Kell on kuus, raadiouudiste toimetus võtab päeva olulisemad sündmused kokku, mina olen Margitta otsmaa loodavalt venekeelselt telekanalilt oodatakse pea samasugust programmi nagu kunagi ETV ekraanil olnud vene videokanalil ehk peamiselt kultuuri ja kohalikku infot, vähem poliitikat ja kindlasti mitte riigipropagandat. Rahva Ühtsuse Erakonna aseesimees ja juhatuse liige lahkusid erakonnast, heites erakonnale ette juhtimise läbipaistmatust. Minskis otsitakse võimalusi relvale rahuks Ukraina valitsusvägede ja separatistide vahel. Madridis avaldatakse toetust kärpemeetmete vastasele erakonnale Podemos. 30 kaheksandat korda välja antava Tammsaare-nimelise Albu valla kirjanduspreemia saab Aita kivim romaani keegi teine eest. Kadri Lehtla sai Otepääl jätkuval laskesuusatamise EM-i sprindis 15. koha. Ilm on pilves, sajab lörtsi ja lund. Puhub üsna tugev lõuna ja edelatuul ning õhutemperatuur on nii elu eeloleval ööl kui homme päeval miinus ühest pluss kolme kraadini. Ja nüüd kõigest järgemööda Tallinnas arutleti loodava venekeelse telekanali tuleviku üle. Ümarlauale registreerus 71 inimest, osalejate hulgas oli rahvuskultuuriühenduste esindajaid, neid ettevõtjaid, majandustegelasi, sotsiolooge ja meedia esindajaid. Eelküsitlusest selgus, et telekanali loomise poolt on 78 protsenti ja vastu üheksa protsenti vastanutest, 12 protsenti kahtleb selle vajalikkuses. Arvult elult jäi enim kõlama küsimus, milleks venekeelne telekanal loodi. Endine telejuht Ilmar Raag kõneleb edasi. Selles suhtes väljendati ka skeptitsismi ja arvati, et võib-olla ka loodi see siiski väga selgelt mingisuguse Eesti riigi propaganda tegemiseks aga samas saadi ka aru, et ühest küljest ajakirjanikud, kes sellist tööle sinna tööle lähevad, et need ei hakka tegema riigipropagandat ja mina olen sellega täiesti nõus, et asi, mida venekeelne ERR-i kanal teha ei tohi, ei tohi teha sellist riigipropagandat, sest kogu rahvusringhäälingu mõte on ju iseenesest olla ikkagi avalik-õiguslik meedia ja mitte riigimeedia. Dmitri Burnašev integratsiooni ja migratsiooni sihtasutusest ütles, et oluline pole, kuidas me kanalit nimetame, vaid oluline on selle sisu ja et see inimesi huvitaks. Endine teleajakirjanik Pavel Ivanov küsis, miks oli vaja 2002. ja 2003. aastal lõhkuda see, millest praegu unistatakse. Siin saalis kuulsime ju kunagi olid Jevgenia hobunen, tegi näiteks terve sarja saateid, millest praegu räägitakse kultuurist, ajaloost, kõigest. Ootused on kõrged, soovitakse saada väga erinevaid saateid erinevatele sihtgruppidele, samas kui raha või vahendeid on vähe. Ilmar Raag möönab ka, et konkurents on suur ja kohe headele reitingutele loota ei saa. Kes on aga venekeelse telekanali sihtgrupp? Tuleb tunnistada, et tegelikult on need võimalused päris väikesed, labasem tee oleks minna kollase pressi teed luua venekeelne Õhtulehe või Delfi analoog televisioonimeedias, aga seda kahtlemata rahvusringhäälingu telekanal teha ei tohi. Ta mingil moel kitsendab ka seda oma sihtauditooriumi ehk et see nauditavam vorm, mis ei siiski hindab rohkem kvaliteeti või, või omab hariduslikke ideaale. Ja mõnes mõttes võib see ühel hetkel saada ka selliseks poliitmängu objektiks, et näete, miks te, miks te valite nii kitsa auditooriumi endale? Kristiina Ojulandi juhitava Rahva Ühtsuse Erakonna aseesimees Peeter Reemann ja juhatuse liige Imre Termonen lahkusid erakonnast, mõlemad viitasid sellele, et ei ole nõus ja rahul läbipaistvusega erakonnas lase erakonna juhatuses ja erakonna juhtimisega kumbki meestest ei olnud riigikogu valimiste kandidaadid. Mõlemad mehed olid erakonna asutamise juures ja erakond on tänulik selle aja panuse ja ideede eest, millega nad erakonnale aluse panemisel toeks olid. Erakonna juhatuse teatel kinnitab üldkogu lahkunud juhatuse liikmete asemele uued ning jätkub töö valimiskamp irooniaga. Rahva Ühtsuse Erakond tähistab täna oma esimest sünnipäeva. Vabadussõja ühest olulisemast Paju lahingust on möödunud 96 aastat. Sel puhul kõneldi täna Valgas ja Paju mälestusmärgi juures toona saavutatud võidust ja Julius Kuperjanovist. Ragnar Kond vahendab. Mälestushetked toimusid täna nii Valga Jaani kiriku seinal asuva Soome põhja poegade mälestustahvli juures kui ka Paju lahingu monumendi jalamil. 1919. aastal peetud Paju lahing kujunes küll ohvriterohkeks, kuid punaarmee viimane kaitsepositsioon hävitati ja Valga oli vaba, kõneleb Kuperjanovi pataljoni ülem kolonelleitnant Hando Tõevere. Selle taustal on palju vaieldud teemal, kas Julius Kuperjanovi otsused Paju lahingus väärisid. Lihtsalt iga otsus slaidi sõjas on seotud olukorraga ja inimesega kes rootslase teeb. Ning seetõttu ei saa tänane tarkus, lahmiv, kriitika või pime poolehoid olla Julius Kuperjanovi suhtes ainuõiglane. Mul on selline ülem nagu Julius Kuperjanov. Paju lahingus saavutati võit, mis sillutas edasise tee vabadusele. Viimane oluline, et me jätkame selle ajaloolise tõe edasikandmist ja oleme valmis ka täna oma riiki relvaga kaitsma kui selleks peaks vajadus tulema. Paju lahingu aastapäeval on Valgas ikka peetud ka ajalookonverentsi Valga Isamaalise Kasvatuse püsiekspositsiooni juht major Meelis Kivi. Me oleme hästi põhjalikult käsitlenud siin Paju lahingut vabadussõja teisi perioodegi, aga tol korral me oleme tõsisemalt võtnud tähelepanu alla Kuperjanovi pataljoni hilisema tegevuse, tema reformid, tema edasiliikumine oma ülesannete täitmisel, kui ka siis Kuperjanovi seltsingu tegevusest anda laiemale rahvahulgale põhjalikuma ülevaadet. 96 aastat on küll möödas, aga Paju lahingust ei tea me ikka veel päris kõike. Meelis Kivi. Minu meelest ei ole ikka täielikult veel jõudnud läbi uurida näiteks meie lõunanaabrite juures olevat Riia ajalooarhiivi. Üht kui teist on siin nende ajaloolaste poolt, kes on vabadussõda uurinud ja analüüsinud ikka järje, järjest uusi momente leidnud, et see on täiesti normaalne. Edasi välissõnumeid Valgevene pealinnas Minskis algasid kõnelused, mille eesmärk on saavutada relvarahu Ukraina valitsusvägede ja venemeelsete separatistide vahel. Kolmepoolsetest kõnelustest võtavad osa Ukraina, Venemaa ning Euroopa julgeoleku ja koostööorganisatsiooni esindajad. Minskisse saabusid ka Ida-Ukraina isehakanud Donetski ja Luganski rahvavabariikide esindajad Deniss Pušilin ja Vladislav Deinego. Kohtumisest võtavad osa ka Ukraina ekspresident Leonid Kutšma ja Venemaa suursaadik Kiievis Mihhail Zubarov. Kuigi vaenupooled sõlmisid mullu viiendal septembril Minskis relva rahu, mis jõustus detsembris, pole see püsinud ning vägivald jätkub. Ukraina sõjale. Pressiesindaja Andrei Lõssenko sõnul tulistatakse Ukraina vägede positsioone praegu kogu rindejoone ulatuses. Eriti raske on olukord Vuglekirski linnas, mida terroristid ründavad. Terroristid üritavad oma kontrolli alla saada. Linnas käivad tänavalahingud. Kümned tuhanded inimesed tulid Hispaania pealinna Madridi tänavatele avaldamaks toetust kärpemeetmeid vastustavale erakonnale, Podemos meeleavaldusele andis hoogu samuti kokkuhoiumeetmete vastase Syriza võimuletulek Kreekas. Podemos ei toeta Hispaania valitsuse kokkuhoiuprogramme ning on seisukohal, et kasumiga tegutsevad firmad ei tohiks töötajaid koondada. Praegu võimul Rahvapartei ja sotsialistid on nimetanud Podemost populistlikuks ning peaminister Mariano Rajoy on kutsunud hispaanlasi üles mitte mängima vene ruletti, hääletades uustulnuka poolt, kes lubab tuua nii kuu kui ka päikese. Samas on paljud hispaanlased pettunud kasinuspoliitikas ja tüdinud seniste suurparteide korruptsiooniskandaalidest. Itaalia parlament valis riigi uueks presidendiks konstitutsioonikohtu kohtuniku ja vasaktsentristliku poliitiku Sergio Mattarella. Uus president valiti pärast kolme tulemusteta valimis vooru sel nädalal. Võiduks oli vaja vähemalt kahte kolmandikku vältest. Kohal olnud 1009-st parlamendiliikmest ja maakondade esindajatest hääletas täna Mattarella poolt 505 saadikut. Mattarella esitas presidendikandidaadiks peaminister Matteo Renzi. Senine president Giorgio Napolitano astus tagasi sel kuul pärast kaheksat ja poolt aastat presidendiametis. Ja uuesti koduste asjade juurde tänavuse Tammsaare-nimelise Albu valla kirjanduspreemia saab Aita Kivi romaani keegi teine eest, Olev Kenk räägib edasi. Eelvaliku põhjal jõudsid Tammsaare-nimelise Albu valla kirjanduspreemia žürii lauale Aita Kivi, Mart Kadastiku ja Katariina Tammerti, Kalle Käsperi, Indrek Hargla, Ene Hiioni, Jaan Tätte ja Taavi Jakobsoni teosed. Miks parimaks peeti just Aita Kivi romaani, keegi teine, selgitab žürii liige, Tammsaare muuseumi Vargamäel juhataja Aune Suve-Kütt. Laua peal oli päris mitmeid raamatuid, aga otsustasime just tema kasuks, kuna ta oli lugejate lemmik. Tammsaare kirjanduspreemia on lugejate valik ja, ja eks ta on inimestele kõige lähedasem oma suhete sisu ja kõige muu selle poolest, mille all hoida kivipreemiat saab 24. veebruaril Albu mõisas vabariigi aastapäeva kontserdil. Kirjanduspreemia suurus on 500 eurot, millega kaasneb purk kirjanik Tammsaare lemmik pohla-õunamoosi. Aga kuivõrd kirjanduspreemia žürii maitse kajastab Albu valla raamatukogude lugejate tegelikke eelistusi. Albu raamatukogu juhataja Silvi Väinsalu. Meil loetakse väga palju eesti kirjandust, et eelistatakse ikka omamaist. Rahval tekib ikka huvi, kui on preemia juba saanud, siis seda raamatut käiakse ikka kohe üsna tihti küsimas ja tekib järjekord. Eile möödus 137 aastat Anton Hanseni sünnist. Vargamäel asuva Tammsaare muuseumi juhataja Aune Suve-Kütt ütleb, et see on aeg, kui Tammsaare jälle kirjandussõpradele meelde tuleb ning leitakse üles tee vargamäele. Tänaselgi Tammsaarele pühendatud rahvamatkal osales sadu inimesi. Te suhtlete väga palju muuseumit külastavate õpilastega. Mida nad tähendab päeval üldse Tammsaarest teavad ja milliseid? Tema teoseid kõige rohkem mõeldakse? No eks ta on senini ikkagi kohustusliku kirjanduse hulgas ja Tammsaaret loetakse, selle kohta ei saa midagi öelda. Kuid tundub, et Tammsaare muutub inimestele just noortele raskestimõistetavaks. Tõde ja õigus, mis tegelikult ju ei ole väga keeruline romaan, aga noorte jaoks on seal väga palju võõraid mõisteid juba. Nii, et mina soovitaksin õpetajatel tulla enne muuseumisse, siis hakata romaani lugema, siis see romaan jõuab noortele paremini kohale. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide. Endla teatri rahvas ütles häid sõnu kahekümneaastase teatrijuhtimise järel ameti maha pannud Ain Roostile ja tervitas uut juhti Roland Leesmenti. Ester Vilgatsi lugu. Ain Roostile häid sõnu ütlema tulid, oli ikka omajagu ja ühega seoses meenus ka Roostile midagi, mis teistega jagamist väärisroost on osava sõna ja naljasoonega mees lõpetanud omaaegse Peda kultuurharidustöötajana, nagu muide ka tema mantlipärija Leesment. Kokkuvõttes oli üks igavesti tore õhtupoolik, näitleja Sepo Seeman. Ka minu ainus direktor olnud ja ilmselt kõige õnnelikum aeg minu elust on möödunud tema käe all või või alluvana töötades. Tema direktorina on olnud väga päikeseline, juhtinud seda teatrit ilma suuremate skandaalideta. Näitlejal tegelikult seal rohkem ikka lavastajaga tegemist ja lavastajatega, aga direktoriga. Oi, ei, ikka direktor tegelikult on ju see, kes palkab nii peanäitejuhid kui näitlejad, tegelikult me käime seal vaibal ikka päris tihedalt, et tema ikkagi paneb selle meeskonna kokku. Need direktor ema on olnud kauem siin majas, kus maa on jah, kauem olnud. Vähesed on minust kauem olnud, aga Roland on ka üks, üks selle maja raudvara. Nendel oli hea tandem, tegelikult Roland ja Ain. Ma arvan, et see masinavärk töötab õlitatult edasi. Endla lahkuv direktor Ain Roost Ain natuke. Kurb on ka, ei ole noh, võib-olla jah, natukene on selline tunne, et mis siis nüüd nagu sa kuigi, ega ma ei muretse selle pärast, et jube vahva on see, kui sa saad vaadata ja kuulata päriselt, kuidas kevad tuleb hiljem hiljem tuleb suvi. Uus direktor Roland Leesment arvab, et temast pole praegu põhjust rääkida, et kui uues ametis juba midagi ära teeb, tuleb ka rääkimise aeg. Ester Vilgats, Pärnu. Ja sünoptik Ülle Jõemaa saab nüüd rääkida pikemalt ilmast. Ööl vastu homset on meil samuti pilves ilm. Sajab lörtsi ja vihma, hommikupoole ööd, paiguti ka lund. Kohati piirab nähtavust udu. Puhub kagutuul kolm kuni üheksa meetrit sekundis. Pärast keskööd pöördub tuul Edela-Eestist vaates järk-järgult lõunasse ja edelasse ning tugevneb hommikuks Liivi lahe piirkonnas puhanguti 12 kuni 15 meetrini sekundis. Öine õhutemperatuur kõigub nullile lähedal olles siis miinus kahest kuni pluss kahe kraadini. Päeval sajab samuti mitmel pool lund ja lörtsi. Puhub lõunatuul viis kuni 10, saartel ja rannikul puhanguti 12 kuni 17 meetrit sekundis. Õhutemperatuur kõigub miinus ühe kuni pluss kahe kraadi piires. Ja Taavi Libe võtab nüüd kokku tänased spordisõnumid. Otepääl toimuvatel laskesuusatamise Euroopa meistrivõistlustel sõideti täna täiskasvanute sprindivõistlused. Naiste 7,5 kilomeetri pikkusel sprindidistantsil sai Kadri lehtla vaatamata viletsale enesetundele 15. koha. Mõlemas tiirus korra eksinud lehtla kaotas võistluse võitnud ja tiirud puhaste paberitega läbinud prantslannale kolinwar käenile 40 8,9 sekundiga. Kadri Lehtla. Selle sõidu oleks pidanud nulliga ikkagi tegema, et eriti see viimane püstilask, mis mööda läks, ikka väga inetu. See viimane lask oli just, et noh nii tohiks teha. Lava oli tegelikult väga libe ja tuult oli kergelt, aga see niukene ka vahelduva eduga, et õnneks siis aga mind ei seganud, pääsesin sellest kõvemast tuuleiilist, teades tänaseid veretulemusi, siis ma peaksin nii-öelda haiglas tilgutite all olema, et surmaeelne seisund on lihtsalt katsun lihtsalt ellu jääda. Lehtlaga võrreldes suusarajal isegi paremat sõidukiirust näidanud Darja Jurlova oli 19-st. Meeste sprindis oli eestlaste parim püssitiirus korra eksinud kauri kõiv, kes sai 22. koha. Kaotustiirud puhtalt läbinud Aleksei Slepovile kogunes minut ja 13. Kalev Ermits oli 24., Roland Lessing 29. ja Martin Remmelg 31.. Homme sõidetakse nii täiskasvanute kui juunioride jälitussõidud Stockholmis tavatel. Iluuisutamise Euroopa meistrivõistlustel kerkis Gerli Liinamäe võrreldes lühikavaga kaks kohta ja lõpetas 22.-na. Punkte kogus ta 124,31. Vabakavas sai Liinamäe 79,85 punkti ja möödus Gruusia esindajast Jeleene Gedevanišvilist. Lühikava järel neljas olnud soomlane Kiira Korpi jättis vabakava sõitmata. Kolmikvõidu teenisid venelannad Jelizaveta Tuktamõševa, Jelena Radionova ja Hanna Povorilaja. Naiste tennise maailma esireket Serena Williams alistas Austraalia lahtiste üksikmängu finaalis kuus. Kolm, seitse, kuus teisena asetatud venelanna Maria Šarapova. Ameeriklanna jaoks oli see Melbourne'is vääri kuues tiitel. Kokku on tal suure Slami turniirivõite 19 33 aastast Williamsit edestavad selles arvestuses veel vaid Margaret Court 24 võiduga ja Steffi Graf 22 võiduga. Omavahelistes matšides pole Williams Šarapovale kaotanud 2004. aasta lõpust võitude seeria pikenes 16 mängu peale. Jalgpalli Aasia karikavõistluste võitjaks tuli esmakordselt Austraalia koondis, kes kodusel turniiril suutis finaalis lisaajal kaks. Üks alistada kahekordse meistri Lõuna-Korea. Aitäh ja selline sai Päevakaja. 31. jaanuaril toimetas Margitta otsmaa kena õhtut.