Olge valmis koostöös Eesti luterliku tunniteenistusega. Tere taas armas raadiokuulaja jätma oma saatesarja otsingud ja selle nädala saate teemaks on surmarahvas karm teema ja sellel teemal oluliselt palju ei räägita, nagu abordiski tänasesse saatesse ma olen kutsunud stuudiokülaliseks Paide Püha Risti koguduse õpetaja Enn Auksmanni. Kui kellelegi oma mõtteid avaldada kirja teel, siis on seda võimalik teha aadressil Gonsiori 21 raadio kaks. Ja kui keegi soovib seda teha telefoni teel, siis on seda võimalik teha tööpäeviti kella 10-st viieni numbril kuus, 314 319. Tere tulemast Ennoksmanud. Ma. Panen sind kohe situatsiooni ette, kui kirikuõpetaja kujutanud ette, et ma olen sinu koguduse liige. Ja minu lähedane sugulane on täitsa selline. Sarimõrvar Ta on toime pannud suurema rea mõrvasid ja talle määratud karistuseks surmanuhtlus. Ma tulen sinu juurde ja küsin, mida ütleb selle kohta kirik. Kirik oleneb kirikust. Rääkida kirikust kui mingist niisugusest inimlikust organisatsioonist, nii nagu me seda siin Eestis tunneme, noh näiteks Vene õigeusu kirik või Eesti evangeelne, luterlik kirik, siis siis nendel kirikutel kui organisatsioonidel võib olla üsna erinevaid seisukohti ja üheks paraku sagedasti esinevaks seisukohaks, võib-olla ka seisukoha puudumine. Kui kõnelda kirikust kui jumalikust institutsioonist, siis on kirikul läbi aegade küll välja kujunenud teatud vaated või teatud arvamused ja seisukohad peaaegu kõigis küsimustes, mis puudutavad inimliku moraali ja nõnda ka surmanuhtluse osas. Mida ütleb kirik? See küsimus siin Eestis tegelikult tähendab seda, et mida ütleb, mida arvab ühe või teise asja kohta see konkreetne kirikuõpetaja. Kui minu juurde tuleb inimene ja küsib, et mida mina, Ma arvan või mida kirik arvab siis tema sugulased, kes on sarimõrvar ja kellele määratakse surmanuhtlus siis ma muidugi ei tee sellist sissejuhatus, nagu ma praegu tegin. Aga ilmselt ma ka ei vasta koheselt, kas jah või ei vaid püüan pisut selgitada seda olukorda. Sest see, mida kirik ütleb ühe või teise asja kohta, sõltub ka alati olukorrast. Kirik ei poolda iialgi tapmist. Aga kirik peab mõeldavaks teatud olukordades, teatud situatsioonides teatud inimeste puhul ka surmanuhtluse kasutamist. Milline? Millised on kiriku argumendid millised on need platvormid kuskil põhjendada ja ära selle inimelu on õigustatud ära võtta, ütleme siis ükskõik kui konkreetse juhuga tegemist võiks olla, et üldiselt, nagu ma aru saan, ei pooldate tapmist, aga, aga siiski mingil mingil juhul minnakse sinnamaani. Ma toon näite tegelikult, mis on küll seotud ühe teise teema ja teise olukorraga, nimelt teise maailmasõja rajal jagunes Saksamaal kirik üsna teravalt kahte leeri. Ühed olid need, kes ütlesid, et kirikul ei ole õigust ja vajadust tegeleda poliitikaga ja osutusid nõnda tegelikult riigi truudeks vaikides heaks kiites kõik need kuriteod, mida tollane riik, riigi juhtkond Saksamaal korda saatis ja teine pool kirikust siis moodustas nii-öelda omaette kiriku, mida nimetati tunnistus kirikuks, mis siis ka aktiivselt sekkus vastupanuvõitluse ja vastupanuliikumisse. Ja selle tunnistamine kiriku üheks tuntumaks tegelaseks oli mees nimega Dietrich von Herder ja tema võrdleb siis selle poliitikasse sekkumise vajadust. Sellega, et kui Sa istud autos ja autojuht, kes seda autot juhib, on on näiteks joobnud või, või hullunud ja ja kihutab mööda tänavaid ajades inimesi alla, siis sa ei ole kohustatud mitte vaikselt ta kõrval istuma ja palvetama, vaid sa oled kohustatud püüdma haarata tema käest rooli ja teda kõrvaldada. Ja nõnda on tegelikult ka nendesamade kurjategijatega näiteks üks olukord väga lihtne. Kui mingisugune sell on tänaval automaadiga ja tulistab inimesi ja seal ligidal on keegi, kellel on relv või kellel on jõudu seda inimest takistada, siis ta peab seda tegema ka selle kurjategija elu hinnaga lihtsalt lihtsalt laskma talle kuuli pähe ning selleks, et, et mitte, ei saaks surma rohkem inimesi. See konkreetne näide, kus inimene tuleb püssiga tänavale aga puutudes kokku inimestega, kes istuvad kongis, nad on täiesti ohutud, eks ole. Mina näiteks küll ei näeks, et võiks minna nii kaugele, et et nüüd tõesti see otsus ära teha, et paneme seina äärde või kuskil elektritooli, tähendab, minu meelest see on ikkagi natukene liiginimene, on, jahutab ta ei pääsenud kommunisti kuskile minema. Nojah, küsimus on alati inimelukvaliteedis ja kindlasti ka selle kurjategija enda omas ja kiriku seisukoht võib-olla on selles mõttes erandlik seetõttu et kirik ei näe seda elu ja elukvaliteeti, piirdun ainult selle maailmaga. See tähendab, et inimene ei ela mitte üksnes siin maailmas sünni ja surma vahel vaid kirik kõneleb, õpetad igavesest elust, milleks siis see elu siin maailmas, inimest peab ette valmistama ja see tähendab seda, et iga karistuse mõtteks on see, et inimene võiks siis ennast muuta, ennast parandada ütleme siis kaugemas perspektiivis valmistada ennast ette selleks tulevaseks igaveseks eluks. Ja kui ühe inimese puhul see on välistatud, kui inimene ei ole võimeline muutuma, ei ole võimeline ennast parandama ja olukord kas või näiteks ühiskondlik suhtumine tingib seda, et sellisel inimesel ei oleks ka siis mõeldav või võimalik elada seal, istuda seal kinnises kongis ja olla oota, kuni ta ükskord vanadussurma sureb, vaid, vaid selleks on mingisugused takistused. Ja samas on olemas mingisugused võimalused, et selle inimese Lahkumist siit maailmast ette valmistada nii et see võiks olla siis astumine tulevase maailma, siis võib-olla sellele inimesele endale just tema elukvaliteeti. Selleks, et mitte ainult piirduda bioloogide arvamustega surmanuhtluse kohta olen ma otsustanud küsida erinevatelt inimestelt nende arvamusi, nende mõtteid, surmanuhtluse kui sellise kohta. Selleks, et saada üldisem pilk. Praegu on minu kõrval inimene Pärnust, kelle nimi Diego, mida arvab Diego surmanuhtlusest? Ma ei saa sellele küsimusele vastata üheselt, lühidalt ma ütleks jah, jäi. Ma julgeksin väita, et sinu põhimõtetes on ehk vasturääkivusi või ei ole põhimõtteliselt küllaltki konkreetselt paigas, kas mul on selles suhtes õigus? Ei, päris kindlasti nii, see ei ole. Nimelt meie ühiskonnas, mis ei ole sugugi kristlik, on surmanuhtlust kui kättemaks. Aga kurja ei võida kurja ta kahjuks on aga see just praegu kehtiv põhimõte. Küll aga oleks surmanuhtlus õigustatud, kui jutumärkides mõtteks ravimine. Selleks, et hoida ühiskonda tervena, on lubatud eemaldada selle haiged liikmed. Ma tooksin siia ühe näite. Inimesel on gangreen jalas, see jalg tuleks päris kindlasti amputeerida, vastasel korral inimene sureks. Sama põhimõte on õigustatud piiskonnas tervenemise eesmärgil ma pooldan surmanuhtlust kättemaksuna aga iialgi mitte. Mida arvad sina surmanuhtlusest kui sellisest, tere. Mina harva midagi head, surmanuhtlusest, nende inimeste jaoks vaadet et võiks eksisteerida sellepärast et. Ma arvan, et igal inimesel on õigus elule isegi juhul, kui siin vangistuses. Aga võtta ei ole õigus ühelgi inimesel teise elu, sest arvan, kuna ma olen kristlane ja ma arvan, et jumal on andnud inimesele elu. Jumalal on õigus seda võtta. Sellepärast ei ole ma selle poolt toome siia juurde, sellise näitab, kus sina ise oled kurjategija rollis ja sulle määratakse eluaegne vanglakaristus. Kas eelistaksite eluaegset vanglakaristust surmanuhtlusega? Loomulikult ma eelistaksin eluaegset vanglakaristust. Me jätkame siit stuudiost oma saadet otsingud, mille tänase päeva teemaks on siis surmanuhtlus. Stuudiokülaliseks oleme kutsunud Paide Püha Risti koguduse õpetaja Enn Auksmanni. Ja kui kellelgi on soovi oma mõtteid avaldada kirja teel, siis on seda võimalik teha aadressil Gonsiori 21 raadio kaks või siis telefoni teel tööpäeviti kella 10-st viieni numbril kuus, 314 311. Me jõudsime siin enne välja selleni, et surmanuhtlus on lubatud teatud konkreetsetel juhtudel. Mina siiski ei suuda sellega leppida, et kirik seda võimaldab või siis teatud kirikud. Sest Mu arvates kirik on kogu aeg õpetanud seda, et inimene on püha. Sellest hetkest, kui, kui toimub Viljastamine kuni selle hetkeni, mil inimene lahkub siit ilmast loomuliku surma läbi, tähendab kust maalt läheb piir, kus inimene ise võib otsustada selle, et vot need kuul pähe või paneme mingi 500 volti talle sisse? No nagu ma ütlesin, üks on, üks asi on need konkreetsed situatsioonid, kus see on vältimatu hetkeline ma, et on kurjategija, kes ähvardab tappa klassitäit, lapsi ja politseinik, kes on kohustatud seda kurjategijaid takistama. Teine asi on muidugi see, kui keegi kurjategija on kinni võetud, üle on kohut mõistetud ja pannud ta vanglasse ja otsustatakse ta hukata. Ja tõesti see ajavahemik seal kuriteo ja, ja hukkamise või karistuse vahel võib olla väga pikk. Ja võib öelda, et see kurjategija on seal nii-öelda ohutu ja ühiskonnast isoleeritud ja teda ei oleks vaja tappa. Jah, see on argument. Ja kui küsida, et miks kirik siis, kes kõneleb sellest, et inimelu on püha ja kordumatu ja väärtuslik arvab ikkagi, et surmanuhtlus ka sellistel juhtudel teatud olukorras on lubatav ja oluline, siis võib öelda tegelikult kõige lihtsamalt, niiet ei maksagi otsida mingit niisugust järjepidevat loogikat või mingit sellist kindlat ja puhast õiglust. See lihtsalt on nii. Kui me võtame piibli näiteks siis piibel on üsna karm raamat selle koha pealt. Piibel ütleb, et kui keegi on teinud seda või seda siis visata, kui ta kividega surnuks. Ja ei aita seal mingi jutt sellest, et jumal on armastus ja andestab ja nõnda edasi jumalanna armastuse jumala andestab, küll aga on olemas teatud reeglid ka inimlikuks eluks ja ka uues testamendis näiteks Püha Paulus kõneleb väga selgelt sellest. Jätka. Riigivõimukandjate meelevald tuleb ikkagi jumala käest, Paulus ütleb, neil ei ole mõõka ilmaasjata antud. Need on kristliku apostli sõnad. Miks see nii on? Ilmselt see on ka taoline tõdemus, mis tuleneb igapäevaelukogemusest. Paraku kuigi inimelu on püha, siis inimene ei ole püha vaid inimene on küllaltki ekslik ja vigane. Ja ilmselt on taolisi olukordi, kus siis selle inimese ka ei ole enam võimalik midagi muud peale hakata. Aga siin ma tahaksin rõhutada seda, et kiriku jaoks on surmanuhtlus ilmselt lubatav ja mõeldav siis, kui tegemist on väga kristliku ja väga kirikliku ühiskonnaga. See tähendab seda, et inimesed on teadlikud nendest reeglitest, et inimesed on teadlikud oma vastutusest, et inimestel on võimalus siis ka tagada selle sellele hukkamisele eelnevalt oma elu jätkumise kvaliteet. Nii nagu ka meil siin Eestis võib olla näiteks 100 aastat tagasi normaalne oli, mis oli viimane asi, mida hukka mõistetud surmamõistetud tegid, nad pihtisid oma vaimulikule, said osa armulauast? Nad valmistasid oma hinge, et jumala palgete astumiseks Mulle ka ikkagi selline tunne, et kui ühiskonnas elab teatud grupp inimesi, kes on toime pannud kuritegusid üks osa on, nad on meie keskel elama pandud ja tundub nüüd niimoodi, et noh, mis me siis ikka nendega naljatame, et oleme sellised nõrgad ja jõuetud nendega edasi tegelema, et siis hävitame nad ära, eks. Tähendab, kas ühiskond on siis nagu kergelt nõrguke või selline ei saa hakkama või läbikukkunud või? Ma arvan, et seal olev ühiskonnast, ehkki ilmselt igal ajal on olnud neid kurjategijaid ja ja neid, kes, kellele, siis vähemalt ühiskonna seisukohalt vaadates tuleks määrata surmanuhtlus või siis ka näiteks lähtudes nendest reeglitest, mis seisavad piiblis. Ja mina arvan küll, et inimühiskond ja suures osas ka meie praegune ühiskond on läbi kukkunud. Aga see ei tähenda seda, et meil ei oleks mingisugust vastutust nende inimeste eest, kes on näiteks kurjategijad ja keda peetakse siis ka hukkamist väärivateks kurjategijateks vaid see on ka meie asi, nii et kui me näiteks mõistame mingisuguse kurjategija surma mingi mõrtsuka surma, siis siis mõistame me sellega ühtlasi hukka ka teatud hulga inimesi, kes on seda kurjategijad näiteks kasvatanud, mõjutanud kes on võib-olla põhjustanud selle kuriteo, mille ta on sooritanud. Ja loomulikult tuleb minu meelest vältida sellist äärmuslikku vahendit nagu hukkamine, senikaua kuni on veel mingisugune kübekenegi lootust, et see inimene tuleb oma eluga toime kasvõi siis eluaegset vanglakaristust kandes. Kust maalt läheb, ütleme see jooned, kus, kus maanteele moodustada. Me võime öelda, et see inimene on parandamatult et valmistame tema hinge ette, ta saaks astuda jumala palge ette. Parandamata selles mõttes, et temaga ei ole siin enam mitte midagi peale hakata, ei oska temaga midagi peale hakata. Ja siis saadame ta jumala juurde, eks ole, kes oskab ta ka midagi peale hakata ja, ja kust meie teame, kas inimene suudab nüüd oma eluga toime tulla või, või mitte, et äkki äkki on võimalik ikkagi inimene tagasi tuua normaalsesse ühiskonda? Ma arvan, et see sõltub inimesest endast, ka ja inimese tahtest. Kui me väidame, et iga inimene on kordumatult väärtuslik siis väidame me ka seda, et iga inimene vastutab iseenda eest ja meiega ja ühe inimese eest kõike lõpuni ära mõelda, ära teha. Kuskil tuleb see piir lihtsalt vastu, kus me peame ütlema, et, et siin on meie ülesanne tehtud, me oleme teinud kõik, mis on meie võimuses. See piir muidugi, seda ei ole lihtne panna. Ma arvan, et see on seal, kus on siis inimese enda tahtmine või mittetahtmine. Kui üks kurjategija näiteks mõrtsukas. Näeb oma teo olevat täiesti õigustatud siis noh, see on ka loomulik, ilmselt ma arvan, kõigi mõrtsukate võib-olla isegi enamuse kurjategijate puhul ju tehakse selline psühhiaatriline analüüs, selgitatakse välja, kas see inimene on üldse vaimselt terve, kui nüüd öeldakse, et see inimene on vaimselt. Ja kui ta istub seal ja ütleb, et vaat, ma tapsin ära, Ta viis last koos kolme emaga. Ja see kõik on õudselt tore ja väga õige ja täpselt nii peabki tegema ja, ja kui te mind siia kinni jätate, siis ma teen kõik selleks, et siit välja pääseda ja edasi tappa veel lapse ja veel emasid ja ja kõiki muid ka, kes mulle ette jäävad ja ma tahan seda teha siis ja see inimene on, öeldakse, ta on vaimselt kõigi seal minu jaoks natukene kahtlane, siis siis ei ole midagi teha. See inimene langetab ise endale surmaotsuse. Ta tahab seda. Talle öeldakse, et vot see on nüüd see vili, mida sa lõikad selle külvi eest. Toome näite sellisest olukorrast, kus inimene on tarbinud alkoholi, need on purupurjus ja teatavasti kui meil purupurjus, siis tal puudub kontroll, tähendab, ta ei kontrolli oma mõistust. Ja see inimene ei ole järelikult vastutav oma tegude eest on vastutav sellest momendist, kus ta teadet ütleme, ta hakkab viina võtma või mingit alkoholi, Burja. Et sealt maantee vastutab. Aga noh, inimesed, me oleme, eks ole, joodikuid palju ütleme, et juhtub selline asi, et inimene paneb toime mingisuguse kuriteo, tapab seal kellegi ära ja tal juhtub seda, ütleme neli-viis korda purjuspeaga. Ja siis ütleme, ma ütleks, inimene kinni, öeldakse, et sul oleks nüüd tarvis, läheb peale. Kuidas sa suhtud sellesse, sõltub sellest, kas inimene on teadlik mida ta joobes olles on sooritanud ja, ja kas ta taipab seda, tajub seda seost nende kahe asja vahel kui ta teab, et vot nüüd Ma võtan pudeli viina ja siis ma tapan, keda, kellele tahab. Kui talle on see seos selge siis ta on vastutav sajaprotsendiliselt oma teo eest. Kui inimene ei taipa seda seost ja näiteks inimene on ta püüdnud vabaneda sellest siis kahtlemata tema vastutus ei ole nii suur. Ja, ja need on niisugust asjaolud, mis näitavad, sellel inimesel on võimalus millekski paraneda. Me jätkame siit raadio kahest stuudiost teemal otsingud ja selle saate alateemaks on surmanuhtlus. Stuudios on saatejuht Ain Leetma ja külla on kutsutud juttu puhuma sellel raskel teemal. Paide Püha Risti koguduse õpetaja Enn Auksmann. Kui kellelgi on soovi mõtteid avaldada kirja teel, siis on seda võimalust teha aadressil Gonsiori 21, raadio kaks. Ja tööpäeviti kella 10-st viieni on võimalus avaldada oma arvamusi ka telefoni teel numbril kuus 314 311. Ma küsiksin sellise küsimuse, tähendab, millised oleksid ühiskonna argumendid surmanuhtluse hooldamiseks? No neid argumente on tegelikult kuulda aeg-ajalt, kui siin alguses öeldi, et sellel teemal ei taheta eriti rääkida, siis tahetakse rääkida küll, sest et see on üks nendest teemadest, milles kõik on asjatundjad. Aga ilmselt ei taheta võib-olla alla kirjutada alati oma arvamusele. Need argumendid on tegelikult üsnagi minu meelest sellised banaalsed. Üks põhiline argument on see, et arvatakse, et surmanuhtlus aitab ära hoida raskeid kuritegusid. Ma arvan, et see ei ole niimoodi, see on täpselt samasugune asi nagu arvata, et mingi raske autoõnnetus hoiaks ära seda, et keegi purjuspäi rooli istub, veel keegi autoga kihutab. Küllap nad kihutavad edasi ja veel hulleminigi ja saab neid surmaga nagu loogu ja surmanuhtlus. Samamoodi ei hoia minu meelest ära järgmist kuritegu, sest kurjategija ei mõtlegi selle peale ega kurjategija, kui ta läheb midagi tegema, kui ta läheb kedagi tapma või, või röövima, riisuma, ega ta ei mõtle selle peale, ta jääb vahele. Ta hakkab mingit karistust kandma, ta ei tee seda selleks ja ja, ja ainukene asi, mille peale see surmanuhtlus või ükskõik, mingisugune karistus, mis on olulised asjad, küll, aga mis paneb mõtlema kurjategijat, on see, et oli loll vend, et vahele jäi ja tuleb kuidagi mingi kavalamad võtted välja nuputada, et mitte vahele jääda. Nii et minu meelest see argument küll paika ei pea, et surmanuhtlus hoiaks kuritegusid ära? Seda on alati olnud surmanuhtlust läbi aegade ja, ja kuritegusid ka ja tundub, et kuritegevus läheb järjest külmemaks. Teine argument on see, et surma nuhtlus mida siis oleks võimalik asendada eluaegse vanglakaristusega. Surmanuhtlus on odavam kui raskete kurjategijate eluaeg vanglas kinnipidamine. Ja see argument on muidugi inimestele teiselt ilmselt väga hingelähedane, sest et et tõepoolest inimene küsib, et miks mina oma taskust peaksin seda siis kõike kinni maksma. Aga ma arvan, et sellele argumendile on ka üks selline väike viga küljes, et et neid mõistetuid on ju tegelikult ikkagi küllaltki vähe. Ja ma ei usu, et kogu sellest vanglate ja üldse kogu riigi ülalpidamisest, mis inimeste arvelt käib, ühe surmamõistetu ülalpidamine nüüd ühele inimesele mingit märgatavadki koormat tähendaks. Kolmas argument, mis ilmselt ma arvan, ongi kõige põhilisem selles osas, et surmanuhtluse ikkagi püsib, on kättemaksu element surmanuhtlusest ma mõtlen just ühiskonna suhtumise seisukohalt. Kui keegi meile virutab vastu põske, siis esimene asi, mida me teha tahame, on talle tagasi virutada. Ja see kättemaksuelement seal surmanuhtluse juures. Isegi kui ta on teadvustamata, on minu meelest praegu tähtsaim ja see on ka selline asi, millega näiteks kirik ei saa absoluutselt leppida ega nõus olla. See peaks olema täiesti välistatud, kui surmanuhtluse on mingisugune põhjus või selline põhjendus, siis kättemaks ei saa mingil juhul olla ja ka mingi majanduslik põhjendus ei saa selleks kindlasti olla. Ühe sõnana jõuame tagasi selle juurde, et surmanuhtlus on põhjendatud, võib ühest ütleme põhjendatud õigustatud absoluutselt kristlikus ühiskonnas. Minu seisukoht on küll selline, tähendab, siin on kaks asja, üks on see, et kristlikus ühiskonnas, no võtame näiteks keskaja, kus surmanuhtlus oli täiesti loomulik nähtus, loomulik surm kurjategijale, kes tegi teatud teo, ta teadis selle eest, ta saab karistada. Ja ta sai enne seda pihtidaatuse jänesed armulaual käia. Tema kõrval palvetas preester, kui teda hukati. Ta teadis, et kui ta nüüd kahetseb, siis ta läheb taevasse, ta oma tasu oma karistuse maa peal saanud ja nüüd on ta hing puhas, nii et ta võib minna taevasse. See oli nagu hüvitada lepitustänapäeval inimesed niimoodi ei oska mõelda, ilmselt mitte kuskil maailmas, võib-olla kuskil Muhamedi maades, aga seal ei ole tegemist enam kristlusega, vaid mingite muude argumentidega. See on siis üks põhjus, miks surmanuhtlus on mõelda minu meelest ainult kristlikus ühiskonnas ja teine põhjus on see, et sellel surmamõistetule peab olema aga võimalus valmistuda jumalate astumiseks. Aga meie ühiskonnas tavaline inimene või surmamõistetu ei mõtle üldse selle peale, et surm ei tähenda mitte kõige lõppu, vaid see tähendab looja palge ette astumist ja vastuse andmist. Ja see tähendab seda, et meie ühiskonnas surmanuhtlus ei tähenda mitte ainult keha hukkamist, vaid ka hinge hukkamisele määramist. Seda enam, et minu teada vist Eestis ei ole ka surmamõistetutele võimalik kellegagi rääkida või, või vaimulikega kohtuda. Ja noh, seda enam, et nad ei tea. Kuidas on teie nimi, Marian, mida sa arvad surmanuhtlusest kui sellisest? Ma arvan, et surmanuhtlus ei ole karistus, surmanuhtlus on kättemaks. Sellepärast et surmanuhtluse läbi ei muuda kedagi paremaks. Siis selgelt ütled seda, et surmanuhtlus kaks ei ole õigustatud. Justkui me näeme, et inimesed, aga ta parteis inimesi oodanud elu, kas selleks, et hoida ühiskonna tervemana, ei ole siis surmanuhtlus isegi siis lubatud? Ei, ma arvan, et sellisel juhul tuleks need inimesed ühiskonnast isoleerida nii kauaks kuni nad ei suuda oma käitumist kontrollida. Toome sellise näite, et sa oled ise inimene, kes on sona surmanuhtluse otsuse, kas helistaksid surmanuhtlust või eluaegset vanglakaristust, ma ei oska niimoodi ennast sellesse olukorda hästi panna, aga ma arvan, et vanglakaristust, kui ma saaksin midagi kasulikku teha ühiskonnale hiljem. Tere armeka, mida sa arvad sellisest asjast nagu surmanuhtlus? Olen üldiselt surmanuhtluse vastu ja milline oleksime põhjusa? Põhjendus sellele tähendab? Oleks selline, et kõikide inimeste elu on püha, siis minu arust ei ole õigust seda kellelgilt. Isegi kurjategijalt. Minu arust kujutame ette situatsiooni, kus sa ise oleks, annab kurjategija, kellele määrati surmanuhtlus. Kas sa helistaksid eluaegset vanglakaristust päikesele praegu, ma arvan küll ja tähendab see praegu, kas hiljem siis võib, arvamus muutub selles mõttes, et kui ma oleksin kurjategija ja kui minult küsitaks, võib-olla siis ma otsustasin hoopis Simon tasuks, sellisel juhul oleksin surmanuhtlus nagu õigustatud. Einu õigustatud. Nojah, selles mõttes, et siis mul oleks nagu valida surmanuhtluse ja eluaegse vanglakaristuse ja siis ma võiksin ka valida selle surmanuhtluse, selles mõttes oleksid õigustatud. Nii on katki delegaadi Mul oleks selline küsimus, et mida sa arvad surmanuhtlusest kui sellisest? See on väga raske ja keeruline küsimus. Põhimõtteliselt ma ei poolda surmanuhtlust, aga ma arvan, et on olukordi, kus seda tuleb rakendada. On mul õigus, kui ma nüüd väidan, et teatud vastu, kes arusaamistest praegu ei poolda, aga on olukordi, kus tuleb vasturääkivusi, tähendab, ma arvan seda, et iga erinev küsimus, kus kerkib üleüldse selline probleem yles tuleb lahendada väga erinevalt, tähendab lähtudes sellest konkreetsest situatsioonist. Ja kuigi see on elu pühaks ja arvan, et ei peaks kui vähegi võimalik surmanuhtlust olema. Siiski kuna me eksisteerime siin ühiskonnale, siis on vaja seda võib-olla teatud hetkedel rakendada, kui muud väljapääsu ei ole. Kas mul on piisavalt õigus, kui ma nüüd väidan seda, et rääkisime sellest, et surmanuhtlus on lubatud kristlikus ühiskonnas ja kristlikku ühiskonda? Minu arvates ei leia mitte kuskilt, me võime rääkida Eestist kui absoluutselt mittekristlikust ühiskonnast, me võime rääkida Euroopast Comente kristlikust kohast. Minu meelest maailmas leidub mitte kuskil kus võiks tõesti leida täiesti normaalse Kristlikult tänava ühiskonna, sellepärast et inimesed on oma mõttemaailmas niivõrd mitte kristlikuks läinud. Ja seetõttu Eestis surmanuhtlus sellisel juhul oleks absoluutselt. Välistatud selles mõttes, et siin ei ole tegemist, kristlik ühiskond on surmanuhtlus. Puhas kättemaks, tähendab kui, kui keegi virutab mulle vastu vahtimist, selge see, et ma olen vastu vahtimist tagasi. Ja ta enam minu seisukoht on küll selles, et et Eestis Praegusel ajahetkel praegusel kujul, nii nagu surmanuhtlus meil on, on, peaks olema välistatud. Ja Mul on olemas siin paberi peal üks väljavõte ühest kiriku dokumendistest, kiriku katekismuse, kus öeldakse minu meelest päris hästi. Kristus ei kaotanud selgel kujul ei sõda ega surmanuhtlust. Kristuse kuulutanud üleüldse mingeid muudatusi, mille jaoks ühiskond moraalselt vaimselt ega organisatoorselt valmis polnud. Küll aga andis ta vaimu, milles taolised muudatused saavad välja kasvada kristlike maade jaoks ja selle võib panna jutumärkidesse. Ka Eesti on jutumärkides kristlik maa. Kristlike maade jaoks on enam kui viimane AEG õigusemõistmine kristlikust seisukohast lähtudes tõsiselt läbi mõelda, mis võiks tähendada, peaks tähendama näiteks kättemaksuelemendist loobumist. Et see on minu meelest ääretult oluline, et õppida nägema siis inimest natukene võib-olla laiemalt või sellises pikemas perspektiivis, kui ainult sünni ja surma vahel nägema inimeses midagi enamat kui lihtsalt sellist looma, mis sest, et kõrgemal tasemel looma. Kelle elu siis kas täpselt nende reeglite järgi, mis meie või ühiskond talle määrab ja, ja kui ei lähe, siis pannakse ta magama, nii nagu koer, kes on kedagi inimest korduvalt rünnanud. Inimene peaks olema midagi enamat ja kui inimene öelda, tahetakse magama panna, kuna ta ei sobi ja kuna ta ei ole võimeline ennast muutma ja parandama siis tuleks silmas pidada seda, et inimese eksistents ei lõpe maise surmaga. Ja et see surmanuhtlust siis, kui karistus oleks siis võib-olla tõepoolest selline vili tema külvile või tasu tema tehtud tööle. Ja sellest hetkest alates siis on kõik makstud, talle antakse võimalus, nagu ma juba enne ütlesin, astuda puhta hingega jumala, et meil seda ei ole, inimesed ei tea midagi jumala olemasolust. Ühiskond ei tea midagi sellest, ühiskond ei tea midagi halastusest armastusest vaid teab ainult seda, et et kui võimalus siis kellelegi kiviga pähe ja, ja kui teine on kiirem, siis saan ise või kui mul on mingisugune, kui kellelgi on mingisugune maja, siis tasub selle maja endale saamiseks kas või tapamajaomanik või, või kui ma olen selle maja omanik, siis teen ma kõik selleks, et seda maja säilitada kas või ründavate kurjategijate elu hinnaga. Maja on igal juhul kallim meie ühiskonnas kui näiteks inimese elu, noh kui minnakse, tapetakse mõni pensionär kolme-neljasaja krooni eest näiteks siis siis siin on asjad niivõrd paigast ära. Et minu küsimus on selles, et kas keegi üldse võiks võtta enda peale siis selle vastutuse, mille kohta pühakiri ütleb, et see on jumala käest antud mõõk. Ilmselt mitte, et minu meelest meie ühiskonnas küll tuleks senikaua kuni ühiskond ja inimesed on natukene võib-olla küpsemaks ja, ja vastutusvõimelisemaks saanud ka panna vähemalt surmanuhtluse üle kriips peale. Kui alguses sai öeldud, et, et ma nii-öelda nagu oleks selline surmanuhtluse pooldaja kirik siis nagu nii-öelda pooldab seda, siis, siis ilmselt nii ei ole seda päris õige sõnastada kirikule ja ka mulle isiklikult see surmanuhtlus sugugi mitte ei meeldi. Vahel võib teda vaja olla. Aga, aga teda tuleks argumenteerida hoopis teistmoodi, kui see on meie ühiskonnas ja kõige parem oleks muidugi, kui ei oleks põhjust surmanuhtlust rakendada, kui ei oleks taolisi kuritegusid. Ja see, et need kuriteod on olemas. Ei ole nüüd küll mitte ainult nii-öelda kurjategijate, vaid on kogu ühiskonnas või. Need olid meie õigemini tänased mõtted, mida maati kiirelt jaganud surmanuhtlusest. Ma ütlen sulle palju tänu stuudiosse tulemast ja julgemast võtma seda asjakandja rolli ja tulla ja rääkida sellel teemal, et inimesi natuke mõtlema panna. Kui kellelgi on soovi meile kirjutada, siis võiks seda teha aadressil Gonsiori 21, raadio kaks ja telefoni teel võib oma arvamus avaldada tööpäeviti kella 10-st viieni number kuus, 314 319. Need olid siis tänased mõtted ja järgmised mõtted teemal eutanaasia nädala pärast. Eesti luterliku tunniteenistusega