Elu edetabelid. Tere kuulama saadet elu edetabelid, mina olen Kristo Rajasaare ja nagu ikka nädalavahetustel siin raadio kahe uue raadiomaja stuudios on mul kaaslaseks külaline, kes on kaasa võtnud väikese osa muusikast oma kodusest plaadiriiulist, mis talle elu jooksul mingitel hetkedel tähtsat rolli on mänginud, oluliseks osutunud ja siiamaani südame soojaks teevad. Ja tänases saates on mul hea meel tervitada raadio kahe kauaaegset saatejuhti Raul Saaremetsa. Tere. Tere. Raul. Sind on põhjust õnnitleda eile pärjas Postimees sind tiitliga. Kultuurivedur 2014. Palju õnne, aitäh. No vana hea. Ma ei tea, kas see oli siis nüüd Lembitu Kuuse, Anu Välba küsimus, et mis tunne on? Kentsakas kentsakas tunne. Oled sa vaadanud, kes varem ka seda? Need on saanud, on selles mõttes seal nimekirjas oli mitmeid mu peaaegu sõprugi, et selles mõttes on Postimees võib-olla jah, suhteliselt omapäraselt või või oma sellise vaatenurgaga lähenenud sellele auhinnale või tiitlile. Aga mulle lihtsalt teeb nalja, et noh, mul on eluaeg räägitud, kui, kui laisk ma olen ja ja mismoodi saab üks inimene nii palju magada nagu mina lapsepõlvest saadik, nii et ma olen seda lõpuks hakanud ka ise uskuma, eks, ja et noh, ma ei ole ju mingi vedureid, ma olen pigem kultuuri vaguneksid. Kui sa, kui me jah, metafooriliselt jätkame siis, et kuidas sulle tundub, et kelle järgi sellises loksunud oled, kes, kes see sinu jaoks vedur on olnud või, või mis mis on sind liikuma tõmmanud? Siin tuleb küll nii-öelda see vedur on ikka minu enda sees ja ja noh, eks ma natukene mõtlesin, eputav ka, aga ma lihtsalt vaatan bände mis mul on olnud või siis muud muusikalised projektid, et need ikka ilma selleta, kui, kui mina seda veduri rolli vea, siis need paraku ei toimi. Jah, et nii kurb kui see ka pole, et noh, võtame sellesamase ööbiku, eks, et seda bändi, aga kui ei ole, sest mul ei ole sellega aega tegeleda. Või ei ole huvi või, ja, ja ma ei kuulajate ükski teine evikuma, esiteks, et kuulge, et teeme nüüd midagi. Et nojah, aga tegelikult muidugi jah, kõik need asjad, mis ma olen teinud ikkagi teiste inimestega koos tehtud, et noh Räägi peale raadiotöö, mis need põhiasjad on, mis sinu aja võtavad? No ma korraldan eile oli meil just kõva üritus nimega mutant Disco, teeme seda juba seitsmeteistkümnendat aastat. Siis ma vean väikest plaadi firmakest koos vendade nestorit oma pojaga, mille nimi on pudrukuul või inglise keeles siis või rahvusvahelisel turul me oleme Poryczpullet anname enamjaolt Eesti, aga nüüd ka välismaa artiste välja, teeme seda ainult siukses, kindlas formaadis nagu vinni tööl. Ja siis mis mind veel nagu hetkel rakkes küll viimasel ajal mitte, aga ega muud ei ületa, tuleb hakata kohele tegema. Ma teen siis muusikat, aju, kajaja, Andreski nimelandrewskendusesse, minu kompanjon muidugi ma mängin plaate, just praegu. Suhtlesin jälle, mitte jälle, aga suhtlesin inimestega Berliinis toredad sakslased kutsuvad mind sinna mängima. Ja homme lähen Londonisse, Londonisse, Londonis maa, käin minu arust hetke ühel põnevama, ühest põnevamast raadiojaamast pidime nendes. Ma käin seal saates külas ja siis see on üks plaan, mille, mida ma lihtsalt ootan, ma olen väga tahtnud seda jaamani. Lihtsalt kuulan seda ja hästi põnev on. Noh, kas või võrrelda sellega, milline nende stuudio ta meie omaga ja nii edasi ja nii edasi. Siis. Ma tegelen esmaspäeval sellise asjaga nagu ühe meie järjekordse pudru kuuliplaadi Masterdamisega siis sellesama see ma ütlen seda lagrits, aga ühesõnaga lõigatakse see kuna me pritsimine oma plaat ainult vinüüli, siis selleks kõigepealt lõigatakse see lik laike või kuidas seda nimetatakse, mille järgi tehakse siis see metallist punn, kui hakatakse, võetakse karm, eks, ja siis hakatakse pressima neid plaate, et aga lõigatakse ta kõigepealt jah, sellise, Teemantpeaga niimoodi siis seda protsessi lähen tegema. Ja ma ei ole ise seda kunagi varem kõrvalt näinud, et siis ma järgmine kord oskaks juba paremini rääkida. Ma suht rumal tehnika koha pealt. Sa oled ka. Ma ei tea, kas ilmselt ka teada-tuntud või plaadikollektsionäär, et räägitakse, et sul on Eesti võib-olla suurim kogus. Ei, ma ei usu, et mu suurim, aga seda ma teen ka jah, et selle saate vibratsioon nagu kõrvalprojektina käin eesti plaadikogujate juures, et nüüd me oleme kahe inimese juures. Kõigepealt käisime diisel trammi juures, kes on noh, oli vähemalt siis jah, presidendi nõunik, et mitte niisama. Ja nüüd teisel korral olime jällegi mitte suvalise inimese, ehk siis mark Väätsa metsatöllu trummari juures. Et tema kogu vaatasime üle ja siis räägime seal teatud spetsiifilist juttu, et otsige Youtube'ist üles, vibratsioon esitleb ja leiate need, kui huvi on kuskil pühapäeva õhtul diivanil vedeledes. Friike vaadata no sul on virnade kaupa ja riiulite kaupa vinüüle kodus, aga tänasesse saatesse saabusid sa ikkagi moodsalt. Läpakas kaenla alla ja selles mõttes, et ega üks ei sega teist ju ja ja mugavus peabki olema. Aga kui sa kodus kuulad muusikat, kas sa siis eelistad ikkagi mingit formaati teisele? Kas ma nii-öelda naudingu mõttes, kui ma kuulan muusikat loomulikult kuule, ainult vinüüli aga töö mõttes mulle saadaksegi promos ja kõik need asjad on ikkagi failid ja ongi diiselseti peale ette valmistama, siis siis seda ikka tuleb teha seal masinas. Sellele vaatamata loodame siis kuulajatele siiski naudingut pakkuda, täna. Seda küll, jaa, hakkame mingist otsast pihta, et kui sa natukene kirjeldad ka seda meetodit, et kuidas sa tänase playlisti kokku panid, Ma tean, see ei ole lihtne ülesanne valida käputäis lugusi välja läbi kogu elu, noh, esiteks sa oled juba ju raadiot teinud üle 20 aasta ja aga muusika sees olnud melomaanina sa sinna võime vähemalt samapalju veel otsa panna või mitte kui mitte rohkemast. Ja kindlasti rohkem. Ja ma mõtlesin võtta just sellised märgilisemad lood enda jaoks, et mul on mälu on küll kehv, aga üht-teist on ikka meeles ja ma mäletan päris hästi ikka seda momenti, kui ma esimest korda üldse teadvustasin, et selline asi nagu rokkmuusika on olemas, et see oli. Mul on kaks vanemat venda ja nemad kuulasid päris palju muusikat, nii et ma sain ikka päris lapsena tegelikult ka selle maitse kätte. Aga muidu joonistasin neid bändi pilte, mingeid Tseenesist. Neid asju aga, aga esimest korda nagu tõesti sain aru, et, et see on muusika, on midagi sellist või muusika üldse, mis sind võib nii tugevalt haarata ja sind kusagile mujale ära viia, oli ikka see samane black sabati Ironman. Ja ma mäletan, kuidas kutsusin. Ma arvan, et ma olin esimeses klassis või kutsusin oma klassivennad küllat siis salaja panin venna lintmakki käima, sellesamas aero männijad. Kuulake nüüd, et mõtlesin, et osa hakkavad kindlasti hirmust nutma. Kitarriväänamine seal alguses kindlasti ehmatab nad ära, aga aga okei. No kas sa black sabati viimase aja tegemistele ka oled silma peal hoidnud või kas sind Ei, ei ole, ei ole, hevidest minust ei saanud, me oleme endiselt lapsepõlves. Oleme hea, et et sinu siis nii-öelda muusikesed mentorid olid su vennad, ma saan aru. Vanemad sinnamaani, kui ma juba nii-öelda jalad alla sain, siis ma ikka kaks võtsin ohjad enda kätte. Sai suhteliselt varakult ikka melomaan, kuskil kolmandas klassis ma pakun, ma olin juba ikkagi hulga kõvem mees, kui nemad. Ja kuhu suunas sinu ohjatud saan, siis küttis? No üle lagendike, minu järgmisena tahakski mängida oma lapsepõlve lemmikbändi milleksale kis. Ma noh, ma olin ikka fanaatik, kõik suvel teenitud kõplemisega raha läks ikka kysi, fotode, plakatite ja ja kõige muu alla, mida, nagu. Ja ma tahaksin öelda, et noh, küll oli palju, mida aastaselt ei olnud ja kui kusagilt ilmus ükski isi pilt välja, siis siis ma olin nõus, kas, kas asjad neid mustvalgeid koopiaid või loomulikult ostsin ka neid mustvalgeid, koopiaid, plakateid ja siis olid tüübid, kes nagu teadsid, et see noormees on fanaatik ja nad küsisid mu käest ikka rõvedalt palju. Mäletate ühe väikse plakatid, miks ma hakkasin 18 rubla? See oli ikka väga palju tol ajal. Ja niimoodi piinata siis seda selle Kissiga oli jah selline lugu, et et selle, selle fanaatik mul oli ikka totaalne, jah, lapsena. Kuule, ma pärast ära ei unustaks, siis 18 rubla mingi näruse polstri eest. Rõve summaaegselt, kas sind edaspidises elus on keegi? Teades sinu mingit konkreetset huvi millegi vastu, on samamoodi peedistamine. Asi on selles, et laps või paljud nii rumalalt käituda. Et, et ma ei, ei, mul ei ole. Ma ei ihka üht ühtegi asja maailmas nii väga meetrit, ma peaksin sellepärast naast välja. Ja sa tead väga hästi, et paljud muusikafännid ju tegelikult mingis olukorras muutuvadki lapseks nad tahavadki nagu mänguasju saada neid asju. Ja, ja ma selles mõttes ma püüan ikkagi nagu täiskasvanuga käituda. Aga mingis mõttes ja selles mõttes jah, et ja see Kissiga siis oligi nimelt mul tegelikult oli ainult üks plaat, see oligi samana live kaks, mida me nüüd kuulame, seda ma kuulasin põhimõtteliselt iga päev noh, korra kindlasti kui mitte rohkem, siis kui mul hilisemad need Kissi stuudio Albumi minuni jõudis, mulle absoluutselt ei meeldinud ja siis kuulsin ära kaduski on mul siiamaani ainuke selline kontsertplaat, mis mulle tegelikult või vähemalt kunagi väga meelset üldiselt kontsert, plaadid on sellised, millest millegipärast hoitaks eemale. No on erandeid loomulikult, aga siis lapsena, mis kandjadelt sa seda kuulasid? Ikka vinüülimängijalt. Seda kuulasid ikka vinüüli pealt ja siis Cristo sinule trummar juhiks tähelepanu, et siin koos Iideegressi ei olnud küll mingi eriline trummar, suhteliselt amatöörlik mees, aga, aga noh, tegi seda hingega rassi näoga oli temale maalikassi vurrud ja et kui sa nüüd kuuled, kui ilusti siin loos laulab. Kui sa lubad, siis ma panen need käima. See on, see on see-i, põhimõtteliselt teeb selle loo. Elu edetabeleid raadio kahes ja mul on külas täna siin raadio kahe saatejuht, värske kultuurivedur Raul Saaremets ja oleme jõudnud kuulata alles kaks lugu, nii et mulle tundub, et me peame vist tempot natukene lisama, muidu meil. Okei, kisub vist jutu, roki roki oleks võinud kõvasti veel mängida, aga panengi selle juba siit vaikselt tagant käima siis selle järgmise asja, see on Kraftwerk ja ma arvan, et see on, ma arvan, aga ma tean, et Kraftwerk oli see bänd, kes selle selle tehnopisiku või elektroonilise muusikapisiku mulle varases noorpõlves sisse süstis. Et siis, kui lõpuks nii-öelda tantsumuusika elektrooniline muusika tuli, siis mul oli diakraasleriga juba põhi all, et Kraftwerki sa ikkagi väga-väga palju kuulatud ja see noh, praegusel ajal see krahv Bergi olulisus, noh see on küll teadvustatud ja puha, aga aga mida vist ei ole ikkagi võimalik ette kujutada, on see, kuidas see samane Kraftwerk aastal 78 kusagil Kohtla-Järvel Kogu selle muu keskkonna ta taustal mõjus, see oli noh, loomulikult inimene on noor ja nii edasi, aga siiski see oli ikka täiesti täielik kosmos. Põhimõtteliselt, kui praegu ufosid näha, mul oli enam-vähem sama tunne Kraftwerki kuulates, et kuidas on selline asi võimalik. Kas sina kuulsid esimesena Kraftwerki ennast või või Kuldse Trio graferi klaverit? Ei, kindlasti Kraftwerki ennast, jah? Seda küll, sul on see õnn olnud, see õnn oli jah, et ikkagi ma liikusin seltskonnas, kus olid melomaan, vanemad mehed küll loomulikult. Et ma olin, ma olin nagu väike poiss, et aga jah. Mähkmestseeni pealt siis uisa. Sinu suhteliselt Kraftwerki ka tänasel päeval on kott, millised, kui kontsert oleks homme Tallinnas, läheks? Ma läheks jah, sest nad on ju praegu selle kolde. Rongi peale vot jah, visuaalselt kindlasti väga nauditavad sõudjad muusikaliselt mulle tegelikult ei ole Kraftwerk enam pakkunud pärast aastat 82. aasta albumit midagi põhimõtteliselt noh, mõned üksikud asjad, aga jah, nad nad noh, muidugi nad arvutid, sest uni unistanud ja kuni kui need arvutid tulid, nad võtsid nad kohe kasutusele ja ja tegelikult nende muusika muutus ka kohe selliseks stabiilseks. Eriti õudne oli see, kui nad reemiksesid neid oma vanu asju sellistes kaasaegsesse kuube, selle just selliseks stabiilseks ja siis minu arust läks akralthergi võlu minu arust kaduma. No Raul, ütle. Poprokkmuusikameeslauljate esikolmik sinu jaoks. Oled sa üldse edetabelikoht seal ei ole. Selliseid ei ole see lapsepõlveteema praegu mind ei huvita, tegutseda ikka ikka jah, aga no ma praegu pakuks, et mu lemmik hääldan, Scott Volker. Mulle tegelikult meeldib osa osa ajast, kui morisse laulab, aga noh, seal on see nii tugev isiksus taga, et, et see võib olla ka sellega seotud. Kuigi noh, minu arust on päris hea laulja. Ja siis ei teagi, kes võiks olla äkki võib-olla see mees, keda kuulama. Nojah, sellepärast ma hakkasingi küsima. Noorpõlve tindimees sai siis povi tegigi, selle ukse nii-öelda avas juba, et et sinna maailma ka punk ja need, mis hiljem tulid postpank ja, ja kogu see indi värk, mis mulle väga tugevalt sisse sõitis, et tegelikult selle baasi sai kapoviga kätte, et aga põue. Meie meie seltskonnas ikka vist kõige olulisem mees üldse, et. Neid seltskondi on ju erinevad, on, võib ju rääkida inimestega, kes kuulasid ainult Led Zeppelini, siis on Jessi seltskond, meie olime see kamp, kes meie, ütle korra kese, meie loob minu sõbrad, mõned vanemad, põnet paar klassikaaslast. Et noh, eks meil oli sama seltskond seal Kohtla-Järvel, kellega me läbi käisime, et ma olen sealt pärit, eks. Võib-olla me ei ole siin öelnud nakatunu kohta poissi, eks ju, ja ja noh, meil oli jah, põuja oli ikka see mees, kes oli kõige kõvem mees vaata proovinud nii palju erinevaid albumeid. Et see ka nagu andis inimesele nagu aru saada sama, et, et ei pea kogu aeg ühtemoodi kõlama nagu näiteks rumaluseks. Jah, et võib-olla ühe nõrkus on teise tugevus jällegi, aga seda küll, jah, aga, ja et noh, selles mõttes et selle koha pealt võib hakata isegi võib-olla vaidlema, et et mõnele bändile ei ole see ütleme kirevus erinevate plaatide vahel küll kasuks tulnud, kes nagu. No vot siis saabki aru, vot siin saabki aru, kas on tegemist kõva artistiga nii-öelda või mitte povi kandis seda ikka lausa, ma ei tea, kaheksakümnete alguseni võistlik rahulikult, ükstapuha mida mida teha ja ta üldiselt valesti ei astunud. Aga kuulame, me võiksime sellest rääkima jääda, selge see, sa ju saad aru ja, ja ma usun, et kuulajad ka. Aga ma tahaks öelda, et see on äkki mõni provi fänn tuleb ja tean, et seda plaati millegipärast ei põui. Olulistemate hulka ei arvata. Kuid minu arust on see kõige parem albumisse seal Ogier aastast 79, et eriti hull on see, mis tal ju selle plaadi peal teeveegaarlas alamal, Caromulikum, Ren kitarristidest. Aga jazz, povi, parim plaat ja otsast lõpuni jääda kuulaksid nagu, nagu lugu nimega Move on. David Bowie kõlas elu edetabelites, kus külas on Raul Saaremets. No ja ma juba hakkasin vahepeal siin kõvasti pabistama, et me jõua palju mängida, aga mõnes mõttes sinu elu edetabeleid me saame ju kuulata igal teisel laupäeval siinsamas raadio kahes. Kui sa teed? Jah, kell kaks päeval, siis kas jah, sellist saadet, kus sa kus sa mängid eelmise sajandi popmuusikat muusikat? Aga jah, seal võib kõlada ka selliseid asju, mis võib-olla mulle nii tugevat muljet või, või kujundanud ei ole, et ütleme siiamaani me oleme kuulanud selles mõttes muusikat, mis on mulle väga oluline olnud. Ja järgmine on siit peret. Siit maraton jah, selline. Sellist sügavamat huvi tundnud jah, et kõik raamatut, mis temas kirjutatud, olema loomulikult läbi lugenud ja ma hakkan nüüd vaikselt ja rääkimata nendest intervjuudest ja, ja nii edasi, mis nüüd nii vähe, kui neid seal netis on. Ma vaikselt hakkan pihta saama, et mis siis selle mehega täpsemalt toimus, et et nagu selle muusikatööstuse puhul ikka, on neid igasugu kunstlikke storisi või ühesõnaga välja mõelda, sest et kliendi luua ja nii edasi, et noh ma olen alati olnud mõnikord lausa kurjaks läinud, kui kui kuulajad teadsid pööret, oli see mees, kes moodustas ansambli pink Floyd. Ja siis nagu see ametlik Versioon versioon ütleme siis nii on, et ta tarvitas liiga palju psühhedeelsed narkootikume ja ja muutus ei saa kontaktseks ja, ja ta enam ei suutnud ühesõnaga seal bändis funktsioneerida. Et noh, minnes Floydi mehed ajasid teinekord päris närvi, kui nad mulle vähemalt Tundus niimoodi, et nad lihtsalt räägivad seda mis meil on nagu kokku lepitud, et noh, ei vaata, nad on ju isegi päris mitu plaatidega. Ja eks ju, et noh, oli ikkagi syyParetisse plaat, eks ju Chain on kreisid, aimanud ja nii edasi, et et et arvestades, et tegemist on maailma ühe suurima bändiga, siis sa saad aru, et siin võib ju vaikselt ikkagi mõelda, et see on nagu suurem selline plaan neil olnud. Nad ratsutasid selle Barretti seljas oli ikka päris pikalt, eks ju, aga tegelikult. Ma arvan, et pärat lihtsalt väsis sellest kui sai aru, eks ju, kui see pink Floydi esimene plaat välja tuli, seal see ainuke plaat, mis ta nendega tegi sai aru, et mida see popmuusika tähendama hakkab ja siis lihtsalt delta lahkus sealt bändist. Aga hea küll. Aga see lugu, mida me kuulama, see on ühelt tema soolokat, jah, kaks tükki on ja üks on parem kui teine ja minu arust kogu nii-öelda psühhedeelne muusika on ikkagi paljuski just siit vääreti poolt. See vagu aetud vähemalt briki oma kindlasti, et Godel Hieron, selle loo nimi. Me kuulame Siit barret kõlas niimoodi. Geenius, kuhumaani sulise pink, Floydi teiste meeste, mitte sallimine, siis on jõudnud, murdsid nad mõne nende plaadi katki. Ei, ei, ei, ei, ei. Ärme lähme edasi. Et see teema on jah, las ta jääb. Järgmiseks on siin pandud selline bänd nagu defool. No tead, kui mina sind veel ei tundnud, eks ole sind ainult läbi läbi meedia siis mul vahepeal tunduski, et sa oled siin Eestis selline fooli esindaja, kas sa, kas sul endal ka selline mulje? No tõenäoliselt on vist nüüd fooli plaate kõige rohkem ka? Jah, kuigi diskograafia nii hüsteeriliselt ebaloogiline, et et. Ühesõnaga, täiuslik kogu ongi suhteliselt mõttetu, sest et mingi hetk selle bändi liider maakis, mis, kes on ka minu suur eeskuju, kelle järgi ma olen pannud oma pojale nime ja nii edasi oli nii tuge tõsistes alkoholi alkoholismiprobleemidega ühesõnaga vaevatud, et, et ta andis igasugustele täiesti suvalistele tüüpidele, nende kogumike tegemise õigusi ja, ja lubas oma kontserdid, salvestati natukenegi raha saada, et selles mõttes fooli diskograafia mingil hetkel koledaks. Aga jah, pool seostub mulle veel sellega, et John Pihli lemmikbändi Jon piilun minu elus nagu hästi olulist rolli mänginud tema Tuletame korraga meelde sinu suhet John piiliga, et võib-olla paljud kuulajad on kas unustanud või ei teagi seda fakti, et et te olete ööbikuga käinud, tema shows käisime ja piilun veel Tallinnas. Ja ta tuli Tallinnasse, tuligi ainult meie pärast, et see oli, ta võttis kogu selle Ida-Euroopa tripi ainult selleks ette, et Tallinn jääb siis ka tee peale, siis ta saab meiega kohtuda. Ja mulle meeldiski, et see toimus siis muidugi toimuseni sassi. Kuulus hiljem või kuidas see mälu nii halb on, aga no igal juhul jah, piiliga me saime nagu natukene sõpradeks, et saatsime regulaarselt plaate ja ja sealt sai ka ei karjäär alguse, et ja eks ma kindlasti seda raadiot võib-olla ei olekski tahtnud teha, kui piili oleks mulle nii sügavat muljet oma saadetega jäätmed ja auh ja fool oli tema nagu lemmikbänd, et jaa, no temaga tegelikult avastasingi siis õigemini noh, mina foolist nagu aru saanud, et see on kihvt bändia ja kangesti meeldis, et teistmoodi asi. Aga siis, kui hakkasin piili saateid kuulama ja seal regulaarselt räägiti Temaiti foolist ja bändist, kes on maailma kõige olulisem bänd, siis mulle jõudis kohale, et loomulikult on, et mul oli nagu volivahend seda öelda, eks. Ja eks fool ole jah, selline oluline bänd Mullet, aga käivitame selle loo ja ma arvan, et 100-sse pärineb, see on aastast 1984 nende the wonderful Flykse ning World of the Fool Disney svindi paistan looni. Aga sa maakas metega oled kohtunud ka olengi kohtunud ja ja ma tegin ka temaga Ekspress jaoks intervjuu, mis oli väga lahe. Aga selle loo kohta tahaks öelda, et minu sõnavaras ei ole piisavalt. Sõnu, mis suudaks väljendada, kui hea see lugu tegelikult on, sõna pärast pole piisavalt vara. Jah. Pärast võiks üldse. Ja ma ei teagi, kuidas öelda, igal juhul Pill armastas kui öelda, et tema kodus või nende majas või nende peres mõõdetakse kõiki teisi bändade fooli järgi ja tõesti, et noh, mulle siiamaani ma naljalt ei suuda kujutada mõnda bändi, kes oleks nii pikalt nagu selle muusika kindlasti sellele nii-öelda keskmist näppu näidanud ja, ja oma asja ajanud. Aga see selleks. Kuule vaata, et me hakkame kaheksakümnete lõppu jõudma juba siin saate lõpus, et et ja päris päris kiiresti tormame eksale ja et 80 lõpp oli siis see aeg, kui tuli tantsumuusika. Jaa. Jaa. Muutis nii-öelda kogu elu jällegi järjekordselt, et kuul oli, enne olid, eks olnud, kes ja siis oli punk ja New Wave ja mingid Bowid ja hundid. Siis vahepeal oli ka veel mingi uusromantikaperiood, mis mulle kangesti siis see tantsumuusika. Kui kaheksa aasta lõpus tuli, siis oli ikkagi. Siis algas elu uuesti pihta nii-öelda kas said ise ja pidude korraldaja ja nii edasi. Ja no vot, näed, sa jõudsid ette, aga ma tahtsingi täpsustada, millal sa mäletad, millal su esimene iidilised tuli? No esimese peo me tegelikult tegime 31. augustil aastal 1991, Aivar on seal ka see opositsioon oli vanalinna majas. See lugu oli seal üks põhihittidest. Mis lugu tutvusta, son eitavaid steit, nende passific ja üks selline igihaljas. Selles mõttes, et see lugu ei aegu kunagi, ei ole mingit küsimustki, ta ikka õnnestunud number ja ja üks nendest lugudest, jah, mis ma usun, et niikuinii mõnegi tolleaegse kuremaailma muusikahuvilise selle tantsumuusikausku pööras. No kui sa mõtled natukene veel selle pidude tegemise algusaja peale, et kõik need legendaarsed kohaga ütles, et vanalinna maja ja Belleer tulin siis mingi hetk et kui sa, kui sa nüüd võrdled tänapäevaga, et noh, selge see, et romantik tundub see kõik romantilise ajana, eks ole, aga. Ja ega ma ei ole mingi nostalgitseda ja ma ei ma ei saaks elada niimoodi, et ma üldiselt mingeid vanu aegu ei ole kunagi taga igatsenud. No et kas sul on mingid lemmikkohad, kus sulle meeldib praegu mängida või mutandiga ta ju liigutega. Meeldib tegelikult selline koht, kus millegipärast nagu hipsterid käia ja aga seal on jube hea mängida, sest et Meelis Meri on selle puldi põhimõtteliselt oma arusaamade järgi ehitanud ja ta on ka eluaegne Tiitse ja teab täpselt, milline üks pult olema peab. Klubi stuudiot, seal on jube mõnus mängida küll, jah. See on Tallinnas siis meri Tallinnas ja jah, aga mulle üldiselt meedia suured klubid, et mulle meeldib mängida väikestes kohtades, kus ma olen põhimõtteliselt samal tasandil publikuga. Ja seal mitte kusagil puki otsas, et see ei ole mulle kunagi meeldinud. Võõras võõras, võõras tunne. Selline sai tänane elu edetabeleid, kus külas oli värske kultuuriveduri tiitliga pärjatud Raul Saaremets, on siis tiitel, mida annab välja ajalehte Postimees. President. Aga saatejuhte on? Kristo, mis rajasaare, kes, kes selle ilusa loo järgi tantsima hakkas, kujutage ette, see on ikka nii hea lugeda, see pole isegi sinu tantsinud ja no näe, sa rikud mu saate lõpu ära. Ma tahtsin öelda, et president, siis ma ütlesin, teemal rääkis, püüan kuidagi nagu vahele segada, et võib-olla et ordeni kavaler sa juba oled, et kuhu edasi, kuhu edasi? Ma ei taha saada neid auhindu või mis iganes märki endale rinda nagu mingi sõjaveteran, mitte nagu sõjaveteran, aga nojah, jah, põhimõtteliselt küll. Täpselt jah, see see noorele inimesele ei anta, tead küll, sellega sellega mulle antakse, nagu hoiaks tempel peale, et sa ei ole enam mingisugune 33 üheaastane. Saate lõpetab selle saate kõige värskem lugu. Ja sest et midagi võiks praegusest ajast ka mängida ikkagi jah, me jõudsime, Ants nagu üheksakümnete lõpu tegelikult toimub pärast seda kui olulise asjatundjaga, ütleme niimoodi, et see on üks viimaseid selliseid tüüpe, kes kelle puhul nii-öelda toimus paradigma muutus, et see on filosoofia, doktorant. Jon maus ja. Esineb ta enamasti niimoodi, et ta lihtsalt üksi laval, tal ei ole mingit bändi ega midagi ja see, mismoodi suudab lihtsalt back tracki peale. Üks siis see õppejõud kuidas ta suudab tegelikult see lava ära täita ja, ja, ja kui võimsa elamuse sellest saab, sest see oli minul ka jagu, kui ma teda siin Von Krahlis esinemas nägin. Teatud selline paradigma muutus. Muidugi lood on kõik väga head. Ariel pingi, Zeusi jäid nii-öelda ja. Ta on kaks korda ka endise, kes teise korra siis külastas kõrdaga muusikat. Kuhu ma mäletan, oli veel muusikanõukogu, see on saab suhteliselt kõikidele lugudele ühe punkti, et selles mõttes on ikka supermees ja üks kosmikute lugu, oli ta seal? Palun väga, selle pärast ta sul meelde jäi. Ei, no ma ikka mina fännasin teda enne ja, ja õnneks arvamus temast mul ka peale seda ühte punkti muutunud. Jon mause kop, killa, aitäh. Aitäh Raul. Mina olin siis Kristo Rajasaare ja teie juures tagasi nädala pärast.