Otsesaade valmis koostöös Eesti luterliku tunniteenistusega. Tere taas armas raadio. Kuule, kell on tiksunud mõned minutid enne südaööd. Jätkame järjekordselt oma iganädalast saatesarja otsingud. Tänase saate alateemaks on tagarääkimine, klatšimine, kes iganes, kuidas seda nimetada soovib ja need mine. Täna on siin stuudios saatejuht Ain Leetma. Külaliseks on kutsunud Tallinna botaanikaaia direktori Jüri Oti. Armas raadiokuulaja, kui sul on soov oma mõtteid avaldada kirja teel, siis kõik kirjad on teretulnud aadressil Raadio kaks, Gonsiori 21 telefoni teel tööpäeviti kella 10-st viieni, Eesti luterliku tunni numbril kuus, 314 311. Niisiis saatesariotsingud ja saate teemaks klatšimine, tagarääkimine ja needmine. Tere tulemast stuudiosse Tallinna botaanikadirektor Jüri Ott. Tere ja tere ka minu poolt iline raadiokuulaja. Tahtsin tuua need ette sellise olukorra, kus klatšimise. Juurde tulles ütleme, kuskil külavärava peal seisavad kaks tädi ja nad räägivad taga kedagi teist inimest, kes on selle küla elanik. Klatšimine on väga mõnus teema ja plats on ju alati selline meeliülendav teema, kus teistest taga rääkida kus saab teisi arvustada ja öelda arvamust nende inimeste kohta selja tagant. Ja kujutage siis ette, et kaks tädi klassivad taga ükskõik milliste inimeste, toome selle inimese nimeks siis lihtsalt kellelegi Serafiima. Ja jääbki tunne, et tegelikult kuskil külas taga rääkimas, kui sellist ei toimu, inimese igapäevane elu on nagunii kõikidele teada, kõik on seal peopesa peal, inimesed elavad niivõrd lähestikku, et see ei ole üldse klatšimine, inimene teab nagunii, et nemad seda teavad. Samas kui kanda seesama olukord neid üle Tallinna konteksti või mõne suurema linna konteksti siis võiks öelda, et inimesed kurdavad väga tihti, et vot see on nüüd klatši, seal tagarääkimine, konkreetselt selle inimese mainet püütakse rikkuda ja tegemist on sõna otseses mõttes kõige puhtlevasemataga rääkimisega. Nii et kaks sama olukorda üks suurlinnas, teine külas ei tarvitse omada sama tasandil klatšimise iseloomu või klatšimise joonud. Ma küsiksin sellise küsimuse, kust maalt võiks minna Platšimise piir või kust maalt lõpeb klatši, kust maalt hakkab, ütleme nii, et niisama mingisugune arutelu või mis iganes nimesid, inimesed, inimesed sellele annavad. Ma arvan niimoodi, et seda probleemi seal vaadata, neid küll läbi isikliku prisma ja ma võib-olla tõmbaksin joone sellisele tasandile, et kõigepealt võib-olla inimesed ei peaks tegema teisele seda, mida nad ei taha, et teised inimesed nendele teevad. Ja nüüd ka siin on kaassituatsioonis siis oluline tõepoolest see, et mida kaks vanainimest küla väraval räägivad ja milline situatsioon on võib-olla suurlinnas. Ja siit edasi minnes tuleb ju kõne alla kõigepealt ikkagi au küsimus selles mõttes, et me peame selgeks tegema, kuhu see plats või taga rääkimine välja viib. Ja tegelikult tavaliselt satub kellelegi inimese, kellest taga räägitakse auvõi, mingi teine, tema selline omadus küsimärgi alla või saab määritud ja kui me minu nii mõtteviisi kohaselt au lahti mõtestama, siis võiks objektiivselt olla arvamus meie väärtustest subjektiivselt kartus siis või hirm selle arvamuse ees, mida teised meist mõtlevad. Au ise ju põhineb tegemisel ja ta on meie oma seda ja keegi teine meie eest teha. Kuid samas võime öelda, et au on ka üle igasugustest seisustest. Ja vot siin tulebki see Clazzy maailm meile aujuures ligi, selles mõttes, et näiteks kui suurlinnas suudetakse klatšida niimoodi, et see Clazz jõuab alb Clazz jõuab kusagile väga paljude inimeste teadvusse siis ta pole enam personaalne kahe küla, vanainimese jutt, mida igaüks oskab hinnataja, igaüks teab, kas see on tõene või ei ole, sest külaühiskond on sisuliselt hoomatav ja kontrolli all. Sots selles mõttes, kuid suur line oma seda ei ole. Ja on selge, et sel juhul on ka kaks erinevat situatsiooni, et see inimene, kelle suhtes on Clazzy kasutatud suurlinnas, saab seda auplekiaule tekkinud pleki ümber lükata ainult avalikkusega või siis väljaselgitamisega, kes on tahtnud selle pleki talle külge kleepida. Kuid ühiskonnas, kus on kõik sotsiaalse kontrolli all inimesed juba ise oskavad sellele platsile sellele jutule anda täieliku hinnangu ja minu arust need ongi need vahed sellises olu. Kuidas sa märkisid ära eelnevalt sellise mõiste nagu au, et tegemist on inimese auga? Paluksin kommenteerida sellist, minu enda väidet, et klatši, kui selline on teise inimese maine mahategemine või, või aupurustamine või aulõhkumine või aumahategemine või siis ka ütleme, inimese teadlik reputatsiooni kahjustamine kassani. Ma arvan, et kõigepealt võib-olla see mõiste võiksime omavahel selgeks teha ja ma olen saanud niimoodi aru, et Clazz on tegelikult tühi jutt selles mõttes tühi. Ta ei põhine millegil kindlal või Nendel faktidele, mis on tõesed, sellepärast me ütlemegi, et ta on Clazz. Nüüd loomulikult võib erinevaid fakte tõlgendada erinevalt ja nende faktide tõlgendamine minu arust on erinevate inimeste poolt või erinevad huvigruppide poolt, siis kuidas seda võtta, ka erinev see võimendus on erinev ja kindlasti võiksid tulla selline olukord, kus Clazz võib mõne inimese au väga lähedalt puudutada. Kuid samas me peaksime võtma ka sellise seisukoha, vist ei saa öelda, et klatsion päris ühene võime öelda ka, et plats on positiivne ja Clayts negatiivne on päris, pole jõhkrat Clazzia päris valet, ka selle võid tuua platsi alla. Nii et siin oleneb tihtilugu ikkagi olukorrast. Kas oleks võimalik tuua mõni näide selle juures, kus klatši võiks olla positiivne sest tihtipeale inimestele klatšiga momentaalselt tekib kohe mõistusesse ikkagi selline negatiivne joon? Ja näiteks kui võtta külaühiskond ja kui on mõnel mehel ja tema perel hästi korras talu näiteks ja need kaks vanainimest arutavad, et kuidas nad on selle talu nii korda teinud ja mida siis selleks on tehtud võib-olla ka selle asja juures, vaat ei olegi eriti positiivselt meelestatud, kuid see jutt ja tähelepanu selle talu korral solekule ütleme, kodu kaunistamisel näiteks. Kindlasti võib-olla sellises suletud ühiskonnas ka mingisugust tagasisidet toob ja võib-olla mõni hakkab ka mõtlema, et miks mina ei võiks ka oma talu või koduõue nii ilusaks kaunistada, kui see sellel mehel või naisel on ja võib-olla see võib olla ka selline positiivne moment. Kui nüüd tulla tagasi negatiivse klatši juurde, siis võib-olla see on natukene liiga palju küsitud või, või liiga raskelt küsitud, aga aga mis võiks juhtida inimest klatšima negatiivses mõttes, mis mis annab inimesele selle tõuke? Ma usun, et platsi võib-olla päris ei võigi taandada sellele, et kellelgil on personaalne huvi vaid meie avatud ühiskonnas. Ma ise niimoodi arvan, et on ikkagi huvigrupid, kes vahel ka teadlikult suunavad klatši kuid personaalsel tasemel võib-olla olla inimesel põhjust klatsimiseks see, et teda ei ole piisavalt tunnustatud. Plats on teistmoodi nagu valeinformatsiooni andmine, oma mõtete tõe pähe rääkimine, sest ega klatši kunagi ei ütle, ta ei räägi tõtt. Informatsiooni valdamine on üks võimuallikaid või sümboleid ja ka see võib olla haiguslik nähe, et keegi tahab näidata, et vaat, ma olen informeeritud ja see on tegelikult tõene, mida ma räägin. Aga, ja kui see tuleb välja, siis see inimene või, või see rühm inimesi, kelle kohta midagi räägitud tegelikult lükkab selle üpris kergelt ümber, olenevalt siis millises sotsiaalses keskkonnas ta on, kas ta on külaühiskonnas, kus on seda võrreldamatult lihtsam teha või suurlinna või riigi tasandil või isegi maailma tasandil, sest me näeme ju, et päris palju on ka väga kõrgel tasandil Clazzy. Kui sa lähed, ütleme ühe hilisema aktuaalse sündmuse juurde näiteks Ameerika Ühendriikide presidendi Bill Clintoni Armose väärid tema valge maja mingi prakti kandiga. Kas antud olukorras võiks öelda, et inimesed olid klatšihimulised klatšijanulised või, või oli tegemist siis konkreetselt ütleme, tõe otsingutega või, või mis iganes? Seda on väga raske minul selle informatsiooni põhjal öelda nüüd ja väita, mis mul on, kuid et jälle niisuguse sisetundega ma kõigepealt ütleksin, et kindlasti on see poliitiline võitlus, Ameerika ühendriigid on juhtiv maailma riik ja tema president on poliitilise mõtlemise jõu liider siis kõik need ajaloost teadaolevat seigad ka sisaldavad mingil määral klatši ja ma usun, ka Clintoni puhul on see tuleb kõne alla. Nüüd teine pool, asjal on kindlasti see, et inimesed ütlevad, kus suitsu, seal tuld, seal niisugune populaarteaduslik lähenemine asjale. Kindlasti on siin omad emotsioonid, kuid siin on juba kultuuri küsimus selle riigi seadusandluse küsimus ja kindlasti eelkõige minu jaoks pere küsimus. Kui inimene räägib teist inimest taga kui inimene klatši ja nüüd mõtlen konkreetselt seda negatiivset klatši, kus inimene püüab teiste inimeste noh, sõna otseses mõttes maha teha. Kas tavaliselt kaasneb negatiivse klatšiga ka klatšida Enda isiklikud huvid, iseenda ülesupitamine või enda paremaks tegemine? Ma usun küll, et on, sest on üks omadus, mis on öeldakse, inimese loomulik omadus on kadedus ja olgugi et on loomulik, sellest hoolimata võib öelda, et see on inimesele pahe ja õnnetus. Ja võib-olla siit tulenebki see küsimus, mida neid küsiti, et et kas tal on isiklik motiiv kadedusest lähtudes, kindlasti on see isiklik motiiv olemas. Me jätkame siit raadio kahest stuudiost oma saatesarja otsingud ja tänase saate alateemaks on tagarääkimine ja needmine. Stuudios on saatejuht Ain Leetma ja külaliseks on Tallinna botaanikaaia direktor Jüri Ott. Armas raadiokuulaja, kui sa soovid oma mõtteid avaldada kirja teel, siis kõik kirjad on väga teretulnud aadressil raadio kaks, Gonsiori 21 või siis ka telefoni teel tööpäeviti kella 10-st viieni Eesti luterliku tunni numbril kuus, 314 311. Niisiis tänase saate alateemaks klatšimine ja needmine, nagu saate alguses öeldud klatšimine on väga mõnus teema küll ma ei taha öelda seda siin stuudios, meie omaenda eesmärgiks oleks Clazz omaette või needmine omaette aga niiehknii sellest mööda pääse ja kergelt siis platsina räägime taga klatšijaid või tagarääkijaid. Ma tuleksin sellise küsimusega nüüd lagedale, kuivõrd on Clazz seotud hirmuga? Mul on niisugune tunne, et inimesed tihti ei julge minna ja öelda näiteks sedasama informatsiooni inimesele, kelle kohta nad sellist juttu ajavad, tähendab, ütleme, et siis kaoks ära tegelikult selline klatši moment. Minu arvates tihti klassitakse, sellepärast et ei juleta öelda inimesele endale otse näkku kogu seda informatsiooni, mida täiesti vabalt võimendatult jagatakse edasi teistele inimestele. Kindlasti on plats ka hirmuga seotud, kuid siin võib tõmmata mõningaid paralleele, kuidas see hirm tekib? Ma usun, et hirm tekib pärast klatsimist, mitte ennem platsimist, et ennem on tegu ja, ja pärast on nagu tagajärg tulemus. Tihti ma usun, et need inimesed, kes platsiga tegelevad, rahuldust saavad, sest iga tegevus peab rahuldus tooma, see on elu, seadus ei anna endale aru, et klatšimine on ka vastutust esile kutsuv tegevus ja vot siis tuleb ilmselt sirma moment sisse, kui see jutt või Klaitse on jõudnud kusagile tasandile kusagile ringkondades ka selle inimese kõrvu, keda klatsitakse, tekib küsimus, kes selle eest vastutab, sest nagu ma alguses ütlesime, et Clazz ei ole positiivne nähtus, vaid negatiivne, ma arvan seda samamoodi ja siis on kindlasti hirmul siin väga suur osa. Kas platsil on olemas mingisugune suuska fantaasiaga toome, toome sellise näite, kus mina lähen inimese juurde ja ütlen talle, et vot sellel inimesel, keda ka minu sõber tunneb, kellest jutt on, on praegu küllaltki raske olukord ja härra läheb ja räägib selle kellelegi teisele edasi, umbes sellisel moel, et et vaata nüüd ta joogia ja, ja siis läheb edasi selline jutt, et, et ravil ja töölt lahti lastud, sellepärast et ta on õudne joodik ja ajalehte jooksis mingi super võimendatud teade, et seesama inimene näiteks on ennast surnuks joonud. Ma olen saatejuhiga täiesti nõus, et platsil on kindlasti fantaasia tunnusjooned kuid ma ei nimetaks seda päris niimodi, fant taas jääks, vaid ma ütleksin, see on fantaasia, on miinusmärgiga ja kindlasti negatiivne, sest et kui inimene viinaravil ega ta ei joo ja teine inimene leiab, et ta on viinaravil ja jooksis seda fantaasiat, ei saa päris fantaasiaks nimetada, vaid see on väljamõeldis ja, ja tõepoolest, mis põhineb sellisel negatiivsel fantaasial? Kas on tuttavad ka sellised terminid nagu ajalehe klatsid? Ja, ja mul on tunne, et ma tean sellest natuke isegi rohkem. Ma olen jälginud, kuidas tekib ajalehes Clazz, kuidas pärast maha võetakse ja kuidas see inimestele mõjub. Kas on tuttav ka selline termin nagu poliitiline klatši või kuidas, kuidas selline asi toimib või on olnud kas on olnud omal mingisugust kokkupuudet? Kindlasti Eesti ühiskond on nii väike, et kõik ju praktiliselt kõiki tunnevad ja ka poeetiline plats on kindlasti olemas. Ja võib-olla naftal lihtsustatult oleks näiteks niimoodi, kui kusagil ajalehes ilmub üks nupp, olgu see kasvõi mõni maakonna ajaleht et keegi kõrgemal postil olev ametnik või poliitik on mingisuguses situatsioonis niimoodi käitunud või midagi teinud. Mis on arvatav, kuid ei ole faktidega tuvastatud. Ja kui siis korras ka seesama sõnum käib läbi kõigi ajalehtedega kollase kirjanduse, siis võibki öelda, et see on niisugune ajakirjanduslik poliitiline klassik. Kas võiks väita, et Eestimaa ajakirjanduses on sellist platsi palju või on seda vähe, või on seda piisavalt? Ma usun, et meie ajakirjandus on väga heal tasemel. Meil ja iga arenenud maa ajakirjanduses on ilmselt sellist platsi, see võib ka olla täiesti tahtmata ja teadmata. Aga ma usun, et meil on seda päris piisavalt. Mida võiks üks tavaline Eestimaa inimene nüüd ette võtta selleks et, et sellist Clazzy nagu vähendada kas on üldse võimalik platsi kaotada inimühiskonnast? Ma usun, et klatši kaotada inimühiskonnast ei ole kunagi võimalik. Kui öelda, et mida siis ette võtta ja mida teha ja see on väga individuaalne ja ma usun, et siin on kõik vahendid selleks head, et ennast kasvatada ja mitte selle negatiivse vooluga kaasamine, olgu see siis kool või, või kristlik kasvatus või mida iganes, tuleb enda sisse vaadata ja öelda, et kas ma saan ilma klatsid ja kas ma saan teise inimesega sõbraga rääkida silmast silma otse aga ei levita oma selliseid võib-olla aeglaseid fantaasiaid, mis tegelikult võivad kellelegi väga palju haiget teha ja võib-olla isegi pahandust. Ma julgeksin väita, et platsil on ka omaette selline hingehoidlik joon tuleb üks teine inimene oma sõbra juurde ja ja südamest valab talle oma teksti kõige hullemat kirume oma kaaslase kohta ja lihtsalt soovivaid enim kuulatud ära. Kusjuures tegelikult on tegemist mingi Tema platsile ja kindlasti ta nii on ja mina mõtestatakse seda asja niimoodi lahti, et energia ei teki mitte millestki, vaid ta moondub ja kui on selline mingisugune ütleme, siis niimoodi alb energia inimesse koondunud ja see otsib sealt väljatulekut, siis kas ta tuleb mõne pahateo näol, me näeme, kui palju praegu on kasvõi olme kuritegusid või, või mingil muul sellisel ebatavalisel viisil. Ja Ma arvan, et kui selline väga suur negatiivne energia on kogunenud ja kui ta tuleb sellise Polaclazzy näol välja sõbra juures, siis see vast on veel kõige süütum väljund ja olgu sellel inimesel siis hingerahu, kui ta selle asja ära teinud. Öeldakse niimoodi, et iga inimene tunneb mingist asjast noorimat senikaua, kuni tal saab sellest küllalt, näiteks kui kellelegi maitseb väga frikadellisuppi, sööd päev kuu aega frikadellisuppi, siis lõpuks tal on tõeline küllastus, sellest frikadellisupist ei taha võib-olla vähemalt paar kuud ühtegi frikadelli toitu näha. Kas oleks võib-olla mõeldav kõige fantaasia või selline mitte reaalne idee, näiteks kui korraldada selline üle-Eestiline või miks mitte ülemaailmne klatšipäev, kus klatšinädal, kus kõik klatsivad ja siis lõpuks nad tunnevad, et okei, kui vastik see on, et temal on küllastunud ja nüüd ma enam ei taha seda. See on väga huvitav fant, gaasi, aga ma arvan, et see ei ole võimalik, sest ma liigitaksin tegelikult ikkagi Clazzy hoopis haiguste valdkonda ja tõmbaksin paralleeli võib-olla sellega, et et raske haigus, mida tuleb ravida ja kui inimene on saanud ta ravi, siis võib see muidugi ka temast saada välja ravitud, kuid mitte kunagi täielikult talle ikkagi jääb jälg ja see on nagu alkoholism, et kui ei ole neid väga soodsaid tingimusi ja keskkonda, siis inimene võib uuesti tagasi langetada, võib ka klatšida ja nii edasi inimest muuta ta selles osas on võrdlemisi keeruline, me saame teda parandada, aga vist ilmselt mitte täielikult, kui tal, see on sisse kodeeritud. Me jätkame, tahtsid peale seda muusikapausi raadio kahest stuudiost ja meie tänase saate otsingud alateemaks on tagarääkimine ja needmine. Kui raadiokuulaja soovi oma mõtteid avaldada kirja teel, siis kõik kirjad on teretulnud aadressil raadio kaks, Gonsiori 21 või ka vääriti telefoni teel kella 10-st viieni Eesti luterliku tunni numbril kuus 314 311. Niisiis tänase saate alateemaks rääkimine ja needmine. Stuudios on saatejuht Ain Leetma ja külaliseks on Tallinna botaanikaaia direktor Jüri Ott. Enne muusikapausi te rääkisite sellest, et klatsion mingil moel selline haiguslik nähe, kus inimene vajaks ravimist. Kuidas need suhtuda siis sellisesse olukorda, kus, kus me näeme, et meie ühiskonnas on piisavalt palju platsi ja ilma klatsita, äkki ta ei saa hakkama, ükski ühiskond lihtsalt eksisteerib seal. Aga kui nüüd see inimene, kes tuleb ravi saama, saate ravi saama kõige ehtsamad klatši arstide hulka, kas nemad oleks võimelised aitama inimest, kellel on selline haiguslik nähe? Sellele küsimusele on tõesti raske vastata. Meil on ja küll igasuguseid hinge ja, ja ihuarst ja nad leiavad igasuguseid moodusi, kuidas inimestega käituda, kuidas nende seisundit muuta, aga siin ma lihtsalt ei oskagi üheselt vastata, sest et ühiskond on tõepoolest haige mitte ainult klatši suhtes, ka, ka teised probleemid on praegu väga suuresti päevakorral ja Ma arvan niimoodi, et kuna me oleme Ühest väga keerulisest ühiskonnast läinud teisi üle ja see üleminek on olnud äärmiselt kiire ja edukas siis lihtsalt on palju selliseid nähtusid. Praegusel hetkel, millele lihtsalt ei ole aega nii palju pöörata tähelepanu kui peaks ja, ja sellepärast võib-olla ongi ühiskond nii päris selle sõna otseses mõttes haige kui, kui ka vaimselt vaimses mõttes. Aga on arvata niimoodi, et kui me selle raske aja üle elama ja inimese olemine põhineb peamiselt lootusel, siis ka need asjad lähevad. Paremaks tuleks nüüd tagarääkimise juttu juurest selle saate lubatud teise poole juurde, mille märksõnaks on siis needmine. Ma olen hea tuttav Paldiski linna koguduse luterliku koguduse vaimulik vaimulikuga. Tema tegelikult ma olen sellise loo, et paljuski on neetud linn. Tema oli tegemas jumalateenistust ja peale jumalateenistust tuli tema juurde üks selle linna elanik, kes on hirmul Paldiski linna pärast, sest Paldiski äraneetud linn ja Paldiski kohta on niimoodi öeldud. Ja tema usuks seda. Nüüd need mine on muidugi selline müstikasse kaldub asi ja tavaliselt on tegemist ka inimeste minu arvates inimeste enda fantaasiaga, mis sinna juurde läheb. Inimesed võtavad selliseid asju väga tõsiselt. Mis asi on needmine teie arvates ja miks inimesed võtavad need, mis niivõrd tõsiselt Ma usun, et needmine, kui protsess on ka tegevus, kas siis verbaalne tegevus või mõtlemine millegi-le või kellegile või nähtusele. Ja mõtlemine siis ikkagi jälle negatiivses mõttes dolla needuse all kellelegi needuse alla on väga raske ja ma usun, et siin on tegemist väga suure negatiivse energiaga. Kui me teame, et keegi inimene mõtleb meist halvasti või on meid ära neednud läheb meil väga palju energiat vaja, et sellest välja tulla ja vahel nõrgemad inimesed ei suudagi selle pinge alt välja tulla või selle negatiivse energialt ja nad peavad pöörduma siis kas kellegi tugevama poole, kas siis kiriku poole, mis on kõige õigem. Ja ma usun, et see on üks selline nähtus ühiskonnas, mis on tõepoolest põhineb mõistikalaga müstilisel energial, mis on läbi pikkade aastasada sajandite olnud. Tihti jääb tunne, et kui inimesed väidavad, et tegemist on mingi konkreetse needusega siis meediast kui sellist tegelikult ei olegi. Et mis annab inimestele sellise hirmu või miks inimesed võtavad seda niivõrd tõsiselt. Samamoodi võiks rääkida õnnistamisest ja inimesed ei võta sedavõrd tõsiselt, aga kui on tegemist konkreetset needmisega sellise halvema negatiivsema poolega, siis inimesed millegipärast usuvad sellesse rohkem kui, kui sellesse positiivses. Ka see on kindlasti õige tähelepanek ja ma arvan, et tegelikult on see sellest tulenev, et maailmas negatiivsed sündmused või situatsioonid või negatiivne energia ja purustav energia alati kutsub esile hoopis suuremat tähelepanu kui positiivne hea ja kurja võitlus, kus praegu on maailm olnud sellises tasakaalus, et Jaan suuremal juhul võitnud hea energia. Kuid Me näeme kaev tihtilugu, et seda väga suurt negatiivset energiat on raske taltsutada ja inimestel on alateaduslik hirm, kui ma kujutan ette, ürginimesed tundsid hirmu ja loodusnähtuste ees, täna osatakse paljusid asju seletada. Aga, ja kõik, mis on seotud negatiivsega negatiivse energiaga see inimeses kutsub esile väga tugeva vastureaktsiooni, ükspuha, on see valuaisting või negatiivne energia ajju, ütleme, seesama Neetmise näol. Ja ma arvan, et sellest ongi see tunnistamine hea soovimine. Võib-olla see on inimesel nii tavapärane, seda ta soovib seda head energiat ta tunnetab pidevalt ju meie ümber, sest inimesed oma põhiolemuselt on ikkagi head. Aga kui tuleb midagi negatiivset, siis selle reaktsioon on väga terav ja valuline. Tihtipeale inimesed kui rääkida needmisest, räägivad ka sellisest asjast nagu kirikuvandest ja siin on tegemist vale arusaama ka selles mõttes, et kus kirik mitte näha inimest, vaid et on pannud inimesed nii-öelda vande alla, see on selline vanem vanem termin, mida vanemas keelepruugis on kasutatud. Tänapäeva keelepruugis võiks selle kohta öelda lihtsalt kirikust väljaheitmine või kiriku liikmeskonnast välja tormamine mingisuguse eksiõpetuse õpetuse levitamise eest. Ja tegemist ei ole sugugi mitte needmisega selle sõna kõige puhtamaks mõttes, vaid inimeste soovitakse Kell iga võima igal võimalusel kirikusse tagasi võtta tema enda patukahetsuse läbija tunnistamise läbi, et see, mida ta on teinud, on olnud vale. Nüüd tänapäeval siin, Eesti ühiskonnas ja isegi siin Tallinnas on väga palju näha tänaval jooksmas Jehoova tunnistajaid, kes neavad inimesi ja on päris palju inimesi, kes on sellepärast probleemide ees ja nad on hirmunud, nad kardavad. Nad kardavad, Nende peal lasub tõesti mingisugune needus, mis häirib nende igapäevast elu. Kuidas lähtuda sellest, et need kristlased Jehoova tunnistajad väidavad, et nad on kristlased, et nad neavad ja mida sellistele inimestele öelda? Ma usun, et igas kultuuris on tagasilööke, nii ka kirikukultuuris, kiriku ajalugu on ju väga pikk ja kõik sellised tagasilöögid on millegiga hiljem ära seletatud. Kirikuuurijad on neid põhjendanud ja ma arvan, et praeguses avatud maailmas on ka Jehoova tunnistajate liikumine tegelikult sedasama. Ja agressiivne ja negatiivne energia, mis inimestele surub peale omi vaateid, omi seisukohtasid. See ei ole niisugune inimese rahumeelne jõudmine jumala juurde, vaid sundsituatsioon ja lähtudes isiklikust seisukohast, mina seda heaks ei kiida. Nende muusikapausi rääkisite sellest, et kui on tegemist eelmisega, siis üks abivahend inimesele, kelle peale on siis needus pandud või keda ära neelatud võiks pöörduda kiriku poole, et seal nagu ainukene õige koht, kuhu pöörduda ja tihtipeale inimesed seda teevad. Hiljuti on käinud minu juures päris paljud inimesed sellesama küsimusega kus neid on äraneetud. Ja ma olen täitsa kindel, et need inimesed tulevad kiriku juurde ka siis, kui neile ei öelda, et sa pead minema kirikusse, tähendab mingil põhjusel inimesed lihtsalt tulevad kiriku juurde. Nüüd see on nagu teatud sundolukord, aga minu küsimus tekiks sellest, et miks inimesed siis kirikusse tulevad. Vahel, et inimesed tulevad leidma lohutust kirikust, nad leiavad või arvavad, et kirik suudab sellest jagu saada. Esimene tasand on kindlasti see, et ükskõik kes meist ma mõtlen, meie ühiskonnast, on otseselt või kaudselt kokku puutunud kirikuga ja ta teab ikkagi, mis kirik on, milline see maailmapilt kirikus kirikust on, see oleneb tema kodust ja kogu läbi käidud eelnevast elust. See 50 aastat ei suutnud lõhkuda meie maailmapilti kirikust täielikult, olgugi et väga palju vedas viltu. Ja on ju niimoodi, et inimene tunnetab, kui tal on raske seda et ta peab kusagilt abi saama ja kirik on oma pika ajaloo vältel ikkagi olnud see institutsioon, mis on inimeste aidanud, olgu siis kas hingeliselt või, või ka puht materiaalselt, noh, ei ole palju vaja näiteks Tuua kas sõdade aeg või, või ka sellistel aegadel, kui olid rasked katkuajad. Ja Ma arvan, et see ei ole veel võib-olla jumala juurde jõudmine, kuid tunnetamine, et on midagi väljaspool ennast, kui ei suudeta endaga toime tulla, et kusagilt võib abi saada ja inimene on juba kord selline, et nii kaua kui ta otsest Abi vajamist ei tunneta. Ta katsub ise hakkama saada. Aga kui on käes viimane piir, siis ta teeb mingisuguse otsuse ja see on hea otsus, kui ta kiriku poole pöörduda. Vaieldamatult on see hea otsus ja seda ütlen mina, kui kiriku liige olles. Ma olen kuulnud tihti inimesi kasutamas väljendit, et tema küll jumala poolt äraneetud inimene või, või see on jumala poolt äraneetud rahvas kas on olemas tegelikult jumala poolt läbi ja läbi äraneetud inimest või äraneetud rahvast. Mina seda ei usu, et ükski inimene või rahvas oleks jumala poolt äraneetud. See lihtsalt ei saa niimoodi olla ja kui keegi seda ütleb, siis see võib olla kuidagi tema väärastunud maailmapildis ja ta ei ole aru saanud jumalast. Aga me ei saa talle seda pahaks panna, vaid võib-olla tuleb talle selgitada kogu tegelikku olukorda ja, ja rääkida siis, mis tegelikult on ikkagi ristiusu eesmärgid. Kas inimesed, kes arvavad end olevat ära veatud on siiski mingil moel ka enda fantaasia ohvrid? Ma usun küll, et nad on sellepärast, et esiteks nad on lasknud negatiivse energia enda sisse juba ja see negatiivne energia, mis on nende sees on siis Neil sellise negatiivse fantaasiapurske esile toonud ja sellest lihtsalt tuleb lahti saada, tuues midagi positiivset, helget ja, ja selgitada, et elu ei ole sellega lõppenud. Mul on tihti selline tunne, et tahaks nendele inimestele öelda, et, et needust isenesest kui sellist ei olegi olemas, et minu meelest ongi tegelikult tegemist mingisuguse fantaasiaga või vähemalt mingisuguse asjaga, mis ei oma mingit lõplikku kontrolli, ükskõik mis asja üle. Sama hästi võiks tulla keegi teine inimene oma tuttava juurde Öelda talle täitsa täitsa siiralt, et tead, ma ütlen, sa oled, sa oled loll inimene, ei hakka käima ja mõtleme, nüüd olengi loll, et teine inimene ma olen, ma olen loll ja ma nüüd ei teagi, mida teha, et ma olen abitu selles mõttes ja ma ei suuda selles seisus mitte kuidagi välja tulla. Et mina julgeksin väita, et need iseenesest ei olegi olemas, et see ongi nagu mingi fantaasia vili või. Ma usun ka niimoodi, et inimesed võiksid mõtelda ja teha endale selgeks, et elu on mingis rütmis ja Kanerge energial on rütmi ja kui me räägime, ütleme päevast, siis me võime ju ka öelda, et iga päev on väike elu ärkamist võib võtta sünnina ja ütleme, hommikut võib võtta värske noorusena uinumist, võib-olla väikse surmana, aga see on rütme ja uus päev toob uue rütmi. Ja tegelikult ka need mise juures on niimoodi, et kui on see negatiivne energia liiga suur, siis tuleb loota ja, ja leida, et, et tuleb uus energia ja saadakse sellest üle, ei tohi lasta endal negatiivseid fantaasiaid üle pea kasvada. See oli väga ilus mõte sellest, et et uinumist võid võtta väikse ärkamisena ja nii edasi Need teised mudelit, siis võiks selle kokku võtta niimoodi, et ka igat meerimist võiks lähiks õnnistusena, et näha siiski asja taga midagi helgemat, midagi ilusamat, seda enam, kui inimene tuleb veel kiriku juurde, siis vaieldamatult kirik pakub talle midagi sellist mis omab igasugust kontrolli veenmisele. Armas kuulaja, selline saade meil tuli, rääkisime taga, veetsime ja kui sul on soov ja oma mõtteid avaldada kirja teel siis on kõik kirjad teretulnud aadressil raadio kaks, Gonsiori 21 või ka telefoni teel tööpäeviti kella 10-st viieni Eesti luterliku tunni numbril kuus, 314 311. Aitäh härra Jüri Ott, tulemas siia stuudiosse aia jagamast, oma mõtteid tagarääkimise ja need mise kohta aitäh kuulamast, kutsumast raadiokuulajale teadmiseks niipalju, et järgmine nädal, kui meie saade eetrisse läheb, on algamas paastuaeg, siis on tuhkapäev ja siis räägimegi taastumisest ja paastumise kolmest põhilisest elemendist millest kuulame siis nädala pärast. Saade valmis koostöös Eesti luterliku tunniteenistusega.