Keskööprogramm. Keskprogramm. Tere, vikerraadio jätkab keskprogrammiga ja tänases keskesaates, mis kestab kella kuni kuni kella 24-ni, räägime Süüriast Süüriast kui riigist, aga räägime Karheoloogiast ja tänase keskööprogrammi külaline on meil kahju, teller, kes on seda valdkonda uurinud mõningad aastad käinud mitmel korral Süürias, arheoloogilistel kaevamistel, mida ta seal näinud on, mida ta maast näinud on. Mis on Süüria maa sees ka sellest tuleb natuke juttu. Tere. Tere õhtust. Šoveered Asserioloogiaga. Mida see täpselt tähendab? Assurioloogia kitsamas mõttes on teadusharu, mis uurib vana lähisitava keeli, ennekõike ost, süüria keelt, aga ka teisi vana lähista keeli nagu kadis sumeri horiigi keeli laiemas plaanis. Bioloogia on teaduskeeleteadusajalugu arheoloogiakulturoloogia, mis tegeleb üleüldse vana Lähis-Ida kultuuriga semis kõigile peaks olema ajalooõpikust tuttav Mesopotaamia nime all Paabeli torn ja muud asjad sinna juurde. Ta oli üks ilus raamat kunagi minu meelest üks ilusamaid raamatu pealkiri on üldse, kõigepealt tuli sume. Niisugune. Kas sinu lapsepõlvelektüür kuulus ka see raamat? Ma kardan küll, et kuulus, kas see oli ka üks tõuge, et hakata selle valdkonnaga tegelema? Võib ka nii ütelda kui noor või kui vanad umbes olid, kui kui sa hakkasid natukene aduma, et seal on selline maa ja, ja siis järsku taipasid, et see Kogu. Seda ma ei oska ütelda, millal ma hakkasin just konkreetselt Mesopotaamia vastu huvi tundma. Aga seda, et ma nende vanade asjade vastu, mis kunagi ammu on olnud huvi tunnen, seda ma teadsin juba algkoolis arheoloogia vastu hakkasin huvi tundma umbes kümneaastaselt ja 11 aastaselt läksin oma esimestele arheoloogilistel väljakaevamistel, siis tõsi küll, Eestis. Kuskohas on tulija, kes sind juhendas? Esimesed viis aastat oli mul nii võimalus kui ka rõõm töötada saha loo arheoloogilistel väljakaevamistel magister Kaupo teemandijuhatamise all. Ja ma ütlen küll praegu, et Ühele poisikesele des arheoloogia vastu huvi tunneb, oli lisand teemant, väga sõbralik ja hea juhendaja. Siin ma võin sinuga nõus olla, siis ka mina olen isand teemanti käe all kaevanud proosa kolmetel. Vaat kui tore selleks. Aga nüüd siis selle juurde, et sa tegeled ju oma valdkonnaga täiesti teaduslikul tasemel. Sa õpid Tartu Ülikoolis ajalugu. Oled seal spetsialiseerunud arheoloogia ja kunstiajaloo peale? Jaa, jaa. Kui põhjalik sinu astroloogiahuvi on ja mida see tegelikult tähendab ülikoolis õppiva inimese jaoks? Ülikoolis õppiva inimese jaoks tähendab see aega jaota suurigeerukusi. Minu peamine valdkond on tegelikult keskaja arheoloogia ja kunstiajalugu. Mis on siis mõlemad selles plaanis minu õpingute esimeseks sihiks ja mis on ühendatud koos interdistsiplinaarset kui moodsat sõna kasutada? Ühelt poolt arheoloogia see, mis on varemete ümber, teiselt poolt kunsti või arhitektuuriajalugu, need varemed ise on see, mille vastu minu peamine akadeemiline huvi ja tegevus suunatud on. Kuid assorioloogiaga hakkasin ma tegelema kohe ülikooli sattudes tänu juhusele õnnelikule ning see on mul olnud kõrvalerialaks ja kohati on see kõrvaleriala kippunud ka esimestel ei ole kahjuks või õnneks varjutama. Nagu see ikka aeg-ajalt kipub olema elus ka. Nii ta on. Kas Tartu Ülikoolis saab huviline piisavalt hea põhja selles valdkonnas, et minna sealt edasi? Ma arvan, külla Tartu ülikooli tuli 97. aastal üheks või kaheks semestriks. Kes pidi siis, nagu ma ütlesin, üks või kaks semestrit lugema usuteaduskonnas Sumeri ja Akkadi keeli luges sinna juurde ka religiooni ajalugu ja sissejuhatus Pusdarheoloogiasse. Suurest huvist üliõpilaste poolt on ta sinna tänase päevani jäänud just nüüd, esimesel detsembril saanud Tartu Ülikooli vana Lähis-Idakeelte ja kultuuride korraliseks professoriks ning tema keelte õppesel alal on täiesti tasemel ja seda ala õppinud inimesena. Ta annab ka väga hea ülevaate lähisid arheoloogiast. See on täiesti arvestatav tase Tartus Eestis. Et sealt minna lähisi Ta, et hakata selle asjaga tegelema. Kui sina tegelesid nii-öelda teoreetilise poolega, lugesid raamatuid, õppisid keeli siis kui, kui ruttu sul tuli see huvi, et tahaks ise minna ja käega katsuda seda. See huvi, et tahaks kusagil kaugel ja põnevas kohas kaevata tuli mulle umbes sel ajal, kui mulle tuli üldse huvi arheoloogia vastu, nagu noortele poistele sageli tuleb seiklushimu peale. Ja olles kämmerary üliõpilaste hulgast tol ajal ja vististi ka praegu ainus arheoloog siis kogu aeg, olles kaamerale üliõpilane ma ennekõike tundsidki huvi selle asja vastu, mis on füüsiliselt olemas mis on potikild keeleteadlaste jaoks midagi väga igavate koledat kuid arheoloogide jaoks midagi vaimustavat ning nii loengutes kui eravestlustes raamatuid lugedes. Kogu see aeg professor demerary juures õppida sinna huvi oli suunatud Lähis-Ida arheoloogia poole. Kas on väga keeruline siit Eestist sinna kaevama saada üldse? Ma ei oska ütelda, ma olen siiamaani ainus olnud ja seegi oli paljude juhuste kokkulangemine. Kammertuli korraks Eestisse jäi Eestisse, mina sattusin ühte, tema loengus hakkasin kõikides käima, juhtusin olema ainus arheoloog esimeste üliõpilaste hulgas. Kämmerar arvas, et mõni eesti üliõpilane võiks sattuda Lähis-Itta välitöödele. Üks saksa professor arvas, et tal oleks veel üliõpilasi tarvis. Kremer Aria, teine saksa professor, nimeka betothalznjortüübinginlikulised omavahel kokku ja vahetasid arvamusi. Nii sattuski. Mine võta see võimalus. Ühel jõulude järgsel päeval, kui ma olin monster ülikoolis vahetusüliõpilane, tuli professor Ümera minu juurde ja küsis, et ega sul juhuslikult ei oleks soovi minna Lähis-Itta välitöödele. Mina mõtlesin esimese hooga, et seisa tõsi olla ja siis edasi, kui ma olin aru saanud, et pakkumine oli tõsine, siis ei olnud minu jah, vastuses loomulikult vähimatki kahtlust. Mida selleks peab oskama või mina selleks peab teadma, et seal ka midagi sellist ära teha, et sinu sinna kutsumine ennast õigustaks. Peamisi nõudeid, mida professor Feldsner esitas võimalikule Eestist tulevale tudengile oli hea saksa keele oskus ja sinna juurde ka soovitav inglise keele oskus. Ning vajalik või, või vähemasti rangelt soovitatav oli varasemate arheoloogiliste tööde kogemus. Sa ütlesid, et saksa keele oskus oli vajalik. Sa õppisid seda siin Eestis põhikoolis juba või, või siis, kui asi tõsiseks läks. Ma õppisin saksa keelt natukene siin natukene seal kõigepealt kolm aastat oma koolis, keskkoolis, Tallinna 20 esimeses koolis, kus oli väga hea õpetaja proua Daisy lepaleht seejärel natukene Tartu Ülikoolis saksa keel ajaloolastele niisugust eriala väljenditega nagu neljastamine ja pea maharaiumine. Ja siis natukene mönstoris vahetusüliõpilasena olles ja mitu korda natukesest saigi mingi saksa keele oskus, et rääkida palju valjusti jamasti. Kui ta siis üliõpilasena sinna kohale jõudsid, siis mis sulle kõigepealt teha kästi või paluti või, või oli sul enne juba teada, mida sa seal tegema hakkad? Alguses oli kokku lepitud, et ma peaksin olema üks mitmest üliõpilasest, kes keraamikat töötlevad, võtavad potikillu, määravad selle potigil varaja panevat numbritega paberilehele keeriasel potikilluomadused. Kuid mingitel põhjustel võimalik, et minu varasemat töökogemust arvestades, mis selleks ajaks oli juba 10 aastat välitöid. Võimalik, et mingeid muid asju arvestades sattusin ma sinna minnes kohe Liitude administraatoriks see on nagu raamatupidaja või Eestis mõnele inimesele võib-olla tuttav muuseumi fondihoidja, kes peab kõik väljakaevamist talt, kaevamismajja tulevad leiud raamatusse kirja panema, arvutisse sisestama ja täpselt teadma iga ajahetk. Kas see savi pizzaron restauraatori juures või toda kivi uhmarit. Ta pildistab parajasti fotograaf. Ja kui keegi välismann või muu maine professor tuleb külla, ütleb, et ta tahab näha näiteks gara papa tüüpi keraamikat, et sellest sellest kihist siis 20 minuti jooksul need asjad lauale laiali laotada. Kui leida on üle 13000, siis ei olegi nii lihtne ülesanne, kui esimesel pilgul tundub. Kirju seltskond on, kuhu sa sattusid? Küllaltki rahvusvaheline. Meil mingil ajahetkel loetleti ainuüksi Saksa ekspeditsiooni raames 13 erineva rahvuse esindajaid või erineva kodakondsuse esindajaid. Mõnikord ei pruugi see üheselt mõistetav olla, sest meil on nii saksakeelne šveitslane, kuid itaaliakeelne šveitslane kui itaaliakeelne itaallane ja, ja itaaliakeelne šveitslane itaallane, loomulikult mõlemad itaallased. Aga samas on ikkagi kaks Šveits last ja nii see keeruline rahvusvaheline seltskond kokku tulebki. Aga nad kaheldamatult on kõik oma ala asjatundjad, mitte halval tasemel. Professor Fletcheri ekspeditsioonist külla. Kas natuke kartsid, kagu sa sinna läksid ikkagi tundmatu asi. Eks esimest korda minnes natukene natukene kõhe oli, sest ma ei olnud ju ühtegi oma kaastöölist kunagi varem näinud ainult professorfelsnoriga elektronkirju vahetanud mitte kunagi käinud Euroopast väljaspool. Natukene imelik oli, aga samal ajal oli ju ka oldud. Esimest korrutan külalisüliõpilane kaugel maal, Saksamaal oli käidud aastaid välitöö Nendel, kaasa arvatud nädalatepikkused, ööbimised siin kui seal. Nii et kokkuvõttes täiesti üleval. Nii et ütleme, et see noh, elementaarne käsitööoskus oli täiesti olemas Sellega on nüüd natukene teistmoodi, sellepärast et seda käsitööoskust, mida Bubba Euroopas töötavad arheoloogid tarvitavad Käsitööoskused on natukene teistsugused, mida lähisid, arheoloogid tarvitavad euroop, arheoloogid kaevavad ise asjad välja. Süürias kaevavad asjad välja kohalikud väljaõpetatud töölised. Kuid kui ülevaade sellest, kuidas arheoloogiline kaevamine peaks toimima, mis asi on süsteem, muuseumikorraldus? Mis asi on numbrite järjekord? Need asjad olid olemas küll. Mis piirkond see oli, kus sa seal olid? Kolin, nagu juba saate alguses öeldud. Nimeka orja, araabia Assurja ehk Süüria Araabia vabariik, täpsemalt selle Süüria, Araabia vabariigi Mesopotaamia osa. Süüria Mesopotaamia on ala, mis on kahe jõe vahel, nagu ta kreeka keeles tähendab üks antiik, rism teinu Neufrat, Tigris on Süürias ainult natukene tuleb. Türgist on natukene piirijõeks Süüriale ja läheb kohe Iraaki, edasin ning Eufrati kab siis ühe nurga Süüriast ära ning nende nurkade vahele jääb Süüria osa Mesopotaamias, mida nimetatakse raadidele saareks Al Jazeera ja selle kõige põhjapoolsemas otsas. Umbes 60 kilomeetri kaugusel Iraagi piirist, 10 15 kilomeetri kaugusel Türgi piirist ühe varemete mäe otsas, me olime mäe nimi, olite hal musa. Sa ütled, ütled siin väga veenvalt terminit kui, kui hästi araabia keelt oskad, kas täiesti täiesti hästi või ettetasemel, et poes on leiva kätte küll. Noh, ma ütleksin, et ma oskan araabia keelt hirmus pahasti, arvan ma ise poest leiva kätte küll, jah. Töölistega songa räägitud taksojuhiga saan ka seletatud ja ja kaupmehega tingitud ka selle üle, kui palju nüüd see leivapäts maksma peaks. Ja ega see araabia lõppemine oli sundõppimine, sest minu töökohustuste hulka kuulus ka selle järele vaatamine. Et hallilt või siis sellelt varemetemäelt toodud potikillud, mis välja kaevati, saaksid puhtaks pestud. Oma kolmandal tööpäeval ma leidsin, et mulle allub Nelly killupesija poissi vanuses 14 kuni 18 ja siis ma olin valiku ees, kas õppida isara araabia keel või õpetada neljale poisile selgeks saksa või eestikeelne. Ma valisin esimese variandi. Mis ilmselt lihtsalt, ma arvan ka, kui sa kohalike pead juhendama diskas, nemad ka aduvad seda, et see kõik on väga tähtis nende jaoks, see on lihtsalt hea võimalus natukene raha teenida. See on kahtlemata kõigi jaoks hea võimalus raha teenida, sest euroop ekspeditsioonid maksavad, vaatan kohalike mastaapide järgi head palka kuid on arvukalt väga häid töölisi, kes kellest mõned on olnud töölised 20 30 aastat teist põlve. Kes on väljaõppinud joonestajad, joonistaja väga suurepärased kunstnikud, oivaliselt eestöölised, kes tegelevad keeruliste asjate pinnasest välja puhastamisega ja kes väga täpselt. Ta on teadlikud sellest, et see on nende ajalugu, et see on neile tähtis, et see on nende maa ajalugu. Ja kes teavatan võib olla sama hästi kui Euroopa arheoloogid. Et punaste maalingutega potikild on halo tüüpi keraamika või Habur tüüpi keraamika teevad nendel kahel asjal vahet. Ja teinekord öeldakse noorele Euroopast tulnud arheoloogia üliõpilasele, kes saab endale mingisuguse ruudu või piirkonna juhatada väljakaevamistel. Et sa küsi oma eestöölise käest, kas põrand või ei ole. Parandan savist maja põrand, maja seinad olid savist. See, mis kokku kukkus ja ruumi täitis, on kas savi ja nii seal mitut värvi savi vahel mitme tugevusega savi vahel tulebki. Kellu ja Noaga sorkida ja vahet teha, mis on põrand, mis on sein, mis on lihtsalt sisse kukkunud savisodi ning nii soovitataksegi noorematele üliõpilastele mõist töölise käest küsida, kas on põrand või ei ole. Siis see on umbes sama, et kui meie ütleme lume kohta lihtsalt lumi, siis Eestimaal on selle lumemääratlemiseks neid termineid umbes 20. Oja oma esimesel tööpäeval ja tööülesannete hulka käis ka väljas mõningate nimekirjade järel käimine. Küsisin ma ühelt piirkonna juhid, mis, mis siin on piirkonna juht siis, seletab mulle. Ja et seal on seegista punane kihtsale punase kihi all on mustkihte, siis on seal sinakas kollane kiht. Mina jõllitasin, silmad suured. Minu jaoks oli kõik üks kollakashall savi. Peale kuut aega hakkasin maga juba nägema, et on eri värvi savikihid. Kas euroopiastesse suhtutakse seal? Seda ei, ei saa nii mustvalgelt võtta ka, kui ma küsin hästi või halvasti. Kas nii saab määratleda? Eurooplastes suhtutakse seal üldiselt hästi aga teistesse valgetesse Istusin mina korraldamaskusest taksos. Taksojuht küsib. Halentame Ricky, kas sa oled ameeriklane? Mina vastasin Mashalla la Mulammerki. Jumala nimel, mina ei ole ameeriklane. Taksojuht laskis keset tihedat liiklust käed roolist lahti, tõstis taeva poole ja hüüdis. Al Hamm tuli la Jumalale tänu. Selgelt sellega on kõik öeldud, sest aeg, mis sa seal käinud oled on teatavate sündmustega üsna lähedalt seotud. Nõndaks, me kuulame natukene muusikat tänasesse saatesse ja, ja meil on üks plaat plandud, valmis kasvu, tore ja seleta, mis muusika seal plaadi peal on. Mikser, laat on tehtud ja, ja mis see sõnum, mis seal peal? See plaat on üks arvukatest Süürias muidu lähis ida levivatest muusika plaatidest. Enamalt jaolt müüakse küll täiesti tavalisi Araabia popmuusika plaat, vaat mis ei vasta üldsegi mitte meie ettekujutusele popmuusikast, kuid on siiski kaasaegne. Selle plaadi peal on niiütelda raadio, klassikaline muusika mitte segamini ajada araabia vanamuusikaga, mis on hoopis teine asi, aga muusikaliik, mis noh kuidas sajanditevanuste traditsioonidega on, kuid siiski kaasaegne, umbes nagu tänapäevane sümfooniaorkester, mis Penderetski mängib või Pärti. Ning selle plaadi peal on üks tähtis süüria muusik kes mängib Ühte pilli nimega uud ehk umbes nagu lauto. Pooliku sibulakujuline pill, mitme keelega võiks umbes kirjeldada ja mees ise on umbes samaaegne, umbes sama tähtis kui meie maal on Georg Ots. Nõndaks kuulame siis seda. Vikerraadio keskööprogrammi jätkub ja täna me räägime Süüriast ning rääkijaks on kasu teller, saatejuht Tarmo Tiisler. Ütle, kas sinu meelest Eesti inimesel on selle piirkonna ehk siis Lähis-Ida suhtes väike eelarvamus ja isegi mitte väike, vaid suur. Kas väike või suur, julgema nüüd küll ütelda, aga võib-olla mingisugune eelarve, ma usun kindlasti, et see on harimatusest puht sellest. See piirkond on kindlasti väga võõras ühele keskmisele põhjamaalasele ja suhtluskultuur on esimesel pilgul väga harjumatu ja isegi raamatuid lugedes või korra seal kohal käies. Lühikest aega ei pruugi see asi meeldima hakata ja vastumeelsus võib tekkida või süveneda kuid kindlasti suurem lugemus või suurem teavitamine haritud inimeste või lugenud või seal käinud inimeste poolt tuleks selle piirkonna mõistmisele. Võib-olla see on natuke sellest, see on nüüd minu Rainda meelevaldne arvamus, et et kuna see Lähis-Ida on, on ikkagi selline Aarne ehk siis kõik need sündmused, mis on Iisraeli ja ülejäänud araabia maadega seotud siis siis see juutide kultuur on meil natukene arusaadavam kui see, mis on teisel poolel ja seetõttu, aga kuidagi positsioneerib ennast meie nemad skaalal niimoodi, et meie oleme teisel pool kui araabiamaad. See võib küll nii olla. Kas eelarvamus pole kunagi olnud? Ei ole. Sa ütlesid, et see võib meeldida, võib mitte meeldida. Kas sina käid seal harjumusest või sulle meeldib seal? Eks ma käin seal nüüdseks võib-olla juba ka harjumusest, aga aga ma ei saa väita, et mulle seal ei meeldiks. Meeldib. Sinu jaoks võõras ei ole. On küll võõras, aga mis sul seal meeldib? Ta on teistmoodi küll aga aga seda ei olegi nii lihtne, võib olla sõnades väljendada, mis meeldib, eks tuleb lihtsalt kohale minna ja, ja siis kas meeldib või ei meeldi? Ja siis natuke tajuda seda kaua sina ja kui palju oled seal käinud? Mitmed korrad alates 2001.-st aastast ja kui kuut kokku lugeda, siis ostaks, ehk üheksa kuud tuleb kokku. Kui palju kulus aega, et, et natuke hakata asjast Mitte liiga palju. Iga kord läheb kõigepealt üks nädala selle jaoks, et kuumaga ära harjuda, siis edasi on juba kõik lihtne. Mis tingimustes need ikkagi kõval tasemel tööd tegevad teadlased seal elavad? Üldiselt meie elasime väga heades tingimustes. Kõik arheoloogid, kes neid välitööd läbiviivad, viivad ühes kohas võli töid läbi pikaajaliselt ja ehitavad endale sinna koha peale kaeba, mis maja see on, maja, mis on ühekorraga nii laboratoorium, restaureerimistöökoda, leiuhoidla kui ka arheoloogide elamu. No umbes nagu keskaegne klooster, nii näevad päris mitmed välja neljakandiline hoov. Ühel pool nurgas on töökojad ja laboratooriumit, kusagil köök ja söögisaal ja ümberringi on siis nii-ütelda, kongid või magamistoad. Meie kaevamismaja oli kunagi ehitatud Ameerika ekspeditsiooni poolt ja see oli kõikide võimalike ja võimatute mugavustega laboratooriumites konditsioneerid kõikides ruumides. Ventilaatoreid ütles, et hoovi ujumisbassein Aga kui praegu sa nüüd oled mitu korda seal käinud, kas sa uuesti lähed, kas sa lähed sinna tööd tegema või sa või sa lähed juba kuidagi midagi tundma ja tunne? No juhul, kui mul avaneb võimalus sinna tagasi minna näiteks juhul, kui tööpinge nii ülikool veel minu kaastööd soovib või juhul kui tüübingeni ülikoolile antakse seal kaevamisluba ega see selgub ka kusagil kindlalt kaks-kolm nädalat enne väljalendu, siis ma lähen sinna kindlasti kõigepealt tööd tegema, sest kui ma sinna ainult tundma ja tunnetama lendaksin, siis ei tahaks mulle seal küll keegi tööd anda ja mind selle pärast sinna kutsuda. Viljandist kohalikest ja just sellest poolest, kes seal kohalike ohjavad teaduspoole pealt, mida nemad loodavad nendest kaevandustest saad. Nad on esiteks ühe koha pealt selgeks teinud endale, et see tõepoolest on nende maa ajalugu. Et see on nende riigi omand, see, mis seal maapõues on. Nad on aru saanud, et nad leiaksid võrdlemisi suurt rahvusvahelist hukkamõistu, kui nad sellega üldse ei tegeleks. Ja teiselt poolt nad kahtlemata leiavad, et selle maoajaloo, nende oma maa ajaloo tundmine on meile endale kui Nendel endale kasulik, sest nii nad saavad olla vana ja väärikas skulptuur rahvas. Ning see võib võtta huvitavaid vorme. Näiteks makis olnud võim kasutas Mesopotaamia allikaid nii-ütelda rahvusideoloogiliste eesmärkidel. Aeg-ajalt võis ajalehest Postimees ja Päevaleht lugeda, kuidas purustatud on divisjon hammur abi ja laheneb divisjon Nebukadnetsar ja nii edasi. Kasutati tolleaegseid nimesid, tati tolleaegset sümboolikat, kohati Iraagis, Süürias midagi niisugust ei ole, seal ei ole ka eriti niisugust nii räiget ideoloogiat, kui oli Iraagis. Seal lihtsalt tunnustatakse seda, et tegemist Nende riigi terit tooriumi ajalooga, kui mitte just nende rahva ajalooga, sest need rahvad, et kas need kultuurid rajasid, on ammu välja surnud. Ning kindlasti seda, et kõik need maapõues leiduvad aarded on nende riigi omandus. Kuivõrd on Süüria saanud üle või kui palju Süüriat mõjutab see, et habe seal, Assad, kes nüüd enam meie hulgas ei ole et tema jättis maha sellise riigi ja kas riik on muutunud pärast? See riik on väga palju muutunud pärast tema surma. Tänaselgi päeval võib Süürias ringi sõites näha iga tänavanurga alla enam-vähem igal linnaväljakul kullapronksist valgest raudbetoonist pronksivärvi raudbetoonist samas stiilis edasi ahvenal. Assadi kujusid on suurim mosaiik seinapannoosid kus ühes nurgas. On tormipilved ja vaprad Iisraeli kangelased võitlevad Iisraeli jõhkardid vastu kangelased siis Süüria kangelaselt, vabandust, sööri vaprad Süüria kangelased võitlevad Iisraeli jõhkardid vastu ja teises nurgas afessal Assad sülitab lastel päid ning samal ajal oli edu kõik alles. Aga seda, et igal tänavanurgal seisaks ahvasse Assadi pilt, et enam ei ole ja seda, mis viis aastat tagasi oli, olgu see nüüd hea või paha. Ette midagi plahvatada, Assadi pildi ei olnud. Nüüd on olukord muutunud. Nüüd leiab ka Süüria hambapasta ja pesupulbrireklaame. Internetikohvikud on täiesti olemas ja töötavad asi, mida afessal Assadi ajal ei oleks keegi ettegi kujutanud. See riik on päris palju Modorniseerunud. Tegelikult oli see ju noh, väga kummaline, et ka seal Assadi ajal oli Süüria Vabariik nagu ta praegugi on, mitte üldsegi monarhia. Seda nüüd küll, kuid ka Iraak oli vabariik ei hakka seda. Ja vabariik on maailmas palju ja mitut sorti. Süüria oli kuningriik 20.-te aastate alguses kui araabia Lorenzi kaasvõitleja prints Haaessal Damaskuses oma kuningriigi tegi. Kuid sellele kuningriigile tegid prantslased lõpu peale. Ja peale teist maailmasõda, kui prantslased olid sunnitud Süüriast lahkuma, siis kohe loodigi vabariik. Kas kõik, mis on tulnud Süüriasse väljaspoolt seda riiki on on kuidagi taunitav või ei ole? Eestis, kas Süüria otsib ise kontakti praegu teiste riikidega ja teiste kultuuridega ja teiste religioonide? Süürial on üldiselt päris head suhted mitmesuguste riikidega ennekõike teiste Araabia riikidega. Iisraeliga ei ole muidugi mingeid suhteid. Süüria. Süüria ei ole vaenulik teistest riikidest tulevat. Kaupade inimeste mõjutuste vastu Süüria saadab oma raha eest oma üliõpilasi välismaistesse ülikoolidesse õppima. Ka praegune president Bashar al-Assad on õppinud välismaal. Ei saaks ütelda, et see oleks niimoodi vaenulik. Mis paraligioonidesse puutub, siis tavaliselt kõik arvavad, et Süüria on islami, fundamentalistliku maa islami fundamentalismi, st on asi väga kaugel. Kui keegi viiele kas Süürias islami fundamentalismi, siis ta lõpetaks võrdlemisi kiiresti Süüria julgeolekujõudude mingis vastavas kinnipidamiskohas. Süüria on ilmalik vabariik ja on vähetuntud tõsiasi, et 10 protsenti Tõin Süüria elanikkonnast on kristlased kes kuuluvad umbes kuude kuni kaheksasse erinevasse kristlikku ido kirikusse nende usulistele kombetäitmist, talle ei tehta mingeid takistusi, mitmeid päris kõrgetes riigiametites ehitatakse uusi kirikuid. Suuri ja moodsa arhitektuuriga, uusi kirikuid keegi ei takista ning Süürias on isegi olemas väikene juudi vähemus, kes on küll suhteliselt vaikne ja tagasihoidlik, arusaadavatel põhjustel aga juhtuda sellepärast, et nad juudid on Süüria tagaidi usam. Kas näiteks õhtul tänaval on turvaline käia turvalisem kui Eestis? Seda tegelikult räägitakse vist väga paljude riikide kohta ja väga paljude riikide kohta, mille puhul jällegi natukene võõristame või omame mingisugust eelarvamust, et seal parem pimedas nina mitte välja pistma. Gordon Gordon olemas. Kord on Süürias täiesti olemas. Süüria on klassikaline politseiriik. See tähendab seda, et poliitilist. Meelsuste avaldamiseks võimalused on väga väikesed või puuduvad samal ajal nii-ütelda. Kuritegevus on suhteliselt ohjes hoitud ja kuna Süürias on vähe välismaalasi ja need välismaalased, kes Süürias on no peaaegu alati Süüriale kasulikud kahjulike välismaalasi. Süüria, lase sisse. Kasulikud välismaalased, turistid, kes toovad raha või mingid spetsialistid inseneridest arheoloogide niites töötavat nii-ütelda Süüria heaks ka. Ning välismaalaste vastu suunatud kuriteod on eriti rangelt uuritavad, karistatavad. Sul oli kaasas veel üks kassett, mille peal olevat nüüd ole hea paari sõnaga kommenteerida, siis me seda kuulame. Igaüks, kes on käinud islamimaal vabandust teab, et sunniitide linnades külades viis korda päevas kutsutakse mina rätist ehk mošee ehk pühakoja kõrval olevast kõrgest tornist usklikke palluvustele. Vanasti tekkis ta igas mošees igas muna minaretis. Eraldi vaimulik alamvaimulik nimekam ostsin. Tänapäeval on massi nüüd ainult suurematesse vanemates Mushehitas ja enamalt jaolt lastakse minaretist valjuhääldit kaudu palvele kutset. Ning Damaskusest ma kaasa tundki ühe kasseti mida müüaksegi vähesematele ja vaesematele mošeed. Palvele kutsumiseks kuulame seda. Nii see kõlas. Ole hea. Tõlgi, palun, mis seal oli? Jah-sõna-sõnalt mul praegu raske tõlkida, sest esiteks, kui see kõlas, siis ma ajasin saatejuhiga juttu. Ja teiseks oli see kõrgaraabia keeles, mida ma kõnes ei valda, sest ma räägin araabia kõnekeelt, mis on hoopis teine sisu, on see, et Allah on suur või jumal on suur ja siis edasi tuleb kindel vormel. Tunnistan, pole jumalat peale jumala, tunnistan, et Muhammad on jumala ori sõnasõnalises tõlkes. Ning sealt edasi tulevad mitmed jumala epiteedid, nagu armuline halastaja või kuningate kuningas. Või midagi niisugust, mis vahelduvad vastavalt kalendripäevale. Mis seal praegu oli, seda ma ei oska tõesti praegu ütelda. Kas näiteks raadiost selle mängimine on, on mingil määral pühaduseteotus ka või ei ole? Võimalik, et islamifundamentalistide jaoks oleks. Ma arvan, et iga tavalisse moslemi jaoks illustreerimine seda, kuidas moslemid alustavad oma palvet on umbes sama suur asi kui see, kui näiteks ühe kristlase jaoks oleks see, kui keegi laseks raadios meie isad Palveta või palvet Neitsi Maarjale neid teadupärast lastakse päris tihti. Jah, lihtsalt stiili, näiteks. Sa oled rääkinud araabiakeeltest ja araabia keelest. Ma arvan, et Eesti inimese jaoks on see, on see kõik üks araabia keel palju sellel on erinevaid dialekte või nagu sa praegu ütlesid, kõrgaraabia keelt sisenenud. Kõrg, araabia keel on see, milles on, koraan kirjutab. Ja selles on kirjutatud koraan šaria seadus, selles on kirjutatud klassikalised araabia luuletused, kroonikad ja tegelikult kõik see, mida tänase päevani araabia keeles kirjutatakse. Sellel on kaks varianti, üks on klassikaline araabia keel mis kõlab väga pidulikud ja kus ka ammused ära kadunud sõnalõpud ja kus on olemas näiteks Kaksus, et mitte ainult mina ja meie kui sinna ja teie vaid ka sinna Teie kaks ja teie mitu siis on olemas moderr, on standard-araabia keel, see on see, mis kõlab poliitikute kõnedes Al Jazeera telekanalis ja nii edasi. Need on keeled, mida keegi igapäevases elus kodus ei räägi või peaaegu keegi. Kuid millest haritud araablased saavad aru ja milles haritud araablased omavahel suhtlevad. Ja kõik, mis on kirja pandud, on siis nendes kahes keeles või kõrgraadiatele nendes kahes variandis. Lootus, et isa kõnekeelena räägivad arvukaid dialekte, mis kohati on kaunikesti arusaamatud. On olemas suru Palestiina dialekt Mesopotaamia dialekt nendest minna, natukene, sain aru ja natukene oskan rääkida, olemas Egiptuse dialekt olemas Jeemeni dialektid, millest keegi ei saa aru eriti olemas Mahribid, dialekt, mis on Põhja-Aafrikas. Ja üldiselt on niimoodi, et Maroko araablane, kes koolis ei ole käinud iraaklasest, kes koolis ei ole käinud, ei saa aru. Ning tüüpiline on see, et enamalt jaolt Eesti ajakirjanduses tulevat araabia nimed Kirjutatuna. Häälduses araabia keelt kirjutatakse ilma vokaalidega. Vokaalide hääldus on väga erinev ja nii näiteks Mahribi häälduses ja kirjabiidis mingil määral on Osama ben Laden aga kõrgaraabia keeles ega Saudi Araabia Araabia keelest. Kuna see mees tegelikult Saud on, ei ole üleüldse ei, ega o häälikut siis tegelikult mehe õige nimekuju ka siis, kui terja pilti hoolikalt lugeda, on ust saama imen, laadin ja nii edasi. Võib-olla arvukalt juhtumeid, kus tänu Põhja-Aafrikast tulevale kirja kujule üle prantslaste ja inglaste, kelle jaoks on traditsiooniline trantsliteratsiooni viis esinevad mõningad nimed hoopis teistmoodi või teisel kujul kui mõnes teises ajalehes, teises raamatus või kui araablased ise räägivad. Kas sa surnud keeli oskad? Sumeri keelt näiteks? No ma ei ole eriti kindel, kui palju ma eesti keelt lõpuni oskan surnud keelima. Ütleksin, et ei oska sumeri keelt ja Akkadi keelt ma olen muidugi õppinud. Ta ei oska Tartus kaelust, Tartus mõned olengi õppinud. Lihtsaid tekste olen ma vasteks uutel Tšifreerima hakkan nende kiilkirjatekstide Tšifreerimine, mis on just nimelt Tšifreerimini, mitte lugemine. Et kui tuleb uus kiilkirja tahvel, sest mitte ei ole nii, nagu mõnikord filmist näidata, takse tavaliselt Hollywoodi odavamast toodangus. Et arheoloog haarab savitahvli pihku, siis võtab pintsli, siis võtab näppu, ajab näpuga järge, teeb sünkroontõlget savitahvlile. See on täielik mõttetus. Kui leitakse savitahvel, siis pannakse kinni lennukipilet, tellitakse Euroopast kohale. Selle keele spetsialist, filoloog, kes tuleb nädalaks ajaks vähemalt kohale teeb savitahvlist ärakirja ja siis hakkab vaatama, millisele kyll kirja märkile võiks vastata, milline sõna, milline logogramm, milline silbi tähendus. Mis see kõik kokku võiks tähendada, teeb selle ära, sõidab koju tagasi ja ütleb kaevamisjuhataval arheoloogile küll, mis seal tahvlitel tema arvates oli okei, But, ostad tõlget küll kätte ei saa ja kui tõlge avaldatakse, siis tuleb teisest linnast teine professor, kes loetusele kiilkirja uuesti läbi oma poole aastaga ja ütleb, et esimene professor said kõigest valesti aru, tegelikult interias hoopis. Et üheselt mõistetavaid asju ei ole Ei ole ladina keel surnud, kehtestanud selle poolest palju parem. Me peame hakkama tasapisi ka lõpetama keskööprogrammi, sest aeg surub peale. Ütleb mõningaid julgustavaid sõnu inimestele, kes tahaksid tutvuda araabia kultuuriga, millest nad peaks pihta hakkama. Kuidas, kuidas sellest eelarvamusest jagu saada, et see on võõras ja seega paremini? Alustada võiks sellest aru saada, et jah, ONGI võõras ja siis tähendab selgeks, et see, et see võõras on, ei tähenda iseenesest mitte midagi muud kui seda, et see on võõras igal juhul ohtlik, igal juhul mitte ohtlik inimesel on komme karta asju, millest ta midagi ei tea. Ja kordetavatest asjadest. Jagu saamiseks kõige parem on neid asju hoolikalt tundma õppida välja arvatud hüpohondrik haigused, ma arvan, aga aga araabia kultuuri puhul kitsa, iga kauge kultuuri puhul kasvõi Kesk-Aafrika või mis iganes tuleb tunnistada, et see on võõras, jääb võõraks. Ja et see just sellepärast ongi huvitav, et see on võõras ja siis hakata pihta pugeda mõnda raamatut. Mida sa eesti keeles soovitasid? Nüüd ju väga palju pole. Nii esimese hooga midagi soovitada on raske. Võib lugeda mõnda eesti keeles avaldatud raamatut, tisse, lamist, mõnda maailm ja mõnda sarjas avaldatud raamat mõnda reisikirja, kus reisitakse läbi araabiamaade. Kindlasti soovitaksin inimestele, kes sõidavad araabia maadesse, lugeda nüüd mingis moodsas sarjas avaldatud raamatuid. Nende ja nonde maade rahvaste tavad on olemas ka Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida riikide rahvaste tavad või midagi niisugust roheliste kaantega raamat. Seal on kirjas asiaate Ta vasaku käega ei tohi söögini Uta puudutada. Vasakut kätt kasutatakse kasutati traditsiooniliselt tagumiku pühkimiseks. Ainult paremat kätt võtsingi jõuda panna kui istuda põrandal ei soovita. Kellelegi pole jalataldu pöörata, sest see solvavat ja muid taolisi asju. Kui palju sinul läks aega, et seda kõike omandad? Mul olid head õpetajad, osaliselt ma teadsin seda tänu erinevatele raamatutele juba varem. Osaliselt kuulsin ma seda seal sosistad kõrva, ära nüüd seda tee. Ja kui sulle antakse seda, siis ütle toda ja kummardaja, võta vastu. Koos oma teadustööga tahaksid välja jõuda? See on keeruline küsimus ja sellele viie minutiga ei vasta. Selge, aga kaugel ta sul on ja mis see sinu kitsam valdkond on? Selles keskaja teemas praegu minu kitsam valdkond on väike linnust temaatika. Nii kunstiajaloo kui arheoloogia poole pealt. Millal sa viimati Süürias käisid? Nüüd sellesuvise kampaania ajal, kas juba kisub tagasi ka? Eks aeg-ajalt natuke ikka. Nii aitäh sulle, Carodelleret tulid saatesse rääkima Süüriast rääkima kaevamisest ja äkki julgustasid mõnda inimest kahjust tegema tutvust araabia kultuuriga, igal juhul julgustasid mõnda inimest saama üle hirmust, et need, mis ei ole meie moodi. Et need ei ole ilmtingimata ohtlikud, võivad olla tegelikult ju täpselt samasugused, nagu oleme me isegi aitäh. Et ma tahtsin lihtsalt öelda, tänan kutse eest ja tänan kuulajatele tähelepanu eest. Nõndaks ja me kuulame jäänud sekundite minutite jooksul veel natukene seda plaati, mida sa kaasa võtsid. Aitäh, mina olen saatejuht Tarmo Tiisler.