Tere õhtust kõigile, kes tehkel klassikaraadio lainel olete. Minu nimi on Marika, kus need sedakorda räägime Eesti luterliku tunni saates eetikast, tänapäeva maailmas inimese käitumisnormidest ühiskonnas, kiriku ja ühiskonna suhetest, nende kujundamisel ning paljust muustki, mis selle teema alla mahub. Saatekülaliseks on katoliku preester Vello Salo. Head kuulamist. Enne kui üldse antud teemal arutlema hakata see tähendab siis teemal eetikast tänapäeva maailmas tuleks ehk kõigepealt panna paika mõisted välja öelda see, mida keegi antud sõnade ja mõistete all üldse mõtleb. Muidu juhtub niimoodi, et räägime justkui ühest ja samast asjast. Ütleme välja samu sõnu, aga mõtleme tegelikult hoopis erinevaid asju. Anname neile mõistetele erineva sisu. Minu meelest on niimoodi, et eetika on kõlblusõpetus, see on teoreetiline termin. Ehk teisisõnu on siis eetikaõpetus kommet, kommetest, harjumustest, eetika arutleb, väitleb moraalinormide ehk käitumisnormide. See on siis kõlbluse üle. Käitumisnormid omakorda aga määravad inimese suhtumise ühiskonda ja kaasinimestesse. Siia komplekti mahutaksin ehk veel kaks mõistet. Need oleksid siis esiteks eetos inimese üldine kõlbeline iseloom, tema kõlbeline loomulaad mis siis ühtlasi määratleb tema mõtlemise ja tegutsemise, on selle aluseks. Ja teiseks südamed unistus mida võiks ehk defineerida kui kõlbelist teadvust. See oleks siis, kui inimese enesesisenev komblusvalvur. Preester Vello Salo, kas te olete päri nende mõistete määrake määratlemisega või taate kuskil valvast vaielda? See teema on määratu lai, nii lai kui inimese olemust, sest me oleme eetilised olevused. Me tahame teada, mis on hea ja mis on halb. Ja eetika olekski nagu õpetus, teooria selles, mis on hea, mis on halb, mida ma võiksin ja peaksin tegema. Aga teie küsimuse lähtepunkt oli neid ikka tänapäeval ja ma lõin lahti Eesti entsüklopeedia mis on muidugi e-tähe kohal veel ene, teine trükk, selles meie ainsas entsüklopeedias, niisiis on kirjutatud eetiga kõrgeim aste on marksistlik-leninlik eetika. Ja mul on kiusatus öelda, et kirjutatud on, aga mina ütlen teile, et ei ole. Igatahes olgem realistid ja see, mis on kirjutatud meie teatmeteostes on kõik tolle aja pärand ja on kaasaegsesse, elab kõigi nende teadvuses edasi, kes on sellest koolist läbi käinud. Nüüd eetika on üks teoreetiline ala ja kui ma vaatan praegu 100 segadust, siis ma ei tea, kas teooriad on igaühe jaoks. See niinimetatud marksistlik eetika, nagu raamat ütleb, on rakendunud töölisklassiteenistusse ja mis töölisklassile hea oli, seda teadis partei. Järelikult see oli üks eksklusiivne eetika ülevalt alla dikteeritud mille üle ei olnud vaja järele mõtelda. Olgugi et siinsamas entsüklopeedia ütleb, et see rõhutavat vastutust. Minule toob see meelde Merca rea, aga kes tasub meile me võlad, ega ometi komsomol. Ja ma ei tea, kui palju seal vastutust viljeldi tollal aga selle asemel, et teooriasse kalduda, ma hakkaksin väga maadligi rääkima sellest, mis on hea. MINA OLEN kutsumuselt kristlane ja vaevalt sanan siis teisiti rääkida kui kristlasena. Kristliku eetika põhimõte on armastus. Ja see ütleb siis, mis on hea, mis on halb. Hea on see, mis on armastuse vaimus tehtud ja halb on see, mis on selle vastu. See oleks näiteks kohe eredalt viha. Vihkamine. Vaja oleks rääkida ka eelreligioossest eetikast. On öeldud, et nagu ei nähta väärtusi, milles eetika räägib aga need on teatud aladel täiesti käegakatsutavalt olemas. Näiteks kui Paulus ütleb, kes ei taha tööd teha, see arguga söögu. See ei ole mingisugune religioosne seisukohavõtt, vaid peaks olema terve mõistuse järeldus. Kui ma ei tooda nii palju, kui ma kulutan siis ma elan kellegi teise kulul. Siis ma olen parasiit ehk eesti keeles nugiline. Ja selleks ei ole mingisugust teoreetilist eetikat vaja, ma arvan. Teine niisugune küsimus on. Laste kasvatamine. Eesti rahvaarv praegu kahaneb ja ei ole neid inimesi näha, kes meile pensioni maksavad, õigupoolest eilasest, mina suren enne ära. Ja demograafid ütlevad meile, mis oleks, vajab. Tähendab, igaüks peaks olema valmis üles kasvatama, ütleme 2,65 last. Selleks, et rahvaarv ei kahaneks minimaalselt. Selleks et rahvas võiks tervelt edasi elada on iseasi, kas ühiskond loob selleks tingimused või kas see on ühel või teisel põhjusel võimatu, siis langeb vastutus nende peale. Aga põhiliselt peaks igaüks olema valmis seda vaeva nägema, sest sellest oleneb otseselt tema enese heaolu. Ja see on kindlasti midagi head, kui minul hästi läheb. Te juba rääkisite natukene, mis on hea ja mis on halb. Aga selles kontekstis, kas saab olla mingi absoluut? Mis asi on kindlalt halb, te juba ütlesite, mis asi on kindlalt heade, jube, ütlesite. Aga mulle tundub, et enamalt jaolt võetakse seda asja niimoodi, et hea on millegi suhtes hea ja halb on millegi suhtes halb. Nii-öelda on need kaks siis justkui utilitaarsete mõisted või kuidas teie arvate? See on muidugi relatiivne sellest olenevalt, kus inimene asub. See keskesitab enesele eetikat puudutava küsimuse. Kui ta on juba veendunud kristlane, siis tal on midagi absoluutselt, Heats'e on armastus ja millega absoluutselt albasem vihkamine. Aga enamus meie tegudes ei anna nii selgesti klassifitseerida. Seal on osalt heade, osalt halba. Me peame kompromisse tegema. Ja põhimõtteks oleks siis, et me valime selle, mis minu südametunnistus ütleb, et on paremini. Südametunnistus vajab selleks muidugi teatud koolitust. Nii et niisugust absoluutsed, hea või halval liigitust võib teha kuskil teoorias. Aga vaevalt teda igapäevases elus ette tuleb. Kuidas või mismoodi teie arvates üldse kujunevad inimese kõlblushinnangud seesama südametunnistus, mis on siis justkui kombluspolitsei inimese enese sees kuivõrd kujundab seda ühiskond, kuivõrd kujundab seda riik? Kuivõrd kirik? Milline on nende institutsioonide suhtestatus? Konkreetselt oleneb see sellest, kellega ma kokku puutun. Kuidas minu arenemiskäik läheb, seal on oma osa nii hästi koolil kui mul on üldse võimalus koolis käia, sest paljudel see puudub, kui riik midagi teeb. Aga ma arvan, kõige suurem mõju on heal eeskujul nii hästi koolis poliitilises kui ka eriti usulises elus. Ja nüüd annab vaielda, kas ristiusus on olemas, käske? Muidugi Jeesus ise ütleb. Ma annan teile uue käsu. Aga tegelikult see ei ole mingisugune asi pähe õppimiseks, nagu mitmesugused käsud võiksid olla, nagu olid näiteks vana testamendi 10 käsku vaid on elav eeskuju. Jeesus näitab ise ette, kuidas elada. Nii et mina kalduks ütlema, et ristiusus on Jeesuse Kristuse elav eeskuju. Et meie peame armastama 11, nii nagu tema meid armastas. Ja kui see eeskuju on kaasatõmbav. Võtkem nüüd tänapäevast ema Teresa kes on pälvinud nagu üleilmse tähelepanu, austuse, auhindu ja mis iganes, aga võtkem ka tema kaasaegne printsess Diana, kes kahtlemata üritas paljusid häid asju teha. Ja see, see kõik tõmbab meid ja hea poole kaasa. Kristlikus perspektiivis. Koodmaade. Ida udar. Kas pole mitte nii, et kõlblusnormid ühiskonnas on väga tihedalt seotud moniga kuna üldse inimese olemasolu, elu, mõtte ja eesmärk on sisuliselt siiski religioossed mõisted. Tänapäeva ühiskonnas aga tundub mulle, et prevaleerib seen, mida me võime korda saata milleks me oleme suutelised mitte aga see, kes me oleme. Ja miks me oleme. Sellest taga johtub, et inimese enesetunnetus on viidud miinimumini. Minu meelest tulenevad siit ka inimeste sügavamad probleemid, nagu näiteks enesemõistmise enesetunnetamise kriis. Sealt edasi enesekindluse, kriis ja tagatippu enesehinnangu kriis. Ja kui seda kõike nüüd kokku võtta, siis kas mitte sellest ei ole alguse saanud inimeste arvamus et need on kõik lubatud. Ja meie siin maarjamaal elame kahtlemata üleminekuajastul sest üleminek sellelt süsteemilt, mis siin valitses oma pool sajandit terve inimhea, ei sünni mitte üleöö, see on täiesti võimatu. Ja sellepärast need õpetused elavad edasi. Ma lugesin hiljuti ühte pealkirja, võimatu andestada. Ja ma saan aru, et inimene, kellele on kurja tehtud väga palju kurja tehtud, leiab, et ta ei saa andestada, aga mulle tuleb tahtmatult meelde üks nõukogude aegne monument, mille pilti ma nägin mille oma suurte tähtedega kirjutatud meie ei unusta. Meie ei andesta. Ja ma näen siin-seal aja järelmõju ja selle aja väärtuste püramiidi, kui nii-öelda ma ei pea neid isiklikult väärtusteks kuulekust parteile ja ja nii edasi. Aga kristlikust perspektiivist vaadates peab ütlema andestamine. On inimlik. Ja mitteandestamine on ebainimlik. Sama unustamise suhtes. Unustamine on ebainimlik. Andestamine on inimlik. Nii et me peaksime andestama kristlastena mitte unustama seda, mis on kole ja õudne olnud. Et see uuesti ei saaks toimuda. Aga nii nagu jumal on meile andeks andnud, siis kui me olime veel tema vaenlased, nagu kiri ütleb. Nii näitab ka inimene oma suurust. Või siis viletsust selles, kas ta suudab andestada või ei suuda. Et nüüd selleni jõuda selle äratundmiseni et armastus, andestav armastus on kõrgeim väärtus, selleni kulub palju aega ja vaeva. Üks pühamees ütles, et ainult vähehaaval annab issand meile teada, kes me tegelikult oleme. Ja minu 72 eluaasta kogemus kinnitab seda sajaprotsendiliselt. Iga päev võime midagi juurde õppida ja ei saa kellelegi midagi pahaks panna. Et ta seisab seal, kus ta seisab selle koolitusega, mis ta on saanud kõikvõimsa partei juhtimisel. Et sellest ei ole omal jõul lahti saanud. Kas suudavad need kooliõpetajad, kes on samast koolitusest tulnud või nüüd katsuvad ümber orienteeruda, kas need suudavad kaugemale ja kui kaugele jõuda? See oleneb väga paljudest asjaoludest. Aga jääb, mida Risti kirik peaks produtseerima, oleksid pühakud eesti keeles. Head eeskujud, ennastohverdavad inimesed. Kui me sellega hakkama saame kristlike kirikutega siis selle eeskujuga me tõmbame kaasa ja ehitame üles ühe uue moraali. Kassi, kus seda näha on selle eksamineerimine viiks nüüd täna natuke kaugele. Aga ma arvan küll, et meil on häid eeskujusid juba nüüd. Neid võiks kahtlemata rohkem olla, neid peaks rohkem olema, isegi mina peaksin parem olema, kui ma olen. Kahjuks. Milline on teie arvates usuliste kõrbeliste ja ühiskondlike normide suhe kas nende vahel on väga suured käärid? Lähiminevikus ei olnud siin mingisugust vaidlemist. Kõik muud peale partei olid kommunikatsioonivahenditest lihtsalt välja visatud. Ainult üks grupp võis rääkida. Praegu on teisiti, kõik võivad rääkida ja Ongi tekkinud mõne niisugune arvamine, et kõik oleks lubatud, et kui mina ei tohi ristseliti tänaval magada, siis see ei ole demokraatia? Ei, see on lollus, kui keegi ristseli tänaval seal demokraatiaga midagi tegemist. Aga niisuguseid arvamusi on, me peame õppima mõtlema, lihtlabane asi. Loogiliselt, et kui ma teen midagi karistatavad, siis ma olen karistuse ära teeninud seaduste vastu. Jaa, muidugi. Kui me võtame asja kristlikust perspektiivist siis kristlik ideaal armastada jumalat üle kõige ja ligimest nagu iseennast on esmane ja kõrgem väärtus. Ja riigi seadus tuleb pärast seda kui nii-ütelda. Aga kui riigi seadused on õiglased siis maa kristlasena teen juba rohkem, kui mida riik nõuab. Nii et see ma ei käi kuidagimoodi seaduse vastu, vaid ma hoopis soodustan nende seaduste ellurakendamist hea kristlasena. Asi, mida kommunistlikule ajal ei lubatud üldse vaadelda ega väita näiteks vaadata, kas üks üks kristlane töötab paremini kui üks kommunist. See oli lihtsalt keelatud, seda võrrelda ei tohtinud valmis. Aga praeguses olukorras on see väga tähtis, et need, kes väidavad, et nad on kristlased ei teeks selle lipu all kurja. Sest ahvatlus ja kiusatus on olemas, lääne kirikud on Eestisse ja ma ütleksin tänuväärt kombel nii-öelda ei ole sellega eksinud toonud miljoneid, vaevalt et keegi neid siin on selle eest tänanud. Ja nagu ma juba ütlesin, loob kiusatusi et olla keegi rakenduda kuskile sellepärast et seal makstakse. Nagu ütles üks omast arust ristiinimene, et inimesed lähevad kirikusse ainult siis, kui kiriku juures seisab üks veoauto välismaa veoauto. Need oleksid siis saama kristlased. Aga peaksime olema toomakristlased, kes midagi midagi toovad ja midagi katki ligemis heaks teevad. Sest tõepoolest, need, kes lähevad kirikust materiaalset kasu saama ei ole kindlasti mitte kristlased. Niisama vähe kui ristirüütlid. Nagu te enne saate salvestust ütlesite, et miski siin ilmas pole jääv niigo ilmselt moraalinormid on erinevatel ajastutel vägagi erinevad. Aga tahaksingi nüüd teie käest küsida, et minu meelest üldkehtivad moraalinormid on siiski kirja pandud 10. käsus. Ja selles lauses, et mida sa ei taha, et sulle tehakse seda ära teiega teistele. Jällegi ma tuletaksin meelde, et et kirjas seisab peale äsja tsiteeritud sõnadega, et tee teistele seda, mida sa soovid, et sulle tehtaks. Ja siin me oleme jällegi enne igasugust religiooni. See on terve mõistuse käsk. Et kui mina ei aita oma naabrit, miks tema peaks mind aitama. Seal ei ole mingisugust ratsionaalset alust, kui mina sõidan tema seljas, et tema ei peaks minu silost sõitma. Nii et sellel ei ole nüüd usu ja pühakirja küll minu meelest midagi pistmist. Aga 10-st käsust nüüd nii palju, et Jeesus Kristus ütles, et käsust ei lähe ühtegi täpikest kaduma, kõik jääd siis neid kümmet käsku. Me vaatame praeguses kristlikus vaimus kui selle peakäsu või Jeesuse Kristuse eeskuju kommentaari. Ja nagu ütleme, mina ütleksin algkooli, et kui ma isegi kümmet käsku ei pea, siis ma pole ammugi pea käsuga tähendab Kristuse eeskuju järgimisega hakkama saanud. Aga kui ma sellega hakkama saan, siis mul on kõik käsud täitnud. Sest käsk ja prohvetid olenevad, ripuvad, kuidas me seda tõlgime. Tõlgime selle pea käsu täitmisest. Kas ma armastan jumalat üle kõige ja oma ligimest nagu iseennast, nii nagu Jeesus Kristus seda tegi. D selle äratundmiseni võib väga pikk olla. Ja kes meile seda õpetab, sest usuõpetaja ei tohiks olla niisugune, kes kes ütleb, et tehke seda, mis ma ütlen, aga ärge ärge tehke järgi, mida ma teen. Inimene peaks olema üks, üks tervik ja see on nüüd meie saatus inimestena. Me elame ühes pidevas pingeväljas ütleme, armastuse ja viha vahel. Me elame pingeväljas kui palju tööd ja kui palju. See on üks niisugustest põhioptsioonides. Kas ma ütlen näiteks, et mina, mina, mina, mina soovin, et minu elus oleks nii palju lõbu kui võimalik ja nii vähe tööd, kui võimalik. Või vastupidi, ütlen, mina tahan teha nii palju tööd kui võimalik ja nii vähe lõbutseda, kui võimalik. Need on väga nähtavalt vastandlikud positsioonid. Aga kuskil niisugune otsus langeb ja tulebki langetada. Olgu, et kui ma nüüd terviklikust inimesest lähtun, meelelahutus on meile vajalik ja töö on vajalik, kuni ta tasakaalust väljas, siis ma olen ka isiksusena varsti tasakaalust väljas ja tõenäoliselt ka haige. Vaimulikuna tullakse teie käest ilmselt väga tihti nõu küsima. Tahaksin teada kuivõrd oluline on teie jaoks autoriteedi küsimus ja millele te toetate. Kui te inimestele nõu annate? Mina juhatan inimesed ilma pikemata Jeesuse Kristuse juurde ja vaatan muidugi igaühele otsa, kui kaugel tema oma arenemises seisab. Sest me oleme kõik erinevad ja inimene on põhiliselt üks kasvav ja arenev olevus. On öeldud, et tähendab hõbedat, psühholoogid et kui kaks protsenti inimestest saab täiskasvanuks, siis on hästi. Ma nii seda nagu ei, ei usu. Ma arvan, et igalühel on šanss olemas, täiskasvanuks saada tähendab vastutustundlikult otsuse langetada, oma arvamus üles ehitada, aga selleks on ikkagi mingisugust haridust vaja. Ja tore oleks, kui koolides õpetataks meil kõiki peamisi ideoloogiaid, mis on inimkonna see ette tulnud ja näidatakse, mis häält on siis inimsoole kasu või kahju tulnud. Ma mäletan, et Inglismaal Manchesteris oli usuõpetuse tunnis, ka kommunism oli usuõpetuse aine ja nii ta on. Kas nende uske neid õndsaks teeb, see on muidugi teine küsimus. Aga alles siis, kui me, kui me näeme horisonti kogu ulatuses, mis inimkond on mõtelnud religioossedes ja tänasel päeval eetilistes küsimustes, et me näeme, missuguseid lahendusi on leitud ja kuhu nad on viinud. Tihtilugu armastavad vaimulikud öelda, et piibel ütleb niimoodi. Ja see ongi nüüd niimoodi. Aga kas piibel ise ütleb või meie loeme piiblit ja tõlgendame seda ise? Piibel on nagu me ütleme, inspireeritud kiri jumalast sisse antud aga tange inspireeriv ja kas ei ole mitte tema peamine dimensioon. Ja ma ennist ei vastanud teie autoriteedi küsimusele. Autoriteet vanasti tähendas seda, et keegi midagi teab. Tema oli autoriteet omal ajal omal alal, kes midagi teadis. Ja lihtsalt sellepärast, et mul on mingisugune ametipositsioon. Kas riigistruktuuris, kirikustruktuuris, see oleks positsiooni kuritarvitamine, kui ma kellelegi tahan selle positsiooni põhjal midagi selgeks ja kristlikus ruumis iga inimene peab ise otsustama. Olgugi et ristiusk on üks kollektiivne usk on täiesti, kirik on olemas, mille Jeesus Kristus asutas, aga see on ka tema sõna igaühele, kes abi otsima tuli. Sinu usk on su päästnud ja mitte kellegi teise oma. Nii et isiklik otsustamis võime ja otsustamisvajadus on allakriipsutatud ja ma ei oska muud moodi teha kui seda, mis kirjas seisab, mis on nüüd märksa parem kiri kui Eesti entsüklopeedia, ma pean ütlema. Ennist ütlesite, et inimese enda usk ja otsustus on siis primaarsed. Kas tuleb seda siis mõista niimoodi et mitte ei tule inimesed inimestele anda valmis vastuseid, vaid hoopis tuleb osata esitada õigeid küsimusi. Et inimene ise suudaks otsustada nii nagu talle parasjagu meeldib, nii nagu talle parasjagu kasulik on, nii nagu tema õigeks peab? Vähemalt seda ma ütleksin küll, et inimene peab ise otsustama. Valmis tehtud vastustega ei ole kellelegi midagi head tehtud. Niisuguseid vastuseid olemas, iga inimene on ainulaadne indiviid. Keegi on öelnud, et ta on nagu üks noot universumi sümfooniast. See on ilusti öeldud, aga ma kardan, et dissonants apsisid liiga palju. Aga seda me oleme, tähendab, minu eest ei saa keegi teine otsustada. See ei ole, see oleks minu minu meelest ebaeetiline. Ma võin inimesele kätte näidata ja seda ma püüan teha võimalust mööda, et võimalikud alternatiivid, kuhu ta võiks küündida, mis oleks nagu järgmine järgmine aste. Sest sellel tasapinnal, kus ma olen, ei saa oma mitte kahte redelipulka korraga hüpata. See on erandlik vaid ainult ühe. Ja nagu Don Bosco, minu lemmik pühakano ütelnud et parim on tihtipeale hea vaenlane. Et head tuleks püüda kõigepealt ära teha ja mitte mitte kruvida lati kõrgemale, et saavutatakse maksimum. Seda on tingimata vaja teha, tähendab inimest kasvatada. Tänapäeval on moeks rääkida õigusest, meil kõigil on hirmus palju õigusi, aga ma ole teda ei kuulnud, rääkisime kohustustest. Inimeseks olemine kohustab ka millekski. Ja ma vist juba ütlesin, et kui me mõtlema ei õpi siis Me hääbume. Meil tuleb mõtlema õppida ja seda mõtlemist tuleb ega õpetada, et igaüks teaks, mispärast. Ja et need põhjused oleks siis tema enda üles ehitatud eetilises süsteemis või siis väärtuste süsteemist, millest ma meelsamini räägime, et inimene jõuaks selgusele, mis on minu jaoks peaväärtus. Nauding. Või mingisugune töömaania, see võib ka olla, et ma jõuaksin ühe tasakaaluka mõistliku lahenduseni oma elus, mis on kasulik minule kui kasulikum ja sellega ka ühiskonnale. Minu meelest on nii, et igasugune hinnangu andmine või mistahes otsustuse tegemine või siis seisukoha võtmine kõik see on tegelikult seotud mingil määral ka vastutusega, nagu igasugune mõte ja tegu. Mis teie arvate, kas kirik peaks üldse võtma mingisuguseidki, selgelt piiritletud seisukohti? Kas kiriku ülesanne on lubada keelata või on see midagi hoopis muud või mis on siis üldse tänapäeval kiriku ülesanne? Kiriku ülesanne on head eeskuju anda ilma pikema jututa mitte kedagi vihata. Kõike, mis, mis kuidagimoodi enese paremaks pidamist näitab või teiste halvustamist sellest peaks ristikiri küll nagu katkust hoiduma. See oleks nagu esimene eesmärk. Siis. On muidugi nähtusi, mille suhtes on hea kindlat seisukoha kohta võtta. Aga see ei ole minu arvates kiriku primaarne ülesanne. Kui me head eeskuju anda ei suuda siis miks ei ole midagi kasu? Näiteks narkootikumide või siis pseudoõndsuse suhtes tuleks võtta selge seisukoht ja ka koolides töötada see noortele selgeks saaks, et, et õndsust ei saa. Või siis õnne, kui soovid, et ei saa raha eest osta. See on hoopis inimese oma tegemise tulemus. Kaks asja, mis praegu nagu kiriku ülesandeks oleks minust minu arust risti kiriku ülesandeks Eestis. Need on need mõisted, andestamine ja seisukoha võtmine. Eks ole, ainukene palve, mis Jeesus kirstus meile õpetas, on Meie isa palve. Ja seal ta laseb meil meile enestele ütelda iga kord, kui me seda palvet kasutame. Ja anna meile andeks meie võlad. Siis kui meie andeks anname. Ja kommentaar on pühakirjas olemas, kui teie andeks ei anna, siis ka teie isa ei anna teile andeks. Nii et andestamine on täiesti tsentraalne, ristiusus, keskmed ja seda peaksid kirikud ka omavahelises suhtlemises näitama, et nad andestavad üksteisel. Jeesus ütleb, ärge mõistke kohut, et teie üle kohut mõistetakse. Muidugimõista, me peame alati seisukohta võtma selle asjus, mis meid ümbritseb, muud moodi me ei saa elada. Näiteks tantsukoma ei lähe koos õlut tegema, sest ta ei oska õlut teha. Ma pean selle asja endale selgeks tegema, muidu läheb kogu sellele laar nurja. Aga ütelda, et Ants on paha poiss, sellepärast. Ta ei oska mitte midagi. See on liiast. Me otsime igal pool patuoinas, kes on milleski süüdi. See on, mida ma näen, igal pool meil kirutakse sõite, aga Tšetisse mitte. Ja süüdoni kuskil kaugele Hispaaniasse kihtides on siin meie keskel. Aga meil on sissetuubitud, et nendest ei räägita. Nii et me peaksime vaatama, kus need pärispatuoinad on aga seda seisukoha võtmise mõttes mitte nendega halvas kaasa teha vaid et teha kaasa nendega, lüüa kaasa nendega, kes pead teevad. Ja sellepärast emme ennast paremaks pidada, kui teised, näiteks see ei mahu ristiusu sisse. Patuoinad otsida ei mahu ristiusu sisse. Meie ülesanne on andestada ja selle eeskuju läbi, mida me anname andestamisega õpetada ka teisi, et on vaja mõista mitte hukka mõista. Mulle jääb ikkagi ausalt öeldes selgusetuks, mismoodi täpsemalt peaks kirik siis seda head eeskuju andma. Nii nagu ma alguses ütlesin, kiriku üles annan produtseerida pühakuid, inimesi, kes tõesti jäägitult ennast pühendavad ühiskondlikule tööle, võib-olla nagu praegult terminoloogia käib. Kes korja iseendale mitte midagi. Ja kui me vaatame näiteks pühakute entsüklopeediat, mida mina ei jõua osta, sest ta maksis üks miljon 400000 liiri 14 köidetud, ongi. Et Meil oleks niisugust inimesi nagu ema Theresa ette näidata, kes enda jaoks ei korja mitte midagi, vaid abistavad teis pühendavad kogu oma elu teistele, see oleks nagu optimaalne juhtum. Aga ega kõik teised, kes teevad seda, mida nad antud olukorras jaksavad. Sest kui me hakkame seda pühakute leksikoni vaatama, siis seal on uksehoidjaid, seal on kuningaid, kindraleid igas olukorras saab teha maksimaalselt head teiste heaks ja ka oma omaenese nõudmisi. Mugandada niimoodi, et kõigil oleks sellest minu tegemisest kasu. No kas pole mitte nii, et juuti on väga raske üles leida just nimelt seda kohta, kus sina oled kõige vajalikum, kus sina saad kõige rohkem ära teha kes siin siis peaks nagu suuna kätte näitama, aitama. Ja ega lagedal maal jalutamine ei huvita paljusid mäe ronimine huvitab palju rohkem. Mis raske on, see on, see on nagu ligitõmbav ja ja Kristuse õpetus on ikka nii, et teie olete maa sool. Teie olete haputainas, te olete maailma valgus, need pildid räägivad iseenese sees ega kõiki niikuinii kaasa ei, ei, ei tõmba kõike, jõua kõrgusteni. Aga need eeskujud peavad olema. Neid on lihtsalt inimkonnal vaja, me katsume neid nüüd asendada igasuguste staaridega, kas siis spordi- või kunsti või kino või, või mis, mis alalt. Aga see on? No mõnikord ei midagi siis ehtsa Kunsi vastu. Üks kiriku doktoritest, Alfonsodelligoori ütles, on saanud rohkem hingekosutust, mõningatest kontsertidest kui kuulsate jutlustajad jutluse kuulamisest. See on täiesti võimalik. Aga ega kõik ei ole kuld, mis hiilgab ei kirikus ega mujal. Ja et inimesi kasvatada selles suunas, et nad oleks kriitilised mõtlejad, see on täiesti ürgkristlik. Kui Paulus ütleb, et katsuge kõik läbi, mis hea, on selles midagi kinni. Ja midagi targemat ei oskama rajuga ütelda. Ja hakkabki meie tänane saate aeg otsa saama. Külaliseks oli katoliku preester Vello Salo. Muusikat mängisime varajase muusika ansambli viijazanaura uhiuuelt laserplaadilt. Muusika Ingaamerakustaviana. Täname kõiki kuulamast. Kui teil on kujunenud oma arvamus luterliku tunni saadetest ja te tahate seda meiega jagada, siis kirjutage või helistage. Meie aadress on Tallinn, kiriku plats kolm. Telefon tööpäeviti kuus kolm üks neli kolm 11 kuus kolm üks neli kolm 11. Mina Marika, kus need soovin teile kõigile kaunist õhtu jätkusaadet jääb lõpetama vanamuusika ansambel Viiasanora kuulmiseni.