Tere õhtust, kell on kuus, uudistetoimetus vaatab päevale tagasi stuudios Margitta otsmaa. Brüsselis arutavad Euroopa Liidu välisministrid erakorralisel kohtumisel vastust Mariupoli rünnakule, milles hukkus 30 inimest. Saadikutel üksmeelt Venemaa-vastaste sanktsioonide suhtes ei ole. Minskis toimub homme järgmine kontaktgrupi kohtumine Ukraina kriisi lahendamiseks. Malaisia valitsus kuulutas reisilennuki MH 370 kadumise eelmise aasta märtsis ametlikult õnnetuseks. Maavalitsus kiitis sel nädalal heaks plaani, kuidas riik praegusest majanduskriisist välja juhtida. Kriitikute arvates see riigi majanduse olukorda ei paranda. Opositsioon näitas eile Riigikogus, et kui koalitsioon soovib seadust vastu võtta, peab vajalik arv saadikuid ka kohal olema. Tarbijakrediiti reguleeriv seadus loodetakse siiski veel enne selle koosseisu töö lõppu vastu võtta. Eelmisena aasta vabaühenduse tiitel kuulub Lasna ideele, mis tegeleb kogukondliku tegevuse arendamisega just nimelt Lasnamäel. Sellega üritatakse murda Lasnamäe kohta käivaid stereotüüpe. Läänemaa arendusprojektid soovivad riigilt saada ligi 20 miljonit eurot, kui piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetmes makstakse vaid viis miljonit. Homme avab Tallinnas Maakri 21 uksed uus graafikakoda müügiga galerii ning kunstinäituste ja sündmuste keskus Tallinn Arts Peeess. Keskus seab endale eesmärgiks ka tõsta inimeste kunstiteadlikkust. Roland Lessing sai Otepääl jätkunud laskesuusatamise Euroopa meistrivõistlustel tavadistantsil 10. koha ja ilmast ka öösel ning homme päeval sajab lund, lörtsi ja tuiskab. Puhub mõõdukas kagutuul ja õhutemperatuur langeb öösel miinus nelja kraadini, homme päeval tõuseb see pluss ühe kraadini. Brüsselis arutavad Euroopa Liidu välisministrid erakorralisel kohtumisel vastust Mariupoli rünnakule, milles hukkus 30 ja sai viga ligi 100 inimest. Kohtumisele eelnenud rikute kõnelustel üksmeelt Venemaa-vastaste sanktsioonide osas ei saavutatud. Kreeka uus valitsus ütles vahetult pärast ametivande andmist, et nemad täiendavaid piiranguid ei toeta. Johannes Tralla jätkab Brüsselist. Esmaspäeval ametisse astunud Kreeka kasinuspoliitika vastane valitsus tõotab tänase välisministrite kohtumise muuta keeruliseks pärast ülemkogu eesistuja Donald Tuski avaldust, milles ta kõneles 28 riigi nimel. Mõistes teravalt hukka nädalavahetusel Mariupolis tsiviilisikute vastu suunatud raketirünnaku, teatas Kreeka valitsus, et nemad avaldusele alla ei kirjuta. Tänasel saadikute arupidamisel, kus püüti välisministrite kohtumisele teed sillutada ja uutes Venemaa-vastastes piirangutes kokku leppida takistasid Kreeka diplomaadid konsensusele jõudmist. Seega jäi sanktsioonide arutelu täielikult välisministritele, kes Brüsseli kohtumisele kahe tunni eest saabusid. Saksamaa välisminister Frank-Walter Steinmeier ütles nõukogu hoonesse sisenedes, et Euroopa Liit peab reageerima selgemate ja jõulisemate meetmetega. Kreeka valitsuse seisukoht ei tee tänast debatti kergemaks, ütles Steinmeier. Kreeka välisminister Nikos Kotzias. Creekis vaagib moderist reisijana seda pilli tööideo Green. Kreeka töötab Ukraina rahu ja stabiilsuse nimel, samal ajal töötame selle nimel, et Euroopa Liidu ja Venemaa vahel ei tekiks lõhe, ütles Kreeka välisminister. Ukrainlased ootavad, et me pikendaksime sanktsioonide nimekirja, ütles Leedu välisminister Linas Linkevicius. Veoseerimises šarli protestida, nõuad vaid, need on vaevu. Me ütlesime kõik, je suis Charlie, ehk mina olen Charlie ja protesteerisime, ma küsin mõnikord. Kolleegidelt, kes siiani kaaluvad, mida teha, mitu inimest peaks veel hukkuma selleks, et me ütleksime, mina olen rainlane, ühtsus on tähtis, sündsus veel tähtsam. Ma ei eelda, et Kreeka valitsuse esimene käik on Euroopa ühtsuse lõhkumine, aga eks näis, mida arutelud toovad, ütles Linkevicius. Suurbritannia Euroopa asjade minister David Lidington. Kuus on ette valmistada variandid tulevikuks, sealhulgas võimalus uuteks piiravateks meetmeteks Venemaa vastu, mida valitsusjuhid võiksid kaaluda vastavalt arengutele Ida-Ukrainas, ütles Lidington rahvusringhäälingu raadiouudistele. Johannes Tralla, Brüssel, Valgevene teatas, et järgmine kontaktgrupi kohtumine Ukraina kriisi lahendamiseks toimub homme. Kontaktgruppi kuuluvad Ukraina, Venemaa ning Euroopa julgeoleku ja koostööorganisatsiooni OSCE esindajad. Viimane kontaktgrupi rahukõneluste voor toimus Minskis 24. detsembril. Kõnelustel osalenud ei andnud pärast viis ja pool tundi kestnud kohtumist kommentaare saarekõneluste sisu kohta. Järgmine kohtumine pidi toimuma kaks päeva hiljem, kuid see jäi ära. Algselt pidid Ukraina ning isehakanud rahvavabariikide esindajad sellel päeval arutama raskerelvade tagasitõmbamist. Malaisia valitsus kuulutas reisilennuki MH 370 kadumise ametlikult õnnetuseks üks, millest keegi eluga ei pääsenud. Otsus võimaldab nüüd muuhulgas kadunute omastel nõuda kompensatsiooni lennufirmalt. Malaysian Airlines ametnike kinnitusel lennukiotsingud jätkuvad, kuid kõik reisijad ja meeskonnaliikmed kui 239 inimest on kuulutatud hukkunuteks, vahendab BBC. Kuala Lumpurist Pekingi poole lennanud reisilennuk jäi kadunuks eelmise aasta kaheksandal märtsil. Hoolimata suurest rahvusvahelisest otsinguoperatsioonist India ookeanis pole lennuki saatuse kohta midagi seni teada saadud. Jordaania üritab endiselt kindlaks teha, kas äärmusrühmituselt islamiriik, internetikeskkonda YouTube postitatud audiopöördumine on autentne. Pöördumises loeb islamiriigi nõudmisi väidetavalt ette jaapanlasest pantvang. Islamiriik nõuab Jordaania võimudelt Iraagi päritolu naisvangi vabastamist päikeseloojangu ajaks. Eile kinnitas Jordan nii, et nad on valmis vabastama iraaklasest vangi, kui islamiriigi käes pantvangis olev jordaania piloot vabastatakse talle kahju tekitamata. Venemaa valitsus kiitis sel nädalal heaks plaani, kuidas riik praegusest majanduskriisist välja juhtida. Kuigi president Vladimir Putin andis kavale rohelise tule, leiavad kriitikud, et riigi majanduse tervist see ikkagi parandada ei aita. Pigem täidab valitsusele lähedal seisva finantssektori taskuid. Neeme raud, jätkab Moskvast. Vene valitsuse kriisiplaani kohaselt kulutatakse majanduse tervendamisele tähendab kuni 2,3 triljonit rubla praegu endiselt üha halvenevate majandusoludega. Venemaa peaks plaani abil uuesti jalule saama umbes kolme aasta jooksul. Ent mitte kõik Venemaal ei ole kindlad, et kriisiplaan tõhusaks osutub. Veelgi enam siin küsitakse, kas see on ikka kriisist väljumise kava või lihtsalt plaan, kuidas rasked ajad üle elada. Just Oksana Dmitrijeva, riigiduuma eelarve ja maksude komitee esinaine Valitsuse positsioon ei ole mitte võitlus kriisiga, mitte kriisivastaste meetmete kasutuselevõtt, aga seisukoht, et jah, kriis on käes ja see tuleb üle elada. Kuid kui see oleks lihtsalt üleelamine ja valitsus midagi muud ei teeks, ei tõstaks riigi võtmeintressi, ei annaks raha pankadele oleks olukord parem, kuid nüüd ütleksin, et see on kriisi üleelamine samaaegselt reservide oma taskutesse toppimisega, märkis Dmitrijeva, kelle sõnul majanduse struktuuris tervikuna mingisuguseid muudatusi ei kavandata ja see on uuesti sama vea kordamine, mis tehti 2008. aasta kriisi ajal, kui nagu nüüdki aitas valitsus peamiselt panku. Finantssektorile on juba eraldatud triljon rubla ja kõneks on veel poole triljoni eraldamine ning seeläbi majanduse toetamine mitteõigetel meetoditel, ütles Dmitrijeva Riigiduuma energeetikakomitee juht Ivan Gratshev leiab, et riigi majandusolude paranemiseks peamise hoova nafta hinna uus tõus on tegelikult vaid aja küsimus ning heidab kriitikanoole hinna languse eest nagu Moskvas praegu sageli kuuleb ameeriklaste suunas. Aega, mida on vaja nafta hinna tõusuks 100 ja enama dollarini barrelilt kulub minu arvates ning ka majandusolusid arvestades mitte üle poole aasta. See, mis juhtus hinnaga, ei olnud tingitud majanduslikest põhjustest. Ma arvan, et USA ei kannata seda taset pärast septembrit ja uue presidendikampaania algust enam välja, sest naftatootjad hakkavad kurtma töökohtade kadumise üle, ütles Gorbatšov täna. Ajalehe Moskovski Komsomoletš toimetuses tutvustasid mõlemad just kõnelenud tuumast saadikud oma partei, opositsioonilise õiglase Venemaa alternatiivset kriisikava. Nende peamised ideed on suurem abi väiketootjatele ja tööstusele, mitte pankadele. Kas nende soovitustega ka arvestatakse, on aga raske öelda, märgiti arutelul rahvusringhäälingu raadiouudistele Neeme raud, Moskva. Edasi läheme koduste asjadega eelmise aasta vabaühenduse tiitel kuulub Lasna Ideele stereotüüpide murdmise eest. Maria-Ann Rohemäe lugu. Aasta vabaühendus Lasna idee tegeleb kogukondliku tegevuse katsetamise ja selle arendamisega just nimelt Lasnamäel. Lasna idee ühe algataja Maria Derlõši sõnul üritavad nad koos kohalike elanike ja näiteks erinevate ettevõtetega leida neid kohti Lasnamäel, mida tasub väärtustada. Sellega omakorda üritatakse murda Lasnamäe kohta käivaid stereotüüpe. Lasna idee eestvedajad on inimeste kaasamiseks korraldanud ka juba mitmeid avalikke üritusi. Üheks neist oli näiteks Lasna piknik Maria Derlõš. Püüdsime ka teha niisugust kogukonda kokku toovat üritust, et näidata inimestele, et võib lihtsalt tuua pingid-lauad õuele ja suhelda ja tunda ennast hästi ja arutada mingi oluliste teemade üle. Ja teine üritus oli konkreetsem, oli Lasna värvid, millega me andsime uue sisu ühele Laagna kanali trepile ja tegime seda just inimeste ühisjõul, et anda inimestele võimalus kuidagi väga lihtsal moel panustada oma eluruumi kuidagi elavdamisse. Derlõši sõnul oli aasta vabaühenduse tiitli saamine talle tore üllatus, kuid samal ajal on see ka kohustus ennast veel paremast küljest näidata. Heast küljest on ennast tänavu aga veel näidanud kampaania Ukraina heaks, mis on kokku toonud sellised vabaühendused nagu Eesti pagulasabi. Ukraina kultuurikeskus. Koos koguti rahalisi annetusi, et saata Ukrainasse humanitaarabi, räägib kampaania Ukraina heaks koordinaator Eero Janson. Eesti pagulasabi näiteks oblastis põhiliselt toetades inimesi, küll hügieenitarvete, toidu, soojade riiete, tekkide, jalanõudega, kõigega, mis põhimõtteliselt lihtsalt inimestel, kes olid põgenenud oblastisse, mis nende vajadused olid. Mondo edastas Luhanski oblastisse toiduabi ja Ukraina kultuurikeskus kogus rahalisi vahendeid selleks, et toetada neid perekondi, kes on kaotanud näiteks oma toitja ja teisi haavatuid. Samamoodi. Jansoni sõnul on kampaania Ukraina heaks olnud Eesti inimestele väga südamelähedane ja huvi annetada on olnud suur. Kampaania kestab jätkuvalt, sest vajadus abi järele ei ole Ukrainas kuhugi kadunud. Aasta tegijaid oli aga tänavu veel. Aasta. Missiooniinimene on Riina Raudne alkoholiteadlikkuse tõstmise eest. Aasta avaliku võimu esindajaks on vallavanemad, kes peavad tähtsaks tarka ja kaasatud kogukonda. Nendeks on Andres Laisk ja Tiit Toots. Aasta ettevõte on Telliskivi loomelinnak, aasta hääl, puudega inimeste eestkõneleja Tiia Sihver ja aasta pioneer, heategevusüritus. Pardiralli. Vabaühenduste liit korraldab kodanikuühiskonna aasta tegijate konkurssi juba 1996.-st aastast. Riigikogus jäi eile vastu võtmata seadus, mis oleks seadnud piirid tarbija krediidikulukuse määrale. Uku Toom jätkab teemat. Ükskord pidi see valimiseelses olukorras, kus veerand saadikuid istungite ajal mingi muu olulise asjaga hõivatud on, muidugi juhtuma. Seadus vajas 51 poolthäält sai 47. Oluline on märkida, et 15 koalitsioonisaadikut oli puudu. IRL-i fraktsioonist saadi kolm poolthäält, kuid kaheksa saadikut jättis hääletamata. Reformierakonna fraktsiooni esimees Kristen Michal väljendab imestust. Seesama SMS-laenu intressi või krediidikulukust piirav eelnõu oli ka varem ju komisjonides igal pool menetluses ja keegi sellele vastuväiteid esitanud IRL-ist ega Keskerakonnast seal ju koalitsiooni eelnõu ja seetõttu me teadsime, et kõik, kes saalis on kõik, kes riigikogus sellel hetkel olemas on, hääletavad ju selle eelnõu poolt, miks nad ei hääletanud, jääb mulle arusaamatuks, et sõnana kuidas, on ju ka IRL tegelikult öelnud, et SMS-laenude tarbija krediidikulukuse määr, SMS-laenude reguleerimist nad toetavad, aga tegudes kahjuks nüüd nii ei ole. IRL-i liige Toomas Tõniste on üks nendest, kes saalis oli, kuid ei hääletanud. Tema kommentaar. Kui meil on koalitsioon, kes valitseb riiki, kes kõik opositsiooni ka head mõistlikud eelnõud ülbusega tagasi lükkab teerulliga üle sõidab siis antud eelnõu puhul, mis on tõesti hästi oluline ja vajalik nad isegi ei suvatsenud kohale tulla. See ei olnud nende jaoks tähtis, see oli selline tänase valitsuse koalitsiooni ülbusele koha kätte näitamine, see oli sõnum, et kui teise valitsemisega hakkama, siis palun tulge, küsige abi. Siin võiks nüüd olla see koht, kus tuleks rääkida, kui oluline see seaduseelnõu on ja kuidas poliitikud oma poliitiliste mängudega inimeste saatusest ei hooli. Aga tegelikult on ilmselt see just koht, kus nendeks mängudeks ja omavaheliseks kemplemiseks ruumi on. Sest Michal ütleb. Täna hommikul Kalle Jents andis selle eelnõu uuesti menetlusse ja püüame selle siis hästi kiiresti menetleda, siis ma arvan, et see peaks õnnestuma veel enne selle koosseisu lõppu vastu võtta, nii et peame nüüd kiiresti tegutsema. Ning Toomas Tõniste kinnitab samuti, et nad teadsid, millega riskisid. See on oluline eelnõu, see tegelikult paneb inimesed võla lõksu. Nii et siin selles mõttes ei ole küsimustki, see tuleb siin ära, menetleja menetletakse ka. Läänemaal konkureerivad 14 projekti ligi viie miljoni euro suurusele arendusprogrammile, kuid raha saavad vaid üksikud. Ivar Soopan. Haapsalu piiskopilinnus loodab piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetmest raha saada, sest linnusemüürid lagunevad, terrassid vajavad remonti, muuseumiruumid, väljaehitamist ja ekspositsioon uuendamist. Ligi neli miljonit eurot nõudev arendusprojekt peaks viima linnuse ja selle muuseumi uuele tasemele. Haapsalu piiskopilinnuse juht Kaire Tooming. Linnusel on väga suur potentsiaal saada kogu piirkonna külastusmagnetiks, mis seal on siis seda, et oleks ühtlasi ka siis positiivne areng. Kogu piirkonna turismile piiskopilinnuse muuseum on avatud vaid maist septembrini, kui linnus saab suure toetuse, loodab sihtasutus hoida muuseumit lahti kasvõi aasta ringi ja suurendada külastajate arvu aastas 20-lt 1000-lt 60-le 1000-le. Muuseumide sihtasutusel on sama ambitsioonikas plaan ka Haapsalu raudteejaama ja muuseumiga, mille tarbeks küsitakse üle kolme miljoni euro. Häda on aga selles, et linnuse ja raudteemuuseumi peale kuluks ära kogu maakonnale eraldatav summa ja rohkemgi veel. Haapsalu külastuskeskustega loodab sammu pidada ka Lõuna-Läänemaa. Lihula vallas on kaks suurt ettevõtmist. Matsallu planeeritakse üle kolme miljoni euro maksvat loodusturismi keskust ja Lihulasse, ligi miljoni euro eest loodavat mõisakompleksi ja linnusemäe külastus ning kompetentsikeskust. Need on neli kõige rohkem raha nõudvat ja enim peamiselt turismiga seotud uusi töökohti. Loodud projekti tööstusalade kategoorias jäävad aga silma kaks kandidaati. Kiltsi lennuväljale planeerib Ridala vald 10 ettevõtte ja 110 töötajaga tehnoparki. Valdan eeltööd juba teinud ja vanad nõukogud, armee rajatised lammutanud. Ridala vallavanem Toomas Schmidt tasub Haapsalu linnale väga lähedal ja jääb ikkagi kohta, kus on inimese ümber. Et selles mõttes on ju loogilised väljundid seal, et sinna võiksid töökohad tekkida. Kui Kiltsis pole veel teada konkreetsed ettevõtted, kes sinna kolida sooviks, siis Virtsu ettevõtluskeskuse rajajatel on firmad teada. Keskusesse koliks kümmekond ettevõtet, kes annaks tööd kokku 160-le inimesele, jätkab hanila vallavanem Arno Peksar ja arvestades seda, et kus me paikneme suuremate keskuste suhtes, siis iga töökoht, mis juurde tuleks või säiluks, on ikka piirkonnale väga suur potentsiaal, et inimene jääb sinna ja ta ei lähe mitte linna või välismaale minema. Kõik 14 rahataotlejat küsivad kokku 20 miljonit eurot, kuid raha on vaid viis miljonit. Nüüd algab pingeline periood, mil kõigepealt maavalitsus ja viimasena ettevõtluse arendamise sihtasutus hakkavad sõela raputama, et valikusse jääksid maakonnale kõige rohkem töökohti ja kasu loovad projektid. Ivar Soopan, Haapsalu. Saaremaa muuseum tähistab tänavu oma 100 viiekümnendat sünnipäeva, maakonna muuseumidega võrreldes on Saaremaa muuseumil ka üks suuremaid museaalide kogusid. Kõige suurem eksponaat on Kuressaare linnus ise, kus muuseum asub. Margus Muld jätkab. Kui sünnipäevaks reeglina saadakse kingitusi. Läänemaa muuseum teeb aga ise kingitusi kõigile huvilistele. Nimelt esmakordselt pakutakse tänavusel juubeliaastal iga kuu viimasel neljapäeval turismivälisel hooajal tasuta muuseumikülastust ja uskuge või mitte täna, kui oli esimene selline päev oli enne avamist ukse taga järjekord. Räägivad Veronika Ester ja Kristiina. Noh, ega alati siia satu, aga siis oli ajalehes äkki niisugune rõõmus teade, et vaba sissepääs muuseumisse ja me tulime kohe terve grupiga. Ant kahjuks on selline asi, et ma ei saa nii kõrgele liikuda, jalad on haiged, noh, õpilastele kindlasti sobivam on ju, kui tasuta saab ikka, et kui suure grupiga üritas meil 14 õpilast Saaremaa muuseumi on kokku üle 153000 museaali ja nendest ainult ehk viis protsenti on väljas ekspositsioonides. Kõik ülejäänu on niinimetatud varakambrites ehk hoidlates talletatud. Muuseumi direktor Endel püüa. Seitsmeteistkümnendal veebruaril 1865. aastal tulid siis baltisakslastest haritlased omapäi kokku, asutasid Saaremaa uurimise seltsi ja keiser Aleksander teine kinnitas siis oma käsukirjaga selle seltsi asutamise 12. septembril samal aastal. Saatus võib oodata saare muuseumi. Käesoleval aastal toimuvad sihtasutuse moodustamise läbirääkimised ja sihtasutus moodustatakse 2016. aastal. Veel kord juubeliaasta juurde tulles siis, kes muuseumisse kohale ei taha tulla, neile läheb muuseum tänavu peaaegu et koju külla. Nimelt korraldatakse sel aastal Saaremaa muuseumi väljasõidud Saaremaal jätkab Saaremaa muuseumi peavarahoidja Priit Kivi. Ja plaanis on jõuda 14-sse kohta, igas kohas on meil ette valmistatud väike selline programm. On ju reeglina teada, et aastatega vanade asjade väärtus kasvab, aga paraku seda ei saa mitte öelda Kuressaare lossi kohta. Kui riigile kuuluv loss oli veel kuus aastat tagasi arvel väärtusega 6,6 miljonit eurot ilma museaalideta, siis tänavu on juba lossi väärtus ainult kuus miljonit eurot. Margus Muld Eesti rahvusringhäälingu raadiouudistele Kuressaarest. Homme avab Tallinnas Maakri tänaval uksed uus graafikakoda müügigalerii ning kunstinäituste ja sündmuste keskus Tallinn Arts Place, jätkab Riina Eentalu. Täna toimus uue keskuse ees aktsioon, et algatada diskussiooni kunsti tarbimise ja kunstituru teemal. Uue galerii juhataja Jaak Visnap. Küsimus on selles, et mida me Eesti inimesed täna tarbivad, millist kunsti, kas me teeme üldse vahet, mis on väärtuslik kunst ja mis on selline prügikunst ehk crap kunst? Tundub, et viimaste aastate märgid, kus hotellid ja, ja suured institutsioonid ostavad oma seintele koopia teoseid ja igasuguseid odavaid disainkunsti selle vastu, peab võitlema. Meie üks eesmärk on ka mitte olla destruktiivne, pigem läbi sellise aktsiooni. Tõsta inimeste kunstiteadlikkust lähituled näiteks me plaanime siin teha koolitusi, et inimesed oskaksid kunstimaailmas siis orienteeruda. Mida arvab aktsioonist kunstnik Tarrvi Laamann? Minu väikene hirm on see, et see aktsioon näitab seda, et me nagu lõhuksime kunsti. Et aga tegelikult oli see täiesti vastupidi, et me tegelikult teeme kunstile ruumi, et see võlts asi kaoks kest šokiteraapiat natukene on vaja, et teadvustada seda küsimust probleemi või öelda inimestele, et ka kunst on see vaimne väärtus, mida võiks müüa nagu seda tehakse noh IT puhul ja, ja muude selliste teadmistepõhiste erialade puhul. Miks Jaak Visnap aga uue galerii avab? Mulle tundub, et riiklikud galeriid siis, mis on juba aastaks kümneid tegutsenud, tundub, et neil ei ole seda vurtsu enam ja tekitada publikus huvi kunsti vastu, siis igasugused sellised algatused, ma arvan, teretulnud ta ei olegi ainult selline galerii, kuhu on pandud välja pildid, me oleme plaaninud siin teha filmiõhtuid, kontserte. Et minu jaoks ja kaasaegne kunstigalerii ongi selline multi. Ratsionaalne ja palju võimalusi pakkuma. Ja sünoptik Eva-Maria Sula saab nüüd rääkida pikemalt ilmast, tere õhtust. Tere Norra rannikult aegamisi Põhjamerele kulgev ulatuslik madalrõhuala hoiab Eesti oma kaguservas. Eelolev öö toob endaga sajuala, mis liigub Eesti kohalt kirdesse. Tuleb peamiselt lund ja lörtsi ning mandril võib tuisata. Puhub lõuna ja kagutuul viis kuni 12, saartel, rannikul puhanguti 14 kuni 17 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on null kuni miinus neli kraadi. Homme päeval on pilvkattes siin-seal selgimisi, kuid kohati võib veidi lund ja lörtsi sadada. Puhanguline kagutuul keerutab mandril ka pinnatuisku. Meeter näitab miinus üks kuni pluss üks kraadi ja libeduse oht on suur. Nädalavahetusekski jääb ilma määrama madalrõhuala ning mitmele poole jagub sajuhooge. Puhanguline tuul võtab laupäeva pärastlõunal hoo veidi maha. Õhutemperatuur on jätkuvalt null kraadi lähedal. Ja spordisõnumitega on valmis Taavi Libe. Laskesuusatamise Euroopa meistrivõistluste teisel päeval startisid Tehvandi staadionil absoluutklassi suusatajad. Meeste 20 kilomeetri pikkusel tavadistantsil pääses eestlastest esikümnesse Roland Lessing, kes oli täpne mõlemas lamades tiirus, kuid eksis kahel korral mõlemas püsti tiirus ja teenis kokku neli trahviminutit ning oli lõpuks 10.. Paremini ei saanud hakkama püstialiga suhteliselt ebameeldiv lasta, et et viimases tiirus ei õnnestunud ka meeste vahele saada, sest see, ütleme, tiir oli tagantpoolt täis võetud, pidin võtma nagu meeste ette koha, kus tuul mõjutas kõige rohkem, kuna tuul oli paremalt vasakule. Määrdemeistrid on terve hooaja teinud väga head tööd, et see on selgelt suusatamiskiiruses märgata, on midagi praegu vehkida, enne ei olegi seda nagu analüüsprotokolli näeb, kuidas sõit täpselt oli. Kalev Ermits oli 14., Martin Remmelg 33. ja Indrek Tobreluts 42.. Naiste tavadistantsil sai Darja Jurlova 12. koha, Kadri Lehtla oli 18., Kristel Viigipuu 23. ja Grete kaim 42.. Iluuisutamise Euroopa meistrivõistlustel Stockholmis pääses Gerli Liinamäe viimasena vabakavale. Liinamäe kogus naisüksiksõidu lühikavas 44,46 punkti ja sai 24. koha. Esimesena vabakavalt välja jäänud türklast pirtse Ataveid edestas ta vaid 0,29 punktiga. Teine Eesti võistleja Helery Hälvin sai 43,10 punktiga 30. koha. Lühikava järel on kolmikjuhtimine venelannadel Jelena Radionoval, Jelizaveta Tuktamõševa ja Anna Pogorilajal. Melbourne'is jätkuval Austraalia lahtiste tenniseturniiril jõudsid naiste üksikmängus finaali maailma esireketist ameeriklanna Serena Williams ning teisena paigutatud venelanna Maria Šarapova. Williams sai poolfinaalis seitse, kuus, kuus. Kaks jagu kaasmaalannast Madison Keys'ist ja Šarapova kuus-kolm kuus-kaks 10.-na paigutatud Jekaterina Makarovast. Meesüksikmängus jõudis esimesena finaali kuuendana asetatud britt Andy Harri, kes alistas poolfinaalis kuus-seitse kuus. Null, kuus, kolm, seitse, viis seitsmenda paigutuse saanud tšehhi Tomas Berdychi. Karjääri jooksul neljandat korda Austraalia lahtiste finaalis mängiv mari kohtub esikohamängus kas serblasest maailma esireketi Novak Djokoviciga või tiitlikaitsjast šveitslase Stanislas, Wawrinkaga. Aitäh ja selline sai Päevakaja 29. jaanuaril. Saate pani kokku Margitta otsmaa, kena õhtut ja kuulmiseni.