Saade valmis koostöös Eesti luterliku tunniteenistusega. Tere tasemes raadiokuulaja kätte jõudnud, järgmine nädal, meie saateaeg on jälle algamas. Kell on tiksunud viis minutit üle süda ja jätkame oma saatesarja otsingud. Tänase saate teemaks, nagu eelmises saates lubatud on kutsunud. Selleks ma olen kutsunud siia stuudiosse Riigikogu Isamaaliidu fraktsiooni liikme Tunne Kelami ja Kaarli koguduse diakon Jaan Lepiku. Tere tulemast. Tere. Tere. Raasikule teadmiseks niipalju, et kui on soovi oma mõtteid avaldada kirja teel. Siin on seda võimalust teha aadressil Gonsiori 21 raadio kaks telefoni teel tööpäeviti kella 10-st viieni Eesti luterliku tunni telefonil kuus 314 kontserti 11. Niisiis teemaks kutsumus. Kuulnud, et tänapäeval räägitakse tihti just nimelt kiriku kontekstis kutsumisest ja meil on isegi kutsutud palvetama kutsumuse eest. Kirikuaastas on pühendatud isegi üks pühapäev. Ja ma arvan, et võib-olla päris kasulik selgitada alguses kuulajale kutsumuse tähendust, kuidas seda tajuda ja millised on sellega kaasnevad kohustused. Sana kutsuma sisetuleneb ladinakeelsest sõnast Mare ja mis tähendabki siis kutset. Aga sellel sõnal vokaare on kahekordne tähendus. 11, subjektiivne, teine objektiivne, mis kattuvad tegelikult erineva sõnaga kutse ja kutsuma sõna kutse all on mõeldud laiemalt, mida meid on kutsutud tegema teises tähenduses sõnast kutsuma on see juba rohkem spetsiifiline, tähendaks kreetsed, eriala või mida iganes. Teeme ka seda, et sõna kutsumus on peaasjalikult religioosne väljend mida kasutatakse, kasutatakse siiski mõlemas tähenduses. Tunne Kelam. Mis on kutsumas sinu jaoks? Ma mõtlen seda just ise ja ei suuda määratleda. Aga ilmselt ta seostub tõepoolest aru saama ka sellest, et inimene on kutsutud ellu jumala poolt ja et ta ei ela mitte iseendale. Võib-olla me saaksime katsuda määratleda seda ka vastupidise näol, kui kutsumust ei ole või kui inimene ise leiutab mingi pseudokutsumuse see on siis kas nautida elu või aga elus edasi, nii nagu oskad. Või kasutada seda olemasolevat momenti, mis on juba täitsa mõttekas idee. Nii hästi kui võimalik. Kas. Omandada mingi elukutse ja olla selles kasulik. Minul on olnud üsna segane seis vaatamata sellele, et ma näen üsna jah, pikka aega tegutsenud minu isa Ta oli jutlustaja ja luteri kiriku aseõpetaja lõpuks kordas mulle lapsepõlves ikka õieti seda kordasid teised kodus ja tema ja tädi ja vanaema, et ega sul ei ole muud üle kui oma jälgedes minna. Ja see kutsumuse Pakkumine äratas minus vastuseisu. Kuna see oli noore inimese loomulik mäss. Aga miks mina peaks tegema nii, nagu mu isa teeb? Kuigi meil olid isaga väga head suhted? Nii on tulnud, et ma olen õppinud ajalugu aga ei ole tegutsenud ajaloolasena olen tegutsenud entsükloppetestina ja poliitilise kommentaatorina ja siis iseseisvuse taastamise liikumises ja praegune kutsumus on kõige segasem või kõige raskemini määratletav. Sest oma õieti olla riigikogu liige, see tähendab teha absoluutselt kõike peaaegu ühestki asjast ära öelda, kõik on nagunii või teisiti ka sinusse puutub. Ja jällegi minu jaoks pidepunkt on ainult see, et pöörduda selgituse leidmiseks selle poole, kes meid on ellu kutsunud, kes meil on elu andnud, selle maailma loonud ja püüda selle koordinaatidel süsteemi järgi ennast paika panna. Ja siin on ka see õige proportsioonitunnetus isikliku ja, ja ümbritseva vahel. See tähendab, kui sa lähed oma isikusse ja isiklikes pürgimustesse, siis varsti oled oma kutsumisega ka kõrbemas. Sellepärast et, et sellega lihtsalt ei saa tasakaalu. Ja jällegi mingisugune võime probleeme teistega jagada ja püüda ka teiste heaks tegutseda. See on kahtlemata osa sellest laiemast kutsumusest. Janet Lepik, härra Tunne Kelami jutust, mul kerkis välja kohe küsimus, mille ma esitaksin solvugu vaimulikule. Kas on olemas inimest, kellel puudub kutsumus? Ma kardan, et mitte sellepärast, et ma ei tahaks sõna kutsumus üleüldse defineerida. Minu meelest on see teatud määral inimese sisetunne, sest teame seda, et, et mitte ükski inimene ei ole ei ole selliste eeldustega, mis viitaksid sellele, et kes temast lõppude lõpuks saada võiks. Väga kehvade kunstiannetega inimesest võib saada maailma tipp väga kehva kuulmisega, inimesest võib saada muusikavirtuoos ja nii edasi ja nii edasi. Inimesel ei puudu kutsumus juba ainuüksi sellepärast, millele viitas ka Tunne Kelam. Minu meelest väga vahvasti on see, et inimene on kutsutud elama inimesena ja see on üks esimesi asju minu meelest ja minu silma läbi. Mida üks inimene peaks tähele panema, kui ta selles maailmas elab, kõnnib, tegeleb, mõtleb, sööb, magab mida iganes. Nii et elada inimesena, see on juba üks kutsumus. Ja siiski ma kordaksin veel, et, et ei tahaks. Ta sõna, kutsumus mitte kuidagi kuidagi defineerida. Inimene sünnib siia maailma ja siis teatud hetkel teatud faktoreid arvestades teatud keskkonnas teatud ajamomendil tekitamast tunne, mille tõttu ta arvab, et see või teine või kolmas eluala on just mõeldud tema jaoks. Et selles saate kõige paremini oma asjadega hakkama. Et selle kaudu saab ta kõige paremini ennast väljendada. Kutsun kutsumus elada inimesena, ehk ongi võib-olla põhimine asi, kas sellisel juhul oleks kutsumas igale inimesele täpselt sama. Kutsumus elada inimesena kindlasti sama kui läheme mingisugustes eluvaldkondades, siis vaevalt, et. Aga siin on küsimus, et kas elada inimesena, kas me suudame määratleda täpselt, mis inimene tähendab, sest inimesele on antud nii erinevaid tähendusi. Me võime käsitleda inimest kui seda füüsilist keha, millel on võib-olla mingisugune psüühika ja mingid emotsioonid. Me võime käsitada inimest kui jumala loodud olendit. Kellel on, kellel on jumala poolt antud vaim elustab seda keha see keha nagunii laguneb muidu. Ja siin on ka seesama kutsumus, kas inimese kutsumus on süüa selleks elada või elada selleks, et süüa, elada selleks, et teha karjääri, elada selleks, et tunda rohkem lihtsalt füüsilist mõnu mitmesugustest asjadest, elada selleks, et olla teistest tähtsam. Ja siin me põrkame kohe nende ilusate piibli võrduste vastu, kus ka prohvetite öeldakse, kui nad nurisevad jumala vastu, mis oled sina, kus olid sina, kui mina maailma lõin. Ja sind pannakse inimene paika, mis on tema propot proportsioonid, võrreldes võrreldes sellega kes on eatu, kes on, püsib läbi ajastut. Ja selles mõttes kõige sügavamas mõttes meie kutsumus on kahtlemata ju leida taas kontakt jumalaga. Seep see on, ma tooksin siia juurde võib-olla teisest vaatenurgast ühe sellise lisanäite see on see, et et inimene ei teadvusta endale paraku ei ole üldse mitte mitte alati, et tal mingisugune kutsumus võiks olla, kasvõi kutsumus elada inimesena ja minu meelest see tekitab ühe probleemis on see, et et kardetakse enese käest küsida, mida ma selles maailmas pean tegema, need on needsamad läbi sajandite kestnud küsimused metafüüsika kohta, et miks ma siin elan, mida ma siin teen, miks ma siin olen. Kuid hoolimata sellest, et inimene seda enesele ei teadvusta, nagu juba öeldud, on inimene jumala looming ja talle on antud leida siis selles elus nii või teisiti oma koht. Ja võib-olla see oma koht ongi selle inimese jaoks kutsumus, kuigi ta ei üldse ei adu, mida ta teeb või, või, või kuidas ta elab, aga kutsumus on ta ilmselt sellegipoolest. Praeguses jutu järgi ma saan niimoodi aru, et kutsumus on konkreetne kutse, eks ole, mis tuleb siis ainult jumalalt. Anseni Tunne Kelam. Jah, no ma õieti oleks inimese võime, jumala kutse. On olemas, objektiivselt, ma usun mõne inimese juures võib ta olla selgem ja kes on jumalal mõeldud kasutada millekski nagu näiteks Paulus. Siis on need kutsed väga dramaatilised ja inimene lihtsalt, et ei saa midagi muud teha kui sellele järgida, jättes kõik maha või muutes täielikult omaenda eluplaani. Aga kui me räägime normaalsest tavalisest inimesest, siis muidugi minu meelest meie tarkus peaks olema see, et me teravdame oma tunnetust häälest häälestama, ennast kuulama, et mis võiks kutse olla. Ja kuidas me saaksime kõige harmoonilisem Alt elada enda ja ligimeste vahel sellist tasakaalu luues. Ja see võib muidugi toimuda igal elualal, inimene ainult, ja jällegi see oma vormilise või nagu selles maailmas nähtava kutsumusega leppimine või selle mõttekas arendamine seostub sellega, et kui, kui tõsiselt ma seda võtan ja jälle ja millises proportsioonis on see, see kutsumus ütleme maailma käiguga. Et ei tekiks liiga suurt ebakõla ja siin on alati see inimliku isekuse ja endassesulgumise probleem, mida ma rohkem hakkame endale keskenduma. Seda vähem järgima ilmselt seda kutsumust sõna tõelises mõttes ja seda vähem suudame kasu tuua ka ühiskonnale. Aga muidugi jällegi on, eks ole, teine äärmus on kasvõi juba kristluse algaastaist tuntud erakud kes, nagu kel puudus üldse mingi kutsealane tegevus või kes sellest loobusid, läksid koopasse kõrbesse ja ometi nad tootsid seal sellist vaimset energiat ja avasid sellise sellise intensiivse otseühendustee jumalaga. Et see ilmselt ületas igasugused muud meile arusaadavad kutsumused. Me jätkame siit raadio kahest stuudiost oma saadet, otsingut ja tänase saate alateemaks on kutsumas. Stuudios on saatejuht Ain Leetma, Riigikogu Isamaaliidu fraktsiooni liige Tunne Kelam ja Kaarli koguduse diakon Jaan Leppik. Kui kuulajale soov avaldada arvamusi, mõtteid või teha ettepanekuid kirja teel, siis on oodatud kõik kirjad aadressil raadio kaks, Gonsiori 21 või siis ka telefonitsi tööpäeviti kella 10-st viieni Eesti luterliku tunni telefonil kuus 314 319. Härra Tunne Kelami jutust ma sain enne muusikapausi aru sellest, et kutsumus on selline asi, mida peab võtma tõsiselt ja ma nõustun sellega 100 protsenti. Aga kui nüüd on inimene, kes püüab oma kutsumast võtta väga tõsiselt, mida ta peab tegema selleks et teada saada üldse, mis on tema kutsumus. Jaaniat läbi raskeid küsimusi esitada. Ain, pole viga, sa oled vaimulik, sa pead kokku puutuma inimestega, kes esitavad selliseid küsimusi selle kirikus. Jah. No selle kohta ütleksin seda, et et seda või sellele küsimusele oskab vastata see inimene, kes on enesele selgeks teinud kõiki teda mõjutavaid faktoreid, ühiskonda, keskkonda, peret, et miks mitte ka grimaatilisi tingimusi, mida iganes arvestades, et mis tema kutsumus on, kui ta on selle selgeks saanud siis on tema elu läbi, siis on tema elu läbi, siis ta siis ta võib-olla oskab vastata, kuid kuid huvitav on selle asja juures see, et inimene muutub kogu aeg. Ja miks mitte. Jumal võib esitada inimest vastaval momendil ära kasutades, nii nagu professor Evald Saag ütles mõnusalt, et jumalal on oma programm küll ta teab kuju, kus, kus kivi all vähid, see tähendab, et küll ta teab, milliseid inimesi milleks kasutada. Kui näiteks üks inimene on teatud ajahetkel saanud kutsumuse Ta kunstlikuks seemendajaks, siis võib-olla ta teeb seda tööd suurepäraselt ja hästi, tal on selleks eeldusi ja nii edasi ja nii edasi. Kuid ühel hetkel Vaatamata oma sisetunde kaudu ja teda mõjutavate faktori faktorite kaudu hoopis teistsuguse, teistsuguse aru saama, teistsuguse nägemise tal lähevad otsekui silmad lahti ja ta mõistab, et oioi see, mida ma nüüd seni olen teinud, see ikka päris minu kutsumus ei ole, vaid et tegelikult ma peaksin siiski olema astronoom. Ja, ja selles suhtes on inimesi hingehoidlikult väga raske aidata, kui nad on omadega kimpus, see tähendab, et nad on teinud ühte asja teatud aja jooksul, nad on leidnud oma sisetunde ajal, mis talle jumala poolt antakse, et see on nende kutsumus. Kuid ühel hetkel nad näevad, see seda ei ole ja siis võib juhtuda inimese murdumine või mida iganes. Ja siis tuleb otsida teid ja võimalusi leidmaks inimese tegelikku soovi, tegelikku tahet või juhtida see inimene mõtlema nendele küsimustele, mis aitaksid teda ennast, sest põhimõtteliselt ka vaimulik ei ole arst sõna otseses mõttes, nii nagu meie seda teame, et kui neer on paha, siis ta lõikab neeru ära ja asendab kunst neeruga. Ei, vaimulik on pigem ellu kutsutud ka selleks, et juhtida inimesi nõnda kaugele, et nad suudaksid ennast ise aidata. Ja ka vist üldiselt inimese saatus on see, et ta on otsija läbi elu, kuna on meil, on ka selge, et see kehaline elu ei ole püsiv ega absoluut. Ta on üks etapp meie vaimsest rännakust. Ja muidugi ma olen nõus, et esineb selgeid kutsumusi, kus inimesel on teada, mida ta teeb, ta tahab seda teha, ta tunneb sellest ise rõõmu ja on kasulik teistele. Ka enamikus vist ikkagi inimene peab leidma selliseid kompromisse või tasakaaluhetki enda eelduste ja võib-olla selle vaikse häälega või ka ümbritseva elu pakutud võimaluste vahel, mis oleks mõttekas lahendus. Ma tulen selle juurde tagasi, ma ei oska ütelda, et minul oleks selge kutsumust. Ma olen üritanud mitmesuguseid asju ja võiks ehk leppida isegi sellega, et eri eluetappidel on mul olnud erikutsumused. Ja. Lõpetasin ajaloolasena, aga ma ei saanud töötada või minu kutsumus, eks ilmselt polnud töötada nõukogude ajaloolasena, sest see oleks tähendanud ajaloo võltsimist. Teatud hetkel. Kui mulle tehti ettepanek, et kirjutada ÜRO-le 25 aastat tagasi üks memorandum Eesti olukorrast ja taotleda vene vägede väljaviimist ja vabasid valimisi siis mulle tundus mõttekana, see võis olla lootusetu ja absurdne, aga see tundus mõttekana. Võib-olla minu jaoks see määratlus on just see, et kui sul on teatud eeldusi, mitte et sa selgelt seda tunnetaksid, aga kui sul on teatud eeldusi midagi teha ja siis sa näed, et kedagi teist tegemas ei ole, see annab mingisuguse kindluse, et hästi siis mina kõigi oma puudulikkuse juures püüa seda teha, kuna tõesti teisi ei ole, aga asi on tõsine ja vajab tegema, siis on järelikult mulle asetatud ülesanne ja siis mulle asetatud ülesanne ja ma isegi ei suuda, mul ei ole võimalik mingeid pikemaid programme teha. Näiteks sellesama 25 aastat tagasi alanud iseseisvust taotleva liikumisega ei olnud võimalik mingeid programme teha peale üsna tõenäolisi arvestused, sellisesse tegevusse kuulub tagakiusamine ja enne vangi minek mis minu puhul istunud, aga, aga ikkagi jaa, kindlasti kutsumuse juures on oluline ka see, et sa ükskõik, millisel alal sa parajasti tegutsed püüad seda tegevust mõtestada. Püüad näha tema loomingulist elementi või tema kasu teistele inimestele. Näiteks ma peaks ütlema, et 10 aastat minu formaalseks kutsumiseks oli ka koristamine. Ma olin 10 aastat TÖÖ valvur ühes kanakasvatus sovhoosis Tallinna lähedal ja minu kutsetöö hulka kuulus see, et ma tulin peale tööaja lõppu sinna ruumidesse ja poolteist tundi koristasin põrandaid, pühkisin põrandaid, patsi märja lapiga üle. Sööklaruumid, kõik muud ruumid. Ja ma pean ütlema, et ma tundsin sellest niisugusest mitte naudingut, aga täiesti rahuldust, sest see on midagi sellist, millest tõesti võib rõõmu tunda. Kui sa näed korratuid musti ruume ja pärast suudab need puhtaks teha ja kenaks, sa tead küll, et see muutub ka, see on meeldiv, see on vajalik ja seal. Kas kutsumus on midagi sellist, millega nad mööda panna ja kui, siis kas oluliselt määrab ka inimese õnnelikkuse või, või rahuloleku tunde või ütleme mingisuguse eesmärgiga see kuidagimoodi takistab inimest saavutamaks seda eesmärki, mille ta on endale seadnud. Juhul kui ta paneb oma kutsumusega mööda. Ma arvan, et jumala objektiivse kutsumusega ei ole võimalik mööda panna. Küll aga tähendab, mida sa mõtled arratiivse kutsuma seal, noh, see on see, et jumal on igale inimesele andnud oma ülesande selles maailmas ülesande Ülazansaavutamaks mile pühaduse saavutamaks kas või kas või tähendab jah, sellist transendentset olu, kui lubate seda nimetada või, või siis õndsust, nii nagu kristluses seda kristluses seda räägitakse. Küll aga on inimesel võimalik mööda panna ja see on üks suur häda minu meelest vähemasti noh, selles selles ühiskonnas praegu, kus me siin elame Eestis aastal 1997 ja see on see, et inimesed on harjunud küll otsima Nad on oma olemuselt otsijad, nagu ütles Tunne Kelam. Aga nad rabelevad liiga, see tähendab, et nad Raplevad ühest servast teise, nendes puudub stabiilsus ja võib-olla see möödapanek kutsumuse puhul ongi selle stabiilsuse kaotajaks olnud ja see tuleneb sellest, et inimesed ei oska enam kuulata. Nad ei oska kuulata 11. Ja nad ei oska kuulata ka jumalat, kes neile ütleks teiste inimeste kaudu, mida neil teha tuleks. Siis nad panevad küll mööda Me jätkame jällegi siit raadio kahest stuudiost ja jätkame oma saatesarja otsingud. Tänase saate alateemaks on kutsumas. Stuudios on saatejuht Ain Leetma, Riigikogu Isamaaliidu fraktsiooni liige Tunne Kelam ja Kaarli koguduse diakon Jaan J. Lepik. Kui raadiokuulajal on soojem omantid avaldada kirja teel, siis on oodatud kirjad aadressil raadio kaks, Gonsiori 21 ja ettepanekud ja arvamused on teretulnud ka telefoni teel tööpäeviti kella 10-st viieni Eesti luterliku tunni numbril kuus 314 311. Niisiis me räägime siin saates täna kutsumisest ja ma tahaksin nüüd esitada, enne, kui ma tulen küsimusega lagedale kutsumuse kohta sama, mille on edasi andnud püha üleilmne kirik, ehk siis roomakatoliku kirik ja roomakatoliku kirik räägib tegelikult kutsumast kutsumusest hoopis laiemas mõistes üldiselt rääkides kutsuma, sest on jumalannad igale inimesele kutsumuse saada pühaks, nii nagu jumala isand üha saagi täiuslikuks, nõnda nagu teie taevane isa on täiuslik. Ja see kehtib kõikidele inimestele. Nad räägivad kutsuma, sest ka neljal erineval ütleme viisil või neli erinevat kutsumuse vormi, mida inimesed on siis kutsutud tegema ja, ja iga inimene siis peaks välja selgitama, milline konkreetselt nendest neljast laieneb talle. Ja nendeks on siis välja toodud religioosne elu ehk siis mungad ja nunnad. Ordude liikmed on ära toodud ka preestri kutsumus on ära toodud perekonnaelu kui üks õilis pühadusele ja on ära toodud ka üksikelu ja kõik muud. Et kas siis töötada autojuhina või töötada vaimulikuna. On siis, eks ole, vahendid, mida me peame tegema selleks, et välja elavdama kutsumas. Kuidas kommenteerida neid erinevaid kutsumuse vorme? Mis ongi üks üks väga-väga praktiline ja mitte mitte ambitsioonikas pakkumine, et on, on skaala mis on erineva raskusastmega, see on nagu ütleme, me tahame, kui siin oli juttu, et inimene peab saavutama täiuslikkuse, siis on erinevaid viise, kuidas jõuda ühe kõrge mäe tippu, mis on juba teisel pool pilvi on võimalik valida, laugem-d on võimalik järsult mööda nõlva isegi nööri otsas, kuidas püüda üles minna. Ja see on väga tüüpiline ja loomulik, et maailma suured religioonid teevad just, määratlevad sellised erinevad teed inimeste jaoks vastavalt nende võimetele, aga nii, et igale ühele on see mõeldav. Mulle tuleb meelde näiteks üks minu minule hinge lihtsalt väga lähedal inimesi. Kuulus India usu-uuendaja ja vabadusvõitleja Niibekananda kes väga hästi sünteesis India vanu usundeid ja kristlust püüdis need lahendada ja temal samuti näiteks tal on huvitavad näited, kus üks joogi, kes elas metsas, oli just nagu väga kõrgele vaimsele tasemele jõudnud. Äkki ta saadeti linna ja öeldi, et minema mine, õpi, õpi ühest lihunikust, kes oli ka räpane elukutse Indias ja siis meelekan anda, näitab hästi seda, kuidas, kuidas lihunik suutis sellele haritud ja vaimselt arenenud joogile anda väga tõsise õppetunni sellega, kuidas ta hoole ka jumalat pidevalt austades oma igapäevast tööd teeb. Kuidas ta täidab kõiki oma kohustusi oma perekonna suhtes, kuidas ta jumalat armastab. Ja see on seal sama lugu, et minna väga järsku teed intensiivset teed toob sageli kaasa selle, et tekib vaimne kõrkus. Kuna ma olen juba teistest nii palju eraldunud siis see on üks üks kõige ohtlikumaid inimese pat üldse, kui sa arvad, et ma olen juba küllalt hea ja teised ei ole nii head. Ja selle tõttu tasub alati muidugi need kutsumusi võrrelda. Aga üks, üks ühine teema läbiv läbiv niit ikkagi mulle tundub, on see mis edendab harmooniat elus, see tähendab just ligimesele tähelepanu osutamist, mõtteka, töö tegemise püüdlust, vaimset tasakaalusideme, pidevalt sideme otsimist, oma loojaga, elu mõtestamist, kõik see on hea, see viib meid edasi ja kujundab järjest paremini meie kutsumust. Sest igaüks peab ju mingisuguse mõtte oma elus leidma, muidu tema elu muutub absurdseks või väga ohtlikult tasa, kaalak tasa kaalutuks. Ja kõik, mis on sellele harmooniale vastu ja muidugi kõik, mis meid eraldab või viib kaugemale jumalast, ükskõik millised harjumused või, või kenad tegevused, nende võiks olla, need jällegi on niisugused, mida peaks püüdma. Vältida Jaan, ma tulen sinu juurde küsimusega, et kas kutsumus koosneb inimese tahtest ja võimest ütleme tahe, mis on antud jumalalt inimesele ja ütleme siis, inimene, tahe, inimese tahe, kui siiralt soovib midagi teha ja tal on ka võime seda teha, võimlemistuleb samuti jumalat. Kas võib samastada tahet ja võimet koos just nimelt kutsumusega, et vot see on see, mida ma tahan teha, ja mul on antud selleks ka võime, järelikult sanga kutsumas on see nii. Ma arvan, et see ei ole alati nii Sellepärast, et nii nagu me teame, ristiinimestena asetseb igas inimeses olemuslik soov mitte teha nii nagu jumal tahab, vaid teha nii, nagu ma ise tahan. Kui ma esitasin selle küsimuse, siis ma pidasin silmas seda, et inimese moraalsed normid on absoluutses kooskõlas, mis on noh, peaaegu et võimatu, aga küllalt lähedases kooskõlas jumala poolt ette kirjutatud määrustega sel juhul, kui inimese tahe ühtib jumala tahtega ja kui ta on selle äratundmise saanud, siis iseenesest mõista loomulikult. No sellepärast, et vargal võib-olla tahe varastada ja ideaalne võimega seitsme lahti muukida, aga ma ei usu, et see oleks selle inimese kutsumas. Tähendab, ma ei arva, et marga puhul näiteks Vargus on ju ühiskondade struktiiv või noh, tähendab ühiskonna destruktiivne element ja ma ei usu, et jumal tahaks ühiskonda lõhkuda selle tõttu, et ta kutsub ellu, vargaid. Ma ei taha. Miks on kutsumuse väljaselgitamine inimese elus oluline, kas ta on üldse oluline? Ta on oluline selle võrra, kuivõrd inimene peab oma koha selles ühiskonna struktuuris leidma, sest vastasel juhul on väga suur oht jääda hakkmasina vahele ja kui inimene ei teadvusta enesele, kes ta on ja mida ta siin elus teha tahab, siis mida siis peaks inimene peale hakkama või või kesta siis selles ühiskonnas, oleks ta ilmselt muutuks üsna kiiresti selliseks halliks osaks heidikute või ühiskonna heidikute massis. Ja see ei ole inimesele mitte hea. Minu meelest. See on lihtsalt inimesele eksistentsiaalselt vajalik, lähtudes sellest, et inimeste eri eristab kõigist muudest olenditest see, et tal on mõistus, on südametunnistus. Ja tal on kujutlusvõime, mida ilmselt loomadel ei ole. Aga inimese nii hästi võimalus kui ka Leedus on see, et juba sündides peale. Me võime kujutleda, et me sureme. Me teame seda, et meie elu on paradoksaalne sünd tähendab surma valmistumise algust ja kõik see tekitab täiesti absoluutse vajaduse elu mõtestada, elu enda jaoks. Seletada, miks me siin oleme, mis on siis meie ülesanne, kui me elu on piiratud paratamatult, ja kuidas me siis oma elu kasutame selles piiratud ulatuses. Niiet kutsumus kuulub just nimelt siia Nende kõige sügavamate elu kategooriate juurde ja jällegi, kuidas nüüd keegi kutsumust, mis vormista leiab, see on väga individuaalne asi. Selle võiks kokku võtta siis lühidalt, sõnades, mida kogujana edasi andnud, et sa võid noh, teha kõike, mida sa tahad. Aga pea meeles, et kunagi sul tuleb nagu sellest vastust anda ja kunagi tulevad kätte need päevad, mille kohta sa ütled, et need võib-olla ei meeldi mulle ja mis iganes sa tahad, tee aga, aga alati ei ole ju kõigest kasu. Nojaa, seda ütles Paulus, et ma võiks teha kõike, mida ma tahan, aga mul ei ole sellest lihtsalt kasu ja ja ma arvan, et see on nii mõnusalt, nii lihtsalt targa mehe poolt inimestele väga mõistetavalt edasi anda. Tõtt. Et saaks näiteks seda kasutada ükskõik milline inimene juhtnöörina. Ajaloos me võime tuua väga eredaid näiteid selle kohta, kuidas inimesed on väga kindlale, väga teadlikud sellest, mis nende kutsumus ja tegelikult minu arvates kutsumus ei olegi, selline asi, mis peaks olema nagu elu nagu meelakkumine. Et kui vaadata Kristuse maapealset elu ja tema tema kannatust ja ristisurma, siis oli ju selle aja kohta ikka meeletu piin ja õuda mõnitamine ja Kristus, kelle läbi eks ole, inimene on siis saanud oma kutsumuse saada pühaks. Saaks või pärida igavest elu, eks siis ei saa ka meie kutsumuse väljaelamine olla tegelikult mingi meelakkumine ja noh, ma ei tea. Neid näiteid võib tuua tegelikult meeletult palju, aga inimestele andmast kõige eredamad just nimelt tuntumad pühakud, nagu Püha Nikolaus, kelle täht ajame nüüd siin mõned päevad tagasi just pidasime ja Püha Franciscus näiteks aktsiisist ja nii edasi ja nii edasi, Püha Benedictus. Kuivõrd on nüüd inimene võimeline põgenema oma kutsumisest? Kuivõrd on inimene võimeline põgenema oma kutsumuse eest? Eks ta sõltub muidugi asjaoludest ja sõltub sellest, millise ta oma kutsumuse leiab olevat. Seda on küll raske kujutel, aga ma arvan, et et see põgenemine on võimalik ja väga paljudel juhtudel isegi vajalik. Ning loomulikult on ta raske, sellepärast et kui inimene tunneb eneses näiteks kutsumust, ütleme vana testamendi prohvetite näitel et tema peab olema prohvet, siis ausalt öelda, ega keegi sellist ametit eriti kanda ei tahaks astet ta teab, mis teda ees ootab, tantsida, näinud teda ootab ees. Äärmine ebapopulaarsus, ükskõik siis, kellele ta prohveteerib, on see kuningas, Eesti vabariigi president või või raadio kahe peadirektor, tähendab, selles selles suhtes on kreemi, sest ega inimene ei taha endale reeglina vabatahtlikult kannatusi võta, ta teab, need on ebameeldivad, need ei anna talle rahulolu, need ei anna talle naudinguid. Need ainult muudavad ta selliseks agressiivseks tekitavaks stress ja kes tahab, lõppude lõpuks seda. Sellisel puhul? Ma arvan, et see ei ole mitte ainult prohvetitega nõnda, aga see on ka muudel elualadel mõnede ametitega sellisel puhul lihtsalt inimene hakkab sellest põgenema ning hull on, kui ta võib kasutada või hakkab kasutama selliseid vahendeid, mis muutuvad ühel hetkel äärmuslikuks. Näitena suitsiid. Nii et saab põgeneda küll ja teeb seda mõnikord. Minu meelest on Tänapäeval eriti põgenemine kutsumuse eest on üleüldine nähtus, toimub meeletu põgenemine, kohati paaniline põgenemine, põgenemine sellepärast, et kutsumus seostub meie elu põhiväärtustega ja vajadusega elu mõtestada, leida talle siht ja inimesel tee omane tänu oma füüsilisele poolele, püüd kergema vastupanu teed minna vooluga ah kaasa minna ja tänapäeva massimeedia ja kogu massikultuur annab võimsad vahendid ja vabandused, miks vooluga kaasa minna võib elada elu 20. eluaastani ja siis arvusta arvutada, et näiteks neli aastat sellest on peidetud teleekraani ees vahtides illusioone, mingit pinnapealset vahtu, kus tegutsevad kriipsujuku, mitte tõelised karakterid, vaid lihtsalt niuksed, koomiksite paari kriipsuga joonistatud inimkujulised olendid ja me läheme selle illusiooniga kaasa ja kutsumust ei ole just nagu kuskil. Võime muidugi lohutada ennast sellega, et keskajal ja varem olid asjad selgemad, sest inimestel ei olnud nii palju isiklikult valida, nad pandi paika oma seisuste järgi. Käsitöölise poeg õppis sedasama ametit ja tegi seda enamasti hästi. Tal ei olnud palju valida, isegi mitte oma riiete moodi. Käsitööline töölise kombel riides ja rüütel käis rüütli kombel riides ja täitis erikutsumust. Ja just praegu, minu meelest on see kabuhirm, see põgenemine elu tõelise olemuse eest üks moodsa maailma kõige rängemaid probleeme. Siin oli juttu, et Kristus kannatas kohutavalt ja jällegi me läheme selle pinnapealset tunnetuse teed, et füüsiline kannatus ja füüsiline heaolu on kõige tähtsamad asjad, mille vastu kogu kogu usundilugu räägib väga selget keelt. Mulle tuleb praegu lihtsalt meelde üks. Krist tuse litaania katoliku kirikust, mis lõpeb tema kannatusi ja surmaga. Aga kaks viimast on nimelt halasta meile oma rõõmu pärast ja halasta meile, oma auhiilguse pärast tähendab just Siinasele kutsumuse tõeline tasakaal, eks ole. Mitte kannatus pole tähtis, vaid mõtestatud kannatus, mis tingimata toob kaasa uskumatult suurema rõõmu kui see, kui sa oleks oma nahka hoidnud ja püüdnud, eks ole, normaalse inimese elu elada, nagu Kristus oleks võinud. Teha ma arvan, et jah, selles suhtes on Tunne Kelam il täiesti õigus. Toon välja selle, et kutsumus on seotud isiksuseks olemisega ja minu meelest on praeguse Eesti ühiskonna puhul suur isiksuste defitsiit. Kui oleks isiksusi, kes on oma kutsumuse selle selgeks teinud, oma tegevuse selles maailmas siin mõtestanud, siis ma ei usu eriti, et oleks väga palju neid inimesi, kes näitaksid riigikogu peale näpuga ning ütleksid, need on ju lollid. Nad ei tea ju midagi. Seal selline inimese alateadlik hirm varjata oma isikut gsusetusse tähendab jätta seda mida tal ei ole, kuigi tema alateadlik soov seda omada, aga ta ei ole selleks lihtsalt mitte midagi teinud, sest tal on mugavam minna kaasa ükskõik millise suurema massivooluga, kus ta ise ei pea mõtlema, kus ta ise ei pea otsuseid vastu võtma, vaid mass teeb selle tema eest ära. Sellepärast on tekkinud kaasaegses maailmas nähtus nimega konsumerism näiteks ja, ja muud sellised taolised massi massi saab juba mingisuguse sotsiaalse kihistuse ja klassina väga eredalt välja tuua. Ja inimesel, kes ei ole püüdnudki tahta leida oma kutsumust, ta ei saa kunagi isiksuseks ja see on probleem. Kutsumus on siis üldiselt kokkuvõttes kutse jumalalt inimesele ja see kutse on antud igale inimesele, mitte keegi, ka seda kutsumast välja elama teise inimese eest, selles mõttes on kutsumast unikaalne, sest jumal omanikaalsuses annab igale inimesele konkreetselt ühe kutsumuse, milles inimene peab välja elama. Ja ma tean ja usun seda, et eriti meie Eesti ühiskonnas paljud inimesed põgenevad oma kutsumuse eest. Ja ma tean ja usun seda, et Eestimaal võiks olla rohkem preestreid. Eestimaal võiks olla rohkem korralikke perekondi, Eestimaal võiks olla ka munkasid ja nunnusid. Nii et tasub mõelda selle üle, mis on minu kutsumus ja mida ma pean selleks tegema, seda kutsumast välja elada. Sest üks pisikene viga iga inimese kutsumuses tähendab väga suurt viga inimese lunastusest. Aitäh olemast Tunne Kelam ja Jaan Leppik siia stuudiosse, et natukenegi mõlgutada mõtteid teemal kutsumas, armas raadiokuulaja. Sellega me piirdume tänaseks, võib-olla on sul mõtteid, arvamusi, ettepanekuid, siis on neid võimalik avaldada kirja teel aadressil raadio kaks, Gonsiori 21 või ka telefoni teel tööpäeviti kella 10-st viieni Eesti luterliku tunni numbril kuus, 314 311. Kohtume taas nädala pärast ja siis on juba teemaks. Saade valmis koostöös Eesti luterliku tunniteenistusega.