Tere õhtust, eetris on Eesti Raadio Tartu stuudio nimi on Mare Pihlak ja algavasse luterlikku tundi olen ma täna kutsunud ühe selle kuu juubilari pastor karlaante, kes käesoleva aasta teisel oktoobril astus oma elude 70.-sse aastasse Karl Anton elanud ja töötanud kaheksas riigis kolmel kontinendil. Et aga selle 70 aastat tagasi Elva lähedal sündinud poisslapse elu on teda kodust kaugele viinud et suure osa sellest võõrsil elatud ajast on Karl laante teeninud Lõuna-Ameerikas, siis alustaksin seda saadet ladinaameerikaliku muusikapalaga. Mul on rõõm teile selle jutuajamise läbi tutvustada, härra Karl looted, kelle elus võib-olla ehk kõige enam imponeerib mind see, et tegemist on olnud väga aktiivse eluhoiakuga inimesega. Te olete töötanud pastorina õppejõuna, olete ise elus palju õppinud. Olete olnud tegevajakirjanduses, tilt on ilmunud väga palju kõnesid, artikleid, ühesõnaga teie elu on olnud väga töine karlaante, millist perioodi teie oma elus võib-olla ise kõige enam esile tooksid? Ma mõtlen, et mul on võib-olla kolm niisugust perioodi ja muidugi ma olen pastor, eks ole, luterlik pastor ja see on ükstaskõik, mis ma olen teinud, see on ikka minu jäänud ja tavaliselt ma olen ikka jumalasõna kuulutanud saksa mentaat, mis veel ei olnud, kui ma olen ka teistes selles saadetes, aga võib-olla siis teiseks nagu tähtsaks elualaks on mul rahvusvaheline poliitika olnud, kuna mul on ka riigiteaduse rahvus, poliitikaeriala magister peale usuteaduse magistrikraadi ja, ja see selle suhtes ma olen tegutsenud siis Lõuna-Ameerikas ja samuti olin Ameerika hääle eestiosakonna juhataja 1979 kuni 88 ja samuti ma ütleksin, kus ma võib-olla inimestele kõige rohkem hääd olen teinud, see on Peruus, kus ma admin, sleidisin USA valitsuse, USA kirikute abi umbes 100-le 1000-le inimesele aastas. Ja seal ma tõesti nägin, kuidas võib-olla need inimesed, kes said seda abi ja kooli ja nii edasi, et tõstsime selle ühiskonna võib-olla 400 aastat ajaloost ülespoole. Aga kui te võtate nüüd ajas aastaid tagasi ja tuletate meelde selle hetke, mil teie tegite oma elus selle valiku ja otsustasite õppida teoloogiat. Välis-Eesti pastor ja helilooja ja muusik Kaljo Raid on öelnud, et see on üks murerohke ja tagasihoidliku sissetulekuga elukutse. Teie ometigi valisite sel Ja võib-olla selles, nagu on mõjustanud pinud professor Elmar Salumaa, kes oli minu usuõpetuse õpetaja usuõpetuse õpetajat Treffneri gümnaasiumis ja kelle juures ma käisin Otepää tiriklas Otepää koguduses leelis viimasel sõjasuvel 44. aasta suvel ja tema mind selle pääle juhtisime tähelepanu, et mul võib-olla varem oli mõte õppida juristiks või agronoomiks ütleme, maa päritolu, enamikus minu sugulasi, kas olite agronoomid või juristid ja kuidagi need eeskujul mul oli see mõte, aga siis Saluma pani mind mõtlema usu teadvusele. Aga, aga tegelikult mul oli ka teatud usulisi kogemus sõja ajal, kui ma olin nagu. Professor tilligi ütleb see siit Limittle pirielamus, kui inimene nagu surmaga vastamisi ja siis mõtleb rohkem jumalale õigemale usuõpetust, õpetaja, teadlik piiblist ja nii edasi, aga võib-olla isiklikult mul ei olnud see nii veel tähtis olnud, aga just sel momendil jumal muutub äkki tähtsaks ja see oli väga oluline, et ma otsustasin usude teadus õppida. Mul on neid õige, mitmed on ta üldse tähtis, oli see kõige esimene ja see oli niimoodi, et ma esindades oli saksa okupatsiooni ajal ja meid saadeti Eestist, Saksa kultuurinädalale, Saksamaal tarstatis seitse gümnaasiumi õpilast ja mina esindaja Tartu linna ja Palm õpetajat. Ja kui me olime seal kultuurinädalal, meid pandi või mind pandi kahe naistearste juurde korterisse, see oli viiekordne kivimaja kõige kõrgemal korral ja äkki öösel 12 olime tulnud ja ma magasin väga lastesse, magasin. Need arstid ajasid mind üles ja olid Need, valguspommid olid ja pommitamine juba käis ja kiiresti nad sundisid mind või kohe läheksid keldrisse ja võib olla pool minutit minut pärast seda, kui sinna sain. See maja oli selle keldri pealt Lusudeks ja me ei mõtlesime, et me üldse sealt välja saanud ja, ja mõned arvasid gaasiva vingu, midagi tuli ja seal ongi meie nappu augud ja enamikus olid naised ja lapsed, mõni vanamees ka umbes 20 inimest ja, ja mina ühe teise eesti poisiga teadmatuse olukorras ka väga hästi saksa keelt ka ei osanud, kõigest ei saanud aru seal ja nendelt seal just mõte läks jumala pääle ja, ja palvetamine ja, ja nii edasi. See just on see piirielamus, mis mulle see tähendab jumala väga relevad isiklikult tähendusrikasteksti. Te olite siis veel Treffneri gümnaasiumil õpilane. Kas on ka teistest Treffner lastest saanud kirikuõpetajaid? Mul praegu küll ei tule meelde, mis Treffner gümnaas usuõpetus suhtes võiks ütelda, et see usuõpetaja relva Salma oli väga eriline usuteadlane ja õpetaja väga populaarne. Tavaliselt õpetajad ei ole kõige populaarsemad õpilaste hulgas, aga tema oli tõesti teda respekteeriti ta ja ta oli ka väga huvitav õpetajat oskas väga huvitavaid näiteid tuua ja kohe need jäid mulle veel meelde jäänud, näiteks kui ta rääkis Nendest sinoptilistest evangeeliumides on kreekakeelne sõna, aga ta juba see oli viiendast õppeaastast, kus ta nisusõnu tarvitas progümnaasiumi esimeses klassis. Sünoplist evangeelium Mart-Matteus, Markus ja Luukas, eks ole, vaatavad koos Johannes vaatab natuke teistmoodi Jeesuse elukäigud siis huvitavaid näiteid näiteks Nendest juutide seadustest, et kuidas nendest mööda iiliti näiteks, kuna pühapäeval ei tohi mingit tööd teha, aga vee peal võib sõita, sest laeva ei saa vee peal nagu seisma panna ja siis mis juudid tegid nad eesti selga, panid kaks v koti eestlasest selle peale ja siis nad võisid pühapäeval reisida niisuguseid huvitavaid näiteid tähi ja muutis selle usuõpetuse. Oleks kui te tuletate meelde oma usuõpetuse edasist käiku algus oli tehtud Treffneri gümnaasiumis. Te jätkasite oma õpinguid. Ja siis, kui ma Augsburgi eesti gümnaasiumi lõpetasin aprillis 1947, siis vastasin kohe Erlankine Ülikooli usuteaduskonda, nii et seal ma, see oli sõjaaegne õpetus ja põgenike probleemi natuke samuti õpikuid ei olnud sahade vähe ja aga siis tuli mul võimalus. Luterlik maailmaliit andis stipendiumi väegner kolledzis USAsse ja siis, kui ma selle lõpetasin, USA kombe kohaselt peab enne kolledži lõpetajad alles siis saab usuteadust õppida ja siis edasi luterlik kirik USA suunas wind luterliku teoloogilise seminari Philadelphiasse ilmel Juniori otsikal seminaris, Columbia ülikoolis õppisin ka ju nüüd olevat, seminar on. Protestantlik jälle või kõigile, kes soovivad usuteos, kui ma olin selle esimese dialoogilise kraadiumis pastorite tarvis saanud. Kaletsoli kabatsiolov Aats ja siis mind ordineeriti pastoriks ja siis ma kõigepealt teenisin kaks aastat ühte synni osariigisond, pland, luterlane Church Ameerika kogudust ja siis tehti mulle ettepanek minna misjoni õpetajaks, luterlikus misjoni, õpetajaks, luterlik kirik Ameerikas poolt Ladina-Ameerikas Argentiinasse ja sellepärast, et Argentiinas oli umbes 500 eestlast ja seal kogudus asutada. Aga siis kuna ma mind on alati huvitanud ka poliitika, rahvusvaheline poliitika ja, ja selgitas seda okupatsiooni selgitust, kommunismi selgitus ja nii edasi. Sellel ajal töötas ta üsna aktiivselt ja Ameerika saatkond seda oli nagu jälginud ja leidis, et mulle on tarvis veel, et ma saaksin magistrikraadi ka rahvusvahelises poliitikas, siis ma suudan tõustavalt seda teha ja nii, et USA valitsus andis mulle 200 pooleks aastaks stipendiumi rahvusvahelises poliitika riigi teaduse õppimist Stockholmi ülikoolis. Ja, ja siis hiljem ma tegelesingi peale usuteaduse ja pastoriametiga teatud rahvusvahelise poliitika alal. Me ütleme küll, et inimene õpib kogu elu, aga ega me seda vist eriti ka ise tõsiselt ei võta. Karlaante, teie sõita selle kuu alguses 70 aastaseks. Öelge, palun, kui palju aastaid sellest 70-st on teil kulunud õppimise peale? Alg- ja keskkool kokku on 12 aastat, aga siis ülikoolid, õppus pärast ja kõrgemad kraadid, need olid siis teine 12, aga veel oli igasuguseid teisi kursusi, lisaks õpinguid ja nii edasi. Et formaalselt olen õppinud siis 12 pluss 12 24 aastat. Jah, peaaegu veerandsada ja see on juba aukartust äratav number. Kui me võtame teie vanuses ja kõrval, mis on siis 70 aastat? No üks asi on näiteks ütleme, usuteadlase pastor, ma usun, pastor ei saa tegutseda, kude järjest ei õpi, eks ole, see on üks asi, aga nüüd minut see, et mul tuli teine ala ka sinna juurde, see on sellega tegev, et ma olen Eestist pärit ja me oleme ise isiklikult. Meie elu on muutunud poliitika läbi ja ja selle tõttu me on alati huvitavad sellest olnud või isiklikud kohe sellest nagu puudutatud. Ja sellepärast ma õppisin ka Pärnu kolledžisse poliitilisi teadusi ja ajalugu ja aga hiljem just veel usuteadust hüppasin Philadelphiast seal Pennsylvania on väga jooniga veel mõõttisena ühe kursus ainest rahvusvahelises poliitikale, aga see oli suurepärane, sest siis just kuna ma sellega tegelen natuke Argentiinas ja seal teatud televisiooni programmid, olikus, seletasin okupar okupeeritud Eestisse, neid probleeme Ida-Euroopas on ja siis ma äratasin tähele ja kuna ma olin juba rahvusvahelist poliitikat natuke õppinud, siis Ameerika saatkond soovitas mind väga heaks, stipendium võiks ja ma võisin valida, kus kohal ja, ja valisin Rootsis tapal. Carlantaga, kas te võite öelda nüüd seda, et juhul kui te poleks oma elust nii palju aastaid pühendanud õppimisele oleks võinud teie elu olla hoopis vaesem, hoopis teistsuguseks kujuneda? Ühesõnaga et õpingud on teie elule andnud siiski väga suur väärtus. Jah, seda küll on väga mitmekesises teinud ja tõesti mina ei ole kunagi oma tööd võtnud tööna, vaid kõik need töökohad, mis mul on olnud ja need on nagu jumala ime tulnud, et ma ei olegi eriti neid proovinud või väga tugevasti, ütleme midagi, et tahan seda ja seda teha, aga äkki on mul tulnud niisugune niisugune ettepanek ja need on elu nii huvitavaks teinud ja tegelikult ma ei ole kunagi tööd võtnudki mingi orjust, vaid vastupidi, see on just elu huvitavaks. Mikrofoni ees on Carloote mees, kes seal ma elus teeninud küll pastorina kirikus, küll õpetanud noori inimesi koolides, aga väga palju ka ise õppinud. Kui me nüüd eelmises saatelõigus nendest õpingutest rääkisime, siis vilksatas juba ka teie töömehe tee algus. Teid on ordineeritud pastoriks New Yorgis 1955. aastal ja viimati teenisite te Kanadas Vancouveri Peetri kogudust. See oli siis 90.-te aastate alguses. Aga kui palju kogudusi teie pastori teenistuse sisse on mahtunud? Kus kõige erinevamates maailma otsadest nood on asunud ja milline kogudus teile endale kõige kallimal olnud? No ma olen siis, et see minu esimene kogudus oli Aveedikas pland, haun kogudus versini osariigis kaks aastat siis mind suunati kiriku poolt Argentiinasse, seal on viis aastat puinosaaresis. Nii olin siis eestlaste õpetaja kui ka argentiinlaste diplomaatide, seda meil õite mitu pihtkondaaliga inglisekeelne Pihkva viimasel aastal, kui kiriku saime ja siis Rootsi kirikutes Nende teenima. Rootsi kiriku Lundi piiskop tegi mulle ettepaneku töötada viis aastat või see oli piiramata aega, veel viis aastat töötasin, siis elasin Lundis. Teenisin Lõuna-Eesti lõunarootsieestlasi ja ka taanieestlasi Tootsi kiriku teenistuses. Aga Mul oli teisi ülesanded ka ja, ja see tähendab ma olen alati pastoritöö kõrval ka olnud laiemalt tegev ühiskonnas ja nii edasi. Ja siis kolm aastat Vancouveris eesti kogudus. Praegu kujunes sellest niisugune nimede loetelu ja need lühikesed aastad maailma erinevates paikades aga kui ma lugesin väikest raamatukest Kaljo Raidi raamatukest mis on tegelikult tutvumine Lõuna-Ameerikas töötavate eestlastega, siis seal oli ka teie kohta, eks lühike kirjutis. Ja ma sain sellest aru, et te olete Buenos Aireses rajanud reformatsiooni koguduse sõna otseses mõttes ehitanud sinna kiriku Argentiina pealinna Buenos Airesesse ja tegelikult olite te siis alles kolmekümnendates aastates isa et see on midagi väga tähelepanu väärset ühe kirikuõpetaja eluteel. Ja see oli võib-olla väga tähtis, et ma olin vähem kui kolmekümneaastane, kui ma sinna läksin, sest ainult noored inimesed suudavad midagi suurt mitte võtta ja suudavad ilma magamata töötada mitu päeva ja nii edasi. Praeguses vanuses ma ei suudaks seda teha. Kui ma olin pland plänud, ludelen pärissi õpetaja Firtsiini osariigis USAs. Ma ütlen, luterlane söötsin Ameerika luterlik kirik Ameerikas, mitte Ameerika luterlik kirik, eestlased ütlevad Ameerika luterlik kirik, nime jälle peaks, ütleb Lutheri. Luterlik kirik Ameerikas nende maailma maailma misjoni nõu, kuul tuli mulle ettepanek, et, et ma välismissionärine hakkaksin tööle Argentiinas nimelt üks minu klassivend luterlikus teoloogias seminaril oli seal, kes oligi soovinud, mis on näiteks oli seal töötanud ja oli läinud, et seal on midagi ligi 500 eestlast ja need soovid pastorit ja kuna ta teab Karl maanteed, saatke Carlante sinna, tema oskab eesti keelt ja, ja nii edasi. Need sellega mina olengi tegelikult esimene luterlik õpetaja, kes eesti keeles jutlusi jumalateenistuse esimesena pidas Ladina-Ameerikas. Nõia, siis oli natuke keelt, õppisin Columbia ülikoolis ja, ja siis mind lähetati Argentiinasse ja mul on nagu mitu ülesannet, see oli eesti koguduse rajamine. Eestlased on ilma kogudused olnud, ütleme 44.-st aastast kuni siis 57. aastani, kuigi mõned olid käinud seal Rootsi kirikus saksa kirikus. Aga need põhilised, see oli üks minu ülesanne ja kohe sai ka organiseeritud eesti kogudes ja seal olid juba aktiivset tegelast ees. Ja, ja siis oli kirik või tamine ja ikka see, et luterlik kirik Ameerikas mind toetas, nemad maksid mu palgad ja samuti aitasid kirikut finantsiliselt. See oli väga tugev toetus, ilma nendeta ei oleks me seda saavutanud. Aga siis on alati luterlik, kirik ei ole oluliselt kristlik, kirik ei ole kunagi nii väga rahvuslik, vaid vaid see on rahvusvaheline. Kristlik usk on rahvusvaheline ja selle tõttu tuli ka aidata argentiinlase ja teisi. Ja, ja samuti mind, ma olin ka selle ameerika või luterlik kirik Ameerikas, nagu laekur seal Argentiinas. Administratiivne töö oli mul ka ja siis seal ka diplomaadid soovisid inglisekeelseid teenistusi ja siis Meie koguduse juures reformatsiooni koguduse juures said vähemalt kord kuus nendele jumalateenistuse korraldatud ja siis kohalikud jällegi seal ümbruskonnas elas, sega rahvustest näiteks sakslased, argentiinlased ja, ja nii edasi ja need olid huvitatud ka natuke rohkem luterlikus kirikus, sest argentiinlased muidu. Ja nii, et ja siis tuli ka teatud noortelaagrid, korraldati ja üks periood tavaliste igal suvel, näiteks kaks nädalat olin noortelaagri juhataja niiskuse üldiseid ülesanded ka, see oli väga aktiivne periood, mul aga väga meeldiv ja huvitav periood. Ma tunnen, et meie siin teame Argentiinast ikkagi väga vähe ja võib-olla Eesti inimese niuksed lähemad muljed ja pildid Argentiinast sellest kaugest maast pärinevad meil hiljuti linastunud filmi ei viida vahendusel ka. Kui teie põhjamaa mees sattusite sinna lõunamaa kuumuses, siis missugune elu-olu ja missugune situatsioon teid seal ees, tõsi ja, ja missugused olid need eestlased, kes olid nii kaugele kodumast elamus tunud? Kas oli karm ja katsumusterohke aeg ühele noorele eesti mehele või läks kõik väga kenasti, nii nagu me ütleme nagu lepase reega ja te võite sellele teenistusajale praegu tagasi vaadata kui ühele kaunile perioodile oma elus? No mina ei olnud esimene, kellel oli ettepanek tehtud, sinna minna ja mitmele eesti pastorile, kas Stockholmis ja ta USA-s oli see ettepanek tehtud, aga nemad olid kas perekonnainimesed või juba enam-vähem harjunud teatud kohas jälle asukoha muutmine maa ja nii edasi ei ole mitte nii kerge ja nemad lükkasid seda tagasi, kuna seal ebakindel olukord ka ja nii edasi ja majandusmidagi head ei ole, Argentiinas ei olnud eestlastel nii et, aga siis mina olin poissmees ja võib-olla see, et ma ei abiellunud, noored nagu nüüd õpilased juba abielluvad, enne kui nad lõpetajad endas, see andis mulle võimaluse niisuguse otseseid vastu võtta. Ta, sest mul ei olnud nagu kedagi, kes mind oleks takistanud või hoidnud teatud koha pääl. Õieti enne kui ma Argentiinasse jõudsin ajalehes oli juba Eesti ajalehtedes olid teade, et ma lähen Lõuna-Ameerikasse ja siis tulid mulle kirjad Venetsueelast ja Brasiilias ja paluti, et kui ma sõidan teel New Yorgis puinas säärest sisse, et ma peatusin, peatuksin Katar aknast, siis NSV las ja Sao Paolos järjudesse neerus. Brasiilia sai kõigepealt luterlik maailmaliit, palus istet, ma Peaksin jumalateenistuse kalakeses ja see oli just küüditatute mälestuspäev 14. juuni pühapäev ja samal ajal seal ka luterliku maailma tookordne president piiskop Lilje, piiskop Lilje Saksamaalt ja sa lööd vastu võetud Rootsi saatkonnas Saksa saatkonnas ja niisugusi palju riiklike poliitiliste sündmusega seoses selle jumalateenistused, nii et see oli minu esimene kogemus Ladina-Ameerikas, siis väga huvitav oli, et mul olid mõned tuttavad salt kellega ma juba ma olin Eesti üliõpilaskond USA-s esimees kaks aastat ja, ja mõned. Ja mul sellega tekkis üsna palju tutvusi ja üks kes Hermann Malvetki klaverikunstnik kliendi diplomaat, keda ma tundsin ja samuti üks minu abi esinaine, hambaarst oli Ellereissar ja Hellerissa orav, kes abiellus seal ja need eestlastel oli Venetsueelast, eks, väga suur uhke firma Ako. Seal oli põllumajandusriistad, bensiin, igasugusest kohvi ja, ja suurfirma ja osakonnad veel mitmel pool Venezuelas ja selle presidendiks määrati endine Eesti diplomaat, tatar. Ja siis tema kutsus Stahli Korporatsioon Vironiast ja ta kutsus Stockholmis ja mujalt oma piroonia kaasvennad sinna osakondade juhatajaks. Valvet oli ka veel Haanjas ja, ja siis nemad mind tutvustasid igasuguste huvitavate olukordadega, seal viidi sepanali diktaator. Ressiiv oli, nad isegi viisid selle diktaatori ela supelrannale meid iga sõjaväeklubides sõjaväelaste juhtima, et see oli väga. Sellega seoses peaksid, nad olid, need Viloonused ja hapufirmade direktorid olid kõik väga hästi seal läbi löönud ja siis teine oli Sao Paulos konsul Saukas oli siis Eesti konsul Sao Paulos ja tema kirjutas mulle kirja ja palus, et ma korraldaksin, kas tee peal ühe leeri Kons eesti leerikursus, seal kohalik saksa õpetaja oli juba natukene lõpetanud. No ja siis mina veel, tegin seal nädal aega leerikursuse enamikud, need leerilapsed olid juba täiskasvanud seal võib-olla juba ligi 30 aastased kooli õpetajad, farmatseudid ja nii edasi. Ja see oli ka väga tore, jälle kogemus ja siis sinna tuli esimesel jumala eest leeriõnnistamise jumala teenis tuli 350 inimest üle, Ülle Brasiilia, mõned oli 1000 miili kaugusel ja nii edasi, et see on nii tähtis sündmus. See Eesti esimene jumalateenistus seal Sao Paulos. Kui te nimetasite, et teenima sõites Argentiinasse paluti teil teha mitmeid vahemaandumisi erinevate riikide erinevates paikades, siis seda ikkagi eelkõige sellepärast, et eestlased, kes olid sattunud elama Lõuna-Ameerikasse, ei olnud emakeelset jumala sõna kuulnud aastakümnete jooksul. Ja te kogesite, kui kaugelt inimesed nendele teenistustele kokku sõitsid, kuidas nad seda jumala sõna ajasid. Ja see on tõesti hämmastav ja, ja neile oli kõik seda kui üks väga suur jumala ime, et niisugune asi oli võimalik ja samuti need leeriõpilased ja kes need võtsid väga tõsiselt seda leeriõpetust ja, ja leeri õnnistust. Ja tõesti, see oli suur elamus, aga mitte ainult ka usulised, vaid eestlaskonnale, et see oli kõige suurem kokkutulek, mis neil kunagi oli olnud seal Brasiilias, selle ajani, aga kuid nii-ütelda, siis ma ei olnud võib-olla kõige esimene jumala sõna kuulutaja eesti keeles, sest olid ka mõned baptisti kirikuõpetajat juba käinud. Seal Sao Paulos, jaga Argentiinas, nii et mina, ma olin esimene luterlik õpetaja, samuti luterliku armulauapidaja, aga, aga olid teisi, oli, kes olid juba jumala sõna ladinaameeriklast kulutada. Kuula nüüd üheskoos teiega üle ekvaatori sõitnud ja jõudnud juba Lõuna-Ameerikasse läheme edasi. Missugune pilt ootuste idees Buenos Aireses ja kus siis ikkagi sündis mõte selle kiriku rajamiseks? Buenos Aireses kõigepealt mind juba lennuväel oli seal kogudused ja Argentiina kiriku delegatsioon, mind ootas ja nad olid loa saanud mulle isegi lennuki trepile vastu tulla. Nii et see oli suurepärane vastuvõtt, jättis kohe hea mulje, et ma ei ole seal üksikult jäetud ja nii edasi kindlusetu, et seal olid kuigi varem tundmatud sõbrad olid juba ees ja üldiselt seda peab ütlema, et kristlik kirik Eestis rõhutada ja rohkem rõhutada rahvuslikku omapära, kirikuni ja tähtsus ja nii edasi. Aga tegelikult sellel kiriku rahvusvahelisel et kirik on rahvusvaheline ja sellel on nii suurt tähtsust, et näiteks, et kui seal Argentiinas sõid, et mina olin luterlane ja nemad olid luterlasest juba see tegime vendadeks ja rahvuskaaslaseks nii-ütelda või mitte rahvuskaaslasega, see tähendab kirikukaaslaseks ja sellel on minu arust suur tähtsus ka see, et me saime eesti kiriku luua tuleb sellest, et, et see ei tähenda, kas või eestlased, kas sakslased, ükstaskõik või vennad vajavad abi ja, ja kõik Jeesus on andnud meile misjonikäsu, siis need, kes on jõukamad, kirikud aitavad, eks ole, vaesemaid ja seda ma esile igas nagu nii palju kohta. Kogesin seda oma elus, mis on tähtsuses sellel kristluse rahvusvahelisus. Ja siis muidugi me alguses pidasime jumalateenistusi luterlikes kirikutes, mis juba olid seal olemas, aga aga siis oli siiski vajadus oma koguduse kiriku jaoks ja et uues piirkonnas ja sageli need, kes nakkukkus, Kristist misjoni tehti sageli neetud vaesemate inimeste hulgas ja need olid nagu vastuvõtlikumad ja vajasid abi ja nii edasi. Aga mina jälle leidsin, et, et parema peas kristliku, mis nende hulgas, kes on võimelised kirikut ise ülal pidama ja sellepärast Meie oma kirikud ajasime just presidendi ametlikku residentsi kõrval, seal oli kõik nagu jõukamad inimesed, kes majaomanikud ja minu Argentiina kogudusest luua niiskus olukorras, et kust nemad ise suudavad seda kogudus üle pidada ja õieti, ja see oli nagu uus aspekt ja ma tõin selle uue aspekti ja sellepärast kuigi yldiselt kiriku ehitamine ja maoostmine seal läks kallimaks, aga kiriku juhtkond USA-s minu arvamustega arvestas ja nii meil läks üsna kallis kirik ehitada sinna ja seal praegu veel, kuigi eestlaskond on väheks jäänud, aga ikas eesti kogudus on veel olemas puinosaarestes, aga ka teised kristlikud grupid kasutavad seda silindrit. Kui te sineer pool, ütlesite, et praeguses vanuses ei suudaks enam teha tööd nii nagu te tookord seal Buenos Aireses, kui te alustasite selle kiriku ehitusega ja tuli töötada ilma öösel, magadagi oleks saanud. Kui nüüd siia kõrvale panna see teenistusaeg Vancouveris, võib öelda, te olite siis juba eakas mees, aga Vancouveri Peetri kogudus teenisite siiski ka mitmed aastad ja see jäi teie kirikuõpetaja teenistuskäigu nagu viimaseks selliseks pastoriametiks. Kas te lahkusite pastoritööst kerge südamega või arvata, et oleks ikkagi pidanud veel leidma võimalust teenida kogudust? 92. oktoobris ma sain 65 aastaseks ja siis aga üks, nii et ma jätnud seda kogudust vaid oli üks pastor ja noorem pastor ja kes oli Ameerikas ja kelle inglise keel oli nagu parem kui eesti keel, Valter Johanson ja et tema oli ilma töökohata sel ajal ja oli just võimeline võtma selle koguduse, pastori ameti oma peal, aga siis oli veel üks teine sündmus. Mul oli palmipuudepühal selle 92. mulle infarkt. Ja, ja pärast infarkti ei saa väga pingeliselt kohe töötada ja, ja sellepärast, ja siis tuli see Eesti vabanemine, see on hoopis uus olukord ja kui ma käisin õitsema enne, kui koguduse õpetajat lahkudes kohalt lahkusin, kui ma käisin Eestis ja kuna mul tuli see kutse professor, dekaan Kalle Kasemaalt, et ma tuleksin Tartu Ülikooli õpetama ja see oli muidugi uus olukord ja millest ma kohe hakkasin peale ja ma ise olin kõige vaid neid kõrgemaid kursusi oli rohkem spetsialiseerunud niisugustele aladele nagu reformatsioon aeg, kiriku ajaloos, samuti kirik ja ühiskond ja, ja usk ja kirjandus ja, aga ja pakkusin neid ainete õpetamise. Ei, aga ta ütles, neid saab õpetada saksa ja rootsi ja ja külalissoome külalisprofessoreid, aga et on tarvis praktilist dioloogiad, homil, eetikat jaa jaa, kategeetikat eesti keeles õpetada ja just pakkus mulle, et ma tuleksin seda õpetaja, kuna mulle USA-s oli väga kuulus omiletiga professor, taplus taimli ja, ja siis ja ma alati jälgisin jutuste koguduselt teda teda ja ma ütlesin, see, see tema meetod ja, ja see jutluste koostamiseks kulub ka ära. Eesti üliõpilaste ja, ja selle tõttu võtsin ma selle vastu, kuigi ma ei ole varem välismaal homil eetikat õpetanud. Kuigi aga ma olen õpetanud või ma olin ökonoomiline ökonoomiliste instituutide direktor Uruguay's, Montevi teos, siis seal oli ka katoliiklus, seminar ja seal menuniitide seminar ja ma käisin ka seal külalisloenguid pidamas. Karl Anton, kui me võtame kokku teie teenistuskäigud kiriku õpetajana siis kas te julgete öelda, et, Sattunud raskete olude sunnil elama kodust kaugel kes on oma kodud seal rajanud, kelle lapsed on seal sündinud. Et need eestlased on, siis kas Rootsis, Kanadas, Argentiinas või Brasiilias? Kiriku truumad, kui meie siin kodu-Eestis. Ja ma ütleksin ka, nad on õppinud kohalike, eriti Ameerika luterliku tegelikult siis Ameerikas on luterlased ja üldiselt kristlased palju aktiivsemad ja ainult sealt saab positiivse mulje. Nüüd Argentiinasse läksid, need eestlased olid küll 44.-st aastast kuni 57. aasta olnud praktiliselt ilma kirikuta ja nad olid mitte väga usklikud, võib-olla seal oli kõige targem inimoli kõige usklikum ka professor Helmut lõivud oli Tallinna tehnikaülikooli professor ja oli Argentiina tuumalaboratooriumi juhataja. Tema oli kõige suurem kristlane, ta jutlustas minu tarvis ja, ja nagu mõnikord vaat Eesti iseseisvuse ajal ikka sageli, et oli üks vaade oli, et haritud inimene ei saa, võib-olla ei sobi kristlane olla ja nii said sõna, et vaestele ja rumalate ja nii edasi. Aga kes nüüd Argentiinas, mujal maad ilmselt nad nägid, et väga just haritud inimesed olid rohkem kristlased kui võib-olla kõige vaesemad inimese. Ja kuidagi see hakkad siis teisest küljest muidugi, et see kogudus oliks inimeste üheda eestlaste ühendaja ja kuidagi kui alguses seal olid, Kaido võttis agnostikud, aga ma tean, et viie aastaga seal ja kõik nad tunnistasid ka, et neil oli suur usuline kasvamine, see kogudus täiesti kasvatas usulised ja nad enam ei tahtnudki ilma kogudust olla. Me oleme tänases saates tuttavaks saanud Karl Laantega. Martin Luther on öelnud, et head teod ei tee ühtegi meest heaks. Küll aga teeb hea mees häid tegusid. Karlaante oma 70 eluaasta jooksul olete teie teha jõudnud palju? Kindlasti on veel midagi niisugust, mis teil on südamel ja mida te sooviksite teha. Aga mida oma senisest elukäigust tehke kõige rohkem hindaksite, kui me võtame selle Martin Lutheri lause heade tegude kohta. Mis te arvate, millised punktid teie elus on olnud seda väärt, et võiks öelda. Head teod? No võib-olla kui ma mõtlen, et kus ma kõige rohkem inimestele tõesti olnud head teinud ja nad on seda tundnud on kuma Peruus Koolide ehitamine, teede ehitamine, kõik niisuguse, tõesti, ma tunnen, et seal ma tegin inimestele palju head, aga mitte mina, aga selle organisatsiooni kaudu see, et ma juhatasin seda, et ma nägin, kuidas see organisatsioon, see kirikute maailmateenistus ja Ameerika valitsus, kuidas allergiaga valitsuse ja kirikute abi tõesti inimesi seal aitas, need, võib-olla seal ma kõige rohkem tundnud seda. Ja siis ma mõtlen, et võib-olla siis Ameerika hääles. Ma sain ka neid programme nii suunata, et see aitas kaasa Eesti vabaduse ja ja demokraatia arenguks. Reformatsiooni ajal. Martin Luther leidis, et ainult heade tegudega ei saa õndsaks. Aga küll leidis ta, et usklik inimene, usklik kristlane teeb ka Heategusid ja minu arvates kristlikul usul on väga tähtis roll ühiskonnale, eriti nüüd Eesti ühiskonnale pärast viitkümmet aastat ateismi ja niisugust eetilist nihilismi. Ja minu arvates ei ole ühtegi teist meetodit Eesti ühiskonna moraalse moraalse olukorra parandamisest skub kristlikus mitte religiooniõpetus, ainult õpetamine Tõlli koonist, vaid usuõpetus kõigis koolides ja, ja asutustes ja samuti rohkem usuteadlaste kasvatamist ja minu arvates ülikoolis saaliks ka tähtis nõuda. Võtta või vähemalt soovitada mitte ainult usuteaduskonnas ja usuteaduskonna üliõpilastele dioloogia teatud kursuste võtmist, vaid kõigile ka näiteks USA ülikoolidest, sageli ükstaskõik, mida nad õpivad, neil on nõutud vähemalt paar kursust. Kristlikku usu õpetamist, suurt testament või nii edasi ja Eestis minu arvates eriti see tähendab ei ole sellest küllalt, et ained on mõned usuteadlased, vaid vaid kõigi kõik haritud inimesed, kõik kõrgkoolide ja mitte ainult haritud, kõik inimesed vajaksid uisud seaduslike põhi ja usuõpetuse põhitõdesid ja 10 käsku, mis on 33000 aastat juba olnud maksvad jaan, ühiskond Lääne ühiskonda mõjutanud ja selle mõju on nüüd 50 aastat ära olnud ja paljud, kes varastavad riiki või isikuid, leiavad Heidi, ei ole seadus, mis neid hukkamõistvad. 3000 aastat on keelatud olnud, et sa ei tohi varastada, sa ei tohi tappa, aja abielu rikkuda ja nii edasi. Need on need Lääne tsivilisatsiooni aluseks olnud, aga 50 aastat on need Eestis nagu ära kaotatud ja, ja me peame uuesti taastama kristliku usu põhiEesti ja kõigile ühiskondadele. Niisuguseks kujunes siis jutuajamine pastor Karl Laantega oktoobrikuu alguses 70 aastaseks saanud vanahärraga, kes praegu elab Tartu Ülikooli külalisõppejõuna taas oma sünnimaal. Eetris oli Eesti Raadio Tartu stuudio. Minu nimi on Mare Pihlak ja me kohtume teiega taas luterlikus tunnis. Täpselt kuu aja pärast. Aga kellel on meie saadete kohta mingisuguseid märkusi või ettepanekuid, siis Eesti luterliku tunni büroon Tallinnas Toompeal kiriku plats kolm ja telefonil kuus kolm üks neli kolm 11 oodatakse teie helistamisi tööpäeviti kella 10-st kuni viieni.