Midagi siis teeme ühe pildi, tulge. Linnale pere filmida, kuulata teine kuulamist. Laborandi less palun kogunev kus ema on oma selge tähelepanu köita. Nardoderne SUP modell ei mõjutab jah, no nii, tema tähelepanu. Tere, perepildi, sõbrad, mina olen Tiina Vilu. Tänase saatega läheme maale külla Ainole, kes väärikas eas vanavanaema, kuid tema toimekus teeb silmad ette ka poole noorematele. Mitmed küsimused, mida ma mõtlesin püsida, jäid mul küsimata, sest need tundusid asjatud. Aino eest räägivad tema teod. Ja minu külaskäik algas ringkäiguga õunaaias, kus kasvab umbes 100 puud. Head kuulamist. Väikese tiiruga, siis näed õunajagamisi läbi aia, vaatasin. Harjusin ära, hiilisin seersandiks. Ei, nad on juba enam-vähem kõik ära. Et nüüd meie oma rajatud aed isaga Jaaniga koos rajasime. Näed? Tõesti väga ilus, kas puu alt ikka võtame, siit ka võib, jah, õudselt head õunad, palju neid poidsin, on aina siin on 50 ja võib-olla suures aias on ka 50 100 ringis ikka kokku. Aga see on teine õun, see on lobu siit otsast kukkunud ja nad on kõik niimoodi mõnusalt madalad, et seda hoolega hooldatud poeg hooldab iga kevadel lõikab madalaks. Kui te kunagi isaga, siis sinu mehega Jaaniga selle rajasite, kui ammu see oli? Oi aastat, ma ei tea, oma kasvatatud taimed ka, kõik, kõik on oma kasvatades olen agronoomi. Umbes kui kaua läheb aega, et selline õunapuu, et sa ütlesid, et see on nagu noor aed, et see kannaks. Ta suri, siis oli kolm rida istutamata, nii et 90.-st jah, peale üheksakümnendaid. Aga mis plaan teil sellega olijate, nii palju neid õunapuid panite vanasti elu teistmoodi, ju siis oli igast õunastest ju raha ja lapsed olid kooli saata ja ja õunaaia rajamine, plaan oli, näe sinna küünili välja paras kallak, poole istutame aia teised, siis saad aiast jõulumüüa ja kõik nii edasi. No ja kuidas selle plaaniga plaan on väga suur, et praegu põlvi lõhki aia ees. See on üks jube hea õun ja see on kõik Labow, see on hea talve, jõuluõun punane, aga ma saan aru, et selleks aastaks on teil suurem Lähme õunategu, mis selja taga või jaja mahla tegemine oli eelmine nädal talgutega. No kuidas teil käis, palju teid siin koos oli, palju mahla tehtud sai? Meid oli 24 inimest kokku koos lastega ja siis hakkasime hommikul korjama ja lapsed korjasid kastidesse korvidesse ja veeti purustada juurde kokku ja väga suur võimas masin olija. Õhtuks ei olnud veel kõik mahl valmis, aga teise päeva siis öeldi, et 800 liitrit, kaheksas 100 liitrit, mitte 80, mitte 80, vaid 800, natuke alla tonni. Aino, mis sellest mahlast saab? No te teete sellega, olen ära kuumutatud ja külvalt pandud ja nii, kuidas pudeleid oli? Kas see on teil tavaline hulk, et võib tulla sügisega 800 liitrit? Tänava mõned kandsid esimest korda, aga kui suur see vana aed siis veel on, vana aed on maja juures? Vaata seljatoel takistab siin korv käevangus ladvast ja alter matkaga õunu korjata. Jaagul on poisid ju lapselapsed, siis need ronivad siniotsas. Kui suur see sinu pere aina anud on, lapsi on mul kolm lapselapsi 11 neidu ja jaagu tütardel kolmel tütrel, igale on kaks last, nii et kokku kuus lapselapselast neli pall, egas Ahja jalutame siin lehtedes abinas õueköögipoole, siin on purke ridamisi igasugustes suurustes mäe liitristest, kuni ma ei tea 20 ja kümneliitriste õunamahla purkideni, kasse, pesakondi perekond suudab selle ära kasutada ka, eks ikka jah, jõulud tulevad ja ikka ära. Eks ta teiseks aastaks ka mingil aastal pole nii palju õunu ja nii ilusaid õunu üldse olnud, kui ta nagu vaatan natukene ringi, sul on siin jõekäärus selline tore olemine, mis jõgi see on? Velise jõgi. Vaatan ka, kes paadiga jõel käib, oma oma inimesed ikka tahtsin, ma enam ei käi, mul käed haiged, ei jõua sõuda, aga muidu jah, käiakse küll ja pojal käivad sõbrad ise käivad kala püüdmas ja lapsed käivad sõitmas ja kas kala veel on, on ikka jah, mis kala teil tuleb, siit hingega püüavad ahvenaid ja särgi siia. Ise püüan vetikaid ja mis sa nendega teed? Ära nende Niermas väiksed, kui ma mõtlen veel mingeid valesid, aga nad on niivõrd maitsevad nii et need on väga head süüa, kuidas neid kätte saada? Leaga õnge otsas, ahah. Aga kas on mingid nõksud kaeta pilti varavalges või hilisõhtul või kuidas see käib nii, kuidas aega on, mõtlen, kui ma midagi muud teha pole, siis ma hea meelega lähen jõe äärde ja võtan õnge ja võtan leivatüki tasku ja kala vahelduled tühja peoga ka tagasi. Aga kui ei võta, siis tulin tagasi. Teine kord. Me seisame siis siin Velise jõe ääres, mis talukoha nimi on? Leo ja Aino on selle talu perenaine. Vanaperenaine selle talu ei ole mitte sinu sünnikoht, ei ole abikaasa sünnikoht. Vana-vanaisadel toas võibki aastaarvusid vaadata, seal on märgitud, mis aastast mõisast ostetud, aga kui ma siin loo talu suveköögi alt nüüd niimoodi välja piilun, sealpool on heinama, sealpool paistab metsseal paistab üks maja, ega siin väga palju naabreid seal küll ei paistaks niimoodi üksinda oledki küla viimases otsas. Kokku oli siin seitse talu järjest jõe äärt mööda, aga kõik on tühjad. Viimases talus selle rea peal on annuse talu, kus tütar käib suviti suvekodus. Sa oled niimoodi nädala sees aasta ringi siin täitsa üksi, täiesti üksi. Aino, kas sa ei karda aastat? Seda küsimust ei tohi esitada, miks, miks ma pean kartma, siis me ei saa siin elada. Raamiga seltsil, mitte kedagi ei ole, vanasti oli koer, aga nüüd on juba päevana kadunud, ei taha enam, kassi ka ei taha, miks, ja ära siin vahest laste juures siis on pikka aega ära, see ei ole jälle tea, kes söödab, aga ma vaatasin, kui ma siia autoga tiirutasin, mina veel ekslesin. Et ega see niisama lihtsalt suure tee pealt nüüd käeulatuses ei olnud, et kuidas sa siia oma taluni pääseb? Noh, mis buss käib mööda siit, Haapsalu buss ja Tallinna buss käib ühe korra päevas ja edasi-tagasi, et sa pääsed ikka laste juurde, liikkonna külvesen nii palju, kui tahan. Kui sageli sa linnadreti ette võtad? Ja kui on võimalust ja nad viivad ise mind vahetevahel, kui ma tahan minna, mõni sünnipäev jälle ja siis ikka koolivaheajal või kuskil või mõni kustub teatrisse või kuskile, nii ongi, tulevad sulle järgi tulevad järgi ka, aga nädalavahetusel ma saan ise ka lipata, kui tahan, kas sa sõidad ise autoga ka? Jah, sõidan ikka, paned autole hääled sisse, lähed teatrisse. Käisin eakate päeval, oli väga tore kontsert. Kivi-Vigalas, Sirje ja Väino Puura laulsid operetiviise muid viise, niivõrd lõbus oli pärast kohvilaud ja kuigi sulle külla sellepärast ainuet, ega mul väga palju võimalusi ei olegi rääkida inimestega, kes on minust poole vanemad ja mind väga huvitab, milline elu siis on ja see kogemus, mis sinul juba seljataga on, et ma mõtlen, et mina olen 40 ja mõned aastad üle, sina oled 80, mõned aastad üle, kaheksandaks. See on üks uhke number küll Aino, mismoodi elu siis on, kui on need 82, mismoodi need päevad lähevad, mis sa teed ja toimetad, mis siis tähtis? No ikka väike päevaplaan peab olema, kui oleneb ilmast ka praegu ja suvel saab õues teha tööd. Aga talvel on siis kas istuminetu, sotsin aga oma lõngad välja jälle ja, ja siis sedasi käib see asi, lähme toa juurde. Teil on siin päris mitu kõrvalhoonet saunaga terve suur majapidamine ja siin on näha kahe kindlasti, teil käivad siin ikka lapsed ka, siin on ujumisrõngaid servas, saunast oli mõnus lupsata. Kui sageli sa iseenda jaoks viitsid seda teha või teed siis, kui on suurem seltskond, nädalavahetusel käiakse alati siinses vaadan sauna nii palju kui tarvis. Siia mahume, kõik olete käinud, pole viga midagi, PNo arvestus pooleli, palju see kõik nüüd siis oli sina kolm last? Neli siis kokku 24 inimest? Jah, selle ringis. Sest neiukese oli ju 11 neiukesed ja neid on kuus lapselapselast veel juures 17 abikaasat kõigil ju siis pane need juurde, no siin oli suur, siin on sul hulka kõrvalhooneid veel, on kasvuhoone ja kasvuhoone ja ka see on väike aiamaa, mis mul on, ja seda, seda ma siis Netlike hooldanud siin ja teen, peedid on võtmata, porgandid, võta külm, võttis lilled ära, aga jah, suurem jagu. Vaata veel, kui sa ütled, et mõned asjad on alles tegemata ja siin ma vaatan seda õunapuuaeda ja kõik ja puha, et ainukese vahel ei mõtle, kui palju lihtsam oleks olla näiteks kusagil soojas korteris ohina, sinulik, seen, soomustendik, selge, et kuskil korteris seal ei peaksin tööd tegema, midagi kellegi juurde minema, kelle juurde ma ikka lähen mul siin hea olla, üksinda laua kui tervis on nii kaua ma tahan siin olla. Kui tervist ei ole, siis on ikka väga raske, näe vaata täna korjasin viimased tomatid ja kurgid ja kas need rohelised vaata järgi kahin tuppa, Gülnud valminud tomat valmib ikka Jörgenil. Kas sul endal ei oleks ju küll nii palju neid vaja, see on ikka mõeldud vist ikka kogu perele. No eks ikka kõik saavad siit suve läbi, kui suvel palju rohkem rahvast on, siis on siin vana mesila ait, kus jälle kõhud sisse toodud, siin saab magada ka, kes tahab noorust meelde tuletada, kuidas vanasti rõhkude peal magati või seinte pealt päris heina sees. Aga see oli mesindusait, mul, mul oli ju palju mesilasi üle 20 pere. Aga noh, jõudmasena mesilastega tegutseda ja siis said ära viidud, kust siis mesi nüüd tuleb? Lapsed annavad, kes omale said, need annavad mulle vetel. Ahaa, mari käes on ja teine osa on jaagu ühe tütre juures seal. Need abilised, kes sulle sinu mesilastelt mett toovad, ikka ikka, et see on hästi ära korraldatud ja loomulikult siin on need vanad õunapuud ka, siin on nüüd vanad osa läheb sinna jõe äärde välja, seal neli-viis tükki ja siin on kaks tükki. Mul on perekonna sealpool palju kõrgemad. Siin on sul veel maa sees ana kyll. Uks paistab, üks kõige vanem hoone, mis siin selle vana talu kõige vanem, hoole all. Need on vist aitade juurde, oleme jõudnud need või? See on. Mul siin põllumajandusministri poolt sai loa siis, siis ja noh siis endal selle auto, mis aastast auto on, täitsa uunikum. 82 aasta väljalase ja sellega sa sõidad sellega ma sõidan ringi, eile käisin ka sellele väga hästi säilinud, igavene uhke roheline ära, kes sellega. Et olen mina ja saad hakkama sellega, ta ju vajab mingit putitamist ja hoolt ja igasugused sihuksed asjad ega ülevaatusel ära ja siis seal käib nelja aasta eaga. Ei tea, kaua ma sõidan seal, näed. Ja siin on siis nüüd see õunte varumise alles, mis on siis talveks või jah, tal aru, mis sai otsast korjatud, siin on kõik sildid ilusasti peale, Eeva, kuld, Põldsama tali. Kortlandi on kuldrenett, nii talvenaudingud, lobot, mis su oma kõige lemmikumad, Põltsamaa tali on üks väga hea õun. No praegu on kuldrenett veljas sügisõuntest keeva kuld on ka päris hea õun. Aga siin on siis mul Budumiseni, ma näen jah, nüüd siin on kasti, kus on ohtralt lõngaside lõngavoor ja siin on kaltsuvoor ja seal on ka igasugust kaltsud, värgid ja nahad ja ja mis on jäänud telgedel kudumiseks, kusagil on siis teljed ja sa kood toas tellid on toas, ega siin kududa ei saa sinu küll see on siis sinu talvine tegevus. Jah, kui ikka vähegi ilma ja tahtmist on ja siis keegi aitab üles panna mul ja siis ma ikka telgedel kuulda, lapselapsed tahavad kangesti teha ja naine sinna, mingisugune nimekiri. Kirjutasin 2013, aita säilima suur kaste väike käest, et sul on ikka aruandluse ahi on kirjutanud, siis on hea vaadata, aastaid võrrelda? Ei, jah, kas aastaid või, aga siis ma tean siin ütelda toas, ütleb lämmatav sedasorti või sedasorti, mis sa tahad jälle, ja nii ongi. Vana aed on siis siin, siin on ka kolm 40, puudun küll ja siin juurde sajab uuring kokku, õuna, kuid aga kõik on, no need ei ole omatehtud, aga mis noored seal kõik omatehtud? Meil oli väike puu, koolja sai silmatada ploome ja pirne ja kõiki tehtud baiti taimed siis ja vilja On näha nüüd kas mõnedel on alles esimesed, noh nagu vanem puu küll, aga pole kandnud millegipärast see tänav oli väga soodusaasta õunad kasvamiseks ja väga ilusad õunad olid aine, sa ütlesid nii toredasti, et isa Jaan, ehk siis sinu abikaasa. Kui kaua sul teda ei ole? 18 aastat? Kas pole imelik mõelda, et tema pani puudega, loodame, et puud on nüüd üle jaanielanud ja muidugi mõelda muidugi üsna teevad minust ka siia veel kasvama küll, kes neid siis sööb ja korjab ja ja see on vana laut, siin oli kolhoosi ajal olid loomad sees. Ma sel ajal siia ei tulnud, ma tulin alles 60. 60. aastal ma abiellusin siia ja siis siis sain teada, kui talu siin oli palju taluõue peal, siis lapsi oma lapsi ei olnud, see oli vahepeal kolhoosi kässe maja, minu mees ostis selle ära kolhoosi käest oma lapsepõlvekodu ja oma lapsepõlvekodu ostis ära. Vali tutvust oli, vanaisal ei müüdud, kes siin sees elas? Tema oli kaheksa aastat. Turbarabades peitis ennast liiga ohtlik ujujat, müüa talle. No ta oli viimasel minutil kulakuks tehtud, et oleks ära viidud, aga siis nad saiti teada ja öösel läksid ära, leib oli astesse jäänud ja nii edasi, kõiki siia Roosi käes, kuni siis Jaan ostis tagasi oma kodutalu ja seda aastat ma ei teagi, mis aastal tõesti selleni, et isa ja ema tulid 56, seitse said siis nagu siia, tulgu ulatuselt turbarabades, kus nad ennast peidutasid, nad ei peidutanud, aga noh, said ka töötada ja olla ja vähemalt kodus ei olnud. Lähme tuppa, selline tore heleroheline maja, väljas on kiirtehtud, nüüd lähme Ainoga tuppa. Ahju ja soe ikka ahju soojumikul panen tule pliidi alla ja muidu ei saa sattunud nüüd kohe ikka tõesti vanaema Aino juurde maale ka seda võimalust kuigi sageli pole ja seda võimalust kuigi paljudel ka ei ole. Paljukest neid neid maavanaema, et meil siin ikka on selliseid, kes julgeksid nii nagu sina üksinda toimetada ja Maal hakkama saada. Istume loa talu köögilaua ümber ja Aino sahmib siin mulle teed teha. Enda korjatud taimed on siin klaaspurkides, Rinis, pärnaõietee hakkab valmima. Vaatan, sul on Aino tagatoas ka veel klaver, kes seda mängib. Mina mängin ajaviiteks, mängi. Kas sinul on elus nüüd juba selline aeg, et sa saad seda reha, mida sina tahad? Jah, on küll. Sest et mul on oma klaver ka, selles on kõige tähtsam asi Kaagamobiilonile ukse tohiba. Must tiibklaver, mis asjad need on, mida sa siis lõpuks ometi teha saad, mida sa tahad? Käsitööd? Ega muud polegi. Käsitöö on põhiline, mis ma teen, ma klaverit mängida, aga mul käsi, haigeid on väga kaua. Aitäh, kui sageli sa siin klaveri tagasi istud, mängid enda rõõmuks nii, kuidas vahest aega on, eks ikka vahest õhtuti ja nüüd ma õpin, mida ma olen õppinud tooriumi, faad ja, aga nüüd on uued noored aitasid mul selgeks õppida CD-süsteem ja muidugi, no aga kas sa siis õppisid lapsena klaverit, lapsena olen õppinud klaverit ja natukene ja siis käisin ühe aasta Pärnu muusikakoolis ainukese aasta. No kuidas sul see klaverimängu oskus alles on? Paljudel kaota käest ära ja sedasama lugu, mida ma mängisin, seda ma olen hoidnud ammust ammust ajast endale meeles, et meelest ära ei lähe, see on minu endavanune lugu, on üksainus õis, rulltammeveskilugu ma tahan seda rääkida, näe, see on minu vanemad poolt ostetud klaver kas 37. kaheksandal lastel umbes niimoodi ja siis tuli Märjamaale sõda 41. aastal ja isa oli ütelnud oma töötajatele, et oli meier, et tulge, aidake mul klaver majast ravi ja mine tea, äkki tuleb lahing või midagi ja nii oli, lahing oli ja klaver oli viidud, metsaline pommiauk on siin. Tõesti ei ole yldse keeltele läinud ja see selle sees oli veel kaane peal, oli siis pommiauk, on siin nagu klaveri sees konstruktsioonist, mis siin sees on, seda ma ei tea. Kui suur komsee on sinu lapsepõlve aegne klaver, mis on olnud sõja ja pommitamise eest varjus ja nüüd on siin sinu mehe kodutalus? Jah, ta oli poja lastepoja, lapsed on kõik muusikakooli õppinud ja kui lapsed ja siis need, see oli nende juures kogu aeg, mine vastu, toodi siis siia, siis lasime ennast korda teha, restaureerida, et lapsed õppisid kõik mängima, jälle sina mängida ja nüüd saan mina mängida ja minu lapselapsed kõik mängivad ja Anne lapsed mängivad mari lapsed, paljud mängivad. Muusikaga tegelemine on teil peres olnud ammu-ammu? Mul on kaks õde ja vend, aga nemad ei hakanud mängima ja nüüd siis oli ainuke võimalus, et ma siis selle said klaveri sain siia endale nii suur asi ja nüüd ma õppisin veel. Käisime Austria reisil ja siis oli saksas laager mängis bussis ja ma tahtsin laagrit osta, aga aga giid ütles, et meile niisuguse koha peale ja siis ta ise ütles, et lugu meeldis, mis me mängisime, mõtlesin, hea meeldis küll, et ja ta lasi, ründas ja iidoli tartust saatis kunagi selle plaadi Tallinna ja siis sain selle plaadi kätte. Selle järgi õppisin kuulmise järgi nüüd siis tundmise järgi. See on muidugi tegelikult tuttav lugu, aga kuidagi jäi mulle paremini meelde ja sobis minu klaveriga just selle koha pealt ka, ma võin sulle mängida seal meil tiibklaveril kaasa. Aita siin lauatalu elutoas, aknast on vaade jõele ja sinul on siin käsitöö, asjad, niidid ja akordid ja ütlesid, et kui sul aega on, siis sa tuled ja mängid, mille peale sul aega ära läheb? Ikka käsitöö ja, või selle peale, mis käsitööd sa teed, kujun põhiliselt, see on üks uus rutakas hakatud, lihtsalt proovisin, näed, see tuleb siia kõrvale eye minemast. Kudusin pleedi, salli niuksed telgedel. Me oleme tõlgi vaatama. Lähme, vaatame kangasteljed ka üle. Nii astume ka teise tuppa, oh saab täitsa kangasteljed, aga kuidas sul see kudumise oskus, kust see sul on tulnud, et sa oskad telgedel kududa, eks ema õpetas teemadel siin ja siis pane taga ühesse ja läheb, aga jälle siin nüüd oli nii kitsas, kitsas ainult peal, rohkem ei olnud midagi siin-seal palju laiemat asja teha. Pleedi on mul tehtud, Nobleed oli nii lai, umbes pool meetrit rohkem natuke. Kas sa teed neid jälle sellepärast, et sulle lihtsalt meeldib teha? Saab ometi natuke liigutada, jalgu liigutada ja jälle sorida ja lugeda vahesid ja, ja lõngu kokku ajada ja korrutada ja kedrata ja ei siis üldse pole midagi see oi ja oma oma närvid, lendamine, taimedega värvitud lõngad, sellised, kuidas ma ütlen sügise looduse rohelised ja kollased toonid on sibula koorega närvitud, aga millega need pruunid toonid Nendele lõngadele ruum vist ongi, ma ei mäletagi, küll sai kõiki asju proovitud, siin sai peedile diabeeti pandud ja igasuguseid koorisid ja see on varrastel kootud, nüüd üks viimaseid aga siia sügise toonidega pleedi peale meil tikitud pihlakalehed ja marjad, kes selle tegi ikka ise. Rumal küsimus, eks, ja, ja kes siia tuleb tegema? Lapsel ikka tehtud pleed ja seal üks niisugune on nad, aga kus siis pekk on ja ma olen jälle ära kinkinud ikka mõnele jälle üks ilusam kui teine tulevad siit välja varrastel kootud, mis ma nüüd istun ja koon vahetevahel. Aga kuidas seal siis, kui sul lapsed väiksed olid, nagu jagus aega sellega tegelemiseks? Töötasin ju ka siis siis ma tegin ainult varrastel tööd nagu rohkem, aga kodundusklubi saiu kodumas käidud ikka seal tammi Aime ja kes õpetasid meid, et sa võtsid nagu lasteaia pere kõrvalt ikkagi ka aega selleks, mis seal omale rõõmu tekitanud. Käsitöö. Ja see, et saab niisuguse asjaga, mida on vajalik asi, ega siis see ei ole, et niisama nalja, asjade, tikke, salli, kampsuneid, rätikuid, siis ei olnud lõnga saada, siis käidi. Saatis Toomas. Aga siin on vist lapsed saanud ka selle haiguse omale külge ja muudkui teevad käsitööd, kõik küll, jah. Ja kõik tahavad käsitööd teha. Jaak on niisugune, kes suurt ei ole moos ja sellele mehkel rohkem. Meil sai vahepeal pärnaõietee valmis, võtame lonksu teed ja Aino on teinud ühe soolase piruka, mis pidanud kapsapirukas kohupiimaga kapsapirukas kohupiimaga kodujuustuga. Jah, huvitav. Väga-väga hea. Aino, väga paljud inimesed on hädas sellega, et aega ei ole, aega ei ole, hirmus kiire, on kogu aeg. Kuidas sina tunned, kas sina sellest murest oled nüüd vaba? Ei ole päris vaba, sellepärast mul ka kevadel karjuvad kõik need külvitööd ja kui need ära saavad, siis on jälle natuke vaba aega. Aga iga päev viimane töö, noh söömiste vaheaegadel on jälle, vaatad jälle missad õues, Päeval saab õues teha ja ja õhtul on siis tuppa tulek ja käsitöö otsimine, lõngade otsimine ja ja küsin laste käest, mida nad jälle tahavad, nii et praegu lapselapsed, neiud, kõik on oma sallikesed saanud juba oma tahtmise järgi, mõni ütleb mustri, teine ei ütle, mõni on rahul, teine ei ole rahul. Liiga karvane see villane lõng, siis pepu lõngu jälle tooma ja ma tahan nüüdki kangast üles panna ikka. Kas lapsed on ka kanga kudujad, nii on, ka sina õppisid oma emadelt, kõik lapsed tahavad lõngast kududa, üleval on siis igaüks, teeb mõne jupi, otsime vastavad lõngad jälle, kas siis lõngaga või, või kaltsuga või, või lõikavad ise või, ja vokk on ka, niiet voki peal saame jälle poolid ajada. Nii et kõik teevad ikka ise ja need vaibad, mis siin maas on, need on ka kõik enda tehtud. On küll sul igav vist küll ei ole. Tegevuse puudust, tegevuse puudust ei ole üldse üks teistega kogu aeg on sul sellest tõmmati üks töö ajab teist tagapõhimõtteliselt, sa võiksid teha niimoodi, et pane jalad seina peale ja mitte midagi teha, ütelda. Kuulge, ma olen 82 aastane, ma ei viitsi midagi teha. Ei ole, ma ei saa seista niimoodi. Kergete asja kududa sellepärast, et sokid on liiga tihedalt, tuleb tõmmata see niit nagu kõvasti, vasaku käe pöial on nii loll, et see enam ei tööta. Ma rääkisin mõni päev tagasi sinust mõnevõrra noorema naisega juttu ja tema oli parasjagu selles eas, et jäi pensionile. Ütles, et ta kõige rohkem kardab seda, tunnete teda ei ole mitte kellelegi vaja, kui sind enam tööl ei ole vaja, kui sul enam ei ole eluga kaaslast, kui su lapsed on nii suured, et nad saavad ise nagu hakkama, et sind niimoodi igapäevases toimetamises korraga pole vaja. Kas sulle on ka nagu kartus tuttav või oled sa seda tunnet üldse kunagi tundnud, ainult ei tunne, kui mul on midagi tööpuudus või hakkab sügis tulema või midagi, siis ma laste käest küsinud, vajan sokid, sokid parandada. Vaid üks laps ütles, et ei, ära mulle salli kood, mul on praegu väga toasusse vaja, et uju mulle soojad, toasussid, no siis ma juba mõtlen jälle, otsin jälle lõngad välja, mis väga ei kulu ja siis tuleb neid kuduma hakata. Sellist üksinduse kartust, seda sul ei ole, kui mul üksindus Talle tuleb, siis on mul telefon muudkui helistan siia-sinna kolmandasse kohta. Ja seda ma olen ka ütelnud, ärge mulle Vahase asju rääkige, siis ma hakkan õhtul muretsema ja ja seda nad ei ole teinud mulle, kui mõnel rahakott kuskil ära võetud on või või keegi jälle kuskil mingit autoga kokku sõitnud on, seda mul ei räägisi, tuleb olles hulka hulka hiljem välja, kui kõik asjad on ära parandatud. Vaat niisugune kartus, sellepärast ei ole. Aina sa ütlesid, et juba 18 aastat on niimoodi, et sinu jaaja ei ole sinu kõrval kuidas sellega on võimalik toime tulla või kuidas sellega ära harjuda? Ikka on harjuda, kõik vanad asjad tulevad meelde, oleks aidanud teha mul või kus me oleks käinud või, aga midagi teha ei ole. Kaua te koos olite? 35 aastat, viimane pilt sai ka veel 35. pulma-aastapäeval tehtud lastega koos, siis oli üheksa lapselast, kaks tükki on pärast tema surma sündinud. Noh, on nagu on, ega me muuta ei saa, aga ma mõtlen, et mis aitab sellega leppida, et see niimoodi on. Et oli meil tutvumise aeg ühise elamise aeg ja nüüd on omaette olemise aega. Kuidas need mõtted käivad, eks mõtted käivad ikka vanades mälestustes, muud miskit ei oska mõtelda, ikka vaatad, et ahah, nii oli või kuskile lähengi teistele juurde või noh, tunnen puudust, et seda inimest enam ei ole mu kõrval. Kas räägid Jaaniga jutuga vahel? Ega ei ole küll rääkinud? Ei ole unes ka teda õieti näinud vaest midagi ikka on nagu, aga ma ei tea, mis asi siis segab, et nagu halba jõule midagi näinud, nagu kuigi ta haige oli Kuua no päris lõbus ei olnud haige, aga ta oli vahepeal Tallinna haiglas, kus võttis 26 kilo maha, sellest nagu paranes ära ja lõpp ka infarktiga. Sa oled igasuguseid aegu näinud, seal on nii pikk elu juba selja taga. Et kui sa tagasi vaatad, et millised need kõige toredamad ajad, elusam iga aega niimoodi. Kui ma olin noor noorem ja ma käisin epa koolis ja siis mul oli niuke hirmus mure, et ma ei saa üldse mehele, ma olin nii vanaks juba elanud ja, ja siis oli vool oli vaja ära lõpetada ja aga et ma selle Jaaniga tutvusin, see see oligi kõige ilusam Aegi nooruse aeg ikka leidsin lõpuks oma õnne ka, kuigi ma kartsin, et ma sellest ilma jään siis juba kuusiku elu ja lapsed ja see kõik oli nii väga tore, nii et lapsed käisid laste Aias ja siis need elukohavahetused, et ei ole kõigi negatiivsed on, need on kõik väga positiivsed, on teatud aega, oled kuskil ära mõtledki Leima, sealt eluilmas. Ma ei lähe, et seal on nii tore olla, aga ei, just laste koolide pärast ja sellepärast sai koht nagu Saku vahetatud ja siis oli juba auto olemas, siis sai siiamaale käia, muidu oli nii, et ikka vaata, kuidas sa selle Willisega või kuidas saada ka Jaani õe juures Saaremaal käisime ka, lapsed olid pisikesed, kaks tükki kõndisid juba ise, kolmas oli süles ja mähkmete pump oli teise käes ja nii oligi käimine. Bussidega sai käidud, nüüd need ajad autole hääle sisse ja kõpsti, lähed ise ja lähen, kuhu tahan. Käin õdedega metsa seenel ja marjul ja tädi ja vanavanemad on Tori surnuaial, käime iga aasta paar korda ära, niuksed oma ettekäimised, kus me tahame käia, sinna käime. Ükskõik kui mul alati auto ülevaatus käib, mul ka on, kas siis on ka siit 50 kilo meetrit eemal? Tänavu oligi naljakas juhus, mina lõpp või asfalt lõpeb ära, tuleb täitsa keeruline kruusatee, läheb sinna rõngasse ja maised selja taha, ei vaadanudki. Senikaua kuni punane sinine vilkur oli mul kõrval tuttavad, uttavad Uta ja siis Nad tahtsid mind kinni pidada. Pidasid kinni, ma tulen vaikselt autost välja ja mõtlesin, mis nad tahavad Ani käe kõrva äärde ja et palun teie autoload ja siis muidugi andsin autoload ja ma ei tea, mis must jälgis ja siis ma mõtlesin, et ma ei saanud arugi, et mind taga. Ma ütlesin, et meil on kohus kõiki kontrollida, kes liiguvad, ma mõtlesin. Aga teil on autol ka ülevaatuse aeg, lähedal on ka see lähengi autot üle näitama, aga miks te siin kangas käite? Ma mõtlesin, et see on kõige lähem mul tulla, et ega mul teise kohta parempoole minna siis oli, jäi rahule. Politsei, no ma arvan, et ei ole väga palju sinu ealisi, kes niimoodi julgelt seondavad autoga sõita. Ta roheline auto ka kellelegi Niukest roheliste autod põle, tunnevad kohe ära, miks ta mine oli niimoodi järel keristuseimina seda tea, igavene keeruline tee, vaevalt. Ma üle 60 sõitsin. Ma mõtlesin, et peatab mind selle pärast kinni. Autoga sõidad sa ammusest ajast või 75.-st aastast saadik, see on ikka suur. Noh, vabadus endale liikuna kõige tähtsam oli, ma arvasin, et mul ei ole seda vaja, mul on abikaasa ja mul on poeg, kes sõidavad. Aga kõige tähtsam aeg oli siis, kui abikaasa oli haige, oli ju haiglas, siis ma käisin iga päev või õhtuti ikkagi vaatamas ja see oli üks niisugune koht, kus mul oli väga vaja, et mul auto oli. No praegu ikkagi ka, on see ju hea, et sa teadet aga garaažist välja ja lähed poodi. Ja kui ma lähen ujuma, siis ma sõidan ka teeotsa, siit on ka kilomeeter minna ja siis saan bussi peale ja, ja siis jätan auto sinna ujumast tagasi, tulen, siis on jälle pea märg, siis on kuule hea, kui auto on kuusse ujumas käidud, Märjamaal vallabuss viib valla rahva Märjamaale ja saame seal poolteist tundi ujuda ja siis tulen tagasi ja vot nii loomine on üks üks paremaid tegevusi, mis saad ennast üleni liigutada. Külli algasid küll käsi ja igasuguseid harjutusi teha, pool tundi järjest ära ja siis käin vahepeal, kuna see siis lõpuks veel vette ja nii ongi. Ma lugesin äsja just uudisteta, käimas tehti mingisugune uuring, et teada saada, millised on paremad ja halvemad riigid vanaduspõlve veetmiseks. Täpselt, mida seal siis nagu kõrvutati, aga 91 riigi järjestati ja Eesti oli 29. kohal ja võrdluseks siis Soome oli teistkümnes ja Venemaa 78. kohal ja siis ma jäingi mõtlema, et mis siis selleks peab olema, et oleks hea vanaduspõlve v? No endale hea tervis on, siis, siis sa saad elada ja mõtelda, kui kuskilt valutaks, siis oleks sul päevarežiim, on mul küll selline, et hommikul ikka see tule pliidi alla tegemine ja väike söömine ja siis on välitööd, mis on, aga kui seda ei ole, siis tellijad ja vardad ja nii edasi, aga peale lõunat jõgi on väike puhkus, see on mul nii vanast harjumusest juba ja ja siis pärast kohe on palju parem olla, jõuab jälle õhtuni midagi ära teha, aga õhtul teleka vahtimine ka, ega sinna midagi teha pole. Aga mismoodi see on, et mõni kohe on selline herr gaasia toimekas ja teine istub ainult nurgas, kasejoriseb ja väriseb? Ma pean jurisema, no mõni leiab iga asja üle, saksa oli seda ei tea, kui ilm on ilus ja pole midagi ja ikka suhtlemine ka oma lapselastega. Nojaa, aga mul kulub enda peale aedne nii ära, et midagi muud ütelda ikka tervis, tervis on kõige tähtsam, ega muud ei saa ütelda ja paljud soovivad ainult mulle head tervist. No mis mul veel muud võtta nagu vastu ja ja tahan elada, no sa toimetad nii palju väljas ja oled ikkagi aktiivne, et eks see vist on teisipidi selline hea ravi ja ka mis tervise korras hoiab, eks muidugi jah. Kas see oli selline väga teadlik otsese ühel hetkel tulla siiamaale tallu elama või? Oleks võinud ju teistmoodi ka otsustada, vee koos abikaasaga elasime, ega siis ei olnudki muud võimalust, üldse ei ole üldsegi muud võimalust ja ma ei tahagi muud mõelda üldse, ma ei tea, mis siis saab, kui ma haigeks jään, ma loodan, et ma jään, ma sülitan selle peale. Lepine teie mulle tundub, et kui me vanemaks jääme, siis olekski hästi loomulik olla kusagil seal, kus on Loodlased, sa näed, et lill kasvab ja õitseb ja kustub, et kuidagi selles looduse rütmis olek on siis veel eriti tähtis ja muidugi looduse tärkamine ja nüüd noh, nagu sügis, nüüd kirjutan vahest omale üles, siis vaatan eelmise aasta ostmise ajal, miskit on tehtud ja kuidas need puude otsast lehed langevad, näiteks? Täna öösel oli viis muinoviita ei olnud vist kolm kraadi külma olevat, saare lehed on kohe korraga, tuleb nagu talla ülevalt, aga tuult õnneks ei ole, aga nüüd, kui tuulehoog tuleb, siis on varsti puud täitsa tühjad, raagus kõik jah. Just, et loodus ümberringi on, see on väga tore. Aga et ei jõua enam teha, sellest on kahju, tahaks palju-palju rohkem teha ja aidata, aga sõnumi ei jõua teha, seda tunned kohe, selg jääb haigeks ja keha ütleb, et ära rabele ei saa. Jah, ei saa rabeleda siin midagi, kas vahel tekib nagu niisugune protest ka, mis asja nüüd ei saa, nüüd selge? Ei lase ja ei no tuleb vägisi teha vast mõni asi ära. Ei, sedasi isa muide ma ennast, aga miks peab, siis saab see asi tehtud tegemata jää iseenda kubjas ja just niimoodi. Kas seal mõnikord on selline päev ka, et vat ei tule voodist välja, vat ei viitsi mitte midagi teha? Ei saa üldse voodis olla, voodis olla? Ei taha mina voodis olla. See küll hädaasi, kui ma pean olema. Teil on ikkagi selline üsna kokkuhoidev, suur pere on küll kokkuhoidev ja, ja kui meil on pidutsis ikka tulevad kõik siia ikka kolmed-neljad korrad aasta jooksul ikka on suur kogunemine. Näiteks oli see mahla tegemine, see oli ka ikka väga suur asi ja kes vähegi saavad, muudkui tulevad, ütleme, tuleme Vigalasse vaikust kuulama ja nii on õige, leiavad koha, kus nad on ükskõik kuskohas teavad, kui palju siin ruumi on ja saavad magada ja olla ja, ja puhataja jõe peal käia ja ujuda ja saunas käia ja kus kokkutuleku aeg on, siis paneme lauad veel välja ja, ja telgid üles. Õunaaed on tõlkisi täis alati olnud iga pere, siis paneb niukse õunapuu alla või niisama minu mehe vennalapsed, õelapselapsed ja kõik teavad, kus tulla ja tulevad ikka. Kas sa ootad neid suuri kokkusaamisi, kui tullakse Talgatele jõuludele? Väga ootan. Meil on siin selline kaunis klaver ja paljud perest mängivad ja laulavad, et kas see tähendab detail heliste suurtel olemistel käib ikka muusikaga asja juurde vaid kindlasti ilma üldse ei saagi, ikka püüame. Ja nüüd ma sooniaga olen ka seda esimest tükiga koos mänginud juba? Jah, klaveri ja viiuli, ka. Tema mängib viiulit, sinna klaverit ikka kus muidu saab ja lauljad, lauljad on ju nii palju. Kas elu peale tagasi mõtted, mis on kõige suuremad rõõmud elus? Rõõm on alati, kui kõigil läheb hästi, lastel ja, ja lastelastel ja, ja kõik on järje peal koolis ja siis see on väga suur rõõm. Aga kuidas seda saavutada? Läks noh, nad on ise tublid, kui nad ikka käivad koolis ja ikka küsin, kuidas sulle seal meeldib, mõni võtab jälle mõnest ringist osa või, või on mõni eri huvi tekkinud või kuidas seda mõnuga teeb, siis tunned, et vot kui tore, et sa siukse asja leidsid jälle ka? Seda ei tea ju ka, kus kooli keegi minna tahab, nüüd, kes kõrgkoolides on läinud, need on ikka oma kutsumuse leidnud ja olgugi alguses võib-olla ei olnud tahtmist ja ei teadnud, mida ta Lorena tahab, aga praegu on ja õpivad oma koolides kõik. Noh, kui ma vaatan seda isu ja hulka, millega sina käsitööga tegeled, siis kui seda sull elus poleks, siis oleks ikka päris nadi, mis, mis siis teeks üldse ma ei tea, mis asju ma teeks, veedan ma ka ei taha nii palju, aga käsitööd jah, üht-teist-kolmandat ikka tahad teha kohe väike pingutus ja tegevus, rõõm sellest, mis valmis saab. No vot, see vist on ka natuke stiimuliks ja seal vanasti kodundusklubis oli, mis me üksteise võidu tegime, siis ei olnud ju riideid ka saada. No oli poest ikka sitsiriiet või midagi, aga olid joped ja niuksed asjad, neid oli väga raske saada. Ja kui me saime maratist riideid, siis me ise tegime just väiksematele lastele joped ja krimpleen tuli müüki ja see oli nii tore, sihuke kortsunud, mis oli just hea, praegu on noh, enam ei saa seda võrrelda, veeretan. Siputuspükse üldse ei olnud, sai endaja mehe särgist tehtud, siis niisugused siputuspüksid keskelt kinni õmmeldud ja jalasääred ja need kõik siis sokid otsa panna ja vahest ei olnud üldse ilusat riiet, tuli maratist, tuli hirmus koleda värviga või mingi kole ruutu, mis oli, aga see tuli ära osta, sest see oli jälle. Ta sai, muud asja ei olnud midagi, tuli see aasta, mis oli ja need on, olid nii inetut, kõhe vahest, et aga siis tuli kaunistada, kas panid krae peale või, või jälle heegeldasid midagi juurde või siis ta kauni valeks. Kas see nüüd läheb poodi ja ostad selle, mis on, või ikka teed, ise jätad ise kaunimaks, põhiliselt tehnika, ise lähen sinna poodi midagi ostma või, või saan kuskilt mõne ja siis teen enda jaoks nii, kuidas ma tahan ümber tahtsin küsida, et mis, mis mängud need sul siin on, mingid hea mäng, mida ma kõike kutsun mängivat relva. Dr, ilma, mis mäng seal, mingid laua nupud siin, mis puidust sellised ma ei oska öelda, mingid konksud nagu otsas või mari on sul üks meisterdajad, tara, näed nüüd üks portsjon, teine portsjon on see, kolmas on see need kolmekesi seal mängida ja mis mäng see siis on? Lähed ühest otsast teise ja nuppudega, nii, kuidas need nupud ees on, nii, hüppad üle jälle ja kes ennem kodu saab, see on jälle võidumees ja noh, see on põhiline mäng, keda ma kutsun siia mängima kohe turniiri, teeme siin vaest ja nii huvitav, kust teil sellised põnevad asjad tekivad? No peab olema midagi mängida saab paljud, ma isegi mõtlesin, kuidas oma aega olen veetnud, sellega on tore ju. Mängin ära, jälle, vahest võidan või kaotan. No mis sellest nii tore mäng saadaks, ütlevad ettevõtlik Aino. Ma mäletan, kuidas me suvel sinuga tuttavaks saimegi, sa olid oma lapselapsega kaasas tema viiulilaagris. No kui paljud vanaemad sellise tükiga hakkama saavad, seda üldse ette võtavad, aga sina olid kõpsti kohal ja käisid tundides ja proovisid ka? Mulle meeldis seal olla väga, kuulasin kõik orkestriharjutused ja need vabakavad ja need olid ju niivõrd toredad, et väga näitan sulle niuksed, uued nupud, tegin drill maa nuppudest on siis laada on tehtud tammetõru tee nendest mütsidest, mis tammetõrudega käivad ja nende otsa on omakorda pandud siis klaasi ja mõned ühedan, niuksed, trapsulised, ühed on valged ja ühed on punased, millest on võimalik teha, seda tuleb välja nuputada, kuidas muidu ei saa. Muidu isa jumal mängusõpru, see on vaja jälle ära kinkida kellegile Ülivon teada, kellele ma kingin. Siis ma kuulsin veel, et siin kapi otsas on sul terve noor omatehtud korve, kandilisi, ümmargusi, piklikuid, ma ei tea igasuguseid, et kust see korvitegemise oskus päritan. Särava õppisin, käisin nagu kursustel, lihtsalt läksid kursustele, et õpid kõige punuma õppisimbuma kõik omadest, aga neid ma ei ole ära kiskunud. Ma saan aru, et sinu näpud ei püsi üldse paigal, et kui sa on ka see, et sa pead saama näputööd teha, oi kui armas sangaga niisugune väike väike hälli moodi korv, kus sa neid pitsasid, võtad, et seda korvi teha, maailm on vetsutäis, kraaviääred vetsu täis, kõik mul mees juba teadis, kus kraavi ääres jälle täna peame autoga siin kinni, siit sa saad jälle vitsa nendel korjata ja mul oli omal ka vitsaistandus olemas ja see pole sugugi mitte selline oskus, mida sa lapsest saadik oleks osanud. Seda ma õppisin saku ajal. Niisukese seal punutud karikas, ütleksin ma igasugustes kujutasid lillevaase ja mida kõike mul on selline tunne, et seal võiks terve maja sisustada korvmööblit küll, jah, jah, aga mis see siin niimoodi meisterdama ja näppudega tegema ajab, noh et see punumine näiteks lihtsalt, et midagi jälle välja tulev, kas asi saab jälle tehtud ja huvitav ja ja punumist ei saanud järgi jätta peale seda, kui lapsed magama pandud ja siis ma hakkasin alles tegema, siis sai vannitoas pitsa leiutatud ja, ja siis ma hakkasin tegelema kahe-kolme paiku öösel valmis juba mõni asi. Kuidas sa siis järgmine päev jaksasid edasi toimetada, lasteaiatöö? Ikka kõik tuli toimetada. Mis see rõõm oli, nii suur, et polnud väsimust kuskilt. Kas sul on mõni asi ka aina, mida sa ei oska, aga mida sa väga tahaksid õppida, misasja, no kas on mõni, mida sa oleks tahtnud Maide nipli spits või ma ei tea, mis asjad veel on olemas, kole palju aega, ma tahan asi rutem valmis. Ma tean küll, et tore oleks teha. Tuleb elada lihtsalt tore päev on, hommikul hakkab ja vaata nihukese päev on jälle ja lõunasse ja puhkad ja oi mis ma nüüd täna jälle teiega mulgi käib plaani järgi kõik. Mulle tundub küll, et seal üks hirmus õnnelik vanaema siin küll väga-väga õnnelik vanavanaema. Aitäh selle aine väga toreda kokkusaamise eest ja tervist siis. Tänan. Südamlik tänu. Tänane perepilt oli külas vanavanaema Ainol. Mõni päev pärast salvestust Aino helistas ja tegi paar täiendust, öeldes, et tema tädi oli telgedel kudumise õpetaja ja et laste kasvatamise aeg oli ikka väga tore aeg. Tänase saate tegid Tiina Vilu ja Maristamba kõike heade kuulmiseni. Laupäeval.