Helise alustasid teatritegemist 16 aastat tagasi. Mis aeg see oli teatri alustamiseks? See oli niisugune kummaline aeg, see oli kuskil 80.-te keskel ja vist oli kõikidel inimestel tarve luule järele ja kirjandusele järele, sest väga paljud autorid olid tollel hetkel ju keelatud ja nii ma alustasingi, mul olid lapsed väikesed ja otsisin omal tööd, kus saaks siis seda tööd teha õhtupoolsel ajal. Ja kuna ma andsin kultuuriloo tunde, siis leidsin ma terve rea niukseid, noori inimesi, kes olid huvitatud luulest ja kirjandusest ja nii siis tekkiski üks luulering, kus sa oled esialgu siis neiud ja pärast siis leidsime noormehed ka juurde. Asi läks ametlikuks ja teatritegevuseks aastal 1987, kus me nimetasime endid luuleteatriks, sest me olime teinud hästi palju luulekavasid nagu kava Jaan Kaplinski loomingust, mis on meist alles, mille pealkirja pärast tekkis väga palju pahandusi. Ja paluti Pealkiri muuta, nii et kuhu ta kordusele tuli, siis oli pealkirjaks Helme Männile mõeldes. Samuti oli meil olemas Betti Alveri juubeliks inseneering tema tuule armukest ja tema varasemast loomingust. Ja selle toreda kavaga õnnestus meil ka külastajate Betti Alveri tema kodus Tartus. Aga siis, 1987 tuli ettepanek Ta ja Peep Ilmetilt Tallinna Kirjanike Majas esitaksime tervikliku lavastuse ilmunud luule aastaraamatust 986 siis puudutas meie luuletajate loomingut. Ja, ja see oli kõige laiaulatuslikum või kõige suurem töö siis vaariusele. Sest see oli juba kaheosaline luulelavastus ja selle pealkirjaks oligi ela 86 ja et oli tarvis reklaamida, siis tekkis alatihti niisugune küsimus, et kuidas me sisendid võtame ja, ja, ja sealt siis tuligi niisugune nimetus ja sõnavaarius ja siis see eeldab seda, et me me ei pea tegema ainult luulekavasid, me võime teha näidendeid, me võime teha niukseid muusikalise kavaga lugusid ja nii edasi terite ilma ruumideta teater. Ja me oleme seda olnud väga palju aastaid, sest me leidsime. Ta oli meil üks väike, niisugune prooviruum oli ehituskoolisele Pärnu maantee lõpus üks väike niisugune toakene. Ja õhtutundidel oli saal vaba, saime seal harjutada. Mustpeade majas on meil olnud prooviruum, ega meil nüüd väga laiutada pole ruumidega olnud, niikaua kui siis nüüd paar aastat tagasi me oleme rahvusraamatukogus. Meil on siis üks tuba, kus me saame proove teha ja siis on saal. Aga muidugi, nüüd käib kõik juba ikka üüri eest varjus on projektiteater, see tähendab pidevat räha otsimist ja palvekirjade kirjutamist ja alguses ei olnud kuskile kirjutada, sest et ega ei olnud olemas ei Kultuurkapitali ega ega ma isegi ei teadnud, kuhu kirjutada või kellele, aga aga pean ütlema, et on, on olnud ka väga toredaid ametnikke ja üks nendest on olnud kultuuriväärtuste ametiinimesed, kes, kes isegi on võtnud mul käest kinni, see võis olla võib-olla üheksakümnendatel aastate alguses, et kuule, miks sa pole küsinud meie käest raha, aga lihtsalt ma ei teadnud, kust koha pealt raha küsida. Ja kultuuriväärtuste amet on, on meie tegemisi igati toetanud, sellepärast et meie oleme sisustanud terve rida saale muuseume Tallinna linnas. Sest meie etendused kõigepealt hakkasidki Kirjanike Majas peale ja võiks nimetada ka Kristjan Raua majamuuseumit, nõmmel, kus me üle üle 30 korra esitasime arbu, et aega Kristjan Raua majamuuseumis. Nii oli olemas üks, üks tore koht oli tähtsuse valguse baar, kus tuli välja Kalju Lepiku kava ja kirjandusrühmast tuulis või oleme me esinenud matkamajas ja Vilde muuseumis, ühesõnaga niukseid väga toredaid kohti ja ja minu meelest on selle see õhustik või atmosfäär olnud selline, et ega ei olegi tarvis olnud raha küsida papist, dekoratsioonide või, või suurte lavakujunduste jaoks, sest see aitas väga palju kaasa sihukesele kammerlikele lahendustele. Oleme kuidagi toime tulnud ja, ja tänu sellele, et meie tegevus kuskil üheksakümnendatel aastatel jõudis ka üle mere see tähendab siis põhjamaadesse ja jäätmesealt avastasime terve rida out toreid ja, ja hakkasime seda siis need nii-öelda eksportima siia siis oleme leidnud toetust ka Põhjamaadest, sest tõepoolest, esialgu oli, oli väga palju neid autoreid, kelledest siin väga vähe teati ja nii et me oleme teatud mõttes sihuksed, avastajad või pioneerid oma oma terve realavastustega. Ma ei tea, milles on aga need inimesed, kes tegelevad põhjamaadega, need on ääretult soojemad ja kuidagi mõistvamad, nii et sealt poolt on ikka meile õlga alla pandud päris kenasti. On tekkinud jälle Säde silmadesse ja tahtmine midagi teha koos keedi, sina töötad ilma palgata? Jah, ma ei uskunud, et see töö nii kaugele jõuab, see hakkas lihtsalt armastusest ja, ja, ja huvist kirjanduse teatri vastu ja noorte inimeste vastu, sest et Mul on alati noored inimesed hästi meeldinud ja kuidagi noh, olen sobinud nendega ja nendega on huvitav olnud ja, ja ma ei ole kunagi teinud seda tööd, sellepärast et. Ma ei tea, tahad karjääri teha või tahad saada kõrgeid autasusid või tahad saada mingeid preemiaid. Lihtsalt iseenesest on, on olnud üks out ja sellele tuleb kohe jälle ruttu teine juurde ja kolmas ja neljas ja nõnda edasi. Ja kui sa oled juba selles siukse möllu sees või, või ütleme, ratas tiirleb kogu aeg ja maha ei saagi, aga, aga ju ei ole siis olnud, tähendab mul ka seda kindlust otsustamiskindlust, et ma oleksin siis võtnud kätte ja purustanud kõik selle ja pole kahju, on kõigest sellest, et see on ju hirmus ilus asi olnud aastate viisi. Kõigepealt ju nende lugudega on niimoodi, et esialgu sa ise leiad millelegi või kellelegi ja siis sa tuhnid. Noh, võib öelda tervise suhtes küll, et olen oma silmad ära lugenud küll. Sest esialgu olid ju kõik arhiivid üleval seal Toompeal ja, ja seal ei olnud valgust ja niimoodi ja, ja, ja, ja nii on jah, ta läinud, et olen ka raha küsinud ja vastane ka saanud ja ega see ei ole kerge see raha küsimine. Nii et siis sa põed jälle tükk aega, aga läheb mööda ja ja, ja küsid jälle rohkem mitte küll endale, vaid vaid eks sa küsid ikka jälle mingiks projektiks või millekski, et midagi saab välja niimoodi tull. Te olete küllaltki tagasihoidlikud olnud, ega test ei ole eriti räägitud ja kirjutatud, eks võib-olla sellest, et niisuguse niga kuld-kard ja, ja vale Kuljused kuidagi kuidagi ei meeldi endale muidugi selle võib maha suruda, mõelda nagu teiste peale ka. Aga kuskil ütleme esimestel aastatel meie sõpradeks heas mõttes olid ju väga palju niisugused loomeinimesed, kirjanikud, kelle ees oleks olnud väga, väga kuidagi piinlik, kõlistada või tinistada. Võiks lihtsalt öelda tagasihoidlikult, et et me oleme ju esinenud paaril korral Betti Alveri kodus, meil oli aastat pikkune kirjavahetus, Bernard Kangro ka ja ja, ja kohtumine temaga Lundis, mul oli kirjavahetus Ella Ilbakuga Eesti esimese nii-öelda paberitega professionaalse tantsijanna, aga see on terve rida niisuguseid inimesi olnud. Kui meie oleks nüüd siis nii väga siis teinud tingeltangel, et selle kõige ümber, oh, me oleme head, oh me oleme huvitavad, siis, siis poleks asi olnud nagu õige. Teiseks meil on olemas see oma oma publik, kes teab, tunneb ja kes käib vaatamas ja kunagi. Me vaatasime, esimestel aastatel tegime Arbet aega Kristjan Raua majamuuseumis, kuhu ujuma, väga vähe inimesi ja, ja lõime need arvud kokku siis umbes mingisugune 1000 100200 inimest, kes siis oli, oli meie publik, aga, aga nüüd muidugi võib öelda, et see publik on, on suurem, kui me oleme käinud oma suurematel reisidel. Sina oled kõikide lavastuste autor ja, ja lavastaja näitlejad vahelduvad, palju ei vaheldunud. Ma olen algusest peale olen otsinud ka oma tegelaskujudele, prototüüpe ja siin teatud mõttes teatud mõttes on ka välimus mänginud natukene kaasa, sest et noh, ma ei kujuta ette näiteks Gailiti puhul, et üks, üks väike ja ümmargune sell Mägiks, eks ole, Gailiti, et me teame, meil on oma niisugune kindel ettekujutus olemas kaunderist või, või, või võtame Eduard Vildest või ütleme, Paul pinnast on ju olemas niimoodi. Nii et, et olen käinud silmad lahti, kui esialgu oli tegemist tõestiliste noorte inimestega, nadolid ju mul keskkooli viimastes klassides oma tööd alustasime ja, ja nad lendasid igale poole Pole laiali ja ja väga vähe oli neid, kes tahtsid tõeliselt minna näitlemist õppima üks nende hulgast. Ja kes sai, oli Dan Põldroos, on väga palju vabakutselisi näitlejaid praeguse seisuga, sest näitleja, niisugune isemõtlev olend. Ta on isiksus ja, ja ta ei taha mingisugust mingisuguseid piire. Ma ei tea, kui palju meil riiklikke teatreid jääb alles, sest nende rahastamisega on ju ka raskusi ja probleeme. Aga kindlasti näitleja, kellest oleneb ju kõik, tema ju jääb alles ja, ja, ja see on nii tore, et tal on õigus valida, kust ta tahab, kelle projektide juures, nii et, et kui ma jah ütlen, et ma olen see autor, lavastaja, siis mul on hirmus hea meel, et. Mul ei ole olnud tõesti ühtegi näitlejat, kui ma olen juba juba ütelnud, et, et kas sa soovid loe tekst läbi seda mängida, et äraütlemist ei ole, me oleme vahel koos mõelnud, et kas selle või teise osa peale ikka ta läheb, aga aga, aga, aga see on suur tunnustus tegelikult, kui, kui sul on kaasamõtlejaid ja neid tahtjaid, kes, kes tahavad koos teha ja ja, ja iga uue lavastusega tuleb juurde uusi nägusid ja, ja mul on sellest väga-väga heameelt, sa rääkisid, et sul on silmad väsinud arhiivis tuunimisest, kuidas see töö siis tegelikult käib, kas sul on enne mingi kondikava näidendi kondikava juba paigas, et sa lähed otsima sinna seda liha või, või avastad alles seal, et vot nii võiks teha, kas ta on seal ja vahel on see märksõna niisugune, et et on ainult üksainukene sõna aastaid tagasi, kui Marie Underist tahtsin kirjutada, aga, aga ma olin, ma olin ühte kui teist kuulnud Rootsis elavatelt kirjanikelt Marie Underi kohta tema elukohta ja, ja kui ma siis tulin uurima, käisin Tartu kirjandusmuuseumis, siis oli, olid Marie Underi fond oli veel Eestisse tulemata ja, ja siis sattusid mu kätte mõned väikesed niuksed, paberilehekesed aru, et see oli Underi ja Tuglase kohvilaua ääres vahetatud kirjakesed, kus, kus ei tohtinud võõrad silmad kindlasti näha seda, mida kaks inimesteni selle kirjutasid. Ja sealt võis ühteteist lihtsalt mõelda, et mis selle taga oli väga palju lugusid tegelikult kirjutanud ja koostanud intuitsiooni põhjal, sest naistel on see visse intuitsioon natukene tugevam kui meestel. Ja, ja võin öelda, et on läinud vist 10-sse ja selle selle intuitsiooniga, et et see lugu, see sinine puri, mis sai kirjutatud nii lavale kui ka raadiosse. Et tõepoolest oli üks kena ilus sõprus armastus Tuglase ja Underi vahel. Aga, aga siis, kui ma lugesin, siis kirjandusmuuseumi töötajad muidugi lubanud mul märkmed üldse teha, sest et see oli kokkulepe pärijatega ka. Nüüd on juba kõik kirjad saadaval ja nüüd oleks omalgi päris tore seda päriselt kõike lugeda, ma lugesin neid kirju ja, ja kui aus olla, siis lihtsalt paar lauset õppisin nagu pähe, sest ma olin lubanud, et ma kirjuta ära ühtegi liigset lauset seal. Ja, ja selle põhjal ühesõnaga hakk hakkas või hakkavad üldse lood, lood keerlema, et on üks lause. On keegi kellelegi kohta midagi tähendanud, siis loed tema kaasaegsete mälestusi, kirju siis veel ju on neid, kes mäletavad ja on neid, kes, kes ise on kokku puutunud ühe või teise, kas kirjaniku või Loovisikuga või kunstnikuga. Et selle põhjal on need, need asjad niimoodi sündinud, kõige raskem on olnud tegelikult Põhjamaade kirjanikega sellepärast et siin on, ütleme, Eestis on kujunenud välja veel mingi arvamine Underi kohta, Vilde kohta, Tammsaare kohta tihtipeale ka nende abikaasade kohta. Aga, aga see on täiesti tundmatu maa. Ja, ja seda ma olen karta, vot seda ma olen täiesti kartnud, et kui tulevad ikka kirjandusteadlased kohale ja, ja midagi ütlevad, et see päris niimoodi päris no mõne asjaga ilmselt ma olen ka ka natukene noh, alt läinud, aga, aga olulisega mitte nii et ütleme, see atmosfäär ja, ja see tunnetus ja see aeg või olen ja ole mee, ma ei saa ütelda, et olen sellepärast üks asi on see, mis sa kirja pannud, aga kõik need teised, kes realiseerivad seda härra laval see on ikka koostöö, et, et oleme tabanud selle ära heidis oled kirjutanud ja lavastanud ka kuuldemänge ning nende eest ka preemiaid. Kas kuuldemängu kirjutamine on midagi muud kui Laarius jaoks kirjutamine on küll ja ega ma nii noh, ütleme, et kõik need asjad pole ka väga õnnestunud ka. On kolm lugu kirjutanud võistluse jaoks ja, ja tõesti on hea meel, et, et nad kõik on leidnud mingisuguse äramärkimise, see on täitsa omaette omaette maailm. Ja mul on isegi kahju, et sellesse maailma pole mul olnud aega süveneda. See tähendab seda, et et kuulata teiste kuuldemänge või, või, või minna kuulama mingit kuuldemängude võistlust kuskile või ühesõnaga ta on minule jäänud nüüd kuskile juba minevikku, sest viimase kuuldemängu ma tegin vist paar aastat tagasi, sellele peab ikka pühenduma, aga ta on väga huvitav, ta on väga huvitav töö, kindlasti kohe ja ka näitlejatega on hoopis teistsugune. Kindlasti juhendamine need, ma arvan, et ma kindlasti ei ole professionaal sellel alal, ta on pakkunud mulle Lihtsalt huvi, kuulame nüüd katkendit, sinu kuuldemängust, improvisatsioon kriigi teemale. Helilooja Edvard Griegi osas esineb Andres Raag ja tema venna Jon kreegi rollis Dan Põldroos. Ta ei tundnud ennast hästi. Nina tänab kingituses. Kuidas teil läheb? A- ja soovin õnne viimase kontserdi puhul. Vardoni, et ei läinud nii hästi kui esimene. Isa ei ole teie abiellumisest eriti vaimustatud, ema kannatab vaikselt ja laseme elama oma elu. Muidugi, mida me sööme, modellisin, lõhed küll. Nonii. Terviseks. Ja Maria terviseks. Mida missuguse Marie? Minu tulevase abikaasaga. Ega mina silost alla ei jää. Ja Marie on lapseootel praegu, nii et sulle lisanduvad abielu, mehe ja isa kohustused, küll mina juba hakkama saanud. Medaad elu niisama mööda libiseb. Jõuad sa kõike, vennas? Venna ei tunne mind, mina jõuan kaugele. Poes läheb hästi suhteliselt hästi. Isa. Päris terve. Nii et praegu peab kõike üksinda tegema. Muusika, musitseerin mõnuleda, ma tean, mismoodi sina vaeva näed? Pole tüütu õpilastega jahmerdada ja ma mäletan, kuidas ema elas, oli jah. Kahju on mul õpingute katkemise Saksamaa ega õppimine üksi sinust muusikut ei tee. Kes teab, võib-olla oli sinu kutsumus ärisi ajajajakest ja. Mul tuli idee Ibseni ta saksa keelde tõlkima. Nii saaksin oma saksa keelt täiustada. Võiksime temaga tuttavaks teha, Sa ju tunnetad? Mitte väga. Ma kirjutan muusikat Bergentile, ei, ma võiksin tõlkida, Sa pole varem tõlkinud. Kuule, mis sa arvad, et ma ei tuleks toime? Võib olla näidend juba tõlgitud, mina tean. Ma sõidan tema juurde. Sõidame koos. Ei, ei, ei, ma sõidan ninaga sellise, sõidame kolmekesi. Ei. Mis sa kardad mind. Miks ma peaksin sind kartma? Mineviku pärast, meil oli ju nina. Käib põrgu. Me käisime kahe lavastusega 89. aastal Rootsis, see oli siis arbujate aegu ja umbset tõed, mis käsitles Kalju Lepiku luuletaja Kalju Lepiku elu ja seal oli väga palju tegelastele, no veel neid kirjanikke nad veel elasid, kelle loometegevus just Rootsis sündis ja siis nende etenduse järgselt kohtusime muidugi kirjanike endiga. Aga kes siis tol ajal tegelesid nii-öelda eesti seltsieluga Rootsis ja, ja nende hulgas oli siis ka muusikuid. Üks nendest siis Toomas Tuulse ja, ja Toomas Tuulse, Mart Jürisoo, seal oli Hando Kask, nemad tegelesid Eesti kabaree ka Stockholmis, kui nendele niisugune nimi ja nad käisid, siis see vist oli 89 käisid Eestis turneesele kabareeetendusega ja see oli küllalt oma. Kui me olime harjunud, et väliseestlased need tegelevad ainult rahvariietega ja laulupidudega siis nendel oli hoopis niisugune terav, väga teravkava, mis käsitles väliseestlust, seda, nende seltsielu ja, ja ka kodueestlasi, need olid ka nii sihuksed, omamoodi, olime nihkes seal. Ja mulle see meeldis, see kaval ütleks, et seal oli midagi, Olav kop Vellemiku sees. Me siis kohtusime selle Stockholmi gabareesti teatriga, siis tekkis niisugune niisugune omavaheline vestlus, et võiks ka midagi koos proovida teha. Ja mis siis muud ühendab, kui, kui ikka kirjandus ja esimeseks kavaks, mis meil siis nende Rootsi eestlastega välja tuli, oli, oli kirjavahetus, mis puudutas siis Bernard Kangro ja Karl Ristikivi esinenud etendus oli, oli Stockholmi Eesti Majas ja siis tulime selle kavaga siia Tallinnasse, esitlesime seda Kiek in de Kökis, seal oli siis tegelastena üks kodueestlane ja üks väliseestlane. Ja muusika eest hoolitses kesis Toomas, tuul, see, ja see, see koostöö hästi sujub, sest meil oli palju neid, kes laulsid, kes, kes olid muusikaga tegelenud ja, ja sealtmaalt siis hakkaski meil koostöö. Toomas kirjutas väga mitmetele lavastustele muusikat, jagas kuuldemängudele, on ta muusikat kirjutanud, tema Rootsi eestlaskonna hulgas on hästi tuntud ta välja õpetanud arhitekt, aga, aga ta on õppinud muusikat päris palju ja lõpetanud ka igasugused kursused ja koolid ära öelda, et üks niisugune suurem projekt oli meil siis Gustaf röödingist, mis sündis Põhjamaade kultuurifestivaliks, meie esinemine Rotermanni soolalaos ja see oli kohe spetsiaalselt kohe nimetasime muusikaliseks lavastuseks, et need sealt oli siis lauljat oli Rootsist ja, ja meilt lauljad, muusikud. Nii et et see, jah, oli üks niisugune viljastav periood aastate viisi. Oktoobris-novembris käis vaarius Ameerika turneel kahe lavastusega Paul pinnat otsimas ja üle vee, mis jutustab väliseestlasest kupletistist Olav Kopwillem ist. Kas need kaks tükki tegid sa seda turneed silmas pidades või olid need teie repertuaaris varem? Üks nendest oligi varem ja, ja ta oligi võtmeks sellele, et nii suur reis sai ette üldse võetud? Jah, tähendab tagantjärele öeldes hea meel on sellest, et väga palju tööd oli tõesti üle. See tähendab, et kultuurisidemed Rootsiga olid pikaajalised ja põhjalikud. Ja nüüd avanes niisugune võimalus, et, et sõita mitte üle mere, vaid üle ookeani juba. Ja, ja muidugi, kui ma veel vett puudutan, siis on ka oluline minu töös olnud, sest et esialgu selle koolilaste seltskonnaga, kui me alustasime, käisime läbi kõik väikesaared, väiksed veed muutusid mereks ja sealt edasi, siis ookeaneks võib niimoodi öelda. Ja see sündis, see mõte või kutsumine sellest, et valmis näidend Paul pinnast. Seda nägi seda Paul Pinna etendust Eerik roodus, kes on korraldanud kõikide Eesti teatritrupid esinemist Kanadas Ameerikas. Ja, ja pinnaetendus talle väga meeldis. Sest juba sellepärast, et nimitegelase rollis olev Peeter Kaljumäe, Tal on nii palju Paul pinnast, vähemalt selle ettekujutuse järgi, mida me oleme siis lugenud Paul pinnast ja ja nende plaatide pealt, mis me oleme kuulnud Paul pinnat laulmas. Sealt siis Peeter Kaljumäe ja Erik rooduse kuidas öelda, projekti naa oli siis kutsumine Ameerika mandrile, aga tarvis oli veel kindlasti võtta kaasa Olav kop Villemi looming, sest see on inimene, keda teatakse-tuntakse, nii nagu meil oma ei oska paralleeli tõmmata, võib-olla Gustav Ernesaksa, selle inimese loometegevus on sündinud kõik, kuidas ja, ja tema austajaid on ikka väga-väga palju. Ja mina ei teadnud muidugi sellest eriti midagi. Ma teadsin, et olen Kopwillem, mõnda laulu ma olin kuulnud, aga, aga noh, ma ei oska öelda, tähendab, ilmselt on see kirjanduse pool, mul on niisugune rohkem huvi pakkuvamad, ma ei teadnud eriti midagi. Ja, ja siis oli teada ka, et sõitjate arv, et see peab mahtuma 10 inimese sisse ära ja kuna oli teada, et on esinemisi ka kontsertkavadena, siis pidi selles seltskonnas olema kindlasti need. Ja siis kontsert numbritele üles astuvad, see tähendab, et oli, oli peale Peeter Kaljumäe veel Heli Vahing keda oodati sinna ja, ja siis siis tuli kirjutada lihtsalt uus tükk, tähendab oli olemas olemas Priit Aimla poolt kirjutatud lavalugu Kopwillem-ist. Aga ma tegin täiesti niisuguse oma oma versiooni, sellest ma kõigepealt kuulasin kõikopilemi laulud läbi ja, ja siis oli üks väike niuke nimistu, et arvestades seda, et Heli Vahing, Peeter Kaljumäe oli uus plaat välja tulnud Kopwillem laule, sest et siis tuli need laulud rakendada selles kavas ära ja ta pidi olema kindlasti kaheosaline, sest sealne eestlaskond elab ikka väga pikkade kilomeetrite taga, et üksteisega suhelda. Ja, ja kui nad juba kokku tulevad, siis nad tahavad juba pikalt koos olla, nad tulevad varakult etendust. Vaheaeg on kindlasti palju pikem kui siin, jah, on seltsielu räägitakse, seepärast veel arutatakse asja niimoodi. Selle kop, Villemi lavaloo nimeks sai üle vee ja siis oli kirju kava varieteekava numbritest, nii et need olid kolm niisugust suurt kava, mis tuli kaasa võtta, lisaks siis veel üksikuid numbreid, kus tuli siis vanadekodus, oli esinemised ja siis olid pärnumaalaste seltsi kokkutulekul esinemises ja nii et et see programm oli tihe. Meie rahval üsna palju kindlaks kujunenud. Neid vajaduse korral loome juurde. Kui mõttes ilm vaid registreerib tühjavõitu homseid, saab tähtsusetu sünnipäevast juubel. Sest kuigi OP, lõiboliidiline rabandus. Meil napsivõtuks siiski peab leiduma. Üks vabandus. Jah, vaadake, mu härrade kultuur on väga vana. Seda lugejate kirjades on tõestanud ka mana oma sünnipäevaks naabrile. Mees lõi maha neli kana ja ütles poisi, paneme nüüd käima väikse Klunkri. Just täpipealt niisugused omal ajal punkris meil kapral Aadu sünnipäeva kuulutas kalender ja kompaniisse saabus kolmekordne marketi poisid. Pidu. Minu postkastis hästi lõhnav ümbrik sellel siidiriidest vooder, nii šarmantne ja luksus, pane kui elegants seda saada võis, küll ainult mõni loor. Mu noorik, nähes kohe ärevuse, sattus köögist käärid ja kirja lõikas lahti. Ja enne veel, kui sõnuks sain mahti. Ta hüüdis valge näost. Need oht. Oh sa taevas, mis nüüd teeme, kust veidi saame küüned päris raisku läinud kõikumist mingi keepi näinud kingad nõnda vanamoodsad välja müügil praegu sooda, pea kohe Lenna rutama. Juuksuri mul pane kinni ja veel maniküüri tunni vajab Moodle'is uusi kreeni, peaskoikab saani kreeni, puuduvad uued kindad, vähe. Saamid hind on minna külla, Janaval mastaap. Naisel juhmi otsa, vaatasin. Ütle, mis nüüd lahti on, kas on päiksepiste, taban siin? Või on kuskil. Taevas, tule appi, aita kassast ikka veel ei taipa joonistama. Ma pean pildi trükitähtedega sildi, midagi ei, kuule-märka avas silmad üles karka naabrimehe tähti. Peole jäime hiljaks, kuigi pidu kõrvalmajas. Järsku kadunud mul üks. Naise hinnaline soeng Veligika kohendamist vajas, lisaks ununes tal laste õhtluse ja kulme, ripsmeid vaatajastas silma ajas värvi ta kallil kleidil katki läinud lup. Ma siiski kõigele vaatamata säilitas närvi ka siis, kui trepil rebenes tasu. Õnneks selgus valgusega polnud ruttu Systi vaikset, aeti asjalikku juttu. Kõik ta medit teele, härrad, riskid soodavett. Ja kuigi tahtsid õlut, seda keerasid. Siis peretütar, klaveril mängis paar pala. Üks jahimees kirjeldas äsja püütud kala kellelegi Kureti vanassectic, ta oli vannivõttest jalga tekkinud kramp. Kuskil oli kotid siis sisse murtud suli, siis pereproua plaksutades käsi tuppa, tuli ta kõiki, palus osa võtma väiksest pidusöögist ja maitsma nipet-näpet. Meie kodumaisest. Lõhes suitsuangerjas terved põrsa põngerjas singid-kanasalat keedusingid piidis. Selguda Marieeretu võrratult karoneeritu, rõigas liha, kalkunikanaleid. Lisaks meetmes hobuse past. Tomatipüree ja õunakilud protees, kloor ja Karksaleeaa peruga. Nõnda resümee. Anda. Mis kandi pealt pinnastutvustasite pinnase, see on selline, et Paul Pinna tahab avada oma paari, mis ka tõeliselt nii oli, et tal oli mitu paar, esineb Tallinna linnas, üks Mustpeade majas. Ja peaproov on lehemees, Karl August Hindrey tahab kirjutada loo Paul pinnast, kuidas ta valmistab ette oma uueks kavaks ja, ja, ja selle põhjal siis ühesõnaga see see etendus sündiski. Aga tema väärtuseks on see, et ta koosneb autentsetest pinnanumbritest. Peeter Kaljumäe, aga me käisime teatri- ja muusikamuuseumis ja leidsime väga toredat materjali. Nii et mõne puhul oli nii, et ei olnud noote alles ja Peeter konstrueeris muusika ise, aga ka enamuses on, on need kõik pinnanumbreid, mis ta kunagi on esitanud. Kas vaatajate hulgas oli ka neid inimesi, kes mäletasid pinnat ja oli ja Peeter Kalju meele öeldi väga palju komplimente, öeldi nii, et ta rohkem pinnangu minna ise oligi, olin, on isegi meisterlikult kui, kui kübinna oli seda ja ilmselt on ju mälupildid kell ju kustumas või, või kus sa, kes täpselt enam mäletab, et kuidas või mismoodi mina neid numbreid ette, et ta kandis, aga teatriinimesi oli, oli päris palju, muidugi nad on kõrges vanuses, aga nad mäletasid ja, ja muidugi käis jutt sinna juurde, kuidas nemad omal ajal teatrit tegid ja, ja lõbusaid lugusid ühest kui teisest näitlejast. See oli siis siis nagu üks pool ja teine pool oli siis sellest publikust, kes, kes olid väga-väga noored ja kellele need nimed paraku midagi ei öelnud, nii et oli kavaleht läbi lugeda ja, ja vaadata etenduse ära, aga siis nad tulid ikka juurde küsima ühte ja teist, mis on ju ka väga tore, sest meie lavastused on ka niisugused, et me me vihjad millegile, aga ega seleta ära veana mingit lõpplahendust, et et inimene tunnekski ise huvi, ta läks teatmeteoste juurde ja loeks ise juurde ja küsiks. Aastas on 365 Jan, ta lõi 50. Mu elusse tunginud tõsine kriis. Jään vägisi Lanema. Mul silme ees möödunud aegadel muld tagasi lükatud. Ja mul laulusse poetan kurblik minu hinges pesitseb mälestushell. Udu, Lenixis hajub ja päikesekullas lapsepõlv mulle ulatad käe. Panen taas väike poiss, kes naeris ja hullus. See mälestus meeles tõi. Klaveri najal, mulle valmib romaan meil kahjuks. Nii nigel tila. Mida ma Tänu rõõmsama alevi. Mälestuste rajal. Mul Me. Kuule, mees, ma linnas tantsusaalis ennast Tavaline nähe, kui pidu kestis koiduni Nüüd juustest kergelt läbi läheb kamm ja püksirihmad tekkinud uued augud. Soliidselt raskemat soni jäänud. Sa hingeldad. Kuid kodus kärgid, paugud. Sul iga väiksem tuuleiil toob tilkade linnalind, uute kingadega vajavad konnasilmapiin. Sa mõtled kaalutled, kuid vees välja minna. Suh hilisõhtusse on. Nii klaveri najal Mul valmib romaan Milk, kahjuks. Nii nigel tila. Eesti endine president oli teil ka kaasas ja Egon Nuter jah, kehastas meie ekspresident ja muidugi väga-väga võluval moel selle viimasel esinemispäeval Torontos kus oli meil niisugune kirju kava varieteekava ja ta sai suhte aplausi osaliseks. Ja kui rääkida üldse nendest näitlejatest, kes siis kaasas olid siis võiks öelda nii, et lisaks siis vaariuse tuumikule Diana Dixon soom Piret Jakobson, Hain hõlpus, Annely pahman, Raivo barrik oli meie koos Peeter Kaljumäe, Heli vahingu, Raivo metsa ja Egon Nuter ikka. Ma vaatasin teie reisiplaani, te sõitsite maha tuhandeid kilomeetreid sõitsite ju mikrobussiga. Ja see oli päris sümpaatne sõiduriist, tähendab, esialgu me pidime sõitma kahe sõiduautoga. Aga, ja me jäime kahjuks veerand tundi hiljaks, need autod oleks meile üüritud ja, ja siis me olime. Me olime väga õnnetud, kurvad ja väsinud kuskil kella 12 keskööl New Yorgis Eesti maja ees. Õnneks leiti lahendus, et meid viidi Baltimore'i päris suure summa eest võiks öelda meie mõistes ja see jäi meile siis laenuks kohe esimesel päeval ette. Aga aga siis juba leiti meile, jah, üks niisugune tore sõiduriist, kus siis pool ei, seal viibimise ajast me siis veetsime, eks öelda seal ei, meie liikuv hotell, see väike mikrobussikene. Hindan väga seda seltskonda, kes sõitis, et vaatamata vaatamata suurele väsimusele ja kilomeetrite hulgale Nosest sõitsime marsruut New York Torontost neli korda niimoodi läbi. Ja eriti tahaks kiita Diana, Dixonite, Piret Jakobsoni noored õppukesed naised, kes, kes selle tööga tulid nii toimedika ikka kaheksa tundi roolis istuda, ega see kerge ülesanne ei olnud ja siis veel lähed esinemispaika, igal pool ootavad sind uued esinemiskohad. Ega meil ei olnud dekoratsioone mingeid kaasas meile osa rekvisiite Sass, kostüümid kaasas, aga seal tuli ehitada olemasolevatest asjadest lava, nii et kõik tuli kohapeal kiiresti luua väikese ajaga ja muidugi Raivo parv, Ek valguskunstnikuna ja Annely Bachmann, kes tegeles nii kostüümi kui lavakujundusega. Ja muidugi teised, kõik aitasid kaasa, nii et et et sündis täitsa ime, kohati võiks öelda, et lavakujundus oli, oli kohati isegi seal parem kui, kui siin Tallinnas. Siin minu juurde tõi Savoy rahvageeris su kõrge konts mu varbaid õrnalt tallas. Ja kui su pilk mind hindavaltakseeris, ma tundsin, kuidas armastus me vahel algas. Sa olid nii hääletu, sõnatult tumm, sest poolt sinu suud täitis närimiskumm. Siin. Ei. Saa ükski jääma, see. Mees vaikselt. Ei. Tee. Ju? Koos. Ei kena. Nadolid seal Torisel hommikuni kinnisilmi. Kallim liige pooles võidmus sõnu uskudes oled hoopis voolu. No seda pärna Miks edasi-tagasi käsite Ühendriikide ja Kanada vahet kahjuks oli, see tingis kuupäevad, sest oli terve rida niisuguseid sündmusi, kus väga taheti meid, nagu oli pärnumaalaste seltsi kokkutulek Torontos kus oli niimoodi, et Baltimore eestlaskond nendele sobisid ainult need kuupäevad, sõidu organiseerija leeri Kruudusele oli väga palju tegemist, et, et kõik need kohad kuidagi ära märgistada, et me saaksime ikka mingisugusegi graafiku koostada. Nii et ega siin rohkem kannatajaks pooleks kui, kui esinejad sest igal pool olid saalid täis ja, ja oodati, nii et, et kui me siin räägime arvudest, et esialgu olid meil väiksed kammerlikud saalid, siis kui me nüüd kokku võtame, siis. Ma vaatasin, et, et siin oli ka mingi mingi 1000 200300 inimest, kes, kes selle ajaga meid meid külastasid ja meie etendusi nägid. Kui on tegemist väliseestlasega, siis mõnel inimesel tekib niisugune muie kuidagi, et oo, käisite väliseestlaste juures, et, et kas nad alahindavad nende nende kriitilist meelt, et esinesid seal ainult mingisuguse äärmiselt sihukse rahvusliku asjagati, et isamaalaulud ja rahvatantsud ja nii ja, ja kuidagi mõelda selle peale, et, et on olemas nii tohutult palju noori inimesi, kes on läinud sinna elama. Ma teadsin, olen lugenud, olen kursis, et, et seal on noori inimesi, aga et seal nii palju on, võiks öelda, et kohati näiteks Chicagos ja New Yorgis on noori eestlasi palju rohkem kui, kui neid päris päris vanu inimesi, kes, kes siin sõja pagedas ära läksid. Aga väär arvata esiteks, et need vanemad inimesed kas ei mäleta või, või et nendega praktiline meel on alla igasugust arvestust, vastupidi nad mäletavad väga palju. Ja mis puutub täiteks nüüd Rootsi eestlaskonda, siis, siis ma ütlen, et nende ees esinemine on, on ääretult raske, sest et nad mäletavad väga palju ja, ja, ja nende vaimne tasand on ju siit Eestist minnes oli juba päris kõrge, ausalt öeldes. Nii et, et võib-olla tõesti, et kui, kui nüüd annaks võrrelda seda Rootsi eestlaskond ja seda nüüd Ameerika eestlaskond ta, siis see meelelahutuslikum osa Ameerika Kanada eestlaskonna osas on, on suurem, et selles mõttes, kes need kaks kava nüüd Kopwillem ja, ja pinna kuna seal ei olnud tegemist ju mingi isikudraamaga. Et valiku osas olid need täiesti õigelt valitud asjad. Sest meile öeldigi nii, et, et üks osa eestlaskonnast ei tulnud välja. Sest nad on olnud mõne teatrietenduse puhul, mis seal on käinud, pettunud tegelikult peaks natukene uurima, enne kui minna. Et mida ikka tõeliselt tahetakse ja mille järgi vajadus on, ma ei oska öelda, võib-olla oleks õigem tõesti sinna võtta, kas mingi Lutsu kevade kaasa või, või, või Lutsu kapsapea või. Aga aga praegu oli, oli küll, et, et need asjad olid küll õieti valitud ja, ja kui nüüd rääkida nüüd sellest nendest noortest inimestest, ma mõtlen siin, et siin oli see noor inimene kuskil 20 30 vahel siis minek on olnud väga erinev, nendel inimestel on väga palju Nende hulgas, kes on läinud kas õppima sinna ennast täiendama, kus, kus nad on kokku puutunud niisuguste erialadega, mida tõesti õppida siin ei saa, osa nendest olid, olid saanud kõrghariduse Euroopa ülikoolides ja siis läksid täiendama ennast nüüd Ameerika poole peale, nendel olid olemas kõik õppimisload kenasti või siis kes olid tööl Kainast kas täiendamas või, või nii läinud ei ole olnud läinud seadusega pahuksisse, aga väga-väga suur osa, kes seal praegu töötavad nii-öelda kas siis töötavad kuskil ehitustöölistena või, või siis koristajate, nad on läinud sinna mustalt, nad on sinna ja, ja seal on väga palju, väga palju probleeme nendega. Ja muidugi ega ei ole ju kerge sealt ära tulla, sest et taganemisteed ja siis enam ei ole kuseks kord siia tagasi tuled. Ja, ja kuna ma kõiki neid etendus ise saali poole pealt nägin, esiteks on need kohad seal lava taga, nii, nii kitsad, kui nad üldse olemas on, et peale näitlejate sinna ära ei mahu. Ja teiseks muidugi, eks mul oli huvitav vaadata publiku reageeringut kõikide etenduste ajal ja võiks öelda küll, et et reageeringud olid, olid erinevad Nende puhul, kes olid siit eestist läinud ära kuskil sõja ajal, nende reageeringud olid pisut teistlaadi kui nende poolt, kes olid nüüd hiljem need noored inimesed, need noorte inimeste puhul oli hästi palju kurbust, võiks öelda. Nad on ikka midagi kaotanud ja see side side Eestiga on ääretult oluline. Nii et selles mõttes, kes on need lauljad või, või, või on, on see teaterahvas, ma arvan, sinna tuleb minna. See oli nendele ikka tõeliselt niukene endi vahelile kohtumispäev kõigepealt, et nad said suhelda, teiseks, suhelda siis nüüd oma oma kodumaaga ega nendel ei ole aega ega võimalusi ka olla kontaktis nende kultuurisidemetega, mis siin on, et nad tõesti vajavad seda ja hoiame siis ikka kokku, kui meil vähegi võimalust on, selleks diskirjutati ka kohapeal ja kirjutati hästi. Need arvustused jah, mida me nüüd ise oleme lugenud, on olnud küll jah, kenad ja analüüsivad teatud mõttes, sest et ega kedagi pole unustatud minu meelest iga iga isik on, on leidnud koha ajaleheartiklis, tähelepanu, kaad ära, olite, teil oli väga pikk reis, meiereis kestis 26 päeva, ta oli pikk, aga sinna sisse mahtus ikka väga palju, nii et lisaks lisaks nendele esinemistele, mis nüüd arvu poolest, ma arvan, kuskil etendustel näol oli 12 etendust, mis võis kokku olla, aga lisaks sellele veel suurse varieteekava ja siis need väiksed esinemisi oli üksjagu, olid need pikad vahemaad ja tahtsid inimesed puhata ja buss puhata, siis me lihtsalt ööbisime proua rebasso kenas kodus, nii et meid paigutati sinna öömajale. Ja siis ümbruskonna eestlased, noh see vahemaa on, ma ütleksin, oli siis kuskil nii 100 kilomeetri 200 kilomeetri piires, need tulid kui need inimesed ja me andsime seal siis katkendeid mõlemast lavastusest. Et tal need ruumid olid nii parajalt suured, et et kuna me oleme lihtsalt kammerlik lavastuse ennem kandnud, siis ei tekitanud probleeme, tal oli korralik klaver ja kõik olemas. Nii et see oli siis. Me nimetaksime niisuguseks väikeseks-väikeseks esinemiseks, aga aga koos kostüümide ja, ja Krimmi ja kõigega. Ja väga tänuväärne esinemine oli ehatares, see on siis üks vanadekodu Toronto lähistel, kus oli ka kuulajaid päris kenal arvul ja seal muidugi esinemine täiesti missioonitundest, nii et sealsel eestlaskonnale oli see kindlasti üks kena päev. Ilu keskeprogrammi külaline oli vaariuse teatri kunstiline juht Heidi Sarapuu. Saate Sausid Kollas, Kopwillem, Peeter Kaljumäe ja Heli Vahing. Saadet juhtis Mari Ring.