Ja start on antud ja ühtlane, start on antud Rasmus Mägi jälitama. Timofei Saaleid, esimene tõke korralikult võetud, Rasmus tuleb ilusasti võimsalt on minemas. Karime Hussein, aga vastassirgel ka Rasmus Mägi teeb väga korraliku jooksu. Saalaid ei ole ta veel kätte saanud ja korralikult Jon seitsmendalt rajalt tulemas. Kui jõutakse varsti taga kurvi, siis on Rasmus Mägi ja tundub, et dekritska juhtimas. Hüüab Rasmusel selle distantsi kõige raskem koht, kus ta peab jalga vahetama. Saalomon. Väljas saal, hoian seal puderdanud päris palju, aga Rasmus tuleb ilusasti, kuid peegelikule võimsa lõpusirgele tuleb Rasmus seal viiendal kohal. Neli meest on ees, aga Rasmuse lõpp peab olema võimsal tulemuse, ilus hein on tõusuteel. Rasmus lause viimane takja on vaetud ärasmus olekas jõua. Hussein võtab kolmega. Ma arvan, et midagi pole teha, rammus jäi seal lõpus ikkagi liiga kaugele. Korvis kurid nii et ei jõudnud järele, hõbemedal tuleb. Tere, head sõbrad. Selle saate esimese minuti veetsime me 2014. aasta augustiõhtus. Rasmus Mägi võitis 400 meetri tõkkejooksus Euroopa meistrivõistluste hõbemedali. Sama aasta 27. detsembril pälvis Rasmus Mägi Eesti aasta meessportlase tiitli. Tema treeneritest vanemad Anne ja Taivo Mägi pälvisid Eesti aasta treenerite tiitlid. Spordirahvas valis rosmosele hõbemedalivõidu aasta spordihetkeks. Ta tegi Ann Mägitele ja saatejuht Taavi Libe. Kas sinult täna kõike küsida? Võib, aga arusaadavalt on mul täna võib-olla natukene raske rääkida, sest et eleb oma päris palju rääkida, sain. Tegelikult siinkõneleja tegi sinuga esimese intervjuu aastal 2007, kui sa olid päris väike poiss või mis väike võiks natuke noorem ja mina olen täiesti algaja spordiajakirjanik, ma ei tea, kas sa mäletad seda sportida. Üks lugu, mäletan, see ajakiri vist väga pikalt ei elanud. Väga hea lugu ei ole. Noh, seda ma ei oska kommenteerida, minule ei meeldi see, oli vajalik kogemus. No ma mäletan tegelikult, et sinu vanematega tuli ikkagi väike läbirääkimiste ring teha, kas on ikka sellel hetkel vaja sinust hakata juba lugu tegema kuidas sulle tundub, kas on vanemate poolt muretsetud ka, et sa võib-olla liiga ära ei tõuseks või midagi sellist? Jah, eks mingis vanuses kindlasti on hoidnud mitte silma peal, aga üritanud neid asju natukene kõrvalt reguleerida, et igasuguste intervjuudega tõesti on võimalik endale vahel kahju teha, aga samas ma arvan, et peale esimesi intervjuusid nad said aru, et ma ei hakka kellelegi suuri lubadusi andma ja jään selles suhtes kahe jalaga maa peale, et peale neid esimesi intervjuusid mingit blokki keegi mulle seal siis pannud ei ole. Aga ma olen ikkagi rääkinud tartlastega, kes on öelnud, et see Rasmus, nägime küll ülbeks läinud Ma ei, ma ei ütleks, et läinud ma tõenäoliselt jätan lihtsalt, olen eluaeg jätnud inimestel sellise mulje millegipärast. Ma kindlasti ei taha olla ülbe ja ma ei pea ennast ülbeks, aga aga paratamatult sportlasena tõesti võib ka tavaelus jäädud minust mulje kui, kui julgest inimesest, aga ma usun, et need, kes tegelikult mind tunnevad vaidlevad natukene sellele vastu. Kas siin võib olla ka natuke midagi sarnast, mida ütles Ragnar Klavan ühes intervjuus paar nädalat tagasi, et profisportlase töö kõrvalt ei ole tal lihtsalt kõigi tuttavate sõprade jaoks aega ja siis võibki selline mulje jääda. Igal juhul mul tegelikult ei olegi väga suurt sellist suhtlusringkonda või sõprusringkonda ja kuna ma olen pidevalt siis sellise spordimulli sees ja mul on raske sellest välja tulla siis tänu sellele võibki jääda mulje, nagu ma ma ei tea, linas irve pilguga ringi, kuigi tegelikult võib-olla ma kujutan ennast hoopis kuskil staadionil jooksmas tõkkeid ja olen täiesti oma oma mõtetes. No tegelikult, kui praegu see intervjuu kuulajateni jõuab, siis sa oled ka juba tagasi lendamas laagripaika Portugali, kuidas seal Portugalis üldse pühide tähistate? Viimased aastad me tõesti oleme alati olnud pühade ajal seal jõulud oleme pidanud üsna vaikselt kuuske ega lund, arusaadavalt seal ei ole. Samas see on üks õhtu olnud tõesti, kus me oleme kõik siis kokku tulnud ja teeme väiksed kingipakid loosiga ja üritame seal midagi lõbusat ja traditsioonilist teha. Uuel aastal uuel aastal ikka seal lastakse üsna võimas ilutulestik, ei tehakse natukene show'd ja selle vaatame ära ja. Järgmine päev lähevad trennid edasi. Kas uusaastalubadusi ka üksteisele annad? Üksteisele, ma arvan, me otseselt midagi suurt ei luba, võib-olla mitte niimoodi avalikult, et keegi seisab ringi keskel ja siis lubab kõigile midagi, et võib-olla omavahel midagi lubame. Samas Me oleme kõiki üsna vaiksed ja vaikus, nautivad inimesed, et eks igaüks lubab endale midagi ise ja ma arvan, et see on põhiline. Kui tavainimene või siis tavaline spordisõber vaatab tippsporti, siis alati tekib tal selline küsimus, et tippu saamiseks tuleb millestki loobuda, midagi ohverdada. Kas sa tunned, et sa oled midagi ohverdanud kaameli? Jah, see on üks küsimus, mida üsna palju küsitakse, sest et erinevate sportlaste intervjuudest vahel täiesti on jäänud mulje, et ma ei ole saanud sinna minna ja seda teha. Jah, ma, ma vaidlen võib-olla vastu nendele, kes isegi ei vaidle vastu, ma lihtsalt ütlen, et mina ei ole midagi pidanud ja ma olen pigem võitnud sellest, et ma saan selle spordimaailmas olla ja seda sügavamalt tundma õppida. Olgu, aga kuidas on vastutusega, on sul olnud vastutus teha tulemust mäletan eelmisel aastal, kui Tampere noorsoo EMil võitsid medali siis sa ütlesid küll, et sinu jaoks oli see medal just seetõttu oluline. Sinu treeneritest vanemad oma laps on nüüd võitnud ka medali ja sa tunned, et sa oled kuidagi selle pinge neilt pealt ära võtnud. Jah, nii ta oli ja tegelikult tänavuse aastaga samamoodi, et see üks moment, mis oli, oli väga oluline tõesti. Ma suutsin ka nendele tõestada või üheskoos suutsime tõestada, et et see medal ja, ja medalid on võimalikud. Samas vanemate treenerite ees ei tohiks olla kunagi kellelgi vastutust, seetõttu ka pinget, mitte et pigem see oli mu enda soov neile midagi tõestada. Mis puutub aga vastutusse laiemas plaanis, siis noh, loomulikult vaadates igasuguseid edetabeleid enne tiitlivõistlusi ja teiste tulemusi, siis mingit tagasisidet see ikkagi annab ja, ja sealt igaüks omale mingisuguse vastutuskoorma võtab. Samas. Spordis jällegi ei tohi neid koormaid üheski aspektis liiga suureks lasta. Kuidas sellel suvel pingega, üldse oli muutusse mingil hetkel sinu jaoks väljakannatamatuks kovi? Ei, kindlasti mitte, noh, see suvi, ma sain kõvasti rohkem võistelda. Päris nii ei juhtunud, et ma nüüd täiesti ükskõikselt sellele distantsile peale läksin, aga loomulikult oli hetki, kus sõltuvalt jooksude tähtsusest oli pinge suurem. Samas väljakannatamatuks värgi hetkel ei muutunud, et oli tõesti selliseid jookse, mis mis tõesti olid lihtsalt finišijoon, mine ja selline baasformaalsused seoks läbi teha. Ja see kõik on vajalik, ma jooksen aastas 14 või 15 jooksu, neljas aste, kes siis juba ajaliselt on neid raske sedasi organiseerida, et iga jooks läheks järjest paremaks, et ka selle hooaja sees olid omad tõusud ja mõõnad ja sellesse mõnes mõttes point ongi, et korraks käia põhjas, siis on võimalik uuesti tõusta. Kui sa Eesti meistrivõistlustel vahetult enne Zürichi EM jooksid uue Eesti rekordi siis sinu isa jutu järgi oli plaanitud pärast Eesti meistrivõistlusi natukene tempot maha võtta, rahulikult võtta, aga seal Eesti rekordi najal sul kuidagi tekkis tahtmine kohe järgmisel päeval uuesti trenni hakata lõhkuma või vähemalt nii, Taivo rääkis tuletatud ka, et Eesti rekord kuidagi liigselt andis veel lootuse juurde. Ei tunneta, sest enne Eesti meistri võistlesime olime laagris Portugalis ja seal tegelikult sai väga-väga suur hulk tööd tehtud ja, ja ma sain vahetult enne eestikaid sellest aru, et natukene tuleb anda mitte kehale puhkust, aga, aga neid koormusi tuleb vähendada, nii et see värskus suureneks. Eesti kate jooks oli selles mõttes omapärane, et sealt ei oodatud võib-olla sellist aega nagu tuli ja selliseid üllatusi teha on alati. Väga tore, et kõiksugustes ülekannetes ka inimesed arvasid, et kas ma jooksen alla 50 sekundi või mitte ja, ja see oli nagu see põhiküsimus, aga aga tegelikult õnnestus, jookseb hästi ja. Järgmine päev ma arvan, et nad siiski mul väga tugevat trenni teha ei lubanud, et noh, me kõik saimegi üheskoos, arvad? Laagris tehtud töö on läinud asja ette ja nüüd tuleb lihtsalt teha õigeid otsuseid. Oled sa pigem selline tüüp, keda tulebki tagasi hoida. Tõenäoliselt küll, jah, ma ei oska öelda, kas tuleb tagasi hoida, aga ma tean, et siiani treenerid mind tagasi hoidnud. Loomulikult on see on see õige ja tegelikult esimest korda ma sain sellest aru, võib-olla 2011. aasta suvel, kui isikliku rekordi ma jooksin, siis tõesti peale seda, kui ma olin andnud endale natukene jällegi mitte puhkust, aga natukene selliseid värskemaid värskendavaid treeninguid, et see oli üks hetk, kui ma hakkasin aru saama sellest, et puhkuse ja treeningu vahekord peab olema paigas. Ja edaspidi ma ei ole kartnud seda siis rakendada, mis muidugi ei tähenda seda, et nüüd seitsme või kaheksa treeningkorra asemel nädalas treenin neli korda, et need mahud on ikkagi suured, lihtsalt seda puhkuseaega tuleb järjest efektiivsemalt oodata, ära kasutada. Kui me läheme päris tiitlivõistluste juurde, kui suur pabistaja või põdejad tiitli võistlevad No mõnes mõttes võib öelda, et ma arvan, et ma olen kõige suuremat pavistamised ära pabistanud, aga samas ega see, ega see pabin väiksemaks ka ei lähe, et mõne sellise valusama hoobi ka võib-olla olen saanud kätte selle, mis on vajalik olnud, aga aga loomulikult, kui enda ootused on kõrged, siis ei saa päris külma närviga peale minna. Väiksena ma arvan, et ma olin samamoodi suur pabistajaga tuli eelkõige sellest, et ma tõesti tahtsin midagi hästi teha, kasvõi TV 10 olümpiastardis oli aasta jooksul ma ei tea, kolm või viis võistlust, aga, aga need hetked iga osavõistlus oli mu jaoks nagu aasta tipphetk ja selle jaoks ma valmistasin. Loomulikult selle tõttu oli ka närv suurem, aga, aga samas õigetel hetkedel ma olen ennast suutnud ikkagi üsna hästi kokku võtta juba väiksest saati ja ma arvan, et praeguses praeguseks hetkeks on ka väga oluline omadus Ma usun, et sinna kindlasti on need küsimused juba ära tüüdanud, aga vahest mõni raadiokuulaja ei ole kuulnud, et Rasmus Mägi käest küsitakse, kuidas ikka selle söögiga. Võistlusi, seda ei ole nüüd tükk aega küsitud selle söögiga on jah, natukene teistsugused lood, kuna eks see jällegi võib-olla on ka vastuse natukene eelmisele küsimusele, et tänu sellele, et ma enne starti täiesti süüa väga ei suuda, siis ilmselt ikkagi näitab, et keha on päris suure pinge all ja, ja ma ise ka närveerin, aga samas see, et ma väga palju süüa ei suuda, see näitab jällegi seda, et ma natukene kuulang oma keha, et noh, kui mul ikkagi väga palju midagi alla ei lähe, siis, siis ei maksa sundida, et krite Morris siiani naeravad, et enne ma ei tea, kas poolfinaali või finaali, ma sõin kaks paketti, ühe kurgiviilu, et samas siiani kõik on, on toiminud, eks loomulikult, seda tuleb jälgida ja ja sellised asjad ei, ei tohi muutuda mingit moodi nalja obsessiivseks või ei tohi halbu mõju avaldada, et see kindlasti üks osa, mida tulevikus kindlasti peab jälgima. Zürichi EMi poolfinaali, sest sa jooksid Eesti rekordi 48 54 ja hooaja lõpetuseks jäigi maailma kuuendaks ajaks Euroopa teiseks ajaks. Tol hetkel oli see veel Euroopa tippmark. No ma ütlen ausalt, kui ma tribüünilt vaatasin seda jooksu, siis pärast finišit oli mul päris paha tunne. Mul oli küll kartus, et sa oled oma finaali ära jooksnud. Kas sul endal oli ka midagi sarnast sees? Mingit kartust? Kogu see protsess paar tundi vahetult enne poolfinaali oli, oli üsna keeruline, siis neid mõtteid tuli päris palju korraga peale, et seal kuulutati mingi hetk torm välja, võistlus venis, siis keegi ei saanud aru täpselt, mis toimub. Jooksma igaüks, ma ei kujuta ette, mis mõtetega läks, sest et tõesti väga ei visanud pikalt sooja teha, aga liiga pikk soojenduse tegemine ei ole teinekord hea, et võib-olla selline selge ülevaade kõigil puudus, mis juhtuma hakkab. Samas kuskil 300 meetri peal. Ma otsustasin, et kui ma juba nii eesotsas olen, et siis ma lihtsalt võidan selle jooksu ära, et lähen täiesti kindlalt Sid raundis, sedasi. See aeg lõpus oli mõneti üllatav, aga ei olnud hirmutav ei olnud, sest et see, kuidas see tuli, oli samamoodi üllatav. Pigem see oli, see oli jällegi hea märk, et kõik on õiges suunas liikunud ja tähtis oli lihtsalt sellest jooksust võimalikult õiged järeldused teha, et eks finaali päevaks kindlasti hakkas natukene rolli mängima see väsimus, mis esimese kahe päeva ja siis puhkepäev, aga asi jõudis, et see võib-olla on üks asi, miks finaal nii hästi ei õnnestunud, aga, aga ma ei usu. Või tähendab, tollel hetkel ma kindlasti ei arvanud, et see poolfinaal saatuslikuks saab, pigem ma. Ma ei ole väga tihti saanud saatvat konkurentidele selliseid signaale, et ma tõesti olen hea või või et minu aeg testi on parim ja kui see signaal teele läks, siis ma arvan, et see oli, oli väga vajalik. Finaaljooksu kohta sa oled öelnud, et väga tihti sulle ei meeldi seda finaaljooks üle vaadata, sa kuidagi üritad seda säilitada, et sa seda jooksu ära ei vaataks, kui hästi sul muidu endal see finaaljooksmine. Jah, mõlemat jooksumaa ei soovi väga tihti vaadata. Üks on mõnes mõttes erilisem kui teine ja on rohkem õppida kui teisest, et mõlemad jooksud kahtlemata on erilised ja, ja mõneti ka täitsa erinevad. Aga samas õppida on mõlemast. Finaaljooks on üsna selgelt meeles, võib-olla vahetult pärast jooksu ei olnud, aga, aga aga nüüdseks on jah, päris paljud asjad meenuma hakanud. Samas peale seda EMi tulid kohe peale uued võistlused, siis väike puhkus, aeg, millal sellele ei olnudki võimalik mõelda, et uuesti treenima hakata, siis tegelikult ongi neid mõtteid ja momente nendest jooksvatest järjest meelde tulema hakanud ja ja see on päris huvitav, mis, mis nüüd, ma ei tea, kolm-neli kuud hiljem meelde tuleb. Kui üldse sellest finaali õhtust rääkida, siis tihtipeale on niimoodi, et väga olulised asjad, väga olulised sündmused meie elus jäävad meelde niimoodi, et mäletad, et midagi on olnud ja siis mingi element sellest sündmusest on eriti täpselt meeles. On selle finaali õhtu jooksul mingi element, sinna läks eriti hästi meelde jäänud. Jah, võib-olla jooksuste endast kõige eredam moment on see, kui ma lõpusirgele tulin ja mingis mõttes mul käis nagu peast läbi, et ilmselt arvatakse, et ma kuskile sinna keskmike hulka jään selles finaalis, aga samas ise ma selle üle väga muret ei tundnud ja ja ma tundsin, et medal on igal juhul reaalne. See võib olla jooksust meeles. Eks teine moment, mis meelde jääb, kindlasti on, on autasustamine, aga aga mõnes mõttes ma olin ma ka natukene mitte pettunud, aga aga selliste kahetiste emotsioonidega seetõttu on mul ei ole ka sellist ühte konkreetset kõige uhkemat momenti välja tuua. See pisar, mis silmist voolas seal poodiumil, oli see pingest vabanemise pisar. Härduspisarad. Võib-olla ühest silmast üksteisest silmast teine. No kui tagasi mõelda ja analüüsida selle teema lõpetuseks, kas selle viimase paari nädala jooksul enne EM või võistlustel oleks pidanud tegema midagi teisiti, mingi pisinüansse, mida, mida võib-olla tulevikus kõrva taha panna? Jah, see on huvitav küsimuse üks viimaseid trenne siis Portugalis enne Eesti meistrivõistlusi ja paar nädalat enne EMi oli selline, kus ma olin plaaninud joosta kuus korda 200. Loomulikult ma jooksen natukene kiiremini, kui oleks pidanud. Ja seetõttu me treeneritega otsustasime, et viimase kuuenda asemel selle 200 meetri asemel ma jooksen 100 meetrit praeguseks päevaks ma siiani ei tea, kas kas ma oleks pidanud vägisi jooksma ära see 200 meetrit või ma ei oleks pidanud ostma seda ka seda sadat meetrit. Selliseid väikseid asju on, on tõesti palju. Ja neid ei saagi, ma arvan otseselt teada. Ma usun, et tipp tippvormi ajastamine õnnestus tegelikult üsna hästi ja tihti see ongi see 200 või 100 meetrit või üldse olematu distants. Lõppkokkuvõttes midagi ei määragi, et pigem on tähtis olla vaimselt valmis ja ja ma teadsin, et ma olen tugevalt saanud treenida ja hommikul tsehhis oli, oli väga hea atmosfäär, et ma arvan, et see on see, mis selle tulemuse lõpuks otsustab. Selle saate oluline osa on ka muusikal. Olen palunud Rasmusel valida muusika siia saatesse, mida kõigepealt võiks mängida. No mängime siis midagi eestimaist näiteks mingi Ott Leplandi. Aasta meessportlane Rasmus Mägi on endiselt vikerraadio stuudios läheme edasi niimoodi, et ma ütlen sulle nimesid ja palun ütle, kas need inimesed või nende inimeste teod on sind kuidagi mõjutanud kasvõi kaudselt. Ja kui on, siis kuidas? Ervin nõuses? Igal juhul. Praeguseks, kui ma olen natukene kõrgemal tasemel tõkkeid jooksnud paar aastat, siis Edvin Mooses järjest rohkem hakkab mulle huvi pakkuma. Temast ei ole küll väga palju informatsiooni, aga aga kõik see, mis on, on mõnes mõttes natukene heas mõttes salapärane ja tekitab sellist huvi veel rohkem. Tema selline elu ja tõkkefilosoofia on erakordne ja ja ta saavutus on, ma arvan, tegelikult üks erilisemaid maailmas püsida 400 tõkkedistantsil üheksa aastat, üheksa kuud ja üheksa päeva võitmatuna, see on ebareaalne. Igal juhul, Ledin, muuseas on on just viimastel aastatel järjest rohkem hakanud mind otseselt või kaudselt mõjutama Marek Helinurm. Ja ma ei ole ta ka otseselt küll eriti kokku puutunud, aga ma tean, et, et ma üsnagi mingit pilti, kus ta jooksis koos teadet mul isaga. Tema, siis Eesti rekordnumbrid tegelikult keerlesid päris pikka aega mul silme ees mõnes mõttes pikka aega, aga samas samas mingist tasemest alates läks üsna ruttu, et enne teda enne mind tähendab, oli tema ainuke, kes oli suutnud alla 50 sekundi joosta ja igal juhul andis 2010. 2011. aastal kõvasti usku. Kergkonto. Kerdi karjäär on tegelikult samamoodi nagu muuseas veel juba praeguseks midagi erakordset, et Gerd on saavutanud tõestanud kõik, mida midagi vähegi tõestada saab. Kerdi ma olen saanud jälgida juba lapsest peale ja tänaseks päevaks teada ka koos ka mõned laagrid ja käia koos võistlustel, et see on olnud huvitav kogemus igal juhul. Viimaseks maris Mägi, jah. Marisega on meil vanusevahe viis aastat ja arengu mõttes on see olnud selline hea vahe, et tollel hetkel, kui maris hakkas esile tõusma, olin mina veel paraku väike ja ja kõik, mis maris saavutas ja kus ta käis ja mida ta tegi, see pakkus mulle metsikult huvi. Ja andis igal juhul tõuke ja tegelikult mõned uksed, mis maris avanud on või, või mingit teed, mis ta sisse tallanud on. Nendest on olnud viimastel aastatel minul eriti palju kasu seletusele natuke lahti. Tal on aegade jooksul hea suhtleja, ana tekkinud, et väga palju kontakte ja tänu sellele ta on iseennast arendanud väga mitmekülgselt. Igal juhul tema isiklik soovitus on olnud alati huvitav ja samas ka tema loodud kontaktid ja ja samas ka treeningute mõttes, et enne meid, siis olid meil vanemad eelkõige noorte treenerid, et kindlasti Marisa treenimine on olnud selline hea tagasiside neile, kuidas treenida mind. Ja selles suhtes ei saa olla midagi, midagi paremat. No sa saate alguses rääkisid ka, et tegelikult kõige lähedasemat inimeste ring on sul küllaltki väike kui püsiv see ringkondade mõttes, et kui kergelt sinna keegi saab juurde tulla ja kui kergelt sealt keegi võib välja langeda. Juurde saab. Alati keegi tulla seletusega ükski ring ketis ei ole ja pärisringiks ma seda ei nimetaks, et eks ta on ovaalne nagu staadionile ringi, et jah, juurde saab igal juhul keegi tulla, samas igaüks, kes tõesti tahab mingisse ringi kuuluda, peab ennast natukene õigustama, et see ring võib-olla isegi ei ole niivõrd tiim, vaid see on selline väike, aga tugev armee. Ja tänaseks päevaks on mul ka väga suur selline tagala olemas fännide näol mida on väga tervitatav, teada, kui püsiv see kõik on, seda ei tea samamoodi, sest et kunstlikult midagi säilitada ei ole ka otstarbekas. Mis on need väärtused, mida sa inimestes hindad? Noh, ongi see, kui palju keegi suudab minule või meile läheneda. Kindlasti ei vali inimesi millegi järgi ja keegi ei pea mulle midagi tõestama, lihtsalt kui on võimalik leida ühine keel ja ja see koostöö või mis iganes kokkupuude on mõlemale poolele kasulik, siis see on ainult hea, et loomulikult ausus on tähtsal kohal ja ja mõneti ka selline tagasihoidlikkus või, või mitte enda eksponeerimine, mida armastus sõnastanud. Seen võib-olla üks raskemaid küsimusi ma pikalt ei vasta sellele mingil kujul see kindlasti on olemas, aga, aga ma praeguseks hetkeks ei tea ülitäpselt, mida see tähendab või mis kujul eksisteerib. Kui natuke seda armastust transformeerida, siis sinust on saanud tõeline noorte näitsikute lembeobjekt pärast seda edukat aastat, kui palju sa ise seda tunud? Ega ei tunne ja, ja ma ei tea, kas olen saanud või ei ole. Mul selles osas sellist siseinfot ei ole, et. Jällegi kuidas võtta, et ühest küljest võib see ka spordi jaoks hea olla, et kui ükskõik mis minu juures suudab tuua noori tüdrukuid või poisse spordi juurde, siis jällegi on see väga positiivne Eesti spordi jaoks. Kuidas sa lõõgastuda? Viimasel ajal on olnud palju lugemist, mida sa lood viimasel ajal tegelikult ma olen isegi avastanud selliseid autobiograafiaid enda jaoks natukene. Ja tegelikult ühtegi kindlat žanri mul ei ole, et kõike, mis kätte juhtub, samas kui lõõgastumisest või lõõgastumisest rääkida, siis mu jaoks on tähtis saada sellist aega iseendaga. Ükskõik siis, kas lihtsalt puhata või jalutada või mida iganes teha, et see on ainuke võimalus, kus nende koormuste ja ja mõneti ka sellel aktaadi juures on võimalik natukene lõõgastuda, muusikat, kuulata. Muusikat kuulan Eesti muusika igal juhul on au sees. Samas on inimesi, kes võib-olla kuulavad muusikat väga tihti trennides ja, ja tõesti, vahepeal on, see on see hea tunne, kui taustal midagi mängib, aga kui jällegi spordist rääkida, siis kõige raskemaid trenne ma ei suuda teha niimoodi, et mul on klapid peas ja mingi asi kõrvus möllab, et nendel hetkedel ma ikkagi pean olema täpselt selles keskkonnas, kus ma olen kuuluma veel natukene muusikat, mida sa nüüd soovitaks. Paneme veel mingit muusikat. Tõnis Mägi esinemine eile näiteks oli pähe. Kes on selle ja Vaid siis, kui komistad Haava ja pigem huul alla. Siinsele ja tooma. Ja saale? Tuuni lõpu. Soesaare jälil. Rasmus Mägi on jätkuvalt vikerraadio stuudios. Mulle tohutult meeldis sinu kõne spordiaasta tähtede galal pärast seda, kui sa said aasta meessportlase tiitli ja sellest kõnest juhtuvalt on ka järgmine küsimus. Kuidas sulle tundub, kui hea on Eestis elada inimesel kelle jaoks spordiga tegelemine on elus kõige olulisemal kohal, võtame siis sinu või pigem isegi sinu vanemate neid. Kui see meeldib, siis on loomulikult hea, seda ma saan öelda nii enda kui ka vanemate puhul. Ja, ja see ei kehti ainult spordiinimeste puhul, et kui on olemas mingisugune väljund, mis tõesti pakub rahuldust ja sellist eneseteostus võimalust, siis ma arvan, et ei ole vahet, kas riik on Eesti, Läti või Leedu või Soome, et. Ma usun, et kui, kui on tõesti neid momente, mille nimel vaeva näha, siis on Eestis igal juhul hea sporti teha ja spordiga seotud olla. Kas midagi võiks teistmoodi olla? Sa rääkisid eile sellest kurikuulsast süsteemsest süsteemitusest, kus meil päris palju talente on tulnud, aga äkki saaks seal süsteemitus ikkagi kuidagi süsteemi osaks? Jah, see on jälle keeruline koht, et ühest küljest on vaja palju asju muuta. Teisest küljest ei saa ära unustada praegust süsteemi ja teha lihtsalt reformimise pärast midagi täiesti uut. See on jälle see koht, et pidevalt me võrdleme 11 teiste riikide, aga ja, ja võib-olla üritame kopeerida ja üle võtta midagi, mis tegelikult meile ei sobi, et mida täpselt oleks võimalik muuta, selles mina praegusel hetkel sekkuma ei hakka ja sekkuda ei saa. Ma usun, et neid muutusi on võimalik rakendada niimoodi, et see aeg-ajalt toimima hakkaks ja, ja ka ja eks need praegused põhitõed tähtsal kohal igal juhul on see, et need väärtusid, alustalad oleksid õiged, siis see on võimalik ka isegi süsteemitusest tippudel esile kerkida. No praegu me rääkisime, võib olla sellisest spordipoliitikast mingis mõttes, aga kui palju sa üldse mõtled selle üle, mis Eesti ühiskonnas toimub või mõtled selle üle, miks mingid protsessid käivad niipidi või naapidi? Mõtlen ikka, aga aga päris niimoodi ei ole, et ma nüüd ärkan hommikul üles ja mõtlema, hakkan mõtlema ja siis trennis mõtlen trend, vahepeal mõtlen, et mul on hea meel, et tänu oma sporditegemisele ma saan palju reisida ja erinevates kohtades liikuda ja seetõttu seda kõike seostada Eestiga ja, ja selle Eesti olukorraga, et loomulikult see on südamelähedane teema ja ja kui mul on selles vallas võimalik midagi muuta, siis ma seda teha üritan, aga jällegi ma ei taha seda kuidagi kunstlikult tegema hakata, et minu jaoks toidab eelkõige loomulikkus. Kuidas sulle tundub, kas sa oled andekas? No kuidas võtta jällegi, nagu ma enne ka ütlesin, et siis eelkõige on see andekus spordis saanud füüsilise mõõtme. Ma olen osade inimestega väga palju diskuteerinud erinevate sportlastele, kes kelle jaoks andekas on. Ja need arvamused kindlasti kokku ei lähe, et seda ma tahan võib-olla kunagi hiljem öelda, kas siis lähtuvalt enda ambitsioonidest ja nende realiseerumisest, et kas ma siis ikkagi olen andekas või ei ole, et loomulikult. Mul on selliseid eeldusi jõudmaks spordis kaugele, aga, aga kas see automaatselt andekus tähendab, seda ma ei oska öelda. Raul Rebane ütles, et andekus ongi eelduste realiseerumise võime. Oled nõus? Igal juhul, sest et jah, see ei saa olla midagi, midagi füüsilist. See, kellel on kõige suuremad musklid, see on andekas, et täpselt täpselt see ongi, et kui kui midagi väga tahta, siis on see igal juhul võimalik ära realiseerida ja see, kes seda teeb, see andekas, mitte see, kes võiks seda teha, aga ei suuda. Lõpetuseks varastan ühe küsimuse Jüri Aarma alt, kes on seda küsimust päris palju kasutanud, aga tema on ka selle varastanud omakorda ühest filmist, nii et ma väga häbi ei tunne. Aga päris niimoodi ma alustan üht lauset. Palun lõpeta see lause nii siiralt ja ausalt, kui sa oskad. Sobib, sobib. Ma loodan. Kaua aega mõelda on nii kaua, kui sa vajad. Ma loodan, et üha enam hakatakse väärtustama ja aru saama spordisellisest suuremast tähendusest. See ei ole kindlasti elu. See on üks elu osa ja ja ma loodan, et hakatakse väärtustama seda, mida sellega luua on võimalik. Mida see omakorda tekitab. Täna nad tegija oli Rasmus Mägi, saatejuht Taavi Libe. Aitäh punast. Aitäh.