Tervist head kuulajad. Algavas saates, mis eetris aasta eelviimasel päeval vaatame 2014.-le tagasi läbi põllumehe pilgu. Stuudios on Vändra osaühingu juhataja Ilmar teevet Pärnumaalt, keda Maaleht ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda tunnustasid tänavu tiitliga aasta põllumees, 2014. Tere tulemast stuudiosse, Ilmar teevet. Tere, tere. Mina olen saatejuht Arp Müller. Avaleht on esile tõstnud. Ilmar teevet on väga suurte kogemustega põllumees, kes on osanud oskuslikult majandades viia tõusuteele põllumajandusettevõte, kus peetakse 1400 pealist piimakarja ja 1200 pealist noorkarja ning maid, on kokku harida 3500 hektarit. Tööd annab tänavune tiitli kandja 62-le inimesele. Aastatega on Ilmar tõstnud aasta lüpsi üle 11000 kilo lehma kohta pälvides viimati ka parima karjakasvataja tiitli. Osaühing Vändra on üks ilusamaid ja täiuslikult välja arendatud põllumajandusettevõtteid. Lauda komplekside ümbrus on asfalteeritud ja töökultuur on kõrge. Nii on olukord täna ka läheb päris algusesse. Te sündisite 60 aastat tagasi juulikuus 1954 Kuressaares, kuidas sai Teist põllumees? Tegelikult? Eks ma olin natuke sellist väiksemat kasvu poiss noorest peast ja ja siis, kuna mul vanem vend oli siis nagu meremees ja ema ütles, tähendab, et kuule, poiss, et sul kõige parem elu oleks, et soe tuba omast käest võtta ja õpigokaks siis sai nagu mõeldud kas merele nagu Saaremaapoisile panna nagu alus õppima minna või minna siis kokaks õppima minna ei tahtnud, vaatasin, et tähendab kusagilt selle keskhariduse peab saama ja, ja ma tegin siis sellise otsuse, et Orissaare keskkoolist 69. aastal peale kaheksandat klassi läksin siis õppima Olustvere sovhoostehnikumi, kus sai, siis õpid agronoomiks. Nii et te läksite vastu ema tahtmist. Ega siis ausalt öeldes keegi nagu kätt ette ei pannud ja, ja kuna maapoisina kasvanud tundus, et seda isegi pooldati. Nii et iba lapsena tegite maatööd ja meil nagu on küll niimoodi olnud, et esimene esimesest klassist oli seal ikkagi rubla oli peos ja natuke vanemaks said, siis läksid, tõid karjamaalt hobuse ja ja istusid looreha selga ja riisusid seal heina ümber rõhkude. Nii et ühtegi sellist aastat ei ole olnud, tähendab ka suvevaheajal, kui noored ei ole tööd teinud. Ja lõpetanud olete siis Eesti põllumajanduse akadeemia toonase nimega agronoomina, nii et see valik oli teil selge. Eks ta paraku nii oli, tähendab, vahele mahtus sõjavägi peale seitsme kolmanda 73 kuni 75 tehnilised Valgevenes ja ja siis oli esimene võimalus 76 astuda tähendab uuesti EPAsse sisse ja, ja kuus aastat. EPAs käimist oli küll kaugõppes aga sai aasta-aastalt need asjad ära tehtud ja võib-olla küll natuke valesti jätkaks agronoomi diplomite ühele mehele, aga kodus viskame ikka nalja, tähendab, et naine on õppinud ökonomist, ma räägin, et noh, mul on küll kaks diplomit agronoomi, aga sul pole üldse haridust. Kõik me teame ju siin maamuna ökonomisti ametit ka tegema. Nii et mitukümmend aastat ja need põllumees olete panustan 60 põllumees siis 40 või 55. Nonii, nii ta tegelikult on, on olnud küll, et ütleme, 72, sattusin Vändrasse praktikale ja ja 75, kui tagasi tulin, tähendab, siis olen nagu järjest töötanud samas majanduses. Et tänane Vändra osaühing on tekkinud siis 90.-te alguses põllumajandusreformi ajal, siis endise Vändra kolhoosi baasil, aga. Kuidas teil õnnestus toona Vändras ikkagi tootmine suuresti säilitada ja koos hoida, sellepärast et paljudes Eesti paikades kanti need kolhoosid, sovhoosid ju ühe lehma ja ühe traktoriga papa laiali toona idealiseeriti väiketalude taastamist, väiketootmist, kuidas Vändras teistmoodi läks, me tegime niimoodi, et reformi käigus jätsime siis osakonnad, et alles mis tegelesid siis ütleme, põllutöödega nii loomakasvatuse kui ka siis taimekasvatusega ja siis mis puutus ehitusse ja ütleme, saeveskid ja, ja siis laomajanduse ja ja siis noh, isegi kunstpull ja, ja siis keemia ja oli veel seal mõningad vormi, mehhaanika ja elekter, need läksid eraldi omaette ja meie jätsime, jäime siis tegelema puhtalt põllumajandusega. Nii, aga ikkagi, kuidas teil õnnestus koos hoida, toonase surve oli, oli väga suur jõu ja oli suur ja no ikka ütleme 10 esimest aastat oli ikka võitlus, tähendab nii, et veri ninast väljas nagu öeldakse, aga ega me siis investeerida tol ajal ju ei saanud, tähendab, maxima ennast ütleme, palgaga nagu kuivale või ütleme, tühjaks sellepärast, et hakkasime ikkagi püüdma hoida pidevalt Eesti keskmist palka. Ja sel ajal teenisime, tähendab nii vähe, et, et midagi tähendab investeerimiseks praktiliselt ülejäänud ja võib-olla see oli ka natukene natukene tähendab üleliia liia püütud, sellepärast et kõik olid nagu omad inimesed ja püüdsid nad ikkagi noh, töökohad säilitada ja ja nii see elu läks. Ma ikkagi tahaks sellest 90.-te algusest veel teada või uurida, ma ise olen nii noormees, ma ise olin kooli õpilane siis, et ma tean ja, ja väga palju on kohti, kus tõepoolest farmide kaupa lehmad viidi ära tapamajja või siis just nimelt jaotati laiali ühekaupa. Papa, kas teil tuli ka võidelda selle nimel, et mitte saata farmide heitel lehmasid tapamajja või mitte jagada farmi kaupa laiali? Tegelikult nägime natukene selles mõttes asja ette, tähendab et meie varusime endal paarsada mullikat tõumullikat jagasime need kõik ära ja siis niipalju Lüpsilehmi peale, kui palju veel talude tagastajad uuesti asustatud oli? Talud hakkavad juba 88.-st aastast ja, ja siis jupikaupa, olime juba neile nagu loomad tagastanud ja seal siis mõningad traktorid ja keristad ja mis keegi, keegi nagu soovis. Nii et kuidagi tänu sellele läks, et meil oli see varu olemas, meil küll, ütleme see loomade arv esimese hooga üle 100 lehma jäi väiksemaks, aga me hakkasime uuesti nagu siis edasi töötama ja jäime nagu tervikuna püsima. Esile on tõstetud just nimelt seda, kuidas te olete investeerinud läbi aastate just nimelt moodsates lautades, tehnoloogiasse ja masinatesse. Kirjeldage kuulajatele ka, kuivõrd siis see Piimatootmine on 20 aastaga Vändra osaühing. Kus muutunud kogu selle kasumi, mis me oleme nüüd ütleme ehitus saati siis 2006, kui hakkasime esimest farmi ehitama, no vähe sellest, hakkasime uusi ehitama, pidime ju ennem kõik need vanad ka maha lammutama mis võttis, tähendab, ka hulga tähendab mahtu ja, ja ressurssi juurde ja siis hakkasime nende vanafarmikompleksi asemele ehitama uut ja nii me tegime, et esimene aasta ehitasime siis 2006 esimese tähendab lüpsi lauda, kus oli 250 püksi lehma, siis saime seal ehitada ka silohoidlad. Teine aasta lammutasime järgmise farmi maha, ehitasin sinna teise, 550. ja siis ehitasime söödahoidlad, siis ehitasime 2008 Kinnis loomalauda 2006 nagu algul, esimene aasta muidugi olime sunnitud trikki maga tähendab ühest vanast küünist sellise suure vasikalauda. Aga ta oli nagu, ütleme noh, seest ikka täiesti uus ehitus. Ja no nii on läinud, tähendab 2010, siis ehitasime jälle ühe ühe sellise sõda küüni sellise suure rajatise ajatasi juurde, 2011 tegime vasikalauda juurdeehituse. Siis vaatasime, et 2009 ehitasime ühe sellise noorkarjalauda poolest aastast kuni sellise aastase noorkarjale ja 2012 lõpetasime, tähendab kus mu lammutasime jälle maha, siis vanad vormid ja ja ehitasime siis sinna asemele viimase noh, kuni 500 looma nurgaria farmi teil siis on pidanud seda usku olema ikkagi põllumajandusse, sellesse, et see tasub ära, et see projekt töötab alates 90.-te algusest. Kust te selle julguse olete võtnud? Vaata, tähendab ega see oli kaks võimalust, oligi, tähendab elu ja surma küsimus. Kui me oleks läinud vanad rada pidi edasi, siis meie tähendab kevadel maadel, kus hindepunkt on väiksem kui Eesti keskmine. Meie ei oleks suutnud ellu jääda, oli võimalik, tähendab ainult kaks võimalust, kas vana maha tõmmata ja alustada uuega ja me tegime siis kardinaalse otsuse. Sügis tähendab, 2005 detsember alles siis hakkasime projekteerima ja andsime tähendab hästi kiiresti asja sisse, siis teadsime, et 2006 tuleb esimene Euroopa toetus ja, ja siis teadsime, et ka väga suuresti räägiti sellest, et loomakoha kohta saab Euroopa Liidu toetusraha. Aga tegelikult on niimoodi, et nii nagu Eesti riigis kombeks on, et kas on sul 50 lehmamajapidamises või on sul 1400 lehmatoetust makstakse ühepalju ja 2006 ei saanud me muidugi pennigi kätte ja siis saime selle 500000 eurot, mida me üldse kokku olema kogu investeerimisaja jooksul saanud. Saime kätte tegelikult alles 2007. aasta lõpuks ja selle teise farmi valmimise lõpus. Nii et nonii, ta oli, tähendab, ja tagantjärgi mõelda siis jumal tänatud, Te hakkasime esimest farmi, ehitame selles usus, et ka meie saame, tähendab investeeringutoetuse loomakoha kohta mitte tähendab meid ei klassifitseerida, tähendab nagu teisejärguliseks, et kes on suuruse, peab ise hakkama saama ja ja sellele toetust ei maksta. Kahjusta nii juhtus, võib-olla siis poleks julgenudki niimoodi ehitada tagantjärgi tarkusega, tähendab, see oli viimane aeg, Te olete viinud aastased piimatoodangu lehma kohta Üheteistkümne tonni juurde, sellest ülespoole ka, mis alguse punkt oli 20 aastat tagasi. No ütleme niimoodi, et, et eks ta 4000 ka toimist parematel vene aegadel kolhoosiaegadel siis ütleme neli 4400 oli väga kõva toodang ja siis need väga tugevad firmad nagu seal. Edasi, kolhoos Pärnumaal ja, ja Estonia oli igavene võimas ja, ja see tänane nagu ütleme Väätsa nagu need eelkäijad need olid siis ütleme selliseid 5000 mehed. Aga mis te siis vahepeal teinud olete, kahekordistanud peaaegu kolmekordistanud toodangut? Jah, see on tähendab kõik olnud võimalik tänu investeerimistesse, sellepärast kirjeldage ka kuulaja jaoks, kas olete, olete vahepeal imelehmad hankinud või saavad lehmad eritoitu või lehmadel lihtsalt rõõmsad või millest see tuleb tegeleda, nii ongi, et vanasti, kui oli Eestimaal kombeks tehnikat oli vähe ütleme, meil oli suure majandi kohta, siis algul oli üks, tähendab, saime selle saksa silokombaini komplekti, kus oli niiduk ja purustaja, siis oli lõpuks kaks, aga ega me tegelikult ei suutnud oma süüta kunagi varuda, tähendab, võiks õigeaegselt, ega väetist oli ju Vene ajal kasutada küll samal ajal tehnika vilets õigel kuupäeval me seda tähendab antud ei saanud alati lõpetasime seal kuskil. Võib-olla 10. juuni või niimoodi tähendab väetiseandmiseni heintele, kui, kui tähendab teravilja külvi, Caveni salati ja täna, kui me liidame, rohi on pudelipikkune, siis ta siseneda sisaldab toitaineid niivõrd palju, tähendab, et tal on siis ütleme, proteiin on kõrge seal 16 18 protsenti. Kui me tähendab, teeme oma silo ja, ja no tähendab, sõda väärtus on nii palju suurem ja tänu sellele, et loomad läksid vabapidamisfarmidesse, nad said vabalt ringi käia, nad on nagu, ütleme põhimõttest vabal karjamaal. Sööta on 24 tundi Teie ees ja noh, nii palju on, et nad on siis ikkagi selles katuse all nagu piiratud lehm lüpsab suust ja järelikult siis vene ajal sai lehm halvasti süüa. Jah, jah, ja tähendab, see oli üks asi ja teine asi oli, see tähendab et vaata alati mõeldi siis inimese peale, et pidi olema ju karja talital soe ja tähendab vormid olid liiga soojad. Lehm tahaks, et oleks, ütleme noh, pluss neli, viis kraadi. Täna on meil külitame vabapidamisfarmid, mis talvel ei ole ka nii soojad, on seal ütleme võib-olla 10 kraadi, kui on miinust ja ka 15 see ei ole looma jaoks mingi probleem, tal on täna seal hea olla, tahan vabada, saab söömas käia, kui tahab, ta tunneb ennast hästi ja see ongi tegelikult see edu pant. Väga huvitav kuulda, aga räägime muredest, ka. Lõppeva aasta on Eesti põllumeestele olnud väga keeruline Venemaa kehtestatud kaubanduspiirangute tõttu. Kuidas on see mõjutanud teie 2600 pealist karja ja kogu teie tootmist? Ütleme niimoodi, et aasta esimene pool oli tegelikult suurepärane. Vanajumal kinkis Eesti põllumehele, ütleme ühe parema aasta, mis on tema poolt pakutud, viiet kasvasid hästi. Rohusööjad kasvas hästi ja tegelikult oli, ütleme, aasta esimesel poolel oli kõik oli väga hea ja, ja nii piimahinnad ja kõik olid ju päris head isegi paremad, kui ütleme aastal 2013. Aga hakkas probleeme tekkima siis, kui tõesti tuli see Vene kriis, nad natuke varem hakkasid küll kombinaadid sellest välja tegema, aga tegelikult et kriis on nagu siis kuskil augustikuust. Ja siis hakkasid nagu, ütleme, hinnad nagu turul alla minema ja tänaseks on tõesti niimoodi, et kui aasta tagasi müüsime tõu mullika 1600 kuni 2000 eurot, siis täna on ta 1100 kuni kuni 1300, et ütleme noh, üle 50 protsendi kunud ütleme seal tõuvasika hinda, nagu täna enam üldse pole, pole selle pullikesel hinda ja, ja noh, vana lehma peame ka nagu, ütleme niimoodi ära andma, et, et me nagu tundub, et nagu me müüme, aga tegelikult me kingime tänada kahjumiga ära. Aga piima hind, kui palju see on teie jaoks nagu eelmine aasta oli, keskmine piimahind oli 34 eurot siis tänaseks on ta 25 24 eurot, kuidas kuskil eurosenti kilogrammi eest, ehk ütleme siis 250 eurot tonn. Noh, nii, näete siis ta nagu ikka poole võrra on kukkunud palju jah. Aga kuna aasta oli, ütleme niimoodi, meil on nagu toodang noh, veel kord tõusnud, eks ole. Me oleme sel aastal 1400 tonni piima ikkagi rohkem tootnud kui aasta tagasi ja, ja siis noh, ma arvan, et selle aasta kasumil, kes tegeleb piima tootmisega aasta lõpuks ei ole viga midagi, ta kuskil ütleme, 20 eurosendi peal tuleb ja, ja selle aasta kasuminumbrid ütleme aasta lõpuks tulevad normaalsed. See on küll üllatav jah, probleem tähendab, et ta kestab nüüd siis ütleme neli kuud. Jaa, jaa, see avaldub kõik alles järgmisel aastal. Aasta alguses müüsite Teie konkreetselt piima Leetu, ka Leedu kukkus ära, leidu tegi ju Venemaale tooteid, et kuhu nüüd müüte, see on väga huvitav, tähendab, et ma olen olnud kogu aeg Eesti Eesti patrioot ja alati püüdnud müüa Eestile osta eestlase käest ja et Eesti elu areneks. See oli ainuke kord, kui ma 20 aasta jooksul siis korra pistsin oma nina Leedu turule, kuna pakuti välja, tähendab, et nemad maksavad alati sendi rohkem kui keegi teine. Märtsikuus käisin ka ühe reisu ise Leedus ära ja seal siis kommertsdirektor rääkis, et, et kui peaks tulema Vene keisrile, rääkisime sellest asjast. Ütles, et ei ole selleks nendel mingit probleemi, sest nendel on Vene turule ainult mõniteist protsenti toodangut. Kõik ülejäänud läheb Lääne-Euroopasse ja tähendab see neid üldse ei mõjuta. Aga vaadake, kuidas elu teistpidi käib, et et tegelikult käib niimoodi, et kui on võimalus ajada kõik asjad vene kriisi kaela, siis seda tehaksegi. Aga see on ju, tähendab ainult meie Baltikumi küsimus ei ole ju Lääne-Euroopa vana Vana-Euroopa küsimust ei ole ju seal hinnad püsivad. Kust te selle uue turu enda jaoks leidsite, aga ma tulin tagasi, tähendab, ja ütlesin, et eesti mehed peavad ikka eesti mehest lugu pidama ja läksin siis uuesti Tallinnasse krudo juurde ja ütlesin, et lükkan piima tagasi, tähendab sinu väravasse, vaata ise, mis saab. Ja ma tahaks öelda, tähendab tegelikult ju tere kohta. Tegelikult väga mõistlik, mõistlik firma, tähendab väga suure Eesti turuosaga tähendab linnapiimaosaga ja minu meelest väga targalt targad mehed, nii et, et pole häda midagi, tähendab, on ja teha uuesti Eestimaameestega koostööd ja, ja kõik klapib. Mis teie firma jaoks on see minimaalne hinnatase, mille juures te saate kõik laenude, arvete töötajate palgad makstud ja, ja osta kütuse loomasööda? Ravimid no ütleme, tegelikult piima hind peaks ikka olema, ütleme 300 eurot tonnist tootjale kätte, et oleks võimalik tootjal ellu jääda on ju loomulik, see tähendab, et me võime paar aastat tootega kahjumiga, kuna meil on tähendab reservid olemas selles mõttes, et me oleme kogu oma need aastad kasumi, mis me oleme teeninud, oleme kõik investeerinud ei ole ju tähendab sealt midagi välja võtnud ja ja tänu sellele on meil, tähendab täna võib-olla nii nagu paljudel teistel tähendab, kes on seda põllumajandust pidanud, siis ei ole, ei ole halb, eks ole. Aga eks ta hakkab, hakkab ka meid kummitama, sellepärast et oleks vaja, tähendab investeerida pidevalt. Noh, tehnika on meil suur, ütleme, kui meie maad on kasutusest palju, siis viie aastaga iga masin nagu praktiliselt meie maade peal kulub ära. Ja, ja noh, muidugi, mis on põllumehe kõige suurem probleem on see, et ta peab Kamaati järjest juurde ostma. Vanades maades on nagu seda probleemi ei ole, nendel on nagu see enda maa juba aastakümnetega muretsetud. Nii et kui pikalt te nüüd vastu peate selle praeguse hinnatasemega 20 eurot on meie, meie, meie Osaühing. Meie elame selle aasta ikka üle, ei ole hullu, aga Vene kriis jätkub. Küsime niimodi koledasti, no mitu aastat on pankrotinagu, oleks praegune hinnatase, tunnistame ikkagi, et me oleme, et üks, üks tugev firma Eestimaal ja sellist asja nagu pankroti Osaühing Vändra tuleviku suhtes ei eksisteeri, seda on väga hea kuulda. Karjan ISISt ei ole pidanud tapamajja saatma, karja vähendama. Ei ole, lihtsalt oleme pidanud ta nagu, ütleme alla omahinna ära andma. Aga kuidas selle tootmisega on, ma olen siin lehest lugenud, et mõni tootja annab need lehmadele vähem süüa, et lehmad vähem piima annaksid, kuidas teie? Me oleme katsunud ka seal natuke maisi ja natukene kooki ja, ja, ja noh, võib-olla natuke soojad ja selliseid ütleme lisasööta natukene vähendada, ütleme ja võib-olla olema üks, 10 protsenti ka toodangut nagu praegus nagu tagasi hoidnud. Aga rohkem seda ikkagi teha ei saa ja ka teistele ei soovita, sellepärast et väga raske on, tähendab uuesti hakata lehma kohta piima uuesti üles ajama. Lehm ei ole nagu aparaat, mida saab nupust keerata. Jah, ta täpselt nii ei ole, et vaata, kui lihtne on treipingi kinni ja tähendab puhkad selle kuu aega või kaks tulevad paremad ajad ja paned uuesti voolu sisse. Asi hakkab tulema, et vat loomaga on nii raske ja, ja ennem kui ta lehmaks saab, ju läheb ikka kolm aastat vaja kasvatamist ja et selle koha pealt on nagu temaga natuke mõistlikumalt vaja ümber käia. Lõppeval aastal kehtib viimast korda Euroopa Liidu piima kvoot, mis teie firma jaoks tähendab, kas teie peate kakk kvoodi ületamise eest mingit trahvi maksma? Jah, seda tuleb ka meil natukene natukene rahakotist kergendada, meil tuleb 2000 tonni piima üle kvoodi ja vooditrahv on seal 278,3 eurot tonni, et ütleme suurusjärgus meie trahv tuleb viis, poolsada 1000 eurot. Ja see on siis, ütleme, lõpeb 31. märtsiga ja eks siis mõne kuu jooksul tuleb ära maksta. Kindlasti mõnel raadiokuulajal tekkis nüüd küsimus, aga miks te siis toodate nii palju? Vaata küsimus on selles, et kui me hakkasime ehitama, tähendab, kvoodid hakati panema selle järgi, tähendab kui palju sa tollel momendil tootsid ja need, kes olid natukene varem, tähendab suurema toodanguga nemad Saika tähendab kvoodi juurde. Aga no minu jaoks teeb alati siin üks aga et Eesti vabariigis oli vastu võetud seadused 2000 kaksteistpidi olema Eestis kõike loomalaudad, ehitatud välja ja vabapidamise juurde, tollel ajal oli, tähendab Eestis välja ehitatud 40 protsenti vormidest. Meie sellepärast tähendab, võtsime palju laenu, andsime nagu gaasi põhja, et saada õigel ajal, tähendab valmis siis eesti riik pikendas kolmeks aastaks seda farmide ehitamise aega, mis on nüüd 2015 järgmise aasta lõpuks. Ja nüüd tekib minul küsimus, tähendab, ma rääkisin ühe advokaadiga, tema ütles, et ei, ei teevett, et sa ei peaks maksma, sellepärast et me tegime ju selle heauskselt oma farmid valmis. Ja pärast, kui tähendab, pikendati, aga kui oleks nüüd mitte pikendatud, siis täna oleks Eestis olnud piima 40 protsenti. Ja see oleks olnud, tähendab noh, napilt Eestis ära kulutatud piima kogus ja ja, ja Osaühing Vändra oleks olnud see õnnelik, kes oleks siis rõõmustanud, et meie ind oleks olnud täna 40 eurosenti. Aga täna nõutakse minu käest trahvi, tähendab, tegelikult ma olen ju käitunud õigesti. Teadmata tähendab, et mingisugust pikendust pakutakse. Kuidas muudab olukorda piimandusturul euroliidu piimakvoodi kadumine tuleval aastal, mida see teie tootmise jaoks tähendab? Ennustatakse, tähendab, et tuleb, ütleme, üks püsive piima hinna kukkumine. Ennustatakse, et, et see ei ole ühe aasta lugu, et ta tuleb, tähendab mitu aastat ja see teeb olukorra muidugi tur keeruliseks, kas kindlalt veel alla minna sellest 250-st, no ma arvan, tähendab, et palju ta nüüd alla võib minna, aga ilm on see, et kui ta nüüd ütleme, selle hinna juures püsib ka meie ütlesime, tähendab ära siin eelmine nädal oli üks väga väga hea pakkumine ja ei ole ju oli võimalus tähendab firmat laiendada circa sellise oleks saanud 800 hektarit maad juurde ja ja oleks võimalik olnud ka üks farmi juurde ehitada. Aga nüüd, kuna ennustatakse nii pikalt, tähendab seda hinna madalal püsimist, siis tähendab tuli tuli ära öelda, tähendab, üle enda varju ei hüppa, peab olema raskete, eks aegadeks valmis lihtsalt. Kuidas teie olete rahul sellega, kuidas Euroopa Liit ja, ja ka Eesti valitsus sellele kriisile On reageerinud ja, ja sellega kuidas püütakse uusi turgusid leida. Kas te usute uute turgude leidmises, millega minister Anne Sulling tegeleb? No tänased need hinnad, mis on praktiliselt välja pakutud, on ikkagi pakutud niimoodi, et allatootja, oma hinna ja see on nagu, ütleme siis nagu see varumis, kokkuostu või sekkumiskokkuostu hinnaga kõik tahavad niivõrd odava hinnaga kätte saada, tähendab see teeb põllumehe elu raskeks. See, et oleks vaja leida ikkagi turgele, mis kannataks ütleme vähemalt siis see 300 eurot tonni kohta välja ja tähendab, see võtab aega, sellepärast et seal on sellised protseduurid, kõik need paberite ajamised, prooviajamised, no ikka läheb, ütleme, ennustatakse kuus kuni kaheksa kuud ennem kui üldse mingi turule pääseda. Ja huvitav on see, et vaata ka maailmas, onju palju rahvast on näljas, aga, aga raha ei ole. Nii et, et eks see ikkagi praeguse Venemaa turg ikka Eesti põllumeest ja terve Baltikumi põllumehi lõi ikka tõesti kõige valusamalt, aga ma usun ikka sellepärast, et igal asjal on üks kord lahendus. Te olete päris palju, nagu korduvalt on läbi käinud, investeerinud aga nüüd praeguses olukorras tagasi vaadates, kas see investeerimine oli õige otsus, arvestades praegust olukorda Eesti piimaturul, ma arvan, et see oli ainuõige ja tähendab loogika on see, et kõik paremad päevad on ees, et, et siin ei ole poliitikud, on ka nii mõnigi poliitik on öelnud, et Eesti piimandussektoris on üleinvesteeritud. Põllumehed on võtnud liiga palju laenu, on liiga hoogsalt investeerinud. Jah, ma ütleks, et ma hindan seda, et oleks meile ka ju palju lihtsam olnud, et kui ei oleks seda farmide ehitust pikendatud kõik ju seda tähtaega teadsid, siis oleks olnud Eesti turule, need piimatootjad oleks olnud ikka ülekullatud. Et ta nii on, aga küll ta laheneb. Ma ise ei ole küll käinud teie farmis, aga mõnes teises moodsas farmis olen käinud ja kui ma lugesin kirjeldust teie farmi kohta, siis seal on nõnda puhas, et lauda ümber jaga lauda sees võib käia tänavakingaga, ilma et king saaks puri või, või sõnnikuga kokku. No miks see tänapäeval vajalik on, miks peab asi nii puhas olema? No kui me vaatame farmi ümbrust, tähendab, eks me oleme selliste suhteliselt põrnuma madalate maade peal ja tähendab, meil ei ole võimalik niimoodi farmi ümbrust korras hoida, et kui me ei asfalteeriks teda täielikult ära sellepärast et alati ju noh, sõda, Miksleid töötavad, natukene läheb ikkagi maha sealt kuskilt silohoidlast tuul puhub me ikka teatud aja jooksul paari nädala tagant peame korra tähendab harjaga üle käima masinaga tähendab pühime need jälle jäätmed kokku ja ja see on töökultuuri küsimus, sest meil on iga nädal on ju muruga ümber farmi ümber alati niidetud ja ja see annab, annab nende töötajatele kindlasti väga positiivse impulsi ja tekitab sellist töötahtmist ja ja me saame ka kindlasti tulemusena parema tulemuse. Kindlasti annaks selle pealt ju, kui hoida nii mõnegi euro, kuluks vähem kütust. Miks on vaja lauda ümbert heina niita, lehmad annaksid piima selletagi? Jah, vaata, see on nüüd selline asi, mille, millest me ei ole kunagi taganenud, et ükskõik, mis asi on kehvasti, aga need asjad, mis oleme omale kord sisse seadnud, väga lihtne on korda ju kaotada, aga katsutada uuesti tagasi, saada me selle koha pealt allahindluse idee ja ja meil on küll niimoodi, tähendab, et oli meil siin üks söödahoidla ehitus veel, katusealune sel aastal muljutud vilja jaoks ja ja siis oli kõrval seal üks väike turbapaneku koht ja, ja tegime need asjad ka korda ja oli veel üks farmi vahe, kus me vaatasime, tähendab, et panime seal ilusa kruusaga ja ja meid sinna praktis midagi vaja panna ei ole, aga nyyd lõpetasime sügisel panime kõik veel asfalti ära ja siis asfalt teerimis, firma viskas nalja, et jube jama, et nüüd on piima hind on kõik nii kohutavalt kukkunud, et ega me nüüd jälle oma raha kätte ei saa. Siis ma ütlesin, meistrile muidugi ei saa raha kätte, et tule üldse küsimustki, aga, aga tegelikult me ei ole kunagi tähendab ühelegi firmale ühtegi päeva võlgu olnud. Te kasvatate teravilja ka, on see lihtsalt oma karjavajaduste rahuldamiseks või või on see lausa eraldi tootmisharu, millega tulu teenite? Et kuna meie maa poniteet on kehvem, siis me arvestame sellega, et meil peab olema ju viljavaheldus. Me peame ära saama, kasutada, ütleme vähemalt, et üle 1000 hektari aastas, kus me peame omale maha panema. Ja siis me oleme arvestanud sellega, et kuna me viljasaagid kunagi ei ole nii suured, siis on samal ajal meiegi vilja omahind on, on suurem ja mis ei ole väga tähendab nagu müügi suhtes nagu hea, eriti see, kui meil nagu on kõik masinad, et sajaprotsendilise hinnaga pidanud välja ostma, sest suurfirma ei ole kunagi saanud ühegi masinale mingit toetust. Ja siis me arvestame alati sellega, et aga me peame tegema aastas kolm silokorda kolm niidet võib-olla isegi mõnikord neli kuni aasta on selline vihm ja päike koos klapivad, eks. Et siis meil on alati kasulik hoida enda kaader paigas. Et meil oleks alati need enda masinamehed tööl, siis meil on kasulik kasvatada ka teravilja, sest muidu sa peaksid nendel inimestel ikka palga maksma. Nüüd on ainuke probleem, jääb meil siis talvel, et selles mõttes me kasvatasime jah, ja igal aastal ikka poolteist 1000 ja natuke peale 1700 hektarit vilja ja ja, ja noh, sel aastal ka 7000 tonni vilja ja me ei ole müünud, et kasvatame enda loomasöödaks ja meil on selline paras reserv, on ees, et kui tuleb jälle kehvem vilja aasta nii nagu vanad talumehed alati vaatasid, et et ootame nagu õige aja ära. Juba mainisite. Ka haritava maa vähesust, kirjeldage palun selle probleemi olemust, miks siis on teie osaühingul maad liiga vähe? No vaata, vaja oleks sellepärast rohkem, et meil oleks kohe võimalik üks Farm juurde panna, kirjutada või ehitada, ütleme siis ja see tootma panna, aga nii kaua kui meil seda tuhandet juures ei ole, ta ei ole enda maa siis me tähendab ei saa seda teed minna, sest tegelikult rohusõda jaoks meil üldse nii palju maad ei oleks vaja. Aga just nagu ma ennem rääkisin need eelkäijad või eelkäidud lood, et meil on vaja ju see sõnnik sinna maha panna või läga niinimetatud ja ja sellepärast on nagu, nagu vanad rohkem vaja ja on ka vaja neid inimestele tööd pakkuda. Aga miks siis te ei saa seda maad osta, siin palju on räägitud nii-öelda Maaspekulantidest metsafirmadest, mis maad kokku ostavad. Vaata, eks algul tuli ju niimoodi, et tegelikult kõik farmide ümbruse maad, niipalju kui tahtja tuli, jagati tegelikult talude kohta välja. Ja no siis oli 100 protsenti selline arvamine ju igal pool nii vallas kui, kui riigised, et suured ju nagunii kaua kogu ära ja nii-öelda ka minul alati tähendab, et, et kui sinna kuskile läksime valda või volikogu istungil alati öeldi, et no mitu aastat veel kaks, kolm aastat ja ja noh, minul olid omad plaanid ja ma alati kiitsin takka, et jajah, et nagunii lõpeb ära, et siin ei ole midagi. Eks ta natukene niimoodi läks, vad tagantjärgi ju seda kella tagasi keerata pole mõtet. Noh kui meil oli näiteks ühes farmis oli 570 lüpsilehma tol ajal mitmefarmide peale, aga samas kompleksis siis tegelikult, et meil oli eraldati, tähendab selle loomadele 50 hektarit maad farmi juurde, keegi ei küsinud, palju sul farmis maad on, aga kus oli üks kana või mesilane, sellele eraldati ka 50. Et nii ta läks, et eks Eesti riik ei mõelnud neid asju läbi ja tähendab ta arvestas ikkagi, tähendab väikse tootmise peale, samal ajal kui Lääne-Euroopa tähendab kogu aeg mõttes, kuidas saaks suuremaks ennast ostsid talusid kokku jälle maad juurde, saaks ikka suuremaks, et aga meil oli, jah, see oli natuke valesti käidud, aga noh, eks noored mehed olid ees ja, ja andsid lehekülg lehekülje haaval tähendab hoogu juurde. No võta sa nüüd tagantjärgi välja, kuidas see õige oli, aga 2006, kui ma hakkasin farmi ehitama, siis hakkasid kinnisvarafirmad, tähendab ümberringi neid maid inimeste käest ära ostma. Miks meil läksid hästi palju maid kinnisvarafirmade kätte läksid sellepärast et meil on väga metsa rohkem maha. Aga ei ole ju midagi tähendab pahandada, kui inimene jääb vanaks, eks ole, või tal oli nagu ütleme siis seda tööd vähe ja raha vähe ja lapsed linnas tahtsid natuke üht 11 aidata, inimesed panid maad müüki ja, ja eriti saab ju seda spekuladiks nimetada. No ma ei nimetaks, ma ütleks, et väga targad ärimehed olid need kinnisvarafirmad ja täpselt nii nad olid. Me saame kokku ja viskame omavahel nalja, nemad ütlevad, näed, sina hakkasid farmi ehitama, aga me hakkasime Sinumaid ostma. Ja nii ta oli ja midagi ei ole teha, tähendab nüüd me teeme niimoodi, et nemad meile muidu maad tagasi ei müü, kui me ostame kaugemalt Viljandimaalt ja, ja Biden maalt ostame maad juurde ja siis vahetame tähendab nende kinnisvarafirmadega enda kehva maa tagasi. Aga me ju teame, tähendab nende vähemalt loomasööda ju heina ja heina silo, kas me saame ikkagi nende maade pealt teha ja ta on meie lähedal, kuigi tundub naljakas, et ostame nagu kaks korda parema väärtusega maa tagasi, et üldse vahetada. Aga elu on selline eri ioneerivatega, kapitalism on kasum. Ja te ei kurda üldse? Ei ole mõtet kurta, tuleb mõelda, tähendab alati selle peale, tähendab et mida ma ise osa on teistpidi teha ja ja mida ma olen tegemata jätnud ja, ja, ja kindlasti me sellel ajal, kui me veel ei ehitanud, võtsime ka natuke liiga kergekäeliselt oleks olnud ju ka mõningad maad võimalike rohkem endale ära osta. Ütleme niimoodi, et elu oli maal suhteliselt karm ja ei julgenud võtta sel ajal sellist suurt vastust. Selle me võtsime siis, kui me nägime, vaat nüüd ehitame ja nüüd anname gaasi ja, ja enam tagasiteed ei pööra. Kuidas tänavusel kriisiaastal teil töötajate jõulupeoga oli, kas jätsite ära oioi? Selliseid kombeid ei ole, meil on ikka ikka toimus ja toimus juba tähendab viiendal detsembril ja seekord oli, ei, oli oli teist aastat Kurgja talumuuseumi hoonetes, jõuluvana käis ikka väga ja jõulupidu ja ja rahvas oli rahul ja nagu ikka te annate tööd enam kui 60-le töötajale ja, ja teie puhul on esile tõstetud, et igal aastal olete toetanud ka lüpsjate ja traktoristide raske töötegijate tervise parandamist sanatooriumis no kuidas sellega on, kas see jääb nüüd rasketel aegadel ära? Tõi? Sellist kommet ei ole? Vaata, küsimus on selles, et mina olen alati oma kolleegidele öelnud, et ennem mehed tuleb panka minna, laenu võtta, aga, aga peabki arvestama. Tähendab, et see inimene elab elus ühe korra ja milles siis tema süüdi on, ma arvan, et pigem täna, tähendab, peab peeglisse vaatama ja mõtlema, et mis mina tegin natuke valesti ja, ja peab ikka olema natuke tagavaraks mõeldud ja ei, töötaja suhtes meie järeleandmisi ei tee ja ei kavatse ka mingisugust palga vähendust teha. Kuidas see võimalik on, kuidas, mis ärimees te olete? No või ei olegi erimees? Ma arvan, et ei ole jah, et natuke maal on seda, seda noh, võib-olla see ühiskondlikku ja sotsiaalset mõtlemist natuke teisiti, et, et meil on nagu see kogukonna nagu arusaam ja mõtleme homsele, tähendab, homme on jälle parem ja sellepärast, et ma ei kujuta ette, tähendab kaotada täna neid töötajaid, kes on sul lojaalsed, tähendab, on väga heade töötulemustega ja, ja leia, leida tähendab üks korda uuesti. Uuesti tähendab selline kaader, see on kõige suurem kuritegu, kui täna tähendab siit endale nagu öeldakse, näppu lõigata. Kas põlvkonnavahetust põllumajanduses on ka näha, see kahtlemata on ju vajalik tõepoolest võivad ka 60 70 aastased ja ongi väga väärtuslikud töötajad, aga aga kui noort kaadrit peale ei tule, siis ikkagi ollakse 10 20 aasta pärast raske mures? Ei eks ta on, ega seda peab iga, iga firma mõtlema, kuidas tal parasjagu on, aga no kuidas teiega on tulnud, meil on ikka niimoodi, tähendab et, et noori pidevalt on peale tulnud ja farmi tööle käiakse ka ikka küsimas ja siis, eks siis looma, kas juht vaatab, tähendab, et kes sobib, kes ei sobi ja, ja anname alati võimaluse katsetada ja ja siis noh, näed saarma saadame mõne mehega praktikale ja või ütleme kooli ja, ja maksame talle väikest väikest ja siis ta on nagu meil tulevikus olemas. Samal ajal nagu sellel aastalgi võtsime neli noort praktikanti masinate peale. No nii need mehed peale kasvavad ja peab tunnistama, et eks nende koolidega peab koostööd tegema, et tulevik on sellepärast, et masinad on ju noh, niivõrd põhjalikud ja huvitavad, et noortemeestele tegelikult see meeldib. Just kõik see uus tehnika, uued traktorid, masinad, kombainid, need nõuavad järjest paremaid oskusi. Tänapäevane kombain on ju lausa kabiin, näeb välja just nagu oleks arvuti, ma olen ise ka kombaini kabiinis käinud, ma ei oskaks sellega mitte midagi pihta hakata, seal tuleb arvutiekraanil igasuguseid sätteid ka panna. Mida see teie jaoks tähendab, kui tuleb uus kombain, kas te siis peate ka uue kombaineri palkama või olete saanud vanad mehed ümber õpetada ja meil on ikka niimoodi, tähendab, et kaader on tugev ja, ja ei ole pidanud jah seda, seda teed minema. Meil on ikka niimoodi, et see mees, kes on ikka nagu oma aja nagu tööl olnud, et ta on nagu need masinad välja teeninud ja saab järgmise uue lahenduse ja nii on kombainiga ka, et tegelikult mehed on, on õppinud, ennast on täiendanud ja saavad väga hästi hakkama. Millisena teie näete Eesti põllumajanduse tulevikku? Praegu? Kogu see jutt teie ettevõtte põhjal on tekitanud mulje, et kõik on väga hästi ja helge tulevik ootab meid ees, põllumees peab olema optimistlik, tähendab, ega siin on tal neid segajaid faktorid, on ju küll mõni aasta on ilm väga kehva ja igal aastal on ilm ja et, et kõige kõige suuremad, vot vaenlased on neli aastaaega, eks ole. Et no nii ei saa mõelda, tähendab, on ju selge, et nüüd on kaks-kolm aastat. On vähem võimalusi investeerida, tuleb, tuleb hakkama saada ja, ja maailma rahvastik kasvab ju päris suure mürina ka, nii et ma arvan, et ikkagi paremad päevad on kõik veel ees, aga, aga need rasked raskused tuleb vahepeal püüda elada ja mõelda positiivselt ja küll me välja vingerdama oma töötajaid, saadate sanatooriumis, aga kuidas teie endaga on, kas te ise ise oskate puhata, ma tean, et, et siin süda andis teile lausa lausa sügisel märku, et koormus on liiga suur. Ei tea, kas ta nüüd sellepärast koormusest, eks ju, iga inimene väikse tehnolde nagu masin tähendab, vajab ja juuda, kukkus lihtsalt seekord niimoodi välja, aga aga muidu käime ikka, me käime ju, tähendab sõpradega tähendab oma eriala inimestega, käime natuke maailmas ringi ja ja peab tunnistama, et sealt on ka väga palju õppida olnud, sellepärast et me ei käi lihtsalt mitte niisama ringi, käime puhkamas vaid. Me sõidame, tähendab mööda neid põllumajandusettevõtteid mööda, põllumajandusfarme. Nii on, igalt poolt on midagi õppida, eks meie kliimas kõige rohkem õppida on olnud muidugi Ameerikast. Eriti tähendab seal Madisoni ja selle osariigi poolt, kus on põhja pool ja kui niimoodi võtta, tähendab iga igas riigis, kus sa oled käinud, on ju tegelikult midagi huvitavat. No okei, me näiteks ka Lõuna-Aafrika farmid läbi saanud sõita üks osa ja, ja siis sa näed ju tohutult palju maad ja, ja kui lähed sinna farmeri juurde, kellega toodang on maru suur, isegi 14000 oli seal ühes farmis, mis oli Lõuna-Aafrika parim farm ja siis ta alati räägib, siis peremees räägib, tähendab, et, et te vaatate, et mul on väga palju inimesi, seal viskasid, tähendab hangudega söödamikserisse silo näiteks need mustad mehed. Ja siis ta räägib, et te vaatate, meil on palju mehi, aga aga samal ajal mõelge selle peale, tähendab et neil on ainult käed. Et ma küll maksan neile vähe, aga mul on selle ees ainult käed, et mõistust ju ei ole. Aga oma kõige parema kogemuse ma lähen saanud kindlasti. Kui me käisime, ma ei mäleta, kas oli siin üks aasta, 2009 vä? Käisime Jaapanis ja vaata, kui käid seal Hokkaido saarel ja tähendab, seal on kliima, nüüd ütleme selline talv nagu praktiliselt Eestis. Ja vaat siis esimest korda, kui ma sain aru, et vat tähendab nüüd ma olen absoluutselt selle põllumajandusega õigel teel. Kasvatan õiget skulptuure, et seesama timuti ristik on ikkagi tähendab selle lehma kõige parem sööt kuigi muidu öeldakse, et ristik ei ole, ristik, on lihtsalt Sileerumisega väike, vähe problemaatiline, aga ta meie näiteks rasketel muldadel püsi peale kõige paremini. Ja kui on, siis ilm on see, kui parasjagu kuiv ja siis ta klapib väga hästi. No siis, kui lähed, sõidad brasiilia läbi, tähendab, vaatad neid farmerid väga huvitav, jälle, samal ajal mõtled, et, et seal on kaks kuni neli viljasaaki aastas, onju. No ütleme, paremates piirkondades siis kolm võetakse ära, neljas näiteks pannakse kaer ja küntakse sisse, et et turgutada seal põllumajandust või lähed Uus-Meremaale, kus noh, tahaks võib-olla oma vanaduspäevi veeta, ütleme kõige ilusam maa, mida ma olen maailmas kohanud, onju ja lähed, mõtled selle väga huvitavad kaks korda lüpstakse, lehmad on karjamaal, eks ole, ja aga oli ka selline talu, kes ütles, et aga näed, ma jätsin nüüd lehmad ühe korra lüpsipeale. Mul on väga hea, ma käin vahepeal nüüd päeval purjetamas ja mul toodang kukkus ainult 15 protsenti, et ma mitte midagi ei kaotanud rahaliselt. No näed, üks avad seal, 4000 kilogrammi natuke peale. Need, kes karjatamisega tegelevad ja samal ajal oli väga huvitav maa, Uus-Meremaa on ainuke maa ju peaaegu maailmas, kus elab neli miljonit inimest ja neli pool miljonit lehma. Eks ole, pluss seal ka suured lambakarjad ja niimoodi võtta ja siis käisime samal ajal farmides, tähendab, kus on eurooplane sisse tunginud? Eriti hollandlased ja kes hakkasid lisasöötmist andma, sest et tavalise karjakasvatusel seal on niimoodi, et kaks kuud, kui niinimetatud talveks Nemad peavad seda madalamat temperatuuri, et siis nagu loomad olid kinni, kõik need hakkasid juurde andma rõhutavad jälle seal neid 10000-sse Toodanguid. Et hull on see küll, et kui see eurooplane kuskile maailma tungib, no ta selle toodangu paneb niimoodi üles, et sedavõrd raskem on meil jälle oma toodangut müüa. Nii et igast poolt on midagi õppida ja tähendab tasub alati kõrva taha panna, et selle koha pealt ja saab ju käia, nagu maamees ikka käid teatris ja, ja minul on oma oma hobid, ma käin Key natukene jahil ja, ja eriti tore on seal kuskil Pukas tähendab oma mõtteid mõelda, kui sa ootad, seal, kuulad, kui linnulaul on ja ja kui linnulaul ära lõpeb, siis võib mõni loom jälle tulla ja nonii, see elu on, eks ole. Aga Teie jutust sain praegu aru, et välismaal käite palju, aga esimese asjana lähete mõnda farmi, mitte randa? Jah, me oleme praktiliselt kõikide isud, on olnud sellised, et Meil on selline kollektiiv, kus on siuksed, fanaatikud, karjakasvatajad ja siis me läheme ikkagi selle eesmärgil, et, et kui seal paar puhkepäeva kuskil tuleb, käime kindlasti selle maa muuseumides ja niimoodi aga alati me tahame näha just enda eriala ja oleme siis tänu siin tähendab Pilleriinile näiteks väga selline suur hooldechi austaja või firma töötaja Eesti esindaja, kes aitab neid asju kokku panna ja siis on sealtpoolt nagu ka meil täielikult see loomakasvatusprogramm on nagu paika pandud igas riigis ette. Te olete praegu 60 ja kindlasti tegusaid aastaid ootab veel palju ees aga, aga ühel hetkel ikkagi tuleb see punkt, kus peab oma töö kellelegi üle andma, kas kas olete mantlipärija endale valmis vaadanud, kas, kas lastest võtab mõni selle põllumehe ameti üle või, või, või mis siis saab? Meil on tegelikult kõik sellised päris töökad, töökad mehed ja meil on endale firmas on selline üks Vardobsi juht, kes kirjutas endale ka just täpselt 40 kalendrisse ja, ja ma arvan, et mees, kes on hakanud masina mehest ja kõik need ametid ära pidanud, eks vot sellistest meestest tulevad tõsised juhid ja ega meil on ju kõigil endal ka nii endale kui, kui, kui ka teistel meestel on ju olemas noh, lapsed ja ja, ja iga eriala peal, nii et küll me hakkama saaksime, aga, aga me oleme rehkendanud ikka niimoodi, et meil on oma firmast kaader kõik olemas. Kas uusaastaööl loomadele lauta leiva viimine, kas see on jäänud talude aega? Noh, sealtmaalt, kui ütleme, ütleme, nagu seda peremehe rolli sai veetud, siin käisin kõik uusaastaööd, kõik farmid läbi ja alati siis noh, nagu meil kombeks on, viime šampuseid ja tordid. Ja nüüd peale seda, kui on kogu farmikompleksi välja ehitatud, siis me nüüd saame siis kaetud laua taga saame kokku tegelikult kuskil päeval kell üks. Ja see on esimene jaanuar. Nii et nüüd nüüd viimased aastad tähendab, käime siis esimese jaanuari päeval. Aga enne seda, tähendab, oli minul kõik kõik uue aasta ööd olid kinni, käisid mööda värve. Nii et sel aastal sel aastavahetusel ka farmid ja loomad tähelepanuta ei jää. Ei, ei, kindlasti mitte, kindlasti mitte, aga seda me teeme nüüd ja uusaasta esimesel päeval. Mida teie põllumehena karjakasvatajana oodata uuelt algavalt aastalt? Vaata Niiluse ütelus tähendab, et nagu siberis alati öeldakse, et, et kui on päikest vihma, küll, siis pole agronoomi vaja. Ma tahan öelda niimoodi, et ootan, tähendab et oleks siis kõiki parajalt nii külma päikest kui sademeid ja eriti On agronoomi vaja ju. Meie meie Vändra kehvadel maadel, et kui on selline noh, nagu ütleme, siberi muld siin nagu Jõgevamaal, seal võib olla peaaegu et saaks ilmaga hakkama. Aga vaata kehvemaks oma mehele, sellistel erialadel on ju tegelikult palju suurem vastutus ja, ja palju rohkem tööd kui headel maadel. Nii et meil on agronoome väga vaja. Kuulame päris meie juttu ühe muusikapala ka ja kui me enne arutasime, siis te ütlesite, et Ruja lugu, suudlus läbi jäätunud klaasi võiks mängida. Miks see? Ma mõtlesin niimoodi, et tulin hommikul, tead, bataat veerand tundi pidin aknaid soojendama, oli nii külmunud, tähendab, viis kraadi oli külma ja siis ma mõtlesin just hommikul autot käima panin ja ei saanud kohe sõitma hakata, et see on tänase päeva kohti. Just õige lugu. Stuudios oli aasta põllumees 2014, Ilmar teevet. Soovin teile head vana aasta lõppu ja soovin, et uus aasta tuleks parem kui lõppeva aasta. Et teil oleks tervist, et oleks õnne ja et olukord ka põllumajandusturul kindlasti paraneks. Mina olin tänase jutujuht, Arp Müller. Head vana aasta lõppu ka minu poolt kõikidele kuulajatele. Ja suur tänu ja, ja kõiki paremate kõigile kolleegidele Osaühingu, Vändra rahvale, kogu Eestimaa rahvale, töötlejatele ja tootjatele ja ma arvan, et noh, nii nagu kunagi kirjutas oma Abruka lugudes Jüri Tuulik, et vaata, kui kalad pidasid koosoleku ja siis ta ütles ka ju alati niimoodi, et andis seal kõigi, kõigile, tähendab sõna pidasid koosoleku, aga ma ei mäleta täpselt seal oli niimoodi, et luts hakkas kohe natuke seal, noh, et ütles, et ei tohi vingerdada, samal ajal ise vingerdas seal kuskil rohu sisse, aga siis tuliangerjas angerjas ütles ka niimoodi, et tuleb ikka tähendab käituda sirgjooneliselt, ise tähendab, puges ka kuskile sinna savi sisse, siis tuli vähk, ütles, et tagasiminekut ei saa olla, tuleb ainult minna, edasised. Vingerdas tagurpidi kivi alla, eks ole. Ja siis lõpptulemus oli see, ma mäletan, auk tegi kokkuvõtte, ütles ilusti, et elame rahus ja sõpruses. Mõni mälestaks, kes ta on või mida me laks on neil väga läinud. Külastavad?