelkuulata meie koduleheküljelt vikerraadio poee.