Eetris. Saare. Tere kuulama saadet elu edetabelid, mina olen Kristo Rajasaare. Ja nagu ikka on mul ka tänases saates külaline, kes on võtnud kaasa oma plaadiriiulitelt väikese osa lugudest, mis talle elu jooksul tähtsad on olnud ja praegu jäin mõtlema selle peale, et kui 2013 septembrisse saade alguse sai ja kuni eelmise aasta lõpuni, siis ma arvan, siin saates käis läbi selle aja vist kui ma ei eksi, kolm naisolevust külaliseks, siis tänavu aasta oleme hoopis teisel lainel. Juba kolmas saade järjest on mul hea meel tervitada siin raadioga stuudios õrnemalt õrnemat poolt. Tere tulemast, Merle Lilje. Tere. Tere. Kuidas ma sind siis nüüd tutvustanud oled? Viru Trio solist või oled ansambli Laine solist? Pigem ikka tänapäeval toimiv ansambel Laine on minu siis tee koht, aga loomulikult, Viru Trio oli ka minu elus väga tore periood ja see siis kestis aastast 1986 kuni 1991. Nii et ma ise pean seda küll väga tähtsaks ajaks oma elus. No just on ansambel lainega saanud siin uue hoo Horsuse tiibadesse tänu ETV saatele, kus te käisite, andsite väikese sellise sutsaka kontserdil, Moskvas räägime võib-olla alustuseks natukene sellest, et räägi, mis oli see, mis sai kaadri taha. Ei, no ühte koma teist räägime sellest teisest siis? Ei no mis ma oskan öelda, Sa kas olid ka, olid ka meeletud afterparty'l, mis meenutasid seda Nõukogude Liidu aega, kui sa tegelikult mööda Venemaad tuuritasid. No kui me tegelikult meile Vene matuuritasime, siis igapäevaargipäev nägi nii välja, et andsid kontserdi, jõudsid hotelli, kõik restoranid olid suletud, kannatasid nälga, mitte midagi ei olnud võtta. Ja sellist glamuuri, nagu me nüüd eelmise aasta novembri lõpus Moskvas nägime, sellist meil küll ei olnud. Kas tol ajal siis bändil varustajate ei olnud? Noh, nii ja naa oli ka selliseid kohti, kus meid võeti uhkelt vastu suurte delegatsioonidega ja pikad lauad olid ja olid ka sellised kohad, kus oli külm kultuurimaja ja esinesid seal ära ja siis vaata ise, kuidas sa saad, et igat moodi oli, laine oli ju nii suur koosseis tol ajal, et võttis, võis seda ennast nimetada Telegatsiooniks. Ja, ja kui palju neid oli 20 inimest kõige teenindava personaliga koos. Et ma arvan, ka minu isiklik esimene kontserdi või popkontserdimälestus on seotud just lainega, kui tolleaegsel Järvakandi lauluväljakul vabaõhulaval Teie esinesid. See oli siis see aeg, kui Tõnis Mägi oli laine koosseisus ja ma mäletan väga hästi seda, mingit mardi mardisandi mardisandi lugu, kus siis mingi tont hüppas mööda mööda seda lava ringi, ma ei tea, kas oli Tõnis Mägi ise või oli siis Ants Vähejaus, kes tantsis, lained, ei, nad mõlemad hüppasid seal ringi, aga vähe ja see oli maskeeritud suure suure maski taha ja ja Tõnis Mägi oli siis selline läkiläki peas hästi suur ja tema siis mängis seal mingit teist rolli, aga, aga need rahvalaulud ja sellised lõbusad show'd olid meil alati nagu kavas, niiet no Viru Trio juures, miks ma peatusin korraks kõhklema hakkasin, oli see, et mis need on siis? Natuke kas nädal tagasi või? Või natuke rohkem tuli teil välja kogumikplaat Viru Trio, tahan olla veel moes. Et see ongi siis lood perioodist, kui tegelikult tegutsesid. Need ei ole mingid uued versioonid, vaid vaid ongi kogumik. Vanade lugudega. Kas Viru Trio oli seotud kuidagi ka Viru hotelliga? Oli jah, no me esinesime Viru varietees ja me esinesime seitsmest päevast seitsmest nädalapäevast kuuel õhtul esinesime. Ja meil oligi nagu kaks isandat, üks oli siis Eesti NSV riiklik filharmoonia ehk tänane Eesti kontsert, mis on h. Uskumatu, eks ole. Ja teisest küljest siis Inturisti hotell Viru kes siis teenindas välismaalasi ja niimoodi me saime siis endale kõige uhkemad riided ja kõige uhkemad laulud ja, ja see oli üks ilmatu tore periood. Kas Viru Trio teeb ka seoses plaadi ilmumisega mingit sorti mingil moel mingis võtmes Kambegi? Enne meil ei ole seda Kambeki vaja teha, siis meil on kaks-ühes, eks ole, ja meil on juhtunud tänapäeval nii, et nii mõnedki on tähele pannud, et oi, et täpselt samad inimesed on ka laines, aga laine siis me olime tegelikult nii ja naa erinevatel aegadel ja, ja sattusime jälle uuesti nüüd, kui me 98. aastal uuesti kokku tulime, aga siis oli meil tunduvalt rohkem inimesi ja, ja noh, tänaseks on täpselt samad inimesed, kes oli kirju trios jäänud ka lainesse alles, nii et et me oleme tegelikult esinenud, meid on tellitud ilu triona ja meil on ka kõik fonogrammid, millele me saame peale laulda, on ka olemas, nii et aga meie praegu sellele mõelnud, et kui mingi huvitav tellimus tuleb, miks ka mitte? No sa oled võtnud tänasesse saatesse kaasa nüüd palju lugusid ja ja ma arvan, et on nüüd viimane aeg hakata neid ette mängima, et me kuhugi maani nendega ka jõuaks, kuidas sa tundsid ennast seda kava kokku pannes, kas tuli ka selliseid? Noh, sinule kui ikkagi aastaid estraadil olnud artistile selliseid kaugest minevikust sähvatusi, mis pani heldima mingi loobul. No loomulikult valida oli raske, aga sest et neid lugusid on kindlasti palju rohkem olnud, mis on mõjutanud elus seda või teistpidi, aga aga ma valisin just enda meelest siis mingid eluetapid, kus on toimunud muudatused või kus on minus midagi. Nii-öelda lõksatanud või arusaamised on tekkinud ja, ja esimese looga ma ütleks kohe, et käinud mingi väga tugev plõks, ma vaatan, et, Ei, see nimelt on väga minu lapsepõlvest, et, et noh, ma tahangi öelda, et näiteks kui ma olin väga väike, siis me elasime Pärnus ja ma olin pidevalt oma vanaisa ja vanaema juures ja, ja see meeleolu kõik, mis tollel ajal valitses ja, ja kui toredad inimesed nad olid ja ja mis missugune, missugune meeldiv elu see oli ja millised muusikaarmastajad, Nad olid ja, ja vanaisa mängis mandoliini ja akordion oli meil alati riiuli peal ja, aga see lugu nüüd, mida me kuulama hakkame, see on nüüd see, mida siis kunagi põhiliselt ainuke raadio hommikuti, kui inimesed ärkasid, siis laulsid sellised tähtsad suured lauljad, tolleaegsed ja mina olin väike tüdruk ja mõtlesin, millesse Kalmer Tennosaar, kuidas saab olla, et konn võtab hiirele, läheb pulma, kutsuti naiseks ja ma kujutasin seda nii et demoterve päeva veel mõtlesin. Ja see oli mul nagu selline nagu suur ülesanne. Et selgeks teha, et kuidas see saab niimoodi juhtuda. Tänapäeval me elame, imestas selle üle. Võib olla täiesti Kalmer Tennosaar ja konna kosjas. On astus usinasti mööda teed ja, ja, ja onlastus usinasti mööda teed ja, ja, ja, ja on astus usinasti mööda teed, oli alanud ball paksu metsa sees. Nägi konn Suntur. Nägi konsontuur pallu. Nägi konsontor vannis hästi, reedei ju meeldis. Ja kui tiiru kolmandat ta siis teatas relvu naiivseks. Sõnas hiir ei meeldi mulle. Sõna see ei meeldi mull, see jutt. Sõnas hiir ei meeldi mulle see jutt, mul. Siis lahkus on, ütles onu, head, see. Lattu solvunud öeldes vaid paar kuud juba. Ta lahkus, öeldes vaid on endast eemale. Ööd. Konna kosjad Kalmer Tennosaar, mis saasta või siis umbes olla? Oi no ma ei, seda ma küll ei mäleta, see võis 60.-te täitsa algus olla. Aga järgmiseks on meil pandud valmis bänd, kuhu sa siis ise hiljem laulma sattusid. Ja no selle looma sellepärast valisingi, et, et taaskord Pärnus, aga juba üheksaaastasena tuli raadiost tihtipeale ansambel Laine ja minu ema lemmiklaul oli see, mis nüüd me kuuleme, hakkame minema, kuulama hakkame ja ja, ja siis, kui me seal emaga toas elutoas siis jalga kipsutasime selle laulu järgi, siis ma mõtlesin, et kui ma suureks kasvan, siis ma, ma laulan ka samas ansamblist ja nii ruttu, kui ma seda mõtlesin, tumusega ununes ka elu. Elu tegi oma korrektiivid ja lõpuks ma ikkagi lainesse läksin, niiet et mis meil siis on valmis pandud, on Gennadi Podolski ja Heldur Karmo lugu, kes on süüdi. Laine, kes on süüdi Laine juures, me peaksime nüüd ikka natukene pikemalt peatuma, et räägi siis, võib-olla alustuseks saad sealt Pärnust edasi viitsinud elu, kuidas sinna filharmoonia ukse taha. No meie perekond kolis Tallinna, kui ma olin üheksaaastane ja ja siis ma läksin esimesse keskkooli, praegune Gustav Adolf ja asusin ka kohe käima hästi paljudes ringides pioneeride palees, praegune Kanuti maja ja oh, ma käisin seal teatriringis ja keraamikaringis ja lõpuks jõudsin ka siis lauluringi ehk siis Kreuksi nimelise kultuuripalee estraadistuudiosse, see on siis tänapäeval Salme kultuurikeskusele. Ei, ei, see on nüüd, mis on pikal tänaval. Ahaa, Mustpeade maja musteli maja ja muster ja mulle väga tähtis, sest ka meie pulmad toimusid Rihoga seal. Ja ja paari pani meid ansambli Laine laulja, kes selles eelmises laulisest ka esines. Kes hiljem siis töötas perekonnaseisuaktide büroos. Aga jah, lainega oli siis nii, et et 75. aastal ma osalesin konkursil praktiliselt igal aastal vist kuulutati välja konkurss ja ja ma olin ikka selleks juba tükk aega hoogu võtnud, olin seal krõpsi palees juba käinud ja, ja nüüd siis ja läksin sinna konkursile, aga ütle mulle korra, et miks naid konkursoni tihti tõesti, et kas sealt lihtsalt iseenesest kukkusid osad lauljad ära või see oligi selline printsiip, et iga aasta et hoida kõiki sellises pidevas närvipinges, eks ole stressis. Et nad annaks endast maksimumi, et sellepärast tõesti neid konkursse ja sest et väga paljud ei teagi seda. Võib-olla tänapäeva noored, et ansambel Laine oli Eesti esindusansambel, kes käis Eesti riiki esindamas mööda maailma ja seal said olla ainult kõige paremad. Ja see vastutus oli väga suur, sest et peale selle estraadilaulude olid meil ju kavas ja väga keerulised rahvalaulud, mis olid ju täiesti teosed, need ei olnud ju mingeid niisama, et drillalandrallale vaid nad olid ikkagi rasked õppida ka ja, ja see oli üldse, see oli väga huvitav oli seal laines olla, aga pluss ju ei olnud sugugi viimase kohal tähtsusest ikka liikumine. Oo jaa, no meil oli kõik ju, meil on meil. Me olime palgalisele tööl seal, nii et me läksime hommikul läksime-Eestilise riiklikusse filharmooniasse, seal juba ootas meid Kalju Saareke siis mingi dushiruum oli, kus me siis riietusime, siis läksime proovisaali, seal hakkasime venitusi tegema, kõik trenni tegema, siis see trend oli äraseks samme seadma, see oli mingi makus, sai näpuga niimoodi vajutada klahvi kesi, siis kasseti pealt tuli muusika ja siis Kalju Saareke näitas ette ja siis me tegime järgi ja seda seimamisteriidlemist siis seal alguses rindidel kuus ja noh, ikka väga raske on sünkrooni viia kuute inimeste, mis sest, et rütm on ju teada, aga et ikka no raske oli, aga me saime lõpuks. Me hakkame lõpuks hakkama, saite, kas Kalju Saareke kiitis ka? Või siis jäi, jäi sõim pooleli? Ma ei oskagi öelda, väga ma kiidulembene jonn sain, vastus on ja, ja siis me läksime laulu Taavi ja siis oli Raivo Dixon prõmm, mis seal klaverit ja siis me niimoodi seal pidime siis küll ükshaaval ja küll kahekaupa ja uue kaupa laulma, nii et niimoodi see teeb, meil seal möödus ja siis tuli kontsertide periood, mis oli iseenesest siis. Aga kui inimestel on mulje, et hästi vahva on käia ja reisida ja just seal Venemaal ja Moskvas, siis tegelikult see oli ikka hirmus töö, et just need ülesõidud ühest linnast teise ja kõik see oli, see oli ikka väga raske, sa saad noor inimene teha. Ma jään ikka veel korra veel mõtlema selle konkursi süsteemi peale, nii. Noh, ma saan aru, et tehti lauljatele konkurss, aga kas siis sellele bändi isikkoosseisule tehti ka siis iga-aastaselt. Kusjuures Henryle ka bändile lehti ei iga-aastaselt, ei tehtud. Aga noh, mis nagu mina mäletan, hästi, palju pillimehi käis läbi, väga head pillimehed olid kõik, aga vot siis aastal 1009 77, siis tuli täiesti uus bänd. Tähendab, Tõnu Naissoo läks konservatooriumisse, Eiki tark läks konservatooriumisse ja siis kes seal veel kuskile läks ja siis tuli leida kõik uued pillimehed ja siis vot tuligi Riho Lilje ja ja veel mitmed uued pillimehed tulid sinna ja ja 78 tuli ka Tõnis Mägi, nii et siis meil algas selline hästi kihvt disko periood ja kollektiiv oli meil ka väga, väga tore. No eks me läbi nende aastate veel jõuame selles saates rännata, järgmine lugu ongi, võib öelda siis sellest diskoperioodi kõrghetkest abaja, kuule puu jah, selle looga tegelikult ma tahtsin nentida, kuidas mind mõjutas ka just nimelt jälle siin ansamblisse Laine astumast. 1094. aastal Waterloo võit eurovisioonil, aga kuna seda nii palju kuulatud, siis apal on ka teisi toredaid lugusid ja üks nendest on seesama vole puu. Nii kõlas, saab lamba aastal 1079 aga lähme ajas veel veidi tagasi ja ja teeme ka kannaka, siis žanrilises, hakkame kuulama progressiivset rokki ja see juhtus nii, et kui ma kohtusin oma abikaasaga siis tuli minu ellu Carok, sest enne oli selline noh, nagu periood, kus olid lihtsalt estraadilaulud ja väga paljud sellised sotsialismimaade estraadilaulud. Aga siis juba tulid fookus ja Led Zeppelini prokul haarum ja dženti tša, ent loomulikult ka väga ilus, laulan seda tsentrilise ajanud siis. Ansambel, mis tegutses 1070 kuni 80 ja meie hakkame siin praegu või juba kõlab jah, lugu aastast 72, son. Piildepent. Ja elu edetabelites on külas Merle Lilje ansamblist Laine ja just kõlas see ajend enam-vähem samal liinil, võib öelda, noh, laias laastus me jätkame. Jaa. Siin kõlav. No nüüd paljude jaoks väga tuntud lugu juba son vederi poordi pöördlenud jää. Aga mina ütlen, et plaat oli just välja tulnud ja meie sõitsime lainega Rootsi ja me ostsime selle poest kalli rahaga, mis me saime päevarahasid ja see oli nii oluline, see oli 77. aastal ja ja sellepärast see plaat ongi tähtis, neile vist kuulasime ta küll ribadeks, ma arvan. Eriline. Sa ütlesid, et laine käis Rootsis ka nii, et ei olnud ainult bänd, kes mööda sõbralikke sotsmaid ja vennasvabariik lasi, et lasti nii-öelda päris välismaale ka ikka. Muidugi loomulikult esimene Soomes ja isegi paar korda ja Rootsis ja Saksamaal anoneid sotsialismimaid ei saa kohe unustada, mäletan, et isegi meil oli Berliinis peaväljakul oli kontsert, kus viibi, stiin, riid, Kaarel Kotmine, kellele need nimed enam tänapäeval midagi ütleme, Rodin riid oli, eks ole. Eve Kivi peika, tegelikult avalt oli ikka lauslipakas näitleja ja noh, see selleks nii Ellen, kelle, kelle ta ikka oli siis? Vaat seda ma ei tea, lihtsalt meid pandi kõiki kõrvuti seisma ja esitasime seal kaunimaid laule. Jaa. Jaa, nojaa, aga samas kas jah, sai sealt reisidelt siiski noh, selle väikese päevaraha eest ikkagi toodud ka muusikat, sest muusikat oli ju tollel ajal ikka väga raske saada, raadiost midagi ei tulnud kuskil luksemburgi, raadiost oli kosta midagi ja kellel siis muusikat liikus, siis selle juures sai käidud lindistamas, nii et tänaseks kadunud Eiki tark ansambli Laine bassimees, temal oli siis alati väga huvitavaid plaate ja siis ma tean, et me käisime tal kodus ühiselamu tuba mingi ja siis lindistasime neid ümber endale ja kuulasime aga, aga räägime pole üldse natukene, et kuidas Rihoga oma abikaasaga kokku sattusid, kas siis ansambel Laine oli ka selles süüdi ja ikka ikka ikka see oligi armastus tööpostil. Õnnetus, õnnetus Eina oligi nagu ma enne ütlesin, 77 tuli meil uus bänd ja seoses sellega siis tuli ka Riho ja nii me seal siis kuidagi Kodrutasime ja ja tundsime sellist ühiseid huvisid mitmete asjade vastu ja nii see läks, nii et et 78. aastal panime leivad ühte kappi. Kuulajale teadmiseks, et Riho Lilje käe alt on ka kasvanud palju väljapaistvaid eesti kitarrist ja nimelt siis Riho oli aastaid-aastaid otsa kooli Georg Otsa nimelises muusikakoolis. Kitarri tollele selliste estraadiosakond, jah, tänapäeval rütmimuusikaosakond, kitarriõpetaja ja aga lähme järgmise loo juurde ja see on Roberta Flack. Ja selle kohta ma ütlen seda, et selle me ostsime sealt Rootsist koos selle reservi poodiga. SSD saime väga odavalt, kuna plaadi ümbrises oli auk otsimine, siis selgus, kui tore, kui tore, tore muusika. Fillaik meigin, laava on see lugu ja Roberta Flack. No lihtsalt suurepärane Roberta Flack Sillaik mekkin laava. Ja. Aga räägi natukene sellest, et okei, Laine oli jah, seitsmendate lõpp, kahekümnete algus oma sellises täielikus sõiduvees muutku tuuritas, andis kontserte palju teist üldse lainest, siis jäi maha sellist käes hoitavate materjali plaadi näol, et ma tean, minul kodus on plaadiriiulis üks meloodia, Kauamängiv LP, aga Mul esimese hooga rohkem nagu meelde ei tulegi. Aga see oligi tingitud sellest, et laine oli üheksa kuud aastast ära. Ja siis pidi veel olema kuu aega puhkust noh, igasuguseid signaale või ma ei tea järve äärde või kus tahes puhkas ja see kaks kuud, mis siis nagu kuulus proovidele ja lihtsalt ei olnud aega lindistada, millest on väga kahju. Aga noh, vanast-vanast sellest Podolski koosseisust on kindlasti rohkesti, aga just sellest Dixoni ajast on on päris vähe. Aga nüüd see seitsmendate lõpp, kui tuli juba diskoajastu, siis mul on hästi meeles jah, et kui raju oli esinemine, meil olid nahkkostüümid, sellised liibuvad nahk on valesti öeldud, see oli rohkem mingi termatiin või niisugune vastu ihu liibuv läikiv ollus. Aga igatahes olime vinged ja siis ma pean ütlema, et Kadriorus tennisehallis toimusid diskod, kus laine esines ja mäletan vähemalt ühte diskuritele, Urmas Pedaru esimesel disko Teile esines ja rahvast oli murdu ja tulite mingid legendaarsed üritused, nii et võib siis öelda treivida käia. Ja, ja no siis see diskoajastu oli ka päris, oli, oli jah ikka ma arvan, seal lausa praagiti, alkohol, isegi. Järgmine lugu, mis meil siin tulema hakkab, on? Ma ei tea, kas võib öelda, et ühe hiti mees või George magnoi või oli või või oli tal neid tuntud lugusid rohkem? Vähemalt mina tean, nagu seda lugu tegelikult arst hoopis Jörbergi kaveri järgi. Meie teame mina lihtsalt minu jaoks on ta nagu sissejuhatus diskoajastusse. Ja see on siis rokior veidi. George McKay. Raadio on kaks ja saade on elu, edetabelid, mina olen restoran Rajasaare ja meil on külastanud Ansambel Laine solist Merle Lilje. Ja just kõlas George makrey rokiorbeibi, nagu sa ütlesid, et mis sinu jaoks tähendas siis diskoajastu algust. Kuhu see diskoajastu ansambli Laine viis peale selle, mis sa või kuhu see lõpuks jõudis? Sa rääkisid nendest megapidudest, mis oli igal pool, aga, aga, aga mis sai edasi? No me käisime ju väga palju Venemaal ja seal kutsuti meid sarovees nii ansambel, see tähendab seda, et nagu välismaalt sambel, et nendel oli ju keelatud. No ma ei räägi saksofoni mängust, eks ju, kõik asjad olid keelatud, nii et et kui me tulime sinna kohale ma nendes latekskostüümides, siis meil on saalis alati täis ja rahvas juubeldas, mis sest, et ühestki sõnast aru ei saanud, mis me laulsime. Aga noh, igatahes Me vallutasime tõeliselt suure Venemaa. Räägi korraga sellest, et noh, kõik need legendid räägivad, et kuidas nad Venemaal tuuritanud eesti artistid, eks ole, Joala, Mägi Veski, et oli mitu kontserti päevas ja et see oli meeletu tamp, et mida, kuidas laine argipäev seal nõukogude liidus tuuritades välja välja nägi, et oli see siis nii hull või oli veel hullem? Laine käis ju kõik need aastad, ütleme, Joala ja Mägi ja Veski ja teised käisid mingi perioodi. Noh, see oli mingi teatud aastad, aga laine nagu ta 1960 loodi, nii ta juba varsti hakkas käima mööda Venemaad ja, ja päris nii hull see ei olnud, ma tean, et viimastel oli aastatel oli ka nagu paar kontserti päevas, aga tavaliselt oli ikkagi nii, et tegid seal linnas suures kultuurimajas mingi viis päeva kontserte, siis pandi sind lennukile või bussile bussi peale või rongi peale ja viidi järgmisesse kohta. Minu kõige lõbusamad reisid olid Kesk-Aasia liiduvabariigid, mida ma alati räägin, milline super koht maailmas. Et alati tahaksin tagasi minna, aga vist enam elus ei õnnestu. Nii et et noh, seal ikka võeti tõeliselt kihvtilt vastu ja ja kliima oli soe, ei pidanud külma kandma, kartma, nagu seal Habarovskis näiteks, kus me oleme ka käinud või? Sahhalinil või Kamtšatka lõi, et noh, seal oli igati tore, oled sa mingit päevikut ka pidanud, tol ajal pidasid, et oled mingid oma kilometraažid ka kokku löönud, mitu tiirusa ilma pallile peale teinud? Vot kahjuks ei ole, ma tean, kollektiivistist mõned on teinud, aga aga me veel ei ole nii vanad, et hakka tulla sinna kuskile kokku nüüd ja hakata arutama. No kus me siis käisime valima, käisime. Et kui see aeg ükskord tuleb, siis, siis eks me siis seda inventuuri teeme, aga praegu praegu on nii palju huvitavaid ja uusi asju veel ees, et nojah, et kuna inventuur ei ole tehtud, siis ei ole ka lainest ju ilmunud ühtegi raamatutes X on ikka ilmunud ja seesama plaat on raamatu vahelt. Laine sai 50, siis me tegime suured kontserdid ja ajakirjade kirjastus andis välja raamatu ja kus on ka noh, väga põhjalikult on sees siis meie ajaloo tähtsamad verstapostid. Kuidas, kui sa lainenud kiiresti jagad perioodideks, oli Podolski Aegi, oli Dixoni aega, et mis, mis siis edasi sai? Sise sisetühi maa siis oli, laine lõpetas tegevuse ja ütle mulle korraga, laine lõpetas tegevuse koos Dixoni surmaga või, või see juhtus umbes nii, jah, umbes nii, aga täpselt ei teagi, sest et nagu ma enne rääkisin meil ja me olime erinevatel aegadel ja naistel oli tavaliselt see, et nad hakkasid nagu jõudma sinna ikka, kus lapsed juba sündisid ja siis enam ei saanud ju reisida nii palju. Ja see oli ka üks põhjus, miks meie Viru Trio alustasime, et meil olid väiksed lapsed. Ja ja nüüd on siis see viimane laine periood, mida me oleme nüüd siiani vastu pidanud 98.-st aastast. Et ühtepidi võib isegi öelda, et see on Riho laine, sest tema praegu hoolitseb kõigi meie fonogrammide ja meie kirjutab meile hääled välja ja korraldab mida tänapäeva laine siis tähendab, kui sa niimoodi kirjeldad, et kus need esinemised toimuvad või, või mis võtmest esinejate või, ja kui tihti või ei ole, eks ole, tänapäeval see ei ole teie jaoks nagu omal ajal põhikohaga tööd, elate kõik veel lisaks mingit muud elu. Jah, no elu on pannud paika, et, et väga vähe on vist neid artiste, kes üldse muusikaga saavad täiesti ennast ära elatada. Ei no, see on selge, aga meil me, meil on see hea asi, et meil on tõesti väga palju väga suur repertuaar ja me käime esinemas täiesti seinast seina, nii et meid kutsutakse Eakate üritustele, siis me laulame neid 60.-te laule siis kui kutsutakse ööklubisse ja siis meil on oma kava, mis meil on nüüd täitsa nii. Disko ja siis veel isegi rocki, selliseid laule. Ja, ja üldse on meil mingi 150 160 laulu, nii et me kannatame ka väga suure kontserdi välja ja esinemisi on ja me ei saa sellest nagu nuriseda, niiet ühesõnaga, nagu tellija soovib, et on pakkuda nii kärtsu kui ka mürtsu. Ja just ja täna just panime paika ka juba jaanipäeva esinemise, niiet hästi, kes praegu kuulab, on hiljaks jäänud ja, aga meil on veel mängida lugusid, mis sul kaasas on ja järgmine neist on Stevie Wonder ja ütleme, üks väga eripärane lugude maa jaanuarist easestee vanderit jäävad ju kõik, aga selle looga on senine stoori, et 80. aastal, kui olid Moskva olümpiamängud, siis kõik Me teame, tulid tohutud vastumeelsused ja boikotid ja mis tahes poliitikaringkondades olid väga teravad ajad ja ja samas siiski pidi mingisugune kultuurivahetus toimuma ja laine saadeti Düsseldorfi esinema. Ja me ei teadnud veel prestis, kas meid lastakse välismaale või mitte. Ja, ja lõpuks meid ikkagi öeldi rongile, no roheline tuli, sõitke nüüd ja Düsseldorfis oli väga suurepärane esinemine ja selle esinemise võttis linti Luksemburgi raadio. Ja vot sealt sai siis ka ostetud plaat kus on pimedate kirjas ka kõik laulutekstid ja siin laulavad tütarlapsed jaapani keeles ja kes oleks võinud arvata, et ma täna küsisin oma tütre käest, et milles see laul siis jutustab ja tema, kes oskab jaapani keelt, tõlkis mulle selle teksti ära. Ja millest sa räägid? Armastuseaiast, kus iga süda saab nautida andmisrõõmu. Kuula vaikselt ja sa võid kuulda neid laulmas oma unelaulu oodates sind liituma nende armastust täisaiaga. Ja siis on ka ilusti, et seal neil niisugune lugu, et kuna ta siin alguses juba või Almel käima läks, panen ta otsast pihta. Stevie Wonder ai noos on, oo, ma loodan, ma enam-vähem õieti hääldasin elu edetabelid sai siis täna selline külas oli ansambli Laine solist Merle Lilje, aitäh Merle Sulle saatesse tulemast. Ja kui ma vaatan nüüd sinu lõpulugu messe valinud oled, siis mul on kuri kahtlus, et sa tahad oma kallist abikaasat tervitada, sest hakkab kõlama Cherspekos Joel Hollandi orkestrile ja ma tahan teda tervitada, aga me käisime koos šeff Thaci kontserdil Albert hoolis Londonis, maikuus ja, ja see on nüüd meie selline uus elustiil, et me valime mingid pealinnad, kus on toredad kontserdid, käime neid külastamas. Ma selle peale ma ei oska muud öelda, kui inimesed oskavad elada. Igal juhul aitäh veel kord ja soovin sulle ansambel lainega ohtralt tegemisi ja esinemisi ja kauneid elamusi. Mina olin Kristo Rajasaare teie juures tagasi juba nädala pärast.