Tere, head kuulajad. Tänase saate külaliseks on inimene, kes on loonud eduka, maineka ja tunnustatud advokaadibüroo. Ja kuu tagasi kuulutati ta Eesti aasta ettevõtjaks ja selgituseks öeldi, et Jüri Raidla on oma tegevusega ettevõtjana panusega seadusloomesse kui läbi isiklike töövõitude avaldanud väga pikaajalist ja olulist mõju sellele, milline meie riik täna on ja ka sellele, milline on Eesti tänane ärimaastik. Tere tulemast meie saatesse Jüri Raidla. Ja veel kord, palju õnne. Aitäh. Tere päevast. Mina olen saatejuht Lauri Varik. Mis siis on teie ja teie büroo edu taga? Tõenäoliselt on senine edu suuresti olnud tänu sellele, et omal ajal sai tänu prantsuse kolleegide õpetussõnadele alustatud tõenäoliselt õigesti. Neid õpetussõnu advokaadibüroo alustamiseks neid ei ole väga palju. Aga on väga tähtis, nad algusest peale on järgitud ja kui sa neid pikka aega järjekindlalt järgid, siis tegelikult ka selline areng saab olla üsna loogiline ja heade asjaolude kokkulangemise korral ka edukas. Oma tänukõnes tiitlit vastu võttes ütlesite, et advokaadiäri on materiaalses mõttes Varatu äri. Meil on ainult head kolleegid, nende mõistus ja mis veelgi tähtsam, nende pühendumus. Ja seal on kolm olulist mantrat, kiirus, siirus ja kvaliteet. Kui need on olemas, siis inimesed tulevad tagasi, leiavad tee tagasi. Tsitaadi lõpp. Ongi nii täpselt. Nii see on sellepärast tõepoolest, et, et kogu selle nii-öelda varandus, kui seda üldse selliseks võib nimetada on meie kolleegide kahe kõrva vahel kinni. Ja seal on see kogemus, seal on see teadmine, seal on see suhtumine, seal on see suhtlemine ja mida edukam ja mida paremad on, on advokaadibüroo kolleegid, seda parem on ka lõpptulemus ehk teisisõnu, meil mingeid muid edu saavutamise või edu hoidmise, valemeid või vahendeid ei ole ainult see, milline on meie inimeste kogemus ja teadmine. Kas neid inimesi on siis ka tänapäeval raske leida? Inimesi on alati raske leida ja inimesi on alati ka keeruline hoida. Ja see ongi advokaadibüroo jaoks tegelikult see, see võtmeküsimus. Kui sa tahad olla eesmärgiga turul parem või parim siis see tähendab seda, et sa pead suutma leida endale ja, ja hoidma ka enda juures paremad parimad ehk siin käib nagu, nagu konkurentsivõitlus tegelikult turul käib advokaadibüroode vahel kahes suunas. Üks on klientuur ja teenuste turg ja teine on tegelikult nii-öelda kolleegide ja ekspertide spetsialistide värbamisturg. Ei ole võimalik ühel turul olla edukas, olla olemata edukas teisel turul, need on ta väga selgelt teineteist tingivad ja teineteisest sõltuvad turud. Advokaadibüroosid on palju, kõik üritavad samu põhimõtteid vähemalt järgida. Millega te eristate või, või kuidas te proovite siis teistest parem olla? Kas see ka sellele küsimusele väga raske vastata või väga kerge vastata ei ole sel lihtsal põhjusel, et ega meil ju täpseid kriteeriumeid kilogrammides või, või meetrites ei ole olemas, mille järgi seda mõõta. Aga ma usun, et meie büroo jaoks on olnud küll üheks eeliseks see, et meie büroo kolleegid algusaastatest alates, sealhulgas ka ma ise algusaastatel oleme väga põhjalikult ja tihedalt olnud seotud õigusloomega nagu omal ajal. Justiitsministeeriumi kantsler Mihkel Oviir ütles, et kõige parem meetod seaduste tundmaõppimiseks on nende kirjutamine. Ja, ja see kõlab küll natukene humoorikalt loomulikult, aga tõepoolest seaduseelnõude ettevalmistamises osalemine annab unikaalse teadmise ja kogemuse ja unikaalne teadmine ja kogemus lihtsalt üle pika aja vaadates tasub lõppkokkuvõttes äraga ka ka äriliselt professionaalselt. Lühike lühikeses perspektiivis seadusloome osalemine ei ole mitte midagi sellist, mida müüakse advokaadibüroo, lihtsalt nagu õigusteenuste turul peaks eriti tugevalt otsima, küll aga pikas perspektiivis nagu jällegi poolhuumoriga. Ma olen ütelnud meiepoolne selline kontseptuaalne lähenemisnurk on olnud see, et meie büroo peab olema vähemalt tuhandeaastane. Mis tähendab seda, et me püüame kõiki oma otsustusi ja seisukohtasid kujundada pikast perspektiivist lähtudes ja seetõttu pikast perspektiivist lähtudes on seadusloomes osalemine midagi mis annab väga selge ja väga tugeva. Sellise eelis ei kõla väga ilusti, aga tegelikult annab teatava eelisseisundi turule. Aga seadusi ju muudetakse pidevalt, mõnda rohkem, mõnda vähem, kui raske on nendega kursis olla ja, ja teisalt on see üldse hea, et muudetakse seadusi. Selle küsimuse kaudu me jõuame nüüd üsna mitmeteemani korraga välja, jah, loomulikult, praegu on viimase, 20 tegelikult isegi juba viimase 25 aasta jooksul nii-öelda seaduste muudatused on olnud Eestis ikkagi väga massiivsed, massilised ja tohutu suure hulgaga ja mis kõige tähtsam veel ka tohutu suure kvaliteedilise erinevusega võrreldes nendest aegadest, mis, mis pärinevad nõukogude aegadest. Ehk see tähendab seda, et, et need tänapäeval juristide advokaatide jaoks ei ole võimalik ette kujutada elu selliselt professionaalselt. Et keegi meie hulgast julgeks öelda seda, et ta teab kõike, see on täiesti välistatud. Kui keegi tahaks midagi taolist, öeldes, ma pean tunnistama, et sel juhul kolleeg valetaks ja see tähendab seda, et ta on vaja väga põhjalikult ikkagi mõelda spetsialiseerumise peale. Loomulikult mida suurem on turge, mida suuremad bürood, seda suuremad on spetsialiseerumise võimalused. Aga spetsialiseerumisega ei tohi kunagi ka minna nii-öelda teise äärmusse, nagu nagu mõnedes suurtes lääne advokaadibüroodes on, kus tõepoolest nooremad kolleegid teevad neli-viis aastat tööd võib-olla kahe kolme lepingu säte kallale ja sel juhul muutub tõepoolest selline töö erakordset rutiinseks. Ma usun, et Eesti büroode suuremate büroode suurus, sealhulgas ka meie bürosuur, büroo suurus midagi sellist, mis lubab enam-vähem optimaalsed spetsialiseerumist, ehk teisisõnu sa ei pea olema kõige oskaja ja kõigeteadja, sa isegi ei pea mõtlema selle peale, et see niimoodi on. Aga sa pead oma valdkondades olema nii-öelda põhjalik ja samas need valdkonnad ei ole nii kitsad, et kaoks huvi professionaalse tegevuse vastu. Jah, teie büroo tegutsemisvaldkonnad on väga laialt puudutavat minu meelest vaata et kõikvõimalikke teemasid. Kas juha oligi moodi alguses mõeldud, kui 90.-te alguses lõikesele? Jah, see oli kohe algul niimoodi mõeldud, nagu ta täna ongi ja ja meie bürooteemad on seotud äri tsiviilõigusega ehk teisisõnu väga hea eestikeelne termin sellele puudub, aga läänes öeldakse selle kohta fuss, viskonnašelloff, mis tähendab seda, et me tegeleme kõigega, mis puuduta päriõigust, mis Puudutab tsiviilõigust ja eeskätt nii-öelda äriühingute ja ka üksikisikute osalemist majandustegevuses nii-öelda tekkivate probleemidega, vaid ka vaid ka projektidega ja, ja kriminaalõigus näiteks Me Me viljelema ainult selles ulatuses, kus nii-öelda meie materiaalõiguse baas on ekspertiisi mõttes piisavalt tugev ja igapäevase tegevusega seotud. Näiteks konkurentsiõigus, näiteks riigihanked, näiteks näiteks maksud. Aga meie büroo ja meie büroo kolleegid, ma arvan võib-olla isegi me ei ole võimelised, aga ma arvan, et kindlasti me ei ole piisavalt hästi kvalifitseeritud näiteks tegelema isikuvastaste kuritegudes, kurjategijate kaitsmisega ja muude taoliste probleemidega, sellepärast et me jääme. Me jääme sellisest küsimustikus lihtsalt hätta, kuna kuna meil ei ole igapäevast kogemuste baasi selles küsimuses Nii et eelkõige äriõigus te nõustate siis firmasid näiteks suurte tehingute puhul, kas nad ise leiavad tee teie juurde või teil on mingisugused turundusnipiga? No turundusega me tegeleme nüüd juba kõik tõsi, peab tunnistama seda, et ma arvan, et me tegime omal ajal ühe vea. Me alustasime tõsiseltvõetava turundusega tegelikult liiga hilja. Kuni aastani 2004 2005 oli, oli põhiline mure kogu aeg, see, kuidas sisse tuleb töö ära teha korralikult, kvaliteetselt ja kiiresti. Ja, ja tõepoolest siis olid ajad, kus, kus töö otsimisega ei olnud vaja tegeleda. Tänapäeval on olukord teistsugune, majandusturg on allapoole läinud, õigusturul on konkurents tihenenud, see tähendab seda, et advokaadibürood peavad väga tugevalt ka tegelema turundusega selleks, et, et tõepoolest see töö hulk ja töö laad oleks selline, mida büroo soovib ja mis kõige tähtsam, mida büroo kolleegid soovivad. Sest olgem ausad ega ka kolleegide jaoks motivatsiooni küsimusi ei ole küsimus mitte ainult rahast ega küsimus mitte ainult lauavärvist või konkreetsetest töötingimustest, vaid kolleegide jaoks on motivatsiooni seisukohalt erakordselt tähtis see, et töö oleks huvitav ja kõlab küll klišee näoga väljakutsuv, sest see tegelikult on midagi sellist, mis annab professionaalse rahulduse ja professionaalse eneseteostuse ja ja tekitab professionaalselt soovi kogu aeg paremaks saada. See tähendab seda, et mitte ainult mingitel turu kaalutlustel, vaid ka nii-öelda professionaalse enesetäiendamise kaalutlustel. Me püüame saada keerukaid ja huvitavaid projekte, see on meie jaoks nagu selline. Üks oluline toimimispõhimõte. Võib-olla see on võhiklik või võib-olla väga lihtsa inimese seisukohalt küsimus kui asutusele ettevõttel on näiteks endal jurist olemas, siis miks ta peab näiteks advokaadibüroo poole pöörduma? Asutuse jurist on tavaliselt spetsialiseerunud kitsalt selle asutuse tegevuse või selle äriühingu tegevuse nii-öelda spetsiifikaga aga, aga elu on mitmekülgne, mitmekesine, väga sageli tulevad kas mängu uued uudised ja, ja nii-öelda tavapärasest igavesest vandus tegevusest ampluaas, väljuvad projektid või kohtunikud, vaidlused ja siis on tavaliselt niimoodi, et seesama asutuse peajurist nii-öelda korraldab ühe korraliku konkursi advokaadibüroode vahel leidmaks parimat võimalikku nõustajat just nimelt selle projekti jaoks ja sellise projekti edukaks realiseerimiseks, kus siis nii-öelda väljastpoolt nõust ehk advokaadibüroo palgatakse, on see, see nii-öelda ettevõtte juristi ja advokaadibüroo koos võtmetähendusega. Kui seal on hea klapp ja töö toimub nii-öelda vastastikku 11 või teineteist täiendades, siis on tavaliselt tulemused head ja kui seda head klappi ei ole, siis ei tähenda seda, et tulemus kindlasti oleks halb, kui hea tulemuseni jõudmine võtab palju rohkem aega, vaeva. Kas ta siis suudate ka klienti aidata, näiteks ta helistab kuidagi ebasobival momendil teile mingi keegi suurklient, suurfirma juht ütleb, et tead, meil on siin niisugune keeruline, raske juriidiline probleem, mul on vaja kiiret lahendust. Kas ta näiteks kohe ütleme, rahva keeles lambist, suudate teda kuidagi juriidiliselt koha aidata? Ma ei tea, kas sõna lambist ja sellepärast, et, et juriidiline nõuanne ei tohi olla lambist. Seda sel lihtsal põhjusel, et reeglina, kui, kui meie poole pöördutakse, siis on tegemist kas siis nii-öelda tulevase probleemiga või juba tekkinud probleemi lahendamisega. Ehk teisisõnu jah, lambist pead sa hakkama kohe sellega tegelema. Ja, ja siin ongi nüüd väga tähtis, et, et büroo ressurss peaks olema piisavalt suur nii-öelda kolleegide ekspertide spetsialistide näol, et tõepoolest sellises situatsioonis, nagu te praegu kirjeldate ei ole kliendil aega oodata. Tal ei ole aega oodata nii-öelda järgmist nädalat, tal on vaja, et reede õhtul hakatakse tema küsimusega tegelema. Hommikul kell kaheksa antakse talle vastus ja, ja seetõttu ka me reeglina nii-öelda lahendust lambist välja ei paku juba sel lihtsal põhjusel, et lahendus peab olema olema õige, korrektne ja tagatud, ehk teisisõnu kliendile tuleb anda mitte ainult õiget nõuannet, vaid lisaks sellele tuleb anda talle ka õiguslik kindlus. Ehk teisisõnu, meie, meie, meie lõpptoodang, mida me tegelikult kliendile nii-öelda müüme on tema kindlustunne, et tema õiguslikud probleemid ja õiguslikud projektid on hästi aetud ja hästi hoitud, siis tuleb see klient meie uksest, et siis uuesti tagasi. Kui me jääme kuskil poole, tee peal peatuma, et me anname küll korraliku lepingu projekti, teeme küll korraliku kohtuliku dokumendi, kuid me ei oma tegevusega ja oma nõu anda ka ei anna kliendile nii-öelda piisavat komporti või või sellist kindlustunnet. Kui tihti Foosmašuur olukordi tuleb ette, et reede õhtul tuleb äkki tegutsema. Väga sageli on reedel kella kolmest kuni kella viieni meie töös suhteliselt närviline periood. Nädala väliskeskkonna, siis juhtub mitte metalit iga reede, eks ole, aga küllalt sageli siiski juhtub sellist asja, et siis tuleb mingisugune ootamatu ja kiire töö sisse, mis tõepoolest nõuab nädalavahetusel toimimist. Täpselt sama kehtib kalendaarses tähenduses jaanipäeva suhtes jõulude suhtes. Büroos on tõenäoliselt kõige kiiremad päevad paar nädalat enne jaanipäeva, paar nädalat enne jõululaupäeva, see tähendab täna ja praegu. No te kaalute arutate, aga kas teinekord tuleb kliendile ka selline negatiivne signaal siis öelda, et selles olukorras häid lahendusi ei ole? Absoluutselt viitasite enne selle selle, selle kolmainsuslikku mantrale, mis meil on kiirus, siirus ja kvaliteet. Siirus nüüd tähendabki seda, et, et meie, meie kohustus kliendile anda objektiivne meie parima, professionaalse äratundmise järgi kujundatud ja kujunev pilt võimalustest, probleemidest ja riskidest, sest ainult sellise analüüsi põhjal saab klient teha teadliku otsustuse, mida teha edasi. Nüüd teatava piirini kliendiga väitleme mõnikord isegi vaidleme ja nõustame, kuid, kuid teataval piiril on nüüd see koht, kus advokaat peab iseendale, ütleme, stopp. Nüüd on selles mõttes nagu minu suhtlemise hetk nagu, nagu nagu lõppenud ja nüüd peab jääma kliendile võimalust selle informatsiooni ja muu informatsiooni põhjal teha teadlik otsustus. Ja kui klient teeb teadliku otsustuse, vastupidiselt sellega näiteks, mida advokaat soovitas näiteks advokaat soovitas kohtusse mitte minna, klient ütleb, et me lähme kohtusse, siis meie büroo üks põhimõte on see, et ka siis, kui kliendipositsioon on, on nõrk. Vaadake, igas kivis ei ole vett, mida on võimalik välja pigistada igas õiguslikus positsioonis. Ei ole perspektiivi, millele põhinevat on võimalik kaasust võita. Sellele vaatamata oma alalise kliendiga, me läheme lõpuni välja, nagu ma olen varem öelnud, kas või õiguslikusse põrgusse. Ja, ja, ja kui peaks juhtuma, meie prognoos oli õige, mis sageli kahjuks on seal ju lõigatud perspektiiv ei olnud siis me kunagi ei hakka hiljem ei kellelegi, rääkimata kliendile või, rääkimata avalikkusele õigustama, miks nii läks, ehk tegelikult selles küsimuses heas ja halvas mõttes me oleme tegelikult kaitsetud. Aga jällegi, kui sul on tuhandeaastane perspektiiv silme ees, siis teadmine klientidel, et see büroo läheb sinuga lõpuni välja, ükskõik milline see probleem ka ei oleks, see levib turul. Mis tähendab seda, et kliendid ka sellist lojaalsust ja ja nii-öelda meiepoolset usaldatavust oskavad piisavalt hästi hinnata. Ma just mõtlesin küsida, et kui teinekord tuleb, võib-olla eitab või selline negatiivne vastus anda, et kas siis mõne aja pärast äkki märkate, et seesama klient on kuhugi kellegi konkurendi juurde läinud. On ka seda juhtunud, on ka seda juhtunud jah? Aga läheme algusesse üldse tagasi, te võite, selle büroo oli see 92. või 93. aastal pärast seda, kui jäite lihtsalt töötuks ministri ameti järele? Natukene teistmoodi tähendab mul tõepoolest Ta oli vahepeal selline töötuse periood ja see oli pärast ministriametit ja pärast põhiseaduse assamblee tegevuse lõppemist ja kuni tööle asume siin, asume siin Eesti pangaliidu tegevdirektorina 1992. aasta augusti lõpust ehk teisisõnu, mul ei olnud alalist tööd vahemikus jaanuar 92 kuni august 92. Vahepeal maalin ligi aasta ette kokku lepitud nii-öelda konkreetse tähtajaga Eesti pangaliidu tegevdirektor sel ajal toimus panga Liidudega nii-öelda ülesehitamine ja siis advokaadibüroo asutamise tegelikult me leppisime prantsuse advokaadibürooga nimega mokke poorne Tassoušees kokku 93. aasta kaheksas teisel veebruaril ja büroo uksed tegime lahti 93. aasta seitsmeteistkümnendal mail. Aga te olite ju ennem siis ikkagi nagu poliitikas Eestis olite minister, kas te poliitikasse jääda või edasi minna ei tahtnud olla? Ma tegin enda jaoks jaanuarist 1992 päris nagu selge otsustas ära ja läbimõeldud otsustusena vaatasin Abbasi õige pea hakkasin saama 35 aastaseks ja nii ma leidsin, vaat see on see koht, kus ja see igav, kus tuleb ära otsustada tegelikult, mida sa tulevikus teed ja ühes olema küll annate ilmselt tänu oma vanemate kasvatusele kogu aeg veendunud, et et ükskõik mida sa teed, sa pead sellele, mida sa teed fokusseeruva. Ehk jah, sa võid tegeleda hobidega, olgu need siis füüsilist, sportlikku laadi või vaimset laadi, aga siin on põhitegevuse, fookus peab paigas olema. Ja millegipärast ma juba tookord ikkagi jõudsid järeldusele, et minu põhifookus saab tulevikus olema õiguspraktika, kuigi sel hetkel mul ei olnud veel idee, et advokaadibüroo loomiseks nii-öelda peas või kõrvade vahel olemas. Aga õiguspraktikasse mineku idee oli mul küll olemas ja seetõttu ka minu otsus poliitikast välja, ta oli selge, ühemõtteline ja sellele otsusele ma olen kindlaks jäänud kõikide nende aastate jooksul, kui ka igasugu spekulatsioon on olnud olnud ka minu võimaliku poliitikasse mineku ümber ja isegi tänapäeval praegune olnud kordan jälle uuesti tsiteeri millekski kellekski ei kandideeri kuhugi ja minu isiklik personaalne poliitiline huvi on võrdne nulliga. Aga ma usun ja arvan, et ikkagi tollal neid ahvatlusi pakuti ja ettepanekuid tehti. Minu sellist eneseuhkust on nende aastate jooksul pidevalt paitatud ja ja mis seal salata, mõnikord selliste ettepanekute kuulamine ja saamine on ju ka meeldib, see tähendab seda, et et kuskil on olemas sinu sinu tegevuse, sinu persooni suhtes. Respekt. Jah, tõepoolest erinevaid ettepanekuid on olnud vägagi palju, aga kuna mu otsus oli omal ajal väga selge, siis mul on alati olnud suhteliselt lihtne ja kerge vastata. Advokaadibüroo olite siis omanimeline umbes kümmekond aastat või natuke üle 10 aasta, siis siin 2000.-te alguses 2004 vist kaasasite või liitusite Soome partneriga ja 2007.-st olete nüüd rahvusvaheline büroo koos balti partneritega. Raidla, Leinz, Norcus. Seda on päris raske välja öelda näitleja perekonnanimesid. Me oleme rahvusvaheline büroo olnud algusest peale sellepärast ka 93. Me tegime büroo ja koos prantslastega ja, ja loomulikult nagu ma eelnevalt ütlesin, prantslaste kaudu me saime väga palju kogemusi, õpetusi ja me saime prantslaste kaudu väga suurt abiga rahvusvaheliste suhete sisseseadmiseks. Nii et selles mõttes ta on rahvusvaheline pidevalt olnud, ta on olnud ka kogu aeg minu suureks heameeleks seotud minu kasutajanimega erinevates kombinatsioonides see liit, mis meil oli advokaadibürooga, Rocher selgelt Soome kõigi aegade kõige paremini edukama bürooga ühise kaubamärgi rosso, Raidla see olnud büroo, vaid see oli tegelikult advokaadibüroode ühendus. Ja Rocher Raidla kestis meil tegelikult sellise ühise kaubamärgina kuni aastani 2011. Siis me selle ühise kaubamärgi meie enda ettepaneku siit Tallinnast võtsime ja ta päevakorrast maha. Sel lihtsal põhjusel, et meil oli vaja loobuda ka nii-öelda koos nii tihedast vormist, kus meil oli varem ka ühine huvide konflikti kontroll. Ja kuna me ühisest huvide konflikti kontrollist loobusime, siis me pidime loobuma ühisest kaubamärgist nüüd huvide konflikti. Kontroll omakorda tähendas seda, et kui, kui Rocher läks oma kontoriga ka Stockholmi siis Rootsi turg on meie jaoks olnud ajalooliselt väga tähtis turg. Rootsi turg on olnud meie kliendiportfellis kuskil sedasi seitsme kaheksa kuni 10 protsendi vahel, mis on väga suur osa ja aga meil ei olnud võimalik enam sellisel viisil Rossedaida kaubamärgi all jätkata. Seetõttu me kuna me olime see selle kaubamärgi tõttu sunnitud väga paljudest töödest siin Eestis loobume ja siis me selle koostöö Rosseriga ümber korraldasimegi. Meil on Rosseliga jätkuvalt väga head suhted, kuid need ei ole enam eksklusiivsed. Aga see liitumine Läti Leedu partneriga See toimus aastal 2004 tegelikult sedasama Rosher välja raamides. Et selles mõttes need on olnud paralleelsed protsessid. Et see on jäänud nüüd püsima See on jäänud püsima ja see on ka advokaadibüroode liit. Ega me ei ole ühinenud büroo ja selles mõttes see me oleme, me oleme erinevad bürood, oleme erinevad juriidilised isikud, meil on erinevad partner, konnad, meil on erinevad nii-öelda omaniku struktuurid, aga, aga me lihtsalt nii-öelda lepinguliselt teeme, teeme eksklusiivset koostada omavahel. Ja kaubamärgina kasutajatega siis ka ühte nime kõigis kolmes riigis. Raidla lehes nõrkus on ühine ärinimi ja ta on praegu samasuguse nime all ka Valgevenes. Aga veel algusesse või veel ajas tagasi minnes. Kuidas üldse juurat õppima sattusite? Juhtusingi täiesti juhuslikult õppima juurat, tõepoolest ma olen maapoiss ja minu isa oli põllumajandusmehaanika põllumajandusmehaanik. Ema oli kooliõpetaja ja noh, minu lapsepõlve poisikese iga tegelikult möödus absoluutselt selgelt kohe masinate seltsis, traktorid on siiamaale, minu jaoks sellised väga meeldivad, väga meeldivad tööriistad, minu jaoks on isegi natuke nagu nagu mänguasja tähendusega. Ja ma olin väga veendunud, ma lähen tegelikult põllumajanduse mehhaniseerimise ja nii-öelda inseneri asja õppima Eesti põllumajanduse akadeemias. Tänases Maaülikooli pöörde tõi sellesse plaani tegelikult geograafia õpetaja veel 11. klassi viimase poolaasta alguses, kui ta, kui ta küsis kõigi meie õpilaste käest, et mis teil siis plaanid on pärast kooli lõpetamist ja ja mina siis tubli Bay koolipoisina ütlesin niimoodi, mis on, plaan on, lähen EPAsse mehhaniseerimis õpetab õppima, siis õpetaja ütles niimoodi, et kuule, poiss, vist ei ole sul õige mõte. Et sa pead juurat minema õppima. Kuigi täna ma tegelen pidevalt iga suht sorti tekstide kirjutamisega. Ometi pidasime keskkooli lõpus oma oma võimekust kirjandi edukaks kirjutamiseks riskantseks. Ja, ja seetõttu ma pelgasin nagu juurasse minna. Tõsi oli see, et aga tookord oli selline süsteem, et kui, kui õnnestub keskkool lõpetada kuldmedaliga, siis ülikooli sisseastumisel oli vaja teha üks eksam, juhul kui see esimene eksam on tehtud viie peale ja õigusteaduskonna astumine sel ajal, esimene eksam, ajalugu ja siis me nii-öelda leppisime õpetaja kokku, et, et kui mul õnnestub saada keskkooli lõpus kuldmedal et siis ma lähen juurat õppima, nii läkski. Ja ajaloo eksam õnnestus kenasti ära teha ja miinust jurist saigi. Aga CVd vaadates märkasin ikkagi, et te olete siis natuke maaeluga või selle organiseerimisega seotud olnud 80.-te algusest olite lausa Halinga kolhoosi aseesimees. Ma olin juristi ja ühtlasi ka nii-öelda aseesimees ja nii et põllumajandusega, jah, ma olen kokku puutunud ikkagi päris päris palju ja ega tänav ka see maakoht ja maatöö mulle üldse võõras kuigi sageli võib tunduda, et mis advokaat seal maal ikka teeb. Et seesama kodukoht, kus mul praegu ema elad, ma seal käin ikkagi päris päris sageli päris korraliku maad tööd tegemas ja ma naudin seda, see on üks minu hobidest. Ja vaatasin veel, et ülikoolis teie kursuselt on tulnud nüüd hiljem väga palju tuntud ja tunnustatud inimesi. Kas mu andmed on õiged? Raivo Vare, Rein Lang, Leon Glikman, Andres Aavik. Riigikogu liige, endine linnapea Kalle Jents. Veel paljud teised inimesed. Meil oli ja jätkuvalt on erakordselt vahva kursus tõepoolest me lõpetasime 80. aastal 180. aastal, ma arvan, et see, see sageduse intensiivsus, kui palju me tegelikult omavahel läbi käime ja kui sageli me ka omavahel kokku saama, tõsi küll erinevates koosseisudes, see on täiesti hämmastav ja, ja kursusel oli ka, oli selline noh, selline hästi-hästi nii-öelda, ma ütleksin, lihtsalt teadmistejanust ja õppimisest õppimissoovist oli ikkagi see õhkkond oli tõeliselt nagu heas mõttes tiine ja, ja küllap tõenäoliselt tänu sellele, aga väga paljud 80. aasta lennu lõpetajad on ka erinevates praktilistes valdkondades hiljem iseendaga väga hästi hakkama saanud. Aga teinekord, äkki olete eririnde pooltel, kuidas siis kontakt või suhe on? See tõepoolest ei muuda meievahelised suhted, see, see, see vastab tõele, et kui me päeval oleme, kas läbirääkimiste laua taga vastastikku esindamas teineteise klient võiv, oleme kohta laua taga vaidlemas mõnikord väga ägedalt isegi kuni kuni sinnamaale välja, et emotsioonid tõusevad ka kohtusaalis mõnikord väga kõrgele. See tõepoolest ei tähenda seda, et me ei saaks omavahel pärast normaalselt suheldud või normaalselt läbi. Ja lõppude lõpuks see peabki niimoodi olema, sellepärast et kui, kui, kui advokaat, et ei ole võimeline nii-öelda klienti nõustades kliendist ise eristuma siis õige pea sellist advokaat ei ole. Kliendil on tarvis, sest et advokaat peab suutma nii-öelda kliendi kõrval olla, mitte kliendi asemel olla. Ja seetõttu on võimalik ka meie omavaheliste suhete säilitamine advokaatide vahel täiesti hästi, sõltumata sellest, et me oleme erinevatel pooltel Kuulge, üks üldisem küsimus, mida ma advokaadilt, et olen ikka alati tahtnud küsida kriminaalõigus ei ole küll teie erialaga, äkki oskate selgitada, kuidas on advokaadil kaitsta, ütleme kaabakat ehk inimest, kes ilmselgelt on teinud kurja, varastanud, petnud või sahkerdanud, aga soovib nüüd juriidiliste nõksudega paragrahvide puudulikkuse tõttu karistusest pääseda. Ta pöördub hea advokaadi poole ja tal on palju raha. Kuidas teie käite? No see on raske ja, ja ma tean, et ma minu, minu, mitte spetsialiseerumine kriminaalõiguse leiale juhus, ehk teisisõnu ma ennast ei suuda selles situatsioonis ette kujutada, jah, ma võin endale teooria võiks õppida, ma võin teile siin ka praegu saates rääkida, et et igal inimesel on põhiseaduslik õigus kaitsele. Igal advokaadil on kohustus oma advokaadi kohus, eetikast, advokaadireeglitest tulenevalt ka sellist klient, et kaitsta, teha kõikvõimalikke parim selleks et ühelt poolt küll oleks öelda tõde järgitud, kuid teiselt poolt oleks kliendi huvid järgitud sellisel viisil, et tema karistus kas oleks siis välditud või oleks siis nii-öelda tõesti võimaluste piires minimaalne. See, see on sügav siseprobleem igale advokaadile, ma kujutan ette ja, ja seetõttu ka ega ka mulle tundub niimoodi, et advokaadid, kes kes tõepoolest kaitsevad nii-öelda tavapärases mõttes kurjategijaid, teevad tegelikult väga rasket tööd. Ja ma kujutan ette, et see on neile neile tegelikult sedasi moraalselt üsna üsna keeruline kuid teist külge pidi see on jälle advokaatide ja advokatuuri kohustus. Nii et kõik on siin maailmas ikkagi omavahel lõppkokkuvõttes tasakaalus, kuigi enne tasakaalu jõudmist on palju vaja vaeva näha. On teil olnud kõhklusi mõnede inimeste või ka ettevõtete kaitsmisel või olete ka näiteks loobunud, et see inimene või juhtum ei sobi teie põhimõtete ja väärtushinnangud? Me oleme olnud natukene priviligeeritud seisundis juba juba algusest peale, meil neid juhuseid, kus on on sattunud nii-öelda kliendiks kas siis inimene või äriühing, kus on tõepoolest kohe selgelt suured kahtlused, kas see on nüüd kas see on need mustas tsoonis või hallis tsoonis äri, eks ole, või noh, täpsustas kassa mustas tsoonis siis meil ei ole neid juhuseid õnneks tõepoolest siiamaale väga palju olnud. On olnud paaril juhtumil tõesti vajadus andnud öelda, öelda ei ja need tulenevad tegelikult mõningatel juhtudel juba juba seadusest, eks ole, kus juhul kui juhul kui näiteks klient soovib teha tehingut, mis meie arvates on nii-öelda selgelt ebaseaduslik ja mis ei mahu ära aga tegelikult nii-öelda seaduste loomingulise tõlgendamise raamidesse siis sel juhul me ütleme, kuidas te talle selle helistasite, Ani ütlemegi, et meie ei näe võimalust, et see seade, et see tehing oleks nii-öelda teostatav seaduslikkuse raamidesse, seetõttu me ei ole võimelised sellist tehingut nõustama sellisel viisil, nagu te soovite täpselt nii ütlemegi. Võite niimoodi kaotada hea tehinguvõime. Teie üks suuremaid töid, ma kujutan ette, on olnud Eesti põhiseaduse väljatöötamise juures, te olite siis tegelikult ju veel ka päris noormees, te olite ka ekspertkomisjoni esimees. Kas nüüd leiate või, või on see tõesti nii, et olete leidnud, et vähemalt kaks aastat tagasi ütlesite intervjuus Maalehele vähemalt välja, et Eesti põhiseadus vajab siin föderatiivsemaks muutuvas Euroopa liidus muutmist. Kui hästi või kui hea tervise juures on meie põhiseadus? Niimoodi meie piltlikumalt, meie põhiseadus on väga hea tervise juures, vaatamata sellele teatavad muudatused, on vaja sinna teha suhteliselt kiiresti ja vaatamata sellele, et juhul kui tõepoolest Euroopa Liidus föderaliseerumine aset leiab aga see ei leia mitte lähimate aastate isegi mitte lähimate aastakümnete jooksul siis tõepoolest föderaalsesse Euroopa Liitu, Eesti vabariik täna kehtiva põhiseadusega kuuluda ei saa. Ehk teisisõnu, sel juhul kunagi euroopalisest Föderatsioon saab, siis tuleb tõepoolest Eesti põhiseadus teatavas ulatuses ümber kirjutada ja panna loomulikult referendumile korraga kahes küsimuses muudetud põhiseadust, seevastuvõtmine ja siis föderaalse Euroopa Liiduga ühinemine, jälitamine nüüdispuuduvad, aga see on nii, see on, see on väga kauge muusika. See, mis puudutab nüüd lähemalt aega, siis, siis tõepoolest, vaatamata sellele põhiseadusele tervikuna väga hea tervise juures, ta on väga hästi Eestit hoidnud ja ma pean ütlema, et ega Eesti on me ise ka ise ka põhiseaduses hoidnud vaatamata sellele, teatavad asjad vajavad korrigeerimist. Ma toon ühe näite ja siinse see näide on muide enesekriitiline, sest ma ei oleks pidanud ausalt öeldes ekspertidena aastal 1991 92. Seda tähele panema ja mõistma. No praegu on näiteks ette nähtud niimoodi, et kui õiguskantsler teeb riigikogule või siis mõnele muule kogule, kes seal vastu võetud õigustloova akti ettepaneku see akt ära muuta ja põhiseaduse ja teiste seadustega kooskõlla viia siis see peaks toimuma 20 päeva jooksul. Nüüd 20 päeva jooksul ei ole menetluslikud protseduurilised isegi kõige parema tahtmise juures ei riigikogule ka näiteks Tallinna linnavolikogul võimalik seda küsimust lahendada selliselt, et see lahendamine ise protseduuriliselt oleks kooskõlas seadustega. Ehk tookord me olime seda meelt nagu tollal ka president Lennart Meri ütles hilisem president, eks ole, et et Eesti riigil on kiire, Eesti riik peab töötama 24, seitse ja eks me selles sellises nagu nagu tempotuhinas ei pannud seda tõsiasja tähele, et alati ei ole kiirus, väärtus. Nii et noh, see on hea näide, need, kes tegelikult vajab põhiseaduses parandamist. Muidugi võib öelda niimoodi, et see tegelikult meie igapäevast elu praegu ei häiri, häirib küll, häirib sellepärast, et me praegu tolereerima juba mitukümmend aastat teadlikult pidevat põhiseaduse ühe konkreetse sätte rikkumist ja kui me tolereerima ühes sätte rikkumist, see tähendab seda, et me lõppkokkuvõttes devalveerime põhiseaduse sellist moraalset hinda ja väärtust ja see on iseenesest lubamatu, ehk teisisõnu sellised sellised nii-öelda kas siis tollal tehtud mõningad vead või ka siis hiljem kujunenud uued olukorrad näiteks noh, Eesti Panga regulatsioon peaks ju põhiseaduses selgelt muutuma pärast seda, kui me oleme eurotsooni liige. Ehk ehk siin on asju, mis vajavad korrastamist, rääkimata sellest, et kui riigireformiga peale hakkame, siis tõenäoliselt on vaja mitmeid-mitmeid sätteid põhiseaduses, muud ehk ühelt poolt põhiseadust ei tohi kergekäeliselt näppida, kuid see ei tähenda seda, et põhjendatud juhtudel ei ole, ei oleks vaja põhiseadust muuta. Riigireformi juurde natukene hiljem, aga selle põhiseaduse sünni juures ma sain aru, et tollal ju võistlesid erinevad eelnõud või variandid. Ja kuidas teie siis rahule jäite sellega, et teie olite ka ühe seal variandi autor või autorite seas, et see, mis nüüd lõplikuks sai 92. aasta suveks vastu võetud. Kas see oli parim võimalikest? Kokku oli viis eelnõud põhiseaduse assamblee lõpphääletusele läks kahe töögrupi eelnõud, Jüri Adamsi ja Jüri Raidla töö grupeeennoud lõpphääletusel Jüri Adamsi töögrupi võitis hääletuse ja Jüri Adamsi grupi poolt ettevalmistatud eelnõu võeti ka põhiseaduse assamblee poolt aluseks. Loomulikult sel hetkel me olime pettunud, aga nüüd tagantjärgi vaadates ma arvan, et see oli tegelikult Eesti õigusajaloo seisukohalt ja poliitilise ajaloo seisukohalt päris hea, et niimoodi läks. Miks ma arvan seda sellepärast, et kuna, kuna kuna meie töögrupp tegelikult ekspertidele põhiseaduse assamblee juures tööd jätkas siis need, need asjad ja need elemendid ja need asjad, nii need need lahendused, mis oli vaja nagu õiguse ekspertide poolt eelnõusse sisse kirjutada, siis põhiseaduse assamblee poolt heaks kiidab, täna need sai tehtud niikuinii. Ja tänu sellele, ma arvan, ka ka põhiseaduse assamblee poolt lõppkokkuvõttes ette valmistatud eelnõu kujunes väga heaks tasakaalustatud eelnõuks ja, ja põhjendatud parlamentaarses eelnõuks. Mine tea, kui, kui, kui Raidla grupi eelnõu oleks võetud aluseks, kas, kas siis äkki nii-öelda muudatuste läbiviimine põhiseaduse assamblees sellesse teksti. Ma kaldun. Ma arvan, et võib-olla see oleks olnud mõningal määral protseduuriliselt raskem. Ja, ja, ja seetõttu ma arvan, et see hääletustulemus andis ühelt poolt õigusliku parema teksti Eesti vabariigile ja andis parema ja kindlama veendumuse ette et see põhiseadus ka rahvahääletusel tõepoolest väga kõrge häälteenamusega vastu võetakse. Nii et tagantjärgi see on minu jaoks hea lahendus. Tunnistan ausalt, sel hetkel olin pettunud. Aga kas tollal ka võib üheks põhjuseks olla, et teie variandis ma olen lugenud eelnõus olevat olnud lähenemiselt presidentaalne te soovisite nagu presidendikeskset? Et riiki, et see on üks müüt, mida ma hea meelega nüüd praegu hakkaksin nagu ümber lükkama, kui see võtab päris palju aega, see oli, see oli üks poliitilise võitluse nii-öelda argument, eks ole, et Raidla grupi eelnõu on presidentaalne, tõsi on see, et meid oli kahes kohas, maskide tagantjärgi võin öelda niimoodi, et võib-olla oli viga sees jah, mis andis võimaluse selliseks nii-öelda ette heidetakse ette, et Raidla gruppi eelnevast tuleb äkki presidentaalne vabariik välja. Aga poliitilises võitluses kasutati meie sellist sellist väikest viga ära ja see ilmselt lõppkokkuvõttes sellele eelnõu saatusele ka lõpphääletusele maksis kätte. Nii tuleme ajaloost nüüd tänapäeva tagasi ja räägime siis riigireformist minu meelest, teie olete üks selle esimene väljaütleja olnud, me siin enne saadet tuletasime meelde, et see oli vist 2009. aastal juba esimest korda käisite selle mõtte välja. Rääkimata, et siin haldusreformist on küll räägitud varem, aga sõna riigireform kasutasite teie esimesena. 2009. aastal see oli jah, täpsemalt öeldes, 23. novembril, kui üks suur konverents Tallinna Tehnikaülikoolis toimus, siis ma käisin välja, tegelikult ei tee ja suhteliselt programmilisena riigipidamise reformist. Ja nüüd, kui ma hakkaksin praegu lahti mõtestama, mis vahe on riigipidamise reformile, riigireformi, siis võib-olla raadiokuulajad annaksid mulle seda natukene pahaks. Et advokaat tuli stuudiosse, hakkas tegelema juriidilises kolastikaga. Aga Nendel kahel asjal on väga suur erinevus ja mõtlesin isegi need kaks erinevust ära. Esimene erinevus seisneb selles, et riigipidamise reformi saab läbi viia suurel määral ilma oluliste muudatusteta põhiseadusesse ehk riigipidamise reformi saab ära teha suurel määral praegu kõigi kehtiva põhiseaduse sätete tingimustes. See on esimene esimene erinevus, samas kui riigireformi läbiviimiseks on tegelikult ikkagi mitte väga suure hulga, kuid kvalitatiivselt oluliste põhiseaduse muudatuste tegemine vajalik. Ja teine erinevus on see, et riigi pidamise reform on oluliselt vähem radikaalne kui riigireform. Samal ajal kui me läheme edasi näiteks riigireformiga, mis täna, ma arvan, õige see tähendab sa radikaalsem variant, siis see toob kaasa seda riigipidamise reformi käigus vajalikud muudatused niikuinii, ehk teisisõnu nii-öelda kolme aasta möödumisel ma jõudsin järeldusele, et üks põhjus, mille pärast riigi pidamise reform ei hästi ei lennanud võis olla ka selles, et ta oli liialt vähe radikaalne ja omalt poolt ja väga paljud teised, kes selle teemaga on käsitlenud, on, on viimase paari aasta jooksul väga selgelt nii-öelda radikaalsuse astet selles käsitluses suurendanud enne imet alates septembrikuust on tõepoolest aastal 2014 riigireformi temaatika muutunud üheks oluliseks valimiseelseks debatti valimiseelse debati esemeks. Ja ma ütlen siiralt, et selle üle on mul personaalselt väga hea meel sest seda diskussiooni omal ajal alustades oli üks niisugune eesmärk. Ma ei ole naiivne ja selles mõttes, et ja ei arva niimoodi, et et need mõtted, mis ma olen välja pakkunud, et need oleksid kindlasti ainuõiged ja need tuleb kindlasti sellisel viisil ellu viia. Nii nii rumal ma ei ole, aga, aga küll oli mul väga suur ja selge soov saavutada seda, et läheks käima korralik tõsine diskussioon ja see on nüüd alates septembrikuust 2014 nagu käivitanud ja selle üle on mul väga hea meel, rohkem veel. Hea meel oleks mul siis, kui see päädib tegelikult ka valimiseelses situatsioonis erakondade poolt riigireformi sellise programmilise seisukoha vastuvõtmisega, loodetavasti rahvas annab sellele mandaadi. Ja siis reforme tulebki. No aga see põhimõtteline küsimus, miks te soovite siis riiki oluliselt väiksemana pidana pidada? Riigi omamine ja pidamine ongi ju kallis ütleme, mitte lõbu, aga kohustus ja kulutused elaniku kohta väiksema riigi puhul tulevadki, on suuremad kui ju mõne suurriigi puhul loomulik. Selles ongi tõepoolest väikese väikese riigi pidamine on alati proportsionaalselt kallim kui suure riigi pidamine aga see ei tähenda seda, et et maailma poliitikas maailma nii-öelda arengus pisaraid ei usuta. Ehk teisisõnu, kui sa tahad olla väikese riigina nii-öelda edukas, siis sa pead olema lihtsalt suurtest riikidest efektiivsem. Midagi ei ole parata ja, ja Eesti puhul see ongi täpselt see probleem praegu niimoodi püstitanud, kuna ei ole ju mitte kellelegi enam saladus see, et Eesti rahvastik väheneb ja Eesti rahvastik vananeb ja selle tulemuseks on see, et disproportsioon maksumaksjate maksu tarbijate vahel pidevalt süveneb. Ja, ja no ma lihtsalt nagu iseendaga. Küsisin siis mõnikord peegli ees, et, et, et, et kui hall suureks ja disproportsioon, siis peab minema. Et lõpuks mõistetakse, et ilma riigireformid ei ole võimalik seda riiki pikalt pidada, lihtsalt ei ole lihtsalt ühissee riik kurnab ühiskonna välja, me ei jõua teda üleval pidada. Ma olen nüüd retooriliselt küsinud üsna mitmes kohas. Ma käisin nüüd riigireformi kontekstis, see pole minimeeritud, geniaalne idee, muide need on need ideid teised ammu enne välja käinud mõtte sellest 71 liikmelisest riigikogust, mis loomulikult kohtas üsna raevukat vastuseisu kohe. Ja siis ma ühel foorumil palusin, tõsi küll, ma ise pidin ära minema, palusin oma heal kolleegil sõbral Raivo Varel küsida siis poliitikute käest, et kui ta täna ei ole nõus selle seitsme ühega. Et kui väikseks peab kujunema Eesti elanikkond ette, siis oleksite nõus vähendama riigikogu koosseisu. Kas seal siis miljon 500000 300000 ei ole võimalik ette kujutada, et näiteks alla miljoniga elanikkonnas elanikkonna puhul ikka oleks riigikogu suurus 101. Võtame Lätti ka peaaegu kaks korda suurem riik, mis on seimi suurus, 100. Võtame Soome. Peaaegu et neli ja pool või viis korda suurem riik, mis on Eduskunna suurus? Me kõik seda teame ehk teisisõnu, tegelikult meie naabrid on väga selgelt nii-öelda parema proportsiooniga parlamendiga tulemas väga hästi toime. Ma ei ole lugenud arvamus, et see on nagu näiline kokkuhoid või pigem isegi võib-olla kinnistab mingi võimu mingisuguse väikse grupiga. Vaadake, ega riigikogu koosseisu vähendamine ei järgi fiskaalselt eesmärki, ma olen sellega nõus, kõik ministrid, ministrit, kes selle üle on nii-öelda kriitiliselt öelda, vastu seisnud, on öelnud niimoodi, et noh, Jüri koolatega, siit ei tule riigile mingit kokkuhoidu, loomulikult ainult sellest riigikogu koosseisu kokku nii-öelda vähendamisest ei tule suurt kokkuhoidu. Aga kui, kui, kui riik peab ennast nii-öelda paremaks tegema, efektiivsemaks tegema, siis riik peab seda riigireformi alustama iseendast. Ja nüüd on küsimus, et kes on see ise parlamentaarse vabariigi puhul, kellest peaks peale hakkama ja parlamentaarse vabariigi puhul see ise ongi nimelt just parlament ehk riigikogu ehk riigikogu koosseisu vähendamine on mõnes mõttes selle riigireformi selline kandev rakett. Et kui sa riigikogu koosseisu vähendanud, see tähendab riik on nüüd loonud siis rollimudelit signaliseeringud tervele ühiskonnale, pikas perspektiivis peame oma riiki kokkuhoidvamad ja paremini pidama selleks, et olla edukad ja hakkame kõigepealt iseendast peale hakkame riigikogus peale ja siis jõuame ametnikeni, eks ole, kella koosseisuga on võimalik väga selgelt ja kõvasti vähendada. Nüüd ametnikkond, ma tahan kindlasti teha väga suure komplimendi teekonnale ka seejuures ametnikkond on minu arvates viimase 20 aasta jooksul Eestis väga hästi professionaliseerunud ehk teisi. Teisisõnu tänu sellele professionaliseerumisele on võimalik tegelikult ka ametnikkonna poolt tehtav töö, mis on vaja ära teha ära teha ka väiksema hulga väiksema arvu ametnikega. Ja kui ma räägin ametnikkonna vähendamisest, siis minu arvates on, on siin jälle, ei ole see põhieesmärk mitte see fiskaalne eesmärk vaid see tegelikult, et väiksema hulga ametnikega ära teha kvalitatiivselt sama hea töö ja nendele allesjäävate ametnike peaks tegelikult palka rohkem maksma selle kokkuhoiu arvelt, mis tekib vähendamisest. Olete lugenud seda koostöökogu analüüs, olen järgmine nädal valmis sai, kuidas te seda hindate? Koostöökogu initsiatiivi ma kiidan väga-väga heaks ja, ja, ja tegelikult see, ega see riigipidamise reformi ideoloogia, see tollane, 2009. aastakonverents, ega see oli ka juba koostöökogu nii-öelda initsiatiivi kaudu ehk koostöökogu on kas otseselt või kaudselt olnud seal riigipidamise reformi või siis nüüd riigireformi nii-öelda veduriks ja, ja see on selle, selle sihtasutuse väga suur teene. Nüüd konkreetne kavamis riigi korrastamise kava, mis käib välja, käidi möödunud nädalal ütleme niimoodi, et see on professionaalselt hästi koostatud dokument, ta on, ta on hästi kenasti tasakaalus. Mina omalt poolt muidugi näeksin vajadust ka seda dokumenti radikaliseerida. Ja, ja jällegi kahel põhjusel üks on see, et, et ma arvan, et Eesti riik vajab radikaalsemat reformi. Teine põhjus on see, et väheradikaalsele reformile ei tule rahva mandaati taha. Ja, ja selles mõttes on väga head tööd ära teinud riigikontroll ja riigikogu Karis kes oma viimases aruandes on läbi viinud väga kenad küsitlused ja mis tuleb välja ju pikki aastaid on pidevalt Toompealt püütud rääkida enamiku erakondade poolt seda juttu. Elanikud, inimesed Eestis haldusreformi ja jälle sihukest radikaalset haldusreformi varianti ei toeta. Eks ole, et, et teeme seda vaikset liitumist, mis kahjuks ei ole ju eriti tulemusi andnud, aga muudkui edasi ja vaatame, kuidas tegelikult kohaliku omavalitsuse tasapisi, kuid kindlalt aega aegapidi hääb. Nüüd, mis näitas riigikontrolli küsitlust 71 protsenti nendest inimestest kellel on haldusreformi suhtes enda seisukoht olemas, pooldab selget, jõulist, korraliku haldusreformi ja isegi kui välja jätta nüüd see segment inimesi, kellel tänase seisukoht veel puudub siis ikka jääb üle nii palju, et 51 protsenti ja seal taga ehk teisisõnu, selles selles riigireformi 10 10. käsus, mida, mida ma arvan 10-ks aastaks tuleks nagu Eesti riigile nüüd ette võtta. Sealse referendumi kaudu haldusterritoriaalse reformi läbiviimine on täiesti võimalik. Ehk teisisõnu riigikontrolli poolt läbi viidud küsitluse tulemused näitavad, et ühiskondlik arvamus on küps radikaalseks haldusreformiks ka läbi rahvahääletuse, miks läbi rahvahääletus on õige seda teha siis minu kolleegid, sealhulgas ma ise jääme suurest segmendist tööst ilma ehk teisisõnu rahvahääletusel läbi viidud haldusreformi on peaaegu võimatu kohtus vaidlustada. Rahvas ütles, me teeme niimoodi ja sel juhul ka jutud, eks ole, et on rikutud omavalitsuse autonoomiat. Küsimus tuleb küsimus, tuleb eelnõuna püstitada ja küsimus tuleb eelnõuna püstitada ja, ja põhiseaduses on vaja teha üks ainult ühe sõnavahetus ära. Vallad on vaja asendada maakonnaga. Just seda ma märkasin juba 2011, nii et te olete samal seisukohal seal siis põhiseaduse paragrahv 155 ja asendada sõna vallad sõnaga maakonnas. Just aga ma ei ole mitte jälle enda arvates nii naiivne, et ütleksin seda, et asendada maakonnad vallad maakonnaga ja siis meil ongi 15 maavalitsust maakonda ja need on ainsad tõenäoliselt pärast seda, kui on nii-öelda maakonnast tekitatud omavalitsus läbi referendumi põhiseaduse kaudu saab riigikogu rahulikult nüüd vastavalt vajadusele vastavalt funktsioonidele vastavalt territoriaalselt paiknemisele maakondade arvu suurendada optimaalse mõistliku hulgani. Ja kõik on kena. Pärast referendumit on võimalik paari aasta jooksul siis tegelikult see nii-öelda haldusreform ära sisustada. Riigikogu poolt vastu võetud seadustega ja mingit konflikti kohaliku omavalitsuse autonoomia ta ei teki, sest rahvas on kõnelenud. Aga kas te ei tunnista või kas teile ei tundu, et praegu need vanad poliitikud, kes võimul on, ent ütlete ju, et ei tule väga hästi selle mõttega kaasa eriti veel nii radikaalses vormis, kas tuleks äkki uued inimesed sinna Toompeale valida, näiteks siin ka noored? Poliitikasse pürgijad ongi sellega üheks oma poliitteemaks võtnud. Kuidas te suhtute Tanel Talve ja Ott Pärna? Mis sellesse entusiasmi ma suure lugupidamisega suhtun, sellesse entusiasm ja sellepärast, et mina olen ka riigireformi teemal erakordselt suur entusiast ehk Ma väga tervitan nii, nii nii uusi poliitikuid kui ka kui ka vanu poliitikaid poliitikuid, kes praegusele riigireformiga tegelevad ja, ja ma arvan, et see asi ei ole üldse mitte nii lootusetu ja miks ma tulen veel korra kuigi isegi foorumi saates ja nagu ei tahetud sedasama radikaalsuse enam lubata lubada kasutada. Ja ma tulen ikkagi radikaalsuse juurde tagasi, eks ole, see, see radikaalsuse ongi see, mis tegelikult tagab ka selle, et poliitilised erakonnad on sunnitud selle asja enda päevakorda võtma. Ehk teisisõnu, kui üks erakond läheb pilti, kuidas Foorumi saatesse Eesti televisiooni ja ütleb, et see on meie programm, 71 liiget haldusreform läbi kondade ja nii edasi ja nii edasi. Nendele väidetele, kuna nad on sügavalt, sisuliselt radikaalselt nendel on väga raske vastu vaielda sellisel viisil, et sellele vastu vaidlema, seal tuleb rahva toetus, rahva toetus tuleb selle esimesele välja ütelda. Ja seetõttu veel korra riigireformi ei saa teha ilma rahva mandaadita. Selleks on vaja valimistel saada rahva mandaat ja, ja kui see nüüd see, see programm on piisavalt ühelt poolt radikaalne, piisavalt see nii-öelda läbikomponeeritud ja detailselt korrektne sisse mandaat ka tuleb. Aga selle radikaalsuse olnud ometi ei mõtle seda, et mingisugustest riigi funktsioonidest peaks nüüd loobuma. Ma ei tea, siin riigikaitse, haridus, sotsiaalhoolekanne, tervishoid, riik peab ju kõike seda jätkuvalt pakkuma. Raha ei kulu. Loomulikult riigi funktsioonid on praeguses põhiseaduses väga hästi kajastatud ja väga hästi paigas. Mitte mingisugust vajadust ei ole nende funktsioonide revisjoni järgi see, millest mina räägin, riigi organisatsiooni revisjon. Meil on vaja neid samu funktsioone täita efektiivsemalt ja oluliselt nii-öelda väiksema riigi organisatsiooniga, see on see eesmärk. Ja, ja see on see eesmärk, mis tulevikus ka sel juhul suudab tagada selle, et ühiskond suudab seda riiki edukalt pidada. Saateaeg läheb väga ruttu. Ma tahan lõpetuseks teie isikliku elu kohta ka natuke küsida, siiski lugesin, et teie tütar ja väimees töötavad ka advokaatidena ja partneritena konkureeriva advokaadibüroos ja samuti äri- ja lepinguõiguse valdkonnas. Kuidas te läbi siis saate? Ägedad konkurendid igapäevases tööelus, see vastab tõele, me saame väga hästi läbi nii tütrega kui väimehega ja, ja meil oli omal ajal tütrega väga öelda rahulik arutelu ja ta mõistis suurepäraselt seda, et oleks väga ebamõistlik samm konkureerida tööle isa poolt peetavasse advokaadibüroosse. Sest siis oleks igal juhul tema professionaalne karjäär jäänud kuidagi kuidagi imelikuks, kas ta oleks olnud siis ühtepidi või teistpidi mõjutatud minu olemasolust selles büroos ehk teisena ta tegi väga õige otsuse, läks eraldi büroosse ja väga lihtne meil. Kuna mina olen vanem tütar, nii lihtsalt on, eks ole bioloogiliselt ette nähtud siis minu ülesanne on tegelikult mitte panna tütart ebamugavasse olukorda ehk teisisõnu, me ei räägi tööasjadest omavahel tõepoolest absoluutselt mitte. Aga ka tööväliselt suhtlemisel te peate kuidagi jälgima, et konfidentsiaalset infot siis äkki. No ei pea jälgima sellepärast et kunagi, kuna me nendest asjadest ja klientidest ei räägi, siin meil tegelikult seda probleemi ei teki, et me peaksime neid kogu aeg mõtlema, et oi jumal, vist sõna ma nüüd ütlen, see ei ole lihtsalt meil kodus teema. Aga tütar Raimas oma perega loomulikult elavad meist ka eraldi. Nii et see ei ole ka küsimus sellest, et hommikust õhtuni oleksime üksteisega koos või vastupidi. Ja teie puhul tahan kindlasti ära mainida, et te olete oma kodutalu siis sealsamas Pärnumaal ka päris suured tammiku rajanud ja sellel on ka vist oma tagamata. Tagamõte, ma isegi ei oska öelda, kas ta tagamata oli või mitte, aga aga tõepoolest, kui ma 50 sain, siis ma siis ma leidsin, et ma pean tegelema mõningate igavikuliste asjadega ja mul on need kolm igavikuliste asju. Kuid nüüd üks on see, et hommikuks on see Eesti riigireform ja kolmas on Euroopa Liidu nii-öelda tulevane saatus. Need on need igavikulised kolm hobi, millega ma tegelen, tegelen ja tammikuma rajasin tõepoolest jah, oma nii-öelda kodukoha nii-öelda endistele maadele ta, ta ei ole nii mitte väga suur, ta on natukene alla hektariga, aga piisavalt suur selleks, et ma saaksin täieliku rahuldustunde sellest hobist seal tööd tehes ja seal nende tammede eest hoolt kandes ja sinna oma sõpru kutsudes ja nendega koos aeg-ajalt ka tammesid istutades. Ja kõige lõpetuseks, me oleme oma külalistele alati palunud ka ikkagi üks muusikaline soo või konkreetne lugu välja valida. Ja teie olete sellise juba tänaseks päevaks sellise rokiklassika välja valinud, see on juurop ja Faynicounta. Miks elu? Esiteks on see lugu mulle kogu aeg meeldinud juba sellest ajast saadik, kui ta, kui ta välja tuli, aga kuna ma teadsin ette, et täna tuleb meil juttu ka riigireformist, siis mulle tundus, et seal painal kaungdan, mis teatavasti on ju stardieelne nii-öelda 10-st üheni lugemine. Et see final kaung down, on praegu riigireformi kontekstis üks väga õige signaliseeriv lugu. Ehk ma siiralt loodan. Ma arvan, et Fainal kanton riigireformi alguseni on juba alanud, tõsi küll, seda ei loeta sekundites kutsuda, loetakse kuudes. Ja ma siiralt loodan, et riigireformi järgmise 10 kuu jooksul algab. Loodame siis seda, suur aitäh saatesse tulemast, Jüri Raidla ennast avamast meiega rääkimast, edu, jaksu teile teie perele ja veel kord ka, palju õnne siis selle tunnustuse puhul aasta ettevõtja, 2014, suur-suur tänu selline oli tänane tegija saade küsis.