Tere rahvusraamatukogus lahvatas eelmise aasta lõpus skandaal ja selle põhjustas plaan sulgeda saksakeelsed saalid. See omakorda, Ta on ajendanud meid arutlema selle üle, kui tähtis on saksa keel meile ja missugune on saksa keele koht maailmas praegu. Mina olen saatejuht Piret Kriivan ja keelesaatekülaline on saksa filoloog, Tallinna Ülikooli akadeemilise raamatukogu osakonna juhataja Aia Sakkova Meri, vee, kes on öelnud sirbis, et Eestil on kindlasti vaja arvestatavat kriit sellist hulka inimesi, kes valdavad heal tasemel saksa keelt. Tere aias Hakova Merile. Tere saksa keelest. Kõigepealt alustamegi. Et kui palju saksa keelt tänapäeval üldse maailmas kõneldakse emakeelena. Jah, et saksa keel on tegelikult Euroopas ikkagi suurima kõnelejate hulgas, aga emakeel, et saksakeelne ruum ei ole ju ainult Saksamaa vaid vaid Austria, samuti saksakeelne osa Šveitsist. Samuti Lichtenstein, Luxemburg Itaalias on, on jupike sellist saksakeelset ruumi samuti Belgias, aga ka Prantsusmaal on nii-öelda neid saksakeelseid laike. Ja, ja loomulikult ei tasu ikkagi ka unusta, et, et saksakeelseid vähemusrahvusi on jäänud Ida-Euroopas see ka väga arvestataval määral, et näiteks Poolas vaatasin järele, 2011 oli, oli rahvastikuloenduse järgi ennast defineerinud sakslastena 45000 inimest mis on ikkagi päris suur hulk inimesi minu arvates, pluss veel seda 3000 inimest märkisid end nii-öelda kahte rahvusgruppi siis nii-öelda saksa ja poola kuuluvateks. Ka näiteks veel on huvitav teada, et saksa keel on ka riigikeeleks Namiibias Aafrikas. Aga ikkagi räägitakse saksa keelt ju kõigepealt emakeelena oluliselt vähem kui inglise keelt ja rahvusvahelise suhtlemise keelena Muttika veel oluliselt vähem seda küll. Aja loosungi tegelikult saksa keele roll niipidi muutunud, et tema tähtsus on maailmas mitte ainult Eestis, vaid ka maailmas vähenenud. Eriti on see nii läinud pärast teist maailmasõda kus siis Saksamaa arusaadavalt pidi võtma sellise väga madala positsiooni ja, ja see on tegelikult ka keelepoliitikas noh, nii-öelda tunda andnud ennast, et, et päeval noh näiteks just saksa keele õpetajad on hädas sellega, et sakslased kipuvad hästi hõlpsasti või kiiresti minema inglise keele peale, sest kuidagi poliitiliselt korrektne. Et ikkagi mitte suruda seda saksa keelt peale. Et selles mõttes jah, võib-olla sakslased ise ka vahel nagu Nad ise mängivad selles suurt osa, et siis keele roll ei ole nii-öelda nii domineeriv, mängivad teistele kätte. Nojah, saksa keele mitteoskamise või mittekasutamise ja meie jaoks on muidugi saksa keel tähtis olnud ajaloos. Ja me teame jah, et et Eestis on ikkagi see saksa keel ja saksa saksakeelne aadelkond olnud kohal sajandeid. Ja seetõttu on ka tegelikult Eesti keel ja kultuur sündinud selles vastastikmõjus selle saksakeelse elanikkonnaga siin ja nagu ma tegelikult ka välja olen toonud, siis tõepoolest ma olen seisukohal ja seda saab väga hästi näidata tekstides, et eesti keel on sündinud ju nii-öelda saksa, saksa, pastorite käes läbi selles mõttes kirjakeel ikkagi just et juba 1637 on, on Heinrich Stahl nii-öelda pannud kirja esimese sellise eesti keele grammatika, põhjaeesti, keele grammatika ja, ja siis tuleb neid riburada teisigi, kes püüavad eesti keelt kirjeldada, eks see on ajendatud sellisest praktilisest vajadusest seda nii-öelda eestikeelse elanikkonnaga, aga selle läbi, et teda on püütud põhjalikult kirjeldada juba seitsmeteistkümnes keskel, eks arenebki ikkagi tekib üldse võimalus eesti kirjakeelele. Rääkimata sellest, kui palju me oleme saanud tegelikult saksa keelest sõnu ja seda kindlasti ka, et hästi palju on tegelikult meil sõnu mis on nii-öelda otsetõlked. Et selline nii-öelda keele loogika, et kuigi, kui kuidas sõnad on üles ehitatud, et selles on hästi palju sarnast minu meelest. Ja loomulikult laensõnu ka, et see meile lihtsalt ei torka silma, et noh, seesama tool või mis on tuul, eks ju, ja et noh, niuksed sõnad, mida, mida me ei taju üldse kuidagi saksa keeles vaatena on tegelikult seda küll. Võib-olla me sellepärast olemegi pisut tüdinud saksa keeles asüngav püssi. Õnneks on ta noh, tänapäeval see erinevus ikkagi noh, tõesti, me just nimelt me ei taju seda keele nii-öelda laenulisust enam, et, et nad on niivõrd eri üksteisest kaugemale läinud, need keeled, et see tegelikult ei tohiks probleemiks olla. Aga miks me tänapäeval peaksime ikkagi saksa keelt saksa keele vastu suuremat huvi tundma, ütleme niimoodi seal on põhjuseid mitu, eks, et üks on loomulikult see ajalugu, see meie meie maa Mitmekeelne ajalugu. Sest et tõepoolest, et kui noh, see on muidugi võib-olla väike hulk inimesi, kes tõstis süvitsi, tahab ajalooga tegeleda ja neid neid vanu raamatuid ka lugeda näiteks sellel ikkagi on vaja saksa keele oskust paratamatult. Aga miks üleüldse nagu saksa keelt Pine nagu kui me jätame selle praegu ka selle baltisakslase teema kõrvale siis loomulikult erinevad keeled rikastavad meid lihtsalt, see on ka fakt, et kui me kõik ainult oskama inglise keelt ja teisi keeli ei oska, siis lihtsalt teeb meid vaesemaks. Ja ma olen nüüd ka just nimelt välja toonud selle, et et tegelikult saksa keelt on raskem õppida kui, kui näiteks inglise keelt noh, samuti ka vene keelt on raskem õppida kui inglise keelt. Ja kindlasti prantsuse keelt, on raske õppida inglise keelt. Et kui me õpiksime neid nii-öelda raskemaid keeli, enne kui me alustame inglise keeleõppega, siis, siis me võidaksime kokku, sest et me saame omandada mitu keelt. Kas teie ise oskate praegu öelda, et milles teie oleksite ilma jäänud, millest te tunneksite suurt kahetsust kuid ei oskaks saksa keelt? No minul on selles mõttes sellele juba keeruline vastata, et kogu minu nii öelda identiteet on seotud saksa keelega, et et see, mida ma tööalaselt D see, mida ma, mille Mostava muidu huvi tunnen ja ja ka just nimelt töö akadeemilises raamatukogus. Noh, see ei tuleks kõne allagi, kui ma, kui ma ei oskaks saksa ja vene keel. Et selles mõttes aga täitsa isiklikult kogu oma õpingute ja nii-öelda aja jooksul on minu jaoks ikkagi väga olnud see saksakeelne kirjandus ka millest ma muidu ei oleks osanud ja mis on ikkagi teistsugune hoopis kui inglisekeelne kirjandus näiteks? Kindlasti kui palju praegu Eestis huvi tuntakse saksa keele vastu, kas huvi, mis on viimastel aastakümnetel vähenenud, kas nüüd väheneb niimoodi kogu aeg edasi? Ma arvan, et mis kindlasti pead tõsta vaikselt noh, näiteks seda võib-olla Kadrioru Saksa Gümnaasiumi näitel on selline teadvustamine, et saksa keel on majanduskeel. Et ta on nagu meile oluline sellises tänapäevases maailmas toimetulekuks ka vida annab lisandväärtusi lihtsalt. Ja miks ma mainisin seda kooli on asjaolu, et seal on nüüd avatud saksakeelne majandusõpe gümnaasiumis ka. Et, et võib-olla see aspekt tähtsustub ja, ja väga paljud, võib-olla ka kooliõpilased, gümnaasiumilõpetajad saavad aru, et Saksamaa või saksa keelsed riigid on väga arvestatav sihtkoht, näiteks õppimiseks ka. Et seda ma arvan, kindlasti tähtsustatakse. Ja, ja mulle tundub ka, et tegelikult see nii-öelda meie maa mitmekeelne ajalugu tuleb järjest järjest enam nii-öelda pilti neil on käsil juba aastaid, tegelikult on käsil suur projekt mida veavad Liina Lukas ja Jaan Undusk balti kirja kultuuriajalugu. Ehk siis kus kirjutatakse tõesti see meie kirjakultuurilugu eesti saksa keelt kirjasõna vaadeldes nii-öelda kõrvuti, et meil ei ole ainult selline Eesti kirjandus kui, kui selline keerunult eksisteeriv nähtus, vaid ta on ikkagi mõjus päris või, või koosmõjust selle saksakeelse kirjandusega, mis, mis siinmail on olnud. Ja pluss jah, et ja Tallinna ülikooli juures on tegelikult juba teist aastat ametis baltisaksa kultuuriajaloo professor Ulrike plaat. Et ma arvan, et selline see meie maa mitmekeelse ajaloo kuidagi uurimine on üha rohkem pildis Ulrik ka plaate, siis uuribki eestlaste ja sakslaste vahelisi sidemeid. Jah, tema uurimisteemaks on just selline baltisaksa iga päeva või argielukultuur ja, ja tean, et ta on näiteks kirjutanud tekkinud just söögikultuuriteemadel nendest nii-öelda vastastikmõjudest, kuidas mõned toiduained on, on tulnud kas siis eestlaste toidulauale või ka vastupidi mõisatesse. Et näiteks liha söömine ja justkui ulukiliha söömine, et, et see on tegelikult ju selline mõisates populaarne. Ma ei olnud. Mis on nüüd ka meie tänapäeva eestlaste selline toidukultuuri edasi kandunud või ka tegelikult on huvitav küsimus ka just see korilase küsimused. Et kas eestlased, talupojad olid tingimata korilased või, või oli see korilus, nii-öelda metsaandide söömine, marjade korjamine ka midagi, mis on osaliselt seotud just sellise nii-öelda kultuuriga või teadliku lähenemisega, et see on ja et see on kasulik. Et seda saab teha. Et kas see on tulnud osaliselt ka mõisate kaudu või, või mitte seda tegelikult väga täpselt ei tea. Ja koolides hakatakse ka üha rohkem õppima peale ka Kadrioru Saksa Gümnaasiumi. Et selles mõttes seda saksa keele õpet ikka õpetatakse üle Eesti koolides, aga võib olla, mis minu selline nii-öelda üleskutse oli, et me võiks isegi rohkem seda teha, et just ka esimese võõrkeelena õpetada seda rohkem. Esimese võõrkeelena on saksa keelt väidate teie lihtsam õppida ja siis pärast inglise keelt ei, lihtsam, lihtsam kindlasti on natuke, võib-olla esialgu keerulisem, aga ma ütlen, et kokkuvõttes on tulemus nagu parem. Sest kui me õpime enne seda saksa keelt või mõnd muud keelt, on vene keel, prantsuse keel või midagi veel. Mis on meil enne, kui raskesti kättesaadav on, kuna ta ei ümbritse meid kogu aeg, siis me hiljem omandame inglise keele, noh, niikuinii, eks ta on niikuinii meie. Jah, jah, loomulikult teame ka neid inimesi, kes inglise keelt väga süvitsi ja väga hästi oskavad, et kes seda esimese keelena õpivad ja väga detailideni. Aga ütleme, et inglise keele oskus on meil nii-öelda noh, see peame seda oskama paratamatult. Aga kes inglise keelt ongi juba esimese võõrkeelena õppinud, nendel on nagu ütleme vähe motivatsiooni õppida teisi keeli. Te nimetasite juba saksa kultuuriõpetajaid, keele ja kultuuriõpetajaid. Kui tihedad need sidemed on? Tallinna ülikoolil näiteks saksa kolleegidega. No selles mõttes päris täpselt ei tea, aga, aga minu selline mulje on, et ikkagi väga aktiivne on, on see koostöö teadusvaldkonnas, et no tegelikult vaatasin ka haridusilm, poee, haridussilm, poee on vist Taal, kus on näha ka just statistikat selle kohta, kellega Eesti teadlased koostööd kõige rohkem teevad ja Saksa, Saksa, Saksamaa teadlastega tehakse Eestis kõige rohkem nagu koostööd selles mõttes, et ilmub kõige rohkem ühispublikatsioone. Kas see on niisugune huvitav, huvitav see oli, üllatus, oli minu jaoks üllatus. Aga kui rääkida jah, nüüd sellest saksa keele kultuuri vahendamisest, siis on meil sellised Germanistika keskused, on, on nii Tallinna ülikooli juures kui ka Tartu ülikooli juures ja teevad olulist saksa keele ja kultuuri edendamise tööd loomulikult Saksamaalt nii-öelda rahastatud asutused ehk siis saatkond ja kütteinstituut. Nemad korraldavad ka saksa, et Eestis on ka kohal peatee ehk siis saksa akadeemiline vahetusteenistus. Aga Eesti enda saksa keele nii-öelda vahendajad on, on loomulikult siis saksa kultuuriinstituudid mis asuvad nii Tartus kui Tallinnas ja Tallinnas siis lisaks ka Rahvusraamatukogu saksakeelset lugemissaalid, vähemalt on seni seda olnud. Ja Tallinnas on kindlasti süvaõppega koolid. Kadrioru Saksa gümnaasium kui Tallinna Saksa gümnaasium on ülikoolide juures Germanistika õppetoolid ja võib-olla mainida tasuks ka eesti seltsi kes on nüüd viimasel kahel aastal korraldanud tõlkevõistlusi näiteks DA-d akadeemiline vahetus teedeenistes anda ja see on Deutsche Akadeemis austaustiinst. Ja see on tegelikult nii õppejõududele kui ka üliõpilastele ehk siis võimalus rahastusvõimalused õppida eesti üliõpilastele ja uurijatele võimalik kandideerida Saksamaale, teha seal teadustööd. Aga Tiia Tee vahendab ka nii-öelda saksa keele ja kultuuri lektoreid, ehk siis meil on Tallinna ülikooli juures on minu andmetel head elekter, Tartu Ülikoolis on neid suisa mitu. On nii Germanistikas lektor kui ka saksa kirjanduse dotsent, selge baasevalk samuti on veel THD lektor juristide juures Tartus suisa olemas. Ehk siis nad tahad saksa keelt ja vahendavad saksa kultuuri. Germanistika keskus oli ju ka rahvusraamatukogus saksakeelsed lugemissaalid. Kolm lugemissaali siis Austria, Saksa ja Šveitsi tegelikult kui täpne olla ja nendega oli suur probleem detsembris. Aga kas see olukord on lahenemas? Võin ainult toetuda sellele, mis on meediasse jõudnud ja ja uudiste kohaselt saksa said jätkavad tööd. Tean ka, et Saksamaa suursaatkond peab läbirääkimisi koostöö jätkamise osas rahvusraamatukoguga. Nii et on igatipidi põhjust arvata, et saksasaalid jätkavad oma tööd. Aga kindlasti on oluline, et saaksid jätkata kompetentsikeskusena ehk siis selle keskusena, kes on vahendanud, vahendanud kultuuriüritusi ja on vahendanud nii-öelda seda teadmist saksakeelse kirjanduse kohta. Mida tellida, mida lugeda, mida tõlkida Tallinna Ülikooli raamatukogus, kui palju on saksakeelset kirjandust ja saksakeelset materjali? Tallinna Ülikooli akadeemiline Raamatukogu, mis on siis Teaduste Akadeemia raamatukogu? Meil sellist nii-öelda kaasaegse saksa kirjanduse kogu otseselt ei ole, et loomulikult on teaduskirjandust, aga millega siis mina oma töös kokku puutun või mille eest ma vastutan, ongi nii-öelda kultuurilooline, Baltika kogu ja mis see siis on? Tallinnas 1842 kuni 1940 ja vot selle teadusseltsi raamatukogu asub siis akadeemilises raamatukogus. Selle suuruseks on 150000 köidet raamatuid, pluss siis 3200 nimetust perioodilisi väljaandeid. See kogumis, mis maha jäi baltisakslastest, kui natsid Nõukogude okupatsiooni eest lahkusid. Ja muuseas on huvitav teada, et sellesama teadvuse seltsi nii-öelda kogudele, tollasele provintsiaal, muuseumile on tegelikult üles ehitatud ka meie tänane ajaloomuuseum. Et, et siis nii-öelda ajaloomuuseumikogud ja siis selle, need Baltika kogud, mis on meie raamatukogus, on siis nii-öelda ühe teadusseltsi vara olnud mille vastu kõige rohkem huvi tuntakse. Kui raamatukogusse tullakse? No kuivõrd meil on hoiul kirjandus ilmunud enne 1000 900 neljakümnendat aastat siis on need muidugimõista kõige rohkem ajalooteemad, aga ka tõepoolest kõikidest eluvaldkondadest, sellepärast et see teadusselts kogus teaduskirjandust kõikidelt teadusvaldkondades. Ja tõepoolest, et olgu selleks siis mõni tehnika, ajaloo huviline või mõne muu muusika ajalugu, loomulikult kirjandus- ja keeleteadus. Sellel seltsil oli ju ka arvestatav nii-öelda arvestada siin fennougristika kogu, ehk siis ka just nimelt sellise eesti eesti keelt ja käsitlev kirjandus. Nimetasite enne, et Saksa ja Eesti teadlased teevad tihedat koostööd üllatuslikult tihedalt, aga kui palju kirjutatakse Eestis saksakeelset teadust, doktoritöid näiteks, kui kirjutatakse saksa keeles? No ikkagi võrdlemisi vähe loomulikult. Aga jah, tõepoolest, et Meil on kaks sellist saksa keele ja kirjanduse õppetoolid nii Tallinna Ülikoolis kui Tartu Ülikoolis. Kes siis pakuvad praeguse seisuga veel seda akadeemilist saksa keele õpet. Kuigi tõepoolest ka siin tõmmatakse nii-öelda kuumale sest et näiteks camu Mu enda doktoritöö juhendaja kaotas töö eelmisel aastal. Et see kindlasti on küsimus, et kas ja mis mahus me suudame nii-öelda saksakeelne kirjandusõpet pakkuda Eestis ja kui vajalik see meile tundub. Aga nii-öelda saksakeelseid uurimusi ilmus ka 2013. aastal, Kairit Kaurilt saksakeelne väitekiri, aga üldiselt, ega neid jah väga palju ei ole. Ja need puudutavad, need on siis ikkagi filoloogilised või, või, või kirjanduslikud väitekirjad. Jah, ja ilmselt just nimelt jah ja, või siis ikkagi ka keeleteaduse valdkonnast, eks neid on, on ka teisi olnud. Arusaadav, et see seltskond inimesi on, on väike ja teie enda doktoritöö oli teadagi saksakeelne. Jah, sest et et olgugi, et teen nagu võrdlev on, käsitleb üht eesti kirjaniku Ene Mihkelsoni ja üht saksa kirjaniku Christa Wolfi siis sai valitud just saksa keel, seetõttu esiteks on see mulle kättesaadav või, või ta on südamelähedane ja ma valdan seda. Aga teiseks seetõttu, et, et just nii-öelda anda võimalus noh, eesti kirjandusele konkreetsemalt siis muidugi sellel ühel autoril tutvustada teda nii-öelda või laiemale ringile inimestele, kui seda ainult eesti keeles kirjutatud monograafia võimaldaks. Ene Mihkelson, Christa Wolf on nii-öelda kaasaegsed autorid. Christa Wolf on küll 2011, ta suri. Aga ikkagi tegemist on kaasaegsete kirjanike Jah, aga mis neist siis ühist on ühes eesti teises saksa kirjanikus ette need kokku poniteet. No ühised on need teemad ühelt poolt, millega autorid tegelevad, ehk siis see on see laiemalt minu teema ja sellise teise maailmasõjajärgse minevikuga tegelemine, selle läbitöötamine just sellisest isikukesksest perspektiivist, et et see viis Ene Mihkelson Christa Wolf kirjutavad, et see on tegelikult teine selline oluline ühine joon, mis ajendas nii-öelda neid kõrvuti lugenud. Nii Ene Mihkelson, kui Kristo Wolf kirjutavad hästi isiklikult ehk siis nende teostus on hästi palju sellist sellist isiklikku tegelemist minevikku kui ka ja minevikutraumadega. Ja, ja see tingib ka nende romaanide, sellise kirjutamistehnika, kui nii võib öelda, et mõlemil autoril domineerib selline sisemine dialoog. Ja veel lisaks dialoog mitme mina vahel ehk siis jutustav mina on mitmes isikus või lõhestatud. Et see on võib-olla üks selline oluline oluline joon mis on, on neil sarnane nendele autoritele. Kas neid on ka tõlgitud nii-öelda vastastikku, et Ene Mihkelson ei saksa keelde ja Christa Wolfi eesti keelde? Jah, ja ei, et, et kahjuks on, on nii, et et Ene Mihkelsoni tõlkimine saksa keelde on ikka veel olemata laias laastus jahtalton tõlgitud saksa keelde terve rida luuletusi proosat, millega mina siis olen tegelenud põhjalikumalt ja mis hädasti vajaks tõlkimist saksa keelde veel ei ole, on ainult nii-öelda sellised üksikud tekstikatked, et Irja Grönholm on seda teinud konkreetselt näiteks üritusteks, kus on siis loetud jah, katkeid saksa keeles, Ene Mihkelson, et aga ma olen veendunud, et Ene Mihkelsonile oleks saksakeelses kultuuriruumis nii-öelda kõlapinda nendel teemadel, mida ta käsitleb ja sellel viisil, kuidas ta seda teeb. Et ta ongi oluline kirjanik ja, ja ka Eestis ei ole, ta on noh, nii-öelda leidnud väga laialdast lugejaskonda, aga just sellepärast, et teemad on rasked, kirjutamisviis on, on Lääne ja, ja aeganõudev ka ja lugeda jaoks. Aga Christa Wolfi on eesti keelde tõlgitud küll mõned raamatud, üks nendest romaanidest, millega mina tegelesin eesti keeles, lapsepõlvelõimed on juba 1982 ilmunud Ivy aulingu tõlkes, aga jah, mitmed hilisemad romaanid ja väga head romaanid ka, mis on nii-öelda laineid löönud mujal maailmas, kui sellised feministlikud rajavad teosed neid eesti keeles ei ole kõik jah. Aga mis teid on Saksa keele juures kõige rohkem võlunud? Sellele on raske vastata jah, et mingis mõttes on olnud juhuste kokkulangemine, et see saksa keel on minu ellu tulnud ja jäänud. Aga ilmselt ilmselt ikkagi ongi, ongi see kirjandus ühelt poolt, mis on mind kõnetanud ja võib-olla see teine perspektiiv nii-öelda, et oma õpingute ajal ka Saksamaal ma tegelesin mõnda aega ka nii-öelda saksakeelse vähemusrahvuse kirjandusega türklaste itaallaste sisse, et saksakeelne kirjandus, see kuidagi kõnetas mind. Et just see teine vaatenurk, mida me saame teise keele kaudu, on, on võib-olla mind kõnetanud. Saates võiks tegelikult saksa keel kõlada ka, kui eestlastel on see legend keelevõistlusest, kus eestlastel läks hirmus hästi, sellepärast et oli üks väga ilus lause, neid lauseid on muidugi mitu erinevat. Aga missugune on teie meelest lausegi mõtleksite ja ütleksite need välja ühe ilusa saksakeelse lause? Too üks vist ainult Shuine Spraaž saksa keel on ilus keel. Ühest saksa kirjanikust oli juttu, keda te ilmselt soovitate lugeda, kui võimalik, on inimestel aga võib-olla veel mõni soovitus. No näiteks inimesele, kes on saksa keelt kunagi õppinud ja neid on kuulajate hulgas ilmselt palju ja kellel võib-olla natukene on keel roostes kuidas siis värskendada oma saksa keele kogemust? No tundub, et praegu On isegi austria kirjanike hulgas rohkem selliseid kaasaegseid uusi tulijaid nii-öelda, et võib-olla keda tegelikult on tõlgitud eesti keelde, on, on sellised autorid nagu Daniel keelmann Daniel Glattaueri, Toomas klavinik. Aga Šveitsi kirjandusest näiteks mulle isiklikult on väga sümpaatne Peters, Tamm, kellel on ka selline väga näiliselt väga lihtne keel, aga sügav sisu. Saksa kirjanikest loomulikult. Petse isiklikult soovitan muidugi lugeda Christa Wolfi kindlasti ka. Aga miks mitte ka teisi, selliseid nii-öelda klassikuid võib lugeda ka Günter Grass ja lugemist oleks palju. Oleks küll, jah. Saates saksa keele kaitseks esines saksa filoloog, Tallinna Ülikooli akadeemilisest raamatukogust aias Hakova meri, vee. Suur tänu. Talun. Keelesaade on eetris jälle nädala pärast. Kõike head.