Tere, mina olen Mare Rebas, ma istun praegu Stockholmi Ülikoolilingvistika osakonnas Diana Krulli töökabinetis. Ma loodan, et me räägime väga paljudest asjadest, alustades sellest kus sa sündisid, kuidas sa sattusid Rootsi ja ka sellest, et sinu elukutsest sai hobi ja sinu hobist sai uus elukutse nagu kuulajad märkavad, et ma seatan sind. Sa oled foneetika dotsent, lingvistika osakonna siin ja me oleme väga paljudel kordadel kokku puutunud just nii. Tööasjus ma olen teinud sinuga intervjuusid ja sina oled kasutanud ning katsejänese sõna oma teadustöös. Ma tahaksin kõigepealt küsida seda, kuidas sina suhtud sinatamisesse. Sest Rootsis ju kõik sinatavad, oled sa sellega harjunud? Ma olen sellega täiesti harjunud. Aga see oleneb, kas sellepärast, et Rootsis on väga keeruline, oli see, et sellepärast teie ütelda loeti, mitte viisakakse. Ja siis rääkisid inimesed kolmandas isikus, ütles mulle, kas Diana ei tahaks seda teha või teist. See oli väga keeruline credit, inimesest nime ja tiitlit teadma ja sellepärast on väga tähtis siiski saab sinna tagasi, on Rootsis. Eestis on teine asi, kui teie on täiesti viisakas ja siis võib väga hästi olla, sina on nagu rohkem sõprade jaoks võõrastel inimestel teieni suureneb keelest. Kommetest kuidas need Rootsis on küll väga palju mugavam sinatatakse. Ja tõepoolest, kui me oleksime Eestis kohtunud, siis ma oleksin kindlasti öelnud sulle. Ja sellepärast, et Eestis võib head sõbrad olla ikkagi teie öelda. Aga Rootsis oli, kui ma siia tulin, siis näiteks menukas klaveriõpetaja vanemprofessor ja ja kui ma olin siis pool aastat tema juures käinud, siis ütlesin, mõtlesin, et nüüd me hakkame siis sina üksteisele ütlema just selle tõttu, et kui midagi koos töötad, siis see on väga ebamugav kolmandas isikus rääkimine ja mul oli see väga võõras, nii palju vanemale inimesele siis sina ütelda. Ja näiteks raadiotöös ka on väga kummaline. Ma tunnen sisemiselt, et näiteks peaminister Göran päästioniga intervjuud tehes, et ma ütlen temale, sina aga. Aga ma elan selle üle, sellepärast et seal toimub rootsi keeles. Aga eesti keeles ma näiteks kunagi ei, ei saaks öelda peaministrile, sina. Ja ja sama on ka saksa keeles, prantsuse keeles see nagu ei sobi. Sa nimetasid, et ja kui ma rootsi tulin, mis aastal see oli? Kust ma tulin 1947, nii et Eestis ma sündisin 1930 Tallinnas? Üles kasvasin suuremalt osalt nõmmel Tallinna lähedal, aga 1940 helistasime põgenesime Saksamaale. Seal me olime mitmel pool, katsusime sealt ikka Rootsis saada, meil oli ju Eestist oli luba Rootsis saada, aga läks viltu, need asjad ei saanud Eestist. Arvasime, et saame siis Saksamaa kaudu Rootsi, aga see ei läinud läbi. Nii et me olime Lõuna-Saksamaal ja siis olime Berliinis. Ema õiendas asjus Rootsi saatkonnaga ja seal oli pommitamine ja õudne ja rongiga sõitsime, Spreemelisel oli ka pommitamine. Siis kui sõda lõppes, siis sai isa tööd inglaste juures ja siis läks kõik hästi seal, aga siis saime Rootsiga. Nii et ma olen vahepeal Saksamaa saksa poistekoolis käinud ja saksa tüdrukute koolis ühes teises linnas Eesti koolis ka, kuidas poistekoolis käimine oli? Oi tore oli, meid oli kolm tüdrukut seal ainult sellepärast, et see oli kontsenhausenisse, oli väikene kohakene Franklini siis, aga see oli Nürnbergi lähedal tütarlaste kool Nürnbergis, aga seal kardeti pommitamist, siis tüdrukud käisid siis poistekooris kontsionauseni. Aga me olime siis väga tähtsad seal. No muidugi, ma ei olnud siiski ainuke tüdruk. Kellena isa ja ema Eestis? Isal oli naistehaiglas Sakala tänaval, ema oli lauljanna enne abiellumist abielus, siis jäätis jäätis maha, kutt andis kontserte mõnikord küll ja nii. Ta oli Estonias enne abiellumist, mis nimeline, Agnes Paju. Ega tal üks suuremaid osasi ei olnud seal veel noor, siis. Ja sellest on kindlasti siis sinu huviga muusika vastu. Kuigi on loomulikult, meil oli ju palju muusikat kodus, ema ju kodus ise laulis küll, olgugi et on see enam elukutse, ei olnud, aga ta palju laulis. Ja tal oli palju plaatega ooperiplaati, eriti emal oli üks roll, oli see Orpheus põrgus, ta laulis Dianat seal ja siis ta teatris olevat nimetatud Dianakse, sellest sain mina oma nime. Emalt on pärit suur muusikaarmastus ja ja see mängis ka suurt rolli elukutse valikul. Aga isa elukutse? Asja elukutse ei ole. Ei tõmmanud eriti millegipärast mingit inimesest küll rääkisid tütar, eks see võtab haigla pärast üle ja nii ja naa. Võib olla ka see, et teised inimesed väga ootavad. Kõik mõtlesid endastmõistetavalt, muidugi ta peab arstiks õppima, sest isal on haigla ja see võib nagu ära tõugata natuke seal. Nii et helide maailm võlus rohkem ja 1968. aastani sa tõdesid klaveriõpetajana ja kelle juures sa õppisid klaverit? Ma õppisin klaverit siin peaasjalikult olen õppinud professor tooni juures, kellest ma rääkisin, aga enne seda ma olin ka Olav Rootsi juures on õige lühikest aega Käbi Laretei juures ja siis muidugi kompositsiooni, õppisin Tubina juures ja siis Karl Birgit Blumdali juures Rootsis kompaniist. Ma tean, kui ma rootsi tulin, siis ma kuulsin ikka Olav Rootsi, Olav Roots, ta on ju omamoodi legend, milline ta oli õpetajana. Ta oli üsna hea klaveriõpetajana ka muidugi puht klaveritehnika tollal oli ju, poon oli ju parem ka Olav Roots oli rohkem nagu seda, kuidas tõlgendust ja niisugused asjad oli selle peale parem, kuna ta oli ju dirigent teda nii kutsuda, muusikast tõlgendada ja tervikust aru saadud, oli väga hea sellega. Ta vist kolis Rootsist ära ja ta läks Lõuna-Ameerikasse. Bogotas. Kes olid sa õpilased, kui sa klaveriõpetajana töötasid? Kuule, mul oli eestlase roosa seal, kus olid privaatõpilases ja pärast ma sain siis koha, neid oli üsna vähe siiski, aga ma sain koha, linna muusikakooli. Et see siis mul oli ainult seal õpilased, need olid Stockholmi muusika Stockholmi jäämisse kommunalomissiks, kuulan rootsi keeles, see õpetamine oli seal siis pealelõunati, meeldis sulle õpetaja elukutse osalt meeldis. Aga osalt ka oli, mõnikord võis väga igav olla, kuniks lapsed tulidki, siis ei tahtnud, ema tahtis, ta mängiks. Neid oli küllalt, muidugi. Tema muidugi mõtles nii et kui mina laps oli, meil ei olnud seda võimalust ja nüüd ta tahab oma lapsele seda võimaldada ja laps võib-olla ei tahagi. Aga mõnedega oli ju väga tore, nii et see siiski liiga palju sul liiga suur osa oli, igav. Aga kas siis just see igavus või, või niimoodi, et nood sulle eriti just ei meeldinud see õpetaja kutse. Kas see andis tõuke siis sellele, et sa hakkasid tundma huvi? Keelte osalt aga ka mul oli komponeerimine siiski minule pea asjaga, ma tundsin, nagu ma sellega siiski ei saa kunagi niisugust, mida ma tõesti tahaksin teha, nagu see asi siiski ei läinud külla testi. Et mul oli edu küll sele komponeerimisega, nii, aga see oli ju väline siiski. Et ma ise tundsin, et ma nüüd enam edasi ei saa, naguniisugune tunne oli ja siis oli mul keeltekoori niikuinii tegemist siis oli emaga oli kodus haiget, ma ei saanud enam õpetajatega klaverit, ma pidin kodus olema, siis mul oli natukene siis privaatõpilasi, oli küll kodus, aga ma ei saanud pikemat aega kodust ära olla. Aga siis ma sain siis hispaania keelt, hakkasin õppima ja siis läks edasi, siis see oli ingliskeel ja siis õppisin üldist keeleteaduste sattusin foneetika peale, siis sellega ma jäin rahule, täielikult. Sa oled 100 protsendile foneetik? Jah, ja mitte midagi muud, mitte midagi öelda sinu kohta? Ei, praegu on 100 protsenti ennem kui me selle foneetikaga edasi edasi läheme, tuleme veel kompositsiooni juurde, sobised kompositsiooni, Tubina ja kuidas tema oli? Ta oli väga hea õpetajaga seal oli, kas ma läksin bluuderi juurde, et rohkem seda moodsamat tehnikat õppida, see bluuder oli ka väga tore õpetaja, ta aitas mind igate kanti ka. Julgustas ka massi oma debüüdi, tegin ja nii, ja on väga tähtis, siiski on justkui naisterahvast ja kui see julgematuseks Rootsi raadioarhiivis on salvestatud sinu viiulisonaat. Luna esin Holt, tema tellis selle sonaadi. Minu käest oli ennemalt kaks varianti, mis oli esitatud ja siis teda huvitas midagi tähtis sooloviiulile. Ja seda me võime isegi kuulata. Miks just foneetika, sind huvitas ja huvitab ka praegu. Muretsesin su poolest juba lapsest peale huvitanud, kuidas hääldatakse Jani. Kuidagi ma oskasin tähele panna ka koma rootsituurlinikateid keegid, teised ei pannud, ei mõtelnud selle peale, aga minu isa oli ka huvitatud sellest. Ja mul oli ka, et ma panin tähele, et kuidas inimesed hääldavad teatud hääliku de rootsi keelt, kuidas lõunarootslased, nendel oli see rohkem tagapool nende ši häälik, hõi. Kõik mind huvitasid niisugused asjad juba ja aga pärast tuli siiski väga palju, oli juhus, et ma õppisin keeleteaduste alguses ja institutsiooni juba hakkasin Doctureeruma sel alal, aga meil on natuke vastuolu minu õpetajatega, et need olid baltlaste vastu, et baltlased on nagu liiga parempoolseks. Kommunistide vastus oli natukene sugune punane meeleori. Kuidagi näen, et ma jään paigale edasi juua, siis ma mõtlesin, et ma tegin ka niisugust tööd siiski, millel oli foneetikat tarvis. Kui ma sattusin foneetika, pael oli, seal oli täiesti teistsugune, õhkkond oli ja see asi ka oli, huvitas, kui palju huvitavam, kui see keeleteaduse ennem tegin viie punkti sees, vaatasin, ma teen natuke veel edasi ja veel natuke edasi. Kuni ma siis hakkasin doktoreeruma foneetika alalise, jätsin keeleteadlase maha. Täitsa huvitav kuulda, et sind paelub hirmsasti foneetika. Ma mäletan oma ülikooliaastatest, kui me pidime olema pesal foneetikalaboratooriumis ja, ja õppima imiteerima inglise keele hääldust seal minu meelest see oli hirmusi. Aga kuna mul on niisugune niisugune asi on minu meelest. Praegu uurime neid helisi, neid mõõdame ja teemianalüüsin arvutiga ja niimoodi see on hoopis teine kui niisugust hääldamist õpetada, või siis see on ka huvitav, on, aga mitte nii siiski, millega sa. Sakslastega koos tegime ühe töö, nüüd on see artikkel välja tulnud ka ja me oleme täiesti nüüd hoopis teistele järeldustele, mis ennem on eesti keele väldete taju kohta olnud, ennem arvati, et sans silpide omavaheline suhe Oleme näidanud, et see on kõik ümbritsevad häälikud mõjutavad, nende pikkus mõjutab, missugust, öeldi, et me tajume näiteks me võtsime sõna saade saadeeezza. Ja need tulevad väga tuttavad ette, sest mina olen sinule ka katsejänes. Ja siis oli sades sate sate ja saades saates saate siis me panime ette sõna jazzsaade ja saade ka. Ja siis tuli välja, et kõik mõjub, kas, ja kui seda pikendada, siis tundub, see aasades tundub lühem. Siis see piir selle teise ja kolmanda või esimese teise vältevajaduse muutub tublisti kohe. Nii et see ei saa olla ainult silpide omavaheline suhe, sellepärast kui me paneme selle sõna ka sinna ka selle pikkus ka mõjutab, kui me seda muudame, siis see ka mõjutab niit. Aga kas neid välted ei mõjuta ka, ütleme, inimene ise ja ka kust inimene pärit? No see muidugi katsusime siiski samast kandist kuulajad olekseni. Kui sa mind võtsid nii-öelda katsejäneseks, Ma istusin kindlas toas East pärast sa midagi ütlesid, et, et mul oli midagi erinevat olnud võrreldes teiste No see on, et alati on siiski inimestel on natukene oma omamoodi võib-olla ja see ei ole midagi nii imelikku, aga nüüd me tegime ju niimoodi, et see see kõne, mis loomulik kõne, me võtsime ainult sate ja siis me pikendasime, aadel, ühendasime, teedianiidse sööks oli kunstlikult pikendatud, väikeste astme diviisi lühendatud pikendada, senise oli, see tundub hirmus. Niisugune teen filigraanne töö. Kas seda saab ka kusagil nii praktiliselt rakendada? Noh, ja on ju me teame, kuidas inimene üldse, kuidas ta ju käib ja õieti kunstliku kõne tehakse paljudeks asjadeks tarvis olla. Praegu ei ole meil küll mõelnud, praktilise jaoks on lihtsalt niisugune põhiuurimine, aga kõik teadmised, mis me saame, see võib praktiliselt ka tarvis minna. Tulevikus rääkivad masinad näiteks kõnelevad, need ei olegi tulevikus, nad on juba olemas, nii et Eestis on ju ka tegelikult üsna palju selle kunstliku kõnega. Aga mis me uurisime, kui palju oleneb teisest keelest. Me elasime soomlasi kuulata ka seda ja norralasi ka. Ja seal on need suur vahe, kuidas kuulevad norralased ja seda saade saate. Aga milline see vahe on siis, nendel mõjus tee pikkus rohkem näiteks kas oli sade ja sate siis see eesti keeles on kõige tähtsam suurema mõjuga see teise silbi e, kus seda pikendada, sest tundub rohkem. Esimese vältepoole läheb kolmandast, teise vältepoole. Ka norrakatele mõjus rohkem tee pikkus. Muidugi see e-ka mõjub ja mõjub see mis s kõik mõjub ka seal vahesoomlastel oli kaunis sarnane, aga see mõju on natuke nõrgem. Aga nüüd mõtlesime teha itaallastega, et seal on rohkem vokaalmokk, peaks mõjutama konsonandi pikku, seda ju nii, et võib-olla tšehhi keelt ka neid samu neid eesti stiimuleid tarvitada laste teise keele kõnelejaid, neid kuulata. Kas teil on koostööga eesti teadlastega? Oja üllatunud arvu ei, ehk on, ta oli siin, töötas vahepeal Einar Meister ja muidugi on siis kontakt Ilse lehistega temast abi olnud, annab nõu ja nii siis ma nüüd Eestis käisin näiteks ka olin oponendiks Pire Teras doktoritöö kaitsmisel niisuguseid asju Tartuga, kas kontaktid? Sa tegeled puht teadustööga ise ise uurid või? Õpetad sa ka natsa loe. Ei, ma ei õpeta sellepärast, et ma olen nüüd pensionil, et ma olen nagu teatud mõttes Emmeeritusseni alles veel, aga ma olen pensionil, nii et mul õpetamist ei ole. Praegu. See oli 1998. aasta kusagil suvel. Ajaleht Aftonbladet kirjutas seal väga huvitava artikli sinust ja siis ühest Rootsi naisest, kelle nimi oli šarlot. Artikli pealkiri oli väga huvitav, et kas mehed on intelligentsemad kui naised. Ja sealt siis selgus, et sina tahtsid purustada sellist müüti, et vanemad naised on natukene aeglasema mõtlemisega ja need aju ei tööta enam nii hästi ja otsustasid nii-öelda härjal sarvist kinni haarata ja näidata, et see asi ka niimoodi ei ole ja sama tegi ka šarlat. Jutt on nimelt mensast üliintelligentsete inimeste ühingust, mis sai ju alguse Inglismaal 1946. aastal ja Rootsis asutati Menza vist 1964. aastal. Ma sain teada, et selle eesmärgiks oli luua niisugust ajutrusti, mis pidi parandama maailma probleeme. Tegelikult kujunes sellest välja hoopis nihuke sotsiaalne ühing, rohkem siia tulevad kokku ja sina Zaitselemensa liikmeks tegid ära kõik need katsed. Millised tulemuse saavutasid. Kuule, see oli selles selle skaala järgi, mis oli siis oli 156 intelligentsikvoot, aga see oleneb ka, missugune skaala on, need pidi olema vähemalt 140, kaheksas katel skaala järgi. Ja mul oli 156 ja võib-olla on kõrgemaga need ainult need kaks oli siis kõrgemad, nad enam ei mõõtnud, nii et seda ei tea, kui palju ta täpselt on. Aga miks sa varem selle peale mõelnud? Mõtlesin ka mõnikord see, kas see nagu ei olnud tähtis, aga siis tuli sind ühe kolleegi sekretär just ütles seda, et et sa oled ikka edasi siin, aga ta oli väga pahane selle peale, et Rootsis on need töötavat apteekidel oli ju töötajate puudus. Võtsid tööle siis vanemaid inimesi, pensionär ja mõtles kui hirmus, et vanemad inimesed on üürnikest, võivad vigu teha ja voodiinimesed surma saada ja kus sina siin vigu teed, oled vana ja teed lõigu, sellest ei ole midagi, et keegi sellest ma ütlesin, mina ei leia, et ma olen nii palju rumalamaks muutunud ja siis sattusin kuidagi siis. Vaatan, kas on ikka siis, kui ma ütlesin talle, et ei ole sugugi, et vaatan, et seal oli rohkem sellepärast et mul sõda teise. Mispärast inimesed niimoodi mõtlevad meist? Võib-olla südame täis ka see, sest on ju selline seisukoht, teadetelehed on intelligentsemad, kui naised. Las see on muu jutt olnud söök, seal oli rohkem metsas, nad olid keegi arutanud, seda mina ei ole just mõelnud, nii öeldi Narva arvamus on jah ja, ja. Charlotte ütles saateid ja ja deflatsioon ka müüte. Indoneesia selgeks tehtud, aga võib-olla vahetad, et naistel on rohkem see nagu keskmise ümber ei ole nagu väga-väga kõrge intelligentsiga ka mitte väga madalal, rohkem keskmise ümber on naistel. Kui palju on praegu Rootsi mensalli? Vaid viimane, mis ma nüüd kuulsin, on, ma nägin. Meie ajakirjas oli 1001 liiget, praegu Rootsis. Ja kuidas naiste ja meeste Kohe seal seda seal ei seisnud, praegu ikka mehi on vist praegu ka veel rohkem, aga vahe ei ole nii suur, kui vanasti oli. Suurem osa paistab kate olemas on rohkem tehnoloogid ja niuksed tehnilistel aladel. Võib-olla see test sobib nendele rohkem. Aga kuidas see test toimus, kas sa tegid selle internetis või? Oi ei, oli sinna minna, siis tuli oma isikutunnistus ette näidata ja siis muidugi see natuke maksis ka, kallis ta ei olnud, aga see oli tingimused isikutunnistus pidi olema ja kas või siis valve all seal. Ja kas oli siis ajaliselt piiratud kalad seal ja ahah, kui mina tegin, siis oli 40 minutit, nüüd on 60 minutit, kas siis võib vähem vigu olla? Ja mitu ülesannet, siis oli selle 40 minuti jooksul. Kuulge, ma arvan, et 40 oli, aga ma päris ei vastuta smul kindlasti õieti meeles on. Saad sa tuua mõne näite? Seda ei saa kirjeldada, need kõik kõik ülesanded olid nii, et oli nihukesed ruudud pildid oli ta, midagi muutus seal nii et oli kolm rida ja kolme igasühes oli nii, et see oli üheksa ruutu, oli siis üheksas, ruut oli tühi, siis oli, siis all oli rida lahendusi pidi valima, missugune sinna üheksandasse sobib siis? See oli selline kogu aeg midagi loogilise süsteemi järgi muutusse. Aga sa oled ju kahel korral tulnud nii-öelda suurmeistriks aastal, mis oli 2000. 2000 2001 ja see on teine asi, sealjuures on selleks niisugune. Ricardi ruut, nimetataks seda, seal on, mõnikord on, eks matemaatilised ülesanded, sõnade kaevu ristsõnad ja mõnikord on maleülesanded olnud ka ja et see käib aasta läbi, siis on need kaheksa korda, mõnikord kuu või rohkem, vahet on ja siis mingisugust ülesanded, mis tuleb lahendada, sinna saata ja selle eest saab punkte siis. See, kellel siis aasta lõpul kõige rohkem punkti on, siis nimetatakse suurmeistriks. Eks see on niisugune ajaviite Ma saan sellest aru, see oli neti koduleheküljel, ma nägin Ricardi nurgas kes Rikard on siis. Tema on arston, ahaa, ta on ülemarst kuskil sind, nii et ja tema mõtleks, siis tema mõtleb neid välja ja mõnikord võtab neid kuskilt ja on ka liikmed saadavad. Aga sa nimetasid, enne, kui hakkasime juttu ajama, et sa ise saatsid kavis sellele võistlusele mingi ülesanne. Nojaa, sest ta ei võtnud vastu seda, valib välja neljas, sobivama ja nähtavasti ei olnud küllalt raske või oli ta kõige raskem oli maid. Rebus, mis mul seal reedeks ja see oli, kus eesti keeles on, ei tea. Piltmõistatuse piltmõistatus võib-olla see ongi vist eesti keeles. Nagu ma algul nimetasin, et sinu elukutsest sai hobi ja vastupidi, hobi nimelt keeled, sellest sai nüüd sinu elukutse. Millega sa nüüd praegu tegeled, millised hobid sul veel? Muidugi ma armastan lugeda, George Caroloudz näiteks on väga meeldiv muidugi eesti kirjandust. Praegu ma loen seda Ekmani Rootsi romaanis marssinud need, see praegu on, selle keskele see mulle väga meeldib, ma olen nii palju, kui ma ühe kirjaniku külge kinni siis kui praegu inglise keeles, George Caroloudz praegu ajast ja aga muidugi siis on ka need kriminaalromaanidest, Mangelsoosi ja Mankele oli väga populaarne isegi välismaal ja ta väga läheb Ameerikasse. Muidugi mitte ainult tema on teisigi. Loe ka inglise keeles ja prantsuse keeles ka need meie e-raamatuid ja siis väheneb ja keelt ka. Milline suhe sul teiste keeltega on nüüd sa oskad ju perfektselt rootsi keelt ja inglise keelt ja milliseid keeli sa veel oskad? Hispaania ja Kataloonia muidugi need on, ma sõidan tuleva nädala Kataloonia kindlasti rääkida. Saksa keel, muidugi ma tulin Saksamaale. Lapsena õppisin vene keelt ka, nii palju ununenud, siiski. Ma tean, et, et sul on siin pikad päevad ülikoolis ja oled täiesti pühendunud foneetikale. Kas sul läheb ka aega muusikale? See on nagu rohkem, kuulan praegu muusik midagi muud, aga kodus on ka rasked, mis oli niisugune üürikorteri ja seal on naabrid ümberringi, klavereid, seal mängitsa. Mõnikord läheb hästi, tihtipeale, justkui ma õhtul tulen koju, siis koputavad. Siis ei ole ka midagi lõbu, mängid minu muusika haaras, on praegu rohkem kontserdil käimine, plaatide kuulamine. Sinu lemmikheliloojad, keda saab väga meelsasti kuulajad, kes need on? Oi, mul on väga mitmed muidugi Bach ja siis uuemast muusikast nii väga uus enam ei ole ka väga armastan partokiga üldse niisugust muusikat, mis kuidagi on ehitatud nagu tormisel ka meil Eestis. Rahva rahvalaul, muusikal partok on ju ka väga paljud, mis ei ole sugugi mitte rahvamuusikaga, ta kuidagi tugineb sellele. Arvo Pärt kahjas, tahab lahti. See on võib-olla nüüd rumal küsimus. Aga miks just pahmeeldi? Ta lihtsalt oli väga ilus on siis on ta väga väljendusrikas, kaader on oma, et mitte ainult tehniliselt hea ja väga ilus kõlab, aga näiteks tema need passiooni muusikas on ju väga dramaatiline ja seal on ühtlasi see muusika, ta nagu perfektne kõik tehnilised, see tähendab väga palju ka. Ja siis mulle meeldib, kas jätan polifoonil, et ta mitmehääleline on seal nii palju juhtub seal kogu aeg. Ma mäletan, kuva Harrygiskiga tegin intervjuu, siis läks jutt loomulikult ju naisikale ja ja ka eesti keelele ja temal olid oma seisukohad eesti keele suhtes ja muusikast rääkida, siis tema protesteeris hirmsasti selle vastu, võtate niisuguse klassikuid nagu Verdi, Verdi ja keda ta veel seal nimetas, et nende oopereid, süžeed, see tuuakse nagu kaasaegsesse maailma ülejad. Seega ka Seninud segab, aga see tähendab, need lavastajad katsuvad huvitavad olla ja huvitavaks ja see ei sobi, sa pead kõike koos olema, siin on ju ka seda tehtud. Vaarneriga tehakse EMORi meeldiga. Aga ütleme, need, kes seda pooldavad, väidavad seda, et ütleme, noored võib-olla ei saa aru, et seda tuleb tuua just kaasas, nii et noored hakkavad aru saama. Kas tõesti see sellest paraneb, on raske sellest aru saada, et see peaks mõjutama niikuinii on see ooperi ju loomulik. Inimesed ei käi õeluse uluk. Ei, muidugi. Ma ei tea. Kui hobidest veel rääkida, mis sind veel huvitab ja mida sa hea meelega jälgid? No ma jälgin ja meile ka mitmesuguseid sporte Oi, meil on midagi ühist. Tore kuulda. Ja ei, ma ikka vaatan midagi, näiteks tennisevõistlused Võnnit, vaatan, kuidas rootslastel läheb ja ja meil on ju eestlanna segaja Kanepi ja Maret Ani ma neid kogu aeg jälgin. Kuidas nendel läheb, kui läheb halvasti, nii paha tunne ja kus näiteks Kanepi võitis seal seal lahtisi prantsuse noortele, see oli niisugune rõõm. Repottle eestlane, niisuguse võidu sai. Et siis oli muidugi Markko Märtin, eriti eestlased, helgi. Nüüd on suure põnevusega vaatamisture vastaste makstakse nii hästi, seda sel aastal siiski. Muid sportega siis eriti tennist küll, jah. Aga nüüd suvel tulevad ju Ateenas olümpiamängud leidma, jälgi on ju väga, need olümpiamängud on siis, ma olen ikka selle teleka küljes. No siis ma tean, kui olümpiamängud on ja televiisoris kantakse see üle, siis ma tean, kus sa istud. Nüüd on halb jälle siis, kui nad on. Kuskil teises maailmajaos seisjana tööstusetesse, muideks siis ei saa. Nojaa, aga kui armastad sportlasi päeval tööd tegema, aga ma ikka vähemalt jälginud, kuidas inimestel läinud ja väga niisugust, nagu need kümnevõistlus oli, Erki Nool ja need on ju tore vaadata ka ja siis see Carolinekul ühtse rootslanna, seda oli ka huvitav vaadata. Kui niux tõesti head sportlased on. Aga mida sa arvad dopingust, sest sellest ju viimasel ajal hirmus palju räägitakse ja Ameerika sportlased need üks, üks dopingust. Traagiline sõnad inimeste rikuvad oma tervise ära ja rikuvad spordihuvi ka ju niimoodi. Nii mõttetuse hirmus kahju. Nüüd tuleb see veel ka, mõnikord kahtlustatakse neid, kes sugugi ei olegi süüdlased nagu siin rootslastele kadedad, kui veerpalu võitis, Sand olid nii kallal tals humal praegu kogu aeg veel vihane nende pärast Nad arvasid, et seal ikka midagi taga on, et see ikka ei ole jah, et eestlane võib nii hästi siis sõite. Fredrik sansid viimati ka, ütles, et tuleb mitte mitte kuskilt midagi, järsku võidab ja nii rootslastel kloun siin juhtunud siin niimoodi, et kogu aeg on halb ja siis järsku võib võita. Veerpalu on palju võitnud, ei ole midagi imelikku, kui ta võidab. Või Raul Olle näiteks, kes võitis Vasaloppeti, siis mõned rootslased olid väga pahased. Ronida on tehtud kadedusega, muidugi, eestlastel oli kahe, mul on üks sõbranna, kes vaatasite, palk maarjamuidugi, vaatasin televisioon eest. Ma mäletan. Minu peatoimetaja helistas, kui see see Vasaloppeti oli ja kui siis Raul Olle võitis ja ta kuulev, õnnitlen, võitis see oli, kas see talve olümpia ta Kehras kaks medalit käsi tulid, õnnitlesid, ma olen tihti mõelnud seda, et näiteks, et need sportlased, kes nüüd kasutavad dopingut ja nad võidavad ja nad lähevad sinna autasustamistseremooniale, nendele ei tundu. Just riputatakse kaela kuldmedal ja mis tundega ta selle vastu võtab? Mind huvitab. Ja ma olen ka mõelnud selle peale, mõnikord. Varsti lähenevad jõulud, kus sa jõulud veedad? Kodus sõpradega saab kokku, siis see on niisugune siiski naabritega ja niimoodi on, kui olulised on sulle, ütleme, pühad pühadel, oloogilis jõulud ja lihavõtted jaanipäevani see on, kuidas see aasta oleks muidu kurbija kui ei oleks neid pühi. Ja muidugi väga palju kriitikat, et see nüüd nii palju raha raisatakse, ostetakse Kallo, miks mitte teistele head meelt teha. Niisugust ei tohi liiale minna. Sa oled ammugi juba pensionil, kas sul ei teki vahest tahtmist niimoodi, et ah, ma jätan selle foneetika nüüd ja nüüd naudin pensionäri elu ja, ja ei mõtle üldse tööle. No aga siis ma ei naudi seda nii, toredal oli ju see suur konverents oli, seal, Barcelonas oli säärane tuba 1000 lähedal neid inimesi koos seal nii palju. Siis vaatan, et teisi ka neid on nii palju vanemad kui mina veel tulevad kokku, jälle näeme 11 ja räägime ja üle maailma tulevad kokku seal, nii et mina ei ole ainukene, nagu ma olen, nii hea meel, et ma siin saan olla edasi s mul on üks väike osa tööst Ameerika projektidel Supolest, teine, kes juhatab seda projekti, tema uurib seda, kuidas diftongeerimine, kuidas see mon mõjutatud vokaali pikkusest ja mina teen neid mõõtmisesineks. Teine Rootsi professor, on ka sellega selles asjas seotud, mis on mitmeaastane niisugune? Mul on Rootsis seadused, peab tunnis teatud raha saama, nii et siis, kui on siis palk vähenenud, siis peaks vähemalt arutama siis et mul on rohkem oma töö jaoks aega. Ega midagi soovin sulle palju jõudu ja jaksu foneetika maailmas, jõudu aladele Rešeiklemiseks ja, ja uute avastuste tegemiseks on tõesti seiklus ja hange, tuleb midagi järsku välja, mida üldse ei oodanud ja ja kõike head sulle palju tänu. Head kuulajad sellega tänaseks lõpetame Stockholmi ülikooli foneetika dotsenti Diana Krulli usutles Mare Rebas uute kohtumisteni.