Ma elan siin. Saatejuht Haldi Normet-Saarna. IT-le ka. Ei. Ei ma ei seedi. IG lääge tuur. Tatarlanna seal teie ei armasta laulda, seest aga tantsida. Ma ei saa 100 protsenti väita, sest ma olen laulnud lastekooris kui ma õppisin ja mul on üks suurepärane kogemus laulda laulupeol. Ja seal oli midagi erilist, see on nüüd küll ei ole siis Patarei lauludega seotud. Et kui mul on kõrval keegi, kes laulab, et siis ma saan küll laulda. Aga see tantsu armastus, see on lapsepõlvekodust või kust ma isegi ei oska öelda, et nii täpselt tegelikult mulle meeldib igasugune hoogne muusika ja kui saab ennast liigutada, on fantastiline. Ma kujutan ette, et see on ikkagi hiljem tulnud siis kui ma olin juba rohkem oma sõprade ja sõbrannadega koos. Teie olete sündinud Eestis ja väidete teie põlvkond, rahvuskaaslasi, kes siin elab, on ka rohkem omaks võtnud nõndanimetatud eestilikud jooned, ehk siis hästi üldistatult öeldes, et elate nii-öelda vaoshoitumad elu ja üksteisega liiga tihedalt läbi, ei käi. Sellega on jah, nii ja naa, me oleme ikkagi aru saanud, et et aeg-ajalt tuleb ikka kokku saada ja hiljuti just tähendab sellel suvel lõpupoole oli meil selline huvitav üritus, kus me siis tegime, seal olid ka vanemad inimesed, proovisime Sist kõik koos teha neid meie rahvustoitu lihapirukaid, mille nimi on pere, mäts või türpin. Ja, ja seal oli hästi palju ka noori, kes on siis lapselapsed nende meie emadele ja vanaemadele juba. Ja mis seal ikka, huvitav, et ka meie seas on nii palju segaperekondi ja siis on seal sellised nii täiesti eesti moodi noored lapsed. Et ei saa enam arugi nagu tatari juured kuskil sügaval, kaugel ei saa. No mida teiega oma lapsepõlvekodust mäletate? Lapsepõlvekodu väga-väga varakult, kahe kolmeaastased, mõtlen siis ma ei saagi aru, et siis oleks olnud erinev. Aga erinevus tekkis, miks ma tundsin enda sisemuses just, et kui hakkab see periood, kus tütarlapsest hakkab noor neiu kasvama see oli hästi range periaid ja ma ei saanud alguses aru, miks see nii on, kui mu pinginaabrile ja klassikaaslastele oli kõik lubatud, tütarlastele ma mõtlen ja hästi rangelt kontrolliti ja see oli küll keeruline periood. Isa ja ema seisid ukse peal piltlikult öeldes valvepostil ja vaatasid, kus te käite, aitäh. No meil oli hästi range vanaema. Tema oligi selline perekonnapea ja siis samas on ka seal häid omadusi, siis tänu temale ma oskan nüüd tatari keelt, ta nõudis ka seda isa-ema, ema, ema, isa, ema, elasite, kõik koos vanaema ka koos teiega. No mis te oma vanaemast siis veel mäletate? Vanaema oli hästi tugev tegelane natuur. Üldiselt Tallinn seda teeb inimene, kes, kui ta midagi ette võttis, siis ta vis lõpuni ja see on võib-olla paljudel temaealistel on siin hästi keeruline elulugu sest nad elasid ülel revolutsiooni, seda ma arvan, et ka Eestis oli sama samamoodi keeruline. Vanaemaga oli nii, et tegelikult, kui nad kunagi siis said vabadusel pärast pärisorjuse likvideerimist Venemaal, siis nad hakkasid kauplema. Ja siis ta sündis hoopiski Eestis Tallinnas. See juhtus nii olema, et tema perekond oli just parajasti siin. Ja ma kujutan ette, et nad siis ei läinud niimoodi, et elasid ikka pool aastat koha peale, siis sõitsid ära, aga võib olla ka vähem mõni kuu. Ja ta sündis siin, aga siis nad läksid tagasi Venemaale. Aga mis on veel huvitavam selline periood tema elus, kui ta oli abiellunud, siis oli vanaisa, oli Tallinnas, oli revolutsioon ja piirid pandi kinni, et selle hästi keeruline tema jaoks seal seitsmeteistkümnenda aasta. Ja siis ma tean, et milliseid teisi noori naisi ka, aga need tulid salaja üle piiri. Et siis ta tuli siia tagasi Eestimaale ja vanaisa oli siin kuskil siinkandis oli talvelleeri korter Kadrioru kandis. Mida te veel oma lapsepõlvekodust mäletate? Vanaema oli range ja isa ema tema eeskujul kõneleja rändaks seda teemat siis tegelikult hiljem ja sa saad aru, et see on ikkagi selleks, et mul oleks hea ja ja kenam. Aga ma kujutan ette, et see ongi selline meie usuga seotud traditsiooniline perekonnavorm mis tegelikult, kui sa elad sellises ühiskonnas, nagu on Euroopa ja Eesti, siis ta ikkagi ei sobi ja see tekitab pingeid, aga mingis vanuses nagu lepime sellega, et see nii on. Islamiusk on naistele range, ta on range, ühelt poolt, aga islamiperekonnas naisterahvas on kui kuninganna eriti ema, selline positsioon, see on ikkagi hästi, auväärt. Teie vanaema oli siis eriti kuninganna lik ema oli siis järgmine astmelt ja, ja niimoodi see läks. Kuidas ütleme oma eakaaslastele pidite selgitama, et vot ma ei saa sinna ja teise kohta kaasa tulla. Kõige huvitavam. Ma ei osanudki seda niimoodi seletada usuga seotuna sest tegelikult oligi mu sõbrannadest, et nagunii salati ainult tahad ja sa ei tule, siis ma alles hakkasin nagu mõtlema, et mis siis tegelikult toimub. Et seda ma ei suutnud algul niimoodi enda jaoks lahti mõtestada. See tuleb ikka hiljem arusaamine religioonist ja ja tegelikult ma võingi öelda, et meie perekond oli see, kes lapsi väga hoidis siis niimoodi noh, nõnda debati sees. No ma olen kohtunud päris sarja alguses teie rahvuskaaslase Timorsi, Fullen iga ja tema meenutas nagu suure liigutusega seda, kuidas siis käidi ikka nagu rohkem üksteisel külas. Võib-olla, kui sa tänasel päeval on, käidi külas ja lapsed olid kaasas ja kirjeldas siis neid olukordi, et kuidas lapsed siis olid, suhtlesid omapäi ja täiskasvanud omaette olid ja kuidas olid sellised õdusad kokkusaamised, et on teil ka mõni sees? Kuna kokkusaamine meeles ja tegelikult ma olen isegi palju neid meelise, noh, hetkel tekkis sama tunne, et, et minu vanemad nad käisid palju rohkem koos ja tõesti, lapsed võeti alati kaasa. Et nemad tegelikult laulsid palju ja nad olidki lõbusad. Aga kas ma ei tea, sest ma suhtlen oma tänapäeval ka oma sõbrannadega vähem, kui oli, siis ütleme kooli ajal ja ja kui ma kas oli mingi nõukogude korraga seotud, siis nähtus. Ma ei tea, et me olime natuke vabamad rõõmsamad aga kui rääkida siis meie perekondadest, siis need tatari perekonnad, kes elasid siin enne seda, nad läbisid hästi tihedalt. Ja see on hästi suur asi, nüüd ma lähen pilte vaadanud ja ja muide, Timuri vanaisa oli selline hästi huvitav kuju. Sellised kooslused. Esinemised toimusid küll Eestimaa noh, antud juhul siis Tallinna linnas, niipalju kui teie, Timur, mäletate, aga aga nad tekitasid sellise tillukese omamoodi Tatari oaasi keset seda Eestimaad. Seal oli kõik nii Tatariga üldse olla võis. Kindlasti, sest siis tehti ikka selliseid tavapäraseid toitus ja kui ma siia sõitsin, ma mõtlesin veel selle peale, et mis oli hästi, ta on küll, ütleme, vene traditsioonist veetud see samovar, aga see oli meil alati niimoodi, isegi siis, kui me enam ei elanud nõmmel ei olnud käbisi ega midagi, siis ikka leiti võimalust, et kuidas seda sütt sinna põlema saad. Ja selle eest ja huvitav, ja siis mul tuli ka meelde selline seesama eestida, tatarlased käisid kunagi siis ütleme enne seda oli traditsiooniks käia ka niimoodi väljas oma samovariga, kas Pirita rannas või või siis isegi sõideti, siis mul tuli just meelde, et vanaema ütles, kapsel haapsalu kohta, Läti, nad käisid seal puhkamas ja siis käisid ka Narva pool Narva-Jõesuus. Et selline traditsioon oli siis ja siis olid sama varid kaasast. Lelle nõmmel ei anna, seal oli niimoodi, et ei olegiväärseid. Paljudel olid ju aiad, eks ole, nõmmel selge, see? On küll huvitav jah, et samovar võeti kaasa, seda andis ikka tassida, aga rituaal on rituaal, eks ole. Selle vastu ei saa. See on tegelikult see rituaal ja seob, et see kenam kui sellised asjad on? Jah, ja mis ma ikka mäletan alati, et vanaema oli see, kes Talle meeldis hästi süüa teha ja tema kostitamis komme oli, see oli niimoodi, et et kunagi ei saanud lauas niisama püsti, et see ei oleks ikka kõik asjad ära, mis tema eest arvas. Et siin tuli ka välja see tema tahtejõulises. Aga toidud olid hästi maitsvad, tegelikult isegi siiamaani ka meie oleme, arvan, ma arvan, et sama tublid teie lapsepõlve kuuluvad ka esimesed reisid esiisade maale või Tatarimaale. Ma käisin seal juba, kui ma olin 10 aastat vana vanaemaga koos ja selli hästi imeline reis minu jaoks, see oli nüüd esimest korda ja ja siis ma esiteks oli pikk reis rongiga sõitsime Moskvasse, siis me sõitsime Moskvast edasi. Ja tegelikult selle koha nimi, sest praegu on Nižni Novgorod, sest me oleme sealt Volga Tatarimaalt pärit. Ja ja mul on pildid meeles, kuidas. Ta on ikkagi see mustmulla vööndiala, kus on siis tõesti need värvide variandid on imelik ja põllud on täis lilli, punaseid, see oli hästi ja siis muidugi need künkad ja kui ma nüüd olen hiljem aru saanud, siis mis ongi meie tatarlaste omapära on see, et me oleme hästi tolerantsed teiste rahvuste ja uskude suhtes ja, ja see on ka meid niimoodi hoidnud, ütleme ellus enam paljude aastate jooksul, mis tegelikult oli. Võib-olla see probleem tekkis juba seal Venemaal, kui me need külad niimoodi bändi erineva usu religioonide ka. Ja tõesti, see tolerantsus on suurepärane, mis on siiamaani säilinud. Teie usku inimesed saadeti elama sinna-tänna, kus ei olnud üldse islami usust lõhnagi ja te pidite seal kohanema. Aga meie naabriteks olid ka marid ja udmurdid ja sellised seal Tatarimaal. Aga mulle jättis hästi sügava mulje küll see reis. Ja mis oli veel huvitav, seal ikkagi sellised faktid või mingisugused pildid, mis mul meeles, Anneli, suur suur puust ehitis, mis oli teelt kunagi mošee olnud, mis tõesti paistis talilagunemise seisundis ja laudadest paistis valgus läbi seal ja keegi ei saanud seda maha võtta, sest igaüks, kes see oli legend selle asja juures, siis kes tahtis, noh, ütleme, et anna nõukogude võimudele siis et oli ette nähtud, et see ehitis lammutatakse, aga kellelgi ei õnnestunud ja kõrval oli väike viinapoolt, noh, see oli selline nõukogude sümbol siis et seal ju huvitav, siis olid Taljuga sugulased notaris ja ma arvan, mis vanaema. Nii et nüüd me läheme selle onu juurde või selle juurde, et rohkem, et seda seost leida, oli neid palju. Tegelikult hea. Aga mitte kõik ei olnud seal muidugi, need sugulased on meil hästi laiali igal pool. Tänasel päeval teil Tatarimaal enam sugulasi ei ole, olen ma aru saanud jah. Aga ehk on mõni sõber või hea tuttav olemas, et noh, et kes ootab näiteks teie tulekut sinna ja käib aeg-ajalt ka ise siin külas, et on selliseid inimesi. Ei, ma nii lähedasi sõpru ei ole, aga mis mul on olnud selliseks unistuseks jagama teistel sugulastel näiteks Austraaliast, Olicinest onutütar ja vaagisime, et kas ikka ei saaks kuidagi sõita kaasanisse, sest kõik, kes on käinud Kaasanis, on rääkinud, et ta on hästi imeilus linn. Et seda tahaks küll kindlasti kohe näha ei ole Kaasanis käinud, mina jale, Kaasanis käin, ma olen ainult siis seal külas käinud. See on selline, see on tõesti üks unistus, mida tahaks täide viia. Ja ühesõnaga, austraalia tatarlaste ka teil siis on sidemed olemas. Austraalias on mulle onulapsed siis ja nemad kuna nende ema on eestlane, siis nad ei ole väga nagu tatarlased, aga seda, kui me käisime seal oma ema-isaga, siis suhtlesime tatari seltskonnaga, seal seal on samamoodi kultuuriselts. No neid on igal pool maailmas ilmselt. Jah, tõenäoliselt. Kas omal ajal tulevast elukutset valides kuulasite vanemate arvamust või otsustasite ise? Ma arvan, et ma aiman vastust ette, aga rääkige. Ka, ja see oligi see keeruline momentiks minu elus, et ma kujutasin ette niuksed elusid kunagi kunstnik, aga just minu isa oli see, et sinust ei saa nagunii head kunstnikku, et see ei ole see õige amet sinna jalgsi ja siis me ei proovinudki üldse kunstiinstituuti tollasesse Maal huvitas, tõid, mind huvitas, jääb maal ja ma isegi käisin ettevalmistuskursustel. Ja, ja huvitav, kui ma nüüd sain oma sõbrannadega kokku, kellega mees sel perioodil siis seal käisin, siis nad ütlesid, et, et sul oli väga omapärane stiil, mida ma ise ei teadnudki. Et selleni see koht, minu elu. Ja need on nii, et nüüd ma olen siis oma elukutselt siis õpetaja, miks ma siis ka õppisin vene keele õpetajaks, õpetan hetkel inglise keelt, ma isegi mõtlesin, et võiks psühholoogiat õppida Tartus. Aga psühholoogi oli sel ajal nii, et iga aasta ei saanud sinna oli vist üle. Ta on sisseastumiseksamid ja, ja siis niimoodi sattusingi hetkele, nigelalt, et tahaks. Ühesõnaga, vanemad ütlesid siis, et ükskõik, mis ainult mittekunstnikuks või ja teine asi, mis oli ka veel kõik, mis oli ka muusikaga ja selliste esinemistega, see oli ka veel keelatud, selline natuke tabu, et kui ma hakkasin klaverit õppima, siis oli samamoodi. Natuke ma sain käia ja siis vanaema arvas, ei see ei ole õige asi tütarlapsele. Muusika jah, sest sellega kaasnes ju kontsert ja esinemine ja ja, ja mis selles halba. Et ma mõtlengi, et mis see võiks siis olla, et kuidagi sobimatu tütarlapsele. Et ma kujutan ette, et. Huvitav, kui teie olite siis plika ja noore neiu eas ja vanaema ja isa, noh, kui nüüd natuke liialdatult öelda, et niimoodi üksteise võidu panid reegleid paika, et et sel ajal oli ju ka ometigi Tatarimaal naissoost lauljaid ja neis sust mis iganes muusikuid ja kunstnikke. Kindlasti oli ma hiljuti vaatasin ka väga kuulsa baleriini siis elulugu, kes elast lõpuks Pariisis ja et see on kõik võimalik ka tatari ühiskonnas islamiühiskondades, pigem ma arvan, selline seotud rohkem meie perekonnaga. Et oleneb kodusest mentaliteedist. Igatahes teie läksite siis omal ajal Pedasse, teist sai vene keele õpetaja ja nagu te mainisite, et praegu te õpetate hoopistükkis inglise keelt, nii et vahepeal täiendasite ennast siis ja siis sai testi inglise keele õpetaja. Ja aga iseenesest ma vahepeal üldse koolis ei töötanud. Et mul oli hästi palju teisi ametikohti. Kuidas need tekkisid? Ma võin öelda, et ma olin koolis üsna vähe pärast ülikooli lõpetamist, sest. Mul oli arusaamine, et tegelikult ütleme, kasutamine ei ole nagu õige semise õpetaja peab endast välja andma, aga see suhe kuigi ma ei saa öelda, et need oleks õige, aga et see probleem on ikkagi meie ühiskonnas, ütleme Eestis ja nii edasi, et õpetajad ei ole väga auväärne. Samas Soomes on vastupidi, nagu me oleme kuulnud. Aga siis tahate võib-olla nimetada mõnda niisugust erksamad ametit, mis teil siin kahe õpetamise vahel on veel olnud? Igas tänama oma saatust või ma isegi ei tea, mida olised rannas ja tuttavaid, sest ma olen sattunud väga huvitavatesse firmadesse ja ja viimane töökoht Ta oli Estonian Airis, kus ma töötasin. See oli ka põnev periood minu elus. Aga hetkel ma ikkagi ütlen, et mul on vedanud, et ma sattusin just waldorfkooli. See on täiesti uus minu jaoks nähtus. Ma enne teadsin sellest vähem. Ma olen nii-öelda siis neli aastat tulnud ja, ja mulle tõesti meeldib, sest ma olen nii palju ennast kurssi viinud täiesti teiste, ütleme pedagoogiliste selliste arusaamistega võrreldes, mis ma enne teadsin. Töötajate sellises koolis, inglise keele õpetajana ja olete väga rahul. Teie õpilastele on ka vahel huvi pakkunud, et te olete tatarlanna ja on teil sellest Tulnud lahestan ja nüüd hiljutigi nad ütlesid, et kas ma ei võiks neile pikka lauset öelda tatari keeles. Te saatsite mulle foto, kus te olete koos oma õpilastega hästi tore foto on, kõik on tütarlapsed koos teiega seal, et jäi mulje, et teil on selline tore hingeline side oma tüdrukutega, see ongi tüdrukute klass või ei ole vä? Ei, ei, meil on ka noormehi, aga tegelikult, ja exceli ära 702. noormees, kel jäi meil haigeks ei tulnud valdavalt ikkagi tüdrukutele ja tegelikult küll palju seal klassis õpilasi on. Meil on praegu ainult kaheksa. Ja kaks noormeest on siis sellest sest meie gümnaasiumi loodi alles hiljuti. Aga jah, tulles tagasi selle juurde. Milline kontaktil oma õpilastega on? Töö vist mainisite, alguses on kaheteistkümnendas klassis ja see kontakt on suurepärane. On küll, jah. Ja mulle hästi meeldib suuremate lastega tööd teha. Lausevenele ütlesite, et siin oleks huvitav kuulda ühte tatarikeelset lauset. Ilus keel tegelikult ilusa kõlaga, praegu tundus korraks, et meenutab natuke ungari keelt või see oli. Tunne, mina ei mõelnud selle peale palli, sest tegelikult meie pöörde, et võime, ütleme need on siis asesõnad. Näiteks kui mina ütlen, Minse tähendab mina sinna sinna. Ja siis noh, kolmas pööre on natuke erinev Eestist keelest, aga siis ka need pöördelised lõpud on see, kuidas neid moodustatakse, on ka sarnased, et hästi palju sarnasust on võimalik leida, kuid niimoodi tõsiselt tegeleda sellega. Kui tulla korraks tagasi teie rahvuskaaslaste juurde ja teie suhete juurde nendega, no ma saan aru, et need kokkusaamised on suhteliselt sellised, harvad, et ega te tihti ei näe, 11 jah. Ei näe, ma olen aru saanud, et suvel me oleme aktiivsemad, siis on olnud ka mingeid väljasõidud, sest see suvi oli Riias oli rahvusvaheline suvepüha, mida me tõesti peame kõige tähtsamaks pühaks Sabantui kevad kevadtöödega seotud põllutöödega ja siis oli seal hästi palju noori tatarlasi ja ka siis eakamaid ja erinevatest kohtadest ja see oli huvitav ja siis ka meie selts käis seal. Te olete Eestis sündinud kui seal ja tunnet, et väga palju on teis sellist eestilikku ja eestipärast, aga ütleme nüüd täiskasvanud inimesena äkki olete nagu tajunud, et, et ikka on ja teist ja kolmandat siin Eestimaal, millega ma justkui kohane ja nagu te n väga vahvalt ütlesite, et on hetki, kus ei saagi aru, kes natuke teda iseloomustada. Tegelikult kindlasti see, et siin on külm, et tahaks, et oleks soe. Aga ma ei tea, kas see on eestlaste rahvuspära, aga ikkagi vahest tundub, et nad on täiesti kinnised ja ei ole avatud? No te olete ise ka vist pigem vaoshoitud kui hästi avatud olid, just et ma olen väga tihti mõelnud, et ma lähen nagu eestlane. Aga ma ei saagi öelda, et mis mind häiriks, rohkem. Kui siis ainult see, et võiks soojem olla ja et siis pole ka ime, et kui läheb soojemaks, siis teie kogukond aktiviseerub? Jah, arvatavasti, aga mis te arvate sellest, et see väike Eesti on ju tegelikult omal kombel ka üsna selline paljurahvuseline maad, kuidas sellistesse tunnetate. Mina leian, et see on suurepärane ja seega Eesti selline ütleme, poliitiline seisukoht on olnud juba enne nüüd seda iseseisvumismitte nõukogude ajal, aga just siis, kui oli iseseisev vabariik kunagi ka siis oldi tolerantsed teiste rahvuste suhtes ja see on hästi vahva. Ja nüüd kas minu suhetesse mõjub kuidagi? Ma ei oskagi öelda, sest tegelikult kellega ma olen täiesti kõige rohkem puutunud, on ikkagi venelased, kuna ma õppisin vene keelt ja meil oli hästi palju eesti grupis venelasi, vene rahvusest inimesi ja mind see ei sega üldse. Mida te arvate sellistest inimestest, kes tulevad Eestimaale elama, või lauset sellistest, kes on siin sündinud, aga no mis ei pea eriti vajalikuks eesti keele selgeksõppimist? Ja ma olen selle peale palju mõelnud, sest tegelikult inimene teeb endale ise halba, kui ta ei taha keeli õppida. Pigem küsimus on selles, et keel on. Ma ei kujuta ette, et kohtle, Me oleme kõik, oskaksid eesti keelt, kui sa ei kasuta, keel ununeb hästi kiiresti. Et see on nüüd teine pool sellel asjal, et keel peab kindlasti rakendust leidma. Aga enda jaoks, ja kui sa tahad üldse maailma asjadega kursis olla, siis on, mida rohkem keeli oskad, seda parem. Nojah, aga Eestis saab ju ka vene keeles kohalikke uudiseid teada ja laia maailmauudistest rääkimata, peab seda eesti keelt siis ikka nii väga oskama või kes on endale pähe võtnud, et ei, mina viitsi. Noori, kes oskavad nii eesti keelt ja siis oskavad ka mitu võõrkeelt. Et on ikka erinevaid teiste rahvuste seas. Ma võin öelda, et mulle meeldib eesti keel oma kõla poolest ja tõesti kena. Ja ja siin on ka küsimus see, et, et see koht, kus ma elan, ütleme, et ma ostan seda maad ja neid inimesi, kes siin elavad, teen. Mul tuleb kuidagi selline seos praegu. Ja võib olla ka see Eesti laulupidu ja selle aasta Eesti laulupidu oli üldse minu arust väga eriline. Leks hinge ja täiesti läks. Laiemalt ka üldse Eesti kultuurist osasaamine ega kui keelt ikka ei tea, siis see asi poolikuks jäänud käis ka kindlasti või üldse olemata. No see, millega teil siin kuidagi ei õnnestu harjuda, on eelkõige Meie kliima, aga mis on see, mida te Eestis kõige rohkem armastate, mida võib-olla naljalt kuskilt mujalt ei leiagi? Minu jaoks on veel Tallinn hästi eriline koht, ma olen kogu aeg mõelnud, et, et kui mul on rohkem vaba aega, siis ma lähen pingiidiks. Ja siis saab rääkida, sest see on hästi see, et ta on tõesti selline väikene muinasjutulinnake, mille sa võid hoida niimoodi oma kätel. Et kui me teame seda, et Riias on ka kena vanalinnaga siin anda niimoodi kompaktne. Ja see ongi tema eelis ja see on hästi kena. Ja seda avarust te olete vist maininud ka, et Eestis on palju selliseid kohti, mis ei ole veel täis istutatud ja. Jah, kindlasti tasub ka mööda Eestit ringi käia, ei pea alati Hollandis. Tegelikult ma avastasin Lõuna-Eesti oma elus küllaltki hilja ja mulle tegelikult selliste väikeste küngaste ka tik meeldib plasti või palju rohkem, isegi kui ma olen siin kogu aeg olnud, ma ei saa öelda, et mulle ei meeldi põhjal rannik ikkagi kõik meeldib, elab ilusas kohas ja täiesti kindlalt. Ja kui ma siis tõesti tahan, et oleks soojem, samas on meile, et need aastaajad vahelduvad. Teistel on palju nukram, nad ei teagi, millal kevad hakkab ja sügis, et et siin on ikkagi hästi palju meeldivaid asju. Miks elada Eestis? Aitäh seal laisad, tulin ja kuulame lõpetuseks taas tatari muusikat ja meil olid stuudios Haldi, Normet-Saarna ja Maristombakkumis.